Värske uuring: eurooplased toetavad Euroopa tuleviku konverentsi 

Pressiteade 
 
 
  • ¾ eurooplastest leiab, et Euroopa tuleviku konverents muudab ELi demokraatlikumaks. 
  • 92% vastanutest soovib, et kodanike häält võetaks Euroopa tuleviku arutelus rohkem kuulda. 

Kogu ELi hõlmav uuring näitab, et liidu elanikud toetavad Euroopa tuleviku konverentsi, mis annab kõigile võimaluse panustada liidu ümberhindamisse ning uuendustesse.

Värske Eurobaromeetri eriuuring Euroopa tuleviku teemal on esimene Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koostöös korraldatud ELi-ülene arvamusuuring, mis viidi läbi 22. oktoobrist kuni 20. novembrini 2020 kõigis liikmesriikides. Kokku vastas küsimustele 27 034 inimest.


Euroopa tuleviku teemalise konverentsi ühisdeklaratsiooni allkirjastamise eel avaldatud uuringust selgub, et valdav enamik vastanuid (92%) soovib, et nende seisukohti võetaks Euroopa tulevikku puudutavate otsuste juures rohkem arvesse. Euroopa tuleviku konverents algatatigi selleks, et pidada avatud, kaasavat, läbipaistvat ja laialdast arutelu eurooplastega küsimustes, mis on nende jaoks olulised ja mõjutavad nende igapäevaelu.


1. Euroopa tuleviku konverents

Kolmveerand eurooplastest leiab, et Euroopa tuleviku konverents aitaks mõjutada ELi demokraatiat õiges suunas: 76% vastanutest nõustub väitega, et konverents on oluline samm ELi demokraatia jaoks (25% „täielikult nõus“ ja 51% „pigem nõus“).


Vastanud leidsid ka, et konverentsi aruteludesse tuleks aktiivselt kaasata inimesi kõigist eluvaldkondadest (51%). 47% sooviksid anda olulisema rolli noortele, 42% riikide valitsustele ning 40% teadusringkondadele ja ekspertidele .


Pooled eurooplased (51%) sooviksid konverentsil ka ise osaleda. Kõige innukamad olid seejuures iirlased (81%), belglased (64%), luksemburglased (63%) ja sloveenid (63%).


2. Kodanike hääl ELis

Vastanud leidsid, et kõige paremini saavad nad hetkel ELi otsustes kaasa rääkida Euroopa Parlamendi valimistel osaledes (55% vastanutest). Samal ajal soovivad paljud, et ELi kodanikel oleks Euroopa tulevikku puudutavates otsustes suurem sõnaõigus (92% vastanutest). Neist omakorda 55% nõustub selle väitega täielikult ning 37% on „pigem nõus“. Vaid 6% vastanutest leiab, et nende arvamust ei ole vaja Euroopa tulevikku puudutavate otsuste juures rohkem arvesse võtta.


3. Euroopa tulevik

Kuus kümnest eurooplasest nõustub väitega, et koroonakriis on pannud nad senisest enam Euroopa Liidu tulevikule mõtlema (19% on „täielikult nõus“ ja 41% „pigem nõus“).


Lisaks küsiti, milliseid muutusi inimesed Euroopas enim näha sooviksid. Kaks enim nimetatud teemat olid võrdsem elatustase (35%) ja suurem solidaarsus liikmesriikide vahel (30%). Lisaks on eurooplaste jaoks oluline ühtne tervishoiupoliitika (25%) ja võrreldavad haridusstandardid (22%).


4. Head ja vead

Eurooplaste arvates on ELi peamised tugevused demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi kaitse (32%) ning EL kui majandus-, tööstus- ja kaubandusjõud (30%). ELi rolli demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete tagajana peetakse kõige olulisemaks (või üheks kõige olulisematest) 14 liikmesriigis. Eriti levinud on see seisukoht Rootsis, kus 58% vastanuist peab seda ELi keskseksväärtuseks. EL kui majandus-, tööstus- ja kaubandusjõud on kõige olulisem (või kõige olulisemate ELi tugevuste seas) üheksas riigis, kelle seas on esikohal Soome (45%) ja Eesti (44%).


Kliimamuutust peetakse peamiseks Euroopa tulevikku mõjutavaks üleilmseks väljakutseks: see on põhiprobleem 45% eurooplaste arvates. Sellele järgnevad terrorism (38%) ja terviseohud (37%). Neljas kõige sagedamini nimetatud probleem on ränne (27%).


Taust

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühistellimusel korraldatud Eurobaromeetri eriuuring nr 500 „Euroopa tulevik“ (EB94.1) viidi läbi 22. oktoobrist 20. novembrini 2020 ELi 27 liikmesriigis. Uuring toimus otseküsitlustena, mida vajaduse korral (pandeemia tõttu) täiendasid internetipõhised intervjuud. Kokku tehti 27 034 intervjuud.