RAPORT Poliitikakava seadusliku rände kohta
17.9.2007 - (2006/2251(INI))
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Lilli Gruber
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
seaduslikku rännet käsitleva poliitikakava kohta
Euroopa Parlament,
- võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb poliitikakava seadusliku rände kohta (KOM(2005)0669);
- võttes arvesse komisjoni teatist kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastase võitluse poliitiliste prioriteetide kohta (KOM(2006)0402);
- võttes arvesse Regioonide Komitee 26. veebruari 2007. aasta arvamust, mis käsitleb poliitikakava seadusliku rände kohta, ebaseadusliku sisserände vastast võitlust ja Euroopa rändevõrgustiku tulevikku (CdR 233/2006);
- võttes arvesse 4. ja 5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja kokkuvõtteid ja Haagi programmi, mis selles sisaldub[1];
- võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Üldine lähenemisviis migratsioonile üks aasta hiljem: Euroopa tervikliku rändepoliitika poole” (KOM(2006)0735);
- võttes arvesse 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni seadusliku ja ebaseadusliku sisserände vahelise seose ja ümberasujate lõimimise kohta[2];
- võttes arvesse rohelist raamatut Euroopa Liidu lähenemisviisi kohta majandusmigratsiooni juhtimisele (KOM(2004)0811) ja 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni sellel teemal[3];
- võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Ühine integratsioonikava – Raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus” (KOM(2005)0389) ja oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus[4];
- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 862/2007 ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse alase statistika kohta[5];
- võttes arvesse 10. ja 11. juulil 2006 Rabatis aset leidnud rände- ja arenguteemalist ELi ja Aafrika ministrite konverentsi;
- võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooni rände ja arengu kohta, mis võeti vastu 22. ja 23. novembril 2006 Tripolis peetud ELi ja Aafrika ministrite konverentsil;
- võttes arvesse globaalset lähenemisviisi, mida kinnitati 14. ja 15. detsembril 2006 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistuja järeldustes;
- võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee aruannet kvalifitseeritud töötajate sisserände ja selle mõju kohta riiklikule arengule, mis võeti vastu 28. juunil 2007;
- võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Üldise lähenemisviisi kohaldamine rändele Euroopa Liidust idas ja kagus asuvate naaberpiirkondade puhul” (KOM(2007)0247);
- võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise korduvrände ja liikuvuspartnerluse kohta (KOM(2007)0248);
- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249 - C6-0143/2007 - 2007/0094(COD));
- võttes arvesse Amsterdami lepingut, mis annab ühendusele pädevuse ja vastutuse sisserände ja varjupaiga küsimuste eest, ning EÜ asutamislepingu artiklit 63;
- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit, arengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6‑0322/2007),
A. arvestades, et Eurostati andmetel on kolmandatest riikidest pärit ja seaduslikult Euroopa Liidu 27 liikmesriigis asuvate inimeste arv ligikaudu 18,5 miljonit (samal ajal, kui umbes 9 miljoni liidu kodaniku alaline elukoht on muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik);
B. arvestades, et ränne on rahvusvaheline nähtus, milles ka ELi kodanikud rändajatena osalevad;
C. arvestades, et praeguste lepingute ja uue lepingu eelnõu raames vastutavad liikmesriigid de jure ja de facto ELi töötamise eesmärgil lubatud majanduslike sisserändajate arvu kindlaksmääramise eest;
D. arvestades, et Euroopa tasandil on sisserände puhul vajalik üldine ja ühtne lähenemisviis, sest sisserändepoliitika muutmine ühes liikmesriigis mõjutab rändevooge ja arengut teistes liikmesriikides;
E. arvestades, et elanikkonna vananemine ja demograafilised muutused tekitavad vajaduse mõtestada ümber sisserändepoliitikad, sest praegust ja tulevast olukorda ELi tööjõuturgudel võib üldjoontes kirjeldada kui hästi juhitud seaduslikku sisserännet vajavat olukorda (Eurostati andmetel peaks 2050. aastaks tööealise elanikkonna osa kogu rahvastikus vähenema rohkem kui 50 miljoni võrra);
F. arvestades, et valitsustevahelise konverentsi mandaat, nagu määratleti 2007. aasta juuni Euroopa Ülemkogul, näeb ette ühenduse menetluse laiendamise kõikidele seaduslikku sisserännet puudutavatele küsimustele, välistades seega erinevused ja tõstes otsuse tegemise tulemuslikkust;
G. arvestades, et rändevoogude osas toimuvate arengute paremaks peegeldamiseks on vaja põhjalikumat ja kõikehõlmavamat sisserändajate määratlust, mis hõlmaks nende inimeste staatuse määratlust, kes ei ole pagulased, kuid keda sellest hoolimata ei saa päritoluriiki tagasi saata;
H. arvestades, et komisjoni teatise „Poliitikakava seadusliku rände kohta” osas „Teadmiste kogumine ja teave” on öeldud, et tuleks läbi viia täiendavaid uuringuid tööotsijatele väljastatavate lubade kohta;
I. arvestades, et oluline on tunnistada, et rändevoogude suurenemist tuleb vaadelda globaalse nähtusena, millel on arvukalt põhjusi ja tagajärgi;
J. arvestades, et selles valdkonnas on esmatähtis Euroopa Liidu ja liikmesriikide vaheline koostöö kolmandate päritolu- või transiitriikidega;
K. arvestades, et seadusliku sisserände kontrollimine on pidevalt rangemaks muutunud; arvestades, et mitmed riigid on kehtestanud erinevad seadusliku sisserände süsteemid, mis põhinevad kvootidel või punktidel; arvestades, et seega on vale luua muljet, et sisserännet ei kontrollita;
L. arvestades, et liiga ranged Euroopa Liitu seaduslikult sisenemise võimalused soodustavad kaudselt ebaseaduslikku sisserännet ning seadusliku sisserände kanalite avamine aitab kaasa ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemisele;
M. tuletades meelde, et ühenduse kodanike eelistamise põhimõtet kohaldatakse majandusrände valdkonna suhtes ning et üleminekumeetmed puudutavad uute liikmesriikide kodanike vaba liikumist;
N. arvestades, et võitlus ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu on lahutamatult seotud nii majanduslikel põhjustel sisserändajate vastuvõtmise poliitikatega kui ka integratsioonimeetmetega;
O. arvestades, et seadusliku sisserändega peab kaasnema tõhus integratsioonipoliitika; arvestades, et integratsioon on kahesuunaline protsess, mis puudutab nii kolmandatest riikidest sisserändajaid kui ka Euroopa rahvastikku; arvestades, et tuleb julgustada ja hõlbustada üksikisiku võimalust elada koos oma elukaaslase ja lastega;
P. arvestades, et sisseränne on muutunud mõne kümnendi jooksul avaliku arutelu keskseks teemaks kogu Euroopa Liidus, väga tundlikuks poliitiliseks teemaks, mida võib kergesti kasutada demagoogilistel ja populistlikel eesmärkidel;
Q. arvestades, et poliitikud ja meediakanalite esindajad peaksid olema teadlikud sellest, kui oluline on selles küsimuses korrektne arutelu;
R. arvestades, et nii sisserände põhjused kui ka selle positiivsed tagajärjed peaksid selle küsimuse avalikul arutelul rohkem tähelepanu saama;
S. võttes arvesse sisserände rolli majandusarengus, -kasvus ja seega Euroopa tööhõives, oleks vajalik, et ametiühingute, tööandjate ja kodanikuühiskonna esindajad võtaksid rohkem osa avalikust arutelust nende küsimuste üle;
T. arvestades, et majandus- ja sotsiaalpoliitika eest vastutajad peavad samuti teavitama üldsust seadusliku sisserände rollist majanduskasvus ja tööhõives;
Üldine lähenemisviis
1. väljendab heameelt komisjoni reageerimise üle vastuseks Euroopa Ülemkogu soovile koostada seadusliku rände poliitikakava, mis hõlmab vastuvõtmismenetlusi, mille abil on võimalik viivitamata vastata tööjõuturu kõikuvatele nõudmistele;
2. toetab poliitikakavaga ette nähtud lähenemisviisi takistuste ületamiseks nõukogus 2001. aasta ettepaneku puhul võtta vastu nõukogu direktiiv, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike sissesõidu ja elamise tingimusi palgatöötajatena või füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsemise eesmärgil;
3. väljendab heameelt eespool nimetatud algatuse „Üldise lähenemisviisi kohaldamine rändele Euroopa Liidust idas ja kagus asuvate naaberpiirkondade puhul” üle; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et rändele kõikehõlmava lähenemisviisi nõuetekohase rakendamise jaoks eraldatakse piisavad inimressursid ja rahalised vahendid; rõhutab vajadust tugevdatud piirkondliku dialoogi ja koostöö järele seadusliku rände valdkonnas ning väljendab heameelt mõtte üle luua rändealased piirkondliku koostöö platvormid, mis koondaksid kõiki asjaomaseid osapooli ELis ja asjaomases piirkonnas;
4. on jätkuvalt seisukohal, et ebaseaduslikku sisserännet saab tõkestada üksnes siis, kui samaaegselt luuakse seadusliku sisserände vahendid ja kanalid, sest kaks kõnealust nähtust on omavahel tihedalt seotud;
5. peab oluliseks sisserände nähtustega seotud järjekindlate ja usaldusväärsete statistiliste andmete kogumist; loodab, et määrust (EÜ) nr 862/2007 rakendatakse viivitamatult ja tõhusalt kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles esitama koostöös liikmesriikidega hinnangut nende inimeste arvu kohta, keda neli spetsiaalset direktiivi võivad mõjutada; loodab, et Euroopa rändevõrgustik (EMN) annab kõnealuses valdkonnas oma kiire ja olulise panuse (koos Eurostatiga); soovib, et erilist tähelepanu pöörataks naiste positsioonile, kes moodustavad rändajatest poole;
6. väljendab heameelt valitsustevahelise konverentsi mandaadiga sätestatud reformilepingu eelnõu institutsioonilise tähenduse üle: lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise ja kaasotsustamismenetluse kohaldamist kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas ning laiendatakse pädevust liidu varjupaiga- ja sisserändepoliitika valdkonnas; väljendab eriti heameelt asjaolu üle, et tavapärast õigusloomega seotud menetlust on laiendatud seadusliku rände valdkonda, ja peab mõistlikuks, et liikmesriigid säilitavad suveräänse õiguse määratleda töötavate sisserändajate arv, keda nad on valmis oma territooriumil vastu võtma;
7. kutsub nõukogu mitmesuguseid kõnealuses küsimuses vastutavaid üksusi (justiits- ja siseministrite nõukogu, tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogu) suurendama jõupingutusi oma seadusliku rände poliitikakava alaste arutelude kooskõlastamisel;
8. toetab komisjoni kavatsust määratleda riiki sisenemise ja riigis viibimise nõuded ka teiste majanduslike sisserändajate valitud kategooriate osas, sealhulgas kvalifitseerimata või madala kvalifikatsiooniga töötajad;
9. nõuab, et komisjon hakkaks tegelema eri liikmesriikide lisatööjõu vajaduste prognoosimisega lühemaks ja keskpikaks ajaks; palub liikmesriikidel edastada komisjonile statistiline hinnang, et komisjon saaks Euroopa Liidu tööjõuvajadusi nõuetekohaselt prognoosida; rõhutab, et nendes prognoosides tuleb arvesse võtta ka neid rändajaid, kes pole majanduslikud põhjustel rändajad, pagulasi ja inimesi, kes vajavad täiendavat kaitset, samuti perekondade taasühinemist;
10. on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata alaealiste olukorrale, kes võivad sattuda oma vanemate rände tõttu ebasoodsasse olukorda, ja esitada ettepanekuid kõnealuste negatiivsete tagajärgede leevendamiseks;
11. on seisukohal, et hetkel väljatöötamisel olevate direktiividega seotud majanduslikel põhjustel rändajate kõikide kategooriate kohta tuleb vastu võtta selge määratlus; kutsub liikmesriike tegema koostööd ja vahetama häid tavasid, kasutades otsusega 2006/688/EÜ (vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades)[6] ette nähtud vastastikuse teavitamise mehhanismi varjupaiga ja rände küsimuses;
12. on veendunud, et uute liikmesriikide töötajate vaba liikumist piiravad sisetõkked tuleb viivitamata kõrvaldada;
13. toetab ELi sisserändeportaali loomist; väljendab kõnealuses kontekstis heameelt Euroopa tööturuasutuste süsteemi EURES teenuste laienemise üle, et toetada kolmandate riikide kodanike majandusrände haldamist;
Ettepanek üldise raamdirektiivi vastuvõtmiseks
14. peab hädavajalikuks direktiivi, mis tagaks mis tahes liikmesriigis seaduslikult tööle võetud kolmandate riikide kodanikele teatud hulga kohustuste täitmisega seotud õiguste ühise raamistiku, ja rõhutab, et kõnealune direktiiv tuleb esitada enne nelja spetsiifilist direktiivi;
15. tuletab meelde vajadust vältida töötajate erinevate kategooriate vahel õiguste topeltstandardeid ja kaitsta eelkõige hooajatööliste ja tasustatud praktikantide õigusi, kuna neil on suurem oht sattuda kuritarvituste ohvriks;
16. toetab kombineeritud elamis- ja tööloa ühise taotlemise ideed;
17. on samuti seisukohal, et direktiiv peaks sisaldama ettepanekuid, mis võimaldaksid rändajatel ELi jäädes oma staatust või tööd vahetada;
18. nõustub, et diplomite ja muude kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise süsteem on vajalik, et vältida sissetuleku ja oskuste väärtustamise vähenemist nii sisserändaja kui ka elukoha- ja päritoluriigi jaoks;
19. on seisukohal, et tuleks uurida meetmeid, mis võimaldaksid sisserändajatel päritoluriiki naasmisel tehtud tööga ja tehtud osamaksetega seotud pensioni- ja kogutud sotsiaalsete õiguste ülekandmist;
20. tõstatab küsimuse poliitikakavas mainitud kõrgetasemeliste biomeetriliste andmete kogumise kohta; on seisukohal, et isikuandmete kaitsmise põhimõtet, eriti proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet tuleb austada kõigil juhtudel;
21. toetab kõigi liikmesriikide poolt kõigi sisserännanud töötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimist;
Ringränne, tagasiränne, liikuvuspartnerlus
22. kiidab heaks eespool nimetatud komisjoni teatise Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise ringrände ja liikuvuspartnerluse kohta; nõustub, et ajude äravoolu kahjulikku mõju tuleb vältida ja soodustada selle asemel ajude ringlust;
23. nõuab lisaks, et komisjon selgitaks seost ringrände ja integratsiooni vahel; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni väitel „võib korduva rände asemel lihtsalt toimuda alaline ränne ja seega ei täida ränne ka oma eesmärki”;
24. rõhutab veel kord, et on oluline luua ettevõtete ja töötajate vahel püsivad ja seadusi järgivad suhted, et parandada tootlikkust ja ELi majanduslikku konkurentsivõimet üldiselt; kutsub seega komisjoni kaaluma ringrände vormide mõjusid kõnealuses kontekstis;
25. toetab pikaajaliste ja mitmekordsete viisade ideed ning võimalust endiste sisserändajate jaoks saada eelisjärjekorras uus elamisluba järgmiseks ajutiseks tööperioodiks;
26. kutsub komisjoni üles võtma arvesse nii Euroopa Parlamendi kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt tõstatatud võimalusi ning esitama põhjalikku uuringut sinise kaardi süsteemi ja tööotsija viisa võimaliku rakendamise kohta;
27. märgib oma huvi Malis ette nähtud rändealase teabe- ja juhtimiskeskuse projekti suhtes; nõuab, et komisjon teavitaks eelnevalt asjaomaseid Euroopa Parlamendi komisjone üksikasjalikult projekti õigusliku aluse ja eelarvesätete osas ja esitaks korrapäraselt kõnealuse projekti ja mõnes muus kolmandas riigis ette nähtud sama liiki tegevuste ajakohastamised;
Kõrgkvalifitseeritud töötajate liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleerivat direktiivi käsitlev ettepanek
28. toetab kõiki meetmeid, mille eesmärk on suurendada ühtlaselt liidu ligitõmbavust kõige kvalifitseeritumate töötajate jaoks, et vastata ELi tööturu vajadustele ning tagada Euroopa õitseng ja Lissaboni strateegia eesmärkide järgimine; sel eesmärgil kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:
– uurima võimalusi anda neile ELis õigus vabalt liikuda;
– uurima võimalusi lubada neil jääda ELi piiratud perioodiks pärast nende lepingu lõppemist või koondamist, et nad saaksid otsida töökohta;
29. toetab seetõttu kõiki lihtsustamismeetmeid, mis muudavad nende töötajate riiki sisenemise hõlpsamaks, jättes liikmesriikide pädevusse määratleda täpsemad vajadused ja kvoodid majanduslikel põhjustel rändajate järele;
30. peab Euroopa Liidu seadusliku sisserände meetmete määratlemisel oluliseks võtta arvesse ajude väljavooluga kaasnevaid ohte; viitab eespool nimetatud AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee aruandele kvalifitseeritud töötajate sisserände ja selle mõju kohta riiklikule arengule; kutsub komisjoni koostöös päritoluriikidega üles läbi viima statistilisi uuringuid, et teha kindlaks oskusvaldkonnad, kus valitseb selge ajude äravoolu oht;
31. toetab ELi tööloa (nn „sinine kaart”) loomist, et lihtsustada „ajude” vaba liikumist Euroopas ja töötajate üleminekut rahvusvaheliste ettevõtete siseselt
Hooajatööliste liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleerivat direktiivi käsitlev ettepanek
32. rõhutab, et kolmandate riikide hooajatöölised on väga olulised sellistes valdkondades nagu põllumajandus, ehitus ja turism; rõhutab selles küsimuses ebaseadusliku tööhõive suurenevat tähtsust nendes sektorites mitmetes liikmesriikides ning peab seetõttu esitatud kava oluliseks; tervitab kõnealuses kontekstis komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249);
33. rõhutab samal ajal, et hooajatöö valdkonnas on värbamise menetluste paindlikkus ja kiirus keskse tähtsusega; rõhutab kohalike kogemuste tähtsust, eriti põllumajanduse valdkonnas; rõhutab seega vajadust seda arvesse võtta;
34. on seisukohal, et hooajatöölistel, kes peavad kinni niisuguse rände jaoks kehtestatud eeskirjadest, peab olema eelisjärjekorras juurdepääs teistele seadusliku sisserände vormidele;
Ettevõttesiseselt üleviidud töötajate ELi sisenemise, seal ajutise viibimise ja elamisega seotud menetlust reguleerivat direktiivi käsitlev ettepanek
35. kiidab heaks komisjoni idee tugevdada õiguslikku raamistikku, et soodustada liikuvust Euroopas; tuletab meelde, et kõnealuste isikute olukorda reguleeritakse GATSi raames;
Tasustatud praktikantide liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleerivat direktiivi käsitlev ettepanek
36. peab vajalikuks tasustatud praktikantide kategooria täpset määratlust (vanusepiirang, keeleline pädevus, maksimaalne katseaeg, võimalus muuta see staatus teist liiki elamisloaks, …) ning kontrollide kehtestamist, et vältida kõnealuse staatuse kuritarvitamist;
37. teeb ettepaneku väljastada tasustatud praktikantidele Euroopa elamisluba 6–12 kuuks; toetab partnerlusprogrammide väljatöötamist kolmandate riikide ülikoolidega;
Integratsioon
38. tuletab meelde oma 9. juuni 2005. aasta (A6-0136/2005) ja 6. juuli 2006. aasta (A6-0190/2006) resolutsioone[7];
39. väljendab heameelt Potsdamis 10. ja 11. mail 2007 aset leidnud integratsiooni küsimustega tegelevate ministrite mitteametliku kohtumise üle; juhib tähelepanu sellele, et ELi sisserändepoliitika peab põhinema üldisel lähenemisviisil, ühitades tööturu nõudmised liikmesriikides, vastuvõtu- ja integratsioonipoliitika; on seisukohal, et tuleks koostada sisserändajatest töötajate õiguste ja kohustuste kokkuvõtte, et lihtsustada selliste töötajate osalemist majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus integratsiooni saavutamise nimel; peab koole oluliseks kultuuridevahelise dialoogi foorumiks;
40. kordab, et 2008. aasta tähistamine kultuuridevahelise dialoogi aastana peab andma panuse sisserändajate paremale lõimimisele vastuvõtvasse ühiskonda ja naabruskonda ja vastastikusele mõistmisele ning seega usaldamatuse, rassismi ja ksenofoobia puhangute vähendamisele; soovitab tungivalt, et komisjon edendaks kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd kultuuridevahelise kooseksisteerimise ja vastastikuse austuse hüvanguks ning haridust rahu ja vägivallatuse teenistuses; juhib tähelepanu sellele, et kõikide tasandite poliitikud peaksid olema teadlikud sellest, kui oluline on selles küsimuses korrektne arutelu;
41. kutsub liikmesriike üles kohaldama 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta[8]; kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike andma perekonna taasühinemise kokkulepete raames Euroopa Liitu saabuvatele naistele oma abikaasast sõltumatut õiguslikku staatust;
Teatis
42. rõhutab meedia, eelkõige Euroopa avaliku raadio ja televisiooni, vastutust õige arusaama levitamisel sisserände kohta ja stereotüüpide vastu võitlemisel;
43. leiab, et on hädavajalik teavitada huvitatud isikuid võimalikult põhjalikult enne nende lahkumist seadusliku sisserände tingimuste ja võimaluste kohta liidus; kõnealust teavet tuleb laialdaselt levitada kolmandates riikides näiteks avalike organite poolt (kas liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid või koha peal olev Euroopa Komisjoni delegatsioon); toetab selleks Internetis lühiajalise Euroopa sisserändeportaali loomist;
44. toetab projekte, mille eesmärk on koolitamine ja keelekursused päritoluriigis, et aidata sisserändajatel arendada oma oskusi ja kohanduda paremini ELi tööjõuvajadustega;
Koostöö päritoluriikidega
45. tuletab meelde aktiivse kaasarendamispoliitika vajadust; toetab kolmandate riikidega lepingute sõlmimise eesmärki, et võimaldada nii seadusliku kui ebaseadusliku sisserände tõhusat juhtimist; leiab siiski, et selliste lepingute puhul tuleb kindlasti austada inimõigusi; sellega seonduvalt suhtub kriitiliselt projektide rahastamisse nendes riikides, kus ei tagata inimõigusi;
46. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas võimaldada rändajate vaba liikumist asukohariigi ja päritoluriigi vahel;
47. juhib tähelepanu sellele, et rahalised vahendid, mis sisserändajad viivad üle oma päritoluliikmesriiki, aitavad kaasa nende riikide arengule; on seisukohal, et arengu soodustamise nimel on vajalik kulude vähendamine rahaliste vahendite päritoluriiki üleviimisel, tagades samas vajalikul tasemel sellise tehingu kontrolli ja turvalisuse; rõhutab, et ehkki peaks igati soodustama rahaülekandeid ja vähendama nende ülekandekulusid, on tegu erakapitaliga, millest võidavad peamiselt need perekonnad, kes selliseid ülekandeid saavad, ning mida ei tohi pidada ametliku arenguabi asendajaks;
48. kutsub komisjoni ja nõukogu võtma parlamendis osa iga-aastasest arutelust Euroopa Liidu sisserändepoliitika kohta; palub komisjonil selleks esitada täieliku tabeli sisserände olukorra kohta Euroopas;
49. kutsub oma pädevat komisjoni looma otsest dialoogi oma riiklike parlamentide kolleegidega sisserändega seotud küsimustes ning jätkama koostööd Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee rände-, põgenike- ja rahvastikukomisjoniga;
50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, ÜRO pagulaste ülemkomissarile ja Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile.
SELETUSKIRI
Tamperes 1999. aasta oktoobris kogunenud Euroopa Ülemkogul olid liikmesriigid määratlenud ühtse ja tasakaalustatud Euroopa sisserändepoliitika eesmärgid, mis koondusid nelja suure telje ümber: seadusliku sisserände poliitika määratlemine, ebaseadusliku sisserände vastane võitlus, koostöö kolmandate riikidega ja sisserännanud töötajate integratsioon.
11. septembri 2001. aasta terrorirünnakud paiskasid segi kogu maailma ja Euroopa kava, säästmata „positiivset” sisserännet, mis seetõttu peatus. Seega arutati järgmistel Euroopa Ülemkogu kohtumistel Sevillas (juuni 2002) ja Haagis (november 2004) peaaegu eranditult ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse küsimusi. Loodi mõningad seaduslikud vahendid ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks, saavutamata siiski ka selles valdkonnas ühise ühtse poliitika loomist.
Tuli oodata 2006. aastani, et nimelt tänu Euroopa Parlamendi poolt avaldatud pidevale survele võetaks arutluse alla seadusliku sisserände küsimus, eelkõige 2006. aasta novembris toimunud mitteametlikul tippkohtumisel Lahtis ja seejärel 2006. aasta detsembris Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul: esimest korda pärast Tampere tippkohtumist tuli taas päevakorda Euroopa Liidu koostöö kolmandate päritolu- ja transiitriikidega seaduslike kanalite avamiseks. Detsembris kutsuti Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul komisjoni esitama selleteemalist teatist.
2005. aastal avaldatud tegevuskava võimaldas seega anda Euroopa Komisjonil esimese konkreetse vastuse seadusliku sisserände küsimusele pärast rohkem kui viie aasta pikkust seisakut.
Tegelikult juba 2001. aastal oli ühenduse täitevvõim esitanud ettepaneku võtta vastu direktiiv kolmandate riikide töötajate riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta, mis pärast mitmeaastast seisakut nõukogus lükati lõpuks tagasi Barroso komisjoni poolt.
Kõnealune ettepanek[1] ei leidnud kunagi nõukogus toetust. Võttes arvesse poliitilist keskkonda, otsustas komisjon eelkõige pärast 11. septembrit 2001, et sobivam on muuta oma strateegiat, astudes sammu tagasi. Seega algatas ta 2005. aasta jaanuaris rohelise raamatu abil ulatusliku arutelu, et määratleda majandusrände juhtimiseks vastu võetav lähenemisviis. Avaliku arutelu tulemusena jõuti kindlale kokkuleppele Euroopa Liidu ühise poliitika suhtes. Samal ajal erinesid vastused, mis puudutasid järgitavat lähenemisviisi, ning isegi Klamti raport, mille Euroopa Parlament võttis vastu 2005. aasta oktoobris, ei suutnud pakkuda selget nägemust[2].
Seega otsustas komisjon loobuda horisontaalsest lähenemisviisist ja ühtse direktiivi ideest riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta, mida kohaldataks kõigi sisserännanud töötajate kategooriate suhtes, eelistades järkjärgulist ja diferentseeritud lähenemisviis: neli valdkondlikku direktiivi, mille ainus eesmärk on määratleda vastuvõtmise tingimused ja kord sisserändajate konkreetsete kategooriate jaoks. Nelja ettepanekut ei esitata samal ajal, vaid üksteise järel kolme järgneva aasta jooksul järgmiste kategooriate kohta:
· kõrgkvalifitseeritud töötajad (esitamine septembris 2007)
· hooajatöölised (esitamine 2008. aasta sügisel)
· tasustatud praktikandid (esitamine 2008. aasta sügisel)
· rahvusvaheliste ettevõtete siseselt üle viidud töötajad (esitamine 2009. aastal).
Lisaks kõnealusele neljale konkreetsele ettepanekule peab komisjon esitama 2007. aasta septembris üldise raamdirektiivi, mille eesmärk on tagada ühine õiguste kava liikmesriikides õiguspäraselt tööle võetud sisserännanud töötajate jaoks, kuid kellel ei ole veel pikaajalise elaniku staatust[3].
Täiustades oma poliitikakava, tegi komisjon hiljuti ka ettepaneku (lisaks „liikuvuse pakettide meetmete” määratlusele koostöös kolmandate päritoluriikidega) luua 2007. aasta lõpuks Euroopa portaal, et teavitada sisse rännata soovijaid seadusliku töö võimaluste kohta liidus ja vastuvõtu tingimuste kohta. Kooskõlas eelnevaga kavatseb komisjon avada kolmandates riikides keskused, mis lihtsustaksid seaduslike teede kasutamist ja aitaksid vältida ebaseaduslikku sisserännet.
Lõpuks esitas komisjon äsja ühe direktiivi ettepaneku ja kaks teatist, mis käsitlevad otseselt seaduslikku rännet:
- ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007) 249 lõplik-2007/0094 (COD)),
- komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide korduvrände ja liikuvuspartnerluse kohta (KOM(2007) 248 lõplik),
- komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise lähenemisviisi kohaldamine rändele Euroopa Liidust idas ja kagus asuvate naaberpiirkondade puhul” (KOM(2007) 247 lõplik).
Institutsiooniline aspekt
Kui nõukogu hakkas viimaks suure hilinemisega 1. jaanuaril 2005 rakendama EÜ asutamislepingu sätteid, mis näevad ette ülemineku kaasotsustamisele ja kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamisele „kõigi või osa IV jaotises vaadeldud valdkondade puhul”, tahtsid Euroopa ministrid kahjuks jätta kõnealuse meetme rakendusalast välja seadusliku sisserände ja integratsiooni.
Parlament on nõukogus kohtunud valitsuste otsuse korduvalt hukka mõistnud ja palunud rakendada artiklis 67 ettenähtud „üleminekuklauslit” ka seaduslikku sisserännet ja integratsiooni käsitlevate meetmete puhul.
Kui põhiseaduse leping oleks vastu võetud, oleks laiendatud tavamenetlust kogu kõnealusele valdkonnale. Tuleb siiski märkida, et põhiseaduse leping, mis kajastas 11. septembri järgset skeptitsismi, sisaldab uut sätet, mida võib vaadelda piiravana. Tegelikult täpsustatakse valitsustevahelise konverentsiga lisatud lõikes, et Euroopa poliitika „ei mõjuta liikmesriikide õigust otsustada seda, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatud töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana”.
Tegelikult on ka kehtivate lepingute alusel raske leida liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise alase ELi pädevuse puhul konkreetset normi, mis võimaldaks liikmesriikide territooriumile sisenemise ühist korraldust, mistõttu jääb see liikmesriikide pädevusse.
Oleks soovitav, et kehtivate lepingute kõik reformid parandaksid ja lihtsustaksid sisserändepoliitikaga seotud otsustamismenetlusi.
Raportööri seisukoht
Raportöör väljendab heameelt komisjoni poliitikakava üle, nähes selles esimest sammu ühise seadusliku sisserände poliitika määratlemisel; ta avaldab siiski kahetsust horisontaalsest lähenemisviisist loobumise üle, kuna see oleks võimaldanud määratleda ühised miinimumnormid kõigis liikmesriikides ja kõigi sisserändajate kategooriate jaoks. Ühise poliitika määratlemine on väga oluline selleks, et erinevate liikmesriikide liiga erinev poliitika ei mõjutaks rändevoogude algset suunda.
Euroopa ja riigi tasandi poliitilisel klassil peab olema võimalik tegutseda laiemal alusel kui puhtalt valimiseelsed kaalutlused ning tegeleda sisserändepoliitikaga üleüldise ja integreeritud lähenemisviisi alusel, mida soovitas hiljuti ka komisjon.
Selles kontekstis tuleb nüüdsest käsitleda ka võitlust ebaseadusliku sisserände vastu.
Põhjalikult tuleb käsitleda järgmisi küsimusi:
· Valdkondlike direktiivide diferentseeritud vastuvõtmine: poliitikakavas välja pakutud viit direktiivi tuleb käsitleda ühtse „paketina”. Tuleb esitada viivitamata raamdirektiivi ettepanek nende sisserändajate õiguste kohta, kellel ei ole veel pikaajalise elaniku staatust.
· Direktiivi ettepanek, mis käsitleb kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd: tuleb leida mõistlik tasakaal kõrgkvalifitseeritud tööjõu Euroopasse tulemise julgustamise meetmete ja vajaduse vahel vältida ajude väljavoolu arengumaadest. Tuleb veelgi süvendada komisjoni ettepanekut seoses ringrändega.
· Kõrgkvalifitseeritud töötajate kategooria määratlemine, kuna puuduvad ühised kriteeriumid diplomite tunnustamiseks.
· Välja pakutud valdkonnad ei näi olevat ainsad ega ka kõige tähtsamad, mis nõuavad ühenduse tasandil tegutsemist; selles veendumiseks piisab, kui mõelda näiteks tervishoiule, toitlustusele või ehitusele.
· Tegelike võimaluste hindamine seoses „üleeuroopalise rohelise kaardi” kehtestamisega direktiivides käsitletud ja muude valdkondade töötajate jaoks.
· Bürokraatlikud formaalsused, mida kõrgkvalifitseeritud töötajad peavad täitma: neid tuleb vähendada, nagu ka rahvusvaheliste ettevõtete siseselt toimuvate üleminekute puhul.
· Tuleb kaaluda võimalust lubada täpsete kriteeriumide alusel hooajatöölistel vahetada hooajaline tööluba pikaajalise elamisloa või tööotsija loa vastu.
· Samuti tuleb seoses tasustatud praktikantide liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleerivat direktiivi käsitleva ettepanekuga näha ette tööotsija loa väljaandmine praktikaloa tähtaja lõppedes.
· Väga huvitav on komisjoni asepresidendi Franco Frattini ettepanek – mille ta tegi 22. novembril 2006 Tripolis aset leidnud konverentsil „Ränne ja areng” – kehtestada Euroopa tasandil seadusliku sisenemise kvootide paketid, mida pakkuda kolmandatele riikidele vastutasuks rändevoogude parema kontrollimise ja ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise eest. Nüüd tuleb hinnata konkreetseid ettepanekuid, mis on komisjonil kavas teha.
· Arvestades, et nõukogu hääletamisel kehtib alati ühehäälsuse nõue, on täiesti reaalne oht, mida võime täheldada ka teiste valdkondade puhul, et vastuvõetud õigusaktid kujutavad endast lõpuks vaid „väikseimat ühist nimetajat”, mis on sageli tingitud hinnaalanduslikest kompromissidest ja piirab Euroopa lisandväärtust.
- [1] Direktiivi ettepanek, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike sissesõidu ja elamise tingimusi palgatöötajatena või füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsemise eesmärgil (KOM (2001)0386). Terroni Cusi raport, T5-0050/2003, 12. veebruar 2003.
- [2] Parlament võttis vastu Klamti raporti rohelise raamatu kohta, T6-0408/2005, 26. oktoober 2005.
- [3] Kõnealune luba saadakse pärast viit aastat, vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ.
arengukomisjoni arvamus (8.11.2006)
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile
Seadusliku rände tegevuskava
(2006/2251(INI))
Arvamuse koostaja: Manolis Mavrommatis
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. on seisukohal, et massilist sisserännet põhjustavad majanduse allakäik, elanikkonna vaesumine, inimõiguste rikkumised, keskkonnaseisundi halvenemine, suurenev lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel, kodusõjad, sõjad loodusvarade käsutamise pärast ja poliitiline tagakiusamine;
2. on veendunud, EL peab mängima olulist rolli rände arenguhoovaks arendamisel, ning juhib tähelepanu, et ELi ainus sobiv reageering rände nähtusele on ELi tasandi strateegia, kus määratletakse ühised eesmärgid ja võimalikud mehhanismid, mille abil tegeleda ühiste väljakutsetega vastastikuse solidaarsuse vaimus;
3. tervitab komisjoni esitatud seadusliku rände tegevuskava, kuid on arvamusel, et seda tuleks täiendada rände ja arengu tegevuskavaga, mis järgib rahvusvahelist rännet ja arengut käsitleva ÜRO kõrgetasemelise dialoogi (14.–15. september 2006) otsuseid ning peab silmas peatset Euroopa ja Aafrika ministrite konverentsi rände ja arengu küsimustes (22. ja 23. novembril 2006 Tripolis);
4. juhib tähelepanu, et sisserändajad on vastuvõtvatele riikidele rikastumisallikaks, ja nõuab kindlalt, et seda osa rohkem tunnustataks ja edendataks; rõhutab, et liikmesriikide ja ELi integratsiooniprogrammid peaks pöörama rohkem tähelepanu sisserändajate diskrimineerimise ohule;
5. nõuab kindlalt, et Euroopa Liit viiks Aafrika riikidega läbi sisserände küsimustes kõrgetasemelise poliitilise dialoogi praktiliste kokkulepete vormis, mis nende riikide ELi sisserändepoliitika arengut koordineerivad; tervitab Euroopa Liidu ja Aafrika ministrite konverentsi läbiviimist arengu ja rände küsimustes 22. ja 23. novembril 2006. aastal Tripolis;
6. palub ELil ja liikmesriikidel rakendada poliitikat, mille eesmärk on ajude äravoolust tingitud negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete mõjude leevendamine, võttes arvesse globaalset inimressursside kriisi tervise vallas, eriti tõsist tervishoiutöötajate puudust mõningais Aafrika paigus;
7. kutsub liikmesriike üles kehtestama asjaomastele sisserändajatele kindel seaduslik staatus ning rõhutab, et nii ELi kodanikel kui ka võõrtöötajatel on õigused ja kohustused, mida tuleb alati austada;
8. palub komisjonil lisada rände küsimus järjekindlalt kõigisse riiklikesse strateegiadokumentidesse;
9. palub komisjonil abistada liikmesriike integratsioonipoliitika rahastamisel ning rõhutab vajadust luua spetsiaalne fond, mis võimaldaks finantseerida kaasarengu meetmeid, ning garantiifond, mis tagaks sisserändajatele mõeldud väikeprojektide pikaajalisuse;
10. toetab sisserändajate integratsiooni uut süvalaiendamist ja kinnitab, et kõigi tasandite – Euroopa, riikliku, siseriikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi – asjakohane poliitika peaks riikliku poliitika kujundamise ja rakendamise tänapäevase käsitlusena sisaldama asjakohast integratsioonipoliitikat ning -meetmeid;
11. rõhutab, et on vaja tõsiselt arvesse võtta asjaolu, et 51% tööstusriikidesse sisserändajatest on naised ning võimaldada naistele võrdse juurdepääsu tööturule, et parandada naissoost sisserändajate töö-, elu- ja sotsiaaltingimusi ning nende juurdepääsu haridusele, tervishoiuteenustele, keeltekursustele ja tööalasele koolitusele, ning kaasata naissoost sisserändajate organisatsioonid seda liiki poliitiliste meetmete kavandamisse, rakendamisse ja hindamisse;
12. palub liikmesriikidel ja komisjonil rahastada programme Euroopa Liitu seaduslikku sisserännet taotlevate isikute teavitamise ja juhendamise korraldamiseks nende päritoluriikides;
13. rõhutab, et rahvusvahelist rännet käsitlevad ELi ja siseriiklikud õigusaktid peaksid kajastama rahvusvaheliselt kokku lepitud inimõiguste standardeid;
14. tervitab komisjoni ettepanekut soodustada ringrännet ja koostöös liikmesriikidega püüda selleks leida õiguslikult elujõulist struktuuri, kus sisserändajad liiguvad edasi-tagasi päritolu- ja sihtriigi vahel, tehes seeläbi omandatud teadmised ja kogemused kodumaal kättesaadavaks; juhib tähelepanu sellele, et ringrändega peaksid kaasas käima integratsioonimeetmed päritoluriigist lahkuvatele ja sinna tagasipöörduvatele sisserändajatele, nagu pensioninõuete ja teiste sotsiaalkindlustusmaksete ülekandmine päritoluriigist vastuvõtjariiki ja vastupidi;
15. rõhutab, et võitlus rändega seotud inimkaubanduse vastu peab olema ELi prioriteet ning sellele tegevusele tuleb eraldada piisavalt rahalisi vahendeid, ja väljendab muret inimtragöödiate pärast, mis ELi ebaseaduslikult siseneda püüdvate isikutega ELi piiridel iga päev juhtuvad;
16. toetab ühise töö- ja elamisloa taotluse kehtestamist kõigi liikmesriikide jaoks ning ühise töö- ja elamisloa väljaandmist, vältimaks sisserändajate ekspluateerimist selliseid lube väljastavate kuritegelike grupeeringute poolt;
17. toetab teadlikkuse tõstmisega seotud riigi ja ELi tasandi meetmeid, diskrimineerimisvastaseid kampaaniaid, hiljuti majandusmigratsiooni tõttu saabunud sisserändajatele mõeldud teabepakette, keele- ja kodakondsusteemalisi kursuseid, koolitust, kultuurilisi algatusi asjakohase ELi rahastamise kaudu, näiteks programmi AENEAS ja tulevase ELi integratsioonifondi kaudu;
18. rõhutab, et ehkki peaks igati soodustama rahaülekandeid ja vähendama nende ülekandekulusid, on tegu erakapitaliga, millest võidavad peamiselt need perekonnad, kes selliseid ülekandeid saavad, ning mida ei tohi pidada ametliku arenguabi asendajaks;
19. nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid võõrtöötajate õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni ning täidaksid täielikult võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitsega seotud rahvusvahelisi kohustusi;
20. tervitab ÜRO peasekretäri ettepanekut rännet ja arengut käsitleva iga-aastase, mitteametliku ja mittesiduva ülemaailmse foorumi loomiseks, et jätkata rände ja arengu küsimustes peetud arutelusid ning edendada praktilist, tõenditel põhinevat valitsustevahelist koostööd;
21. rõhutab oma päritoluriiki vabatahtlikult tagasipöörduvate ümberasujate taasintegreerimise soodustamise tähtsust, pensionite ülekantavuse ja sotsiaalteenustele juurdepääsu tagamise küsimuse erilist olulisust, aga ka tagasipöördujatele laenusaamise võimaldamise ja nende poolt väikeettevõtete rajamise soodustamise tähtsust;
22. nõuab AKV riikide kodanike võrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuse valdkonnas ja on seisukohal, et Cotonou lepingu artikli 13 alusel on AKV–ELi partnerlus eriti sobiv raamistik rännet käsitlevate ühisotsuste esitamiseks;
MENETLUS
|
Pealkiri |
Seadusliku rände tegevuskava |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
LIBE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
DEVE |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Manolis Mavrommatis |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
28.8.2006 |
2.10.2006 |
6.11.2006 |
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
6.11.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
15 1 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Hélène Goudin, Maria Martens, Luisa Morgantini, Horst Posdorf, Feleknas Uca, Elena Valenciano Martínez-Orozco, Anna Záborská |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
John Bowis, Fiona Hall, Alain Hutchinson, Jan Jerzy Kułakowski, Manolis Mavrommatis, Csaba Őry |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamus (22.3.2007)
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile
Seadusliku rände tegevuskava
(2006/2251(INI))
Arvamuse koostaja: Maria Badia I Cutchet
ETTEPANEKUD
Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et sisserändajate lastel peavad olema samasugused tingimused hariduse saamiseks kui ülejäänud lastel vastuvõtjariigi haridussüsteemis ning kui sisserändajate lapsed on koolis tasakaalustatult esindatud, st nad segunevad vastuvõtjariigi lastega eesmärgiga vältida getostumist, siis see soodustab lõimumist;
B. lisaks, arvestades, et täiskasvanud sisserändajate kehva kirjaliku ja suulise vastuvõtjariigi keeleoskuse kompenseerimiseks tuleb vastu võtta konkreetne poliitika nende lõimimiseks;
1. toob välja, et sisserändele lähenemine peab olema ühtne kõigis selle aspektides, sealhulgas sotsiaalsetes, hariduslikes ja kultuurilistes, ning seda tuleb arendada koostöös päritoluriikidega;
2. palub liikmesriikidel töötada välja poliitika, mis on suunatud sisserändajate ja nende järeltulijate haridussüsteemile juurdepääsu parandamisele ja nende sellesse lõimimisele, muutes esmatähtsaks sisserändajate esimese põlvkonna, et teise ja kolmanda põlvkonna sisserändajad saaks nautida võrdseid võimalusi; ja palub, et komisjon kasutaks ära võimalusi, mis on loodud ELi programmidega, eelkõige programmidega „Kodanikud Euroopale“, „Aktiivsed noored“ ja „Kultuur 2007–2013“;
3. soovitab, et liikmesriigid kaaluksid ühenduse programmide, näiteks elukestva õppe jaoks loodud programmi vms raames spetsiifiliste alaprogrammide käivitamist, et aidata sisserändajatel vastuvõtjariigis lõimuda nii selle ajalooga tutvudes kui õppides selle keeles kirjutama ning rääkima;
4. rõhutab vajadust edendada arenguriikide seotust Bologna ja Kopenhaageni protsessiga, et aidata kaasa nendes riikides omandatud akadeemiliste ja kutsealaste kvalifikatsioonide tunnustamisele ning parandada järkjärgult nende haridussüsteeme, muutes neid seeläbi kohalike õpilaste jaoks köitvamaks;
5. tõstab esile ELi haridus- ja koolitussüsteemide mobiilsuse, kvaliteedi ja tõhususe parandamise olulisust ning vajadust tagada kolmandate riikide õpilastele juurdepääs sellistele süsteemidele;
6. soovitab, et liikmesriigid toetaksid võrdseid võimalusi tööl ja võitleksid vähese turvalisuse ja mitteametliku majanduse vastu; läbipaistval ja võrreldaval kujul esitatud eelnev teave sisserändajate oskuste kohta aitaks kaasa nende tööturule lõimimisele;
7. tervitab asjaolu, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon avaldas komisjoni ettepaneku kohta arvamust, ning rõhutab sooküsimuste rändepoliitikasse süvalaiendamise tähtsust; toob eelkõige välja, et oluline on tagada ELi saabuvate sisserändajate teadlikkus soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtustest, seadustest ja sotsiaalsetest tavadest, et vältida kultuurilise teadlikkuse puudumisest tulenevaid diskrimineerivaid olukordi vastuvõtjariigi ühiskonnas;
8. soovitab, et liikmesriigid edendaksid teadlikkust ja propageeriksid teavituskampaaniaid päritoluriikides ja vastuvõtjariikides, tõstes esile ebaseadusliku rändega seotud probleeme ja karistusi ebaseaduslike sisserändajate töölevõtu eest;
9. nõustub propageerima eetilist värbamist, et hoida ära ajude äravoolu, mis eriti mõjutab kindlaid valdkondi, nagu tervishoid Aafrika mitmes piirkonnas;
10. soovitab, et liikmesriigid ergutaksid ja toetaksid sisserändajaid, kes soovivad oma päritoluriiki naasta, et soodustada töö ja koolituse mobiilsust ning võimaldada sisserändaja kodumaal saada kasu naasjate paranenud oskustest; kuid ei nõustu poliitikaga, mis on suunatud jõuga tagasi viimisele, välja arvatud juhtudel kui täidetakse immigratsiooniasutuste korraldusi või kohtuotsuseid;
11. nõuab, et ametlikult tehtaks kindlaks need teadmiste valdkonnad, mis on selgelt sellise ajude äravoolu ohus;
12. nõuab tungivalt, et komisjon pakuks päritoluriikides baasteabeprogramme ELi kohta, et edendada teadmisi sisserändaja õiguste ja kohustuste kohta ning austust nende vastu;
13. on seisukohal, et uue info- ja sidetehnoloogia ning praktilise teabega veebiportaali kasutamine võib aidata kaasa võimalike sisserändajate jaoks kasuliku teabe kättesaadavuse, -vahetuse ja kooskõlastamise süsteemi uuendamisele; tööjõu mobiilsuse veebiportaal EURES pakub selles vallas heade tavade kogemust;
14. rõhutab, et vastuvõtjariigi keele õppimine on lõimumist hõlbustav vahend; märkides, et liikmesriikide lõimumispoliitika peab lähtuma põhimõttest, mille kohaselt lõimumine on kahepoolne protsess, mis nõuab vastastikust pühendumist ühelt poolt vastuvõtvalt ühiskonnalt ja teisalt sisserändajate kogukonnalt, ja rõhutab võõrkeelte õppimise tähtsust, nagu ka sisserändaja emakeele tähtsust tema kultuuri säilitamise viisina;
15. rõhutab vajadust kaaluda sisserändajate laste „lõimumisperioodil” tagamist, et lisaks riigi ajaloo ja keele õppimisele aidatakse neil järkjärgult kohaneda selle klassi õppekavaga, millega nad peaksid ühinema pärast järeleaitamiskursuseid, et aidata kaasa nende lõimumisele tavalisse haridussüsteemi;
16. soovitab, et liikmesriigid teeksid programmi „Kodanikud Euroopale“ raames suunatud ja tõhusaid korraldusi vastuvõtuks, et pakkuda täiskasvanud sisserändajatele kirjaoskuse kursusi, kuna edukas integratsioon ei ole võimalik ilma selliste meetmeteta;
17. nõustub vajadusega reguleerida ja jälgida tasustatud sisserändajatest praktikantide staatust, et tagada liikmesriikide seadustele vastavus kõigi kuritarvitamise vormide vastu; tervitab Leonardo programmiga sisserändajatele loodud võimalusi;
18. soovitab, et liikmesriigid aitaksid kaasa hooajatöötajate saabumisele ja resideerumisele, võttes vastavalt majandusharude vajadustele arvesse seda liiki sisserändajate ajutisust; on seisukohal, et sellega hoitakse ära vastuvõtjariiki seaduslikult uuesti sisenemise vabaduse puudumine ja hirm, mida ebaseaduslikud hooajatöötajad kogevad;
19. rõhutab kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise meedia tähtsust ja vastutust mitte ainult vastuvõtjariigi ühiskonna teavitamisel, vaid ka teabe edastamisel võimalikele väljarändajatele nende kodumaal, arvestades rände kui nähtuse tegelikkust kajastava kuvandi märkimisväärset mõju;
20. kordab, et 2008. aasta tähistamine kultuuridevahelise dialoogi aastana peab andma panuse sisserändajate paremale lõimimisele vastuvõtvasse ühiskonda ja naabruskonda ja vastastikusele mõistmisele ning seega usaldamatuse, rassismi ja ksenofoobia puhangute vähendamisele; soovitab tungivalt, et komisjon edendaks kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd kultuuridevahelise kooseksisteerimise ja vastastikuse austuse hüvanguks ning haridust rahu ja vägivallatuse teenistuses;
21. julgustab liikmesriike täielikult ära kasutama vastavaid vahendeid ja ühenduse uusi rahastamisvahendeid, et käivitada käesolev seadusliku rände tegevuskava;
22. rõhutab Euroopa kultuuri põhiväärtusena isikute ja ideede vaba liikumise põhimõtte olulisust rahvusvahelisel tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid praktilisi meetmeid selle pärandi kaitsmiseks, et tõsta Euroopa üldsuse ja ettevõtjate teadlikkust seadusliku rände lisandväärtusest;
23. kutsub komisjoni üles esitama kaasarendamise meetmeid, et julgustada sisserändajaid andma panust oma kodumaa arengusse;
MENETLUS
|
Pealkiri |
Seadusliku rände tegevuskava |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
LIBE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
CULT |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Maria Badia I Cutchet |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
27.2.2007 |
22.3.2007 |
0.0.0000 |
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.3.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
27 0 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Badia I Cutchet, Ivo Belet, Giovanni Berlinguer, Marie-Hélène Descamps, Jolanta Dičkutė, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Bernat Joan i Marí, Sándor Kónya-Hamar, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Viorica-Pompilia-Georgeta Moisuc, Ljudmila Novak, Zdzisław Zbigniew Podkański, Christa Prets, Pál Schmitt, Gheorghe Vergil Şerbu, Nikolaos Sifunakis, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Giusto Catania, Mario Mauro, Nina Škottová |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamus (28.2.2007)
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile
Poliitikakava seadusliku rände kohta
(2006/2251(INI))
Arvamuse koostaja: Marie Panayotopoulos-Cassiotou
ETTEPANEKUD
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et seaduslik majandusränne võib anda võimaluse Euroopa majanduse kasvu ja konkurentsivõime tugevdamiseks ning aidata osaliselt kaasa demograafiliste probleemidega toimetulekule vastuvõtvas riigis;
B. arvestades asjaolu, et sisseränne, mille tulemusena on siinsesse olustikku juba mitmete põlvkondade vältel juurdutud, on Euroopa Liidule sügavalt iseloomulik joon;
C. arvestades, et naissoost ümberasujad kogevad ulatuslikku diskrimineerimist soo ja päritolu tõttu;
D. arvestades, et seaduslik sisseränne võib aidata vähendada majanduslikku lõhet päritoluriigi ja vastuvõtva riigi vahel, soodustades sissetulekute kasvu, ametioskuste paranemist ning demokraatlike väärtuste ja tavade teadvustamist;
E. arvestades, et viimastel aastatel on naiste osakaal nii seaduslikus kui ebaseaduslikus sisserändes kiiresti kasvanud;
F. arvestades, et naisi ähvardab kahekordse ekspluateerimise oht, seda nii tööalaselt kui soolise diskrimineerimise tõttu,
1. nendib, et seadusliku sisserände poliitikakava käsitlevas teatises on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusi vaid üldsõnaliselt mainitud, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike lisama soolise aspekti edasistesse seaduslikku sisserännet käsitlevate õigusaktide ettepanekutesse, samuti liikmesriikide sisserände- ja integratsioonipoliitikasse;
2. tuletab meelde sisserändealaste ja võimaluse korral sugupoolte lõikes kogutud andmete olemasolu, samuti nende andmete uurimise ja süvaanalüüsi tähtsust, mis võimaldab sisserände- ja integratsioonipoliitikas naissoost sisserändajate olukorda arvesse võtta;
3. tuletab meelde, et seadusliku sisserände poliitika edukus sõltub üldise lähenemisviisi vastuvõtmisest, mis rajaneb ühelt poolt nii riikide tööturu erinevate vajaduste arvessevõtmisel kui ka vastuvõtu- ja integratsioonipoliitikal, mis annab nii mees- kui naissoost seaduslikele ümberasujatele majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, ning teisalt õiguste järgimisel ning kohustuste jagamisel ümberasujate ja vastuvõtva ühiskonna vahel;
4. rõhutab, et integratsioon on kahesuunaline protsess, mis põhineb ühelt poolt ümberasuja tahtel võtta endale kohustus integreeruda vastuvõtvasse ühiskonda ja teiselt poolt ELi kodanike valmisolekul ümberasujaid vastu võtta ja integreerida; leiab, et kõnealuses kontekstis tuleks välja töötada ja kohaldada terviklikke meetmeid, mille eesmärk on mõjutada nii ümberasujate kui vastuvõtvate ühiskondade käitumist kõigis asjaomastes valdkondades ja mobiliseerida ressursse mõlemalt poolt;
5. kutsub liikmesriike viima tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni riiklikesse tegevuskavadesse sisse meetmeid, mille eesmärk on õigusaktidega korralda ja edendada seaduslike ümberasujate, eelkõige naissoost ümberasujate osalemist tööturul ühenduse kodanikega võrreldavatel tingimustel ning tagada nende põhi-, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, sealhulgas õigus võrdsele kohtlemisele ja töötasule, sotsiaalsele kaitsele ja pensionile, tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja korralikule eluasemele, julgustada neid tegelema ettevõtlusega, samuti suurendada sotsiaalpartnerite ja ametiühingute rolli ümberasujate, eriti naissoost ümberasujate sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni protsessis;
6. kutsub liikmesriike kohaldama poliitikat ja programme, mille eesmärk on edendada nii mees- kui ka naissoost ümberasujate tõhusat integreerumist vastuvõtva riigi keele õppimise ning asjaomase riigi ja Euroopa õigusaktide, kultuuri, tavade ja väärtuste tundmaõppimise ja austamise teel, tagades samas päritolumaa traditsioonidest ja keelest lugupidamise ja nende säilitamise võimalused;
7. on seisukohal, et perekonna taasühinemise kui majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni teguri hõlbustamine peab olema seadusliku sisserände poliitika oluline koostisosa;
8. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike tagama, et perekonna taasühinemise kokkulepete raames Euroopa Liitu saabuvad naised saaksid oma abikaasast sõltumatu õigusliku staatuse;
9. kutsub liikmesriike hõlbustama noorte, eriti naissoost ümberasujate juurdepääsu vastuvõtva riigi haridus- ja koolitussüsteemile ning soodustama nende osalust elukestva õppe tegevuskavas aastateks 2007–2013; on seisukohal, et eriti oluline on ümberasujate kutsekvalifikatsiooni tunnustamine kooskõlas siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega ning keeleõppe kättesaadavuse tagamine, mis võimaldab neil paremini integreeruda;
10. julgustab liikmesriike võitlema ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku tööjõu vastu, mis soodustavad maffiavõrgustike teket, mille ohvriteks on eelkõige haavatavas olukorras naised ja lapsed;
11. julgustab liikmesriike täiel määral kasutama kõiki ühenduse uusi rahastamisvahendeid (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, algatus EQUAL, DAPHNE programm, programm PROGRESS, solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise üldprogramm jne), et hõlbustada seaduslike ümberasujate sotsiaalset ja majanduslikku lõimumist, pöörates erilist tähelepanu naiste, eriti nende naiste olukorrale, kellel on perekondlikke kohustusi ja keda enam ohustab ekspluateerimise, kuritarvitamise ja vägivalla ohvriks langemise oht; soovitab tõlkida koostöös päritolumaaga inimõiguste ja eriti naiste õiguste alase teabe päritolumaa keelde ja edastada vastuvõtvasse riiki saabumisel igale töötajale;
12. julgustab liikmesriike Euroopa võrdsete võimaluste aasta raames läbi viima ümberasujate probleeme käsitlevaid üldsuse teavitamise kampaaniaid;
13. soovitab liikmesriikidel ja komisjonil väärtustada ja toetada VVOde ja ümberasujate organisatsioonide panust integreerimisega ja vastuvõtva riigi majanduslikus ja sotsiaalses elus täiel määral osalemisega seotud jõupingutustesse;
14. kutsub liikmesriike soodustama ümberasujate osalemist poliitilistes ja ühiskondlikes organisatsioonides;
15. kutsub ümberasujate organisatsioone julgustama oma naisliikmeid, samuti nende perekondi tegema aktiivseid jõupingutusi integreerumiseks ja võtma selles osas vastu vastuvõtva riigi poolt pakutava, et toetada vastuvõtva ühiskonna integreerimisalaseid jõupingutusi; märgib, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud peavad pidama elavamat ja avatumat dialoogi, et kindlustada suhtlemine ja koostöö ümberasujate kogukondade ja võrgustikega; rõhutab muu hulgas ümberasujatele, eriti naissoost ümberasujatele nõuandeid, teavet ja abi pakkuvate VVOde rolli tähtsust;
16. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike võtma kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta naiste ja noorte naissoost ümberasujate õigusi ning võidelda diskrimineerimise vastu, mis neile oma päritolukogukonnas osaks saab, tõrjudes igasuguseid kultuurilise ja usulise relativismi ilminguid, mis võiksid kahjustada naiste põhiõigusi, ning võideldes eriti naiste ümberlõikamise, sundabielude, polügaamia, „aumõrvade” ja naissoost ümberasujate vastu suunatud igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise vastu; nõuab, et eraldataks raha naissoost ümberasujatele mõeldud tasuta nõustamisteenustele, kus käsitletakse naiste õigusi, tervishoiualaseid, seksuaal- ja soojätkamisalaseid õigusi, tööalaseid õigusi ja muid seonduvaid valdkondi;
17. innustab Euroopa Liitu ja selle liikmesriike sõlmima tihedaid partnerlussuhteid suure väljarändega riikidega, soodustades EURES võrgustiku kaudu teabe levitamist vabade töökohtade olemasolust Euroopas ning andes täielikku teavet seadusliku sisserände võimaluste, vastuvõtvas riigis kehtivate õiguste ja kohustuste, samuti diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, et tõkestada "ajude äravoolu" ja vältida ümberasujate, eriti naiste töötamist kvalifikatsioonist madalamal kohal ja/või vastuvõtva riigi mitteametlikes majandussektorites;
18. rõhutab, et kõnealused partnerlussuhted peaksid hõlmama ümberasujate teavitamist ja eriti naiste teadlikkuse suurendamist inimkaubandusega ja mitmesuguse, nii seksuaalse kui muul viisil ekspluateerimisega seotud probleemidest;
19. tuletab meelde, et riigi sisserändepoliitika peab aitama kaasa vägivalla ja diskrimineerimise, eeskätt ümberasuvate naiste ja laste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise kaotamisele;
20. rõhutab, et arengukoostöö poliitika koos seda täiendava integratsiooni- ja seadusliku rände poliitikaga peaks pikemas perspektiivis tagama rändevoogude kontrolli alla saamise, aidates eelkõige kaasa inimestega, eriti naiste ja lastega kaubitsemise ja nende seksuaalse ekspluateerimise tõkestamisele ning luues majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, mis võimaldavad nii mees- kui ka naissoost seaduslikel ümberasujatel naasta päritoluriiki ning rakendada seal välismaal omandatud teadmisi.
MENELTUS
|
Pealkiri |
Poliitikakava seadusliku rände kohta |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
LIBE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
FEMM |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Marie Panayotopoulos-Cassiotou |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
24.1.2007 |
27.2.2007 |
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.2.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
19 0 1 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Esther Herranz García, Lívia Járóka, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Marie-Line Reynaud, Teresa Riera Madurell, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Marusya Ivanova Lyubcheva |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.9.2007 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
49 1 0 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed
|
Alexander Alvaro, Alfredo Antoniozzi, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Kinga Gál, Roland Gewalt, Lilli Gruber, Adeline Hazan, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Roger Knapman, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Esther De Lange, Henrik Lax, Roselyne Lefrancois, Sarah Ludford, Dan Mihalache, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Inger Segelström, Søren Bo Søndergaard, Károly Ferenc Szabó, Vladimir Urutchev, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Inés Ayala Sender, Edit Bauer, Simon Busuttil, Charlotte Cederschiöld, Gérard Deprez, Iratxe García Pérez, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in 't Veld, Carlos José Iturgaiz Angulo, Metin Kazak, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Hubert Pirker, Rainer Wieland |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Vincenzo Aita, Iles Braghetto |
||