Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on infotund (B6-0009/2009), mis erandina kestab kella 20.00-ni.

Alustan teatega, et härra Kovács kohal ei ole, seega volinikule suunatud küsimused nr 1 ja 3 käesoleva istungi esimesest osast tõstab proua Reding.

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

Esimene osa

  Juhataja.

– Küsimus nr 31 Silvia-Adriana Ţicăult (H-0068/09)

Teema: Meetmed toodete ja teenuste soodustamiseks, mis aitavad tõsta energiasäästlikkust ning soodustada taastuvenergiaallikaid.

2008. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul leppisid riigipead ja valitsuste juhid kokku energia maksustamise direktiivi edaspidises läbivaatuses, mille eesmärgiks on soodustada taastuvenergia protsendi osa kasvu osana kasutatavast koguenergiast.

Energiasäästlikkuse tõstmine on kiireimaid, ohutuimaid ning odavaimaid mooduseid ELi sõltuvuse vähendamiseks kolmandate riikide energiaressurssidest, energiatarbimise langetamiseks ning CO2 heitmete ja Euroopa üldsuse energiaarvete kulutuste kärpimiseks.

Energiasäästlikkuse tõstmise vajadusest lähtuvalt, kas oskab komisjon osutada, mis meetmeid ja rahastamis- ja maksuvahendeid ta silmas peab, et soodustada energiasäästlikkust ning soodustada taastuvenergiaallikaid?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Just Euroopa majanduse elavdamise kavas – mille on muide kinnitanud parlament ja nõukogu – toetab komisjon roheliste toodete kiire kasutuselevõtu soodustamist. Ta on käinud muuseas välja vähendatud käibemaksumäärad rohelistele toodetele ja teenustele, mille eesmärgiks on parandada iseäranis hoonete energiasäästlikkust. Lisaks julgustab komisjon liikmesriike pakkuma täiendavaid stiimuleid tarbijatele, et elavdada nõudlust keskkonnasõbralike toodete järele.

Komisjon teostab hetkel olemasoleva ühenduse makse puudutava seadustiku läbivaatust. Eesmärgiks on eemaldada võimalikult palju olemasolevaid stiimuleid, mis on vastuolus energiasäästlikkuse eesmärkide ning süsinikeitmete vähendamisega, ja lisaks ka luua vajadusel stiimuleid antud eesmärkide teenimiseks.

Lisaks eeltoodud maksuvahenditele taotleb komisjon muude rahastamisvahendite tõhustamist, et soodustada energiasäästlikkust, iseäranis hoonetes. Komisjon ja Euroopa Investeerimispank töötavad ühiselt välja säästva energia rahastamisalgatust. Algatuse eesmärgiks on mobiliseerida kapitaliturgudelt pärit rahastamist, mida kasutataks linnapeade pakti osalemise kaudu. 2009. aastaks võib oodata 15 miljoni euro suuruse eelarve olemasolu.

Komisjon on samuti käinud välja Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse (EÜ) nr 1080/2006 muutmise, mis lubaks kasutada antud fondi kõigil liikmesriikidel, et tõsta kulutusi energiasäästlikkuse parandamiseks ja olemasoleval elamispinnal taastuvenergia kasutamiseks.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Sooviksin alustada, öeldes, et käesolev direktiiv rakendati ellu halvasti või ebapiisavalt, mistõttu sooviksingi komisjonilt küsida, kas ta kaalub toodete käibemaksu kärpimist ka tulevikus. Lisaks arvan, et oleks oluline suurendada Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldist hoonete ja sotsiaalkorterite energiasäästlikkuse toetamiseks 3%-lt 15%-ni.

Samuti arvan, et oluline oleks energiasäästlikkuse ja taastuvenergia fond.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Teame, et väga oluline on, et oleks meetmeid, mis aitavad kodanikel ja valitsustel energiasäästlikkust taotleda. Meil on nüüd uurimusi energia- ja keskkonnaeesmärgiliste maksusoodustuste potentsiaali kohta ning komisjon valmistab ette ettepanekut käibemaksudirektiivi muutmiseks, et lubada alandatud käibemaksumäärade kohaldamist teatud keskkonnasõbralike toodete ja teenuste puhul.

Nagu majanduse elavdamise kavas välja on toodud, võib komisjon käia välja alandatud käibemaksumäärad rohelistele toodetele ja teenustele, mille eesmärgiks on iseäranis hoonete energiasäästlikkuse parandamine. Ent ära tuleks märkida, et komisjoni 2008. aasta juulikuu ettepanek juba tagab valikuvõimaluse liikmesriikidele antud alandatud käibemaksumäärade kohaldamiseks teenuste puhul, mis hõlmavad elamispinna, pühakodade ja kultuuripärandiobjektide ning ajaloomälestiste renoveerimist, remontimist, ümberehitust ja korrashoidu.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu saavutas täna kompromissi. On liiga vara öelda, mida täpselt teeme üksikasjalikult majandus- ja rahandusministrite nõukogu ettepanekutega, kuid komisjon hakkab uurima täna tehtud ettepanekuid.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, sooviksin avaldada tänu volinikule ja komisjonile selle eest, et siin täna kindlustati iseäranis soojusisolatsiooni teema arutelu. Tegemist on ühe ökonoomseima energia säästmise moodusega ning sellest seisukohast tundub minu arvates olevat järgimiseks oluline ning õige tee. Antud kontekstis on minu küsimus selline: kas komisjon näeb võimalust siinkohal pakkuda vastavaid käibemaksukärpeid madala energiatarbega majadele ning energianeutraalsetele majadele monteeritava ehituse valdkonnas? Kas see kujutab endast midagi, mida saab kaaluda, ning kuhu me liigume?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − (DE) Härra juhataja, see, mille härra Rack on just välja käinud, on huvitav idee. Tema ideed analüüsib mõistagi komisjon ühes teiste ideedega, mis seonduvad majaehituse või renoveerimise energiasäästlikkusega. Võin samuti öelda, et komisjon struktureerib struktuurifondid ümber, mille tagajärjel on võimalik investeerida taolistesse energiasäästlikesse majadesse struktuurifondide kaudu.

  Juhataja.

– Küsimus nr 32 Giorgos Dimitrakopouloselt (H-0100/09)

Teema: Stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikum tõlgendamine

Kas komisjon ütleb, kas käesoleva väga suure majanduskriisi ajal jääb ta kindlaks seisukohale, et kõik eelarvepuudujääkidega riigid peavad neid vähendama kahe, mitte kolme aasta jooksul, kuigi viimane vahemik näiks olevat õigustatum kasutada olevatest andmetest lähtuvalt? Kui jah, siis miks? Kuidas on selline nõudmine ühildatav eurorühma esimehe seisukohtadega stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikuma tõlgendamise osas (vt avaldused 21.01.2009, Agence Europe)?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Tavaolukorras eeldab stabiilsuse ja kasvu pakt, et toimub ülemäärase eelarvepuudujäägi kiire korrektsioon ning antud korrektsioon teostataks aastal pärast taolise ülemäärase eelarvepuudujäägi kindlakstegemist. Ent reformitud stabiilsuse ja kasvu pakt võimaldab pikemaid tähtaegu eriolukorra juhul – vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 34.

Pakt ei anna taolise eraolukorra selgesõnalist määratlust. Ent olemasoleva või kavandatava ülemäärase eelarvepuudujäägi ajendatud raporti koostamisel asutamislepingu artiklist 153 lähtuvalt on komisjon asutamislepinguga kohustatud võtma arvesse seda, mida tuntakse „asjakohaste teguritena“. Antud raportis kajastab komisjon arenguid keskpikas majandusseisundis, iseäranis potentsiaalses kasvus, valdavates tsüklilistes tingimustes, poliitikate rakendamises Lissaboni tegevuskava kontekstis ning uurimis- ja arendustegevust ja innovatsiooni edendavates poliitikates. Samuti kajastab ta arenguid keskpikas eelarveseisundis, iseäranis heade aegade fiskaalse stabiliseerimise meetmetes, riigivõla tasemes ja jätkusuutlikkuse küsimustes, välisrahastamisvajadustes, riigisektori investeeringutes ning riigi rahanduse üleüldises kvaliteedis. Samuti võtab ta arvesse teisi tegureid, mis on asjassepuutuvate liikmesriikide arvates asjakohased, et kõikehõlmavalt hinnata kvalitatiivselt kontrollväärtuse ületamist, ning mille liikmesriik, mõistagi, on komisjonile ja nõukogule esitanud.

Asjakohaste tegurite sätted osutavad, et eriolukorra esinemise kindlakstegemine peaks rajanema taoliste tegurite üldisel hindamisel. 18. veebruaril võttis komisjon vastu oma soovitused kujundada nõukogu arvamused 17 liikmesriigi stabiilsus- ja lähenemisprogrammide viimaste uuenduste kohta. Samal ajal ning võttes arvesse oma hinnangut nendele programmidele, võttis komisjon vastu raportid Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Läti ja Malta kohta. Majandus- ja rahandusministrite nõukogu võttis oma arvamuse nende raportite kohta vastu täna hommikul. Komisjon paneb antud soovitused nõukogule ette, et lõpetada olukorrad, kus esineb ülemäärane eelarvepuudujääk. Antud soovituste hulka kuuluvad tähtajad, mis on otsustatud vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile, st võttes arvesse eriolukorra esinemist, kui see on asjakohane.

  Giorgos Dimitrakopoulos (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, sooviksin samuti volinikku tänada väga üksikasjaliku vastuse eest, kuigi pean ütlema, et olin mõnevõrra üllatunud, et kõikide oluliste asjade kõrval, mida nimetasite, ei maininud Te ajakavade mõistet, teisisõnu, kas komisjon soovitab konkreetseid ajakavasid igale juhtumile, ning teiseks, kas oma soovituses seostab komisjon ajakava faasid 3% ületava protsendi vähendamisega.

  Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Härra juhataja, volinik, mul on kaks lühikest küsimust. Mu esimene küsimus on selline: mis juhtub nende liikmesriikide suhtes, kellel on tõeliselt provokatiivselt madalad ettevõtlusmaksumäärad või neid pole üldsegi? Kas on aus, et jäetakse tähele panemata, et need riigid pakti leevendavad, kui satuvad oma poliitikatest tulenevate madalate maksulaekumiste tõttu raskustesse?

Mu teine küsimus on järgmine. Kas antud küsimus ei peaks olema seotud teatud edutasemega? Teisisõnu, kui liikmesriik kannatab suurema eelarvepuudujäägi käes, kas poleks selleks, et võidelda töötusega ning töötus seejärel muljetavaldavalt langeb, mõttekas taolist lähenemist soodustada?

  Avril Doyle (PPE-DE). – Kas kodukorras on olnud muutus? Arvasin, et just küsimuse esitajal oli täiendav küsimus, pluss kahel teisel liikmel.

Teiseks, mis kellani täna õhtul infotund läheb, kuna alustasime hilja?

  Juhataja. – Proua Doyle, lõpetame tegelikult kell 20.00, nagu kavatsetud. Alustasime hilja ja lõpetame hilja. Kas lugupeetud liikmel pole täiendavat küsimust?

Kas soovite oma täiendava küsimuse esitada, proua Doyle?

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, soovin. Vabandust. Sain aru nii, et annate selle ainult küsimuse esitajale ja ühele teisele. Sain öeldust valesti aru.

Sooviksin jätkata, paluda volinikul nimetada liikmesriiki, kellel senises mõistes ülemäärast eelarvepuudujääki ei tule.

Teiseks, kas ta räägiks lahti täpselt, mida komisjon kavatseb nõukogule ette panna, nagu täna hommikul otsustatud, Iirimaa suhtes?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Vastusena härra Dimitrakopoulosele võtab komisjon liikmesriigile riigi rahanduse jätkusuutliku seisundi taastamiseks tähtaegu ette pannes arvesse kõnealusel liikmesriigil kasutada olevat manööverdamisruumi. Kiire fiskaalse stabiliseerimise nõuet võib eeldada ainult riigi rahanduse kriisi ohu juhul, võttes arvesse terve majanduse rahastamisvajadusi.

Mis puudutab teist küsimust, mis oli topeltküsimus, siis esimese osa vastus on „ei“. Teise osa vastus – madala ettevõtte tulumaksuga riikide kohta – stabiilsuse ja kasvu pakt hindab liikmesriigi kogu fiskaalset seisundit, mitte iga liikmesriigi konkreetset maksustruktuuri.

Vastusena kolmandale küsimusele, kas on ülemääraste eelarvepuudujääkidega liikmesriike, siis on loomulikult teatud liikmesriike ilma ülemääraste eelarvepuudujääkideta, nagu võib näha diagrammidelt, mida komisjon regulaarselt avaldab.

  President.

– Küsimus nr 33 Pedro Guerreirolt (H-0125/09)

Teema: Maksuparadiiside kaotamine

Kas komisjon on kavandanud või kavatseb kavandada maksuparadiiside kaotamist, eriti ELis?

Kas EL on võtnud vastu otsust, mis kavandab, et liikmesriigid kaotaks oma territooriumi piires olemasolevad maksuparadiisid ?

Mis meetmeid komisjon rakendab maksuparadiisidele lõpu tegemiseks, spekulatsiooni vastu võitlemiseks või kapitali vaba liikumise kärpimiseks, eriti liidu piires ?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, 1990. aastate lõpust saadik on komisjon viinud ellu sihikindlat pettuse-, maksudest kõrvalehoidumise ja kahjuliku maksustamise alase konkurentsi vastast poliitikat.

Antud poliitika võtmeelemendiks on olnud maksusüsteemide ja maksuametite vahelise infovahetuse läbipaistvuse soodustamine. Lõpuks on antud poliitikat kinnitanud G20 selged deklaratsioonid, mis ründavad teatud jurisdiktsioonide mitteläbipaistvaid tavasid, mida tihti nimetatakse maksuparadiisideks.

Komisjon tugevdas oma poliitikat antud valdkonnas 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses, esitades kaks ettepanekut.

Esimese eesmärgiks on tõhustada infovahetust, nagu on hoiuste direktiivis sätestatud. Teine sisuliselt paneb ette, et kõikidel liikmesriikidel tuleks oma infovahetuse standardid ühtlustada kõige avatumal tasandil, iseäranis kindlustades, et liikmesriigid ei saa kasutada finantskonfidentsiaalsust vabandusena, et keelduda andmast infot, mida teistel liikmesriikidel vaja on, et oma elanike makse välja arvutada.

2008. aasta mais otsustas nõukogu propageerida antud tõhusat maksuhalduse poliitikat kolmandatele riikidele, sealhulgas läbipaistvuse, infovahetuse ja ausa maksustamise alase konkurentsi põhimõtteid ning palus komisjonil kolmandate riikidega sõlmitavates lepetes vastavasisulised punktid kokku leppida.

Komisjon kavatseb varsti esitada poliitilise algatuse, mille eesmärk on tõsta esile antud poliitika järjepidevus ning võtmeteguri selle kindlustamisel, et see oleks edukas. Tundub iseäranis, et Euroopa tasandil koordineeritavate meetmete rakendamine vastaks härra Guerreiro väljendatud muredele.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Öeldust lähtuvalt näib olevat vähem tegutsemist kui sõnu. Teisisõnu, maksuparadiisid ja nende kaotamine pole menüüs, kuid esitaksin järgmise küsimuse: kuidas kavatseb komisjon veenda panku tegutsemast „offshore“-keskustes, kuna ta on selle kavatsuse teatavaks teinud? Samuti, milliseid tegelikke meetmeid kavatseb ta välja pakkuda spekulatsiooniga võitlemiseks, mis on praeguse finants- ja majanduskriisi põhjuste suhtes keskne?

  Robert Evans (PSE). – Volinik ilmselt teab veidi maksuparadiisidest, sest Luksemburg kuulub üsnagi sellesse kategooriasse. Kas ta ei arva, et see õõnestab kogu ühise turu põhimõtet, kui veoautod marsruudilt välja sõidavad, et sealt odavat kütust saada?

Siis on olemas Jersey, Guernesey, Mani saar – mis on Ühendkuningriigis, kuid väljaspool ELi – Liechtenstein, Monaco, San Marino jne. Nad kõik on väikesed maksuparadiisid offshore-pangandusega, millest äsja kuulsime, mis rikastele kupeldavad. Nad on olemas ainult sellepärast, et EL neil seda lubab.

Need on tema sõnad: „resoluutne maksudest kõrvalehoidumise vastane poliitika“. Kui see tõele vastaks, kas siis komisjon ei lülitaks sisse ettepanekuid nende maksuparadiiside kaotamiseks?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Vastusena esimesele küsimusele, komisjon on pakkunud välja kaks uut direktiivi, et antud probleemid lahendada, sest finantskriis on probleeme esile tõstnud selgemini kui kunagi varem.

Tegime ettepaneku 2008. aasta lõpus ja teise 2009. aasta alguses, millest esimene tugevdab infovahetust ja viimane kinnitab liikmesriigi õigust saada infot, ilma et teine liikmesriik rakendaks kaitseks pangandussaladust.

Mis puudutab teist küsimust, tahan vaid rõhutada, et veoautodel pole mingit pistmist maksuparadiisidega.

Teine osa

Küsimus nr 34 Claude Moraeselt (H-0048/09)

Teema: Internet ja vihkamiskuriteod

Rassivaenu õhutamine on kuritegu kõikides ELi liikmesriikides. Ent valitsusvälise organisatsiooni Human Rights First avaldatud 2008. aasta vihkamiskuritegude uurimuse andmetel on vihkamiskuriteod Euroopas tõusuteel ning oluline on näha keskset rolli, mis selles etendab Internet.

Kas küberkuritegevusega võitlemise ning kõikide jaoks ohutuma Interneti loomise eesmärgi raames rakendab komisjon konkreetseid meetmeid, võitlemaks kodulehekülgedega, mis õhutavad rassivaenule ja vägivallale?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Esitatud küsimus on väga oluline ning soovin toonitada, et komisjon on tungivalt vastu rassismile, ksenofoobiale ja igasugusele vaenu õhutamisele, millele lugupeetud liige viitab. Komisjon jagab samuti tõstatatud muresid ning on teadlik, et teatav Internetist kättesaadav materjal võib olla väga negatiivse mõjuga.

Komisjon võitleb rassismi, ksenofoobia ja antisemitismiga kõikidel meediaplatvormidel, mitte ainult Internetis, niivõrd palju, kui on asutamislepingutega antud volitustest lähtuvalt võimalik. Antud alusel on teinud komisjon mitmeid algatusi – seadusandlikke ja mitte-seadusandlikke, mis taotlevad diskrimineerimise ning lisaks ka rassistlike, ksenofoobsete ja antisemitistlike kõnede takistamist. Esiteks on olemas audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv, mis laiendab infosisu miinimumnõuded kõikidele audiovisuaalsetele ja meediateenustele ning hõlmab Internetis tellimusel pakutavat. Siia sisse käib „rassilise, soolise, usulise ja rahvusliku vaenu õhutamise keeld“. Lisaks oli komisjon võtnud vastu poliitikaid, mille eesmärgiks on vähendada veebis rassistliku infosisu. Toonitaksin siinkohal alaealiste ja inimväärikuse kaitset ning vastulause esitamise õigust käsitlevat soovitust, mis nõuab diskrimineerimisvastaseid meetmeid kõikides massiteabevahendites.

Hiljuti vastuvõetud nõukogu raamotsus, mis käsitleb rassismi ja ksenofoobia vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse abil, kirjeldab üksikasjalikult ühist ELi lähenemist rassismile ja ksenofoobiale. Raamotsuse eesmärk on kriminaliseerida rahvusvahelist teguviisi, nagu näiteks vägivalla või vihkamise õhutamine inimeste rühma vastu või rassi, nahavärvi, põlvnemise, usu, veendumuse või riigilise või rahvusliku päritolu alusel määratletud rühma kuuluva inimese vastu.

Vägivalla või vihkamise õhutamine oleks karistatav ka siis, kui see on toime pandud propagandalehtede, piltide ja muude materjalide avaliku levitamise kaudu. Liikmesriikidel on kohus neid sätteid täita 2010. aasta 28. novembriks.

Antud juriidilisest lähenemisest eraldi propageerib komisjoni meetmete kogumit Interneti ohutumaks kasutamiseks. Arvan, et parlament teab hästi turvalisema Interneti tegevuskava, eelarvega 55 miljonit eurot perioodiks 2009-2013, mis kaasrahastab järgmisi eesmärke: suurem üldsuse teadlikkus, ebaseadusliku ja kahjuliku infosisu ning toimimisviisist teatamise kontaktipunktide võrgustiku tagamine, iseäranis laste seksuaalse kuritarvituse, meelitamise ja küberkiusamise osas, käesolevas valdkonnas eneseregulatsiooni algatuste soodustamine ning laste kaasamine ohutuma veebikeskkonna loomisel, teadmistebaasi rajamine veebitehnoloogiate kasutamise uute trendidest ja nende tagajärgedest laste eludele.

Lisaks taotleb komisjon massiteabevahendite ja Interneti vastutustundliku kasutamise propageerimist. Oma 2007. aasta detsembrikuu teatises meediapädevuse kohta kutsub komisjon liikmesriike üles pühenduma antud valdkonnas tulemuslikumalt meediapädevusele ja teadustööle. Käesoleval aastal esitab ta oma soovituse meediapädevuse kohta.

Samuti väärib märkimist, et meie naaber, Euroopa Ülemkogu, on töötanud välja mitu rahvusvaheliselt juriidiliselt täitmiseks kohustuslikku ja mittekohustuslikku dokumenti nendes küsimustes, mis kõik näitavad, et küberruum pole seadustelage valdkond ning et liikmesriigid on kohustatud kaitsma üksikisiku õigusi ja vabadusi oma riiklike seaduste, muuhulgas küberkuritegevuse konventsiooni ning selle täiendava protokolli 3 kaudu.

  Claude Moraes (PSE). – Proua volinik, ma ei kahtle hetkekski teie pühendumuses antud valdkonnas. Tean, et olete seda üksikasjalikult uurinud. Ent kas olete antud mainitud küberkuritegevuse „seaduselageda valdkonna“ suhtes, konkreetselt vihkamise õhutamise suhtes – mis kujutab endast kuritegu vist kõikides liikmesriikides – veendunud, et raamotsuse, audiovisuaalse direktiivi ja paljude teiste mainitud juriidiliste dokumentide ellurakendamine peatab tegelikult selliste kodulehtede vohamise? Senised tõendid on näidanud, et nad iga hetk kasvavad. Kas arvate, et meil tuleks täiendavaid meetmeid rakendada?

  Jim Allister (NI). – Volinik, ei ole suuremat sallimatusest tulenevat kuritegu kui mõrv ning käesoleval nädalal panid Iiri Vabariigi terroristid minu valimisringkonnas Põhja-Iirimaal toime kolm sallimatusest tulenevat julgeolekujõudude liikme mõrva.

Ja ometi oli mõne tunniga üle Interneti mitmeid kodulehekülgi, mis neid võikaid mõrvu ülistasid ning nende täideviijaid kiitsid. Seega, kuidas on peale rassismi ja ksenofoobiaga tegelemise keskendunud komisjon sellele, kuidas ta toimib Interneti kuritarvitamise suhtes terroristidest parasiitide poolt?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Kuritegevus pole vabandatav, ükskõik kus see kuritegevus esinenud on – kas siis reaalses maailmas või digitaalmaailmas, kuid mõistagi on kuritegevusega palju kergem võidelda reaalses maailmas, sest on olemas vahendid, mis lubavad otse sekkuda. Veebis on see palju keerukam ning seepärast olemegi töötanud välja mitmeid vahendeid taolise kuritegevusega võitlemiseks.

Tean aruteludest oma kolleegi Jacques Barrot’ga et politseijõud rajavad analüüside võrgustikku, et võidelda veebis kuritegevusega ning et nad on kurjategijate püüdmisel üha edukamad. Ent rajatakse üha enam kodulehekülgi. Olen üritanud ise teha antud suhtes midagi muud turvalisema Interneti tegevuskavaga. Tegemist sellega, et Internetti kasutavatele inimestele – ning eelkõige noortele – antakse suutlikkus teada, mida teha, kui nad satuvad negatiivse infosisu peale. Näiteks – ja kõne all pole tingimata kuritegevus, vaid küberkiusamine, mis võib muutuda noorte jaoks kohutavaks, et on olemas spetsiaalne teatamisnupp abi palumiseks.

Seega katsetame erinevaid mooduseid kurjategijatega võitlemiseks politseijõudude abil, tagades kasvatajatele, vanematele ja lastele suutlikkuse ise otsustada või teatada, ning muidugi meediapädevuse tegevuskavade kaudu, millest isiklikult soovin, et neid oleks liikmesriikides palju arvukamalt. Tuleb anda järgmisele põlvele vahendid lahenduse leidmiseks ja võitlemiseks, sest kui ei anta, siis võib meil Internetist probleem kujuneda ning vanemad ei luba näiteks oma lapsi Internetti ning see ei kujutaks endast õiget teed edasi. Tahame, et Interneti positiivne külg õitseks ning et Interneti negatiivne külg blokeeritaks.

Järgmiseks mõrva küsimus, mida härra liige rõhutas. On hirmus, kui selline asi juhtub, ning arvan, et kõige sellise blokeerimine on politsei ja julgeolekujõudude tegevusala piires. Neid vahendeid, mõistagi, ei tuleks vaadelda millenagi, mida saab kasutada ühiskonna kõikide probleemide lahendamiseks, kuid kuritegevuse puhul aruteluks ruumi pole. Kuritegevusega tuleb võidelda ja sellega tuleb võidelda väga jõuliselt.

  Juhataja.

– Küsimus nr 35 Eoin Ryanilt (H-0055/09)

Teema: Info- ja sidetehnoloogiad (IST) ja infoühiskond

Komisjon on seadnud oma tegevuskavade keskmesse IST ja infoühiskonna arendamise, millel on tohutut potentsiaalset kasu Euroopa majandusele ja ühiskonnale. Ent mida teeb komisjon, et kindlustada, et Euroopa ühiskonna teatud sektoreid – nagu näiteks vanad ja madal sissetulekuga inimesed – antud protsessis maha ei jäetakse ega unustataks?

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Info- ja sidetehnoloogiatel on tohutut potentsiaali vanemate inimeste aitamiseks. Ent seda on kergem öelda kui teha, sest meil on siin tõeline digitaalne lõhe. Just need inimesed, kellel IST vahendeid väga vaja on, pole neid vahendeid elus kunagi varem kasutamata harjunud. Näiteks ainult 15% vanematest inimestest kasutab Internetti. Sellepärast tulebki meil töötada välja terve poliitika, et antud tõke maha lõhkuda, sest meil läheb IST-d tarvis, et võimaldada vanematel inimestel kauem aktiivseks ja produktiivseks jääda, jätkata osalemist ühiskonnas kättesaadavamates veebiteenustes ning osa saada tervemast ja kõrgemast elukvaliteedist kauem.

Sellepärast komisjon esitaski 2007. aastal väga konkreetsete meetmetega tegevuskava infoühiskonnas väärikaks vananemiseks.

Esimene meede on teaduse ja innovatsiooni kohta, et töötada välja ja katsetada vanemate inimeste sotsiaalhoolduse ja iseseisva elu tehnoloogiaid. Pean tunnustama meie majandusharusid, sest antud teadusuuringute programmide kaudu on majandusharud töötanud välja mitmeid mehhanisme, teenuseid ja tooteid, mis aitavad vanematel inimestel kauem oma koju jääda.

Teiseks meetmeks on tõsta teadlikkust kasust kasutajate ja ametivõimude seas parima tava Interneti-portaali rajamise ning tarkade kodude tunnustamise Euroopa kavade – näiteks iseseisva elamise rakenduste – kaudu.

Kolmandaks on vähendada lähenemiste killustumist antud tehnoloogiate tarvitusele võtmisel Euroopas.

2008. aastal võttis komisjon vastu veel kaks algatust.

Esimeseks oli ühine tegevuskava liikmesriikidega tehtavate ühiste teadusuuringute toetamiseks intelligentse elukeskkonna valdkonnas: tegemist on tehnoloogiatega kodurakenduste ja liikuvuse tarbeks, vanemate kasutajate abistamiseks argielus ning sotsiaalhooldusrakenduste tagamiseks.

Teiseks oli uus teatis Internetis kättesaadavuse kohta, et soodustada IST kaupade ja teenuste kasutamist vanemate ja puuetega inimeste seas ning kutsuda liikmesriike astuma kõiki samme avalikele kodulehekülgedele ligipääsemise parandamiseks.

Antud meetmetega kooskõlas investeerib EL koos liikmesriikide ja erasektoriga käesoleva aja ja 2013. aasta vahel üle 1 miljardi euro teadusse ja innovatsiooni vananeva ühiskonna tarbeks.

Seega, mõistate, me võtame seda tõesti väga tõsiselt ning usume, et meil on siin võimalusi elu parandamiseks vananevas ühiskonnas.

Madala sissetulekuga kasutajate probleemi koha pealt viitaksin eelkõige rändlusteenuse määruse teisele paketile, mille parlament eile õhtul ITRA komisjonis vastu võttis. Antud paketi üheks elemendiks on tuua hinnad alla, kasutades mobiiltelefone, maaliine, Internetti jne.

Komisjon on samuti seadnud sisse tarbijaturu tulemustabeli, mis lubab jälgida turutulemusi tarbijatele. Tulemustabeli tõendid aitavad meil paremini tarbijate huve arvesse võtta.

Uued ettepanekud, mis on parlamendis telekommunikatsioonituru läbivaatusel menetluses, taotlevad samuti tarbijate ja kasutajate õiguste tugevdamist, et parandada ligipääsetavust ning soodustada sotsiaalset kaasatust.

On näiteks välja käidud, et parandataks teatud sätteid, et paremini arvestada vanurite ja erivajadustega inimeste vajadusi ning need peaks olema üldisteks eesmärkideks, millest riiklike regulatsiooniasutuste tegevus lähtub.

  Eoin Ryan (UEN). – Sooviksin volinikku tänada. Ma ei kahtle hetkekski, et komisjon teeb IT info osas kohutavalt palju. Näha on palju tööd, mis nad teevad. Olen värske osaleja koduleheküljel „Twitter“ ning pean ütlema, et olen enam kui üllatunud ja rabatud, kuivõrd palju infot sellel koduleheküljel Euroopa Liidust pärit on. See annab tohutul hulgal infot ning sooviksin neile sel puhu õnne soovida.

Ent meil on ikkagi probleem Interneti ja uute tehnoloogiate kasutamise ja ligipääsuga probleemse tagapõhjaga inimeste ning vanurite seas. See muutub kogu aeg, kuid meil on enne juuni valimisi võimalus või väljakutse ning sooviksin Teilt küsida, kas Teil on plaanis üritada ajendada rohkem inimesi Internetis osalema, et Euroopa Liidus juuni valimisi propageerida.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Soovin teid õnnitleda selle puhul, mida laste ja Interneti tarbeks teete, ja lisaks ka otsuse puhul tagada aastaks 2010 100% lairibaühenduse levi.

Tahan öelda, et Rumeenias suhtlevad vanurid ja vanemad odavalt ja tulemuslikult Interneti kaudu lastega, kes on läinud välismaale; neil on võimalik neid näha ja kuulda. Ent tahan teilt küsida, mida teete veebiteenuste arendamiseks. Viitan antud juhul üldkasutatavale võtmeinfrastruktuurile.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, proua volinik, majandus toodab tegelikult seadmeid, mis on eakatele ja ka puuetega kasutajatele väga sobivad erisugusteks infoühiskonna otstarveteks. Ometi pakutakse kõiki mobiiltelefone, avariisignaalnuppe ja sarnaseid seadmeid sisuliselt väga kalliste hindadega.

Kas komisjon saab ses suhtes midagi ette võtta? Mõistate, iseäranis lihtsa tehnoloogia müümine eriti kalliste hindadega pole väga kasutajasõbralik.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Esiteks Internetist ja valimistest. Tegemist on küsimusega, mille valimistel kandideerijad, Euroopa Parlamendi liikmed ja kandidaadid, peaks teadmiseks võtma ning mille osas nad peaks oma kodanikega paremat suhtlust arendama. Viimastel aastatel on rakendatud Euroopa Parlamendi abiga nii palju positiivseid meetmeid, et ei tohiks olla liiga raske kõiki neid positiivseid meetmeid kodanikele esitada.

Vaadates ainult Iirimaa e-kaasatuse näiteid näiteks, saan anda loetelu nendest, mis on võetud kasutusse Iirimaa territooriumil Iiri ettevõtete, uurimiskeskuste ja valitsusväliste organisatsioonidega. On väga huvitav, isegi Euroopa Parlamendi liikmetele enestele, selgitada, mida tehakse Euroopa eelarve kaudu kodanike elu parandamiseks.

Teine küsimus puudutas noori ja vanu ning kuidas nad paremini suhelda saaksid. No ma võin teile öelda, et mu ema, kes polnud kunagi mobiiltelefoni kasutanud, ostis mobiiltelefoni, et oma lastelastega suhelda, sest ta sai aru, et see kujutab endast ainsat moodust, kuidas nad talle helistada saaksid. Nüüd on ta väga tujust ära, kui nad talle küllalt tihti ei helista. Ent samuti olen kohanud palju vanemaid inimesi, kes on hakanud kasutama Internetti Skype’i pärast, sest nende lapsed või lapselapsed on välismaal ja nad tahaks nendega rääkida.

Seetõttu üritamegi töötada välja meetmeid tõelise Euroopa side siseturu suunas, nii et selline kommunikatsioon oleks kiire ja mitte eriti kallis.

See toob mind kolmanda küsimuseni: aga side hind? Kasutusel on palju teenuseid, mis toob side hinna alla. Vastab küll tõele, et vanemale põlvkonnale spetsiaalselt kohandatud teenuseid või artikleid hoitakse siseturul, sest turg pole veel eriti tugevalt arenenud ning nad on liiga kallid.

Sellele on ainult üks lahendus, nimelt arendada turgu, sest kui tuhanded ja tuhanded vanemad inimesed võtavad need teenused kasutusele, võtavad need vahendid kasutusele, muutub hind jõukohaseks. Seega peame tõstma teadlikkust, et nende IST kaupade ja teenuste kasutuselevõttu soodustada, mis minu arvates on vananeva ühiskonna probleemide üheks lahenduseks.

  Juhataja.

– Küsimus nr 36 Gay Mitchellilt (H-0065/09)

Teema: Internetiseire

Mulle on saanud teatavaks, et Internetist on saanud pelgupaik rassistidele ja teistele kitsarinnalistele oma vaadete väljendamiseks.

Kas komisjon on seda tõstatanud ning kui jah, mis meetmeid ta rakendab?

Küsimused nr 37 ja 40 saavad vastused kirjalikult.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Küsimus, mille lugupeetav liige on esitanud, pole uus, mis näitab, et tegemist on millegagi, mis on Euroopa Parlamendi liikmetele väga südamelähedane.

Meenutaksin vastust, mille andsin härra Moraese küsimustele Interneti ja sallimatusest tulenevate kuritegude kohta, Luca Romagnolile blogide sisu ja kasutamise kohta ning Robert Kilroy-Silkile rassismi ja vägivalla kohta suhtluskeskkondades. Võin teile öelda, et mitte ainult pole neid küsimusi esitatud, vaid et komisjon on ka antud valdkonnas meetmeid rakendanud.

Ainult suhtluskeskkondadest rääkides istusid mõned nädalad tagasi kõik suhtluskeskkondade pakkujad laua taha ning kirjutasid alla tegevusjuhendile, et aidata lastel ja noorukitel võidelda sellistel kodulehekülgedel negatiivse infosisuga.

Nagu teate, on komisjon tungivalt vastu kõikidel Internetis edastatavatele rassistlikele ja ksenofoobsetele vaadetele ühes lugupeetava liikme küsimuses mainitud vaenu õhutamise liikidega. Nagu tihtilugu veebiga on, kujutab see endast teravate kontrastidega pilti. Veebis on parim külg-külje kõrval halvimaga: ühest küljest on tohutuid võimalusi väärtusliku, suunatud info levitamiseks ja saamiseks, tagamaks paremat ühiskondlikku ühtekuuluvust; teisest küljest on tegemist ideaalse foorumiga stereotüüpide, eelarvamuste, halvustavate vaadete ja isegi ohtliku infosisu jaoks, nagu küsimuses mainiti.

Selles peitubki oht: kas riik peaks võtma kätte ja blokeerima ligipääsu kodulehekülgedele või filtreerima otsingumootorite tulemusi? Autoritaarsetes riikides seda juba tehakse. Demokraatlikes riikides, nagu ELi liikmesriikides, on sõnavabaduse piirangud erandlikud ning reguleeritud õigusriigi poolt.

Väärib märkimist, et Euroopa Nõukogu on töötanud välja mitmeid rahvusvahelisi täitmiseks kohustuslikke juriidilisi dokumente, mis otseselt või kaudselt Internetti puudutavad. Need toetavad veendumust, et küberruum pole seadustelage valdkond, vaid allub õigusriigile. Samuti meenutaksin küberkuritegevuse konventsiooni ning selle täiendavat protokolli.

Komisjon on samuti vastu võtnud poliitikaid rassistliku infosisu vähendamiseks veebis, nimelt alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õigust käsitlevat soovituse, mis nõuab diskrimineerimisvastaseid meetmeid kõikides massiteabevahendites.

Soovin samuti tähelepanu juhtida raamotsusele, mis käsitleb rassismi ja ksenofoobia väljendamise teatavate vormide vastu võitlemist, mille eesmärk on kriminaliseerida tahtlikku teguviisi, nagu näiteks vägivalla või vihkamise õhutamine inimeste rühma vastu või sellesse rühma kuuluva inimese vastu. Tegemist on kuriteoga, kui see on pandud toime propagandalehtede, piltide ja muude materjalide avaliku levitamise kaudu, ning siinkohal on liikmesriikidel kohus täita 2010. aasta 28. novembri raamotsuse sätteid.

Sooviksin samuti toonitada, et Euroopa õigus keelab juba vaenu õhutamist soo, rassi, usu või kodakondsuse alusel televisiooniülekannetes ja veebitelevisioonis.

Seega on meil juba mitmeid mehhanisme, mitmeid seadusi ja mitmeid meetmeid, mis neid seadusi ellu rakendavad. Kuid nagu alati negatiivse infosisu puhul – olgu ta traditsioonilistes massiteabevahendites või Internetis, see kerkib esile kiiremini, kui sellega võidelda on võimalik.

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Sooviksin volinikku vastuse eest tänada. Viimastel päevadel oleme näinud, kuidas Põhja-Iirimaal on tapnud kaks sõdurit ja politseiniku, nagu on viidanud teine liige, inimesed, kes on salaja usurpeerinud õiguse taolisi asju teha lähtuvalt kitsarinnalisusest ja kurjusest ning – jah – rassismist ja ksenofoobiast. Nemad ja nendetaolised kasutavad selliseid asju nagu Internet värbamiseks ning oma kurjade sõnade ja tegude levitamiseks.

Mulle tundub väga selge, näiteks, et kui karmistataks jututubadesse sisenemise eeskirju, näiteks Hotmaili kasutamist keelates – tunnistan, et ei tea sellest eriti palju, kuid seda on väga kerge kasutada – ning nõudes selle asemel mingit allikani jälitatavat e-posti, siis oleks kergem jälitada allikani inimesi, kes teevad taolisi asju, mida nad avalikult teha ei saaks. Palun volinikul kasutada kõiki oma volitusi, et jätkata asjaga tegelemist, sest on vastuvõetamatu, et Internetti kasutataks rassismi ja ksenofoobia tarbeks.

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Kuritegevus on kuritegevus, ükskõik kus see ei toimuks, ning seepärast ongi meil ka vahendeid kuritegevuse jahtimiseks, kui seda Interneti toime pannaks. Koos kolleegi Jacques Barrot’ga arendame neid välja, nii et nad muutuksid tugevamaks ja neid kasutataks ökonoomsemalt. Internetiga on muidugi see probleem, et ta ulatub riiklikust territooriumist kaugemale, mistõttu tuleb tugevdada koostööd politseijõudude ja nende jõudude vahel, kes võitlevad terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. Viimastel aastatel oleme näinud, kuidas need jõud väga heade tulemustega koos töötavad. Loodan ja arvan, et need jõupingutused jätkuvad.

  Juhataja.

Küsimus nr 41 Bernd Posseltilt (H-0061/09)

Teema: Serbia kandidaadistaatus

Arutelu Serbiale ELi kandidaatriigi staatuse andmise üle jätkub. Kas pole ohtu selles, kui Serbiast tehakse kandidaatriik või isegi liikmesriik enne Kosovo Vabariiki, võttes arvesse, et Belgrad võib kasutada antud eelist, et blokeerida Kosovo ja ELi vahele igasuguste sidemete rajamise?

  Leonard Orban, komisjoni liige. – (RO) Serbia väljavaated Euroopa Liiduga ühinemisel sõltuvad sellest, kas antud riik täidab Kopenhaageni liitumiskriteeriumid ja lisaks ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames sätestatud tingimused, sealhulgas tingimuse, et koopereerutaks täielikult endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Ent Serbia pole kandidaatriik ega seni esitanud soovi Euroopa Liiduga liituda. Seetõttu pole ma pädev edastama arvamust selle kohta, mis tulevikus toimuda võib, ja meetmete kohta, mida Serbia Kosovo suhtes võib-olla rakendab või mitte.

Kui Serbia taotleks liitumist, koostaks Euroopa Komisjon ülemkogu esitatud palvel arvamuse eelnõu lähtuvalt kehtestatud objektiivsetest kriteeriumidest, mis kehtivad kõikidele ELiga liitumist soovivatele riikidele. Seejärel on Euroopa Ülemkogu see, kes otsustab, kas anda kandidaatriigi staatus või mitte.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, härra volinik, pean teist isiklikult väga lugu ning seetõttu on kahju tõsiasjast, et siin pole volinik Rehni, kuna ma pole selle vastusega kaugeltki rahul. Oleksin selle Internetist ise välja printida osanud.

Väljendan väga selgelt, kuhu oma küsimusega tüürisin. Serbiaga on käimas läbirääkimised hetkel koostatava stabiliseerimiskokkuleppe kohta. Soovin juhtida komisjoni tähelepanu ohule, et Serbia võib siin Kosovo blokeerida, nagu ÜROs ja Euroopa Ülemkogus. Minu küsimus oli, mida me teeme, et ennetada millegi taolise juhtumist, nagu hetkel Sloveenia blokeering Horvaatia vastu.

  Leonard Orban, komisjoni liige. – (RO) Nagu oma vastuses ütlesin, ei soovi me kuidagi tulevikus võimalikke meetmeid ette tõkestada. Hetkel on Serbia teatud staadiumis, kus taotlust Euroopa Liiduga ühinemiseks pole veel esitatud. Vaatame, mis tulevikus saab.

Seetõttu, nagu olen öelnud, ärme tee oletusi hüpoteetiliste olukordade kohta tulevikus.

  Juhataja.

– Küsimus nr 42 Sarah Ludfordilt (H-0072/09)

Teema: Serbia ühinemine

Kas Euroopa Komisjon soovitab selge sõnaga ja kindlalt, et Serbia ühinemise osas ELiga edasi ei mindaks, kui Ratko Mladićit ja Goran Hadžićit, kaht EJRK poolt tagaotsitavat, Haagile üle ei anta?

  Leonard Orban, komisjoni liige. – (RO) Serbia ühinemine Euroopa Liiduga sõltub sellest, kas Serbia täidab poliitilise tingimuse, et koopereerutaks täielikult endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, ühes sellega, et täidetakse kõik muud kohustused, mis on ELiga integreerumise tingimuseks.

Ses suhtes jagab komisjon ülemkogu järeldusi, mis ülemkogu võttis vastu 2008. aasta aprillis, et täielik koopereerumine endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, sealhulgas kõik võimalikud meetmed süüdimõistetud inimeste arreteerimiseks ja üleandmiseks, on stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi oluliseks elemendiks.

Ses suhtes on iseäranis oluline EJRK peaprokuröri, Serge Brammertzi teostatud hinnang. Oleme loonud temaga alalise tiheda kontakti. Lisaks on kasutanud volinik Rehn iga võimalust, et kutsuda Serbia ametivõime üles rakendama täielikult ellu soovitusi, mille peaprokurör tegi oma 2008. aasta detsembris avaldatud raportis ja saatis ÜRO Julgeolekunõukokku.

See on kindlaim moodus, kuidas lubada Serbial täielikult koopereeruda rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning minna edasi tema taotluste osas saada Euroopa Liidu liikmesriigiks.

  Sarah Ludford (ALDE). – Vastava Euroopa Parlamendi delegatsiooni endise liikmena toetan väga Serbia, nagu ka kogu Lääne-Balkani edusamme ELiga ühinemise suunas.

Probleem on selles, et kui me ütleme, et Serbia ühinemine sõltub täielikust koostööst EJRKga, siis see ei vasta küsimusele, millal täpselt me selle kriteeriumi maksma paneme.

Tegelikult tahan üritada saada voliniku käest tõsiasja, et praegu, järgmisel paaril nädalal, edasi ei minda, kui ei anta üle neid tagaotsitavaid.

Kas ta saab mulle öelda, et edasi ei minda, kui EJRK pole rahul, et koopereerutakse täielikult Horvaatiast kutsutud inimesi puudutavate asitõendite ja tunnistajate asjus?

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, sooviksin toetada proua Ludfordi küsimust. Volinik on öelnud õigesti, et tegemist on Serbiale mõeldud kriteeriumiga. Mida ta pole öelnud, on, kas Serbia antud kriteeriumile vastab või mitte. Oleks huvitav vastust kuulda. Kas Serbia vastab täieliku koopereerumise kriteeriumile? Teame, et Horvaatia puhul on see nii.

  Leonard Orban, komisjoni liige. − Olete teadlikud, et ülemkogus on erinevaid arvamusi antud küsimuse suhtes, ning teate, et pole ühehäälsust selles osas, mis seisukoht ülemkogul antud küsimuses on. Seega, nagu oma vastuses ütlesin, jagab komisjon täielikult ülemkogu arvamusi – ja ma viitan ülemkogu järeldustele 2008. aasta aprillist, et täielik koopereerumine kohtuga on protsessi järgimiseks oluline.

  Juhataja. – Küsimused nr 43 ja 44 saavad vastused kirjalikult.

  Juhataja.

– Küsimus nr 45 Yiannakis Matsiselt (H-0095/09)

Teema: Türgi poolt rahastatav Küprose Kreeka kinnistute usurpeerimine Küprose okupeeritud territooriumil.

Endise Küprose välisministri, Erato Markoulli avalike väidete kohaselt toimub Türgi rahastamisel Küprose okupeeritud territooriumil Karpase poolsaarel asuvate Küprose Kreeka kinnistute mastaapne usurpeerimine.

Antud asi sai selgelt proua Markoullile teatavaks Küprose küsimuse lahendamise läbirääkimiste käigus, millesse ta kaasatud on, ning muu info alusel. Türgi, kes on taotlenud ühinemist ELiga, samas okupeerides Küprose Vabariigi, ELi liikmesriigi territooriumi, korraldab Euroopa kodanikele kuuluvate kinnistute usurpeerimist, seeläbi rikkudes rahvusvahelist õigust ning inimõigusi ühes ELi põhimõtete ja väärtustega.

Mis seisukoht on komisjonil Türgi poolt mainitud järgitava poliitika suhtes? Kas on see on ELi liikmelisust taotleva riigi puhul vastuvõetav? Kas komisjon kavatseb rakendada Türgi vastu meetmeid ning, kui jah, mis meetmeid vastusena Küprose Kreeka kinnistute usurpeerimisele okupeeritud Küprosel?

  Leonard Orban, komisjoni liige. – (RO) Komisjon on märkinud Küprose kreeklastele kuuluvate kinnistute kasutamist Küprose põhjaosas. Komisjon on teadlik antud probleemist, mis intensiivistus, kui Küpros ühines 2004. aasta 1. mail Euroopa Liiduga, ning jagab Euroopa Parlamendi lugupeetava liikme muret.

Mis puutub konkreetsetesse juhtumitesse, millele parlamendi lugupeetav liige viitab, pole komisjonil selle kohta infot ega saa seetõttu kommenteerida.

Euroopa Komisjon kinnitab uuesti oma täielikku pühendumust toetada Küprose Kreeka ja Küprose Türgi kogukondade juhtide jõupingutusi Küprose probleemile kõikehõlmava lahenduse kindlakstegemisel ÜRO egiidi all. Taoline lahendus aitaks lahendada saarel probleemid kinnistutega, millele Euroopa Parlamendi lugupeetav liige viitab.

  Yiannakis Matsis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, olen parlamendi Küprose liige, olen toetanud Türgi integreerumist Euroopasse president Ozali päevist saadik ja toetan seda veel tänagi.

Neljandas riikidevahelises petitsioonis otsustas inimõiguste kohus, et Türgi vastutab Küprose Kreeka kinnisvara usurpeerimise eest. Mida lõpuks teha? Kuidas me küll peaks sellise olukorraga aastast aastasse leppima? Kas on esimese ja teise klassi inimõigusi või kas nende kohaldamine oleneb riigi suurusest?

  Leonard Orban, komisjoni liige. − Komisjon on alati ergutanud Türgit kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ellu rakendama. Homme toimub arutelu täiskogu istungil ning samuti arutatakse käesolevate teemat.

  Juhataja.

– Küsimus nr 46 Vural Ögerilt (H-0106/09)

Teema: „Energia“ peatüki avamine Türgiga peetavatel ühinemisläbirääkimistel.

Hiljutine Venemaa ja Ukraina vaheline gaasikriis demonstreeris uuesti ELi energiaallikate ja energiatarnetrasside mitmekesistamise vajadust. Türgi on strateegiline transiitriik ning ses suhtes lisaks ka eluliselt oluline ELi energiajulgeolekule. Seda eluliselt olulisem on seetõttu, et ELi läbirääkimised Türgiga „energia“ peatüki osas jätkuks takistamatult ning et seda teatud liikmesriigid poliitilistel põhjustel ei blokeeriks.

Kas komisjon astub samme, et tagada antud läbirääkimiste peatüki avamine? Kas ta oskab osutada ajaraami? Mis on tõsiseimaks takistuseks „energia“ läbirääkimiste peatüki täielikule avamisele?

Küsimused nr 47 ja 48 saavad vastused kirjalikult.

  Leonard Orban, komisjoni liige. – (RO) Euroopa Komisjoni seisukoht on, et Türgi on piisavalt ettevalmistunud, et algatada läbirääkimisi energia peatüki üle, ning seetõttu soovitas antud peatüki avamist 2007. aasta kevadel. Meie seisukoht antud asjas muutunud pole.

Ent peatüki avamiseks on vaja kõikide liikmesriikide ühehäälset kinnitust, mida seni pole antud. Hiljutise energiakriisi kontekstis nõustume Teiega täielikult, et nii ELi kui Türgi huvidele oleks rohkem kasu Türgi seaduste ja ühenduse seaduste tihedast koostööst ja kooskõlastamisest energiasektoris.

Läbirääkimiste algatamine energiasektoris annaks antud eesmärgi saavutamisse otsustava panuse.

  Vural Öger (PSE). – (DE) Seega astub komisjon samme, et kindlustada, et peatükk avataks, või tuleb meil lihtsalt oodata, kuni kõik liikmesriigid nõus on? kas komisjon ei mõjuta liikmesriike?

  Leonard Orban, komisjoni liige. − Sellised on reeglid. Komisjon tegi ettepaneku ning nüüd on ülemkogu otsustada ühehäälselt, kas peatükk on lahti või mitte.

Nii et selline on protseduur. Meil tuleb protseduurist kinni pidada.

  Juhataja.

– Küsimus nr 49 Marian Harkinilt (H-0041/09)

Teema: Turutoetused

Jaanuari alguses lubas komisjon viia sisse uued meetmed piimasektori ning -tootjate sissetulekute toetamiseks üle Euroopa, et püüda võidelda osade negatiivsete tagajärgedega, mis käesoleval majanduskriisil piimaasektorile on. Kas komisjonil on plaane sarnaste lubaduste tegemiseks, et toetada muid põllumajandussektoreid ning -tootjaid, keda käesolev majandussektor negatiivselt on mõjutanud?

Küsimus nr 51 Seán Ó Neachtainilt (H-0053/09)

Teema: ELi piimasektor

Komisjon on viinud sisse meetmed, et piimasektorit abistada. Komisjon viib uuesti sisse eksporditoetused võile, lõssipulbrile, täispiimapulbrile ja juustule. Lisaks ostab komisjon fikseeritud kogustest rohkem võid ja lõssipulbrit, kui turuolukord seda tingib. Kas komisjoni arvates on antud meetmed piisavad, et lõpetada ELi ja iseäranis Iiri piimasektori langevate hindade spiraal?

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Kaks küsimust proua Harkinilt ja härra Ó Neachtainilt puudutavad peamiselt sama teemat. Tänan võimaluse eest neile koos vastata.

Mul on hea meel öelda, et komisjon on hiljuti rakendanud piimasektoris mitmeid meetmeid, et üritada lõpetada hindade langusspiraal.

Oleme juba eraladustuse sisse viinud varem kui tavaliselt. Oleme samuti algust teinud sekkumissüsteemiga, mille kaudu loodame suuta stabiliseerida või ja lõssipulbri hindu, kuna antud sekkumissüsteem eemaldab turult kindlasti suuri koguseid.

Esialgu võtsime tasemeks 30 000 tonni võid ja 109 000 tonni pulbrit, kuid olen hiljuti osutanud, et saame või oleme nõus hanke käivitamisel minema antud numbritest kõrgemale.

Eksporditoetused piimasektorile said hiljuti täiendavat leevendust. Näeme, et seisame silmitsi maailmaturu hindade märkimisväärse langusega, kuigi Euroopa pole oma toodangut tõstnud, vaatamata piimakvoodi 2% kasvule, mis lepiti kokku läinud aprilliks.

Seega arvan, et võin öelda nendele inimestele, kes väidavad, et hindade langus on tingitud kvoodi kasvust, et see ei vasta tõele, sest näeme, et vaatamata kvoodi 2% kasvule püsib tootmine madalamal tasemel, kui varemalt nägime.

Eksporditoetuste sisseviimisega peaksime aga nägema olukorda, kus saame tõsta Euroopa Liidu piimatootjate väljavaateid maailmaturul kohal olla. Samal ajal võib see leevendada ka tasakaalustamatust piimaturul.

Vastuseks härra Ó Neachtaini esitatud konkreetsele küsimusele: Iiri piimasektor, suhteliselt kõrge võiks ja lõssipulbriks töödeldava piima osakaaluga ning suhteliselt kõrge Euroopa Liidu välise ekspordi osakaaluga, saab iseäranis kasu komisjoni rakendatud meetmetest.

Võin teile lubada, et jälgime pingsalt olukorda piimaturul. Seda on näha tõsiasjast, et kaks nädalat tagasi tegelikult tõstsime piimasektori eksporditoetusi ning oleme valmis rakendama kõiki vajalikke meetmeid.

Mõistagi on sektoril enesel vastutus nõudlusega kohaneda, et üritada kasumlikkust taastada, ning proua Harkin tahab teada, kas komisjonil on sarnaseid plaane muude sektorite puhul.

Adun, et küsimus võib olla suunatud sealihasektori toetustele. Kuid pean ütlema, et käesoleval ajal ei näe ma mingit õigustust eksporditoetuste sisseviimiseks sealihasektoris, sest näeme, et rasedate emiste ja põrsaste arv on kahanemas. Seega kahaneb sisend Euroopa turule ning seetõttu loodame, et tulemuseks on hindade kasv.

Samuti võtame arvesse, et sealihatootmise puhul on olukord täiesti erinev 2007. aasta lõpust, sest täna on sööda sisendihinnad ja energiahinnad märkimisväärselt madalamad kui siis, kui sealihasektorile eksporditoetused sisse viisime.

Seega uskuge palun mind, et jätkame olukorral silma peal hoidmist. Ma ei alahinda raskusi piimasektoris. Arvan, et me pole aastakümneid kogenud taolist olukorda, mida näeme täna.

  Marian Harkin (ALDE). – Tänan väga üksikasjaliku vastuse eest, volinik. Rääkisite meetmetest, mida olete rakendanud hindade langusspiraali peatamiseks. Nagu hästi teate, on hetkel piima hinnad tootmishindadest madalamad. Paljud piimakarjakasvatajad peavad hädavaevu vastu.

Mul on väga hea meel kuulda, et olete valmis rakendama kõiki vajalikke meetmeid. Kas selle all mõtlete, et oleksite valmist kasutama enam teie käsutuses olevaid piimasektori juhtimisvahendeid, nagu näiteks eksporditoetused, eraladustusabi ja sekkumine?

Sooviksin, et te seda minu jaoks palun täpsustaksite.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Härra juhataja, sooviksin samuti volinikku kõikehõlmava vastuse eest tänada. Ent nagu ta mõistab, on piimatootjatel suuri raskusi. Piima tootmise maksumus on kõrgem kui hind, mille eest seda müüakse.

Nõustun teie väitega Iirimaa kohta, kuid kas on võimalik pakkuda täiendavat poliitikat – sekkumispoliitikat, et hinda käesoleval hetkel tõsta? Karjakasvatajad ei saa praegustes tingimustes piima tootmist jätkata.

  Jim Allister (NI). – Volinik, millise pakilisuse ja pühendumusega tegutseb komisjon selles suunas, et kindlustada piimaturu põhja jõudmine. Kas pole ohtu, et killustunud järk-järguliste meetmetega läheb veelgi rohkem aega turusuuna muutmiseks? Ning ometigi on aeg ainus asi, mida meil ei ole. Kas poleks aeg toimida eksporditoetustega julgelt? Sest, volinik, meie tootjad on surmasuus.

  Jim Higgins (PPE-DE). – Sooviksin tänada teid, volinik, ning iseäranis tervitan teie otsust viia sekkumine lühiajalise meetmena uuesti sisse ainult sellepärast, et meil on kriisiolukord.

Kas volinik ei nõustuks, et meil on neli probleemi: esiteks euro ja naelsterlingi vaheline vahetuskurss, teiseks tootmise vähenemine Aasia ja Hiina melamiiniskandaali tagajärjel, kolmandaks tootmise kasv 3% Ameerika Ühendriikides ning lõpuks, kuid mitte vähem olulisena, meie vana vaenlane, Brasiilia? Kas meil poleks tarvis pidevalt jälgida maailma trende, et meil oleks taoliste olukordade jaoks vastus valmis?

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks olen selgelt märku andnud, et olen valmis kasutama kasutada olevaid juhtimisvahendeid. Ent meil on teatud piirangud ning on väga oluline, et otsused, mida võib-olla teeme, ei tähendaks, et lõppude lõpuks ise oma oksa saeme. Peame võtma arvesse tõsiasja, et sekkumine on vastuvõetav ning - mul on hea meel kuulda - lühiajaline meede. See on sellepärast, et meil tuleb, mitte ma ei ütleks, sellest lahti saada, vaid see peab kohalduma turule hiljem, mis küll valu pikendab, kuid me ei saa seda lihtsalt minema visata.

Nagu eelnevalt ütlesin, me näitasime tegelikult oma pühendumust eksporditoetuste suurendamisega nii võile kui piimapulbrile, kümme aastat tagasi ning me jälgime turgu.

Mis puutub hüvitamisse, näib, et üsna palju piimakarjakasvatajaid on unustanud, et 2003. aasta reformist lähtuvalt said nad tegelikult hüvitist otsemaksena ning seega on see summa, mis pole seotud lüpsilehma enesega, vaid mida arvutatakse eelneva tootmise alusel 2000-2002, nüüd otsemaksesse sisse arvatud.

Samuti pean mõnikord mõnele karjakasvatajale meelde tuletama, et hüvitamine on juba toimunud. Tean, et antud raskes olukorras pole tegemist täielikult rahuldava vastusega, kuid seda on arvesse võetud.

Saatsin väga selge signaali jaanuari alguses Berliinis Rohelise Nädala ajal, öeldes, et olen valmis kulutama osa 2009. eelarve raames kulutamata rahast, ning komisjon on teinud ettepaneku kulutada 2009. aastal 1,5 miljardit eurot, et katta lõhe, mis tekib selle tagajärgedest, et läbivaatamine ei jõustu enne 2010. aasta 1. jaanuari, kui hakkab kehtima pakett uute väljakutsetega toimetulekuks.

Küsimus, kas liikmesriigid tahavad kulutada 1,5 miljardit eurot, pole mitte minu, vaid riigipeade ja rahandusministrite käes, ning loodan, et samuti on võimalik riiklike valitsuste Euroopa Parlamendi liikmete poolse teatud lobitöö kaudu lahendust taotleda.

Olen täielikult nõus olukorra kolme põhjuse osas. Iirimaa jaoks on eksport Ühendkuningriiki vahetuskursiga, mis teeb elu veelgi raskemaks, muidugi tohutult ebasoodne, eriti Iiri karjakasvatajatele. Ma ei alahinda laienenud tagajärgi Hiina skandaalist, mistõttu osad inimesed on võib-olla palju ettevaatlikumad piimatoodete suhtes, mida nad söövad ja joovad.

Kasv maailmaturul ei tule ainuüksi Ameerika Ühendriikidest. Oleme näinud märkimisväärse kasvu toimumist Uus-Meremaal ning see on äkki maailmaturule ilmunud mainitud tagajärgedega. Loodan, et üldiselt maailmaturul tootmine kahaneb, sest tegemist on üldise probleemiga, mis ei mõjuta ainult Euroopa piimatootjaid. Hetkel on väga raske piimasektoris raha teenida. Seetõttu ei kõhkle me kasutadaolevaid vahendeid sobilikul ja tasakaalustatud moel kasutamast.

  Juhataja.

– Küsimus nr 50 Liam Aylwardilt (H-0051/09)

Teema: Lambalihatoodete märgistamine

Hetkel pole konkreetset ELi seadustikku, mis tegeleks päritolu märgistamise küsimusega lambalihasektori puhul. Selle tagajärjel on Euroopa Liiduse lambatoodete puhul kasutusel palju erinevaid märgistustehnikaid. Kas komisjon kaaluks lambalihatoodete märgistamiseks ELi määruse sisseviimist, mis lubaks tarbijatel eristada ELi tooteid ja kolmandatest riikidest pärit tooteid?

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Arvan kindlasti, et Euroopa põllumajandustootjad võivad olla oma standardite üle uhked ning et komisjon soosib igasugust algatust, mis aitab põllumajandustootjatel, sealhulgas karjakasvatussektoris, tarbijatega toodete päritolu osas suhelda.

Nagu lugupeetav liige väidab, pole hetkel konkreetset ELi seadustikku, mis tegeleks päritolu märgistamise küsimusega lambalihasektori puhul.

Muidugi kohalduvad üldised siseturu eeskirjad toiduainete märgistamise ja reklaamimise kohta ka lambalihale. Antud eeskirjad nõuavad kohustuslikku päritolu märgistamist juhtudel, kus võidakse tarbijaid toiduainete tegelikult päritolu või lähtekoha suhtes eksitada.

Komisjoni seisukohaks pole, et on olemas üldine probleem, et tarbijaid lambaliha päritolu osas eksitatakse. Seetõttu ei laienda hiljutine komisjoni ettepanek tarbijaile antava toiduinfo reguleerimise kohta loetelu, millele kohustuslik päritolu märgistamine kohaldub.

Sooviksin toonitada, et loomaliha ja loomalihatoodete päritolu märgistamine on erijuhtum, ning arvan, et kõik mäletame, kust see tuli, sest tegemist oli veiste spongioosse entsefalopaatia kriisi järelnähtusega. Seetõttu, et taastada tarbijate usaldus loomaliha vastu, oli vajalik teha tarbijatele kättesaadavaks rohkem infot toote, sealhulgas selle päritolu, selge märgistamise kaudu.

Samuti on oluline meenutada, et olemasolev seadustik juba võimaldab vabatahtlikku lambaliha märgistamist sisse seada. Kui terve tarneahel suudaks taolise märgistussüsteemi suhtes kokku leppida, lisaks see nende toodetele väärtust, kui tarbijaile pakutaks lisainfot.

Selleks, et siseturg viperusteta toimiks, viis komisjoni ettepanek võtta vastu toiduinfot käsitlev määrus sisse vabatahtlike päritolutähiste raamistiku.

Iseäranis, mis lambaliha puudutab, siis päritolu mainimisel antakse infot looma sünni, kasvatamise ja tapa erinevate paikade kohta. Kui erinevates liikmesriikides esineks need tootmisjärgud, tuleks osutada kõik päritolud.

Vaadates kaugemale ette, kaalub komisjon, kas tuleks kõiki erinevaid põllumajandustooteid tootmispaiga näitamiseks märgistada ning konkreetselt kas on järgitud ELi põllumajandustootmise nõudmisi.

Olen teadlik, et põllumajandustoodete kvaliteeti käsitleva Rohelise raamatu avaliku arutelu ajal on lambalihasektori sidusrühmad propageerinud kohustuslikku päritolu märgistamist. 2009. aasta mais väljastab komisjon teatise, milles taotleme tasakaalu saavutamist lihtsustamise, läbipaistvuse ja tootekirjelduse vahel. Eesistujariigi Tšehhi korraldatud konverents peetakse antud küsimuses selle nädala neljapäeval ja reedel ning olen kindel, et meil tuleb märgistamise kohta elav ja huvitav arutelu. See on oluline. Pole alati kerge, sest mitte keegi ei taha selvekaupluses toidu tagaküljel romaani lugeda, seega minu arvates tuleks meil üritada leida tasakaal ja õige lahendus. Olen rahul kõigi kommentaaridega, mis meil seni Rohelise raamatu osas on olnud.

  Liam Aylward (UEN). – Tänan, proua volinik. Tervitan iseäranis konverentsi, mis peetakse, ja tõesti võime tunda suurt uhkust oma toidukaupade taseme üle Euroopas – olen selles osas teiega kindlalt nõus.

Ent tahan viidata kavandatavale kohustuslikule lammaste elektroonilisele märgistamisele, mis algab 2010. aasta jaanuaris ning millega edasimineku komisjon kindlalt nõuks on võtnud, vaatamata põllumajanduskomisjoni liikmete ja põllumajandusorganisatsioonide vastuolule. Meie liikmetena vaidlustasime kohustusliku elektroonilise märgistamise tagajärjed tegevusele ja maksumusele ning katastroofilised tagajärjed juba tõsiselt allakäivale majandusharule. Kas komisjon kaaluks täiendava pikenduse andmist või antud ettepaneku kohustusliku iseloomu kõrvaldamist? Vastasel juhul, kas komisjon kaaluks kohustusliku elektroonilise märgistamise täiendavate kulude kandmist?

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Kõigepealt ütleksin, et kui tahate süvitsi arutelu lammaste elektroonilistest kõrvamärkidest, siis nagu tõenäoliselt teate, tuleks kutsuda teine volinik – tarbijakaitse eest vastutav volinik, kuid hea meelega esitan oma tähelepanekud antud küsimuses.

Nõukogus näib antud küsimuses nüüd olevat üksmeel. Mul on võimalik üsna palju reisida ning kohtan palju inimesi, kelle seisukoht on, et elektrooniline märgistamine teeb paljudele väiksematele tootjatele maksumuse tõttu otsa peale. Arvan, et kaaluda tuleks maaelu arendamiseks ettenähtud vahendite kasutamist, et üritada leevendada elektrooniliste kõrvamärkide maksumust. On olemas rida nimega „standardite ühtlustamine“, mida saab kasutada maaelu arendamiseks ettenähtud vahendite nõudmiseks nende täiendavate kulude katteks, mis annavad kindlasti paljudele väiksematele lambakasvatustootjatele tunda.

  Juhataja. – Vastamata küsimustele vastatakse aja puudumisel kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 20.05 ja jätkus kell 21.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident