Euroopa Parlament: Venemaa ähvardused Ukrainale on äratuskell Euroopale 

Kolmapäeva hommikul arutas täiskogu Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja ELi välispoliitika juhi Josep Borrelliga Venemaa-Ukraina kriisi viimaseid arenguid.

Parlamendi president Roberta Metsola rõhutas arutelu avades, et Euroopa Parlament on korduvalt kinnitanud solidaarsust Ukraina rahvaga, kes seisab silmitsi ebakindluse ja Venemaa sõjalise agressiooni ohuga. "See, mis praegu toimub, on oht rahule Euroopas," lisas Metsola ja märkis, et täna hääletab parlament ka 1,2 miljardi euro suuruse finantsabi andmist Ukrainale. President tänas Euroopa Komisjoni "õigeaegse ettepaneku eest, mis toetab Ukraina finantsstabiilsust ja vastupanuvõimet praeguses keerulises olukorras".

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel tõdes, et Venemaa vägede enneolematut koondamist Ukraina piiri äärde saab käsitleda ainult agressiivse ja ähvardava käitumisena. Selline sõjakas taktika ei ohusta üksnes Ukraina stabiilsust ja terviklikkust, vaid ka kogu Euroopa rahu ja julgeolekut ning reeglitel põhinevat rahvusvahelist süsteemi.

Charles Michel rõhutas, et EL teeb pidevat koostööd rahvusvaheliste partnerite ja liitlastega pingete maandamiseks, eelkõige diplomaatia abil, aga ka jõuliste sanktsioonide ettevalmistamisel Venemaa vastu, kui sõjaline agressioon Ukraina vastu jätkub. Lisaks märkis Michel, et Ukraina majanduse toetamiseks on kavas kokku kutsuda rahastajate konverents.

"Mõjusfääride ideel ei ole kohta 21. sajandis," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Diplomaatiline suhtlus peab jätkuma, ent Euroopa peab olema valmis ka tegudeks, rõhutas von der Leyen, märkides, et NATO ei ole täheldanud Venemaa vägede vähendamist Ukraina ümber.

Komisjoni president hoiatas Venemaad energia relvana kasutamise eest ning toonitas, et tänaseks on EL kindlustanud endale piisava varustuskindluse. Samas tõdes von der Leyen, et Euroopa peab sellest kriisist õppima - vaja on mitmekesistada energiaallikaid ja suurendada taastuvenergia tootmist, et mitte sõltuda Venemaa gaasist.

"See, mis Ukrainast saab, jätab jälje inimkonna tulevikule," hoiatas ELi kõrge esindaja Josep Borrell ning lisas: "Kui peale jääb tugevama õigus, on see samm tagasi." Borrell rõhutas ka seda, et seistes silmitsi Venemaa sõjalise agressiooni ohuga, on EL ja selle liikmesriigid ühtsed, ning "see on tänase kriisi üks positiivseid tagajärgi". EL on valmis pidama läbirääkimisi diplomaatilise lahenduse leidmiseks, ent liit on valmis ka tegudeks ja sanktsioonideks, lisas Borrell.

Paljud Euroopa Parlamendi liikmed rõhutasid, et praegused pinged on äratuskell Euroopa Liidule. Liit peab tugevdama oma vastupanuvõimet välissurvele ja tagama jõulise reageerimise ohtudele, ent jääma samas kindlaks oma põhiväärtustele ning demokraatiale. Selles kontekstis loovad Venemaaga seotud väljakutsed võimaluse tugevdada Euroopa ühtsust.

Kõnelejad avaldasid toetust ja imetlust Ukraina rahvale, kes on seisnud aastaid silmitsi Venemaa agressiooni ohuga ning rõhutasid, et vaja on jätkata diplomaatilisi kõnelusi Moskvaga, aga ka valmistada ette karmid sanktsioonid Venemaa vastu. Sanktsioonid peavad olema laiaulatuslikud ja hõlmama ka Vene-Saksa gaasijuhet Nord Stream 2, rõhutasid mitmed kõnelejad.

Samuti tõid saadikud välja, et Venemaa agressiivsuse põhjuseks ei ole mitte NATO laienemine, vaid ennekõike demokraatlike ühiskondade atraktiivsus, mis hirmutab Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja Kremlit.

Täiskogu arutelu saab järelvaadata siin.

Eesti saadikute sõnavõtud:

Riho Terras (EPP)

Sven Mikser (S&D)

Urmas Paet (Renew)

Jaak Madison (ID)