Bioloogiline mitmekesisus: parlamendiliikmed nõuavad siduvaid eesmärke eluslooduse kaitsmiseks
- 30% ELi maa- ja merealadest kaitse alla.
- Siduvad eesmärgid linnade bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks, näiteks haljaskatuste kasutuselevõtt.
- Mesilaste ja teiste tolmeldajate arvukuse vähenemine tuleb peatada.
EL peab vastu võtma kliimaseadusele sarnaneva bioloogilise mitmekesisuse seaduse, mis tagaks aastaks 2050 maailma ökosüsteemide taastamise, nende vastupidavuse tugevdamise ja piisava kaitse.
Euroopa Parlament kiitis teisipäeval heaks resolutsiooni “ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia: toome looduse oma ellu tagasi”, mis käsitleb praegust bioloogilise mitmekesisuse kriisi Euroopas ja kogu maailmas. Resolutsioon võeti vastu 515 poolt-, 90 vastuhäälega (86 erapooletut).
Elurikkus väheneb kogu maailmas enneolematu kiirusega. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) andmetel ohustab maakera kaheksast miljonist liigist miljonit väljasuremine. Seetõttu toetab parlament 2030. aasta ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat, mille eesmärk on tagada aastaks 2050 maailma ökosüsteemide taastamine, nende vastupidavuse tugevdamine ja piisav kaitse. Selle sihi saavutamiseks soovivad parlamendiliikmed, et võetaks vastu ELi bioloogilise mitmekesisuse seadus, mis oleks sama ambitsioonikas nagu ELi kliimaseadus.
Parlamendiliikmed peavad äärmiselt kahetsusväärsuks, et liit ei ole tänaseks saavutanud 2020. aasta elurikkuse strateegia eesmärke. Samuti toonitab resolutsioon, et uus strateegia peab keskenduma viiele peamisele loodusmuutusi põhjustavale valdkonnale: maa- ja merekasutus, elusorganismide otsene kasutamine, kliimamuutused, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Bioloogilise mitmekesisuse tegevustele tuleb parlamendi hinnangul eraldada 20 miljardit eurot aastas.
Samuti nõuavad parlamendiliikmed Pariisi kliimakokkuleppele sarnanevat kokkulepet bioloogilise mitmekesisuse kohta, mis võetaks vastu 2021. aasta oktoobris toimuval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil.
30% ELi maa- ja merealadest kaitse alla
Kuigi Euroopa Liidu kaitsealad moodustavad juba praegu maailma suurima võrgustiku, on parlamendiliikmete arvates vaja ELi looduse taastamise kava. Parlament soovib, et 2030. aastaks võetaks kaitse alla vähemalt 30% ELi maa- ja merealadest, sealhulgas tuleks kolmandik neist piirkondadest, (sh põlismetsad) võtta range kaitse alla. Riiklike eesmärkide seadmisel tuleb arvestada geograafilist asukohta ja loodusalade osakaalu.
Ohustatud liigid ja roheline linnaruum
Parlamendiliikmed leiavad, et tuleb tagada kõigi kaitsealuste liikide ja nende elupaikade “soodne kaitsestaatus” hiljemalt aastaks 2030. Lisaks peab EL keelustama ohustatud liikidega kauplemise.
Parlament toetab ka ELi linnaruumi haljastamise platvormi loomist ning õiguslikult siduvate eesmärkide seadmist linnade elurikkusele, näiteks haljaskatuste kasutuselevõtt ning keemiliste pestitsiidide kasutamise keelamine.
Mesilased ja teised tolmeldajad
Parlamendiliikmed ei toeta glüfosaadi taaslubamist pärast 31. detsembrit 2022. Nad kutsuvad jätkuvalt üles tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kiirele elluviimisele, mis hõlmaks tolmeldajate seire raamistikku koos täpsete eesmärkidega, et peatada mesilaste ja teiste tolmeldajate arvukuse vähenemine. Parlament rõhutab, et pestitsiidide kasutamise vähendamiseks vajavad põllumajandustootjad keskkonnasõbralikke taimekaitselahendusi.
Tsitaat
Raportöör César Luena (S&D, Hispaania) ütles: “Me nõuame kliimaseadusele sarnanevat bioloogilise mitmekesisuse seadust, mis paneks paika bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise raamistiku aastani 2050 ning seaks 2030. aastaks siduvad eesmärgid. Ma olen rahul, et me kiitsime heaks Euroopa Komisjoni ettepanekus esitatud kesksed eesmärgid ja toetasime ELi looduse taastamise kava loomist. Tugev on ka toetus mullakaitse ja mulla kestliku kasutamise õigusaktidele ning kliima ja bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavale.”
Kontakt:
-
Kadi HERKÜL
Pressinõunik -
Inga HÖGLUND
Pressinõunik