Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027  

Pressiteade 
Täiskogu istung 
 
 
  • Parlament tagas märkimisväärse lisarahastuse ELi terviseprogrammile, Erasmus+ programmile, teadusele ja innovatsioonile. 
  • Jõuti siduvale kokkuleppele ELi uute tuluallikate osas. 
  • Suureneb parlamendi roll taasterahastu järelevalves. 
  • Eelarve prioriteetideks on kliimaeesmärkide saavutamine, bioloogiline mitmekesisus ja võrdsed võimalused. 
Parlament tagas suurema ELi rahastuse teadusuuringutele, rahvatervise edendamisele, digimajandusele ja rohelistele investeeringutele. ©AFP  

Euroopa Parlament andis kolmapäeval heakskiidu liidu pikaajalisele eelarvele aastateks 2021-2027. See tagab, et ELi toetused jõuavad kodanikeni uue aasta algusest.

10. novembril ELi Nõukoguga kokku lepitud pikaajaline eelarve kiideti heaks 548 häälega. 81 saadikut olid vastu ja 66 jäi erapooletuks. ELi uute omavahendite kokkulepe kiideti heaks 550 häälega. Vastu hääletas 72 ja erapooletuks jäi 73 saadikut.


15 miljardit lisaeurot juhtprogrammidele


Euroopa Parlamendi läbirääkijate poolt saavutatud kokkuleppe kohaselt kasvab Euroopa Liidu seitsme aasta eelarve 16 miljardi euro võrra. Selle rahaga tugevdatakse kümmet ELi juhtprogrammi, mis aitavad muuhulgas kaitsta kodanikke COVID-19 pandeemia tagajärgede eest ning kaitsta Euroopa Liidu väärtusi.


Saavutatud kokkuleppega kolmekordistab Euroopa Parlament muuhulgas tervishoiu jaoks plaanitud vahendeid (suurem toetus programmile „EL tervise heaks“), tagab Erasmus+ täiendava rahastamisaasta ja kindlustab teadusuuringute rahastamise kasvu.

  • 11 miljardit eurot tuleb konkurentsitrahvide suunamisest ELi eelarvesse;
  • 4 miljardit saadakse pikaajalise eelarve ümberjaotamistest;
  • 1 miljard suunatakse reservi, mis on ette nähtud tulevaste vajaduste ja võimalike kriiside tarbeks.

Uued tuluallikad


Läbirääkijad nõustusid põhimõttega, et taasterahastu võla tagasimaksetega seotud kulud ei tohiks tulla investeerimisprogrammide arvelt ega tuua kaasa liikmesriikide suuremaid osamakseid. Seepärast lepiti kokku uute omavahendite kasutuselevõtu tegevuskava järgmiseks seitsmeks aastaks.


Õiguslikult siduva tegevuskava kohaselt jõustub juba 2021. aastal plastimaks. 2023. aastast rakendub heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev omatulu, millele võib lisanduda ka süsiniku tasakaalustusmaks kolmandate riikide tootjatele, digimaks (alates 2023. aastast) ja finantstehingute maks (alates 2026. aastast).


Taasterahastu toetuste tõhusam kontroll



Taasterahastu „Next Generation EU“ eelarve osas hakkavad parlamendi, komisjoni ja ELi nõukogu vahel toimuma regulaarsed kohtumised, kus hinnatakse raha kasutamise eesmärgipärasust ja läbipaistvust. Parlament ja nõukogu kontrollivad kõiki kõrvalekaldeid eelnevalt kokkulepitud kavadest.


Keskkonnakaitse, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused


Vähemalt 30% ELi pikaajalisest eelarvest ja taasterahastust peab toetama kliimaeesmärkide saavutamist. Lisaks tuleb tagada, et alates 2024. aastast oleks 7,5% ELi iga-aastastest kulutustest suunatud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.


Mitmeaastase finantsraamistiku prioriteet on ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamine.

Euroopa Parlamendi läbirääkimismeeskond:

Johan Van Overtveldt (ECR, Belgia), eelarvekomisjoni esimees

Jan Olbrycht (EPP, Poola), pikaajalise eelarve kaasraportöör

Margarida Marques (S&D, Portugal), pikaajalise eelarve kaasraportöör

José Manuel Fernandes (EPP, Portugal), omavahendite kaasraportöör

Valérie Hayer (RENEW, Prantsusmaa), omavahendite kaasraportöör

Rasmus Andresen (Greens/EFA, Saksamaa)



Jälgi neid Twitteris: https://twitter.com/i/lists/1205126942384676866


Tsitaadid


Parlamendi läbirääkimismeeskonna tsitaadid



Järgmised sammud


Pikaajalise eelarve määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe peab nüüd heaks kiitma ELi Nõukogu. Seejärel avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas ning hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2021.