Parlament andis loa kasutada ühtekuuluvuspoliitika raha kaitsesektoris ja muudes valdkondades
- Raha saab suunata näiteks kaitsetööstusse, sõjaväelise liikuvuse parandamiseks, taskukohaste elupindade loomiseks ja veevarude kindlustamiseks.
- Eelistada tuleb projekte, mis sobivad nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks.
- Sobivad ka süsinikuheite vähendamise, strateegiliste tehnoloogiate ja energiaühenduste parandamise projektid.
- Õigusriigi tingimuslikkuse nõuded ei muutu – riigid saavad raha vaid siis, kui järgivad kõiki õigusriigi põhimõtteid.
Parlament andis lõpliku rohelise tule ELi ühtekuuluvusfondide ja sotsiaalfondi raha ümberpaigutamisele teistesse poliitikavaldkondadesse ja ELi muutunud prioriteetide tarbeks.
Reform võimaldab riikidel ja piirkondadel leida geopoliitiliselt ebastabiilsel ajal kiiresti lisaraha uute pakiliste probleemide lahendamiseks. Näiteks võib ELi ühtekuuluvusfondide ja sotsiaalfondi raha nüüdsest suunata kaitsetööstusse ja sõjaväelise liikuvuse projektidesse, veevarude kindlustamisse, taskukohaste ja kestlike elupindade loomisse, süsinikuheite vähendamisse, energiataristusse (sh ülekande- ja salvestamisvõime arendamisse) ja tsiviilvalmisoleku parandamisse. Kaitsetööstuse ja sõjaväelise liikuvuse projektide puhul tuleb seejuures siiski eelistada kahesuguse kasutusega taristuprojekte, mis sobivad nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks. Sotsiaalfondi raha võib aga suunata oskuste arendamiseks tsiviilvalmisoleku, kaitse, küberturvalisuse ja süsinikuheite vähendamise valdkondades.
Selleks et riikidel oleks võimalikult ruttu kasutada võimalikult palju vaba raha, suurendatakse 2026. aastal väljamakseid erandkorras 20% ja kaasrahastamise määra 10% (maksimaalselt 100%).
Idapiiril asuvate riikide toetamine
Kui uutele prioriteetidele suunatakse ümber vähemalt 10% programmi rahast, võib riik saada talle pikemaks perioodiks ette nähtud raha fondidest kiiremini kätte. Lääne-Euroopa riikidele võib täiendavaid eelmakseid teha kuni 1,5% ulatuses ühtekuuluvusfondi kogutoetusest ning Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele riikidele lausa 9,5% ulatuses, et võtta arvesse nende erilisi julgeolekuprobleeme ja geopoliitilist olukorda.
Kuna ühtekuuluvuspoliitika laiem eesmärk on toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning ebasoodsamas olukorras piirkondi, peavad investeeringud ka edaspidi keskenduma eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Suurettevõtjate investeeringuid tehnoloogiasse, kaitsesse ja süsinikuheite vähendamisse võib toetada üksnes riikides, kus sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta on alla ELi keskmise. See nõue ei kehti siiski üleeuroopalist huvi pakkuvaks tähtsaks projektiks liigitatud projektide puhul. Lisaks on täpsustatud, et õigusriigi tingimuslikkuse määruse alusel külmutatud raha ei saa uutele prioriteetidele ümber jaotada.
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi hõlmava reformi poolt hääletas täiskogul 440 ja vastu 168 parlamendiliiget, erapooletuid oli 52. Euroopa Sotsiaalfond+ hõlmava reformi poolt hääletas täiskogul 453 ja vastu 149 parlamendiliiget, erapooletuid oli 59.
Tsitaat
Regionaalarengukomisjoni raportöör Dragoș Benea (S&D, Rumeenia) ütles pärast hääletust: „Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa solidaarsuse nurgakivi. Selle rahastamispõhimõtete muutmine aitab meil reageerida aktuaalsetele sündmustele ja tegutseda paindlikumalt, ohverdamata samal ajal põhiväärtusi. Parlament peab kaitseküsimusi uueks prioriteediks ja meie tänane otsus võimaldab Euroopal tähtsustada eelkõige kahesuguse kasutusega projekte, eriti kaitsetööstuse ja sõjaväelise liikuvuse valdkonnas. Samal ajal aga toetame edasi õiglast ja tasakaalustatud arengut kõigis ELi piirkondades.“
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportöör Marit Maj (S&D, Madalmaad) lisas: „Meie eesmärk on Euroopa, mis suudab end kaitsta välisvaenlaste eest ega jäta kedagi üksi. Sotsiaalfondi peamine eesmärk – toetada kõige haavatavamaid inimrühmi, lapsi ja ühiskonna nõrgimaid – ei muutu. Kaitsevaldkonnale eraldatud raha kasutatakse oskuste arendamiseks ning oskused annavad inimestele ka koha ühiskonnas.”
Järgmised sammud
Nüüd peavad reformile oma formaalse heakskiidu andma veel liikmesriikide esindajad ELi nõukogus. Seejärel avaldatakse muudetud õigusaktid Euroopa Liidu Teatajas ning need jõustuvad päev hiljem.
Kontakt:
-
Maris KURME
Pressinõunik -
Kadi HERKÜL
Pressinõunik