Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0457/2008).

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

Esimene osa

Küsimus nr 35, mille esitas Stavros Arnaoutakis (H-0546/08)

Teema: Toiduainekriis Euroopa Liidus ja Euroopa tarbijate kaitse

Kas pärast mitut Euroopas esinenud toidukriisi on komisjon otsustanud, milliseid meetmeid tarbijate kaitseks võetakse?

  Androula Vasiliou, komisjoni liige. − (EL) Härra juhataja, sooviksin kõigepealt tänada Stavros Arnaoutakist püsivalt päevakajalise küsimuse eest toiduga kindlustatuse kohta.

Komisjonil on mitmeid vahendeid, mille abil kaitsta tarbijaid ja Euroopa kodanikke võimaliku toiduainekriisi eest. Esiteks kindlustab komisjon kõigi 27 liikmesriigi viivitamatu ja üheaegse teavitamise toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu.

Teiseks jälgib Toidu- ja Veterinaaramet süstemaatiliselt liikmesriike ja ka kolmandaid riike.

Kolmandaks jälgib komisjon Euroopa Toiduohutusametilt, rahvusvahelisest ajakirjandusest ja muudest allikatest pärinevat teavet.

Vajaduse korral, eriti kui toiduained või loomasööt võivad kujutada tõsist ohtu rahvatervisele ja liikmesriigi tasandil ei suudeta sellega tõhusalt võidelda, võtab komisjon vajalikud meetmed ELi tasandil.

Näiteks mineraalõliga reostunud Ukrainast pärit päevalilleõli juhtumi puhul sai toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem 23. aprillil 2008. aastal Prantsusmaa ametiasutustelt teatise, mille said ka kõik liikmesriigid. Komisjon teavitas toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu koheselt kõiki liikmesriike ja andis välja otsuse 2008/433/EÜ, millega kehtestati eritingimused Ukrainast pärit või sealt lähetatud mineraalõliga reostunud päevalilleõli importimisele. Samuti algatati uurimine reostusallika kindalakstegemiseks.

Lisaks sellele tagab määrus EÜ nr 178/2002, mis laiemalt on tuntud üldise toidualase õigusnormina, jälgitavuse süsteemi, mille abil saab sihipäraselt ja korrektselt kaubad turult kõrvaldada või tagasi kutsuda, samuti anda tarbijaile ja toiduainetetööstuses tegevatele ettevõtetele piisavalt teavet, hinnata olukorda ja ära hoida riske ning vältida asjatut turu toimimisse sekkumist.

Samuti kontrollib komisjon süstemaatiliselt liikmesriikide pädevate kontrolliorganite võimelisust täita toiduvaldkonda reguleerivaid õigusakte nii ELi territooriumil kui ka väljaspool.

Näiteks avastas komisjon Malaisias tõsiseid probleeme kalatoodete ekspordi kohta kehtivate nõuete täitmisel. Komisjon tegutses ELi piires viivitamata ja keelustas kalaekspordi Malaisiast. See on vaid üks näide sellest, kuidas komisjonil on õnnestunud kaitsta tarbijaid ja ära hoida toiduainekriis.

Seepärast usub komisjon, et kehtivad õigusaktid tagavad toiduainekriiside juhtimiseks ja tarbijate kaitseks vajalikud meetmed.

Samal ajal hoolitseme ka selle eest, et oleks tagatud teabekanalite pidev täiustamine ja liikmesriikidevahelise sellealase koostöö paremaks muutmine. Näiteks on komisjonil kavas varsti vastu võtta uued suunised toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kasutamise kohta.

  Stavros Arnaoutakis, küsimuse esitaja. − (EL) Tänan teid, volinik, vastuse eest. Lubage mul märkida, et tarbijad on kaotamas usaldust. Nende usaldus on kõikuma löönud.

Seepärast peame me teadma, milliseid tegevusi oleks komisjoni arvates vaja tarbijatele teabe edastamiseks. Te võite küll teha seda kõike, millest te praegu rääkisite ja teid võib selle puhul ainult õnnitleda. Siiski oli meil Kreekas müügil Ukrainast pärit päevalilleõli, mida kasutas umbes pool Kreeka elanikkonnast. Kuidas saab tarbijaid kaitsta ja millised meetmed kavatsete võtta?

  Androula Vasiliou, komisjoni liige. − (EL) Lubage mul märkida, et pahameel, mida see probleem tekitab, ja toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu antud hoiatused tõestavad, et süsteem ka tegelikkuses toimib.

Ukraina päevalilleõliga Kreekas juhtunu kohta anti 23. aprillil 2008. aastal üldine hoiatus, et Euroopa turul on reostunud õli. 5. mail 2008, pärast Šveitsi ametiasutustelt spetsiaalselt meie keskusele saadetud hoiatust päevalilleõli liikumisest Kreeka, Itaalia ja Türgi turule, alustasid Kreeka ametiasutused uurimist, meile teabe edastamist ning toote turult kõrvaldamist.

Sooviksin rõhutada, et me ei tohiks segamini ajada meetmeid, mille võtmine kuulub Euroopa Komisjoni pädevusse ja mida ta ka võtab, ja liikmesriikide siseasjaks olevaid kohustusi.

Loomulikult küsite meilt, kas oleme kontrollinud. Oleme küll. Toidu- ja Veterinaaramet, mis aeg-ajalt käib liikmesriikides kohal, kontrollib oma osakondade tegevust, teeb kindlaks esinevad puudused ja teavitab neist vastavaid liikmesriike. Loomulikult tehakse seda nii Kreekas kui ka teistes riikides.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Volinik, EL on teinud head tööd nn talust toidulauda süsteemiga ja tarbijad peaksid seda usaldama, kuid siiski jääb küsimus, kuidas on ELi tarbijate kaitsega? On raske uskuda, et oleme imporditud toiduainetega samavõrra tõsiselt tegelenud kui ELi-sisese toodanguga. Lubame näiteks väljaspool kasutada aineid, mis ELi piires on keelatud, ja uute taimekaitsevahendite kohta käivate õigusaktidega on meil kavas karmistada piiranguid teraviljatoodetele. Paluksin teil, volinik, seda selgitada, sest võib tekkida olukord, kus tarbime Euroopas toiduaineid, mida Euroopas tegelikult toota ei saagi?

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Sooviksin küsida, mida tähendab toiduainekriis? Kas ohtliku toiduaine ilmumist Euroopa turule saab käsitleda toiduainekriisina? Sellisel juhul saame rääkida ka mänguasjakriisist, kuna teame, et müügil on ohutusnõuetele mittevastavaid mänguasju nagu ka muid ohtlikke tooteid. Kas toiduainekriisina ei võiks hoopis käsitleda pidevalt tõusvaid toiduainete hindu, mis mõjutavad kõiki tarbijaid?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Lubage mul alustuseks öelda, et me ei saa rääkida toiduainetekriisist iga kord, kui avastame turul defektse kauba. Toiduainetekriisist saame rääkida siis, kui lubame kaubal Euroopa turul vabalt ringelda. Sel juhul võib tegemist olla kriisiga, sest me võime ohtu seada meie kodanike tervise.

Kuid praegu kehtiva, hoolikalt ja täpselt rakendatava süsteemi abil püüame selliseid kriise vältida. Sageli (ka viimasel ajal) on meil aga õnnestunud toiduainekriise ära hoida.

Väljaspool Euroopa Liitu toodetud toiduainete kohta pean ütlema, et nõuame oma kaubanduspartneritelt täpselt sama ranget kontrolli, nagu oleme rakendanud Euroopasiseselt toodetud toiduainetele.

Seepärast saatsime näiteks eelpool mainitud juhtumi puhul Malaisiasse meie Toidu- ja Veterinaarameti töötajad, kes leidsid, et süsteem ei toimi korralikult, mistõttu keelustasime ka kala importimise Malaisiast. Sama juhtus mõne Bangladeshist pärit tootega.

Seega nõuame partneritelt, et tooted, mida nad soovivad transportida Euroopa Liitu, peavad vastama Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.

  Juhataja. −

Küsimus nr 36, mille esitas Bilyana Ilieva Raeva (H-0548/08)

Teema: Liiklusohutus

Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv on inimeste ja nende tervisega seonduv tõsine ökoloogiline, rahanduslik, sotsiaalne ja demograafiline probleem. Lisaks avaldavad liiklusõnnetustega kaasnevad kulud mõju nii elukvaliteedile, säästvale arengule kui ka globaalsele kliimasoojenemisele.

Sellises olukorras tuleks välja töötada poliitika, mis innustaks liikmesriike hoidma liiklusõnnetuste ohvrite arvu tasemel, mis ei ületaks ELi keskmist.

Kuidas saaks komisjon algatada otsustavamaid meetmeid, nagu näiteks ühenduse õigusaktid, mis laiendaksid kehtivaid ühtseid standardeid – täpsemalt, võttes kasutusele ELi ühtse liiklusõnnetuste künnise indikaatori, mida tunnustaksid kõik liikmesriigid?

Millised on väljavaated, et komisjon uuriks võimalust välja töötada ELi territooriumil ühine lähenemisviis järelevalvele, kontrollile ja sanktsioonidele? Kas võime loota, et Euroopa Liidu tulevane ühine liiklusohutuse poliitika viib ka ühise liiklusohutuse kontrollimise poliitikani, mis parandaks liiklusohutuskontrolli ja -järelevalve kvaliteeti?

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, kuna Antonio Tajani viibib ministrite nõukogu koosolekul, vastan ma rõõmuga Bilyana Ilieva Raevale, sest tema küsimus puudutab teemat, millega ma tihedalt seotud olen ja mis on mulle äärmiselt oluline.

2001. aastal seadis Euroopa Liit eesmärgiks vähendada 2010. aastaks liiklusõnnetuste ohvrite arvu poole võrra. Seda eesmärki kinnitasid ka Euroopa Parlament ja nõukogu. 2003. aastal käsitleti seda teemat seoses Euroopa liiklusohutuse tegevuskavaga, milles määratleti 60 meedet, mille eesmärgiks oli innustada liiklejaid mõistlikumalt käituma, kasutada tehnilisi uuendusi liiklusvahendite turvalisemaks muutmiseks, parandada teede infrastruktuuri, muutma kaubavedu ohutumaks, tõhustada ohvrite kohtlemist ja arendada õnnetusjuhtumite kohta käivate andmete analüüsi. Selleks et jälgida muutusi liiklusohutuse valdkonnas, seadis komisjon sisse mitmed tulemusi hindavad indikaatorid: ohvrite arv miljoni elaniku kohta, turvavöö ja kiivri kasutamise määr, liiklusõnnetuses osalenud alkoholijoobes juhtide arv ja protsentuaalne osakaal, kiirust ületavate juhtide arv ja protsentuaalne osakaal.

Ühenduse õigusnormidega seonduvalt tuleb mainida uut direktiivi juhilubade kohta, mille võtsid vastu Euroopa Parlament ja nõukogu 20. detsembril 2006. Direktiivi eesmärk oli parandada noorte liiklejate ohutust ja kodanike vaba liikumist Euroopa Liidus. Teede infrastruktuuri ohutuse kohta käiv direktiiv on kavas vastu võtta pärast esimest lugemist 2008. aasta juunis. Komisjon esitas 2008. aastal ka ettepaneku võtta vastu direktiiv liikluseeskirjade rikkumiste kohta, mille üle käivad praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelised läbirääkimised.

Komisjon püüab ka edendada liiklusohutusalaste heade tavade võimalikult laialdast vahetamist liikmesriikide vahel. Hankekonkursside kaudu osaleb komisjon liiklusohutusalaste kampaaniate ja mitmeid liikmesriike hõlmavate sellealaste uuenduslike projektide rahastamises.

Samuti annab komisjon rahalist abi uuringute läbiviimiseks projektide puhul, mis võiksid tõenäoliselt parandada teadmisi üksikutes valdkondades ja algatada uusi, usaldusväärsel teaduslikul alusel põhinevaid õigusakte. Projekt DRUID (sõiduki juhtimine uimastite, alkoholi ja ravimite mõju all) on üks näide sellisest tegevusest, kusjuures võitlus sõiduki juhtimise vastu psühhoaktiivsete ainete mõju all on saamas prioriteediks uutes liikmesriikides. Lõpetuseks, proua Raeva, mainiksin uut Euroopa tegevuskava, mida praegu aastateks 2010–2020 ette valmistatakse. Tegevuskava avalik arutelu algab 2009. aasta alguses, misjärel läbib see vastuvõtmise menetluse.

Selline oli teave, mida Antonio Tajani soovis edastada vastuseks teie küsimusele.

  Bilyana Ilieva Raeva, küsimuse esitaja. − (BG) Mul on hea meel õnnitleda teid, volinik, jõupingutuste puhul, mida olete teinud Euroopa Liidu transpordivolinikuna viimaste aastate jooksul. Samuti tänan teid väga Euroopa ühise liiklusohutuspoliitika kohta käiva ettekande eest.

Just sellega seoses sooviksin küsida, kuidas kavatsetakse olemasolevate indikaatorite taustal ja Euroopa liiklusohutust käsitleva Euroopa Komisjoni väga tõsiselt võetavate algatuste taustal kontrollida nende indikaatorite järgimist ja kuidas tagatakse Euroopas surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu vähenemine vähemalt 50%. Riikidele nagu Bulgaaria on see indikaator liiga suur. Peame Euroopas kindlasti kehtestama sanktsioonid selliste nõuete täitmata jätmise eest.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, liikluseeskirjade rikkumise järelevalve, kontrollimine ja nende eest karistamine kuulub teatavasti liikmesriikide pädevusse.

Siiski meenutaksin teile, et 21. oktoobril 2003 võttis komisjon vastu liiklusohutusalaste õigusaktide vastuvõtmiseks soovituse, milles määratletakse head tavad liikluseeskirjade rikkumiste käsitlemiseks, ja ma sooviksin mainida, et meil on võimalik hinnata olukorda igas liikmesriigis Euroopa liiklusohutuse päeval. Hindamisel tõstetakse esile mõne liikmesriigi saavutused ja teiste nõrkused. Usun, et Euroopa liiklusohutuspäev on suurepärane võimalus kajastada olukorda erinevates liikmesriikides.

Me ei ole tõepoolest saavutanud loodetud tulemusi ja õigusega juhite te sellele tähelepanu. Meil on suuri probleeme, et täita eesmärk vähendada aastaks 2010 liiklusõnnetuste arvu poole võrra. Võib juhtuda, et järgmise, kümne aasta pikkust perioodi hõlmava tegevuskava raames peame karmistama liikmesriikide kontrollimist.

Tahaksin kasutada võimalust, härra juhataja, et meenutada teile, kui oluliseks me peame hääletust direktiivi üle, mis võimaldaks karistada sõidukijuhte ka teistes liikmesriikides väljaspool juhi päritoluriiki. Praegu on sõidukijuhtide hulgas levinud karistamatuse tunne, kui nad rikuvad reegleid mõnes muus liikmesriigis ja ma arvan, et see oleks hea viis sundida Euroopa kodanikke käituma liikluses paremini.

Tänan teid selle küsimuse eest. Tean, et minu järeltulija Antonio Tajani suhtub liiklusohutuse probleemi samuti väga tõsiselt ja võin teile kinnitada, et kõik teie ettepanekud ja algatused aitavad meil lõpetada selle kohutava tragöödia.

  Juhataja. − Küsimus nr 37 jääb vahele, kuna küsimuse esitaja ei viibi kohal.

Teine osa

Küsimus 38, mille esitas Emmanouil Angelakas (H-0525/08)

Teema: Noorte tarbijate teavitamine ja harimine

Kaupade ja teenuste turul moodustavad olulise osa tarbijatest lapsed ja noored. Noored tarbijad ujutatakse üle sageli eksitavat teavet edastavate reklaamikampaaniatega, mis tutvustavad koolitarbeid, mänge, riietusesemeid, toitu, jooke, audiovisuaalseid materjale jne.

Kas komisjonil on peale juba toimiva Europa Diary projekti kavas korraldada üleeuroopalisi kampaaniaid noorte tarbijate teavitamiseks ja harimiseks valdkondades, mis neid puudutavad, ja milliseid meetodeid ja vahendeid komisjon selliste algatuste organiseerimiseks kasutab? Pidades eriti silmas tarbija tulemustabelit, milliseid meetodeid on komisjonil kavas kasutada, et töödelda noorte tarbijate kohta kogutud andmeid ja kuidas jõuab nendeni vajalik teave?

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, komisjon tervitab asjaolu, et austatud parlamendiliige väljendab muret nende probleemide kohta ja soovib juhtida tähelepanu faktile, et ühenduse kehtivad tarbijakaitse alased õigusaktid pakuvad noortele inimestele märkimisväärset kaitset. Näiteks on ebaausate kaubandustavade direktiivi eesmärk tarbijate, kaasa arvatud noorte inimeste kaitsmine nende majanduslikke huve kahjustavate tegevuste, näiteks eksitava reklaami või agressiivsete tavade eest. Ebaausate kaubandustavade hindamisel võetakse eriti arvesse kaitsetumaid tarbijaid, sealhulgas noori kodanikke. Direktiivis sisaldub ka must nimekiri kaubandustavadest, mis on tingimusteta keelatud kogu ELis. Näiteks on kogu Euroopa Liidus keelatud reklaamis sisalduv lastele suunatud otsene pöördumine, millega neid kutsutakse üles tooteid ostma.

2008. aasta septembris käivitab komisjon ebaausate kaubandustavade direktiiviga seonduva veebilehekülje reklaamikampaania. Tegemist on uue direktiiviga, mis on suunatud ka noortele. Kampaanias kasutatakse sellele pühendatud veebilehekülge, mis sisaldab animatsioone, illustratsioone ja viktoriine, et selgitada ebaausa kaubandustava direktiivi eeskirju huvitavalt ja interaktiivselt. Tarbijate tähelepanu köitmiseks levitatakse loosungeid ja võltsreklaami mitmetel olulisematel veebisaitidel. Seatakse sisse portaalid eri tarbijakategooriatele, näiteks noortele, virtuaalkeskkonnad, muusikasaidid ja blogid. Teavet levitatakse internetis ühe kuu jooksul ja kuigi on raske ennustada, kui kauaks vastuvõtvad partnerveebisaidid andmeid veebilehel hoiavad, loodame, et teave püsib seal vähemalt mõne kuu.

Loodav ebaausate kaubandustavade direktiivile keskenduv veebisait on tarbijaile kättesaadav määramatuks ajaks. Praegu ei ole komisjonil kavas käivitada üleeuroopalist spetsiaalselt noorte teavitamisele ja harimisele mõeldud kampaaniat. Siiski töötatakse lisaks Europa Diary projektile välja veebipõhist tarbijatekoolituse projekti Dolceta, mis sisaldab alg- ja keskkooliõpetajatele suunatud õppeprogrammi.

Tarbijatulemustabeliga seonduvalt ei eristata praeguses etapis meie andmetes erinevaid tarbijakategooriaid. Tulemustabeli koostamisel ei ole võimalik käsitleda tarbijaid üksikasjalikult ja kategooriate kaupa. Juhul kui meil aga on noori, näiteks üliõpilasi, hõlmavaid Eurobaromeetri-laadseid andmeid, avaldame me andmed sellise rühma kohta eraldi.

  Emmanouil Angelakas, küsimuse esitaja. − (EL) Härra juhataja, volinik, tänan teid põhjaliku, üksikasjaliku vastuse eest. Väga rahustav ja meeldiv kuulda, et võrgukampaania käivitatakse just nüüd, septembris.

Lubage küsida vaid üks lisaküsimus: kas komisjonil on kavas keelata lastele suunatud telereklaamid, nagu seda on tehtud mitmes liikmesriigis, kus teatud lastega seotud reklaamid on keelatud mingi kindla kellaajani (kella kümneni või üheteistkümneni õhtul), enne mida lapsed televiisorit vaatavad?

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Meie direktoraadis teatakse seda hästi, kuigi tegelikult kuulub see kolleeg Vivian Redingi pädevusse, sest küsimus on rohkem seotud teabevabadusega, mis üldiselt jääb tema direktoraadi tegevusvaldkonda.

Võin teile nii palju öelda, et meil on piirideta televisiooni direktiiv, mis tegeleb selliste küsimustega, ja ebaausate kaubandustavade direktiivis on meil must nimekiri. Sellist musta nimekirja on tarvis selleks, et vajadusel ja piisavate tõendite olemasolul võime mustale nimekirjale lisada meetme, kui lepime kokku, et nähtus nõuab tegutsemist või keelustamist kogu Euroopas. Loomulikult peab taoline tegevus tuginema tõenditele. Niisiis oleme me probleemist teadlikud.

See ei sisaldu küll otseselt ebaausate kaubandustavade direktiivis, kuid me oleme valmis seda kaaluma, kui ilmneb tava, mis meie arvates väärib musta või halli nimekirja kandmist ja volinik Reding teeb kõik temast oleneva, et piirideta televisiooni direktiivi puhul tegeleda probleemiga samal viisil.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Toidureklaamidest 55% on seotud ebatervisliku toidu turustamisega. 80% lastest palub vanematelt hommikusöögiks just sama toitu, mille reklaami nad on televiisorist näinud. Minu küsimus on: kas Euroopa Liit ei peaks oma tähelepanu tootjate tellitud reklaamilt mujale suunama? Kas me ei võiks otsida viise, kuidas veenda tootjaid valmistama ja järelikult ka müüma tervislikumaid toidukaupu?

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Usun, et turumeetmete abil on võimalik veenda tootjaid valmistama tervislikumaid toidukaupu. Kui turul on nõudlus, vastavad tootjad sellele. Võime ju öelda, milliseid tooteid peaks valmistama, kuid komisjon siiski ei tegeleks probleemiga sel viisil. Meie saame väga mõistetaval viisil muuta täielikult kättesaadavaks kogu teabe. Komisjon teeb selle kallal tõsiselt tööd, et koguda põhjalikku teavet toiduainete kohta.

Ütlete, et esineb reklaame, mis on valelikud või mis ohustavad lapsi. Kui näiteks toote kohta väidetakse, et see teeb teid terveks või teeb teid korraga kümme aastat nooremaks (mis on loomulikult võimatu), kuulub see minu pädevusse ja ma saaksin sellega ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaselt tegeleda. Kui te aga viitate toidu tervislikkusele, tuletan teile meelde, et see kuulub volinik Vassiliou haldusalasse. Ta teeb suurepärast tööd toiduainete märgistamise alal, mis aitab tarbijatel ise oma valikuid teha. Sellele ongi meie tegevus suunatud: hästi informeeritud tarbijate abil ja harivate kampaaniate abil, millega meie direktoraat on tihedalt seotud, saame me tõsta turuteadlikkust.

  Juhataja. −

Küsimus nr 39, mille esitas Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0530/08)

Teema: Tarbijakaitse ja haridus

Hariduspoliitika on liikmesriikide vastutusala. Siiski on tooted, mis seonduvad hariduse, väljaõppe ja elukestva õppega, kaubandusobjektid, eriti piiriülese kaubanduse objektid, ja seega puudutavad tarbijaid. Kas komisjon seetõttu selgitaks, kuidas kujundatakse Euroopa poliitikat, et kaitsta tarbijaid seoses nimetatud kaupade kvaliteedi ja hindadega?

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Komisjonil puudub õigus määrata õppeotstarbeliste toodete hinda või esitada nõudeid nende kvaliteedile. Samas aga pean seda küsimust tõesti asjakohaseks. Kuid õppeotstarbeliste toodete ostmisel kaitsevad tarbijaid eksitava või agressiivse reklaamitegevuse eest ELi õigusaktid.

Ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaselt, millest me just äsja rääkisin, ei tohi turustajad viia tarbijaid eksiarvamusele, esitades ebaõiget või petlikku teavet seoses näiteks toote kasulikkuse, selle kasutamise tulemuste või toote puhul läbi viidud testimise või katsete tulemustega.

Direktiivis sisaldub ka must nimekiri tegevustest, mis mitte mingil juhul lubatud ei ole: väited, et toote on heaks kiitnud või kinnitanud avalik või eraorganisatsioon (näiteks väide, et õpiku on heaks kiitnud haridusministeerium, kui see tegelikult tõele ei vasta), on kogu ELi territooriumil keelatud.

Samuti peavad turustajad teavitama tarbijat kõigest, mis on teadliku valiku tegemiseks vajalik. Komisjonile on näiteks esitatud kaebus seoses kursusega, mida saab osta ingliskeelse veebisaidi kaudu, mis aga kohale toimetatult oli teises keeles. Asjaolu, et klienti ei oldud teavitatud kasutatavast keelest võib lugeda eksitavaks tegevuseks. Selle üle aga, kas vastav teave on iga üksiku juhu puhul oluline, otsustavad riigi ametiasutused ja ebaausate kaubandustavade direktiivi jõustamiseks pädevad kohtud kooskõlas Euroopa õigusega, järgides vaba liikumise põhimõtet, mida kaitseb EÜ asutamisleping.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, küsimuse esitaja. − (EL) Tänan volinikku vastuse eest. Hinna ja kvaliteedi suhe on tarbijatele probleem. Ma ei räägi hindade kehtestamisest, vaid suhte määratlemisest hinna ja toote vahel, tuginedes konkurentsile, samuti õppeotstarbeliste toodete transportimisest ühest liikmesriigist teise ja piiriülesest tarbijakaitsest.

Kas omate teavet piiriülese tarbijakaitse kohta õppeotstarbeliste toodete liikumisel ühest liikmesriigist teise?

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Õppeotstarbeliste toodetega seotud piiriüleste probleemidega tegelemiseks on meil Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustik, kelle töö põhineb tarbijakaitsealase koostöö määrusel ja kes on head tarbijate õiguste eest seisjad kogu Euroopas.

Tarbija ja õppeotstarbelise toote, raamatu või õppematerjali tarnija vahelise piiriülese vaidluse puhul võib tarbija pöörduda tarbijakeskuse poole. Kui tarbija ei saa otseselt probleemi lahendada, saab tarbijakeskus aidata tal saavutada lahendus õppeotstarbelise teenuse või materjali päritoluriigis.

Mul ei ole kaasas materjale eri juhtumite kohta eri liikmesriikides, kuid ma võin kinnitada, et Euroopa tarbijakeskused saavad kokku mitu korda aastas. Tegemist on juba hästitoimiva ja hea võrgustikuga ja enamik keskustest tegutseb aktiivselt ja on võimeline leidma lahendusi tarbijate tõstatatud probleemidele.

Kuna küsimus seondub haridussektoriga, võib keskustelt küsida teavet selle kohta, kuidas nad on selliseid probleeme lahendanud. Siiski on üldpõhimõtted sarnased ja määrus toimib tõepoolest.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Väga huvitav oleks teada, kuidas on lood võrgupõhise õppega. Kas komisjonil ei oleks võimalik, arvestades esitatud kaebusi, sisse seada kodulehekülg, kust saaks teavet probleeme tekitavate kaugõpet pakkuvate organisatsioonide kohta, nii et selles valdkonnas oleks suurem läbipaistvus?

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Ikka ja jälle oleme me silmitsi probleemiga, mille puhul paljud inimesed Euroopas küsivad: kus me võime näha Euroopa lisaväärtust? Väidetavasti ei ole Euroopa Liit vastutav haridusküsimuste eest, kuid me vastutame kindlasti kvaliteedikindluse ja tarbijakaitse küsimuste eest. Selles oleme me ühel meelel. Kas ei oleks võimalik käsitleda koole ja ka alamaid haridustasemeid kui komisjoni üldise teabealase tegevuse vastuvõtjaid? Projektide ja võistluste korraldamisega saame näidata, et Euroopa pakub siinkohal Euroopa lisaväärtust. Võib-olla saaksime me – ka seoses eelmise küsimusega – sel moel juhtida ka väga noorte inimeste tähelepanu sellele teemale.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Tunnustan täielikult ja hea meelega teie ettepanekuid ja teie panust. Minnes oma vastuses natuke kaugemale, sooviksin öelda, et oleme liidu alustoeks oleva siseturu loomise lõppetapis. Siiski on turg siiani olnud orienteeritud peamiselt äritegevusele ja selleks õigete tingimuste loomisele ja seda õigustatult. Nüüd aga peame lõpule jõudma siseturu kujundamise järgmise etapiga, mille puhul tarbijad tunnevad, et nad on võrdselt oodatud ja kaitstud igal pool. Selline on 21. sajandi tarbijapoliitika.

Mul on hea meel teile teatada, et tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 üks tugisambaid on tarbijate koolitamine nende mõjukuse suurendamise alal. Ma ei oska teile praegu rohkem öelda, kuid meil on projektid nagu näiteks Europa Diary, mis on suunatud just teismelistele, ja meil on projekt Dolceta, mis täiendab õpetajate koolitust, kuid me toetume siiski olulisel määral liikmesriikide jõupingutustele.

Peame sellele poliitikale lähenema subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt. Mõned riigid on valmis investeerima rohkem tarbijate koolitamisse ja toetama kõiki komisjoni pingutusi. Olen kirjalikult pöördunud kõigi vastavate ministrite poole ja palunud nende toetust, sest üle Euroopa võrdsel määral hästi toimiva tarbijaturu loomisel oleme jõudnud ülimalt tähtsasse etappi.

Kindlasti räägime tulevikus rohkem sellest, kuidas tarbijad end sellise siseturu tingimustes tunnevad. Seda tuleb kõigepealt mainida. Teiseks peame me tegelema tarbijate kaebustega üha laiemalt. Meil ei ole Euroopa Komisjonis ühist alust tarbijate kaebuste käsitlemiseks. Samamoodi nagu teie, saame ka meie palju kaebusi, mõned neist, teie valijatelt tulnud kaebused saadetakse parlamendist komisjoni, kuid meil peab olema mingi alus, millele tuginedes neid kaebusi lahendada. Komisjon ei saa dubleerida ombudsmani või liikmesriigi kohustusi, kuid kui tarbijakaitse mingis valdkonnas on püsiv probleem, peame me sellega tegelema, sealhulgas ka õiguslike vahenditega.

Võib tuua mõned head näited, mis tõestavad, et tarbijate kaebused võivad muuta tarbijapoliitika põhisuunda. Praegu püüame me koguda sellealast teavet, kasutades tarbijaturu tulemustabelit. Selle esimene väljaanne ilmus käesoleva aasta algul. Kasutame spetsiaalset indikaatorit: tarbijate kaebusi. Võrdleme liikmesriike, et kindlaks teha, kui paljude kaebustega seal tegeletakse ja missugustes valdkondades kaebusi esineb. Ootan väga andmeid liikmesriikidest tarbijaturu tulemustabeli järgmise väljaande jaoks järgmise aasta alguses. Sel moel liigume me järk-järgult kodanike jaoks siseturu suunas.

  Juhataja. −

Küsimus nr 40, mille esitas Giovanna Corda (H-0545/08)

Teema: Tarbijate kaebused elektroonilise kaubanduse kohta

Euroopa tarbijakeskuse hiljutise uuringu tulemused näitavad selgelt, et elektroonilise kaubandusega seondub suur hulk vaidlusi (2583 vaidlust ja 8834 kaebust 2007. aastal).

Kas komisjon ei arva, et arvestades elektroonilise kaubanduse kiiret arenemist, peaks komisjon käivitama kampaaniad, et hoiatada tarbijaid riskide eest, mis kaasnevad selle uue kaubandusliigiga ja kehtestada kiireloomulised ja tõhusad meetmed selliste piiriüleste vaidluste lahendamiseks, eriti sagedasemate juhtumite puhul, nt kaupade mitte kättesaamine või mitterahuldavate kaupade saamine?

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Küsimus puudutab internetti, mis on ülimalt oluline probleem. Internet pakub tarbijatele tohutult võimalusi. Internet võimaldab tarbijatele hea juurdepääsu teabele ja laiendab turgu, millel kaubelda, pakkudes paremat juurdepääsu tarnijatele ja pakutavale kaubavalikule.

Juba praegu ostab 150 miljonit ELi kodanikku – üks kolmandik elanikkonnast – kaupu interneti teel. Siiski ei vasta internetikaubanduse teenuseid kasutavate ELi kodanike arvu kiire kasv nende ostjate arvu kasvule, kes sooritavad piiriüleseid oste.

See näitab, et komisjon teeb õigesti, käsitledes teemat, mis on seotud tarbijate usaldusega teabealaste meetmete vastu. Mainida tuleb digitaalset kasutajajuhist, mida komisjon ette valmistab. See avaldatakse internetis 2008. aasta lõpuks. Kasutajajuhise jätkumeetmena võiks kaaluda suuniseid, kuidas rakendada ebaausate kaubandustavade õigusnorme seoses võrgukaubanduses ilmnevate ebaausate kaubandustavadega.

Teine vahend, millest ka juba rääkisime, on projekt Dolceta, mis on suunatud tarbijate harimisele näiteks kaugmüügi ja tarbija õiguste kaitse küsimustes. Ülimalt oluline on harida noori tarbijaid, kes on aktiivsed internetikasutajad. Europa Diary, mille tiraaž oli 2,8 miljonit (see võib huvitada ka Emmanouil Angelakast) ja mida levitati enam kui 18 000 koolis, sisaldab teavet interneti kasutamise ja piiriülese tarbijaõiguste kaitse kohta.

Tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 raames kavandatavaid tarbijate teavitamise tegevusi käsitletakse kui üht strateegia prioriteeti – paremini informeeritud ja haritud tarbija. Selle raamistiku üks peamisi vahendeid kodanike ja huvirühmade teavitamiseks tarbijapoliitika kohta on veebisait, teabeleht Consumer Voice (Tarbija hääl) ja teabekampaaniad. Teabeleht hõlmab e-kaubandust, mis on kampaania teema mitmes uues liikmesriigis.

Seoses teise küsimusega, mis puudutab õigusaktide jõustamist ja tarbijaõiguste kaitset, usub komisjon kindlalt, et siseturu toimimiseks peavad Euroopa tarbijad kindlalt tundma, et nad saavad oma õigusi maksma panna ja et nende õigusi kaitstakse kogu Euroopa Liidus. Kaebuste puhul, mis seonduvad e-kaubandusega, sealhulgas kaupade mitte kättesaamise või ebarahuldavate kaupade saamisega seonduvate kaebuste puhul võivad tarbijad pöörduda kohtu poole ELis kehtiva kohtumõistmise kättesaadavuse raamistiku alusel, mis tarbijate kaitseks vastu on võetud. Raamistik hõlmab Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku (ECC-Net), kahte komisjoni soovitust vaidluste alternatiivsete lahenduste kohta, hiljuti vastu võetud vahendusdirektiivi ja määrust, mis sätestab Euroopa väikeste nõuete menetlused.

Komisjonis on praegu arutelu all ka küsimus, kas vajame ELi algatust ühishagi kohta ning juhul, kui see vajalik on, milline see algatus olema peaks. Olen täiesti veendunud, et arvutiekraanist on saanud uut tüüpi kauplemispaik.

  Giovanna Corda, küsimuse esitaja. − (FR) Härra juhataja, volinik, olete juba osaliselt vastanud küsimusele ostmisel ilmnevate probleemide kohta, mida soovisin esitada.

Menetlused on pikad, keerulised ja kulukad. Kantav kahju on suur eriti seetõttu, et sageli kuuluvad kannatanud just viletsamas olukorras oleva elanikkonna hulka.

Kuna esineb õiguslikke lünki, kas teie arvates on Euroopa tarbijakeskustel piisavalt vahendeid kahju kannatanud tarbija asemel neisse menetlustesse sekkumiseks, nii ühiselt kui ka individuaalselt?

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Asi on vaid selles, et peaksime tegelema võimalusega muuta tulevikus kaebused läbipaistvalt avalikuks. Kui piiriülene tegevus muutub regulaarseks, saab see ka kohtutele ja prokuratuuridele kättesaadavaks. Kas teie meelest on võimalik seada sisse sellekohane andmebaas?

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Oma kõnes, volinik, kõnelesite te veenvalt e-kaubanduse laienemisest ja ma olen veendunud, et laienemine toimub kiiremini ELi vanemates liikmesriikides. Küsiksin, mida on tehtud e-kaubanduse edendamiseks liikmesriikides, kes ühinesid Euroopa Liiduga 21. sajandil, kuidas kaitstakse tarbijate õigusi ja milliseid meetmeid töötatakse välja, et tasakaalustada seda proportsionaalset suhet. Kuritarvitustega seoses küsiksin: kas kuritarvitamise juhtumid on sagedasemad vanemates või uutes liikmesriikides?

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Ettepanekut, et Euroopa tarbijakeskused võiksid Euroopa tarbijate nimel ühishagiga kohtu poole pöörduda, arutatakse meie teatises kollektiivkaebuse esitamise kohta veel enne selle aasta lõppu. Siiani on põhimure olnud tähele panna toimuvat ja koguda eri arvamusi enne lõpliku otsuse langetamist.

Peame vaatlema olukorda tervikuna ja kasutama kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas ettekirjutiste direktiivi, mis on samuti üks vahendeid, mida saab Euroopas piiriüleselt kasutada.

Nõustun täielikult andmebaasi koostamisega, mida ma kindlalt toetan. Vajame andmebaasi selleks, et välja töötada paremaid poliitikaid ja vastu võtta paremaid õigusakte.

Olen täiesti veendunud, et meie õigusloome või ühised jõustamismeetmed peavad tuginema tõenditel.

Jätkaksin kõigis 27 liikmesriigis üheaegselt rakendatavate jõustamismeetmetega, mis puudutavad selliseid probleeme nagu lennukipiletite müük või telefonihelina tellimine. Veebisaidid on tavaliselt sellistele piiriülestele jõustamismeetmetele hea klientuur.

Iga riik on erinev. Peame saavutama lairiba läbimurde ja meil on vaja, et rohkem kui praegune üks protsent elanikkonnast kasutaks mis tahes kättesaadavaid vahendeid, tavaliselt internetti, et ära kasutada e-kaubanduse pakutavaid võimalusi. Usun samuti, et suudame edendada läbimurret ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika raames ja Ühtekuuluvusfondi abil. Uutele liikmesriikidele luuakse harukordne võimalus teistele kiiresti järele jõuda ja sageli ka vältida teiste tehtud vigu. Neil on vaja hüppeliselt edasi liikuda.

Kui meil on head ja selge suunitlusega õigusaktid, mis on ühtlustatud kõigis liikmesriikides, on sel tohutu mõju tarbijate usalduse võitmisele ja tarbijate teenindamise tasemele kõigis liikmesriikides. Paremate tehingute ja suurema valiku pakkumiseks on e-kaubandus üks vahenditest. See ei ole lihtsalt üks kauplemisvahend, vaid äärmiselt oluline demokraatlik vahend.

  Juhataja. −

Küsimus 42, mille esitas Colm Burke (H-0537/08)

Teema: Siseturu tulemustabel

Siseturgu käsitlevate õigusaktide jõustamine toob kasu tarbijaile ja tööstusele kogu ELis. Siseturu tulemustabel on tõhus viis liikmesriikides õigusaktide jõustamisel saavutatud tulemuste esitamiseks. Milline on komisjoni ettepanek siseturu tulemustabelis esitatava teabe edastamiseks tarbijatele ja tööstusettevõtetele?

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja, tänan austatud parlamendiliiget siseturu tulemustabeli kohta esitatud positiivsete märkuste eest. Nõustun sellega, et tulemustabelis sisalduvat teavet tuleks laialdaselt levitada. Kõik tulemustabeli väljaanded on kättesaadavad Euroopa veebisaidil. Paberkandjal saadeti need ka liikmesriikide alalistele esindustele ja 27 liikmesriigi pealinnades paiknevatesse komisjoni esindustesse. Lisaks levitati koopiaid ELi teistes institutsioonides ja riikide valitsusasutustes. Pärast iga tulemustabeli väljaandmist saadetakse ka pressiteade 21 keeles ja tulemused tehakse teatavaks pressikonverentsil, et need jõuaksid kergesti ka riiklike meediakanaliteni.

  Colm Burke, küsimuse esitaja. − Tänan teid, volinik, selle küsimuse käsitlemise eest. Tervitan tehtud tööd valdkonnas, mis seondub Euroopa Liidu kohaloleku tunnetamisega liikmesriikides.

Iirimaal tõstatus meil Lissaboni lepingu arutelu ajal just sedalaadi probleem, kuna alati, kui midagi negatiivset päevakorda tuleb, kaldume me süüdistama Euroopa Liitu. Lubage mul tuua vaid üks näide juhtumist, mille puhul meil tagasiteed ei ole: kui liikmesriik ei täida Euroopa Liidu direktiivi. Wicklow’s, minu kodukohas Cromane’i piirkonnas, määrati direktiivi kohaselt kaheksa aastat tagasi Euroopalt Iiri valitsusele rahalised vahendid, kuid sellele ei järgnenud vastavat tegutsemist, mille tulemusena ei saa 50 perekonda enam tegeleda nende tavapärase töö rannakarbikasvatusega. Kohalikud ajalehed süüdistasid Euroopa Liitu. Meil ei ole võimalust kaebust esitada…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Meil on hulk vahendeid juhuks, kui viivitatakse direktiivi ülevõtmisega, millega ELi tulemustabel peamiselt tegeleb. Kui mõni liikmesriik jätkuvalt viivitab direktiivi ülevõtmisega, võime edasiliikumiseks lõplikku sanktsiooni kohaldada. Kuid me püüame seda vältida, käitudes järgmiselt: kui liikmesriigil on raskusi direktiivi ülevõtmisega, korraldame me nendega kohtumise, korraldame seminare ja püüame üksikuid küsimusi ja esinevaid raskusi lahendada. Seega anname oma parima, et püüda ülevõtmine jõustada nii kiiresti kui võimalik.

Nõustun Colm Burke’iga selles, et sarnaseid olukordi ei esineb mitte vaid Iirimaal, vaid ka teistes ELi riikides. Selgelt on märgata tendentsi, et valitsused püüavad kogu tunnustuse endale võtta, kui midagi head korda saadetakse, isegi kui algatus või hea mõte on tulnud Euroopast. Olen kindel, et ka need meist, kes on kuulunud Iirimaa parlamenti või valitsusse, on sel moel käitunud. Kui aga ilmneb midagi negatiivset, mis on kuidagi Euroopaga seotud, süüdistame selles loomulikult Euroopat. Niisiis olen täiesti nõus Colm Burke’iga ja arvan samuti, et Euroopas tehtud heade tegudega võiks kaasneda enam positiivset suhtumist.

Juhul kui liikmesriigil ei õnnestu tegutseda mingis kindlas valdkonnas, võtame me vastavaid meetmeid, kuid me püüame seda vältida, julgustades liikmesriike kodus asjad korda saada nii kiiresti, kui nad suudavad.

  Juhataja. −

Küsimus nr 43, mille esitas Jim Higgins (H-0539/08)

Teema: Pangandussektor

Kas komisjon võiks täpsustada, on neil kavas uurida lisatasu nõudmist pangaautomaatide, deebet- ja krediitkaardi piiriülese kasutamise korral, arvestades eriti asjaolu, et paljud pangad tegutsevad mõlemal pool Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelist piiri?

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Piirialadel deebet- ja krediitkaarti kasutavad inimesed võivad kaardimaksetega seonduvalt kokku puutuda kolme liiki tasudega. Need on: tavalised tasud seoses maksekaardi kasutamisega sõltumata geograafilisest asukohast või liikmesriigist; valuutavahetuse tasud, kui makse sooritatakse liikmesriikide vahel, kus on käibel erinevad valuutad, näiteks euro ja naelsterling; ja kolmandaks tasud müügikohas sularaha väljavõtmisel sularahaautomaadist.

Esimese kategooriaga seonduvaid, st tavalisi kaardikasutamise tasusid reguleeritakse Euroopa tasandil vaid niivõrd, kui see on seotud euroga: vastavalt määrusele (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta, kui kahe liikmesriigi vahel sooritatakse piiriülene makse eurodes, tasustatakse see sama määraga, mis on kehtestatud sellise eurodes tehtud makse eest selle liikmesriigi piires, kus kaart on väljastatud. Samal ajal ei kehti see määrus kaartide puhul, mis ei ole seotud arvetega eurodes, näiteks naelsterlingites arvete kohta määrus ei kehti.

Kui makse sooritatakse eurodes euroalasse kuuluva liikmesriigi, näiteks Iirimaa, ja euroalaga mitte ühinenud liikmesriigi, näiteks Ühendkuningriigi, vahel, on kaardimakse täiendav tasustamine lubatud. Makseteenuste direktiiv sätestab tingimused, millele vastavalt pakutakse valuutavahetust. Seda direktiivi aga alles kohaldatakse liikmesriikides.

Lõpetuseks, kehtestada võib ka lisatasu kaardimaksete puhul müügikohas või sularaha väljavõtmise tasu eraomandis olevatest sularahaautomaatidest väljavõtmisel. Lisatasu kehtestamine või teatud maksevahendi suhtes allahindluse kohaldamine on vastavalt Euroopa õigusele jäetud vastava teenuse pakkuja otsustada. Kuid samas ei ole liikmesriikidel ühtegi takistust selliste tasude keelustamiseks või piiramiseks. Seda rõhutatakse selgelt ka eelpool mainitud siseturu makseteenuste direktiivis.

Komisjonil puudub seega õiguslik alus sekkumiseks Ühendkuningriigi ja Iirimaa vaheliste piiriüleste makseteenuste eest nõutavate lisatasude küsimuses. Siiski usub komisjon, et konkurents mõlemal pool piiri hoiab hinna mõistlikul tasemel. Kui turuosalised takistavad või piiravad konkurentsi, sekkuvad pädevad riigiasutused kodanike huvisid silmas pidades.

  Jim Higgins, küsimuse esitaja. − Sarnaselt minule on ka volinik teadlik olukorrast Iirimaal, kus 18 000 inimest ületab iga päev piiri, sattudes ühest jurisdiktsioonist teise, ja kus 5200 üliõpilast ja 1,7 miljonit inimest kas veedavad puhkuse või käivad kauplustes teisel pool oma riigi piiri.

Tean, et volinik rääkis sellest, et olukord sõltub riikide valitsustest ja pankadele ei kehti määrus (EÜ) nr 2560/2001, kuid kindlasti oleks võimalik vastu võtta määrused, mis keelaksid sellised lisatasud. Meil on hea näide, mil teie kolleeg, ELi infoühiskonna- ja meedia volinik Vivien Reding võttis väga kindla seisukoha mobiilside ettevõtete suhtes – ja tulemus on tarbijatele kasulik. Tundub olevat vale lasta sellisel olukorral jätkuda, eriti juhul, kui panga tütarettevõtted tegutsevad mõlemal pool piiri.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Nõustun Jim Higginsiga, et probleem piiriüleste teenuste puhul kehtivate lisatasudega on põhjustanud teatud ringkondades pahameelt.

Siiski on selle probleemiga tegelemine riiklike ametiasutuste ülesanne, kuna saavutatud kompromissis soovisid - mida kinnitati selgelt ka hiljuti vastu võetud makseteenuste direktiivis – riiklikud asutused, et see küsimus jääks nende pädevusse. Niisiis on vastaval liikmesriigil soovi korral võimalik probleemiga tegeleda, kuid direktiivi vastuvõtmise ajal ei olnud liikmesriikide enamus ELi tasandil meetmete võtmise poolt. Just selles oligi tookord küsimus. Kuid nagu poliitikas ja majanduse valdkonnas sageli juhtub, olukord võib tulevikus muutuda.

Seega, veel makseteenuste direktiivi vastuvõtmise ajal ei saadud meetmete võtmise küsimuses liikmesriikide enamuse poolehoidu, kuid me ei tea, milliseid ettepanekuid tulevikus esitatakse – võib-olla on siis rohkem pooldajaid.

  Juhataja. −

Küsimus nr 44, mille esitas Dimitrios Papadimoulis (H-0553/08)

Teema: Kreeka telekommunikatsiooniettevõtte müük ja avalikust ülevõtmispakkumisest keeldumine

Kreeka valitsus on võtnud vastu seaduse Kreeka telekommunikatsiooniettevõtte ja Saksamaa telekommunikatsioonifirma (Deutsche Telekom) vahelise lepingu ratifitseerimise kohta, arvestamata määruse 2004/25/EÜhttp://www.europarl.europa.eu/sides sätteid, mis käsitlevad vähemusaktsionäride kaitset. Sätete arvestamisest keeldumist põhjendas valitsus õigusakti 3461/2006 artikli 8 alapunktiga g, mis vabastab erastamismenetlust läbiva riigile kuuluva äriühingu ülevõtmise nõudest.

Arvestades, et enne lepingu sõlmimist kuulus riigile vaid 28% Kreeka telekommunikatsiooniettevõttest, kas komisjon peab nimetatud ettevõtet riigile kuuluvaks. Kui suurt osa äriühingu aktsiatest peab riik protsentuaalselt omama, et äriühingut võiks pidada riigile kuuluvaks? Kas eelpool nimetatud õigusaktis sätestatud vabastus kaitseb vähemusaktsionäride õigusi? Kas avalike ülevõtmispakkumiste puhul järgitakse ELi tasandil selguse ja läbipaistvuse põhimõtet? Kas liikmesriikides on äriühingutes, mille aktsiatest osa kuulub riigile, aktsionäridel vähem õigusi kui äriühingutes, mille aktsiaid riigile ei kuulu?

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Sooviksin kõigepealt rõhutada, et vähemusaktsionäride huvide kaitsmine noteeritud äriühingutes on ülevõtmispakkumiste kohta käivate komisjoni õigusaktide peamine eesmärk. Noteeritud äriühingus kontrolli ülemineku korral tuleb võimaldada kõigile aktsionäridele võrdne kohtlemine ja vähemusaktsionäre tuleb kaitsta. Komisjon järgib kindlalt seda olulist põhimõtet.

Riigile kuuluva noteeritud äriühingu vähemusaktsionäridel on täpselt samasugused õigused nagu erakätes olevate äriühingute vähemusaktsionäridel. See põhimõte tähendab tavaliselt, et noteeritud äriühingu üle kontrolli omavad isikud on kohustatud esitama avaliku pakkumise vähemusaktsionäridele kuuluvale kapitalile. Siiski lubab ühenduse õigus liikmesriikidel teha erandi pakkumise kohustusest, et saaks arvesse võtta riigi tasandil kindlaksmääratud asjaolusid.

Kreeka on seda võimalust kasutanud. Nende riigi õigus näeb ette, et pakkumise tegemise kohustust teatud olukordades ei kohaldata. Selliste olukordade hulka kuuluvad ka äriühingud, mille puhul erastamisprotsess on käimas. Vabastus on iseloomult üldine, kuid mured saavad nagu tavaliselt alguse üksikasjadest.

Komisjon ei vaidlusta tõsiasja, et Kreeka telekommunikatsiooniettevõte, mille kohta esitas austatud parlamendiliige küsimuse, on riigile kuuluv äriühing. Kuigi riigile kuulus vaid 28% äriühingust, oli äriühing täielikult riigi kontrolli all. Probleem seisneb hoopis küsimuses: kui kaua võib kesta erastamisprotsess? Kreeka telekommunikatsiooniettevõtte puhul on erastamisprotsess kestnud juba kaua. Tegelikult paistab see liiga kaua kestvat. Protsess, mis ikka veel pooleli on, algas 12 aastat tagasi. Kui kaua on võimalik hoida äriühingut allumast ülevõtmispakkumiste kohta käivast määrusest tulenevast pakkumise tegemise kohustusest? Kreeka järelevalveasutus Kreeka kapitalituru komisjon (Hellenic Capital Market Commission) on vastu võtnud otsuse, et Kreeka telekommunikatsiooniorganisatsiooni puhul on erastamisprotsess pooleli ja järelikult ei ole vaja kohaldada kohustuslikku pakkumist.

Kokkuvõtteks, kui liikmesriik piirab pakkumise kohustust, tuleb siiski kinni pidada vähemusaktsionäride kaitsmise üldpõhimõttest ja tagada, et neile saaks osaks enamusaktsionäridega samaväärne kohtlemine. Selles, kuidas Kreeka ametiasutused sellise kaitse kindlustavad, pean ma veel selgusele jõudma. Olen oma talitustel palunud uurida, kas vähemusaktsionärid on kaitstud ja kas Kreeka valitsusasutused on kõnealuse juhtumi puhul järginud ülevõtmispakkumisi käsitlevat direktiivi.

  Dimitrios Papadimoulis, küsimuse esitaja. − (EL) Just selles, volinik, seisnebki probleem. Me ei suuda mõista, mida te olete kõik need kuud teinud? Kreeka ametiasutused rikuvad määruse 25/2004/EÜ artikleid 3 ja 5, nad eiravad võrdse kohtlemise põhimõtet ja avalikku pakkumist naeruväärse põhjendusega, et Kreeka telekommunikatsiooniettevõte, millest riigile kuulub 28%, on riigile kuuluv äriühing.

Kas komisjon jätkab õigusakti rikkumist, võrdse kohtlemise ja vähemusaktsionäride kaitse direktiivist mitte kinni pidamist? Võib-olla ei ole te, volinik McCreevy, lugenud ei direktiivi 25/2004/EÜ ega ka Lissaboni lepingut.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Nagu ma märkisin, uurime me Kreeka õigust ja selle vastavust siseturu eeskirjadele, eriti kapitali vaba liikumise ja asutamisõigusega seoses, ning vajadusel tegeletakse juhtumiga ka edasi.

Käesoleva uurimise käigus teevad komisjoni erinevad talitused tihedat koostööd, et olukorda põhjalikult analüüsida. Või austatud parlamendiliikmele kinnitada, et pärast uurimise lõppu võtame vastavad ajakohased meetmed, kui – ja ainult juhul kui – meie uurimise tulemusel selgub kindlalt, et Kreeka ametiasutused peavad selle eest vastutust kandma. Selline on õige ja õiguslik viis asjaajamiseks liikmesriikidega ja ka praegusel juhul käitume me Kreeka ametiasutustega samuti.

Kui uurimine on lõpetatud, võtame me vastu vajalikud otsused ja järgime neid, kui me peame seda antud etapis vajalikuks.

  Juhataja. −

Küsimus nr 48, mille esitas Georgios Papastamkos (H-0526/08)

Teema: Musta mere sünergia

Musta mere sünergia algatusest on möödunud aasta. Kas komisjoni arvates on suudetud sisse seada laiaulatuslik, ühtekuuluv, strateegiline lähenemisviis sellele piirkonnale? Kas selles valguses on mereühenduse, maanteetranspordi ja ühenduskoridoride väljaarendamine koos vastava koostööga energiasektoris ja säästva arengu edendamisega selle ELi algatuse peaeesmärgid? Kuidas on komisjonil kavas ära kasutada asjaolu, et selles piirkonnas asuvad ka mõned liikmesriigid (Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia)?

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Komisjoni aruanne Musta mere sünergia rakendamise esimese aasta kohta kinnitati 19. juunil 2008. Seal kirjeldatakse saavutusi arvukates erinevates sektorites ja esitati ettepanekud arendada sünergia edasi piirkondliku koostöö protsessiks. Selles seati ka pikaajalised mõõdetavad eesmärgid ja koostati valik juhtivatest riikidest ja organisatsioonidest, et koordineerida tegevusi nende eesmärkide täitmiseks, ning sätestati valdkondliku koostöö sisseseadmine vajalike projektide koosrahastamiseks.

Nagu komisjon eelnevalt oli määranud, moodustavad piirkonnas kohaldatavad kahepoolsed poliitikad – peamiselt Euroopa naabruspoliitikad – strateegilise raamistiku ja Musta mere sünergia täiendab neid piirkondlikul tasandil. Naabruspoliitika on kahepoolne tasand ja see on esimene piirkondlik täiendus.

Teie küsimuses mainitud valdkonnad on komisjoni kavades tähtsal kohal. Sinna kuuluvad ettepanekud kehtestada Musta mere partnerlus mitmetel aladel, sealhulgas transpordi ja keskkonna valdkonnas, ning piirkonnas paiknevad liikmesriigid on nende algatuste aktiivsed edendajad.

Komisjoni ja kolme kõnealuse liikmesriigi vahelist koostööd on tugevdatud nii sünergia väljaarendamisel kui ka koostöö tegemisel Musta mere koostööorganisatsiooniga.

Musta mere sünergia edasine areng sõltub suuresti suurema arvu liikmesriikide kaasahaaramisest ja Musta mere piirkonna partneritest ning Musta mere äärsetel liikmesriikidel saab selles olla ja peabki olema oluline roll.

  Georgios Papastamkos, küsimuse esitaja. − (EL) Tänan teid, volinik, vastuse eest. Musta mere sünergias on tõesti teie isiklikku panust tunda, kuid te teate ka, et Musta mere koostööorganisatsioon on piirkondliku organisatsioonina praeguseks väljaarenenud institutsiooniline struktuur; koostöö selle piires intensiivistub ja laieneb. Seda seletab asjaolu, et tegemist on ka Euroopa ja Aasia kokkupuutepunktiga ja koostööd tehakse paljudes valdkondades.

Tahaksin teada ühte: kas komisjonil on kavas lisaks Musta mere sünergiale moodustada piirkondadevaheline struktuur ELi ja Musta mere piirkonna riikide vahelisteks suheteks tugevama institutsionaalse raamistiku piires, et tekiks institutsionaalselt kindlustatud piirkondadevahelise koostöö vorm?

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Musta mere sünergia mõte oli selles, et teha koostööd idapoolsete partneritega – kõigi meie idapoolsete partneritega – ning Türgi ja Venemaaga ja kuna need riigid olid juba kaasatud Musta mere majanduskoostöösse, tundus see õige viis olevat.

Kuid te teate ka, et Euroopa Ülemkogu on meil palunud leida selgelt idapoolseid partnereid ja me töötame selle kallal – tegelikult on hilissügisel minu talitustel ja minul kavas teha teatud ettepanekud, mis seonduvad vaid idapoolsete partneritega, kelle hulka ei kuulu Türgi ja Venemaa. Kuid tahtsin veel öelda, et viibisin 13. ja 14. veebruaril Kiievis, kus toimus esimene ministrite kohtumine. Võite aru saada, et tegemist oli läbirääkimiste käivitamisega. Loomulikult võtab projektide lõpuleviimine ja edu saavutamine aega.

Teil on ju meeles, kui kaua me oleme töötanud Barcelona protsessiga ja te teate, kui aeglaselt see areneb, seega arvan, et Musta mere piirkonna koostööl on veel potentsiaali, kuid seda on ka kitsamal koostööl idapoolsete partneritega.

  Juhataja. −

Küsimus nr 49, mille esitas Robert Evans (H-0533/08)

Teema: Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonid

Komisjon kulutab märkimisväärseid summasid valimisvaatlusmissioonidele kogu maailmas, täites nõnda ääretult väärtuslikku rolli mõnedes eriti problemaatilistes riikides.

Kuidas toimub komisjonis nende missioonide pikaajaline hindamine? Kuidas saame paremini aidata ja toetada riike, mis tegelevad valimistel esinevate puudustega, et aidata neil järgmisi valimisi ette valmistada?

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Nõustuksin teiega selles, et valimisvaatlusmissioonidele kulunud raha võib pidada õigesti kulutatud rahaks. Viimase kaheksa aasta jooksul on meie vaatlejad esitanud aruandeid olulistelt valimistelt, vähendades sellega valimistulemustest tulenevat konfliktiohtu ja esile tõstes piirkondi, kus on tungiv vajadus poliitiliste ja valimistega seotud reformide järele. Sel viisil on vaatlejate tööl olnud pikaajaline mõju.

Euroopa Liitu peetakse praegu üheks rahvusvaheliselt usaldusväärsemaks valimisvaatlejaks. Tean, et Robert Evans ise tuli äsja Sri Lankalt valimisvaatlusmissioonilt. Kindlasti on tal oma arusaamine sellest, mis toimis hästi ja mida tuleb tulevikus võib-olla teisiti teha. Komisjonis peetakse seetõttu ELi valimisvaatlusmissioone jätkuvalt prioriteetseks tegevuseks ja niikaua, kui ametis olen, püüan ka mina seda teha.

Sellele vaatamata ei ole ja ei tohi valimiste jälgimine olla tegevus omaette. Valimiste jälgimine ei ole eesmärk iseenesest, vaid see peaks kaasa aitama valimissüsteemi puuduste kõrvaldamisele ja pikaajalises perspektiivis esile kutsuma ka institutsioonilisi ja demokraatlikke reforme.

Valimisvaatlusmissioonide aruanded on valimissüsteemi puudustega tegelemisel olulise tähtsusega. Nende eemärk on olemuselt pikaajaline. Valimisvaatlusmissioonide soovitustes määratletakse võimalikud muudatused valimiste korraldamiseks, näiteks muudatuste tegemine valimisi käsitlevates õigusaktides või valimiste läbiviimise korras. Soovitusi arvestatakse üha enam laiemas valimistoetusstrateegiates, mis suurendab nende pikaajalist mõju.

Viimasel ajal läbi viidud valimisvaatlusmissioonidega seoses võin kinnitada, et näiteks Rwandas, Kambodžas ja Jeemenis oleme toetanud vastavate riikide valimiskomisjone. Nende projektid tulenesid otseselt eelmistest ELi valimisvaatlusmissioonidest, mille käigus tuvastati arvukalt puudusi valimissüsteemis. Kuid sama tegevuse raames on komisjon viimastel aastatel oluliselt suurendanud valimiste rahalist toetamist, tuginedes seejuures ELi valimisvaatlusmissioonide soovitustele. 2000. aastast alates on selliseid toetusi tehtud 400 miljoni euro ulatuses, mis on küllaltki suur summa.

Väärtuslikku tööd teevad ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimisel valimisreformide ettevalmistamisel Euroopa Komisjoni delegatsioonid riikides ja loomulikult ka peavaatlejad, kes lõpparuande esitamiseks vastavat riiki uuesti külastavad.

Lõpetuseks, kuna valimisreformid on olemuslikult poliitilised, ei ole nende läbiviimine sugugi kerge ja nõuab erinevaid osalisi ja pidevat tegutsemist. Usun, et lisaks põhivaatlejatele on ka parlamendil oluline osa, mida on ka täidetud, valimisreformide raames valimisvaatlusmissioonide järelduste elluviimisel.

Seepärast julgustan Euroopa Parlamendi delegatsioone riikides osalema selles valdkonnas aktiivsemalt, tegeldes valimissüsteemi puudustega ulatuslikumate institutsiooniliste ja demokraatlike muudatuste kontekstis. See küsimus oli ka komisjoni ja parlamendi esimese sellealase seminari teema ja ma arvan, et selle aasta detsembris toimub ka komisjoni ja parlamendi teine seminar.

  Robert Evans, küsimuse esitaja. − Tänan volinikku ja nõustun temaga selles, et valimiste vaatlemine on üks kasutoovamaid Euroopa Liidu tegevusi. Vastavate riikide seisukohalt on see on märkimisväärne tegevus ja sellele raha kulutamine on peaaegu alati õigustatud. Olen uhke, et olen aastate jooksul paljudel missioonidel vaatlejana osalenud, viimati Pakistanis. Sri Lankat külastasin aga delegatsiooni koosseisus.

Ei tea, kas ma suudan komisjoni ühes küsimuses natuke tagant sundida: kas komisjon pakub ka valimiste vahele jääva nelja või isegi viie aasta jooksul mingit abi või annab soovitusi puudustega tegelemiseks või valdkondades, mis meie arvates vajavad täiustamist ja kus me võime võib-olla pakkuda nõuandeid, abi või isegi rahastamist, et ära hoida eelnevatel valimistel esinenud vigade kordamist?

  Martin Callanan (PPE-DE). - Härra juhataja, olen sarnaselt Robert Evansiga nõus, et valimisvaatlusmissioonid on väärtuslikud. Ka minul oli au osaleda voliniku ülesandel põhivaatlejana valimistel Kambodžas. Arvan, et missioon – nagu kõik valimisvaatlusmissioonid – osutus valimiste läbiviimisel tänuväärseks toeks Kambodža ametivõimudele.

Mul on volinikule palve, et ta kaaluks tema käsutuses olevaid vahendeid, et korraldada tulevikus veelgi rohkem selliseid missioone, sest nõustun ka sellega, et valimisvaatlused on äärmiselt väärtuslikud, tähelepanu äratavad meetmed. Ka riigid, kuhu erinevaid missioone lähetatakse, ja nende riikide juhid hindavaid vaatlusi kõrgelt.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Esiteks võin ma öelda, et just pikaajalised, järgmiste valimiste korraldamiseks mõeldud soovitused ongi valdkond, mille kallal me koos peaksime rohkem vaeva nägema.

Seda seetõttu, et mõned riigid on võtnud meie soovitusi arvesse, teised jälle mitte, ja meie soovitused peaksid enam jõudma riikide aruannetesse, riikide ning Euroopa Parlamendi delegatsioonide antud hinnangutesse.

Vastuseks teisele küsimusele ütleksin, et juhul, kui meie eelarve oleks suurem, osaleksime me enamate riikide valimiste vaatlemisel, kuid praegu peame me tegema oma valiku. Valiku tegemisel püüan lähtuda eelarvest, mis peab katma Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika riigid ja kui meid vaatlejatena kutsutakse, siis ka Magribi ja Araabia riigid, kus me minu arvates peaksime sagedamini käima, kuna tänu meie – põhimõttelisele – objektiivsusele on meil väga hea maine.

  Juhataja. −

Küsimus nr 50, mille esitas David Martin (H-0543/08)

Teema: Palestiina maksufondide kinnipidamine Iisraeli poolt

Milliseid meetmeid on komisjon võtnud, et takistada Palestiina maksufondide kinnipidamist Iisraeli poolt?

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Arvan, et austatud parlamendiliige viitab Iisraeli poolt Palestiina omavalitsuse nimel kogutavate igakuiste tollitulude ülekandmisel esinevatele viivitustele. Viimane viivitus leidis aset juunis ja sellele järgnes koheselt Palestiina peaministri Fayyadi kiri, milles ta avaldas rahulolematust ELi ja Iisraeli vaheliste suhete edasiarendamist puudutava arutelu jätkumise suhtes.

Sel ajal tõstatati ka maksu- ja tollitulude ülekandmisel esinevate viivituste küsimus kõige kõrgemal tasemel ja ka mina esitasin küsimuse välisministrile.

Nõudsin Iisraelilt Palestiinale kuuluvate maksete sooritamist ja tuleb tunnistada, et lõpuks tehti ülekanne nädal hiljem, kui seda oleks tulnud teha.

Sellest saadik ei ole komisjonile enam tulnud ühtegi teadet maksufondide kinnipidamistest.

  David Martin, küsimuse esitaja. − Tänan volinikku vastuse eest ja ka meetmete võtmise eest, kuid meetmed võeti pärast seda, kui minu küsimus oli juba esitanud. Volinik mõistab, et küsimuse esitamise ja vastuse saamise vahel on pikk ajavahemik.

Tahan siiski rõhutada asjaolu, et see raha kuulub tegelikult Palestiinale. Mitte mingil juhul ei ole Iisraelil õigust seda raha kinni pidada. Raha kinnipidamine on samaväärne vargusega, kui mitte raha, siis intresside vargusega. Maksufondide kinnipidamist kasutatakse regulaarselt Palestiina vastu väljapressimisena ja ma loodan, et komisjon jätkab Iisraelile surve avaldamist, et raha antakse Palestiinale õigeaegselt üle, mitte ei kasutata seda järjekordse poliitilise mõjutusvahendina.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hea, et see probleem suudeti kiiresti ja kohe lahendada. Vaid üks küsimus: tookord oli paljudel juhtudel probleeme sellega, et Palestiina omavalitsus kasutas saadud raha viisil, mis oli vastuolus doonorriikide kavatsustega. Kas vahepeal on ka need probleemid lahendatud?

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Vastuseks esimesele märkusele ütleksin, et viimastel aastatel on tõepoolest esinenud pikaajalisi viivitusi Palestiinale mõeldud summadega – ning ma nõustun, et tegemist on Palestiinale kuuluva rahaga – ja ma olen alati püüdnud vajadusel – sageli on Palestiina palunud seda teha – sekkuda isiklikult, et kõrvalda takistused raha jõudmiselt sihtkohta. See võib võtta kaua ja on tulnud ette väga raskeid perioode, kuid ma olen alati püüdnud. Nõustun teiega, et sama tuleb teha ka tulevikus.

komisjoni liige. − Võin teile, härra Rack, kinnitada, et rahastamismeetodid, mis Palestiina rahalisel toetamisel kasutusel on – varem ajutise rahvusvahelise mehhanismi abil ja nüüd rahastamismehhanismi PEGASE abil – on kavandatud nii, et meil oleks selle üle täielik kontroll. Usun, et see oli ka põhiline.

Isegi Iisrael on muide kasutanud ühtset riigikassa kontot Iisraeli raha ülekandmiseks. Kuna Salam Fayyad on üheaegselt nii rahandus- kui ka peaminister, on meil ka siin inimene, kes on rahvusvahelise üldsuse silmis usaldatav. Siiski oleme peamistes küsimustes ka ise jälginud ja isiklikult pööran ma samuti probleemidele tähelepanu nii palju, kui ma suudan. Minu delegatsioon on välja töötanud oma süsteemi ja loonud oma meeskonna, et ära hoida esineda võivaid kõrvalekaldumisi.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

(Istung katkestati kell 19.10 ja jätkus kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident