Euroopa Parlament: kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb kehtestada süsinikumaks
- Importtoodete piirimaks peab hõlmama kõiki kaupu, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.
- Maksutulust tuleb toetada roheleppe eesmärke.
- Süsinikumaksuga ei tohi kaasneda protektsionismi.
Süsinikdioksiidi piirimaksu eesmärk on vältida süsinikuleket, mis kaasneb kaupade ja toodete impordiga vähemambitsioonika kliimapoliitikaga riikidest.
Euroopa Parlament võttis kolmapäeval 444 poolthäälega vastu resolutsiooni süsinikdioksiidi piirmaksu (CBAM) kohta, millega parlamendiliikmed toetavad süsinikumaksu rakendamist kaupadele, mis pärinevad riikidest, kes ei täida kliima- ja keskkonnakohustusi. Resolutsiooni vastu hääletas 70 saadikut, erapooletuid oli 181.
Resolutsioonis rõhutatakse, et ELi ambitsioonikad kliimaeesmärgid ei tohi tuua kaasa nn süsinikuleket, kus ELi ettevõtted viivad tootmise riikidesse, kus kasvuhoonegaaside heitkoguseid puudutavad reeglid on lõdvemad. See omakorda kahjustaks liidu jõupingutusi ülemaailmse CO2-jalajälje vähendamiseks. Süsinikumaks tagab ettevõtjatele võrdsed võimalused ning aitab jõuda kasvuhoonegaasineutraalsuseni, mida nõuab Pariisi kokkulepe.
Parlament rõhutab, et piirimaks peab olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade ja ELi kliimaeesmärkidega, ning sellest ei tohi saada protektsionismi tööriist. Samuti toonitavad parlamendiliikmed, et süsinikdioksiidi piirimaksust saadav tulu peab minema ELi eelarve omavahendite hulka ja seda tuleb kasutada roheleppe eesmärkide saavutamiseks.
Süsiniku piirimaks kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi osa
Uus maks peab olema kooskõlas ELi tööstusstrateegiaga ning hõlmama kõiki tooteid ja kaupu, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Parlamendiliikmed leiavad, et juba 2023. aastaks tuleks süsinikumaksu rakendada elektri- ja energiamahukates tööstussektorites, nagu tsemendi-, terase-, alumiiniumi-, rafineerimis-, paberi-, klaasi-, kemikaali- ja väetisetööstus, mis saavad jätkuvalt märkimisväärsel hulgal tasuta saastekvoote ja kust pärineb 94% liidu tööstusheitest.
Seetõttu on parlament seisukohal, et importijad peaksid ostma saastekvoote ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eraldi saastekvootide reservist. See tagab, et CO2 hind on kõigile tootjatele ühesugune ja põhimõte „saastaja maksab“ kehtib ühtviisi nii ELis kui sellest väljaspool valminud toodetele.
Täiskogu istungi arutelu on järelvaadatav siit.
Tsitaat
Parlamendi raportöör Yannick Jadot (Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Prantsusmaa) ütles pärast hääletust: „Süsinikdioksiidi piirimaks on suurepärane vahend, et ühitada kliima, tööstuse, tööhõive, vastupanuvõime, suveräänsuse ja tootmise ümberpaigutamisega seotud probleemistik. Me ei tohi olla naiivsed ning peame rakendama kõikidele toodetele, olenemata nende päritolust, ühtset CO2 hinda. Peame tagama, et kõige rohkem saastavad majandussektorid annaksid oma panuse võitlusesse kliimamuutusega ning soodustaksid süsinikuneutraalsuse saavutamiseks vajalikke uuendusi. See on meie parim võimalus hoida globaalne soojenemine alla 1,5°C ja ergutada ka meie kaubanduspartnereid olema võrdselt ambitsioonikad.“
Järgmised sammud
Euroopa Komisjon kavatseb esitada seadusandliku ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi kohta 2021. aasta teises kvartalis. Algatus on osa Euroopa roheleppest. Samuti esitab komisjon ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksust laekuvate tulude kasutamiseks ELi uute omavahenditena.
Taust
Euroopa Parlament on mänginud olulist rolli Euroopa Liidu ambitsioonikate kliimaeesmärkide seadmisel. 28. novembril 2019 kuulutas Euroopa Parlament välja kliima hädaolukorra. Samuti soovis parlament vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 60% võrra, et muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Kontakt:
-
Kadi HERKÜL
Pressinõunik -
Inga HÖGLUND
Pressinõunik