EL peab välispoliitilisel areenil oma huve kindlalt kaitsma
- Ukrainat tuleb poliitiliselt jõulisemalt toetada, ka sõjalist abi on vaja saata kiiremini ja rohkem.
- Lähis-Idale tuleb pöörata suuremat tähelepanu.
- Suhete hoidmine USAga on olulisem kui kunagi varem.
- EL ja NATO peavad tegema rohkem koostööd ja koordineerima heidutust.
EL peab jääma Ukraina sõja ja Lähis-Ida konflikti lahendamisel sirgeselgseks ning käituma otsustavalt olukorras, kus maailmapoliitika kujundamine liigub taas vaid suurvõimude kätte.
Parlament võttis vastu kaks raportit, mis annavad ülevaate ELi ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast (ÜVJP) ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikast (ÜJKP) aastal 2024 ning vaatavad ka tulevikku. Eelkõige ütleb parlament raportites, et EL peaks andma Ukrainale abi rohkem, kiiremini ja igal võimalikul moel, et kindlustada Ukraina positsioon ning hoida pärast võimalikku vaherahu sõlmimist ära Venemaa edasised rünnakud.
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev raport hoiatab, et Venemaa agressioonisõda Ukrainas murendab Euroopa julgeolekuarhitektuuri ning destabiliseerib ja ohustab eelkõige Ida-Euroopat ja Lääne-Balkanit.
Samuti väljendab parlament raportis muret Lähis-Idas kasvavate pingete ja terrorismiohu pärast, mistõttu peaks ELi välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas töötama välja kogu seda regiooni käsitleva laiaulatusliku strateegia ning tegutsema sellel suunal aktiivsemalt ja nähtavamalt. Parlament nõuab Iisraeli ja palestiinlaste vahel püsiva rahu saavutamist, et tagada mõlemale poolele julgeolek, ning toetab võimalust, et Palestiina omavalitsus naaseb Gazasse. Veel väljendab parlament raportis toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse rakendamiseks mõeldud ülemaailmsele liidule.
Parlament ütleb raportis lisaks, et suhted liitlaste ja mõttekaaslastest partneritega on praegu ääretult olulised, sest Hiina, Venemaa, Iraan ja teised püüavad senist mitmepoolsusel ja reeglitel põhinevat maailmakorda kõikuma lüüa. Ka USA lõhub kiiresti seniseid kindlaid partnerlusi, otsides lepitust Venemaaga ja norides tüli oma traditsiooniliste liitlastega. Sellegipoolest on suhete hoidmine USAga parlamendi meelest enneolematult oluline. Kuna USA valitsus eelistab suhelda riikidega kahepoolselt ja otse, võiksid ELi liikmesriigid seda teha, kuid seejuures peaksid nad jääma kindlalt ühtseks ja ELi ühiste seisukohtade juurde.
ÜVJP raporti poolt hääletas täiskogul 378 ja vastu 188 parlamendiliiget, erapooletuid oli 105.
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika
Ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat käsitlevas raportis väljendab parlament eelkõige muret USA muutunud suhtumise pärast Venemaa agressioonisõtta ning mõistab teravalt hukka katsed nõuda Ukraina liidritelt alistumist agressorriigile Venemaale üksnes nn rahuleppe saavutamise nimel.
Parlament leiab, et kui saavutatakse rahukokkulepe, mis austab Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, peavad sellega Ukraina jaoks kaasnema kindlad ja usaldusväärsed julgeolekutagatised, mis aitaksid hoida tulevikus ära Venemaa agressiooni. EL on alustanud koos NATO partneritega selles suunas töötamist ning parlament peab seda kiiduväärseks, nagu ka Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta järeldusi, milles rõhutatakse, et EL ja selle liikmesriigid on valmis panustama julgeolekutagatistesse, eelkõige toetades Ukraina suutlikkust end tulemuslikult kaitsta.
Parlament soovib lisaks, et Euroopa Komisjon võtaks ühiselt laenu, mis tagaks liidule fiskaalvõimekuse praegustes ja tulevastes erakorralistes oludes. Euroopa seisab silmitsi tungiva vajadusega tugevdada julgeolekut, et kaitsta ELi kodanikke, taastada heidutus ja toetada ELi liitlasi, eelkõige Ukrainat. Selliste meetmete koormus tuleb aga jagada õiglaselt.
ÜJKP raporti poolt hääletas täiskogul 399 ja vastu 198 parlamendiliiget, erapooletuid oli 71.
Tsitaadid
ÜVJP raporti koostaja David McAllister (EPP, Saksamaa) ütles: „Raport rõhutab, kui tähtis on geopoliitiliste pingete lahendamisel, sh Venemaa agressioonisõja, Lähis-Ida pingete ja geopoliitilise võimuvõitluse kontekstis, et EL jääks välispoliitilistes küsimustes meelekindlaks, distsiplineerituks ja nõudlikuks. EL peab suutma sõnastada ja saavutada rahvusvahelisel areenil oma strateegilised eesmärgid. See raport aitab ELil kujundada oma keskmise ja pika perspektiivi strateegilisi eesmärke, millest ELi välispoliitika kõrge esindaja peab lähtuma nii praegu kui ka tulevikus.“
ÜJKP raporti koostaja Nicolás Pascual de la Parte (EPP, Hispaania) ütles: „Parlament sõnastab selles raportis oma seisukoha, kuidas Euroopa Liit peaks reageerima maailmas toimuvale geopoliitilise paradigma muutusele. EL peab suutma ise oma käekäigu eest hea seista. Lähiaastatel on meil tarvis teha USAga julgeoleku ja kaitse küsimustes tihedat koostööd, ent pikemas plaanis peab EL välja töötama ka omaenda tõsiseltvõetava heidutusjõu. Selleks on vaja investeerida julgeolekusse ja kaitsesse märkimisväärselt rohkem ning jääda poliitiliselt ühtseks ja kindlameelseks. Samuti tuleb jätkuvalt ja jõuliselt toetada Ukrainat, kes kaitseb Euroopa territoriaalset terviklikkust, sõltumatust ja väärtusi.“
Kontakt:
-
Maris KURME
Pressinõunik -
Kadi HERKÜL
Pressinõunik