Resolutsiooni ettepanek - B7-0244/2010/REV2Resolutsiooni ettepanek
B7-0244/2010/REV2

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Läbirääkimiste alustamine broneeringuinfot käsitlevate lepingute üle Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanadaga

19.4.2010

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Sophia in ‘t Veld fraktsioon ALDE nimel
Birgit Sippel fraktsiooni S&D nimel
Axel Voss, Simon Busuttil fraktsiooni PPE nimel
Jan Philipp Albrecht, Judith Sargentini fraktsiooni Verts/ALE nimel
Timothy Kirkhope fraktsiooni ECR nimel
Rui Tavares, Eva-Britt Svensson, Marie-Christine Vergiat, Cornelis de Jong fraktsiooni GUE/NGL nimel


Menetlus : 2010/2657(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0244/2010
Esitatud tekstid :
B7-0244/2010
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0244/2010/rev.2

Euroopa Parlamendi resolutsioon läbirääkimiste alustamise kohta broneeringuinfot käsitlevate lepingute üle Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanadaga

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218, Euroopa Liidu lepingu artiklit 6, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8;

–   võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone ELi ja USA broneeringuinfo küsimuses, eelkõige oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni isikuandmete üleandmise kohta lennufirmade poolt transatlantiliste lendude puhul[1], oma 9. oktoobri 2003 resolutsioon isikuandmete üleandmise kohta lennufirmade poolt transatlantiliste lendude puhul: läbirääkimiste seis Ameerika Ühendriikidega[2], oma 31. märtsi 2004. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse ettepaneku kohta Ameerika Ühendriikide tolli- ja piirivalveametile üle antavates reisijate nimekirjades sisalduvate isikuandmete kaitse piisava taseme kohta[3], oma 7. septembri 2006. aasta soovitust nõukogule seoses läbirääkimistega Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu osas reisijate registrite kasutamise kohta terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vältimisel ja tõkestamisel[4], oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni SWIFTi, reisijate isikuandmete (PNR) lepingu ja neid küsimusi käsitleva atlandiülese dialoogi kohta[5], ja oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni reisijate isikuandmete (PNR) lepingu kohta Ameerika Ühendriikidega[6];

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2008. aasta soovitust nõukogule Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, mis käsitleb lennuettevõtjate poolt Euroopa Liidust pärineva broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolliametile, sõlmimise kohta[7];

–   võttes arvesse oma õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kokkuleppe sõlmimise kohta seoses andmete töötlemisega, mis käsitlevad eelteavet reisijate kohta (API) ning lennureisijate registreid (PNR)[8];

–   võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel[9];

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 30. mai 2006. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-314/04 ja C-318/04;

–   võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 27. juuni 2007. aasta kirja ametis olevale eesistujale hr Schäublele uue broneeringuinfot käsitleva lepingu kohta Ameerika Ühendriikidega;

–   võttes arvesse arvamust, mille esitas andmekaitse direktiivi artikli 29 alusel loodud töörühm üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega tulevase broneeringuinfot käsitleva lepingu kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamust;

–   võttes arvesse direktiivi 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid[10];

–   võttes arvesse ELi ja Ameerika Ühendriikide lepingu 2005. aasta ühist läbivaatamist;

–   võttes arvesse ELi ja Ameerika Ühendriikide lepingu 2010. aasta ühist läbivaatamist;

–   võttes arvesse 2009. aasta ELi ja Kanada vahelist lepingut;

–   võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu sõlmimisele, mis käsitleb lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumile (DHS)[11] ning Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu sõlmimisele, mis käsitleb lennuettevõtjate poolt Euroopa Liidust pärineva broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolliametile[12];

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, jõustus 1. detsembril 2009;

B.  arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist palutakse Euroopa Parlamendilt nõusolekut ELi ning Ameerika Ühendriikide ja Austraalia vahelistele lepingutele, mis käsitlevad broneeringuinfo edastamist, et need lepingud sõlmida;

C. arvestades, et ELi ja Kanada vaheline kokkulepe, mis käsitleb broneeringuinfo edastamist, enam ei kehti, kuna 2009. aasta septembris aegus piisava kaitse otsus, ning pärast seda on broneeringuinfot edastatud Kanada ja liikmesriikide kahepoolsete kohustuste alusel;

D. arvestades, et ka teised riigid nõuavad juba broneeringuinfo edastamist, või on andnud teada oma kavatsusest seda lähitulevikus nõuda;

E.  arvestades, et nõukogu palus komisjonil esitada ELi broneeringuinfot käsitlev ettepanek, mida viimane ka tegi 17. novembril 2007;

F.  arvestades, et praegusel digitaalsel ajastul on informatsioonilise enesemääramise õigus, isikuõigused ja õigus eraelu puutumatusele muutunud väärtusteks, millel on üha suurenev roll ning mida seetõttu tuleb eriti hoolsalt kaitsta;

G. arvestades, et meie maailmas, mille oluliseks omaduseks on mobiilsus, peab suurema turvalisuse ja tõhustatud võitlusega kuritegevuse vastu kaasnema tulemuslikum ja kiirem andmevahetus Euroopas ja maailma tasandil,

1.  tuletab meelde oma otsustavust terrorismi ja riikidevahelise kuritegevusega võitlemisel ning kindlat veendumust, et on vaja leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu, informatsioonilise enesemääramise ja andmekaitse igakülgse austamise; kinnitab veel kord, et hädavajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

2.  toonitab, et Euroopa Liit rajaneb õigusriigi põhimõtetel ning EList ja selle liikmesriikidest kolmandatesse riikidesse turvalisuse tagamise eesmärgil isikuandmete edastamise aluseks peavad olema õigusakti staatuses rahvusvahelised lepingud, et pakkuda vajalikku kaitset ELi kodanikele, järgida menetlustagatisi ja kaitseõigusi ning täita andmekaitset käsitlevaid õigusakte riigi ja Euroopa tasandil;

3.  palub Euroopa Komisjonil esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 218 Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave ja taustadokumendid, eelkõige konkreetne teave, mida küsiti parlamendi ülalmainitud resolutsioonis ELi broneeringuinfo kohta;

4.  otsustab edasi lükata hääletamise taotluse osas anda nõusolek lepingute sõlmimiseks Ameerika Ühendriikide ja Austraaliaga, kuni ta on uurinud broneeringuinfo kasutamise korra võimalusi, mis on kooskõlas ELi õigusaktidega ning vastavad parlamendi varasemates broneeringuinfot käsitlevates resolutsioonides tõstatatud küsimustele;

5.  on arvamusel, et mis tahes uuele õigusaktile peab eelnema eraelu puutumatust käsitlev mõjuhinnang ning proportsionaalsuse uuring, millest nähtub selgelt, et olemasolevatest õigusaktidest ei piisa; nõuab eelkõige analüüse järgmistes valdkondades:

ü reisijaid puudutava eelteabe kasutamine ELis ja kolmandates riikides kui vähem häiriv võimalus koguda ja kasutada teavet reisijate kohta;

ü Ameerika Ühendriikide ja Austraalia vastavates elektroonilise reisiloa süsteemides kogutud andmed ning

ü broneeringuinfo, mis võib olla saadud allikatest, mida rahvusvahelised lepingud ei hõlma, näiteks väljaspool ELi asuvad arvutipõhised ettetellimissüsteemid; palub komisjonil konsulteerida kõikide sidusrühmadega, sealhulgas lennuettevõtjad;

6.  on arvamusel, et kõikides uutes lepingutes tuleb ette näha asjakohased läbivaatamis- ja kontrollimehhanismid;

7.  nõuab ühtset lähenemisviisi broneeringuinfo kasutamisele õiguskaitses ja turvalisuse tagamise eesmärgil, milleks tuleks luua ühtne põhimõtete kogum, mis oleks kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute alus; palub komisjonil esitada hiljemalt 2010. aasta juuli keskpaigaks ettepaneku sellise ühtse mudeli vastuvõtmiseks ning kolmandate riikidega peetavateks läbirääkimisteks volituste andmise projekti;

8.  on arvamusel, et selline mudel peaks vastama järgmistele miinimumnõuetele:

     (a) broneeringuinfot võib kasutada ainult õiguskaitse ja turvalisuse tagamise eesmärgil organiseeritud ja riikidevahelise kuritegevuse või piiriülese terrorismi juhtudel ning õiguslike määratluste alusel, mis on sätestatud nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JHA terrorismivastase võitluse kohta[13];

     (b) broneeringuinfo kasutamine õiguskaitse ja turvalisuse tagamise eesmärgil peab vastama Euroopa andmekaitse standarditele, eelkõige seoses eesmärgikohasuse, proportsionaalsuse, õiguskaitse, kogutavate andmete kogusepiirangu ning säilitamisaja pikkusega;

     (c) mitte mingil juhul ei tohi broneeringuinfot kasutada andmete hankimiseks või profileerimiseks; ühtegi otsust uurida või kohtusse anda ei või teha üksnes automatiseeritud otsingu või andmebaaside sirvimise tulemuste põhjal; andmekasutus peab piirduma konkreetsete kuritegude või ohtudega, kusjuures iga üksikjuhtumit tuleb vaadelda eraldi;

     (d) kui ELi kodanike broneeringuinfot edastatakse kolmandatele riikidele, kehtestatakse sellise edastuse tingimused siduva rahvusvahelise lepinguga, mis pakub õiguskindlust ning ELi kodanike ja äriühingute võrdset kohtlemist;

     (e) andmete üleandmine vastuvõtjariigi poolt kolmandatele riikidele toimub kooskõlas ELi andmekaitse standarditega, mis kehtestatakse konkreetse piisavuse kindlakstegemisega; seda kohaldatakse võrdselt kõikide võimalike andmete üleandmise suhtes vastuvõtjariigi poolt kolmandatele riikidele;

     (f)  broneeringuinfot võib anda ainult tõukemeetodi alusel;

9.  toonitab, kui oluline on ELi kodanike ja lennuettevõtjate jaoks õiguskindlus ning lennuettevõtjate vajadus harmoneeritud standardite järele;

10. palub komisjonil ja eesistujariigil tagada, et parlamendile antakse täielik juurdepääs läbirääkimist käsitlevatele dokumentidele ja direktiividele menetluse kõikides etappides ning et riikide parlamentidele antakse neile juurdepääs taotluse korral;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ning kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide valitsusele ja Kongressi kahele kojale, Austraalia valitsusele ja parlamendi kahele kojale ning Kanada valitsusele ja parlamendi kahele kojale.