Pressiteade
 

Diskrimineerimise vastu võitlemine

2009. aasta valimised - Justiits- ja siseküsimused - 02-04-2009 - 13:58
Täiskogu istungid
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 

Diskrimineerimine leiab aset nii tööturul kui ka juurdepääsul kaupadele ja teenustele, nt haridusele, transpordile ning tervishoiuteenustele. Vastu võetud raportiga soovivad saadikud tagada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise nendes valdkondades. Saadikud soovivad samuti võidelda mitmekordse diskrimineerimise vastu. Raporti poolt hääletas 363 ja vastu 226 saadikut.

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Kathalijne Maria BUITENWEGi (Greens/EFA, NL) raportis toetavad saadikud Euroopa Komisjoni ettepanekut.
 
Direktiiv kehtib sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Saadikud soovivad, et direktiiv hõlmaks ka transporti. Samas leiavad saadikud, et direktiiv ei peaks puudutama eraisikute vahelisi tehinguid, kui tegemist ei ole äri- või kutsetegevusega.
 
Parlamendiliikmed leiavad, et direktiiv peaks võitlema ka mitmekordse diskrimineerimisega ning diskrimineerimisega, mis põhineb oletustel või isiku seostamisel teatava usutunnistuse, veendumuste, puude või muu sellisega. Kuna mikroettevõtjatel lasuv koormus on liiga suur, tuleks sellised ettevõtjad saadikute arvates USA Civil Rights Act’i eeskujul erilise kaitse alla võtta.
 
Direktiiv ei puuduta perekonnaõigust ning riigi ilmalikku iseloomu
 
Saadikud rõhutavad, et direktiiv ei muuda pädevuste jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel, sealhulgas abielu- ja perekonnaõiguse ning tervishoiuõiguse valdkonnas. Liikmesriigid on ka edaspidi vastutavad hariduse korraldamise eest. Direktiiv ei piira riigi ilmalikku iseloomu ega keela erinevat kohtlemist kodakondsuse alusel. Samuti võivad liikmesriigid säilitada või vastu võtta selliseid meetmeid, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi.
 
Reklaami- ja meediavaldkonnad soovivad parlamendiliikmed jätta direktiivi reguleerimisalast välja.
 
Ahistamine on diskrimineerimine
 
Direktiivi kohaselt peetakse ahistamist üheks diskrimineerimise vormiks, kui soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Saadikud rõhutavad, et ahistamise mõiste võib määratleda vastavalt liikmesriikide siseriiklikule õigusele ja tavale.
 
Puudega isikute õigused
 
Direktiiv keelab puude alusel diskrimineerimise juurdepääsul sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavatele kaupadele ja teenustele. Saadikud soovivad hõlmata ka transpordi, telekommunikatsiooni, teabe, finantsteenused ning kultuuri ja meelelahutuse. Puudega isikute vajadustega tuleks püüda arvestada (nt ratastooliga ligipääsetavad hooned) ning vajadusel tuleb leida alternatiivsed lahendused. Samas ei tohiks meetmed osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks või nõuda põhimõttelisi muudatusi.
 
Erinev kohtlemine on teatud juhtudel lubatud
 
Liikmesriigid võivad lubada erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele, et säilitada vastavate asutuste eriline olemus ja kõlbeline loomulaad ning haridussüsteemi mitmekülgsus, eeldusel, et see ei ole vastuolus õigusega saada haridust ning ei õigusta diskrimineerimist mõnel muul alusel.
 
Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatavate puude ja vanusega seonduvate kindlustusmatemaatiliste ja riskitegurite kasutamist ei tuleks käsitleda diskrimineerimisena, sest need on riski hindamisel määrava tähtsusega. Saadikud soovivad aga, et need andmed tõendaksid riske täpselt.
 
Lisaks soovivad saadikud lubada erinevat kohtlemist vanuse alusel, nt juurdepääsul mõnedele sellistele kaupadele või teenustele nagu alkohoolsed joogid, relvad või juhiload. Ka peaks saadikute arvates olema lubatud meetmed, millega luuakse teatud vanuserühmadele või puudega isikutele teistest soodsamad tingimused – näiteks ühistranspordi, muuseumide või spordiasutuste kasutamine või külastamine soodushinnaga või tasuta.
 
Tegemist on nõuandemenetlusega, mistõttu parlamendi muudatused ei ole nõukogule siiski siduvad.
 
Kui direktiiv võetakse vastu, peavad liikmesriigid selle üle võtma 3 aasta jooksul.
 
Kathalijne Maria BUITENWEG (Greens/EFA, NL)
Dokument: A6-0149/2009
Menetlus: Nõuandemenetlus (*)
Arutelu: 01.04.2009
Hääletus: 02.04.2009
 
Viide: 20090401IPR53200