RAPORT Energiahinna tõusu makromajanduslik mõju
5.1.2007 - (2006/2247(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Manuel António dos Santos
Arvamuse koostaja (*):
Giles Chichester tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel
(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
energiahinna tõusu makromajandusliku mõju kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 2006. aasta septembris avaldatud komisjoni aruannet „Euroopa energia ja transport – nafta ja gaasi kõrgetest hindadest tulenevad stsenaariumid”;
– võttes arvesse komisjoni teatist „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” (KOM(2006)0545);
– võttes arvesse 15. ja 16. juunil 2001 Göteborgis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise ning 23. ja 24. märtsil 2006 ning 15. ja 16. juunil 2006 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiste lõppjäreldusi;
– võttes arvesse 27. oktoobril 2005. aastal Hampton Courtis toimunud ELi riigi- ja valitsusjuhtide mitteametliku kohtumise järeldusi, mis tähistavad ELi uue energiapoliitika algust;
– võttes arvesse oma 26. veebruari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorra kohta – raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta[1];
– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta[2];
– võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem[3], eriti selle nõudmisi komisjoni energiatõhususe tegevuskava ja riiklike energiatõhususe tegevuskavade osas;
– võttes arvesse 2006. aasta oktoobris avaldatud Sterni aruannet kliimamuutuse majanduslike aspektide kohta;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6‑0001/2007),
A. arvestades, et naftahinna tõus avaldab ELile, kelle nafta import ületab eksporti, negatiivset mõju, vähendades sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu, tööhõivet ja investeeringuid ning suurendades inflatsioonisurvet ja tõstes intressimäärasid;
B. arvestades, et kui eelmiste naftahinna tõusude põhjuseks olid peamiselt olulised naftavarustushäired, siis praegune naftahinna tõus on tingitud peamiselt nõudluse märkimisväärsest suurenemisest Aasias ja Ameerika Ühendriikides ning naftat eksportivate piirkondade geopoliitilisest ebastabiilsusest;
C. arvestades, et ebakindlus nafta pakkumise ja nõudluse tasakaalu suhtes on suurendanud naftahindade edasist tõusu ja turu kõikumist;
D. arvestades, et madalad naftahinnad on maailma majandust kujundanud rohkem kui 50 aasta vältel ning et kõrgete hindade pikaajalise püsimise väljavaade aitab juba kaasa fundamentaalsetele muutustele majanduses; arvestades, et kui meetmeid ei võeta, võib Euroopa sõltuvus energia impordist suureneda 50%lt 70%le aastaks 2030, kusjuures nafta import moodustaks 94%;
E. arvestades, et ELi meetmed vähendada sõltuvust nafta impordist peavad arvestama kliimamuutusega; arvestades, et ülalnimetatud Sterni aruanne kinnitab taas, et ELi „energiapakett” on kliimamuutuse vastu võitlemisel otsustava tähtsusega; ning arvestades, et Sterni aruandes rõhutatakse ka ülisuuri majanduslikke võimalusi, mis EL võib kliimamuutuse vastu võitlemise eestvedajaks hakates saavutada,
1. väljendab muret, et viimastel aastatel on naftahindade arengut iseloomustanud tugev kõikumine ja äkiline tõus 12lt USA dollarilt barreli eest enne 2000. aastat 79 USA dollarini barreli eest 8. augustil 2006, mis piirab Euroopa majanduse taastumist; rõhutab, et hiljutine hinnatõus on tegelikult sarnane muutustega, mis toimusid eelmisel korral 1970ndate aastate keskpaigast 1980ndate keskpaigani, kuid lisandunud on täiendavad asjaolud ja väljakutsed;
2. usub, et neid arusaamu on tugevdanud ka kartused seoses ressursside piisavusega tulevikus, kusjuures mõned analüütikud ennustavad eelolevat füüsilist ressursside piirangut, samas kui teised, peamiselt naftatööstuses, annavad naftavarudest rahustava pildi; juhib tähelepanu, et arusaamad tulevasest puudusest mõjutavad turuhindu pikas perspektiivis;
3. märgib, et on üha raskem leida uusi naftaallikaid ja et iga uus barrel on otsingute ja tootmise poolest kallim; märgib lisaks, et naftasektor vajab kasvanud nõudluse rahuldamiseks tohutuid investeeringuid tootmis- ja rafineerimisvõimsuse tõstmiseks;
4. märgib, et praegune naftahinna tõus erineb varasematest, mis olid pakkumispoole põhjustatud ja ajutised; samas kui praeguses naftahinna tõusus etendavad olulist osa nii kiiresti kasvava nõudlusega Hiina kui ka suur tarbimine Ameerika Ühendriikides, millele lisanduvad naftat tootvate piirkondade ebastabiilsus ning infrastruktuuri investeeringute puudumisest tingitud tarnehäired; sellest tulenevalt on hiljutine hinnatõus alalise iseloomuga ja seda võimendavad spekulatsioonid finantsturul;
5. väljendab muret selle pärast, et nõudlus nafta järgi ei kasva mitte üksnes energeetikasektoris, vaid ka teistes sektorites, nagu naftakeemiasektor; usub, et naftat ei tohiks kasutada energia tootmiseks;
6. võtab teadmiseks äärmiselt erinevad hinnangud ja arvamused allesjäänud naftavarude ning naftatootmise haripunkti jõudmise aja kohta; nõuab sellega seoses tungivalt energeetikat käsitlevate statistiliste andmete läbipaistvuse parandamist, eriti naftavarude taseme osas; rõhutab siiski, et Euroopal tuleb veelgi rohkem seista vastamisi püsivalt kõrgete ja kõikuvate naftahindadega ja nendega seotud majandusliku mõjuga ning et hiljuti avastatud ressursid on olnud väiksemad ja nende väljaarendamine kulukam, sest nad asuvad sageli avamerel, ning et avastamise, väljaarendamise ja tootmise kulud tõusevad ja muudavad pakilisemaks vajaduse lülituda ümber alternatiivsetele energiaallikatele ning arendada välja energiasäästlikud ja taastuvatel energiaallikatel põhinevad tehnoloogiad;
Negatiivne mõju
7. rõhutab, et naftahinna tõusud avaldavad ELile, kelle nafta import ületab eksporti, reaalset mõju, vähendades SKT kasvu, investeeringuid ja tööhõivet ning suurendades inflatsioonisurvet ja tõstes intressimäärasid;
8. rõhutab, et vastavalt erinevustele naftast sõltuvuse ja tootmisstruktuuride osas on naftahinna tõusudel liikmesriigiti erinev mõju ning et kõige rohkem tunnetavad selle tagajärgi nafta impordist tugevasti sõltuvad riigid, nagu eurotsoon, kus SKT on hinnanguliselt langenud vähemalt 0,5% võrra, ning uued liikmesriigid, mille majandus on energiaintensiivsem;
9. on mures, et kõrgemad energiahinnad sunnivad tõstma ka tarbekaupade hindu, mis suurendab tarbijahindade harmoneeritud indeksi inflatsiooni eurotsoonis ja ELis 2,3%ni; juhib tähelepanu sellele, et 2006. aasta juulis suurenesid eurotsooni tööstuses tootjahinnad 5,9% võrra, samas kui naftahindade äkilise tõusu teisesed mõjud palkadele enamasti puuduvad ja palkade tõus on mõõdukas; väljendab muret selle üle, et kasutada jääva sissetulekuosa vähenemise tõttu avaldab naftahinna tõus negatiivset mõju kodumajapidamisnõudlusele;
10. väljendab muret tõusnud elamis-, kütte- ja transpordikulude sotsiaalse mõju pärast eriti nendele elanikkonnarühmadele, kes on madala sissetulekuga, vaesed või sotsiaalselt kaitsetud, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid sobivad meetmed, et tagada nimetatud teenuste taskukohasus ja kättesaadavus olenemata naftahinna tõusust, eesmärgiga tagada liikuvus ja hoida ära sotsiaalne tõrjutus ja vaesestumine;
11. märgib, et EKP on alates 2005. aasta detsembrist intressimäärasid juba kuus korda tõstnud; väljendab muret selle pärast, et VKEde jaoks on laenukulude suurus üha vähem ettearvatav ja et see mõjutab negatiivselt investeeringud ja tööhõivet ELis; väljendab kahetsust, et naftahindade tõusust tingitud inflatsioonisurve koos võimaliku teise ringi mõjuga võib lõpuks muuta rahalised piirangud vältimatuks;
12. rõhutab, et vaevalise taastumise olukorras kujutab intressimäärade tõus ohtu majanduskasvule ning juhib tähelepanu euro vahetuskursi ja naftahindade muutustega seotud riskidele, kuna need tegurid mängisid nende mõju tõttu majapidamiste ostujõule olulist rolli 2005. aasta nõrgas majanduskasvus; kutsub üles mõtisklema selle üle, kas nafta ja naftasaaduste denomineerimine dollarite asemel eurodes oleks eurotsooni jaoks teostatav ning millised oleksid võimalused;
13. märgib, et ebakindlus edaspidise pakkumise ja nõudluse tasakaalu suhtes on loonud stiimuleid uutele finantsturgudele sisenejatele, nagu nafta või muude energiahindadega seotud riskiturve või tuletisinstrumendid; märgib, et mõnel juhul on nimetatud meetmed mõjutanud suundumusi ebasoodsalt, kuid samas võivad nad aidata lisada turgudele likviidsust ja vähenda seega volatiilsust; soovitab otsida sobivaid viise antud meetmete läbipaistvuse suurendamiseks, et tegeleda kahtlustega meetmete pideva arengu osas;
Transpordisektor
14. märgib, et naftahinna tõusul on valdkonniti erinev mõju – kõige enam on mõjutatud transpordisektor, mille osa kogu ELi naftatarbimises on 56 %, ning elamumajandussektor, samas kui teised sektorid on naftast sõltumist edukalt vähendanud energiatõhususe parandamise ja teiste kütuseliikide kasutuselevõtu abil; rõhutab, et need kaks sektorit (transport ja elamumajandus) mõjutavad kõige olulisemalt majapidamiskulusid ning et naftahinna tõus suurendab ebavõrdsust ostujõu osas kõige madalama sissetulekuga majapidamiste kahjuks;
15. nõuab, et ELi üldstrateegia abil lõpetataks järk-järgult fossiilkütuse kasutamine transpordisektoris, mis tooks kaasa ELi naftasõltuvuse järkjärgulise vähenemise ja keskkonnasäästliku energia üha laialdasema kasutamise transpordisektoris;
16. usub, et transpordikütusevarusid saaks suurendada maagaasi- või kivisöepõhiste ebatavapäraste nafta- ja vedelkütuste tootmise edendamisega, kui see on majanduslikult mõistlik; toetab alternatiivsete kütuste, nagu biokütuste, vesiniku kütuseelemendiga töötavate sõidukite ja hübriidsõidukite arendamist ja tootmist; toetab ka jõupingutusi uuenduslike lahenduste leidmiseks transpordisüsteemide üldise korralduse alal, sealhulgas sõidukite energiatõhusust käsitlevaid meetmeid;
Kaubavahetusbilanss; ülemaailmne tasakaalustamatus
17. juhib tähelepanu sellele, et naftahinna tõus avaldab naftat importivate riikide kaubavahetusbilansile kahjustavat mõju, jaotades rikkused ümber naftat eksportivatesse riikidesse ning muutes need ülemaailmse tasakaalustamatuse ja naftadollarite ringluse peamisteks osalisteks, mis on juba viinud oluliste välismaiste varade akumuleerumiseni;
18. tervitab tõsiasja, et naftadollarite ringlussevõtmine nafta eksportijate poolt on toonud eurotsoonile kasu, avaldades positiivset mõju välismaistele investeeringutele ja suurendades nõudlust eurotsooni kaupade ja teenuste järele, millega naftahinna tõusu negatiivne mõju on osaliselt korvatud;
Konkurents
19. tuletab meelde, et siseriiklikel energiaturgudel tuleb tagada õiglased energiahinnad; märgib seoses sellega, et energiaturud jäävad suurel määral siseriiklikeks ja et neil domineerivad mõned üksikud – nii era- kui riiklikud – ettevõtjad, kelle omanduses on sageli ka infrastruktuur; palub komisjonil ning riiklikel konkurentsiasutustel ja seadusandjatel võtta energeetikaettevõtted eritähelepanu alla;
20. nõuab energia siseturu väljakujundamist meetmete abil, mis võimaldaksid ületada lahkarvamused sellistes küsimustes nagu reguleerivate asutuste volitused, piiriüleste probleemidega tegeleva Euroopa energiasektorit reguleeriva asutuse puudumine ning prioriteetse ühendamiskava, võrgueeskirjade, tasakaalustus- ja gaasiladustusrežiimide puudumine;
21. rõhutab, et varustajate eraldamine infrastruktuurist on riiklike turgude ja siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ning infrastruktuuri investeerimise stimuleerimiseks väga oluline;
22. märgib lisaks, et kasvav kontsentratsioon siseturul võib suurendada olemasolevaid turumoonutusi, mistõttu tuleb parandada liikmesriikide ja ELi normatiivset suutlikkust, et tagada tarbijate õigused ja vastavus ELi energiatõhususe eesmärkidele;
23. palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada riigihangete valikukriteeriumidesse kõrge energiatõhususe tase; on seisukohal, et keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste läbivaatamise raames peaks võtma meetmeid, et veelgi enam soodustada investeerimist energiatõhususe ja mitmekesistamise meetmetesse;
Euroopa peaks kohe tegutsema
24. rõhutab, et kui meetmeid kohe ei võeta, suureneb Euroopa sõltuvus energia impordist 50%lt 71%le aastal 2030 – millest 94% moodustab nafta import – mistõttu naftahinna tõusu negatiivne mõju suureneb ning Euroopa majandus muutub ebastabiilsemaks;
25. kutsub komisjoni arvestama riigiabi hindamisel vajadust investeerida energiavaldkonna jaoks vajalikku innovatsiooni ning tagama, et uus abi ei põhjustaks konkurentsi moonutamist;
26. juhib tähelepanu sellele, et eelseisvatel aastatel vajavad energia infrastruktuur ja energiavarustus ülisuuri investeeringuid; nõuab, et korraldataks kogu ühendust hõlmav põhjalik arutelu erinevate energiaallikate kohta, võttes arvesse kõiki energia tootmise, ladustamise, jaotuse, transportimise, tarbimise ja varustuskindlusega kaasnevaid kulutusi, aga ka ohutuse ja jäätmetega seonduvaid aspekte ning kliimamuutuse põhjustamist, eriti seoses süsinikdioksiidi heitmetega; palub komisjonil viia erinevate energiaallikate ja erinevate energialiikide kombineerimise mõju hindamine läbi nende parameetrite alusel;
27. tuletab meelde oma 26. veebruari 2004. aasta resolutsiooni, milles juba rõhutati „et oluline on vähendada Euroopa sõltuvust nafta impordist, mis on poliitilisest ja hinnakõikumise seisukohast raske koorem”, avaldati heameelt „ niisuguste tehnoloogiaplatvormide üle nagu vesinikumajanduse Euroopa partnerlus”, julgustati „jätkuvalt investeerima taastuva energia kõige kulutasuvamatesse liikidesse, mis vähendaksid energiaühiku maksumuse kõikumisi, suurendaksid energiavarustuse kindlust, oleksid keskkonnale vähem kahjulikud ning võiksid käivitada tööstusrevolutsiooni, mis oleks võrreldav USAs infotehnoloogia juhtimisel toimunud tööstusrevolutsiooniga”;
28. rõhutab, et naftahinna tõus mõjutab eriti negatiivselt tärkava, areneva ja ümberkorraldusi läbitegeva majandusega riike, kuna nende majandus on kõrge energiaintensiivsuse ja madala energiatõhususega, ning toonitab jätkusuutliku arengu kava olulisust ELi välis-, kaubandus- ja arengupoliitikas;
29. juhib tähelepanu tulevikuturgude potentsiaalile taastuva energia ja energiatõhususe suurendamise tehnoloogia osas; rõhutab taastuvenergia sektori positiivset kasvu ja tööhõive määrasid; ning hoiatab riski eest kaotada keskkonnatehnoloogia turuliidri roll USA-le ja kõrgelt kvalifitseeritud tärkava majandusega riikidele; rõhutab, et ehitiste saneerimise programmid on energia säästmise seisukohast väga olulised;
30. märgib, et Euroopas on veel naftaallikaid; usub, et liidusiseste allikate kasutamise suurendamist tuleks käsitleda olulise (ehkki ajutise) vahendina Euroopasse imporditava naftamahu vähenemise tasakaalustamisel;
31. juhib tähelepanu vajadusele suunata energiainfrastruktuur soojus- ja elektrienergia detsentraliseeritud koostootmise poole;
32. palub komisjonil ja nõukogul koostada üksikasjalik kava ELi sõltuvuse vähendamiseks nafta impordist ja suuna võtmiseks puhtale energiale; nõuab tungivalt meetmete võtmist energiatõhususe parandamiseks; tuletab meelde, et energiatõhusus on ülekaalukalt kõige odavam võimalus vähendada süsinikdioksiidi heitmeid ja suurendada energiavarustuse kindlust;
33. väljendab heameelt komisjoni energiatõhususe tegevuskava üle, mis on otsustava tähtsusega panus energia säästmisse ja seega ka energiasõltuvuse vähendamisse;
34. rõhutab, et energiatõhusust käsitleva poliitika ja meetmetega tuleb asjakohaselt tegeleda struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames [4]; väljendab heameelt energiatõhususe tegevuskavas esitatud ettepaneku üle tugevdada nende vahendite abil erafinantseeringute mõju;
35. nõuab ELi ühtse kriisiabisüsteemi väljatöötamist varustuskindluse tagamiseks, suurendades ELi minimaalseid naftavarusid 90lt tarbimispäevalt 120 tarbimispäevani ja luues minimaalsed gaasivarud vähemalt 90ks päevaks;
36. on arvamusel, et Euroopa nafta ja naftasaaduste varude ning nende impordi ja ekspordi iganädalane tooteliikide (toornafta, bensiin, diisliõli, kütteõli ja muud) kaupa avaldamine (USA eeskujul üldkasutatavate andmete alusel) annab parema ülevaate maailmaturule avaldatavast survest, näitab Euroopa tarbimise taset, vähendab turu korraldajate orientatsiooni Ameerika varudele ja aitab seeläbi vähendada naftahinna kõikumist;
37. tuletab meelde oma nõudmist, et mitmepoolsed pangad ja riiklikud finantsasutused peaksid looma energiatõhususfondid, mis annaksid raha energiatõhususe projektidele; on seisukohal, et energiatõhususe eesmärgid tuleks integreerida ka teiste valdkondade poliitikasse, eriti fiskaal-, transpordi- ja ühtekuuluvuspoliitikasse; on veendunud, et kohalike partnerite ja otsustajate aktiivseks kaasamiseks tuleks edendada uuenduslikke rahastamiskavasid ja lepingulisi vahendeid, nagu mikrokrediit ning eraettevõtete ja omavalitsuste ühisettevõtted;
38. rõhutab Euroopa Investeerimispanga (EIP) olulist rolli puhtasse energiasse investeerimise edendamisel; tervitab EIPi võetud kohustust panustada veelgi enam infrastruktuuri investeeringutesse, sealhulgas energiavarustuse kindlusesse, taastuvatesse energialiikidesse ja üleeuroopalistesse võrkudesse, ning taastuva energia projektide osa kahekordistamist 7%lt 15%le; rõhutab energiaallikate mitmekesistamise hädavajalikkust ning ELi pühendumist jätkusuutlikule arengule ja tema rahvusvahelistele kohustustele Kyoto protokolli täitmisel; julgustab EIPd integreerima oma valikukriteeriumidesse süsinikdioksiidi heitmeid käsitlevaid kriteeriume ning kinnitama taastuva energia ja energiatõhususe projektide jaoks veelgi ambitsioonikamaid eesmärke;
Maksustamine
39. märgib energiaga seotud maksudest laekuvate tulude kasvu seoses hiljutiste naftahinna tõusudega; rõhutab, et adekvaatne fiskaalpoliitika, muu hulgas elamumajandussektoris, on oluline vahend majandusliku sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest, kliimamuutusega tegelemiseks ning stiimulite loomiseks, mis suurendaksid investeeringuid energiatõhususse, taastuvasse energiasse ja keskkonnasõbralikesse toodetesse ning soosiksid neid valdkondi; rõhutab, et ka maksusüsteemid peaksid rakendama põhimõtet „saastaja maksab”;
40. rõhutab, et transpordisektori osa ELi naftatarbimises on 56 % ja et naftahinna tõus mõjutab seda sektorit kõige enam; nõuab raamdirektiivi vastuvõtmist transpordi energiatõhususe kohta; julgustab sõiduautoalaste õigusaktide ühtlustamist, sealhulgas sõidukite üleeuroopaliselt ühtlustatud maksustamist süsinikdioksiidi põhjal koos sertifitseerimise ja märgistamisega ning fiskaalstiimulitega energiaallikate mitmekesistamiseks; nõuab laiaulatusliku strateegia koostamist fossiilkütuste kasutamise järk-järguliseks lõpetamiseks transpordisektoris ja madala süsinikdioksiidi heitega uusima tehnoloogiaga biokütusel ja/või biovesinikkütusel töötavate sõidukite turuletoomise ja kasutamise edendamiseks; rõhutab, et biokütuste kasutuselevõtt ei tohi vabastada autotööstust kohustusest toota säästvamaid sõidukeid, mis paiskavad välja vähem saasteaineid;
Ühine energiapoliitika: energiadiplomaatia
41. tervitab ELi dialoogi ja koostööd naftat eksportivate riikidega, et vähendada nii nõudlus- kui pakkumispoole ebakindlust, muuta mõlema poole investeeringud ning majanduslike ja energia mitmekesistamise otsuste tegemine hõlpsamaks ning luua usalduse ja usaldusväärsuse õhkkond;
42. märgib, et energiapoliitikast ja eriti energiavarustuse kindlusest peab saama ELi ühtse välis-, kaubandus- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa ning nõuab ühtse strateegia väljatöötamist varustuse ja transiitteede kindlustamiseks ja mitmekesistamiseks, tagades ELi-sisese solidaarsuse; arvab, et partnerlust ja koostööleppeid naftat tootvate piirkondadega peaks kasutama stabiilse, kuid avatud õigusraamistiku loomiseks energiat tarnivates riikides, kasutamisse ja transpordi infrastruktuuri tehtavate investeeringute soosimiseks ning pikaajalise varustamise kindlustamiseks;
43. rõhutab, et ELi uus energiadiplomaatia peab hõlmama energiatõhusust ja energia säästmist käsitlevat konstruktiivset dialoogi, mida peetakse naftat eksportivate riikidega, nende riikidega, mida transiitteed läbivad ja kõigi suuremate energiatarbijatega, eelkõige tärkava ja areneva majandusega riikidega, ning mille eesmärgiks on kehtestada minimaalse energiatõhususe standardid üleilmsetele toodetele, suurendada solidaarsust energiapoliitika küsimuses ning võidelda keskkonna reostuse ja kliimamuutuse vastu;
44. tuletab meelde ELi energiavarustuse kindluse ja jätkusuutlikkuse tagamise otsustavat tähtsust; rõhutab kaksikrolli, mida piisav turu reguleerimine ja energiadiplomaatia peaksid etendama stabiilse energiavarustuse raamistiku loomisel;
45. palub komisjonil uurida meetmeid, mille abil vähendada naftavarude kahanemisega kaasnevaid mõjusid ELi kodanikele, muu hulgas analüüsida selliseid poliitikaalaseid ettepanekuid nagu naftavarude kahanemise protokoll, mis aitaks leevendada üleminekut fossiilsete kütuste kasutamise kaotamisele;
46. tervitab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rolli stiimulite pakkumisel energiatarbimise vähendamiseks; nõuab, et kõnealust süsteemi laiendataks ka lennundussektorile; ning nõuab, et komisjon annaks oma panuse ülemaailmse heitkogustega kauplemise süsteemi arendamisse;
47. tunnistab, et kõrgete energiahindade säilitamine avaldab survet tootmisprotsessile, mis sõltub geograafiliselt üksteisest eemalasuvate paikade toorainest; palub komisjonil esitada kaubanduse ja konkurentsialase töö osana põhjalik analüüs, mis käsitleb energiahindade ja naftavarude vähenemise mõju kaubavoogudele;
48. rõhutab vajadust edendada tõhusalt toimivat maailma nafta- ja gaasiturgu eelkõige WTO eeskirjade ja suuniste kaudu; on seisukohal, et kõnealune lähenemine aitab kaasa energiatõhususele ning seeläbi pidurdab energiahinna jätkuvat tõusu;
49. rõhutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni aktiivsema osaluse tähtsust energiapoliitikas ning vajadust saavutada kokkulepe Euroopa Liidu ja Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) vahel eesmärgiga hoida energiahindade tõus kontrolli all;
50. nõuab keskse rolli omistamist Euroopa–Vahemere piirkonna energiaturu loomisele; märgib huviga 20. ja 21. novembril 2006. aastal toimunud energialase välispoliitika konverentsil väljendatud komisjoni soovi tagada, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida oleks energiaalases välispoliitikas olulisel kohal ning loodab, et nimetatud avaldustele järgnevad konkreetsed meetmed;
o
o o
51. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 162.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0110.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0243.
- [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).
SELETUSKIRI
„California osariik kaebas kohtusse maailma kuus suurimat autotootjat ja nõuab, et nad maksaksid kinni keskkonnakahjud, mis tulenevad nende toodetud sõidukite heitmest.” USA president Bush tahab „lõpetada Ameerika sõltuvuse välismaistest energiaallikatest, kavatsedes 2025. aastaks asendada rohkem kui 75% Lähis-Idast imporditavast naftast” „uute tehnoloogiate abil arendatavate puhtamate, odavamate ja usaldusväärsemate alternatiivse energia allikatega.”
See kõlab kui väljamõeldis. Ometi on need teated tegelikkusest.
Mis toimub?
Kui enne 2000. aastat oli toornafta hind väga madal ja barrel maksis 10–12 USA dollarit, siis viimase 6 aasta jooksul on hinnad liikunud üles kuni 79 USA dollarini barrel augustis 2006 ning vaatamata sellele järgnenud olude leevenemisele ei paista hinnatõus peatuvat.
Kui hind on 50 eurot (60 USA dollarit) barreli kohta, maksab EL nafta impordi eest 250 miljardit eurot aastas, mis teeb 2,3% SKTst. Kui meetmeid ei võeta, imporditakse 2030. aastaks praeguse 50% asemel 70% Euroopa energiast, millest 94% moodustab imporditud nafta. Sellise sõltuvustaseme juures tähendab iga 10eurone tõus barreli kohta impordi lisakulu umbes 40 miljardit eurot aastas.
Erinevus võrreldes eelmiste naftahinna tõusudega:
Kui kolme eelmise naftahinna tõusu põhjuseks olid peamiselt olulised naftavarustushäired, siis sel korral on tegu nõudluse märkimisväärse suurenemisega, mille põhjustab Aasia riikide tohutu majanduskasv, aga samuti nõudluse suurenemine nafta järele USAs, mis on hinnad lakke ajanud. Aasia ja Ameerika ühine osa ülemaailmses nõudluse kasvus nafta järele on peaaegu 70% ning Hiina osa üksi on umbes 30%.
Hinnatõusu lisapõhjus peitub kasvavas ebakindluses, näiteks:
· Iraagis ja Nigeerias toimub sabotaaž ning ohus on teiste Lähis-Ida naftatootjate infrastruktuur;
· varustusprobleeme põhjustavad orkaanid, näiteks orkaan Katrina USAs;
· torustike korrosiooni tõttu suletakse USA suurimad naftamaardlad.
Naftatootmise haripunkt?
Hulk teadlasi ja keskkonnaorganisatsioone hoiatavad, et naftatootmise haripunkt on käes või kohe kätte jõudmas.
Naftatootmisettevõtted kinnitavad, et alles on küllaldaselt naftavarusid.
Traditsioonilised naftavarud asuvad aga enamasti poliitiliselt väga ebastabiilsetes piirkondades ja ebatraditsioonilised naftavarud – mis vajavad kaevandamist, sügavamaid puurkaeve või tootmist avamerel – nõuavad siiski suuremaid investeeringuid ning on kulukamad.
Raportöör järeldab, et naftatootmine ei pruugi haripunkti jõudnud olla, kuid odava nafta tootmine näib olevat haripunktis.
Kuigi naftahinnad on äsja taas langenud, tuleb neid arenguid arvesse võttes olla valmis selleks, et naftahind jääb kõikuma ja tulevikus suureneb. Kirjeldatud tausta arvestades tuleb naftahinna tõusu majanduslikke mõjusid kaaluda
I MAJANDUSLIKUD MÕJUD
· Majanduskasv
Tulenevalt naftast sõltuvuse tasemest ja tootmisstruktuuride erinevusest võivad mõjud erineda. Kõige rohkem tunnetavad tagajärgi nafta impordist tugevasti sõltuvad riigid ja energiakulukama majandusega riigid, kus energia kasutamine on vähem tõhus.
Kuna eurotsooni riigid sõltuvad nafta impordist tugevalt, on nad eriti mõjutatud ning kannavad hinnanguliselt suurimat lühiajalist kahju. Hinnangute kohaselt on SKT langenud vähemalt 0,5% võrra.
Negatiivne mõju on eriti tugev ka ELi uutes riikides, kuna nende majandus on energiakulukam.
Lisaks hinnatasemele on ebakindlus tuleviku hinnataseme suhtes ja naftahindade pidev kõikumine iseenesest negatiivsed faktorid.
Teisalt toob naftahinna tõus kaasa naftat eksportivatesse riikidesse akumuleerunud bensiinidollarite reinvesteeringuid pikaajalistesse finantsvaradesse, mis soodustab majanduskasvu toetavate madalate intressimäärade pikaajalist püsimist. Tegelikult investeerivad naftat eksportivad riigid järjest enam oma naftalt saadavat lisatulu eurodes denomineeritud varadesse ning suurenenud nõudlusesse eurotsooni kaupade ja teenuste järele.
· Inflatsioon
Naftahindade tõus võib inflatsiooni mõjutada otseselt ja teiseste mõjude kaudu.
Otseseks mõjuks on vahetu mõju energiatarbimishindadele. THHI energiatarbimise osa moodustab umbes 8,6% THHI ostukorvist ja lisab eurotsooni üldisele inflatsioonile ligi ühe protsendi.
Teisesed mõjud viitavad võimalusele, et lisaks otsestele mõjudele võib naftahinna tõus avaldada inflatsioonile mõju juhul, kui ta mõjutab palgaläbirääkimisi ja hinnakujundust.
Eurotsooni jaoks tervikuna puuduvad praegu märgid palgakulude suurenemise peatumisest, kuid tegelik palgatõus on aasta algusest alates vähenenud.
See viitab nõudlusprobleemile eurotsoonis, mida võimendab kasutada jääva sissetulekuosa vähenemine nafta ja teiste energiaallikate hindade ning tööstuskaupade ja transpordikulude alghindade tõusu tõttu.
Hinnakujunduses on märgatavalt tõusnud tootjahinnad tööstuses (eurotsoonis 5,9% võrra juulis 2006), mis viitab sellele, et ettevõtted jätavad oma kasumite vähenemise tarbija kanda.
Kõikumised ja vähenenud lootus majanduskasvule on investeerimist negatiivselt mõjutanud. VKEde esindajad väljendasid oma muret selle üle, et 2005. aasta detsembrist alates on EKP juba viis korda intressimäärasid tõstnud ja kui need suurenevad ka edaspidi, on laenukulude suurus VKEde jaoks üha vähem ettearvatav ning investeerimine väheneb veelgi.
· Kaubavahetusbilanss ja valuutavahetuskursid
Naftahinna tõus muudab ka rahvusvahelise kaubavahetuse bilanssi. Riigid, kelle nafta import ületab eksporti, kogevad tavaliselt oma maksebilansi halvenemist, mis avaldab omakorda mõju valuutavahetuskursile. Kui keskpanga ja valitsuse rahanduspoliitikas ei toimu muutusi, on oodata dollari kursi tõusu, kuna naftat eksportivate riikide nõudlus dollarisse denomineeritud rahvusvaheliste reservvarade järgi kasvab.
Tugev dollar võib positiivselt mõjutada ka Euroopa majanduse ja kaubanduse konkurentsivõimet. Teisalt, kuna dollari väärtuse vähenemine euro suhtes leevendas hiljutise naftahinna tõusu mõju eurotsoonis, mõjutaks igasugune muutus dollari kursis märkimisväärselt nafta nominaalhinna tõusu tagajärgi Euroopa ja kogu maailma majanduses.
Peale selle viib naftahindade tõus rikkuste ümberjaotumisele naftat eksportivatesse riikidesse, muutes need globaalse tasakaalustamatuse ja bensiinidollarite ringluse peamisteks osalisteks, mis juba on viinud välismaal asuvate märkimisväärsete varade akumuleerumiseni. Euroopa kaupade ja teenuste eksport naftat eksportivatesse riikidesse on suurenenud, mis on naftahinna tõusu negatiivseid mõjusid leevendanud.
· Konkurents
Riigisisesed energiaturud peavad oma konkurentsivõimet parandama, eelkõige selleks, et langetada energiahindu. Energiaturgudel domineerivad mõned üksikud, nii era- kui riiklikud ettevõtted ja energiaturud erinevad liikmesriigiti tugevalt, mis takistab tõeliselt konkurentsivõimeliste Euroopa turgude väljakujunemist.
II EUROOPA PEAKS LÕPUKS OMETI TEGUTSEMA
Kui meetmeid ei võeta, suureneb aastaks 2030 Euroopa sõltuvus energia impordist praeguselt 50%lt 71%ni, millest 94% moodustab nafta eksport, võimendades naftahinna tõusu negatiivseid mõjusid ning muutes Euroopa majanduse ebastabiilsemaks.
Kuigi vahetud majanduslikud tagajärjed on negatiivsed, võib naftahinna hiljutises arengus näha ka uusi väljavaateid ja võimalusi, kasvõi juba seetõttu, et see aitab fossiilkütuste kasutamist vähendada, mida piiratud mõjuga keskkonnameetmed seni pole suutnud.
Energiakriis näitab selgesti uute ja arenevate riikide tulevikuturgude potentsiaali taastuvenergia ja energiatõhususe suurendamise tehnoloogiate jaoks ning toob välja taastuvenergia sektori positiivse kasvu ja tööhõive määra. Euroopa peaks viimaks ometi haarama oma võimalusest ning mitte kaotama keskkonnatehnoloogia turuliidri rolli USA-le.
· Asendusvõimalused taastuvenergiate jaoks
Komisjoni hinnangul on järgmise 20 aasta jooksul vaja investeerida umbes triljon eurot, et rahuldada eeldatavat energianõudlust ning välja vahetada aegunud infrastruktuur. Need investeeringud on võimalik järgneva 20 aasta jooksul ära kulutada traditsioonilistele energiaallikatele ja viimsete naftavarude kasutamisele või siis võtta uus suund.
III RAPORTÖÖRI ETTEPANEKUD
1. Algatada tuleks kogu ühendust hõlmav põhjalik arutelu eri energiaallikate küsimuses, võttes arvesse kõiki energia tootmise, ladustamise, jaotuse, transportimise, tarbimise ja varustuskindlusega kaasnevaid kulutusi, aga ka ohutuse ja jäätmetega seonduvaid aspekte ning kliimamuutuste põhjustamist eriti seoses süsinikdioksiidi heitega.
2. Komisjon peaks kohe alustama eri energiaallikate mõju ja eri portfellide hindamist nende parameetrite alusel.
3. Komisjon peaks välja pakkuma üksikasjaliku kava ELi sõltuvuse vähendamiseks nafta impordist ning välja töötama suuna puhtale energiale; energiatõhususe parandamise meetmed on hädavajalikud.
4. Mitmepoolsed pangad ja riiklikud finantsasutused peaksid looma energiatõhususfondid, mis annaksid raha energiatõhususprojektidele.
5. Energiatõhususe eesmärgid peaks integreerima ka teiste valdkondade poliitikasse, eriti fiskaal-, transpordi- ja ühtekuuluvuspoliitikasse. Kohalike partnerite ja otsustajate aktiivseks kaasamiseks tuleb pakkuda uuenduslikke rahastamiskavasid ja lepingulisi vahendeid, nagu mikrokrediit ning eraettevõtete ja omavalitsuste ühisettevõtted.
6. EIP peaks suurendama oma jõupingutusi taastuvenergia, energiatõhususe ja energiavarustuse alal; arvestades energiaallikate mitmekesistamise hädavajalikkust ning ELi pühendumist jätkusuutlikule arengule ja tema rahvusvahelistele kohustustele Kyoto protokolli täitmisel peaks EIP integreerima oma valikukriteeriumidesse süsinikdioksiidi heidet käsitlevad kriteeriumid ning kinnitama taastuvenergia ja energiatõhususe projektide jaoks veelgi ambitsioonikama eesmärgi.
7. Fiskaalpoliitika peaks looma stiimulid, mis suurendaksid investeerimist energiatõhususse, taastuvenergiasse ja keskkonnasõbralikku toodangusse ning neid valdkondi soosiksid.
8. Maksusüsteemid peaksid inkorporeerima ka põhimõtte „saastaja maksab”.
9. Kuna transpordisektori osa ELi naftatarbimises on 56% ja naftahinna tõus mõjutab seda sektorit kõige enam, peaks vastu võtma ja rakendama raamdirektiivi transpordi energiatõhususe kohta.
10. Suund sõiduautode alaste õigusaktide ühtlustamisele, sealhulgas üleeuroopaliselt ühtlustatud mootorsõidukite maksustamisele süsinikdioksiidi põhjal koos sertifitseerimise ja märgistamisega ning fiskaalstiimulitega energiaallikate mitmekesistamiseks.
11. Üldine strateegia fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks transpordisektoris ja madala süsinikdioksiidi heitega uusima tehnoloogiaga biokütusel ja/või biovesinikkütusel töötavate sõidukite turuletoomise ja kasutamise edendamiseks.
IV ENERGIADIALOOG JA -DIPLOMAATIA
Naftahindade tõusuga seoses võiks jätkusuutliku arengu põhimõtte inkorporeerimine igasse poliitikasse – sealhulgas Euroopa kaubandus- ja arengupoliitikasse – anda pealegi tõuke Euroopa tööstusele ja uuendustele taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogiate ning toodangu vallas ning see võib tulevikus saada majanduskasvu ja töökohtade tekke mootoriks Euroopas ning kogu maailmas.
Viimase, kuid mitte tähtsusetu asjaoluna tervitab raportöör ELi dialoogi ja koostööd naftat eksportivate riikidega.
Sellel on oluline tähtsus nii nõudlus- kui pakkumispoole ebakindluse vähendamisel, mõlema poole investeeringute ja majanduslike ning energia mitmekesistamise otsuste tegemise hõlpsamaks muutmisel ning usalduse ja usaldatavuse õhkkonna loomisel.
12. Energiapoliitika peab olema seotud välis-, kaubandus- ja julgeolekupoliitikaga
Raportööri seisukoht on, et ELi uus energiadiplomaatia peab eesmärgiks seadma energiavarustuse kindlust, energiatõhusust ja energia säästmist käsitleva konstruktiivse dialoogi naftat eksportivate riikidega, nende riikidega, mida läbivad transiitteed, ja kõigi suuremate energiatarbijatega, eelkõige tärkava majandusega riikidega, saavutamaks energiapoliitikas suurem solidaarsus:
– solidaarsus ELiga;
– solidaarsus arengumaadega;
– solidaarsus kõigiga, kes võitlevad keskkonna saastumise ja kliimamuutuste vastu.
Naftahindade tõusuga seoses võiks jätkusuutliku arengu põhimõtte inkorporeerimine igasse Euroopa poliitikasse – sealhulgas Euroopa kaubandus- ja arengupoliitikasse – anda pealegi tõuke Euroopa tööstusele ja uuendustele taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogiate ning toodangu vallas ning see võib tulevikus saada majanduskasvu ja töökohtade tekke mootoriks Euroopas ning kogu maailmas.
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI arvamus (18.12.2006)
majandus- ja rahanduskomisjonile
energiahinna tõusu makromajandusliku mõju kohta
(2006/2247(INI))
Arvamuse koostaja: Godelieve Quisthoudt-Rowohl
ETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tuletab meelde, et konkurents maailma nafta- ja gaasiturul kasvab, eriti seoses suureneva nõudlusega areneva majandusega riikidelt; palub komisjonil seada prioriteediks suurem varustuskindlus; rõhutab turu asjakohase reguleerimise ja energiadiplomaatia vastastikku toetavat rolli stabiilse raamistiku loomisel energiaga varustamiseks; nõuab allikate, tarnijate ja transiiditeede mitmekesistamist ning ELi energiaga omavarustatuse suurendamist;
2. tervitab komisjoni energiatõhususe tegevuskava kui panust energiasäästlikkusse ja seetõttu energiasõltuvuse vähendamisse;
3. rõhutab, et tulevikus on kõrged energiahinnad vältimatud kuna maailmas saavutatakse naftatoomise kõrgpunkt, pärast mida algab naftavarude pikaajaline paratamatu vähenemine;
4. usub, et naftavarude vähenemine mõjutab suuresti rahvusvahelisi kaubavooge kuna enam pole majanduslikult tasuv sõltuda kaupadest, mis nõuavad pikamaavedu, eriti õhutranspordi kaudu;
5. palub komisjonil uurida meetmeid, et vähendada naftavarude kahanemisega kaasnevaid mõjusid ELi kodanikele, sealhulgas analüüsida poliitikaalaseid ettepanekuid nagu Naftavarude kahanemise protokoll, mis aitaks leevendada üleminekut mittefossiilsetele kütustele tulevikus;
6. tervitab komisjoni kavatsust kasutada mitme- ja kahepoolset kaubanduspoliitikat edendamaks energiatõhusaid tehnoloogiaid, et takistada ülemaailmse energianõudluse suurenemist ja usub, et süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise ülemaailmne süsteem aitaksid samuti kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele lisaks meetmetele, ms toetavad lennuettevõtluses kütuse tõhusat kasutamist;
7. juhib tähelepanu sellele, et nafta on oluline nii transpordisektorile kui ka töötlevale tööstusele; seetõttu on seisukohal, et tootmisahela igal etapil tuleb kõikide vahendite abil tagada fossiilkütuste kõige tõhusam kasutus, et minimeerida keskkonnamõju ja vähendada survet nappidele ressurssidele;
8. palub ELi liikmesriikidel kavandada ühine energiastrateegia, et aidata kaasa stabiilse ja usaldusväärse energiaturu tekkimisele maailmas ning pakkuda parimat võimalust lõpetamaks ärevust põhjustavad arengud energiaga varustamise meetodite vallas maailma tasandil;
9. rõhutab, et Kyoto protokoll mitte ei taksita majandusarengut vaid ennetab vajadust muudatuste järele investeerimisstrateegiates, mis paratamatult kaasneb fossiilkütuste hinna tõusuga; märgib, et lisaks võimaldab see rahvusvahelist raamistikku, mille käigus peaks edendama uusi tootmismeetodeid, uusi tehnoloogiaid ja parimaid tavasid, eriti areneva majandusega riikide ja vähemarenenud riikide hulgas;
10. rõhutab, et areneva majandusega riikide ja vähemarenenud riikide majandust kahjustab kõrge energiaintensiivsuse ja madala energiatõhususe tõttu naftahindade tõus ning rõhutab säästva arengu rolli ELi välis-, kaubandus- ja arengupoliitikas;
11. on seisukohal, et energiatõhus ja keskkonnasäästlik tehnoloogia tagavad Euroopa ettevõtetele märkimisväärse konkurentsieelise; rõhutab, et kõnealuse eelise hoidmiseks, peab piisavalt investeerima teadus- ja arendustöösse ning samaaegselt edendama Euroopa standardeid rahvusvahelistel foorumitel; palub komisjonil suurendada vastastikuse kasu eesmärgil kaubanduspartnerite teadlikkust kõnealusest võimalusest;
12. rõhutab vajadust energiatõhusust käsitleva poliitika järele ning struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondide ning konkurentsi ja innovaatika raamprogrammi raames võetavate meetmete järele; tervitab energiatõhususe tegevuskavas toodud ettepanekut suurendada nende meetmete kaudu erafinantseerimist;
13. tervitab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rolli soodustuste pakkumisel energiatarbimise vähendamiseks; nõuab, et kõnealust süsteemi laiendataks ka lennundussektorile; nõuab, et komisjon annaks oma panuse ülemaailmse heitkogustega kauplemise süsteemi arendamisse;
14. tunnistab, et kõrgete energiahindade säilitamine avaldab survet tootmisprotsessile, mis sõltub geograafiliselt üksteisest eemalasetsevate paikade toorainest; palub komisjonil esitada kaubanduse ja konkurentsialase töö osana analüüs, mis käsitleb energiahindade ja naftavarude vähenemise mõju kaubavoogudele;
15. rõhutab, et energiahindade kontrollimatu kasv mõjutab vaesemate, ebastabiilsemate leibkondade sissetulekuid ja nõrgestab sotsiaalset ühtekuuluvust, eelkõige nendes riikides, kus on eriomased geograafilised, piirkondlikud või kliimaalased tingimused, nagu näiteks mägede piirkonnas või saartel;
16. rõhutab vajadust edendada tõhusalt toimivat maailma nafta- ja gaasiturgu eelkõige WTO eeskirjade ja suuniste kaudu; on seisukohal, et kõnealune lähenemine aitab kaasa energiatõhususele ning seeläbi kahandab energiahinna jätkuvat tõusu;
17. tunneb muret teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) raames toimuvate energiateenuste liberaliseerimist käsitlevate läbirääkimiste üle, mille käigus üritatakse suurema energiavarustuse kindluse nimel vähendada valitsuste õigust reguleerida ja järgida prioriteete nagu imporditud energiast sõltumise vähendamine ja säästvate ressursside kasutuselevõtmine; on veendunud, et energiapoliitika demokraatlik kontrollimine on ülemaailmne kohustus, et tulla toime julgeolekut, majandust, ühiskonda ja keskkonda ähvardavate ohtudega; seetõttu palub komisjonil hoiduda teistele riikidele energiateenuste sektori liberaliseerimist käsitlevate nõuete ja pakkumiste esitamisest;
18. rõhutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni aktiivsema osaluse tähtsust energiaalastes küsimustes ning vajadust saavutada kokkulepe Euroopa Liidu ja Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) vahel eesmärgiga hoida energiahindade tõus kontrolli all;
19. märgib, et energiavarustuse kindlus peab saama ELi ühise välis-, ja julgeolekupoliitika lahutamatuks osaks rõhutab piiriülese koostöö tähtsust energia vallas ning palub komisjonil arendada energiapoliitika alast koostööd Euroopa naabruspoliitika raames.
20. nõuab Euroopa–Vahemere piirkonna energiaturu loomisele keskse rolli omistamist; märgib huviga komisjoni soovi seoses 20. ja 21. novembril 2006. aastal toimunud energialase välispoliitika konverentsiga, tagada Põhja-Aafrikale ja Lähis-Idale oluline osa energiaalases välispoliitikas ning loodab, et kõnealustele teadetele järgnevad konkreetsed meetmed;
21. peab kasulikuks meetmeks Euroopa Liidu algatust rahvusvahelise mehhanismi loomise kohta, mis takistab naftabörsidel hangeldamist;
22. rõhutab vajadust lisada Euroopa Liidu kokkulepetesse energiat tootvate kolmandate riikidega sätted meetmete kohta, mille abil kontrollida üleliigset ja põhjendamatut energia tooreaine hinnatõusu.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Energiahinna tõusu makromajanduslik mõju |
||
|
Menetluse number |
|||
|
Vastutav komisjon |
ECON |
||
|
Arvamuse esitaja(d) |
INTA |
||
|
Arvamuse koostaja |
Godelieve Quisthoudt-Rowohl |
||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
22.11.2006 |
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
18.12.2006 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
15 0 8 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Kader Arif, Jean-Pierre Audy, Enrique Barón Crespo, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Georgios Papastamkos, Tokia Saïfi, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Johan Van Hecke, Zbigniew Zaleski |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Panagiotis Beglitis, Harlem Désir, Elisa Ferreira, Małgorzata Handzlik, Jens Holm, Jörg Leichtfried |
||
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamus (12.12.2006)
majandus- ja rahanduskomisjonile
energiahinna tõusu makromajandusliku mõju kohta
(2006/2247(INI))
Arvamuse koostaja: Giles Chichester(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47
ETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. märgib, et naftahinnad tõusid ajavahemikul 2001–2006 enam kui 370% võrra, mitte naftapuuduse tõttu, vaid selle tõttu, et suurenes ebakindlus suurtest geopoliitilistest pingetest ning terrorismirünnakute ja naftatootmispiirkondades loodusõnnetuste toimumise võimalusest tulenevate eeldatavate tarneriskide suhtes ning et kasvas arengumaade, nagu Hiina ja India nõudlus; märgib lisaks, et maailma päevane toornaftatarbimine tõusis 2006. aastal ligi 85 miljoni barrelini, et kogu maailma vaba tootmisvõimsus on ligikaudu vaid 1,5 miljonit barrelit päevas, mis asub peaaegu täielikult Saudi Araabias, ning et turgudele tekitab muret, et vaba tootmisvõimsus oleks potentsiaalsete tarnekatkestuste ja geopoliitiliste riskide katmiseks ebapiisav ja puudulik;
2. usub, et neid arusaamu on tugevdanud ka kartused seoses tulevaste ressursside piisavusega, kusjuures mõned analüütikud ennustavad eelolevat füüsilist ressurssidepiirangut, samas kui teised, peamiselt naftatööstuses, annavad naftavarudest rahustava pildi; juhib tähelepanu, et arusaamad tulevasest puudusest mõjutavad turuhindu pikas perspektiivis;
3. märgib, et on üha raskem leida uusi naftaallikaid ja et iga uus barrel on otsingute ja tootmise poolest kallim; märgib lisaks, et naftasektor vajab kasvanud nõudluse rahuldamiseks tohutuid investeeringuid tootmis- ja rafineerimisvõimsuse tõstmiseks;
4. märgib, et naftanõudluse kiire kasvu tõttu kolmandates riikides, eelkõige OECDsse mitte kuuluvates riikides, kasvab nõudlus kolmandates riikides, kes konkureerivad nõudluses ELi liikmesriikides vajatava nafta järele;
5. rõhutab nafta olulisust ELi majanduse jaoks ja peab nafta- ja importnaftasõltuvuse taset väga murettekitavaks, eelkõige seoses liikmesriikide püüdlustega sõltuvust vähendada alates 1970. aastate keskpaigast ja ilmselt vältimatu tarbimisekasvuga transpordisektoris; märgib lisaks, et transport sõltub peaaegu täielikult naftast (98%) ja kasutab 70% ELis tarbitavast naftast ning selle tarbimine suureneb tulevikus veelgi;
6. märgib, et Euroopas on veel naftaallikaid; usub, et sisemiste allikate kasutamise suurendamist tuleks käsitleda olulise (ehkki ajutise) vahendina Euroopasse imporditava naftamahu vähenemise tasakaalustamisel;
7. rõhutab, et struktuuriliselt kõrged naftahinnad põhjustavad üldist majanduslikku langust ELi liikmesriikides, mis sõltuvad suurel määral naftast; tuletab meelde, et see arengutendents avaldab survet intressimäärade tõusuks, mis omakorda seab ohtu Lissaboni strateegia saavutused; rõhutab seepärast, et naftahinna tõusu negatiivse makroökonoomilise mõju tõttu tuleb veelgi kiiremini üle minna alternatiivsetele energiaallikatele ning arendada energiasäästlikke tehnoloogiaid ja taastuvaid energiaallikaid;
8. on seisukohal, et kõik ELi meetmed naftaimpordist sõltuvuse vähendamiseks peavad arvestama kliimamuutust; rõhutab sellega seoses, et Sterni aruandes kliimamuutuse majanduslike aspektide kohta kinnitatakse, et ELi „energiapakett” on kliimamuutuse vastu võitlemisel otsustava tähtsusega, ning rõhutab ka seda, et kui EL hakkab kliimamuutuse vastu võitlemisel eestvedajaks, võib see anda liidule ülisuuri majanduslikke eeliseid;
9. rõhutab, et ELi energiakindluse parandamine ja selle kõrgetest naftahindadest ja tarnekatkestustest haavatavuse vähendamine nõuab, et erilist tähelepanu tuleb osutada naftatarnete laiendamisele ja mitmekesistamisele, tõhususe parandamisele, taastuvenergiaallikate osa suurendamisele eelkõige transpordi- ja kütusesektoris, ning alternatiivsete kütuste ja tehnoloogiate alasele uurimis- ja arendustööle;
10. nõuab, et ELi üldstrateegia abil lõpetataks järk-järgult fossiilkütuse kasutamine transpordisektoris, mis tooks kaasa ELi naftasõltuvuse järkjärgulise vähenemise ja keskkonnasäästliku energia üha laialdasema kasutamise transpordisektoris;
11. usub, et transpordikütusevarusid saaks suurendada maagaasi- või kivisöepõhiste ebatavapäraste nafta- ja vedelkütuste tootmise edendamisega, kui see on majanduslikult mõistlik; toetab alternatiivsete kütuste, nagu biokütuste, vesiniku/kütuseelemendiga töötavate sõidukite ja hübriidsõidukite arendamist ja tootmist; toetab ka jõupingutusi uuenduslike lahenduste leidmiseks transpordisüsteemide üldise korralduse alal, sealhulgas sõidukite energiatõhusust käsitlevaid meetmeid;
12. väljendab muret selle pärast, et naftanõudlus ei kasva mitte üksnes energeetikasektoris, vaid ka teistes sektorites, nagu naftakeemiasektoris; usub, et naftat ei tohiks kasutada energia tootmiseks;
13. on arvamusel, et Euroopa nafta ja naftasaaduste varude ning nende impordi ja ekspordi iganädalane tooteliikide (toornafta, bensiin, diisliõli, kütteõli ja muud) kaupa avaldamine (USA eeskujul üldkasutatavate andmete alusel) annab parema ülevaate maailmaturule avaldatavast survest, näitab Euroopa tarbimise taset, vähendab turu korraldajate orientatsiooni Ameerika varudele ja aitab seeläbi vähendada naftahinna kõikumist.
Taustmaterjalid
Percentage of Consumption by Fuel
Source: IEA, Key World Energy Statistics 2006 Edition/Eurostat
Import Dependency by Fuel Type
Source: Eurostat 2003
World Oil Producers and Importers
Source: IEA, Key World Energy Statistics 2006 Edition
World Oil Reserves
Source: BP Statistical Review of World Energy June 2006 (© BP 2006)
OPEC Spare Production Capacity
Source: IEA, Total estimate
Annual Changes in World Oil Demand
Source: IEA, September 2006
Oil prices are high not because of shortage,
but because of a fear of shortage
Source: IEA, September 2006
The Global Oil Market in 2005
Inter-regional crude oil flows: 35 Mb/d
(Mb/d: Millions of barrels per day)
Source: IEA, Total 2006
Demand will be focused on transportation and
petrochemicals because of high oil prices
Source: IEA, World Energy Outlook 2005
MENETLUS
|
Pealkiri |
Energiahinna tõusu makromajanduslik mõju |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ECON |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
ITRE 26.10.2006 |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
26.10.2006 |
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Giles Chichester |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
20.3.2006 |
22.11.2006 |
11.12.2006 |
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.12.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
21 1 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Březina, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, András Gyürk, Fiona Hall, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Pia Elda Locatelli, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Herbert Reul, Catherine Trautmann, Nikolaos Vakalis |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Etelka Barsi-Pataky, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Vittorio Prodi, Lambert van Nistelrooij |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Sharon Bowles, Bill Newton Dunn, Sepp Kusstatscher |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Energiahinna tõusu makromajanduslik mõju |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
ECON |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
ITRE |
INTA |
|
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
INTA |
|
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Manuel António dos Santos |
|
||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
23.1.2006 |
20.3.2006 |
28.11.2006 |
|
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.12.2006 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
34 0 1 |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Sophia in 't Veld, Wolf Klinz, Andrea Losco, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė, Sahra Wagenknecht, Lars Wohlin |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Valdis Dombrovskis, Harald Ettl, Syed Kamall, Werner Langen, Klaus-Heiner Lehne, Alain Lipietz, Jules Maaten, Vladimír Maňka, Thomas Mann, Corien Wortmann-Kool |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Reinhard Rack |
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
5.1.2007 |
|||||||||||
|
Märkused |
|
|||||||||||