Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. – Ma tervitan institutsioonide algatust kehtestada humanitaarabi käsitlev ELi konsensus. See on esmakordne ELi humanitaarabi poliitikat käsitlev avaldus.

Keskkond, milles humanitaarmeetmeid ellu viiakse, areneb kiiresti ja esitab järjest uusi väljakutseid.

Kriisisituatsioonide ja looduskatastroofide tagajärjel abivajavate inimeste arv kasvab pidevalt. Aastal 2003 oli kannatada saanud inimesi 200 miljonit, kellest 45 miljoni elu oli hädaohus. Pärast seda on olnud Aasia tsunami, arvukalt maavärinaid, üleujutusi ja Kesk-Ameerikat rünnanud orkaane ning kohutav olukord Darfuris.

Konsensuses rõhutati humanitaarabi põhimõtteid, milleks on inimlikkus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus.

Arenguabi on peamine vahend humanitaarhädaolukordade ärahoidmiseks. Äärmiselt olulised on suurõnnetuse ohu vähendamine ja selge pühendumine hädaabi andmisele, taastamis- ja arendustegevusele.

Järjest enam on tsiviilelanikkonna abistamisel ja taastamistöödel osalenud sõjavägi. Niisugune sissetungimine traditsioonilisest vaatenurgast humanitaar- või arenguruumi tekitab küsimusi.

Paljud inimesed, kes töötavad humanitaarabi valdkonnas on mures tsiviil- ja militaarosalejate eristamise pärast. Eri osalejate mandaadid peaksid olema väga selgelt määratletud.