Euroopa Parlamendi liikmed kutsuvad üles kehtestama sanktsioone Valgevene presidendi ning Navalnõi mürgitajate vastu  

Pressiteade 
 
 
  • Euroopa Parlament ei tunnusta Aljaksandr Lukašenkat Valgevene presidendina pärast tema ametiaja lõppu 5. novembril. 
  • Parlament mõistab hukka rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise Valgevene võimude poolt. 
  • Vene opositsioonipoliitiku Navalnõi mürgitamine: parlamendiliikmed nõuavad viivitamatult rahvusvahelist uurimist. 

Parlamendiliikmed kutsuvad üles korraldama Valgevenes uusi presidendivalimisi ning soovivad näha ELi sanktsioone president Lukašenka vastu. Parlament nõuab ka Navalnõi mürgitamise uurimist.

Olukord Valgevenes

Euroopa Parlament võttis neljapäeval 574 poolthäälega vastu resolutsiooni, mis ei tunnusta 9. augusti Valgevene presidendivalimiste ametlikke tulemusi, kuna valimised toimusid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid rängalt rikkudes (vastu hääletas 37 saadikut, erapooletuid oli 82). Parlament ei tunnusta Aljaksandr Lukašenkat Valgevene presidendina pärast tema ametiaja lõppu 5. novembril.


Ühtlasi avaldas parlament toetust Valgevenes loodud koordineerimisnõukogule kui demokraatlikke muutusi nõudvate inimeste ajutisele esindusele. Saadikud soovivad näha uute, vabade ja õiglaste valimiste korraldamist rahvusvahelise järelevalve all.

ELi sanktsioonid jõhkra režiimi ja selle juhtide vastu


Parlamendiliikmed nõuavad ELi sanktsioonide kehtestamist valimistulemuste võltsimise ja vägivaldsete repressioonide eest Valgevenes. Samuti mõistavad parlamendiliikmed ühemõtteliselt hukka riigis toimunud massilised vahistamised ja jätkuvad vägivaldsed repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate, streikide juhtide ja ajakirjanike vastu.


Resolutsioonis avaldatakse tunnustust Valgevene silmapaistvatele opositsiooniliikmetele, keda juhivad Svjatlana Tsihhanovskaja, Veranika Tsapkala ja Maria Kalesnikava, ning nõutakse koordineerimisnõukogu vahistatud liikmete viivitamatut vabastamist. Parlament märgib, et paljud valgevenelased peavad Tsihhanovskajat presidendivalimiste võitjaks ja Valgevene valitud presidendiks.


Olukord Venemaal ja Aleksei Navalnõi mürgitamine

Eraldi resolutsioonis, mis võeti vastu neljapäeval 532 poolt ja 84 vastuhäälega (erapooletuid 72) mõistab parlament teravalt hukka tuntud Vene opositsioonipoliitiku ja korruptsioonivastase aktivisti Aleksei Navalnõi mõrvakatse. Parlament toonitab, et Navalnõi vastu kasutatud mürki, mis kuulub Novitšoki gruppi, saab arendada ainult riigi sõjaväelaborites. See viitab selgelt asjaolule, et rünnaku taga olid Venemaa ametivõimud.


Euroopa Parlamendi liikmed rõhutavad, et Navalnõi mõrvakatse on osa süsteemsest tegevusest, mille eesmärk on vaigistada dissidentide hääli Venemaal ja mõjutada Venemaa kohalikke ja piirkondlikke valimisi 11.-13. septembril. Parlamendi hinnangul on Navalnõi juhtum vaid üks lüli Venemaa laiemas poliitikas, mis hõlmab rõhuvat sisepoliitikat ja agressiivset tegevust maailmas.


Vaja on rahvusvahelist uurimist


Resolutsioonis nõutakse viivitamatult rahvusvahelise uurimise algatamist nii Navalnõi juhtumi osas kui ka seoses Venemaa rahvusvaheliste kohustuste väidetava rikkumisega keemiarelvade valdkonnas.


Samuti kutsuvad parlamendiliikmed ELi liikmesriike üles jõulisemalt reageerima, tugevdama juba kehtivaid sanktsioone ning võtma kiiresti vastu uued piiravad meetmed Venemaa suhtes. Uued sanktsioonimehhanismid peaksid võimaldama Euroopas kinni pidada ja külmutada korrumpeerunud isikute varasid. Sama soovituse on teinud Aleksei Navalnõi korruptsioonivastane fond.


Resolutsioonid leiab täismahus siit (17.09.2020).