Parlament andis lõpliku heakskiidu meediavabaduse määrusele
- Keelatakse nuhkvara abil ajakirjanike järel luuramine.
- Meediaväljaannete omanikud peavad olema teada.
- Suurplatvormid ei tohi omavoliliselt sisu eemaldada.
Parlament andis lõpliku heakskiidu meediavabaduse määrusele, mis kaitseb ajakirjanikke ja meediat majandusliku ja poliitilise survestamise eest.
Lisaks ajakirjanike ametialase kaitse tõhustamisele nõuab uus määrus väljaannete omanike nimede avaldamist, avalik-õigusliku meedia juhtide kaitset ning riiklike reklaamitellimuste ja toetussummade avaldamist, et välistada igasugune sekkumine toimetuste otsustesse.
Ajakirjanike kaitse
Määruse järgi on ametiasutustel keelatud ajakirjanikke ja toimetajaid survestada, et nad oma allikad avaldaks. Ajakirjanikke ei tohi sellel eesmärgil kinni pidada, karistada, nende kontoreid ei tohi läbi otsida ega nutiseadmetesse jälgimistarkvara paigaldada.
Nuhkvara võib uute reeglite kohaselt kasutada üksnes erijuhtudel, kui uuritakse raskeid, vangistusega karistatavaid kuritegusid. Selleks peab taotlema kohtu loa, jälgitavat tuleb jälgimisest takkajärgi teavitada ja tal on õigus jälgimisotsus kohtus vaidlustada.
Avalik-õigusliku meedia sõltumatus
Avalik-õiguslik meedia peab olema erapooletu ja seda ei tohi poliitilistel eesmärkidel ära kasutada. Seepärast tuleb avalik-õiguslike kanalite juhid valida läbipaistvalt ja nende ametiaeg peab olema piisavalt pikk. Neid peaks saama enne ametiaja lõppu ametist vabastada ainult juhul, kui nad ei vasta enam nõutavale kvalifikatsioonile.
Avalik-õiguslikke meediakanaleid tuleb rahastada läbipaistvalt ja objektiivselt ning rahastus peab olema kestlik ja prognoositav.
Omanikud avalikuks
Selleks et oleks teada, kes mingit meediakanalit kontrollib ja millised huvid võivad selle kajastusi mõjutada, peavad kõik uudistekanalid avaldama oma omanikud.
Riigi reklaamiraha
Uue määruse järgi peavad meediakanalid hakkama avaldama ka seda, millises summas on riik neilt reklaami ostnud ja neile rahalist toetust andnud. Muu hulgas tuleb avalikustada kolmandatelt riikidelt saadud toetused.
Määrus nõuab, et meediale ja veebiplatvormidele eraldataks riigi raha avalike, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate tingimuste alusel. Samuti peab riik avaldama info selle kohta, kui suure summa eest on aasta jooksul meediareklaami ostetud ning kuidas see summa meediakanalite vahel jagunes.
Nõuded suurplatvormidele
Väga suured veebiplatvormid, nagu Facebook, X (endine Twitter) ja Instagram, ei tohi enam sõltumatute väljaannete sisu meelevaldselt kustutada või piirata. Meediakanalit tuleb sellistest kavatsustest ette teavitada ning väljaandele tuleb anda vastamiseks 24 tundi. Kui sisu ei vasta seejärel ikka platvormi tingimustele, võib selle kustutada või selle avaldamist piirata.
Väljaandel on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtuvälise organi poole ja küsida arvamust Euroopa meediateenuste nõukojalt, mis samuti vastu võetud määrusega luuakse. Nõukoda hakkab asendama varasemat, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi alusel loodud töörühma.
Parlament võttis määruse vastu 464 poolthäälega, vastu oli 92 ja erapooletuks jäi 65 parlamendiliiget.
Tsitaat
Raportöör Sabine Verheyen (EPP, Saksamaa) ütles: „Selleks et demokraatia toimiks, on vaja mitmekesist meediat. Ajakirjandusvabadus on aga kõikjal ohus. Euroopa ei ole erand, nagu on näidanud mõrv Maltal, Ungari tegevus jms. Täna vastu võetud märgiline määrus näitab, et Euroopa mõistab ohte ja astub neile vastu.“
Kavandatav õigusakt toetab meediavabadust, ajakirjanduse mitmekesisust ja ajakirjanike kaitset ning võitlust meediamonopolide tekke ja valeinfo vastu, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 27. ettepaneku meetmetes 1 ja 2, 33. ettepaneku meetmes 5 ja 37. ettepaneku meetmes 4.
Kontakt:
-
Maris KURME
Pressinõunik -
Kadi HERKÜL
Pressinõunik