Parlament võttis vastu 2030. aasta kliimapüüdlusi suurendava CO2 sidumise eesmärgi 

Pressiteade 
 
 
  • ELi uus 2030. aasta eesmärk on suurendada CO2 sidumist 15% võrra. 
  • Kõigile liikmesriikidele seatakse kohustuslikud 2030. aasta eesmärgid. 
  • Parandatakse juhtimist ja järelevalvet, kehtestatakse karistused nõuete täitmata jätmise eest. 
Liikmesriikidele kehtestatakse 2030. aastaks maakasutus- ja metsandussektori heite vähendamise eesmärgid. Foto: © Focus finder/AdobeStock  

Uue õigusaktiga suurendatakse ELi maakasutus- ja metsandussektori CO2 sidumise eesmärki. Seega peaks liidu kasvuhoonegaaside heide vähenema 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes kuni 57%.

Parlament võttis täna vastu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muudatused, mille eesmärk on parandada looduslikku CO2 sidumist, et muuta EL 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja suurendada kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega elurikkust.

EL ja liikmesriigid peavad siduma 2030. aastaks rohkem CO2

Liidu LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta uus eesmärk on 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni, st praegusest umbes 15% kõrgem. Selle tulemusel peaks ELi kasvuhoonegaaside heide vähenema 1990. aasta tasemega võrreldes 2030. aastaks seni kavandatud 55% asemel umbes 57%.

Kõigile liikmesriikidele kehtestatakse 2030. aastaks kohustuslikud riiklikud eesmärgid LULUCFi sektoris CO2 sidumiseks ja heite vähendamiseks, lähtudes sidumise viimase aja mahust ja edasistest võimalustest. Kuni 2025. aastani kehtivad senised reeglid, mille kohaselt peavad liikmesriigid hoolitsema, et LULUCFi sektori heitkogused ei ületaks kõrvaldatud CO2 kogust. Aastateks 2026–2029 saavad ELi riigid seniste siduvate aastaeesmärkide asemel nelja-aastase eelarve.

Juhtimine, paindlikkus ja järelevalve

Eesmärkide saavutamiseks võivad liikmesriigid LULUCFi määruse ja jõupingutuste jagamise määruse kohaseid CO2 sidumise arvestusühikuid osta või müüa. Loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude korral saavad riigid hüvitist.

Paraneb ka heitkoguste ja sidumise järelevalve, aruandlus ning kontroll. Et liikmesriikide tegevust täpsemalt jälgida, kasutatakse rohkem geograafilisi andmeid ja kaugseiret.

Kui eesmärkide täitmine piisavalt ei edene, peavad liikmesriigid võtma parandusmeetmeid. Nõuete täitmata jätmise eest on ette nähtud ka karistus: riigi 2030. aasta eesmärgile lisatakse 108% sellest kasvuhoonegaaside heitest, mis ületab tema 2026.–2029. aasta eelarvet. Et tagada ELi eesmärgi saavutamine, koostab komisjon eduaruande ja avaldab selle hiljemalt kuus kuud pärast Pariisi kokkuleppe kohast esimest ülemaailmset kokkuvõtet. Vajaduse korral esitab komisjon seejärel uued seadusandlikud ettepanekud.

Tsitaat

Pärast hääletust ütles raportöör Ville Niinistö (Verts/ALE, Soome): „CO2 sidumine on ELis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. See seadus tagab, et maasektor täidab oma osa kliimakriisi lahendamisel, kuna meil on nüüd nõudlikum eesmärk ja kaitsemeetmed, sh paremad andmed, rangemad aruandlusnõuded ja suurem läbipaistvus, ning 2025. aastaks on ette nähtud seaduse läbivaatamine. Esimest korda käsitletakse selles õigusaktis üheaegselt elurikkust ja kliimakriisi ning liikmesriigid peavad hakkama arvesse võtma ka olulise kahju ärahoidmise põhimõtet.“

Järgmised sammud

Muudetud määruse poolt hääletas täiskogul 479 ja vastu 97 parlamendiliiget, erapooletuid oli 43. Teksti peab nüüd ametlikult heaks kiitma ka nõukogu. Seejärel avaldatakse õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva pärast avaldamist.

Taust

LULUCFi reegleid muudetakse paketi „Eesmärk 55“ raames, mille siht on vähendada kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55%, võrreldes 1990. aasta tasemega.