Pressiteade
 

Puhas pinnavesi 2018. aastaks

Keskkond - 17-06-2008 - 13:53
Täiskogu istungid
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 

Täiskogul teisel lugemisel vastu võetud raportis kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid 33 liiki saasteainele, mida sagedasti leitakse pinnaveest. Nõukoguga saavutati kompromiss, mistõttu menetlus lõpeb teise lugemisega. Tegemist on kolmanda vee kvaliteeti puudutava direktiiviga pärast suplusvee- ning põhjaveedirektiivi. Raporti poolt hääletas 673, vastu 10 ja erapooletuks jäi 5 saadikut.

2000. aastal võeti vastu veepoliitika raamdirektiiv, milles nähti ette tütardirektiivide vastu võtmine. Pärast suplus- ja põhjavett käsitlevate direktiivide vastu võtmist kiitis parlament nüüd heaks pinnavee kvaliteeti puudutavat raporti Anne LAPERROUZElt (ALDE, FR).
 
Kvaliteedistandardid rohkematele ainetele
 
Direktiivi ettepanekus kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid 33 liiki saasteainele, mida sagedasti leitakse pinnaveest: pestitsiididele, raskmetallile ning teistele veeloomastikule ja –taimestikule ning inimtervisele ohtu kujutavatele keemilistele ainetele. Need ained on tunnistatud ühenduse tasandi meetmetega esmajärjekorras reguleerimist vajavaks. Vastavalt kokkuleppele peavad liikmesriigid hakkama veekvaliteedi standardeid täitma hiljemalt 2018. aastal (keskkonnakomisjoni esialgne ettepanek oli 2015). 13 neist ainetest on tunnistatud "prioriteetseteks ohtlikeks aineteks", mille keskkonda laskmine, heide ja kadu on vaja järk-järgult lõpetada.
 
Saadikud paluvad Euroopa Komisjonil aga otsustada kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist (2011. aastaks), kas tuleks lisada veel 13 ainet "prioriteetsete" või "prioriteetsete ohtlike" ainete nimekirja. Nendele uutele ainetele kehtestataks keskkonnakvaliteedi standardid 2015. aastal.
 
Segunemispiirkonnad
 
Reostusallikate lähedal ei ole keskkonnakvaliteedi standardite kohene täitmine alati võimalik. Seetõttu võivad liikmesriigid näha ette heite keskkonda laskmise kohtadega piirnevate segunemispiirkondade loomise, kus ühe või mitme aine kontsentratsioon võib ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kui see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele. Saadikud soovivad, et liikmesriigid rakendaksid seejuures parimaid võimalikke reoveepuhastustehnikaid. Kompromissi kohaselt peavad liikmesriigid aga vähendama segunemispiirkondade ulatust ning vesikonna majandamiskavad peavad sisaldama selleks võetavate meetmete kirjeldust.
 
Heidete andmik ja võimalusel kaardistamine
 
Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid 2009. aastaks koostama andmiku, võimalusel koos kaartidega, kus kajastuks kõikide prioriteetsete ainete heide, keskkonda laskmine ja kadu iga selle riigi territooriumil asuva vesikonna või selle osa kohta, sealhulgas kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta settes ja elustikus. Need andmikud moodustavad osa vesikonna majandamiskavadest, mis tuleb esitada 2009. aastal ning mida tuleb ajakohastada 2015. aastal.
 
Kui veekogu läbib rohkem kui üht liikmesriiki, on vaja kooskõlastada järelevalveprogrammid ja riiklikud andmikud.
 
Direktiivi tuleb hakata rakendama 18 kuud pärast selle vastu võtmist.
 
Olukord Eestis
 
Esialgsetel hinnangutel täidab 75% Eesti veekogudest kõnealuseid standardeid juba praegu, 6% puhul ei ole täitmine kindel (nt puudulikud andmed) ning 19% veekogudest ei vasta hetkel kõnealustele standarditele.
 
Anne LAPERROUZE (ALDE, FR)
Dokument: A6-0162/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 16.06.2008
Hääletus: 17.06.2008
 
Viide: 20080616IPR31747