Pressiteade
 

Parlament kiitis tagasisaatmise direktiivi heaks

Sisseränne - 18-06-2008 - 15:05
Täiskogu istungid
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 
Mees läbi trellide © Belga/AFP

Parlament võitleb ebaseadusliku sisserände vastu

Täiskogu kiitis esimesel lugemisel heaks direktiivi eelnõu, millega luuakse liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühine kord. Ettepanekus pannakse paika ajutise vahistamise maksimaalne kestus, soositakse vabatahtlikku tagasipöördumist ning kehtestatakse välja saadetud isikutele viie-aastane sissesõidukeeld, samas püütakse aga tagada ka põhiõiguste kaitse. Kuna nõukoguga on saavutatud kokkulepe, peaks menetlus lõppema esimese lugemisega.

Liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühise korra eesmärgiks on ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine. Direktiiviga pannakse paika miinimumtingimused, kuid liikmesriigid võivad kasutada sisserändajate jaoks soodsamaid tingimusi.
 
Täiskogu toetas raportöör Manfred WEBERi (EPP-ED, DE ) ja nõukogu kompromissi - poolt hääletas 369, vastu 197 ja erapooletuks jäi 106 saadikut. Seejuures lükati tagasi sotsiaaldemokraatide, roheliste ning GUE/NGL fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud.
 
Vabatahtlik tagasipöördumine
 
Tagasisaatmise ühine kord näeb ette kaheastmelise lähenemise - vabatahtlik tagasipöördumine ja väljasaatmine. Kui tagasisaatmisotsus on tehtud, järgneb sellele vabatahtliku tagasipöördumise periood, mis kompromissi kohaselt on minimaalselt 7 ja maksimaalselt 30 päeva pikk.
 
Ajutine vahi all hoidmine
 
Kui tagasi saadetav isik ei lahku vabatahtlikult, siis väljastatakse väljasaatmiskorraldus. Kui väljasaatmiskorralduse teinud kohtuasutus usub, et kõnealune isik võib põgeneda, võib isikut hoida ajutiselt vahi all. Direktiivis pannakse paika, et ajutise vahi all hoidmise maksimaalne kestus on kuus kuud, kuid seda võib pikendada 18 kuuni kui isik ei soovi koostööd teha, kujutab endast tõestatud ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule või kui vajalike dokumentide saamisel kolmandatest riikidest esineb viivitusi. Hetkel võib osades liikmesriikides, sh Eestis, hoida selliseid isikuid vahi all määramatu aja jooksul.
 
Direktiivis pannakse paika ka minimaalsed nõudmised elutingimustele, sh tervishoiule ning laste haridusvõimalustele sellel perioodil. Tekstis arvestatakse lisaks saadikute soovidega perekondade ning laste huvide osas - nende puhul ei tohi sunnimeetmeid kasutada ning neile peab välja pakkuma vahi all hoidmise alternatiive.
 
Väljasaatmine
 
Kui inimene otsustatakse välja saata, siis kehtib talle sissesõidukeeld ning see isik ei tohi sellisel juhul ELi territooriumile viie aasta jooksul siseneda. Samas võib keeld kehtida ka kauem kui väljasaadetav kujutab endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule.
 
Saatjata alaealisi võib välja saata ainult juhul kui nad saab saata tagasi nende perekonna juurde või neile tagatakse vastavas riigis piisavad vastuvõtu tingimused.
 
Ka peavad liikmesriigid võtma arvesse olukorda isiku päritoluriigis ning peavad arvestama mitte-tagasisaatmise põhimõttega (non-refoulement), mille kohaselt ei tohi isikut tagasi saata riiki, kus esineb usutav võimalus, et inimese elu või füüsiline puutumatus on ohustatud.
 
Tekstis piiratakse ka sunnimeetmete kasutamist ning nähakse väljasaadetavatele ette õiguslikud tagatised ning otsuse vaidlustamise võimalus.
 
Õigusalane nõu
 
Õigusalase nõu andmine piisavate vahenditeta isikutele põhjustas parlamendi ning nõukogu vahel eriarvamusi. Esialgse ettepaneku kohaselt pidanuks see olema kohustuslik, ent nõukogu tahtis, et see oleks vabatahtlik, kuna see mõjutab liikmesriikide eelarveid. Kompromissi kohaselt on õigusalase nõu andmine kohustuslik, ent seda tuleb teha kooskõlas asjakohaste õigusabi puudutavate riiklike õigusaktide ning otsustega ja 2005. aastast pärineva asüülitaotlejatele abi andmise direktiiviga.
 
Õigusalase nõu rahastamiseks võib kasutada ka ühenduse tagasisaatmise fondi rahasid. Fondi eelarve aastatel 2008-2013 on 676 miljonit eurot.
 
Direktiivi jõustumine
 
Liikmesriigid peavad direktiivi hakkama rakendama 24 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas.
 
Manfred WEBER (EPP-ED, DE)
Dokument: A6-0339/2007
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 17.06.2008
Hääletus: 18.06.2008
 
Viide: 20080616IPR31785