Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Teisipäev, 8. märts 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

20. Alternatiivsetest allikatest pärit gaasi kasutamise võimalus Euroopas (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus alternatiivsetest allikatest pärit gaasi kasutamise võimaluse kohta Euroopas (2010/2978(RSP)).

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! See päevakorrapunkt käsitleb üht väga olulist küsimust, millele hakkame järgmiste kuude jooksul vastust otsima: milliseks kujuneb gaasiturg järgmistel kümnenditel? Küsimus on selles, millise rolli saab gaas lähitulevikus soojuse ja elektrienergia tootmisel, tööstuses ja transpordikütusena ning järelikult ka meie 2050. aastani kokku lepitud energiaalases ajakavas, kus tal on väga suur tähtsus.

Samuti peame kaaluma, kuidas arendada transpordimagistraale, sealhulgas gaasijuhtmeid, ­infrastruktuuri ja ­terminale. Küsimused hõlmavad ka investeerimiskulusid ja gaasihinna prognoose energiaallikate kogumis. Euroopa gaasituru maht on praegu ligikaudu 520 miljardit kuupmeetrit aastas. Osa sellest on pärit meie oma maardlatest Ühendkuningriigis ja Hollandis, kuid rohkem kui 60% gaasist on imporditud kolmandatest riikidest ja peagi ületab see arv 80%. Seetõttu on uued maardlad, näiteks geoloogilistes formatsioonides peituv gaas, kasulik täiendus olemasolevatele maardlatele ning vähendavad meie sõltuvust impordist.

Praegu on hoogustunud USAst pärit kinnisgaasi ja kildagaasi müük. Kümme aastat tagasi ei oleks keegi uskunud, kui kiiresti ja kui põhjalikult võib turgu muuta geoloogilistest formatsioonidest pärit gaas, mis saadakse kätte veesurve ja kemikaalide toimel. Veel mõne aasta eest oli USA gaasiimportija. Nüüd on ta eksportija, isegi vaatamata riigisisese gaasinõudluse suurenemisele. Seetõttu on gaasiturg, mis on alati olnud kontinentaalne, esmakordselt muutumas üleilmseks turuks, kus USAst pärit gaasi tarnitakse veeldatud maagaasi terminalidesse Euroopas.

Ma ei tee sellisest sündmuste kulust praegu mingeid järeldusi. Selle kasuks räägivad sõltuvuse kasvu vältimise küsimus, avatud turg ja maailmakaubandus. Samuti on see mõne liikmesriigi huvides. Teisest küljest peab olema selge, et meil kehtivad keskkonnaalased eeskirjad, mis reguleerivad vooluvett ja põhjavett ning toorainete kaevandamist maapõuest. Samuti kehtivad meil nafta- ja gaasivarusid käsitlevad õigusaktid, mille mõte on võimaldada vaba juurdepääsu ja samas kaitsta keskkonda. Lisaks kehtivad ELi kodanike huvides tervishoiu- ja tööohutuseeskirjad. Kõige sellega tuleb arvestada.

Uurimistegevus ja sobivuse korral ka kaevandamine on võimalikud kõigepealt Poolas ning seejärel ka Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Saksamaal on siiski enne vaja heakskiitu. Seda gaasi ei ole võimalik ammutada neis piirkondades ja paikades elavate inimeste nõusolekuta.

Komisjon jälgib asjade kulgu ning on valmis koostama eksperdiarvamusi. Ma usun, et meil on kõige varem alles kolme kuni viie aasta pärast selge ettekujutus sellest, kui suure osa moodustab meie geoloogilistest formatsioonidest pärit gaas Euroopa turul. Me peame seda arengut jälgima eelarvamustevabalt. Tuleb siiski öelda, et isegi kui hakkame neid maardlaid kasutama, saavad need üksnes täienduseks olemasolevatele gaasiallikatele. See tähendab, et tavapärase gaasi import kolmandatest riikidest nagu Norrast, Venemaalt ja Alžeeriast või meritsi Katarist ja teistest riikidest on kindlasti ka järgmistel aastakümnetel Euroopa gaasituru vajaduste rahuldamisel esikohal. Infrastruktuur, nagu uued turvalised gaasijuhtmed ja lisaterminalid veeldatud maagaasile jäävad sama tähtsaks kui seni. Ma arvan, et meil on küll võimalik täiendada importi oma ammutatud gaasiga, kuid kindlasti ei asenda see imporditud gaasi.

 
  
MPphoto
 

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, fraktsiooni PPE nimel.(PL) Austatud juhataja ja lugupeetud volinik! Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendil on õnnestunud algatada arutelu alternatiivsetest energiaallikatest pärit gaasi, näiteks kildagaasi, kinnisgaasi ja söemaardlates leiduva metaani kasutamise võimaluste kohta.

Võttes arvesse energeetikanõukogu hiljutisi järeldusi energia teemal ning laiapõhjalist avalikku arutelu, usun, et kildagaas võib pikas plaanis kujuneda üheks võimaluseks energiaallikaid mitmekesistada. Euroopa Liit ei peaks tühja tuult taga ajama, vaid vaatama lähemalt näiteks Ameerika Ühendriike, kus kildagaasi ammutamine on energiaturu põhjalikult ümber kujundanud. Eeldades, et sellel on üleilmsele turule tulevikus veelgi suurem mõju, peaks kildagaasi kättesaamine olema ka Euroopa jaoks esmatähtis, eriti sellepärast, et teise strateegilise energiaülevaate kohaselt ületavad gaasivarud Euroopa Liidu tavalise gaasi varusid neljakordselt.

Lugupeetud volinik! Euroopa Liit peaks tegema esialgsed analüüsid kildagaasi ammutamise kohta Euroopas. Kildagaasis peituvaid võimalusi on juba märganud muu hulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Rumeenia, Bulgaaria, Holland, Rootsi, Poola ja Suurbritannia. Võimaluse korral tuleks tagada rahaline toetus uurimisprogrammidele, mille tulemusel on võimalik töötada välja turvalised ja majanduslikult mõistlikud tehnoloogilised võtted gaasi tootmiseks alternatiivsetest energiaallikatest.

Ma võtan endale vabaduse esitada kaks küsimust. Esiteks: kas komisjon tegutseb selle nimel, et teha esialgsed analüüsid võimaluse kohta toota Euroopas kildagaasi alternatiivsetest allikatest, ning kas komisjon valmistab 2020. aastani seatud energiainfrastruktuuri prioriteetide kohase töö raames ette sellise tootmisviisi tehnilise ja majandusliku teostatavuse uuringuid? Minu teine küsimus on järgmine: kas komisjon on kavandatud finantsperspektiivis (2014–2020) eraldanud raha geoloogiliste uuringute toetamiseks eesmärgiga hinnata olemasolevate maardlate potentsiaali ja kildagaasi ammutamise võimalikkust Euroopas, mis kiirendaks tehnoloogiaarendust antud valdkonnas?

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis, fraktsiooni S&D nimel.(LT) Lugupeetud juhataja! Paralleelselt liikmesriikide majanduse ja tööstuse elavnemisega suureneb nõudlus gaasi järele. Samas võib meie maagaasivarude kiire ammendumine muuta Euroopa Liidu veelgi sõltuvamaks kolmandate riikide tarnijatest ja nõrgendada tööstuse konkurentsivõimet. Alternatiivsetest allikatest pärit gaas võib olla tõhus pääsetee, mis kujundab põhjalikult ümber Euroopa gaasitarnete kaardi ja jagab ümber majandushoovad. Kuid tegutseda tuleb kohe ja me võiksime kasutada ära teiste riikide kogemusi. Viimasel ajal on palju räägitud kildagaasi potentsiaalist ning täna ütlesite te, volinik, et seda mainiti ka 4. veebruari Euroopa Ülemkogu järeldustes. Usun, et Euroopa Liit peab tõepoolest kiiremas korras panema paika konkreetsed plaanid ning alustama uuringuid selliste võimalike gaasimaardlate ja nende kasutamise kohta. Loomulikult, nagu te ka mainisite, ei pea kildagaas olema ega saagi olla ainus moodus energiasõltuvuse vähendamiseks. Ent kui Euroopa Liidu geoloogide ennustused leiavad kinnitust, siis leidub gaasivarusid lisaks Poolale ja Saksamaale ka teistes riikides. Tulevikus võib see aidata vähendada kolmandate riikide mõju Euroopa Liidu majandusele ja selle konkurentsivõimele. Kahjuks oleme selles valdkonnas jäänud vähemalt kümme aastat maha Ameerika Ühendriikidest, kus kildagaasi kasvavad tootmiskogused on gaasituru täielikult ümber kujundanud. Minu arvates tuleb selles valdkonnas rohkem pingutada ja võtta konkreetseid meetmeid, et neid allikaid majanduses kasutada.

 
  
MPphoto
 

  Corinne Lepage, fraktsiooni ALDE nimel.(FR) Lugupeetud juhataja, volinik ja kallid kolleegid! Ma mõistan igati entusiasmi, mis on seotud kildagaasi olemasoluga Euroopa maapõues, ja soov saavutada energiasõltumatus on igati kiiduväärt.

Kuid arvan, et seda optimismi tuleks pisut talitseda, eelkõige Ameerika Ühendriikides, kus kildagaasi kasutatakse tõepoolest laialdaselt. Mitmed liikmesriigid liiguvad moratooriumi poole ning mõjuhinnangu tegemiseks, milleks kulub enam kui kaks aastat ja mille raames analüüsitakse sellise ammutamise mõju keskkonnale, on moodustatud sõltumatu ekspertide rühm.

Teiseks, ajal, mil me püüame oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet, oleks see täiesti vastuolus ELi poliitikaga, kui enne mis tahes süvauuringu tegemist ei hinnataks nende maardlate kasutamise tagajärgi juba üksnes kasvuhoonegaaside kliimamõju mõttes.

Kolmandaks ütlesite te, lugupeetud volinik, et peame järgima keskkonnanorme. Me võtame selle teadmiseks ja pooldame seda. Sellele vaatamata on riikides, kus väljastatakse uurimislube – ja ma pean silmas eelkõige oma kodumaad –, praegu selge, et keskkonnaõigus on täiesti ära unustatud. Seda ei kohaldata ja me rikume seadust. Århusi konventsiooni ei täideta, inimesi ei ole hoiatatud, avalikku uuringut ei ole tehtud, mõju pole hinnatud ja kasutatud ohtlikke kemikaale varjatakse.

Seepärast on niisugusel viisil jätkamine täiesti vastuvõetamatu ning tegelik küsimus, lugupeetud volinik, seisneb selles, kas kildagaasi ammutamine nii tiheda asustusega maa-alal nagu Euroopa, mis ei ole üldse sarnane Ameerika maismaaga, ei ole mitte vastuolus meie endi õigusaktidega, mis käsitlevad keskkonnakaitset ja inimeste teavitamist.

Ma ootan huviga teie vastuseid.

 
  
MPphoto
 

  Michèle Rivasi, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Toetan igati kolleeg Corinne Lepage’i äsjaöeldud sõnu ja esitaksin järgmise küsimuse: kas tegu on võimaluse või hoopis ennustatava keskkonnakatastroofiga?

Sellegipoolest oleme gaasiammutamisel Ameerika Ühendriikidest kümne aasta võrra maha jäänud. Mida me näeme? Me näeme, et põhjavesi on saastunud kemikaalidega, mida on kasutatud hüdrauliliseks purustamiseks. Samuti näeme õhusaastet. Nüüd näeme, et kõigi õhkupaisatud ainete tõttu on tekkinud lenduvad orgaanilised ühendid ja isegi osoon. Näeme, et see ei avalda mõju mitte üksnes läheduses elavate inimeste tervisele, vaid ka kariloomadele ja loomulikult põhjavee kasutajatele, sest nad ei saa kemikaale sisaldavat vett enam juua. Möödunud nädalal teatas New York Times, et lisaks põhjavee saastamisele süsivesinike ja biotsiididega hõlmab saaste ka radioaktiivseid elemente.

Prantsusmaal, nagu märkis Corinne Lepage, allkirjastati kaheksa luba ilma igasuguse arutelu, konsulteerimise ja mõjuhinnanguta. Ja teie räägite üldsuse heakskiidust? Käimas on tõeline mäss. Viimastel meeleavaldustel Ardèche’i departemangus osales rohkem kui 20 000 inimest, just seetõttu, et nad hoolivad oma maast. Ja teie ütlete, et see on majanduslik võimalus. Kuid kes saab sellest gaasist kasu? Kas me räägime, kelle huvides see on? Kas me mitte ei vali tööstuse vajaduste rahuldamiseks vajalikku gaasi põhjaveevarude arvelt? New Yorgi moratoorium on selle probleemi hea näide.

Seetõttu palume lihtsalt, et need load tühistataks. Uuringute toimumine ilma, et meil oleks tagatist, et need on vastavuses põhjavee raamdirektiiviga, õhukvaliteedi raamdirektiiviga või Århusi konventsiooniga, ei tule kõne allagi. Niisiis jääme ootama teie vastuseid ning keeldume nimetatud tagatiste puudumisel andmast luba uurida Euroopas, Prantsusmaal ja asjaomastes riikides alternatiivseid gaasiliike.

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel.(PL) Austatud juhataja! Uudse gaasi edukas muutmine kaubaartikliks on teinud Ameerika Ühendriikidest kõnealuse kütuse eksportija, kelle potentsiaal on isegi Venemaa omast suurem. Ka turul on olukord muutunud. Pika tähtajaga lepingud ja nafta hinnal põhinevad hinnamehhanismid on asendunud palju paindlikumate lepingutega ning hetketurg hakkab omandama järjest kaalukamat osa. Nii üksiktarbijad kui ka tööstus saavad sellest kasu nii, et me kõik maksame väiksemaid arveid. Euroopa ei saa endale lubada sellise potentsiaali ja võimaluse raiskulaskmist, eriti kuna ELi rõhuasetus söekasutamisest loobumisele tähendab seda, et gaas muutub Euroopa riikide majanduses järjest olulisemaks. Võimalus mitmekesistada gaasiallikaid ja suurendada oma varude osakaalu ning selle kaudu vähendada meie sõltuvust impordist on nüüd olemas muu hulgas sellistes riikides nagu Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa. Töö alternatiivsetest maardlatest gaasi kättesaamise nimel on kõigis neis riikides juba kaugele jõudnud. Pidagem meeles, et see sektor ei oota meilt raha ega erilisi eelistingimusi. See on valdkond, kuhu Euroopas on investeeritud juba sadu miljoneid eurosid ja mis vajab ainult üht – et selle teele ei veeretataks takistusi ja et seda koheldaks teistega võrdselt. Seda ootavad ka Euroopa Konservatiivid ja Reformistid siin parlamendis Euroopa Komisjonilt. Jäägem siis lootma, et meie, Euroopa, ei jäta seda võimalust kasutamata.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel.(SK) Lugupeetud juhataja! Tavapäraste gaasiallikatega võrreldes moodustab alternatiivsetest allikatest ammutatud gaas praegu üksnes ligikaudu 5% kogu maailmas toodetud gaasist.

Alternatiivsetes allikates on toorainekontsentratsioon väiksem kui tavalistes maardlates. Lisaks kivisöemaardlate metaanile, raskemini läbitavates geoloogilistes formatsioonides peituvale gaasile või gaashüdraatidele näib kildagaas olevat kõige paljulubavam. Selle gaasi ammutamisel on parimad kogemused Põhja-Ameerikal, kus alternatiivsetest allikatest saadi 2007. aastal kuni 42% kogu toodangust.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib Euroopas olla kuni 991 miljardit kuupmeetrit alternatiivseid gaasivarusid. Need paiknevad tõenäoliselt eeskätt Poolas, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Ajavahemikul 2007–2010 andis Poola välja peaaegu 60 luba kildagaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Nende lubade omanike seas on suured üleilmsed energiakontsernid.

Seetõttu on öeldu põhjal selge, et need uued tavapäratud gaasiallikad on muutumas huvitavaks alternatiiviks uue horisontaalkaevandustehnoloogia kasutamisele.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kui vaadata viimastel nädalatel energiaturul toimunud hinnakõikumisi, näeme, et nii paljude riikide võetavad poliitilised riskid kui ka finantsturud ja paljud muud mõjutegurid ei võimalda turvalist tulevikustrateegiat välja töötada. Seetõttu peame lõikama energiapiruka võimalikult paljudeks tükkideks ja on selge, et sellega seoses on gaasil tulevikus endiselt suurt osatähtsus. Loomulikult peame keskenduma gaasi tõhusale kasutamisele. Me ei vaja suuremat tõhusust mitte ainult tootmises, vaid ka tarbimisel. Peame tagama, et CO2 heitest tulenevaid makse tasuvad tarbijad, mitte tootjad, sest vastasel juhul moonutab see rahvusvahelist konkurentsi. See, kas CO2 tekitavat gaasi kasutatakse Euroopas või sellest väljaspool, ei tohiks olla oluline. Euroopa on suurima ostujõuga piirkond. Kui impordime tooteid, millega kaasneb suur CO2 heitkogus, või veame neid Euroopas, ei tohiks see mõjutada meie konkurentsivõimet.

Samuti peame arvestama gaasijuhtmete tähendusega tulevikus. Gaasijuhe on umbes nagu abielu. Mõlemad partnerid peavad jääma kokku pikaks ajaks, nii et kumbki sellest võidaks.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Bütikofer (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Mul oli hea meel kuulda, härra Oettinger, et te ei läinud kaasa maad võtva kildagaasi-eufooriaga, vaid soovitasite selle asemel mõistlikumat suhtumist. See valdkond on teatud piirini kahtlemata paljulubav, sest selle tulemusena võib väheneda meie sõltuvus gaasiimpordist. Tegelikult me juba saamegi sellest kasu. Te viitasite asjaolule, et hinnad langevad, sest suur osa alternatiivsest gaasist tarnitakse Ameerika Ühendriikidest. Samas, nagu te ütlesite, peame looma usaldusväärse õhkkonna, kui soovime, et seda valdkonda uuritaks erapooletult.

Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi õigusraamistik. Ma olin üllatunud, kui kuulsin hiljuti teie pressiesindajalt, et eeskirjadesse jäävad kindlasti sisse möödahiilimiskohad. Igatahes on komisjon jätnud Ameerika Ühendriikidega võrreldes mitmed asjad tegemata. Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseagentuur valmistab ette laiaulatuslikku uuringut. Sooviksin teada, miks ei tee meie midagi samalaadset või miks me vähemalt ei oota enne järgmiste sammude astumist tulemusi ära. Praegu vajame poliitilist moratooriumi kildagaasiga seotud tegevuse kohta, kuni suudame vastata paljude kodanike küsimustele, sest nad on aru saanud, et Ameerikas on tegutsetud liiga kiiresti. Seal on tekkinud probleemid, mis on palju suuremad, kui inimesed esialgu oleksid uskunud, ja nüüd on Ameerika Ühendriigid omamoodi keerulises olukorras, mida meie tahame kindlasti vältida.

Seetõttu pöördun ma teie kui kõnealuse valdkonna eest vastutava voliniku poole ja palun, et te ei klammerduks kangekaelselt kavandatu külge, vaid viiksite usaldusväärse õhkkonna loomiseks läbi rohkem põhjalikke uuringuid, nagu seda teevad ameeriklased.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Ziobro (ECR).(PL) Austatud juhataja! Alternatiivse gaasi, eriti kildagaasi maardlad on võimaldanud Ameerika Ühendriikidel saavutada viimase kümne aasta jooksul gaasitarnetes täieliku sõltumatuse. Tänu nendele maardlatele on Ameerika Ühendriigid muutunud gaasiimportijast gaasieksportijaks ning nende maardlate kasutamine on toonud käegakatsutavat kasu ka keskkonnale, näiteks piiranud kaevandatava kivisöe kogust ja sellest tulenevat kahju.

Teadlased ennustavad, et sündmused võivad samamoodi areneda ka Euroopa Liidus. Uudsete gaasimaardlate kasutamine Euroopas on parim alternatiiv, võttes arvesse Euroopa Parlamendi suuri ootusi CO2 heite vähendamise ja seega kivisöe kaevandamise vähendamise suhtes. Pealegi oleme hiljuti näinud tavaallikatest pärit gaasi hinna märkimisväärset tõusu. Seda mõjutab kindlasti olukord Lähis-Idas. Maardlate võimalik kasutamine lubab tõepoolest vähendada energiatootmiskulusid, sest on alternatiiviks järjest ulatuslikumaks muutuvale impordile.

Alternatiivse gaasi ammutamine võimaldab vähendada ka tööpuudust, nagu selgus Ameerika Ühendriikides, kus kogemused on näidanud, et selline ammutamine tasub end ära. Ainuüksi ühes USA osariigis – Pennsylvanias – on alternatiivse gaasi ammutamisel ja töötlemisel tööd leidnud ligikaudu 200 000 inimest ning kohalik majandus saab igal aastal maksude, kaevandusettevõtete tellimuste ja kontsessioonitasudena üle kaheksa miljardi USA dollari. Nii et ärgem jäägem maha, vaid astugem konkreetseid samme, et sellest tohutu suurest võimalusest ja potentsiaalist kasu saada.

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Grzyb (PPE).(PL) Austatud juhataja! Tundkem heameelt selle üle, et meil on õnnestunud tekitada arutelu teemal, mis on Euroopa Liidus jäänud mõnevõrra hooletusse – arutelu alternatiivsetest maardlatest gaasi ammutamise üle. Nagu volinik juba ütles, on geoloogilisi eeldusi sellise gaasi olemasoluks tõenäoliselt paljudes riikides. Poolas on gaasi hinnanguliselt 1000–3000 miljardit kuupmeetrit ja ammutada on võimalik ligikaudu 14 miljardit kuupmeetrit aastas. Euroopa ei saa endale lubada selle teema hooletussejätmist, kas või ainuüksi Ameerika turul toimunut arvestades. Pealegi jääb gaas kütusena oluliseks energiaallikaks veel pikaks ajaks, nagu selgub teisest strateegilisest energiaülevaatest. Selles ülevaates tuuakse esile ka asjaolu, et Euroopa sõltub kolmandatest riikidest pärit tarnetest. Võttes arvesse näiteks praegusi Põhja-Aafrika konflikte, mis põhjustavad tagasilööke kütuseturul, peaksime esitama küsimuse, kas ehk ei leidu selliseid alternatiivseid allikaid Euroopaski.

On ütlematagi selge, et kerkib küsimus selliste ettevõtmiste keskkonnamõju kohta. Ma arvan, et peaksime eraldama suure rahasumma alternatiivsetest allikatest, näiteks kiltkivikihtidest pärit gaasi keskkonnasäästliku ammutamise uurimiseks. See näitaks, et Euroopa võib ka selles valdkonnas liider olla. Kui soovime saavutada oma keskkonnaeesmärke, peame ühest küljest leidma uued gaasiallikad ning teisest küljest määrama kindlaks kaevandamistehnoloogia ja ­meetodid, mis hoiaksid ära ulatusliku keskkonnakahju. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Austatud juhataja! On juba hästi teada, et maailma nafta- ja gaasivarud on otsa lõppemas. See kajastub kõrgemates ammutamiskuludes, mis omakorda tähendab liigsoolaseid hindu.

Alternatiivsetest allikatest toodetud gaasil oleks Euroopa energiaturul suur osatähtsus. Euroopa võiks seda kasutada oma energiaallikate mitmekesistamiseks ja vähendada nii oma sõltuvust kolmandatest riikidest. Üks võimalus on kasutada Euroopa gaasivarusid mittetraditsioonilisel viisil. Rumeenias on selleks luba antud juba kolmele naftafirmale. Gaashüdraate, mida nimetatakse ka põlevaks jääks, leidub Mustas meres hulganisti. Kui neid oma tarbeks kasutada, aitab see varandus vähendada ELi sõltuvust Venemaa gaasijuhtmetest.

Biogaasi turg on samuti üks paremini arenenud turge Euroopas. Sellistel riikidel nagu Rumeenia on biogaasi tootmise potentsiaal olemas, kuid selle kasutamiseks tuleb panustada tehnoloogiasse.

 
  
MPphoto
 

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE).(LV) Lugupeetud juhataja! Püüdke endale ette kujutada seda rahakogust, mis läheb iga päev Euroopa Liidust välja tasuna importgaasi eest. Kui vedada seda raha suurte veoautodega, ulatuksid järjekorrad Vene piirist Põhja-Aafrika ja Norrani. Maailmas on kildagaasi ammutamisel aset leidnud vaikne revolutsioon, täpselt nagu praegu toimub Põhja-Aafrikas häälekas revolutsioon. Nagu paljud kõnelejad on juba öelnud, on Ameerika Ühendriigid nende uute, kildagaasi kättesaamist lihtsustavate tehnoloogiliste võtete tulemusena viimase kümne aastaga muutunud netoimportijast gaasi eksportijaks.

Lugupeetud kolleegid! Kui Euroopas on olemas võimalus rakendada neid uusi tehnoloogilisi võtteid ja kasutada Euroopas leiduvat maagaasi kildagaasi kättesaamiseks, saaksime parandada oma ühist majandust sellega, et vähendame oma sõltuvust impordist.

Tänan tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Austatud juhataja! Euroopa Ülemkogu soovitas 4. veebruaril liikmesriikidel uurida Euroopa kildagaasi- ja põlevkiviressursse. Ent alternatiivsete gaasiallikate kasutamine peidab endas märkimisväärseid keskkonnaohte ja sotsiaalseid riske. Kildagaasi ei tohiks mingil juhul kasutada ilma mõju-uuringuta, mis paljastaks sellega seotud riskid ja milles toodaks esile vajalikud meetmed kohalike elanike ja omanike kaitsmiseks keskkonnaohtude eest.

Lugupeetud volinik! Euroopa Liidu energiajulgeoleku poliitika põhineb energiatarneallikate ja ­magistraalide mitmekesistamisel. Sõltuvust Venemaa gaasist saab vähendada ka Euroopa Liidu jaoks esmatähtsate projektide, näiteks Nabucco gaasijuhtme, ning teiste väiksemate projektide elluviimise kaudu, näiteks Aadria mere gaasijuhe, Türgi–Kreeka–Itaalia gaasiühendus ning Aserbaidžaani–Gruusia–Rumeenia gaasiühendus, mis rõhutavad Musta mere erilist tähtsust liidu energiajulgeolekus.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Sonik (PPE).(PL) Austatud juhataja! Tänan volinik Oettingeri Poola ajakirjanduses tehtud avalduse eest, kus ta ütles, et kildagaas on Euroopa Liidu võimalus ning kuna me ei soovi sõltuda impordist, on kildagaasi kasutamine Euroopa Liidu huvides.

Ent täna, olles voliniku ära kuulanud, julgustaksin teda näitama üles suuremat entusiasmi, rääkides kildagaasist kui võimalikust varjatud aardest. Ma mõistan kõiki tema keskkonnakaitsealaseid kahtlusi, mis põhinevad ilmselt varasematel kogemustel. Siiski julgustaksin komisjoni toetama seda väljavaadet innukamalt ning kasutama teie mainitud aega – te ütlesite, et esimesed tulemused võivad saabuda viie aasta pärast – selleks, et aidata kõigil kildagaasi otsijatel tagada, et kasutatavad meetodid ei tee looduskeskkonnale kurja. See peaks olema ennekõike komisjoni ülesanne. Julgustaksin volinikku Euroopas leiduda võiva kildagaasi nimel rohkem pingutama.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! Fossiilkütused täidavad praegu valdava osa maailma primaarenergia vajadusest: ühtekokku enam kui 80%, millest nafta moodustab 34%, kivisüsi 25% ja maagaas 21%. Nagu teame, on neid ressursse kasutatud palju rohkem, kui need suudavad looduslikult taastuda, mis tähendab, et silmapiiril terendab halastamatult nende ammendumine.

Maagaasi olukorda võib võrrelda nafta olukorraga, selle ainsa erinevusega, et maagaas on vähem levinud ning seda on keerulisem transportida ja hoida. Seetõttu peame ilmtingimata mitmekesistama oma energiaallikaid. Imerohtu ei ole olemas ning veel leiduvaid fossiilkütuse varusid tuleb majandada hoolikalt, targalt ja säästlikult. Kuid olenemata sellest, milliseid alternatiive energiatarnetele ka leitakse, on üks asi peaaegu kindel – üldine energiatarbimine peab praeguse tasemega võrreldes vähenema, ja see ei ole iseenesest üldse paha. Just selleks stsenaariumiks peame valmistuma ja alustada tuleb nüüd.

 
  
MPphoto
 

  Alejo Vidal-Quadras (PPE). – Austatud juhataja! Energiavaldkonnas, kus Euroopa Liit seisab silmitsi suure sõltuvusega impordist, on meie haavatavusega seotud alaliste ohtude vähendamiseks juba palju korda saadetud. Selle kõige värskem ja ilmekam näide oli gaasivarustuse kindlust käsitleva määruse heakskiitmine.

Sõltuvuse vähendamiseks energiaimpordist ei tohiks loobuda mitte ühestki võimalusest meie tegevuskavas. Sel põhjusel esitasin ma koos kolleegidega kirjaliku deklaratsiooni nr 67 Euroopa Liidus leiduvatest alternatiivsetest allikatest pärit gaasi kasutusvõimaluse kohta. Jagaksin teiega kõnealuse teemaga seotud kolme fakti.

Esiteks moodustavad taastuvad energiaallikad järjest suurema osa meie energiaallikate jaotuses ja see seab gaasi tähtsale kohale tagavarakütusena. Teiseks on Ameerika Ühendriigid tõestanud tehnoloogilise oskusteabe olemasolu ja nende alternatiivsete allikate majanduslikku elujõulisust ning kolmandaks on Euroopa Liidus uudsete gaasiallikate valdkonnas suur arenguvaru. Kui mõelda energiasõltuvusele, oleme olukorras, kus me ei tohi maha magada ühtki võimalust.

 
  
MPphoto
 

  Edit Herczog (S&D). – Austatud juhataja! Tore oli volinikku näha Ljubljanas Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti avamisel. Ma arvan, et see on meie kolleegidele hea sõnum.

Kildagaas on ühtaegu nii võimalus kui ka osa lahendusest. Seetõttu peame meie, poliitikud, enne veel, kui saame seda kasutada, tegema kõik endist oleneva, et mitte kaotada avalikkuse heakskiitu, vaid hoopis võitma seda juurde.

Ameerika Ühendriikidega võrreldes on kahtlemata olemas üks erinevus. Euroopa asustustihedus on palju suurem kui Ameerika Ühendriikides. Seetõttu arvan, et peame paluma komisjonil koostada mõjuhinnang. Me mõtleme katseprojekti elluviimisele ja väikese summa kõrvalepanemisele, selle projekti vedamisele tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni poolt ning mõjuhindamise rahastamisele ELi vahenditest. Ma arvan, et kui soovime ehitada asja üles sellele tehnoloogiale, mis võib olla osa lahendusest, vajame avalikkuse heakskiitu.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Esiteks olen sunnitud ütlema, et pean volinikuga nõustuma, ning kiidan teda tasakaaluka ettekande eest. Energiavarustuse kindlus peab olema Euroopa tulevase energiapoliitika vältimatu eeltingimus. Ilmselgelt – ja see oleks ideaalne – saavutaksime selle taastuvate energiaallikate abil ning sellealased tegevuskavad on meil juba olemas, aga kui mitte, siis peame saavutama selle teiste allikate kaudu. Sõltuvus Venemaast ei saa enam edasi kesta – te nägite, mida Venemaa tegi Gruusias mõne aasta eest. Ja sellised valitsuskorrad nagu näiteks Gaddafi oma praegu mõjutavad hindasid.

Me loodame endile ning kui meil on alternatiivseid lahendusi – ja tänu kildagaasile meil on –, peame need täiel määral ära kasutama. On neid, kes muretsevad keskkonna pärast, ent Euroopa Liidu keskkonnaalased dokumendid on väga ranged. Küsige ükskõik milliselt Euroopa põllumehelt ja ta kinnitab teile, kui väga me hoolime keskkonnast ja selle kaitseks võetavatest meetmetest. Sama kehtib ka siinkohal, kuid me peame uurima eraldi iga vahendit, mille abil gaasi alternatiivsetest allikatest kätte saada, ning naljaga pooleks võib öelda, et nii võime saada head gaasi.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja! Püüdkem ennustada, kuhu gaasiturg suundub. Täna tutvustasime oma teatist energiatõhususe kava kohta, milles muu hulgas pööratakse tähelepanu energia säästmisele, selle tõhusamale ja kokkuhoidlikule kasutamisele ning energiavarustuse kindlusele.

Teiseks suureneb Euroopa Liidus energianõudlus. Selle üks näide on liiklus – Saksamaal on 1000 inimese kohta 520 diiselsõidukit. Uutes liikmesriikides on see arv alla 200. Need kaks näitajat küll lähenevad üksteisele, kuid pigem liiguvad need üles kui alla Poola taseme poole.

Kolmandaks on meie gaasivarud kokku kuivamas. Ühendkuningriigis on mahud viimasel kümnendil märkimisväärselt vähenenud ja järgmisel kümnendil jätkub see ka Hollandis. See omakorda tähendab sõltuvuse suurenemist. Lisaks on paljud meie lootused seotud gaasiga. Miks? Ehkki see on fossiilkütus, on see CO2 heite poolest kivisöest või naftast tublisti keskkonnasäästlikum ning tuumaenergiast või kivisöest märksa paindlikum. Seetõttu on gaas oluline selleks, et elektrienergiat oleks järjest rohkem võimalik toota taastuvatest energiaallikatest. Kui võtta näiteks baaskoormus, mis praegu on 8000 tundi aastas, siis tuuleenergia puhul on see näitaja sõltuvalt olukorrast 2000–5000 tundi ja päikeseenergia puhul ainult 600–2000 tundi aastas. See näitab selgelt, et vajame gaasi. Kui soovime taastuvenergiat, siis on gaas selle loogiline partner, ükskõik kui raske on paljudel inimestel sellega leppida.

Seetõttu lähtun oma töös alusteadmisest, et nõudlus Euroopas on 600, mitte 300 miljardit kuupmeetrit aastas. Selle järgi on sõltuvus 80%. Seetõttu peame esmalt mitmekesistama ja ajakohastama oma transpordimagistraalid nii, et need vastaksid kõige uuematele tehnilistele nõuetele. Samuti peame kaotama energiasaared, suurendama hoiumahtu ja mitmekesistama allikaid. See tähendab, et lisaks Venemaale, Norrale, Alžeeriale, Katarile ja Liibüale peaksime tarnima gaasi ka Kaspia mere piirkonnast. Sellest piirkonnast saab gaasi Euroopa turule tuua Türgi–Kreeka–Itaalia gaasiühenduse ning Aadria mere ja Nabucco gaasijuhtme kaudu. Mitmekesistamise eesmärgil ei välista ma võimalust kasutada liikmesriikides geoloogilistes formatsioonides peituvat gaasi. See protsess on alles alguses.

Endiselt küsitakse, kas vajame Euroopa reguleerivat sekkumist. Milleks seda võiks vaja olla? Oletagem, et Poola väljastab lube meelevaldselt ning see seab ohtu Poola põhjavee ja pinnase. Tõenäoliselt ei avalda see suurt mõju Poola piiridest väljaspool. Me peame mõtlema järgmisele küsimusele, kui me ei soovi ennast üle tähtsustada: kas me siis ei usalda Varssavi valitsust selles, et ta tagab oma kodanike tervise huvides ja omandiõiguste kaitsmise nimel puhta vee ja puhta pinnase? Ma usaldan kõiki demokraatlikult valitud Euroopa valitsusi, kes annavad oma tegudest aru parlamendile ja rahvale. Nii et kui me suhtume subsidiaarsusesse tõsiselt, siis peame järele mõtlema, miks Poolas asuva puuraugu kasutamise kontrolli, lubamise või keelamise üle peaks otsustama Brüssel, mitte Varssavi. Mina usun kindlalt riikide valitsustesse. Ma ei umbusalda neid. Sellegipoolest arutlen hea meelega ühiste eeskirjade teemal.

Me peame uurima, kas Euroopa reguleeriv raamistik on piisavalt laiahaardeline ning kas on tagatud keskkonnaõiguse, mullakaitse õigusaktide, põhjavett käsitlevate eeskirjade, asjaomaste töötajate ja kõnealuses piirkonnas elavate inimeste töötervishoiu ja -ohutuse ning omandiõiguste järgimine. Ma ei tea, kuid oletan, et see, mida minu pressiesindaja ütles, on õige. Euroopa õigusaktidel on arenguruumi. See kehtib kõigis valdkondades – nii naiste osakaalu kohta tööhõives kui ka siin. Seetõttu uurime võimalusi olukorra parandamiseks. Samuti palume liikmesriikidel esitada ühine, kooskõlastatud loetelu nõuetest, mida lubade andmisel kohaldatakse. See kõik on toimunud ilma, et oleks tehtud mingeid põhjapanevaid järeldusi. Ameerika Ühendriigid sarnanevad Euroopaga nii mõnestki küljest, kuid mitte kõigist. Ameerika asustustihedus on hoopis teistsugune ning seetõttu on ka sellistel teguritel nagu kohalikud elanikud, tervishoid ja ohutus ning põhjavesi üsna erinev tähtsus võrreldes tihedasti asustatud Kesk-Euroopa aladega, näiteks Poola, Saksamaa või Prantsusmaaga.

Me tellime eksperdiarvamuse, kus uuritakse katsepuuraukude tüüpkasutuse ohtusid ELis ning seda, kas Euroopa Liidu õigusraamistik on oma ülesande kõrgusel, kas liikmesriikide õigusaktid on piisavad ning kas ja kus peame ELi tasandil asja parandama. Ma soovitan kõigil jätta selle teema puhul tunded mängust välja. Vastates prantslasest parlamendiliikmele, kes ütles, et Prantsusmaal ei ole huvid kaitstud, ütleksin, et Prantsusmaa puhul olen mina rohkem huvitatud maksimaalselt ohututest tuumaelektrijaamadest kui kildagaasi katsepuuraukudest, vähemalt praegu.

Ütleksin välja veel ühe teemavälise mõtte. Ma olen väga tänulik, et olete tulnud täna siia nõnda hilisel tunnil ja jäänud arutelul osalema. Mul on kahju, et üpris paljud parlamendiliikmed lahkusid pärast oma sõnavõttu saalist, ja arvan, et mul on õigus selle kohta märkus teha, sest ka mina olen pikka aega olnud Euroopa Parlamendi liige. Ma ei arva, et mujal toimub olulisemaid üritusi. Olen veendunud, et minu ega teie endi suhtes ei ole aus kohe pärast sõnavõttu lahkuda. Selline käitumine ei tee Euroopa Parlamendile au.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE) , kirjalikult.(HU) Uudse tehnoloogia abil ammutatud gaas võib ELi tulevasel energiaturul mängida erilist rolli. Põhjus seisneb selles, et alternatiivsete gaasiallikate kasutamine ELis aitaks märkimisväärselt leevendada Euroopa üha suuremat sõltuvust Kesk- ja Ida-Euroopa gaasi impordist ja tarnetest. Peale selle ei tohi me eirata asjaolu, et uute gaasiallikate levik ELis võiks aidata kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ameerika Ühendriikides on uus tehnoloogia toonud viimastel aastatel gaasiturule suuri muutusi. Et kasutatakse alternatiivseid gaasiallikaid, mis annavad praegu enam kui poole Ameerika Ühendriikide toodangust, on gaasihinnad märkimisväärselt langenud ja see riik ei pea enam sõltuma importallikatest. Euroopas, maailma suurimal gaasiturul, on alternatiivsete gaasiallikate kasutamine endiselt lapsekingades. Vaatamata Ameerika Ühendriikide edule ei ole Euroopas seni tehtud katseinvesteeringud tulemusi andnud. Lisaks geoloogiliste tingimuste erinevustele seisavad investorid silmitsi ka Euroopa suuremate reguleerimisega seotud riskide ja keskkonnaohtudega. Saavutamaks ELis Ameerikaga sarnast edu, peab Euroopal olema sobilik alternatiivsete gaasiallikate strateegia. Euroopa tasandil on vaja põhjalikku hindamist, et määrata selgelt kindlaks alternatiivsete gaasiallikate võimalused ja ka ohud. Euroopa ei saa lubada endale seda luksust, et loobub võimalusest toota alternatiivset gaasi, mida saaks ELis kasutada, samal ajal kui Põhjamere tavapärased gaasivarud on ammendumas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult.(RO) Gaasitarnekindlus sõltub tulevikus nii ELi suhetest kolmandate riikide gaasitootjatega kui ka gaasitootmise arengust ELis. Tehnoloogiaarendusse investeerimine alternatiivsetest allikatest maagaasi ammutamise valdkonnas võib olla suuresti tuleviku huvides, sest aitab vähendada sõltuvust gaasiimpordist.

Ma arvan, et kildagaasi võimalikku olemasolu ja ammutamist Euroopas ei tohiks kahe silma vahele jätta, ning ootan, et komisjon valmistaks ette tehnilise ja majandusliku uuringu ammutamise teostatavuse kohta. Euroopas on olemas erinevad rahastamisallikad, mille kaudu võib toetada liikmesriike vajalike investeeringute tegemisel infrastruktuuri, tootmisse ja meetmetesse, mille eesmärk on saavutada energiatõhusus piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Need hõlmavad eelkõige Euroopa Investeerimispanga laene ja tagatisi või regionaal-, struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu kättesaadavaid vahendeid. Tuginedes nendele rahastamisvahenditele ja 2014.–2020. aasta eelarveprognoosile, peab komisjon määrama kindlaks ka rahastamislahenduse alternatiivsetest allikatest pärit gaasi kasutamiseks, sest sellel võib olla kaugeleulatuv mõju Euroopa gaasi- ja energiaturule.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika