Resolutsiooni ettepanek - B7-0147/2014Resolutsiooni ettepanek
B7-0147/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Egiptuses

4.2.2014 - (2014/2532(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Véronique De Keyser, Libor Rouček, Pino Arlacchi, Saïd El Khadraoui, Ana Gomes, Richard Howitt, Liisa Jaakonsaari, Maria Eleni Koppa, María Muñiz De Urquiza, Raimon Obiols, Pier Antonio Panzeri, Joanna Senyszyn, Boris Zala fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0145/2014

Menetlus : 2014/2532(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0147/2014
Esitatud tekstid :
B7-0147/2014
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0147/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Egiptuses

(2014/2532(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eelkõige 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni olukorra kohta Egiptuses[1],

–       võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni „Euroopa naabruspoliitika kui partnerluse tugevdamise vahend. Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. aasta aruannete kohta”,[2]

–       võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni varade tagastamise kohta üleminekuetapis olevatele araabia kevade riikidele,[3]

–       võttes arvesse kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 24. jaanuari 2014. aasta avaldust Egiptuses toimunud hiljutiste vägivaldsete rünnakute kohta, 19. jaanuari 2014. aasta avaldust Egiptuse põhiseadusreferendumi kohta, 11. jaanuari 2014. aasta avaldust olukorra kohta Egiptuses enne põhiseadusreferendumit, 24. detsembri 2013. aasta avaldust Egiptuses Mansouras toimunud autopommiplahvatuste kohta ning 23. detsembri 2013. aasta avaldust poliitaktivistide süüdimõistmise kohta Egiptuses,

–       võttes arvesse ELi–Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida täiendati 2007. aastal kokku lepitud tegevuskavaga, ning võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2013. aasta eduaruannet selle rakendamise kohta,

–       võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud,

–       võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, mis kiideti heaks 1. detsembril 2013 põhiseaduskomisjonis ning seejärel 14. ja 15. jaanuaril 2014. aastal rahvahääletusel,

–       võttes arvesse Egiptuse 24. novembri 2013. aasta seadust nr 107, millega reguleeritakse avalike kogunemiste, meeleavalduste ja rahumeelsete demonstratsioonide õigust,

–       võttes arvesse Egiptuses 8. juulil 2013. aastal avaldatud põhiseaduslikku deklaratsiooni, mis sisaldas põhiseaduse muutmise ning parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamise poliitilist tegevuskava, ning võttes arvesse sellel põhinevat ajutise valitsuse tööprogrammi,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et 14. ja 15. jaanuaril 2014. aastal kiitsid egiptlased rahvahääletusel suure häälteenamusega (98,1% referendumil osalejatest) heaks riigi uue põhiseaduse, kusjuures referendumil osales 38,6% elanikkonnast;

B.     arvestades, et kõrge esindaja / komisjoni asepresident Catherine Ashton õnnitles oma 19. jaanuari 2014. aasta avalduses Egiptuse rahvast ja ametivõime hääletuse suures osas nõuetekohase korraldamise puhul ning märkis, et väidetavatel rikkumistel ei olnud hääletuse tulemustele näiliselt määravat mõju; arvestades, et Egiptuse siseministeeriumi andmetel sai rahvahääletusega seotud sündmustes surma 10 inimest, lisaks said paljud vigastada ja kinni peeti 444 isikut; arvestades, et paljud Egiptuse ja rahvusvahelised toimijad väljendasid muret hääletuse ajal toimunud menetluslike rikkumiste, põhiseaduseelnõu vastu meelt avaldanute mahasurumise ja referendumile eelnenud ühepoolse avaliku arutelu pärast;

 

C.     arvestades, et Egiptuse uus põhiseadus sisaldab arvukalt positiivseid elemente, näiteks põhivabaduste ja inimõiguste, vähemuste kaitse ja eelkõige naiste õiguste küsimustes, kuid selles on ka artiklid, mille kohaselt välistatakse tsiviiljärelevalve relvajõudude üle, keelatakse nende eelarve parlamentaarne kontroll ning lubatakse sõjaväekohtunikel mõista kohut tsiviilisikute üle, samuti on selles artikkel, millega piiratakse aabrahamlike religioonide tunnistajate usuriituste läbiviimise ja pühapaikade loomise vabadust;

D.     arvestades, et poliitilised pinged ja ühiskonna äärmine lõhestatus põhjustavad Egiptuses endiselt terrorirünnakuid ja vägivaldseid kokkupõrkeid; arvestades, et alates 2013. aasta juulist on meeleavaldajate ja julgeolekujõudude, aga ka endise president Morsi vastaste ja toetajate vahelistes kokkupõrgetes hukkunud enam kui tuhat inimest ning veelgi rohkem on saanud vigastada; arvestades, et julgeolekujõud on väidetavalt kasutanud meeleavaldajate vastu ülemäärast jõudu, vahi alla on võetud ja kinni on peetud tuhandeid inimesi ning karistamatus on üldlevinud; arvestades, et 12. novembril 2013 tühistati riigis erakorraline seisukord;

E.     arvestades, et Egiptuse poliitiline tegevuskava määrati kindlaks 8. juuli 2013. aasta põhiseadusliku deklaratsiooniga; arvestades, et ajutine valitsus kordas oma tegevuskavas lubadust teha jõupingutusi, et töötada välja demokraatlik süsteem, millega tagatakse kõikidele egiptlastele õigused ja vabadused, viia tegevuskava ellu kõikide poliitiliste toimijate täielikul osalusel, korraldada uue põhiseaduse üle rahvahääletus ja viia seejärel läbi vabad ja õiglased parlamendi- ja presidendivalimised, mis korraldatakse kooskõlas kõikide õigusnormidega ja õigeaegselt;

F.     arvestades, et põhivabaduste ja inimõiguste rikkumised on Egiptuses endiselt levinud; arvestades, et vägivald ja vägivalla õhutamine ning poliitiliste vastaste, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna aktivistide ahistamine sagenes rahvahääletuse eel veelgi; arvestades, et viimastel nädalatel on kinni peetud ja süüdi mõistetud palju poliitilisi ja kodanikuühiskonna aktiviste, sh Alaa Abdel Fattah, Mohamed Abdel (Egiptuse majanduslike ja sotsiaalsete õiguste keskusest), 6. aprilli liikumise juhid Ahmed Maher ja Ahmed Douma ning mitme eri erakonna liikmed; arvestades, et 12. jaanuaril 2014 avaldas Egiptuse inimõiguste nõukogu pärast eespool nimetatud tuntud aktivistide külastamist Tora vanglas aruande, milles mõistetakse hukka nende kinnipidamistingimused ja nõutakse kinnipeetavate väärkohtlemise lõpetamist;

G.     arvestades, et Moslemi Vennaskond on korduvalt keeldunud osalemast ajutise valitsuse korraldatud poliitilistes protsessides ja nõudnud referendumi boikoteerimist, samal ajal kui selle mitu juhti kutsuvad jätkuvalt üles kasutama riigiasutuste ja julgeolekujõudude vastu vägivalda; arvestades, et Egiptuse ajutine valitsus on Moslemi Vennaskonna tegevuse keelustanud, selle juhid vangistanud, vara konfiskeerinud, meediakanalid sulgenud ja sellesse kuulumise kuriteoks kuulutanud, ent liikumist esindav partei (Vabadus- ja Õigluspartei) eksisteerib edasi; arvestades, et endist presidenti Morsit peetakse kinni alates 3. juulist 2013 ning talle esitati seoses tema ametiajaga kriminaalsüüdistused; arvestades, et 20. detsembril 2013 esitasid Vabadus- ja Õigluspartei nimel tegutsevad rahvusvahelised õigusnõustajad Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule tema huvides ametliku kaebuse;

 

H.     arvestades, et põhivabadused ja inimõigused, aga ka sotsiaalne õiglus ja kodanike kõrgem elatustase on Egiptuses avatud, vaba, demokraatliku ja jõukama ühiskonna saavutamisel üliolulised tegurid; arvestades, et sõltumatud ametiühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on selles protsessis äärmiselt olulised ning vaba meedia on igas demokraatlikus ühiskonnas määrava tähtsusega; arvestades, et Egiptuse naised on praegu riigis valitseval poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste perioodil ikka veel eriliselt ebasoodsas olukorras;

I.      arvestades, et 24. novembri 2013. aasta seadus nr 107, millega reguleeritakse avalikke kogunemisi, meeleavaldusi ja rahumeelseid demonstratsioone, pälvis Egiptuses ja sellest väljaspoolgi palju teravat kriitikat; arvestades, et kõrge esindaja / komisjoni asepresident Catherine Ashton märkis oma 23. detsembri 2013. aasta avalduses, et lai üldsus peab nimetatud seadust sõna- ja kogunemisvabadust liigselt piiravaks; arvestades, et möödunud nädalatel aeti selle seaduse alusel laiali rahumeelsed meeleavaldused ning vahistati ja peeti kinni arvukalt meeleavaldajaid;

J.      arvestades, et Egiptusel tuleb jätkuvalt hakkama saada tõsiste majandusraskustega; arvestades, et riigi majandusliku heaolu saavutamiseks on vaja poliitilist stabiilsust, usaldusväärset majanduspoliitikat, meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja rahvusvahelist toetust;

K.     arvestades, et julgeolekuolukord on veelgi halvenenud ning Siinai poolsaarel on sagenenud terrorirünnakud ja julgeolekujõudude vastu toime pandud vägivallaaktid; arvestades, et ametlikel andmetel on alates 30. juunist 2013 vägivaldsetes rünnakutes hukkunud vähemalt 95 julgeolekutöötajat; arvestades, et tuhanded inimesed (peamiselt Eritrea ja Somaalia pagulased, sh paljud naised ja lapsed) hukuvad, kaovad, satuvad inimröövi ohvriks või võetakse pantvangi, et nende eest lunaraha saada, neid piinatakse, kasutatakse seksuaalselt ära või tapetakse elundikaubanduse eesmärgil ning selle põhjuseks on kõnealuse piirkonna inimkaubitsejad;

L.     arvestades, et oma 21. augusti 2013. aasta järeldustes tegi välisasjade nõukogu kõrgele esindajale / komisjoni asepresidendile Catherine Ashtonile ülesandeks vaadata koostöös komisjoniga läbi Egiptusele Euroopa naabruspoliitika ning ELi–Egiptuse assotsieerimislepingu alusel antav abi; arvestades, et partnerlus ühiskondadega, stiimulitel põhinev lähenemisviis ja diferentseeritud lähenemise põhimõte (olenevalt tehtud edusammudest) on ELi läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika nurgakivid; arvestades, et ELi ja Egiptuse assotsieerimislepingu artiklis 2 sätestatakse, et lepinguosaliste vahelised suhted ja lepingu enda sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, mis suunab nende sise- ja välispoliitikat ning moodustab nimetatud lepingu olulise osa; arvestades, et kõrge esindaja / komisjoni asepresident Catherine Ashton märkis oma 11. jaanuari 2014. aasta avalduses, et EL jätkab Egiptuse toetamist, et aidata tal saavutada sellised eesmärgid nagu väärikus, sotsiaalne õiglus, julgeolek, demokraatia, inimõigused ja tugevam majandus;

1.      väljendab veelkord solidaarsust Egiptuse rahvaga ja toetab jätkuvalt nende õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi; võtab teadmiseks Egiptuse uue põhiseaduse, mis kiideti heaks 14. ja 15. jaanuaril 2014 toimunud rahvahääletusel ja mis võib olla oluline edusamm riigi demokraatiale ülemineku problemaatilises protsessis; nõuab uue põhiseaduse põhivabadusi (sh kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus) ja inimõigusi käsitlevate sätete täielikku ja tulemuslikku rakendamist ning kõikide asjaomastes valdkondades juba kehtivate ja edaspidi koostatavate õigusaktide vastavust põhiseadusele;

2.      väljendab siiski muret uue põhiseaduse teatavate artiklite ja eelkõige relvajõudude seisundiga seonduvate artiklite pärast, nagu artikkel 202, mille kohaselt nimetatakse kaitseminister, kes on ühtlasi ka relvajõudude ülemjuhataja, relvajõudude ohvitseride seast, artikkel 203, milles käsitletakse relvajõudude eelarvet, artikkel 204, mille kohaselt võivad sõjaväekohtunikud mõista kohut ka tsiviilelanike üle, kui tegemist on otsese rünnakuga sõjaväeliste objektide või tsoonide, sõjaväevarustuse, -dokumentide ja -saladuste, relvajõudude avalike vahendite, sõjaväe tehaste või töötajate vastu või sõjaväeteenistusega seonduva kuriteoga, ning artikkel 234, mille kohaselt peab relvajõudude ülemnõukogu andma kaitseministri nimetamisele oma heakskiidu, kusjuures see säte kehtib presidendi kaks järgmist ametiaega ning selle kohta, kuidas võib ministri ametist tagandada ja kes seda võib teha, ei ole mingit märget;

3.      võtab teadmiseks, et suurem osa rahvahääletusel osalenutest toetab uut põhiseadust, ent valimisaktiivsus oli suhteliselt madal ning teada on antud valimiste ajal toimunud rikkumistest; peab äärmiselt kahetsusväärseks rahvahääletuse eel, ajal ja järel toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid, mille käigus esines surmajuhtumeid ja põhjustati vigastusi, ning peab samuti kahetsusväärseks põhiseaduseelnõu vastu meelt avaldanud aktivistide mahasurumist, mille tagajärjel oli valimistele eelnenud avalik arutelu ühepoolne;

4.      peab äärmiselt murettekitavaks Egiptuses jätkuvaid vägivaldseid kokkupõrkeid, Egiptuse ühiskonna lõhestatust ja sügavaid sisemisi vastuolusid ning demokraatliku ja pluralistliku avaliku arutelu pidamiseks vajaliku keskkonna puudumist; mõistab sügavalt hukka kõik terroriaktid ja igasuguse vägivalla, vägivallale õhutamise ja vihkamist õhutavad avaldused; avaldab kaastunnet kõikide vägivaldsetes kokkupõrgetes hukkunute perekondadele;

5.      mõistab hukka julgeolekujõudude igasuguse ebaproportsionaalse jõukasutamise meeleavaldajate vastu ning nõuab tungivalt, et Egiptuse ajutine valitsus tagaks selliste juhtumite viivitamatu, sõltumatu, põhjaliku ja erapooletu uurimise ja süüdlaste vastutuselevõtmise; tuletab ajutisele valitsusele meelde kohustust tagada kõikide Egiptuse kodanike julgeolek sõltumata nende poliitilistest vaadetest või religioonist, samuti seda, et kõikide vägivallaaktide, vägivalla õhutamise juhtude ja inimõiguste rikkumiste toimepanijad tuleb võtta vastutusele erapooletult;

6.      rõhutab taas, et leppimine ja tsiviilisikute juhitud kaasav poliitiline protsess, milles osalevad kõik demokraatlikud poliitilised toimijad, on Egiptuse demokraatiale üleminekul otsustava tähtsusega; toonitab, et selle protsessi järgmine määrava tähtsusega etapp on vabade ja õiglaste parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamine uues põhiseaduses kindlaks määratud aja jooksul ning sellele tuginev eri poliitiliste vaadete, naiste ja vähemuskogukondade piisav esindatus; julgustab kõiki poliitikas ja ühiskonnaelus osalejaid (sh endise president Morsi toetajaid) vältima igasugust vägivalda, vägivalla õhutamist ja provokatsioone ning aitama kaasa lepitamisalastele jõupingutustele; kordab oma nõudmist vabastada kõik poliitvangid, sh endine president Morsi; on endiselt veendunud, et Egiptuse mis tahes demokraatliku poliitilise jõu või osalise vastu suunatud igasuguste keeldude, välistamiste või süüdistustega korratakse varasemaid vigu ja jõutakse üksnes suurema radikalismini;

7.      nõuab, et igasugune poliitiliste vastaste, rahumeelsete meeleavaldajate, ametiühingute esindajate, ajakirjanike, naisõiguslaste ja muude Egiptuse kodanikuühiskonna osaliste vastu suunatud vägivald, ahistamine ja hirmutamine riigiasutuste, julgeolekujõudude või muude rühmade poolt tuleb viivitamatult lõpetada; nõuab selliste juhtumite põhjalikku ja erapooletut uurimist ning nende toimepanijate vastutuselevõtmist; kutsub taas ajutist valitsust üles tagama, et Egiptuse ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, sõltumatud ametiühingud ja ajakirjanikud saavad riigis tegutseda vabalt ja ilma valitsuse sekkumiseta;

8.      väljendab muret seoses 24. novembri 2013. aasta seadusega nr 107, millega reguleeritakse avalikke kogunemisi, meeleavaldusi ja rahumeelseid demonstratsioone, piiratakse meelevaldselt rahumeelse kogunemise õigust ja võimaldatakse kasutada repressioone, ning peab murettekitavaks selle rakendamist ja selle alusel hiljuti toimunud vahistamisi; nõuab kõnealuse seaduse läbivaatamist vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja Egiptuse rahvusvahelistele kohustustele ning tuginedes kodanikuühiskonnaga peetavale dialoogile; nõuab, et vabastataks kõik need, kes on vahistatud, kinni peetud või süüdi mõistetud üksnes seetõttu, et nad kasutasid oma seadusjärgset kogunemisvabaduse, meeleavalduste, ühinemisvabaduse või sõnavabaduse õigust;

9.      mõistab hukka hiljuti Egiptuse julgeolekujõudude vastu toime pandud terrorirünnakud; peab äärmiselt murettekitavaks järjest halvenevat julgeolekuolukorda Siinai poolsaarel ning nõuab, et Egiptuse ajutine valitsus ja julgeolekujõud teeksid julgeoleku taastamiseks suuremaid jõupingutusi, võideldes eelkõige kõnealuse piirkonna inimkaubitsejate vastu; tuletab sellega seoses meelde, et uue põhiseaduse artikli 89 kohaselt on igasugune orjapidamine, rõhumine, inimeste sunniviisiline ärakasutamine, seksikaubandus ja muud inimkaubanduse vormid Egiptuses seadusega keelatud ja käsitatavad kuritegudena;

10.    kordab nõukogule, kõrgele esindajale / komisjoni asepresidendile ja komisjonile esitatud palvet võtta liidu kahepoolsetes suhetes Egiptusega ning riigile rahalist toetust eraldades arvesse nii tingimuslikkuse põhimõtet (sõltuvalt tehtud edusammudest) kui ka Egiptuse ees seisvaid tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, ning kordab, et selles suhtes tuleb kehtestada selged ja ühiselt kokku lepitud võrdlusalused;

11.    kordab oma nõudmist pakkuda Egiptusele ja muudele araabia kevade riikidele vara tagastamise küsimuses rohkem tuge ja abi, nagu on nõutud ka parlamendi 23. mai 2013. aasta ja 12. septembri 2013. aasta resolutsioonides; rõhutab taas, et endiste diktaatorite ja nende režiimide poolt varastatud vara tagastamise hõlbustamine on ELi moraalne kohus ja kuna sel on suur sümboolne tähendus, on see äärmiselt poliitiline küsimus, mis on liidu suhetes lõunapoolsete naaberriikidega äärmiselt oluline;

12.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse Araabia Vabariigi ajutisele valitsusele.