Eurobaromeeter: koroonapandeemia mõjus naistele rängalt 

Pressiteade 
 
 
  • 77% küsitletud naistest leiab, et koroonapandeemia on suurendanud nende koduriigis naistevastast füüsilist ja vaimset vägivalda. 
  • Neli vastajat kümnest (38%) ütlevad, et pandeemia on vähendanud naiste sissetulekuid, kõigutanud töö- ja eraelu tasakaalu (44%) ning suurendanud palgatööle kuluvat aega (21%). 
  • Naiste sõnul on pandeemiapiirangud märkimisväärselt mõjutanud nende vaimset tervist. Vastajatest 41% peab kõige rängemaks liikumispiiranguid ja -keelde, 38% tõstab esile piiranguid sellele, kui mitme inimesega on lubatud kohtuda. 

Värske Eurobaromeeter näitab, et naised peavad esmatähtsaks võitlust inimkaubanduse, seksuaalse ärakasutamise ning vaimse ja füüsilise vägivalla vastu, samuti soolise palgalõhe vähendamist.

Rahvusvahelise naistepäeva eel tellis Euroopa Parlament eriuuringu, mille keskmes oli pandeemia mõju Euroopa naistele. Uuringu tulemused kinnitavad, et koroonapandeemia on märkimisväärselt mõjutanud nii naiste isiklikku kui ka tööelu ning kasvatanud oluliselt naistevastast vägivalda.

Vägivald

Kolm naist neljast (77%) leiab, et koroonapandeemia on suurendanud naistevastast füüsilist ja emotsionaalset vägivalda. Kõigis liikmesriikides peale Soome ja Ungari on see näitaja üle 50%, Kreekas 93% ja Portugalis 90%.

Naised näevad vägivalla vähendamiseks mitut konkreetset võimalust: hõlbustada naistevastasest vägivallast teatamist, sealhulgas politseile (58%); suurendada naiste võimalusi abi saada, näiteks vihjetelefonide kaudu (40%); kasvatada teadlikkust ning koolitada politseitöötajaid ja kohtunikke (40%); suurendada naiste rahalist sõltumatust (38%).

Majanduslikud tagajärjed


38% vastajatest nentis, et pandeemia tõttu vähenes nende isiklik sissetulek. Kõige rohkem oli selle väite pooldajaid Kreekas (60%) ja kõige vähem Taanis (19%). Eesti naistest kinnitas isikliku sissetuleku vähenemist 23%.

44% vastanutest (Eestis 35%) leidis, et COVID-19 pandeemia on kahjustanud töö- ja eraelu tasakaalu. Mitmes riigis nõustus selle väitega üle poole vastajatest (Küprosel 68%, Kreekas 59%, Maltal 58%).

Tähelepanuväärne on, et 21% naistest (Eestis 14%) kaalub palgatööle kuluva aja püsivat vähendamist või on juba otsustanud seda teha.

Vaimne tervis


Pandeemia algusest peale tunnevad naised peamiselt muret sõprade ja perekonna pärast (44%), ärevust ja stressi (37%) ning üldist muret oma tuleviku pärast (33%).

Umbes pooled alla 15-aastaseid lapsi kasvatavad naised leiavad, et koolide ja lasteasutuste sulgemisel oli suur mõju nende vaimsele tervisele.

Küsitletud naiste arvates peaks Euroopa Parlament eelkõige võitlema naiste ja lastega kaubitsemise ja nende seksuaalse ärakasutamise (47%) ning naistevastase vaimse ja füüsilise vägivalla vastu (47%). Samuti peaks parlament tegelema naiste ja meeste palgaerinevuse ja selle mõjuga nende karjäärile (41%), naiste probleemidega töö- ja eraelu ühitamisel (31%) ning haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste ja tütarlaste kaitsmisega (30%).

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola:

"Covid-19 pandeemia on kõige rängemalt tabanud just naisi. Tabanud nii vaimselt kui majanduslikult. See peab lõppema. Euroopa Parlament teeb kõik, et olukord muutuks."

Naiste õiguste komisjoni esimees Robert Biedroń: „Eurobaromeetri uuringu tulemused kinnitavad seda, mida me juba teadsime: COVID-pandeemia mõjutas naisi ja tüdrukuid ebaproportsionaalselt tugevasti ja paljudel erinevatel viisidel. Alates soolise vägivalla kasvust kuni suurenenud hoolduskoormuseni, alates majanduslikust mõjust, mida pandeemia avaldas neile sektoritele, kus töötavad peamiselt naised, kuni töösuhete ebakindluseni. Ent kriisis võib peituda ka võimalus: võimalus ehitada ühiskond üles paremana. Taastumine peaks seega lähtuma just naiste perspektiivist.“

Taust

Rahvusvahelise naistepäeva eel tellis Euroopa Parlament üksnes naiste hulgas läbi viidud eriuuringu, et saada parem ülevaade koroonapandeemia mõjust naistele. Eurobaromeetri kiiruuringu viis läbi IPSOS ajavahemikul 25.01.2022–03.02.2022. Uuring toimus kõigis 27 ELi liikmesriigis ning kokku küsitleti 26 741 naist. ELi koondtulemuste saamiseks kaaluti liikmesriikide tulemusi vastavalt iga riigi rahvaarvule.


Andmed ja täisaruanne on kättesaadavad siin.

Kontakt: 

 
 

Tooteinfo 

Viide:  20220223IPR23904