2050. aastaks peaks ehitussektor olema kliimaneutraalne 

Pressiteade 
 
 
  • Uued hooned peaksid alates 2028. aastast olema heitevabad. 
  • Vähenema peavad nii energiaarved kui ka kliimamõju. 
  • Haavatavaid leibkondi tuleb toetada. 
  • Hooned põhjustavad 36% kasvuhoonegaaside heitest. 
Alates 2028. aastast tohib ehitada vaid heitevabu hooneid, avalike hoonete puhul on tärmin 2026. Foto: © AdobeStock/Lichtwolke99  

Teisipäeval võttis parlament vastu oma seisukoha eelnõu osas, mis hoogustab renoveerimist ning vähendab energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet.

Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise eesmärk on vähendada 2030. aastaks oluliselt ELi ehitussektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist ning muuta see 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti püütakse ergutada hoonete renoveerimist ja parandada energiatõhusust käsitleva teabe jagamist.

Heite vähendamise eesmärgid

Parlamendi hinnangul peaksid kõik uusehitised olema alates 2028. aastast heitevabad. Uute avaliku sektori hoonete puhul on tähtaeg juba 2026. aastal. Lisaks peavad kõigis uutes hoonetes olema 2028. aastaks kasutusel päikesepaneelid, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult teostatav. Põhjalikult renoveeritavatel elamutel on selleks aega kuni 2032. aastani.

Eluhoonete energiatõhususe klass peaks 2030. aastaks olema vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D (skaalal A–G, millest viimasesse kuulub 15% liikmesriigi halvima energiatõhususega hoonetest). Mitteeluhooned ja üldkasutatavad hooned peavad jõudma samale tasemele vastavalt 2027. ja 2030. aastaks.

Liikmesriigid peavad kehtestama eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed riiklikes renoveerimiskavades.

Toetus energiavaesuse vähendamiseks

Renoveerimistoetused ja muud rahastamisvõimalused tuleb muuta inimestele kättesaadavamaks, lisaks peaksid liikmesriigid looma tasuta teabepunktid ja koostama kuluneutraalsed renoveerimiskavad. Eelkõige tuleks toetada hoonete, eriti halvimate tõhususnäitajatega ehitiste põhjalikku renoveerimist ning näha kõige ebasoodsamas olukorras majapidamistele ette sihipärased toetused ja soodustused.

Erandid

Uued reeglid ei kehti mälestistele, samuti ei pea neid kohaldama tehnorajatistele või ajutiselt kasutatavatele hoonetele, kirikutele ja pühakodadele ning hoonetele, mis on erilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu kaitse all. Lisaks võib erandi teha riiklikele sotsiaaleluruumidele, kui renoveerimine tooks kaasa üüritõusu, mida väiksemad energiaarved ei korva.

Veel tahab parlament, et liikmesriikidel oleks õigus piiratud arvu hoonete puhul uusi eesmärke kohandada, sõltuvalt sellest, kas renoveerimine on majanduslikult ja tehniliselt teostatav ning kas kvalifitseeritud tööjõud on kättesaadav.

Tsitaat

Hoonete energiatõhususe direktiivi raportöör Ciarán Cuffe (Verts/ALE, Iirimaa) ütles: „Järsult tõusnud energiahindade tõttu on energiatõhusus ja energia säästmine muutunud äärmiselt oluliseks. Euroopa hoonefondi ajakohastamine võimaldab vähendada energiaarveid ja meie sõltuvust energia impordist, ohjata energiavaesust ja ELi heidet ning muuta hoonete sisekliima tervislikumaks. Lisaks toetab see direktiiv majanduskasvu ning sadade tuhandete kvaliteetsete ja kohalike töökohtade loomist ehitus- ja renoveerimissektoris ning taastuvenergia alal.“

Järgmised sammud

Parlament võttis seisukoha vastu 343 poolt- ja 216 vastuhäälega, erapooletuid oli 78. Nüüd algavad läbirääkimised nõukoguga, et leppida kokku eelnõu lõplikus tekstis.

Taust

Euroopa Komisjoni andmetel langeb ELis hoonesektori arvele 40% energiatarbimisest ja 36% kasvuhoonegaaside heitest. 15. detsembril 2021 võttis Euroopa Komisjon paketi „Eesmärk 55“ osana vastu seadusandliku ettepaneku hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamiseks. Uus siduv Euroopa kliimamäärus, mis võeti vastu juulis 2021, paneb paika nii 2030. kui ka 2050. aasta eesmärgid.