Kui komisjoni president on valitud, seab nõukogu koos temaga üles volinikukandidaadid. Äsja valitud komisjoni president määrab igale volinikukandidaadile vastutusvaldkonna ning vastavate valdkondadega tegelevad Euroopa Parlamendi komisjonid hindavad seejärel iga volinikukandidaadi sobivust ametikohale. Lõpuks toimub täiskogul hääletus volinike kolleegiumi kui terviku ametisse nimetamise üle.
Huvide deklaratsiooni läbivaatamine õiguskomisjonis
Enne volinikukandidaadi kuulamist parlamendikomisjonis vaatab õiguskomisjon põhjalikult läbi tema majanduslike huvide deklaratsiooni, et hinnata võimalikku huvide konflikti ohtu. Kui õiguskomisjonil tekib kahtlusi, võib ta küsida volinikukandidaadilt lisateavet või kutsuda ta selgitusi andma. Samuti võib õiguskomisjon anda soovitusi huvide konflikti lahendamiseks.
Õiguskomisjon peab enne volinikukandidaadi kuulamisele lubamist kirjalikult kinnitama, et ei näe volinikukandidaadil huvide konflikte. Kui konflikt siiski esineb ja sellele lahendust ei leita, järeldab õiguskomisjon, et volinikukandidaat ei saa oma ülesandeid täita.
Kirjalik menetlus: Euroopa Parlamendi liikmete küsimused
Parlamendiliikmetel on õigus esitada volinikukandidaadile enne kuulamist ka kirjalikult vastatavaid küsimusi. Esimeses küsimuste plokis keskendutakse kandidaadi üldisele asjatundlikkusele, Euroopa Liidule pühendumisele, isiklikule sõltumatusele, teadmistele valdkonnast ja koostöövalmidusele Euroopa Parlamendiga. Seejärel esitatakse rida konkreetseid küsimusi ka volinikukandidaadi vastutusvaldkonna kohta.
Volinikukandidaadi elulookirjeldus ja tema vastused kirjalikele küsimustele avaldatakse enne kuulamist parlamendi veebisaidil.
Kuulamine parlamendikomisjonis
Volinikukandidaat kutsutakse seejärel kolmetunnisele otse üle kantavale kuulamisele tema vastutusvaldkonnaga tegelevasse parlamendikomisjoni. Kandidaat peab kõigepealt kuni 15 minuti pikkuse kõne ja vastab seejärel parlamendiliikmete küsimustele.
Hindamine pärast parlamendikomisjoni kuulamist
Vastutavad komisjonid peavad volinikukandidaadi sobivuse kohta otsuse langetama nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt 24 tunni jooksul pärast kuulamist. Hindamine toimub kinnisel koosolekul. Komisjonid võivad paluda volinikukandidaadilt kirjalikult lisateavet või korraldada lühema lisakuulamise. Fraktsioonide koordinaatorid koostavad iga volinikukandidaadi kohta kirjaliku hinnangu, milles märgitakse, kas kandidaat sobib
- kolleegiumi (Euroopa Komisjon) koosseisu ja
- täitma talle määratud ülesandeid.
Hinnang edastatakse järgmise 24 tunni jooksul läbivaatamiseks komisjonide esimeeste konverentsile. Kui komisjonide esimeeste konverents hinnangu heaks kiidab, saadetakse see konfidentsiaalselt edasi Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhtidest koosnevale esimeeste konverentsile. Iga volinikukandidaadi kohta esitatakse komisjonide esimeeste konverentsile ja Euroopa Parlamendi esimeeste konverentsile üks hinnang. Nende põhjal koostab esimeeste konverents lõpuks resolutsiooni, mis pannakse täiskogul hääletusele.
Kuulamiste lõpetamine
Kui esimeeste konverents on vastutavate komisjonide hinnangud ja komisjonide esimeeste konverentsi soovitused läbi vaadanud, kuulutab ta kuulamised lõppenuks. Alles siis on lubatud hinnangud avaldada ja hindamise käigus kerkinud küsimused avalikustada.
Täiskogu hääletus Euroopa Komisjoni ametissenimetamise üle
Komisjoni president peab kuulamiste tulemusi arvesse võtma ja konsulteerima ka parlamendi fraktsioonidega. Kui see tehtud, tutvustab ta täiskogule oma poliitilisi prioriteete ja kõiki volinikukandidaate ning täiskogu hääletab volinike kolleegiumi kui terviku ametisse nimetamise üle. See otsus tehakse lihthäälteenamusega.
Euroopa Komisjoni volinike ametisse nimetamise korda kirjeldatakse üksikasjalikult Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisas.