Uus koosseis alustab tööd 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Valimistele järgnevatel päevadel teatasid liikmesriikide ametiasutused Euroopa Parlamendile uute liikmete nimed ning veendusid, et nood ei pea mõnd Euroopa Parlamendi liikme ametiga ühitamatut ametit.

  • Valitud parlamendiliikmed peavad tagama ja tõendama, et nad ei pea ühtegi parlamendiliikme tööga ühitamatut ametit. Esitatud teavet tuleb Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 3 kohaselt kontrollida.

    Euroopa Parlamendi liige ei tohi näiteks kuuluda Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusse ega parlamenti, töötada Euroopa Komisjonis või olla Euroopa Kohtu liige. Samuti ei tohi parlamendiliige kuuluda Euroopa Keskpanga direktorite nõukokku, olla Euroopa Kontrollikoja või Euroopa Investeerimispanga liige ega töötada ametnikuna ELi institutsioonides või ELi raha haldamisega tegelevates aluslepingute kohastes organites. Kõik ametisse astuvad parlamendiliikmed peavad esitama vastavad tõendid hiljemalt kuus päeva enne uue koosseisu avaistungit.

    Esitatud andmeid kontrollib pärast uue koosseisu ametisse astumist parlamendi justiitskomisjon, mis koostab liikmesriikide esitatud teabe põhjal ametliku otsuse. See loetakse ette ka parlamendi täiskogul. Kui parlamendiliige peab uute ülesannetega ühitamatut ametit, loeb parlament tema ametikoha vabaks.

    Kui ametite ühitamise küsimuses tekib vaidlusi, kuulub nende lahendamine parlamendi pädevusse (kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta aktiga), välja arvatud juhul, kui olukorda reguleerib liikmesriigi valimisseadustik.

  • Kohe pärast valimisi algasid läbirääkimised fraktsioonide moodustamiseks. Parlamendi kodukorra järgi saavad fraktsiooni moodustada vähemalt 23 parlamendiliiget, kes esindavad vähemalt veerandit liikmesriikidest (st vähemalt seitset riiki). Selleks, et fraktsiooni 16. juulil toimuval avaistungil ametlikult tunnustataks, pidi see esitama presidendile oma nime, poliitilise deklaratsiooni ja koosseisu 15. juuliks 2024.

  • Parlamendi uus ametiaeg algas ametlikult teisipäeval, 16. juulil 2024. Siis kogunesid värsked parlamendiliikmed Strasbourgi. Avanädalal valisid nad ametisse parlamendi presidendi, 14 asepresidenti ja viis kvestorit.

    Samuti määrati kindlaks parlamendi alaliste komisjonide ja allkomisjonide suurus ja koosseis.

  • Seejärel valis parlament 18. juulil Ursula von der Leyeni uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks. Salajasel hääletusel toetas teda 401 parlamendiliiget. Enne hääletust tutvustas Ursula von der Leyen parlamendiliikmetele ka oma järgmise viie aasta prioriteete.

    See, et Euroopa Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi, on ette nähtud Euroopa Liidu Lepingu artiklis 14. Parlamendi kodukorra artikkel 128 näeb ette, et komisjoni presidendi kandidaadi esitab Euroopa Ülemkogu, kes tutvustab parlamendile enne hääletust oma poliitilisi eesmärke.

  • Strasbourgist naastes kogunesid parlamendiliikmed esimestele parlamendikomisjonide koosolekutele, kus valisid komisjonidele esimehed ja aseesimehed ehk juhatuse.

    Parlamendikomisjoni juhatuse liikmed valitakse komisjoni alaliste liikmete seast, kes määrati kindlaks 19. juulil 2024. Seejuures lähtuti parlamendiliikmete komisjonidesse määramisel põhimõttest, et komisjonide koosseis peegeldaks võimalikult ligilähedaselt parlamendi kui terviku poliitilist tasakaalu.

  • Kui komisjoni president on valitud, seab nõukogu koos temaga üles volinikukandidaadid. Äsja valitud komisjoni president määrab igale volinikukandidaadile vastutusvaldkonna ning vastavate valdkondadega tegelevad Euroopa Parlamendi komisjonid hindavad seejärel iga volinikukandidaadi sobivust ametikohale. Lõpuks toimub täiskogul hääletus volinike kolleegiumi kui terviku ametisse nimetamise üle.

    Huvide deklaratsiooni läbivaatamine õiguskomisjonis

    Enne volinikukandidaadi kuulamist parlamendikomisjonis vaatab õiguskomisjon põhjalikult läbi tema majanduslike huvide deklaratsiooni, et hinnata võimalikku huvide konflikti ohtu. Kui õiguskomisjonil tekib kahtlusi, võib ta küsida volinikukandidaadilt lisateavet või kutsuda ta selgitusi andma. Samuti võib õiguskomisjon anda soovitusi huvide konflikti lahendamiseks.

    Õiguskomisjon peab enne volinikukandidaadi kuulamisele lubamist kirjalikult kinnitama, et ei näe volinikukandidaadil huvide konflikte. Kui konflikt siiski esineb ja sellele lahendust ei leita, järeldab õiguskomisjon, et volinikukandidaat ei saa oma ülesandeid täita.

    Kirjalik menetlus: Euroopa Parlamendi liikmete küsimused

    Parlamendiliikmetel on õigus esitada volinikukandidaadile enne kuulamist ka kirjalikult vastatavaid küsimusi. Esimeses küsimuste plokis keskendutakse kandidaadi üldisele asjatundlikkusele, Euroopa Liidule pühendumisele, isiklikule sõltumatusele, teadmistele valdkonnast ja koostöövalmidusele Euroopa Parlamendiga. Seejärel esitatakse rida konkreetseid küsimusi ka volinikukandidaadi vastutusvaldkonna kohta.

    Volinikukandidaadi elulookirjeldus ja tema vastused kirjalikele küsimustele avaldatakse enne kuulamist parlamendi veebisaidil.

    Kuulamine parlamendikomisjonis

    Volinikukandidaat kutsutakse seejärel kolmetunnisele otse üle kantavale kuulamisele tema vastutusvaldkonnaga tegelevasse parlamendikomisjoni. Kandidaat peab kõigepealt kuni 15 minuti pikkuse kõne ja vastab seejärel parlamendiliikmete küsimustele.

    Hindamine pärast parlamendikomisjoni kuulamist

    Vastutavad komisjonid peavad volinikukandidaadi sobivuse kohta otsuse langetama nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt 24 tunni jooksul pärast kuulamist. Hindamine toimub kinnisel koosolekul. Komisjonid võivad paluda volinikukandidaadilt kirjalikult lisateavet või korraldada lühema lisakuulamise. Fraktsioonide koordinaatorid koostavad iga volinikukandidaadi kohta kirjaliku hinnangu, milles märgitakse, kas kandidaat sobib

    • kolleegiumi (Euroopa Komisjon) koosseisu ja
    • täitma talle määratud ülesandeid.

    Hinnang edastatakse järgmise 24 tunni jooksul läbivaatamiseks komisjonide esimeeste konverentsile. Kui komisjonide esimeeste konverents hinnangu heaks kiidab, saadetakse see konfidentsiaalselt edasi Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhtidest koosnevale esimeeste konverentsile. Iga volinikukandidaadi kohta esitatakse komisjonide esimeeste konverentsile ja Euroopa Parlamendi esimeeste konverentsile üks hinnang. Nende põhjal koostab esimeeste konverents lõpuks resolutsiooni, mis pannakse täiskogul hääletusele.

    Kuulamiste lõpetamine

    Kui esimeeste konverents on vastutavate komisjonide hinnangud ja komisjonide esimeeste konverentsi soovitused läbi vaadanud, kuulutab ta kuulamised lõppenuks. Alles siis on lubatud hinnangud avaldada ja hindamise käigus kerkinud küsimused avalikustada.

    Täiskogu hääletus Euroopa Komisjoni ametissenimetamise üle

    Komisjoni president peab kuulamiste tulemusi arvesse võtma ja konsulteerima ka parlamendi fraktsioonidega. Kui see tehtud, tutvustab ta täiskogule oma poliitilisi prioriteete ja kõiki volinikukandidaate ning täiskogu hääletab volinike kolleegiumi kui terviku ametisse nimetamise üle. See otsus tehakse lihthäälteenamusega.

    Euroopa Komisjoni volinike ametisse nimetamise korda kirjeldatakse üksikasjalikult Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisas.

  • Ametiaja vahetumisel jääb alati töö mõnede seaduseelnõudega pooleli. Sellel võib olla mitu põhjust, näiteks ei pruukinud parlament ja nõukogu siiani institutsioonidevahelistel läbirääkimistel kokkuleppele jõuda või riikide valitsused ühises seisukohas kokku leppida.

    Seadusandlikud ettepanekud, mis võetakse parlamendi täiskogul enne valimisi vastu, on järgmisele parlamendikoosseisule õiguslikult siduvad. Siia kategooriasse kuuluvad hilinenud makseid, toidu- ja tekstiiljäätmeid, veesaastet, täppissordiaretust, mänguasjade ohutust, juhilubade ühtseid nõudeid, ravimitööstust, ühtset Euroopa taevast ja ELi tolliseadustikku käsitlevad seaduseelnõud.

    Ettepanekud, mis ei jõua enne valimisi täiskogule, jäävad aga lõpetamata (olenemata sellest, kas nende kallal käis töö komisjonides või need olid jõudnud kolmepoolsete läbirääkimiste faasi). Uus koosseis võib siiski otsustada tööd nendega jätkata. Siia kategooriasse kuuluvad näiteks korruptsioonivastast võitlust, jaeinvestorite kaitset, digieurot, tehisintellektiga seotud vastutust, laste seksuaalse ärakasutamise vastast võitlust, pikaajalisi elanikke, inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, loomade transporti ning lemmikloomade heaolu käsitlevad seaduseelnõud.

    Parlamendi uue koosseisu ametiaja alguses otsustab pooleli jäänud teemade jätkamise üle parlamendi esimeeste konverents (Euroopa Parlamendi president ja fraktsioonide juhid), võttes arvesse parlamendikomisjonide avaldusi. Esimeeste konverents teeb otsuse tõenäoliselt 2024. aasta oktoobris ja sellest teatatakse ilmselt samuti 2024. aasta oktoobris toimuval täiskogu istungil.

    Teemasid, millega edasi tegeletakse, jätkatakse järgmisest menetlusetapist. Vajaduse korral määratakse teemale uus raportöör.

    Tavaliselt otsustab esimeeste konverents jätkata kogu lõpetamata seadusandlikku tööd. Erandina võidakse töö lõpetada aegunud või ummikusse jooksnud teemadega, mille puhul on oodata uut komisjoni ettepanekut või tuleb nõukoguga uuesti konsulteerida.