Parlament arutas Emmanuel Macroniga Prantsusmaa eesistumise keskseid teemasid 

Pressiteade 
 
 
Parlament arutas Emmanuel Macroniga eesistumise eesmärke. © European Union 2022  

Prantsusmaa president Macron tutvustas kolmapäeval Euroopa Parlamendi liikmetele Prantsusmaa ELi eesistumise eesmärke ja strateegiat.

Strasbourgi istungisaalis peetud arutelul tõdes president Macron, et ELi aluspõhimõtted – demokraatia, progress ja rahu – on ohus. Ta hoiatas, et õigusriigi põhimõtetest loobumine tähendab autoritaarsuse algust, ja rõhutas, et EL peab pidama intensiivset dialoogi, et võita tagasi need, kes "triivivad eemale" demokraatlikest põhimõtetest.

Macron kinnitas, et eesistujana on Prantsusmaa prioriteetideks seadused, mis parandavad tööhõive kvaliteeti, tagavad inimväärsed palgad, vähendavad soolist palgalõhet, kindlustavad platvormitöötajate õigusi, võitlevad diskrimineerimisega ja tagavad soolise tasakaalu ettevõtete juhatustes. Samuti tegi ta ettepaneku lisada abordiõigus Euroopa põhiõiguste hartasse. Lähema poolaasta Euroopa seadusloomest rääkides käsitles president Macron ka kliima, digimaailma ja turvalisusega seotud väljakutseid.

Kaitsevaldkonnast kõneldes rõhutas president Macron, et Euroopa peab suutma riske ette näha ja tagama ise oma turvalisuse. Euroopa peab kindlalt reageerima välissekkumisele ja olukorra destabiliseerimise katsetele, eelkõige Venemaa poolt, ning karistama neid, kes rikuvad rahvusvahelisi reegleid.

Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič tõdes, et Euroopa julgeolek on ohus: „Oleme vajadusel valmis tegutsema.“ Lähikuude prioriteetidena nimetas ta strateegilist partnerlust Aafrikaga, suhteid Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa majanduslikku ja tehnoloogilist suveräänsust (“me tahame tuua tehnoloogia tagasi Euroopasse”). Kõneldes suhetest Ühendkuningriigiga ütles Šefčovič, et komisjon näitab üles head tahet, ent vajab partnerit, kes vastaks samaga.

Arutelul sõna võtnud fraktsioonijuhid kiitsid Prantsusmaa prioriteedid heaks, ent lisasid, et kindlasti tuleks nõukogus tegelda ühehäälsuse nõude kaotamisega välispoliitika valdkonnas, kuna see on ainus viis jõuliselt reageerida Euroopa ees seisvatele väljakutsetele, muuhulgas Venemaa presidendi Vladimir Putini käitumisele. Mitmed kõnelejad rõhutasid ka seda, et õigusriigi olukord Ungaris ja Poolas on muret tekitav ning vajab selgeid vastusamme, samuti kritiseerisid sõnavõtjad Prantsusmaa valitsuse toetust uuele kavale, mis liigitab gaasi ja tuumaenergia roheliste energiaallikate hulka.


Sõnavõttude järelvaatamiseks klõpsake nimedel:

President MACRON

Maroš Šefčovič (Euroopa Komisjon)

Mandred WEBER (EPP, Saksamaa)

Iratxe GARCÍA PÉREZ (S&D, Hispaania)

Stéphane SÉJOURNÉ (Renew, Prantsusmaa)

Yannick JADOT (Greens/ALE, Prantsusmaa)

Jordan BARDELLA (ID, Prantsusmaa)

Raffaele FITTO (ECR, Itaalia)

Manon AUBRY (The Left, Prantsusmaa)

Tiziana BEGHIN (NI, Itaalia)

President MACRONi vastused kõnelejatele