Menetlus : 2008/2231(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0502/2008

Esitatud tekstid :

A6-0502/2008

Arutelud :

PV 18/02/2009 - 20
CRE 18/02/2009 - 20

Hääletused :

PV 19/02/2009 - 9.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RAPORT     
PDF 212kWORD 118k
12. detsember 2008
PE 412.142v02-00 A6-0502/2008

Barcelona protsess ja Vahemere Liit

(2008/2231(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Pasqualina Napoletano

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS
 põhiseaduskomisjonI ARVAMUS
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kohta

(2008/2231(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Barcelona deklaratsiooni, mis võeti vastu 27.–28. novembril 1995. aastal Barcelonas toimunud Euroopa ja Vahemerepiirkonna riikide välisministrite konverentsil ja millega loodi Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlus;

 võttes arvesse komisjoni 20. mai 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Barcelona protsess: Vahemere Liit” (KOM(2008)0319);

 võttes arvesse Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu heakskiitmist 13.–14. märtsil 2008. aastal Euroopa Ülemkogul Brüsselis;

 võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 3.–4. novembril 2008. aastal Marseille's toimunud Vahemere Liidu riikide välisministrite kohtumise lõppdeklaratsiooni;

 võttes arvesse 5.–6. novembril 2007. aastal Lissabonis toimunud Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide välisministrite konverentsi järeldusi;

 võttes arvesse 27.–28. novembril 2005. aastal Barcelonas Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse kümnenda aastapäeva tähistamiseks toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna tippkohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee 12. juuli 2008. aasta deklaratsiooni, Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee 13. oktoobri 2008. aasta deklaratsiooni Lähis-Ida rahuprotsessi kohta ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee 13. oktoobri 2008. aasta soovitust Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu välisministrite esimeseks kohtumiseks;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2008. aasta arvamust;

–   võttes arvesse Rabatis 16. oktoobril toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude tippkohtumise deklaratsiooni;

 võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee eesistuja lõppdeklaratsiooni ning Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee soovitusi, mis võeti vastu selle neljandal täiskogu istungjärgul 27. ja 28. märtsil 2008. aastal Ateenas;

–   võttes arvesse EuroMedScola esimest kohtumist Strasbourgis, kuhu 16. ja 17. novembril 2008. aastal tulid kokku Euroopa Liidu partner- ja liikmesriikide noored kodanikud;

 võttes arvesse oma resolutsioone Euroopa Liidu Vahemere-poliitika kohta ja eelkõige 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni(1);

 võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Inimõigusi ja demokratiseerimist puudutavate ELi meetmete tõhustamine Vahemere piirkonna partneritega. Strateegilised suunised." (KOM(2003)0294);

 võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);

 võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta(2);

–   – võttes arvesse oma Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee eesistumisaja (märts 2008 – märts 2009) prioriteete;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, põhiseaduskomisjon ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0502/2008),

A. arvestades Vahemere piirkonna keskset asendit ning ühishuvide hulga suurenemist Euroopa Liidu ja tema partnerriikide vahel seoses rahumeelse kooseksisteerimise vajaduse ja globaliseerumisega ning sellest lähtuvalt vajadust tagada suurem piirkondlik ühtekuuluvus ja kujundada piirkonnas välja ühtne poliitstrateegia;

B.  arvestades, et EL on pühendunud ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ja peaks seda kindlalt jätkama;

C. arvestades majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste erinevuste suurenemist Vahemere põhja- ja lõunarannikul ning vajadust vähendada neid erinevusi, et oleks võimalik viia lõpule rahul, turvalisusel ja heaolul rajaneva ühisruumi loomine;

D. arvestades, et Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna partnerriikide suhteid on vaja põhjalikult ja tulemustele orienteeritult läbi vaadata ja süvendada, lähtudes kõikide partnerite võrdsuse väärtustamisest ja olemasolevate kokkulepete rakendamisest, kuid võttes samuti arvesse seni rakendatud poliitika puudusi ja vajakajäämisi, sealhulgas Barcelona protsessi pettumust valmistavaid tulemusi;

E.  arvestades Vahemeremaade suhtes rakendatud naabruspoliitika ilmseid puudusi, kuna kahepoolsete suhete eelistamine näib tasakaalustamata lähenemisena ja selle tõttu pole võimalik piirkonnas ühiselt olulisi reforme läbi viia;

F.  arvestades vajadust tagada Euroopa Liidu ja tema partnerriikide vaheliste suhete põhinemine tihedal koostööl, mille aluseks on inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimine kogu Vahemere piirkonnas;

G. arvestades, et Barcelona protsessi käivitamisest saadik pole mõnedes partnerriikides saavutatud olulist edu mõnede nende allkirjastatud 1995. aasta Barcelona deklaratsioonis esile tõstetud ühiste väärtuste ja põhimõtete järgimises, eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas;

H. arvestades tungivat vajadust edendada territoriaalset ja majanduslikku integratsiooni Vahemere piirkonna riikide vahel; arvestades, et tõeline territoriaalne ja majanduslik integratsioon on võimalik ainult juhul, kui olemasolevate konfliktide lahendamisel ning demokraatia ja inimõiguste valdkonnas tehakse konkreetseid edusamme;

I.   arvestades, et Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna riikide tihedamad suhted on oluliselt suurendanud liiklust nende riikide vahel, millega ei ole aga kaasnenud vastavate infrastruktuuride vajalikku täiustamist ja moderniseerimist;

J.   arvestades, et riigipead ja valitsusjuhid tunnistasid Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise deklaratsioonis, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee on Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu õiguspärane parlamentaarne väljendus, ning avaldasid samal ajal oma kindlat toetust Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee rolli tugevdamisele suhetes Vahemere piirkonna partneritega;

K. rõhutades, et valitsustevaheline tasand ei ole piisav selleks, et hõlmata Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide vahelisi poliitilisi suhteid tervikuna;

L.  rõhutades, kui oluline roll on Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsel assambleel, mis võimaldab dialoogi ja koostööd Euroopa – Vahemere piirkonna alal, koondades 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ja kõiki Lähis-Ida rahuprotsessiga liitunud osapooli;

M. arvestades, kui oluline on tagada kohalike ja piirkondlike asutuste osalemine Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu raames kindlaks määratud projektides ja algatustes ning võtta arvesse kõnealuste organite hiljuti tehtud ettepanekuid;

N. arvestades, et oluline on tagada tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna osalemine Euroopa – Vahemere piirkonna suhete elavdamisel;

O. tuletades meelde, et hädavajalik on hoiduda olemasolevate poliitikavahendite, poliitikakavade ja institutsionaalsete tasandite kõrvale või kohale veelgi uusi kuhjamast ning tagada Euroopa – Vahemere piirkonna suhetesüsteemi terviklik sidusus;

P.  rõhutades vajadust lahendada kiiresti ja rahumeelselt kõik Vahemere piirkonna riike hõlmavad konfliktid ning tunnistades kultuuridevahelise dialoogi säilitamise olulisust kõnealuses kontekstis;

Q. arvestades, et konflikti jätkumine Lähis-Idas ja piirkonnas valitsevad tõsised poliitilised pinged (nt Lääne-Sahara puhul), võivad seada ohtu mitme kõnesoleva uue algatusega püstitatud eesmärgi saavutamise,

1.  on seisukohal, et Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu ettepanek, mille riigipead ja valitsusjuhid 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumisel heaks kiitsid, annab panuse rahu ja heaolu saavutamisse ning kujutab endast edasiminekut Vahemeremaade majandusliku ja territoriaalse integratsiooni ning koostöö poole keskkonna ja kliimaga seonduvates küsimustes tingimusel, et lubatu täidetakse ning sellel on konkreetsed ja nähtavad tulemused; rõhutab, et partnerluse avamine sellega assotsieerumata riikidele suurendab võimalusi luua Euroopa Liidu ja tema Vahemere piirkonna partnerriikide vahel võrdsetele alustele rajatud suhted ning lahendada piirkonna probleemid kõikehõlmaval viisil;

2.  märgib, et 3. ja 4. novembril Marseille's toimunud välisministrite kohtumisel tehti ettepanek nimetada Barcelona protsess ja Vahemere Liit ümber Vahemere Liiduks; on arvamusel, et selle nime kasutamine võimaldab väärtustada võrdset partnerlust, mille eesmärk on viia ellu majandusliku ja territoriaalse integratsiooni projektid; peab siiski vajalikuks, et Euroopa–Vahemere piirkonna suhete strateegiline väärtus ja Barcelona acqui, eelkõige kodanikuühiskonna osatähtsus, leiaksid algusest peale kinnitust Euroopa Liidu poliitikavaldkondades, mida nüüdsest kujundatakse juba koos Vahemere piirkonna partneritega ja mida rakendatakse piirkondlike ja allpiirkondlike programmide ja kahepoolsel koostööl rajanevate ühiste suuniste abil;

3.  palub seepärast nõukogul ja komisjonil tagada liidu tegevuse järjepidevus, eelkõige võimalike institutsiooniliste arengute puhul (eriti liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja roll komisjoni asepresidendina) ja ühenduse eelarve kasutamisel;

4.  avaldab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu institutsioonide raames on Vahemere Liit toetust leidnud;

5.  kiidab heaks otsuse eelisarendada mitmepoolset raamistikku, mida tuleks arendada Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu raames ette nähtud uute vahendite abil välja töötatava paari ulatusliku projekti kaudu; võtab siiski teadmiseks, et Vahemere piirkonnas endas puuduvad majandusliku ja territoriaalse integratsiooni strateegiad, mille abil selliseid projekte edendada;

6.  on seisukohal, et projektide elluviimiseks tuleb kasutada programmikokkuleppe mudelit, mille abil määrata lähimuspõhimõtte kohaselt kindlaks erinevate institutsionaalsete tasandite (Euroopa Liit, liikmesriigid, piirkonnad, ettevõtjad, tööturu osapooled) esindajate vastutus rahalises ja juhtimisplaanis;

7.  juhib tähelepanu, et Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu raames rahastatavaid projekte peaks toetama ühenduse, partnerriikide ja erasektori vahenditest; kutsub kõnealusel eesmärgil nõukogu ja komisjoni täpsustama ja tugevdama Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) rolli ja algatusi, mille investeerimisprogramm hõlbustab Vahemere piirkonna riikide majanduse avatumaks muutumist ja moderniseerimist; kinnitab, et pooldab endiselt Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimispanga loomist ja kooskõlastamist rahvusvaheliste investoritega; rõhutab Vahemere lõunapoolsetest riikidest välja rännanute säästude päritoluriiki tagasi kandmise olulisust ning on seisukohal, et tegemist on seni ebapiisavat kasutust leidnud suurepärase arenguhoovaga;

8.  on seisukohal, et tuleb tagada Euroopa Liidu rahaline osalemine Vahemere piirkonna projektides ka olukorras, kus finantsperspektiivi pole läbi vaadatud, ilma et kahjustataks käimasolevaid või kavandatud Euroopa – Vahemere piirkonna regionaalseid programme, mille tõhustamist on Euroopa Parlament mitmel korral soovitanud; rõhutab sellega seoses Euroopa Parlamendi volitusi Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmises; soovib, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrapäraselt projektide kulgemisest;

9.  on seisukohalt, et sekretariaadil võiks olla suur potentsiaal Euroopa – Vahemere piirkonna suhete elavdamisel tänu operatiivsele tegutsemisvõimele ja koosseisu väärtuslikule poliitilisele taustale; väljendab heameelt asjaolu pärast, et sekretariaadi asukoha suhtes saavutati üksmeelne kokkulepe; tuletab meelde, et Barcelona on linn, kus sai alguse Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus;

10. nõustub, et ELi seisukohast vaadatuna ja enne Lissaboni lepingu jõustumist peab kaaseesistumine olema kooskõlas Euroopa Liidu välissuhetes esindatuse põhimõttega vastavalt kehtivas asutamislepingus sätestatule;

11. avaldab heameelt seoses ministrite konverentsi 3. novembri 2008. aasta otsusega, milles võeti nõuetekohaselt arvesse Jordaanias 13. oktoobril 2008. aastal vastu võetud Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee soovitust; toetab otsust anda Vahemere Liidule tugev parlamentaarne mõõde, tugevdades sellega tema demokraatlikku legitiimsust, toetudes Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele, mida tuleks veelgi tugevdada, nähes ette võimaluse anda talle juriidilise isiku staatus, õigus teha majandusliku ja territoriaalse integratsiooni strateegiate ja projektide ettepanekuid ning neid hinnata, samuti võimalus esitada soovitusi välisministrite kohtumistele; jääb ootama, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kui institutsiooni tunnustamine väljendub samuti assamblee osalemises vaatlejana kõigil juhtide koosolekutel, riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel, ministrite kohtumistel ning kõrgemate ametnike ettevalmistavatel kohtumisel;

12. tervitab Vahemere Liidu välisministrite otsust arvata Araabia Liiga kõigil tasanditel toimuvate kõigi kohtumiste osalejate hulka, arvestades liiga positiivset panust rahu, heaolu ja stabiilsuse eesmärkide saavutamisele Vahemere piirkonnas;

13. rõhutab vajadust kaasat piirkondlikud ja kohalikud asutused uude institutsioonilisse raamistikku; väljendab heameelt seoses Regioonide Komitee arvamusega ja ettepanekuga luua Euroopa – Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM);

14. on seisukohal, et paralleelselt parlamentaarse mõõtme tugevdamisega on vaja samasugust arengut kodanikuühiskonna kaasamiseks Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu asjaomasesse institutsioonilisse struktuuri, eelkõige mehhanismide abil, mis tagavad nendega konsulteerimise projektide väljavalimisel, rakendamisel ja järelevalvel; kutsub Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarset assambleed kaasama oma töösse senisest rohkem Vahemere põhja- ja lõunapoolsete riikide kodanikuühiskondi; nõuab, et väärtustataks tööturu osapoolte rolli Euroopa – Vahemere piirkonna majandus-ja sotsiaalkomitee loomisel;

15. märgib, et mõned Barcelona protsessis ja Vahemere Liidus osalevad riigid ei ole Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse osalised; kutsub selleks nõukogu, komisjoni ja kõiki Barcelona protsessis ja Vahemere Liidus osalevaid riike looma sidusat suhteraamistikku, mille põhisiht on Euroopa Liidu ja kõigi Vahemere piirkonna riikide majanduslik ja territoriaalne integratsioon; palub nõukogul ja komisjonil tagada, et kõigil Vahemere Liidu liikmesriikidel oleks juurdepääs Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames juba ette nähtud piirkondlikele programmidele;

16. arvestades, et Vahemere Liidus osalemine ei ole alternatiiv ELi laienemisele ja ei mõjuta ühegi praeguse ega tulevase kandidaatriigi ühinemise väljavaateid; on seisukohal, et Vahemere Liit ei ole takistuseks muudele piirkondliku koostöö algatustele;

17. rõhutab vajadust vaadata sügavuti läbi kogu Euroopa Liidu Vahemere-poliitika, tugevdades selle poliitilist mõõdet ja ühist arengut, ning tuletab meelde, et ühelgi juhul ei piira Barcelona protsess ja Vahemere Liit Vahemere-poliitika laialdasemat haaret;

18. on seisukohal, et Barcelona protsess ja Vahemere Liit peaks tugevdama Vahemere piirkonna partnerluse raames kasutatavaid koostöövorme, et anda kõigile partnerriikidele võimalus osaleda piirkondlikes programmides ja ELi vastavates poliitikates ühiselt kokku lepitud prioriteetide ja eesmärkide alusel; tuletab meelde, et oluline on tugevdada partnerriikide osalust ühenduse programmides, eriti hariduse, teadusuuringute ja kutsekoolituse valdkonnas (üliõpilasvahetus jne);

19. on seisukohal, et rahu, julgeoleku, inimõiguste ja demokraatiaga, samuti ka kultuurikoostööga seotud küsimusi tuleb vaadelda Euroopa – Vahemere piirkonna suhete raames; kinnitab veelkord, et Vahemere Liit keskendub strateegiliste kavade ja konkreetsete projektide kaudu territoriaalsetele, infrastruktuuri- ja keskkonnaküsimustele; soovib, et see konkreetne mõõde aitaks kaasa Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse tugevdamisele;

20. tuletab meelde 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemere piirkonna tippkohtumisel väljapakutud esimesi algatusi: Vahemere saastest puhastamine, merekiirteed ja kiirmaanteed, kodanikukaitse, Vahemere päikeseenergia kava, kõrgharidus ja teadustegevus ning Vahemere piirkonna ettevõtluse arendamise algatus;

21. tuletab meelde, et Barcelona protsessi ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb koostöövaldkondadesse kiiresti kaasata veeressursside majandamine, põllumajandus, toiduainetega kindlustatus, energeetika, kutseharidus, kultuur, tervishoid, turism jne;

22. toetab kindlalt Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu keskkonnamõõdet ning sellega seonduvaid algatusi ja projekte, nagu uus Euroopa – Vahemere piirkonna algatus Vahemere saastest puhastamiseks ja Vahemere päikeseenergia kava;

23. on seisukohal, et kõigi Vahemere piirkonna riikide kaasamine Barcelona protsessi ja Vahemere Liitu annab võimaluse tegelda piirkonna probleemidega ulatuslikumal viisil ning siduda ja kooskõlastada protsessi tõhusamalt juba olemasolevate programmidega, nagu ÜRO keskkonnaprogrammi Vahemere tegevuskava;

24. väljendab heameelt neljanda täiskogu istungi eesistuja lõppdeklaratsioonis sisalduva ettepaneku üle luua Euroopa – Vahemere piirkonna energiaühendus, mida Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee toetab; tunnistab Euroopa – Vahemere piirkonna partnerite energeetikavaldkonnas toimuva koostöö tugevdamise olulisust ning vajadust arendada välja piirkondlik energiaturg, eesmärgiga rakendada ulatuslikult taastuvenergia kasutamise ja energia infrastruktuuri projekte Euroopa – Vahemere piirkonnas;

25. on seisukohal, et Euroopa – Vahemere piirkonna suhete tugevdamine hoogustab rahul ja heaolul rajaneva ala loomist; rõhutab, et rahu ja poliitiline stabiilsus Vahemere piirkonnas on kollektiivse ja individuaalse turvalisuse jaoks otsustava tähtsusega, mõjutades ka kaugemaid piirkondi; rõhutab, et seda eesmärki on võimalik saavutada ainult elavdades läbirääkimisi piirkonna konfliktide kõikehõlmavaks lahendamiseks; on seisukohal, et Euroopa Liit peab kõigi osaliste usaldust võites võtma endale kõnealuste konfliktide lahendamisel juhtrolli; rõhutab tungivalt vajadust teha jätkuvalt ametlikku koostööd rahvusvahelise terrorismi, uimastikaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu võitlemise valdkonnas; tervitab Marseille' deklaratsioonis asjaomastele pooltele tehtud üleskutset püüda viia ellu piirkonna järkjärguline demilitariseerimine ja desarmeerimine, et eeskätt luua tuumarelva- ja massihävitusrelvavaba ala;

26. on seisukohal, et pingete leevendamiseks Vahemere piirkonnas on vaja parandada sotsiaalset ja kultuurilist mõistmist rahvaste vahel ning seetõttu tuleb toetada selliseid algatusi, nagu Tsivilisatsioonide Liit, kui privilegeeritud dialoogi ruumi, mis aitab kaasa piirkonna stabiliseerimisele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon esitaksid sellise dialoogi edendamise strateegia; ergutab tugevdama sidemeid Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee ja Anna Lindhi fondi vahel, sealhulgas organiseerima kohtumisi Anna Lindhi nimelise fondi juhtivate võrgustike ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kultuurikomisjoni vahel;

27. rõhutab, et Euroopa – Vahemere piirkonna poliitika üks olulisemaid eesmärke on õigusriigi, demokraatia, inimõiguste järgimise ja poliitilise pluralismi edendamine, ning märgib, et endiselt esineb nende põhimõtete jämedaid rikkumisi; kinnitab vajadust edendada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtet; soovib tänaseks saavutatud tulemustele hinnangu andmist ning partnerluse raames rakendatud instrumentide kohandamist; nõuab tungivalt, et komisjon sätestaks kõnealuste instrumentide puhul täpsed abikõlblikkuse kriteeriumid, sealhulgas teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Nõukogu suhtes, ning kehtestaks tõhusa süsteemi nende rakendamise jälgimiseks; palub sellega seoses kõikidel algatusest huvitatud pooltel süvendada ja soodustada kõikide inimeste ja eriti asjaomaste usuvähemuste usuvabaduse austamist; toetab ühise poliitilise ja institutsioonilise raamistiku väljatöötamist, mis võimaldab väärtustada vastastikkuse mõõdet nii probleemide kindlaks tegemise kui ka ühiste lahenduste leidmisel;

28. kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni lisama uue algatuse eesmärkide hulka selgelt inimõiguste ja demokraatia edendamise, tugevdama veelgi olemasolevate mehhanismide, nagu assotsiatsioonilepingutes sisalduva inimõigusi käsitleva klausli rakendamist, ja inimõiguste allkomisjonide moodustamist ning looma mehhanismi, mille abil rakendada kõnealust klauslit uue põlvkonna lepingutes ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavades; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika inimõiguste edendamise vahendeid tuleb võimalikult hästi ära kasutada, tagades Euroopa institutsioonide suurema poliitilise järjepidevuse;

29. kutsub kõiki partnerluse osalisriike, komisjoni ning Vahemere Liidu tulevasi institutsioone hoogustama ühise migratsioonipoliitika rakendamist, et väärtustada inimressursse ja vastastikusi kontakte Vahemere piirkonna rahvaste vahel, vältides sealjuures üksnes julgeolekukaalutluste arvesse võtmist; on seisukohal, et rändega seonduvad küsimused peavad eelkõige käsitlema seadusliku rände võimalusi, võitlust ebaseadusliku rände vastu, ümberasunute paremat integreerimist ja varjupaigaõiguse kasutamist; peab oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikide ja Vahemere lõunaranniku riikide vahelist tihedat koostööd ja valmisolekut kanda ühiselt vastutust; avaldab heameelt Euroopa – Vahemere piirkonna riikide migratsiooni käsitleva ministrite konverentsi toimumise üle 2007. aasta novembris ning peab vajalikuks, et Barcelona protsessis ja Vahemere Liidus pöörataks erilist tähelepanu rände nõuetekohasele haldamisele;

30. võtab teadmiseks riigipeade ja valitsusjuhtide avalduse, mille kohaselt annab Barcelona protsess ja Vahemere Liit tunnistust otsustavusest edendada inimressursside arengut ja tööhõivet kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ja ühtlasi võidelda vaesuse vastu, ning ootab selleks uusi algatusi, programme ja finantssätteid;

31. on seisukohal, et Vahemere Liidu majandus- ja kaubandusalgatused vastastikku kasuliku Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomiseks peavad toetama piirkonna majanduskasvu ja soodustama selle integreerimist maailmamajandusse ning vähendama arenguerinevusi Vahemere põhja- ja lõunaranniku vahel, suurendades samas sotsiaalset ühtekuuluvust;

32. rõhutab, et liberaliseerimisprotsessi sotsiaalset mõju tuleb korrapäraselt hinnata ja arvesse võtta, eelkõige toiduainetega kindlustatuse seisukohalt; rõhutab ka seda, et kõnesolev mõju võib sektorite ja riikide lõikes oluliselt erineda;

33. rõhutab mitteametliku sektori olulisust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides; on seisukohal, et piirkonna arengu tagamiseks tuleb toetada kõnealuste tegevusalade järkjärgulist integreerimist ametlikku majandusse;

34. märgib, et alates 2004. ja 2007. aasta laienemistest on kaubanduse maht ELi uute liikmesriikide ja Vahemere piirkonna partnerriikide vahel pidevalt kasvanud; nõuab, et seda suundumust võetaks arvesse ja toetataks partnerluse raames;

35. rõhutab vajadust julgustada noori looma väikeettevõtteid, muu hulgas lihtsustades laenude ja väikelaenude saamist; leiab samuti, et tuleb tõhustada toetust Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastule (FEMIP);

36. võtab teadmiseks asjaolu, et lepingud ühelt poolt ELi ja liikmesriikide vahel ning teiselt poolt ELi ja Vahemere piirkonna riikide vahel näevad ette koostöömeetmed sisserände ja poliitilise varjupaiga taotlemise valdkonnas, sealhulgas sisserändajatele ette nähtud keskuste rahastamine, ning palub ELil ja liikmesriikidel viivitamata kontrollida, kas kõnealustes keskustes järgitakse täielikult inimõigusi ja põhivabadusi;

37. peab ülioluliseks konkreetsete, käegakatsutavate eesmärkide saavutamist sotsiaalvallas; tuletab sellega seoses meelde, et vabakaubandusala loomist ei tule vaadelda üksnes majanduskasvu seisukohast, vaid eelkõige lähtuvalt võimalusest luua uusi töökohti; tuletab meelde, et noorte ja naiste töötus on kõige tõsisem sotsiaalne probleem Vahemeremaades;

38. kutsub lõunapoolseid partnerriike arendama lõuna-lõuna kontakte sarnaselt Egiptuse, Jordaania, Maroko ja Tuneesia vahel Agadiris sõlmitud majanduskokkuleppele ning rõhutab, et Euroopa Liidu institutsioonid peavad lõuna-lõuna majandusliku integratsiooni soodustamiseks vastama positiivselt tehnilise abi taotlustele;

39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning kõigi partnerriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastu võetud tekstid, P6_TA(2008)0257.

(2)

ELT C 282, 6.11.2008, lk 443.


rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (6.11.2008)

väliskomisjonile

Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kohta

(2008/2231(INI))

Arvamuse koostaja: Kader Arif

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt taastekkinud soovi üle anda uus poliitiline ja praktiline hoog Euroopa Liidu mitmepoolsetele suhetele Vahemere piirkonna partneritega;

2.  tuletab meelde, et projekti „Barcelona protsess: Vahemere Liit” eesmärk on toetada Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlussuhteid ning anda sellele protsessile uus hoog ja selgepiirilisem mõõde;

3.  nõuab, et Vahemere Liidu tegevus rajaneks võrdsuse, võrdõiguslikkuse ja kaasjuhtimise põhimõtetel ning selle aluseks oleks jagatud vastutus ja valitsemine;

4.  rõhutab, et elanikkonna heakskiit on tugeva partnerluse ja kõnealuse algatuse tagatis; on seisukohal, et selle saavutamiseks tuleb poliitilised ambitsioonid realiseerida konkreetsete, arusaadavamate ja kodanikele lähedasemate projektidena; on samuti seisukohal, et Vahemere Liidu tegevus peab hõlmama mehhanisme kodanikuühiskonna (ühendused, sotsiaalpartnerid jne), kohalike ja piirkondlike asutuste ning erasektoriga konsulteerimiseks ja nende aktiivseks osalemiseks;

5.  loodab, et Vahemere Liidu projektid on konkreetsed ja ühendavad ning et need vastavad piirkonna elanike vajadustele; nõuab, et projektid aitaksid kaasa piirkonna tasakaalustatud ja säästvale arengule ning edendaksid piirkondade ja allpiirkondade vastastikuseid sidemeid, et soodustada integratsiooni ja ühtekuuluvust;

6.  tuletab meelde 13. juulil 2008 toimunud Vahemere piirkonna Pariisi tippkohtumisel väljapakutud esimesi algatusi: Vahemere saastest puhastamine, merekiirteed ja kiirmaanteed, kodanikukaitse, Vahemere päikeseenergia kava, kõrgharidus ja teadustöö ning Vahemere piirkonna ettevõtluse arendamise algatus;

7.  märgib, et praegu keskendub ainult üks kuuest väljapakutud projektist majandus- ja kaubandusküsimustele; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et Pariisi deklaratsioonis on väga vähe viiteid partnerluse majanduslikele ja kaubanduslikele aspektidele, nagu otsesed välisinvesteeringud, tööhõive, varimajandus ja vaesuse vähendamine;

8.  tuletab meelde, et Barcelona protsessi ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb koostöövaldkondadesse kiiresti kaasata veeressursside majandamine, põllumajandus, toiduainetega kindlustatus, energeetika, kutseharidus, kultuur, tervishoid, turism jne;

9.  tuletab meelde, et lisaks komisjoni poolt Vahemere Liidu projektide rahastamiseks ette nähtud ressurssidele on parlament korduvalt rõhutanud vajadust luua Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja arengupank;

10. usub, et Vahemere Liidu majandus- ja kaubandusalgatused vastastikku kasuliku Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomiseks peavad toetama piirkonna majandusarengut, soodustama selle integreerimist maailmamajandusse ja vähendama arenguerinevusi Vahemere põhja- ja lõunaranniku vahel, suurendades samas sotsiaalset ühtekuuluvust;

11. tuletab meelde, et 2005. aastal vastu võetud viieaastase töökava teises osas „Säästev sotsiaalmajanduslik areng ja reformid“ määratlesid Euroopa – Vahemere piirkonna partnerid mitmeid prioriteete: ühelt poolt vajadus parandada ärikliimat, lihtsustada laenude saamist, kindlustada makromajanduslikku stabiilsust ja parandada riigi rahanduse juhtimist ning teiselt poolt vajadus tegeleda sotsiaalvaldkonnaga, sealhulgas sotsiaalkaitsesüsteemide, vaesuse vähendamise ja töökohtade loomisega, eelkõige noorte ja naiste jaoks;

12. rõhutab, et liberaliseerimisprotsessi sotsiaalset mõju tuleb süstemaatiliselt hinnata ja arvesse võtta, eelkõige toiduainetega kindlustatuse seisukohalt; rõhutab ka seda, et see mõju võib sektorite ja riikide lõikes oluliselt erineda;

13. tuletab meelde, et vabakaubanduspiirkonna loomine ja kaubanduse liberaliseerimine ei ole omaette eesmärk, vaid sellega peab kaasnema vaesuse ja tööpuuduse vähendamine, varaliste ja sotsiaalsete õiguste edendamine ja keskkonnakaitse;

14. rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks peab piirkondlik majandusintegratsioon toimima kõikides mõõdetes (põhi-lõuna ja lõuna-lõuna); ergutab eelkõige Vahemere lõunaranniku riikide vaheliste koordineeritud piirkondlike programmide loomist, mis oleks oluline edasiminek nende riikide majanduslikus, aga ka poliitilises integratsioonis;

15. rõhutab, et EL peab tugevdama toetust Vahemere piirkonna partnerlusprogrammidele, mille eesmärk on hõlbustada soodsa keskkonna loomist, mis võimaldab suurendada investeeringuid ning tõhustada majanduskoostööd ja kaubavahetust kaubanduse edendamise tehnilise ja finantsabi mehhanismide abil;

16. nõuab, et loodaks võimalus partnerriikides ELi spetsialiseeritud asutuste rajamiseks, et anda neile riikidele konkreetset abi sellistes valdkondades nagu investeeringute edendamine;

17. rõhutab mitteametliku sektori olulisust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides; on seisukohal, et piirkonna arengu tagamiseks tuleb toetada kõnealuste tegevusalade järkjärgulist integreerimist ametlikku majandusse;

18. märgib, et alates 2004. ja 2007. aasta laienemistest on kaubanduse maht ELi uute liikmesriikide ja Vahemere piirkonna partnerriikide vahel pidevalt kasvanud; nõuab, et seda suundumust võetaks arvesse ja toetataks partnerluse raames;

19. rõhutab vajadust julgustada noori looma väikeettevõtteid, muu hulgas lihtsustades laenude ja väikelaenude saamist; leiab samuti, et tuleb tõhustada toetust Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastule (FEMIP);

20. usub, et rändeküsimusi tuleb lahendada kooskõlastatult ja tasakaalustatult, arvestades nende küsimuste seotust arenguga ning lisades neile kultuurilise ja humaanse mõõtme; peab vajalikuks lihtsustada isikute õiguspärast liikumist ja sisserännanute paremat integreerimist, vältides samas ajude väljavoolu ja võideldes ebaseadusliku sisserändega seotud inimkaubandusega;

21. rõhutab, et Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus ei tohi keskenduda üksnes majandus- ja kaubandusküsimustele; tuletab meelde, et Barcelona kolm sammast on tihedalt seotud; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et rahu ja stabiilsuse edendamiseks kavandatud esimese samba ning inim- ja sotsiaalarengule pühendatud kolmanda samba osas ei ole peaaegu mingit arengut toimunud;

22. nõuab, et nõukogu ja komisjon lisaksid inimõiguste ja demokraatia edendamise selgesõnaliselt uue algatuse eesmärkide hulka, toetaksid selliste olemasolevate mehhanismide rakendamist nagu inimõiguste klausel assotsiatsioonilepingutes ning looksid mehhanismi selle klausli kohaldamiseks uue põlvkonna lepingutes, Euroopa naabruspoliitika (ENP) kahepoolsetes tegevuskavades ja inimõiguste allkomisjonides;

23. soovib, et parlamendiga konsulteeritaks nõuetekohaselt Vahemere Liidu alaliste organite loomisel ning et parlamenti teavitataks regulaarselt projektide edenemisest;

24. rõhutab ka vajadust anda Vahemere Liidule tõeline parlamentaarne mõõde Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (EMPA) abil, mida tuleb pidada Vahemere Liidu õiguspäraseks parlamentaarseks esindajaks ning millel peaks nõuandva organina olema õigus teha ettepanekuid ja anda hinnanguid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

29

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kader Arif, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Caroline Lucas, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Pierre Audy, Bastiaan Belder, Ole Christensen, Albert Deß, Eugenijus Maldeikis, Javier Moreno Sánchez, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Sepp Kusstatscher, Roselyne Lefrançois, Michel Teychenné


põhiseaduskomisjonI ARVAMUS (21.10.2008)

väliskomisjonile

Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kohta

(2008/2231(INI))

Arvamuse koostaja: Íñigo Méndez de Vigo

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab Barcelona protsessi raames saadud kogemuste mobiliseerimist, et tuua uut energiat ja elujõudu suhetesse Euroopa Liidu ja tema Vahemere piirkonna partnerite vahel, ilma neid katkestamata;

2.  rõhutab, et tuleb säilitada institutsioonide sidusus ja vältida struktuuride dubleerimist ning et Vahemere Liidu loomist käsitlev Barcelona protsess peaks olema seotud Euroopa Liidu institutsioonilise raamistikuga; on seisukohal, et iseseisva institutsioonilise struktuuri rajamine võib protsessi tõhusust vaid kahjustada;

3.  toetab kaaseesistumise põhimõtet, mis tugineb pariteedile, võrdõiguslikkusele ja ühisele juhtimisele, ning eeldades, et Lissaboni leping tulevikus jõustub, on seisukohal, et nimetatud põhimõte peaks olema kooskõlas sellest lepingust tuleneva institutsioonilise raamistikuga Euroopa Liidu välisesindatuse osas ning et kaks korda aastas toimuv tippkohtumine, alaline ühiskomitee ja kõrgemate ametnike koosolekud on kasulikud vahendid, et muuta protsessi tõhusamaks ja läbipaistvamaks;

4.  rõhutab vajadust anda Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele (EMPA) selles protsessis oluline roll ning toetab EMPA juhatust, kes nõudis oma 12. juuli 2008. aasta avalduses, et EMPA saaks õiguspärase parlamentaarse organina Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi institutsioonilise raamistiku lahutamatuks osaks;

5.  toetab Euroopa Parlamendi presidenti, kes Pariisi tippkohtumisel 13. juuli 2008.aastal peetud kõnes nõudis, et EMPA saaks õiguse esitada ettepanekuid, teostada demokraatlikku kontrolli ning vaadata regulaarselt üle ja hinnata projektide edenemist;

6.  nõuab, et EMPA oleks tihedalt seotud kaks korda aastas toimuvate riigijuhtide tippkohtumiste ja Vahemere Liidu loomist käsitlevas Barcelona protsessis osalevate riikide välisministrite iga-aastaste kohtumiste ettevalmistamisega;

7.  on arvamusel, et Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele on Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi parlamentaarse mõõtme lisamine hädavajalik ja selleks on vaja luua EMPA esitatud ettepanekul õiguslik alus ning peab seejuures vajalikuks:

–    et EMPA istungid toimuksid vähemalt kord aastas;

–    et kõikidel EMPA liikmetel oleks õigus asutada rühmad poliitiliste tõekspidamiste alusel (lisaks Vahemere piirkonna partnerriikide parlamentide, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide olemasolevatele fraktsioonidele), mis võimaldab paremat integreerimist ja tõhusust;

–    et EMPA töökorralduseeskiri oleks täpsem ning et tegutseks EMPA alaline tõhustatud sekretariaat,

–    et nõuküsimine EMPAlt seoses Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi põhipunktide ja projektidega muudetaks kohustuslikuks;

–    et nõukogu ja komisjon kaasataks täielikult EMPA tegevustesse nii ettevalmistavas etapis kui ka ametlikel kohtumistel ja täiskogudel;

–    et Barcelona protsessis mitteosalevate riikide parlamentide esindajaid kutsutaks EMPAst osa võtma;

8.  on seisukohal, et Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi sekretariaat peaks koosnema protsessis osalevate riikide poolt lähetatud ametnikest ja see tuleks liita Euroopa Komisjoni talitustega; sekretariaadi asukohta tuleb valida vastavalt Barcelona protsessi reguleerivatele õigusaktidele, funktsionaalsuse ja tegevuse tõhususe kriteeriumidele ning demokraatlike väärtuste austamisele vastuvõtjariigis ja selle finantssuutlikkusele ning asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste poliitilisele, rahalisele ja sotsiaalsele toele; toetab seega Barcelona kandidatuuri sekretariaadi asukohana;

9.  on arvamusel, et Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi sekretariaat peab võtma enda peale projektide väljatöötamise ja haldamise ning nendega seotud üldise koordineerimistegevuse; sekretariaat annab aru Euroopa-Vahemere komiteele ja EMPAle;

10. juhib tähelepanu, et Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi raames rahastatavaid projekte tuleks toetada peamiselt ühenduse ja partnerriikide vahenditest ning erafinantseerimise kaudu;

11. rõhutab vajadust luua Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja arengupank, mis suudaks ligi tõmmata otseseid välisinvesteeringuid, et viia ellu piirkonnas elavate kodanike vajadustele vastavaid projekte;

12. nõuab, et Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi institutsioonilise skeemi väljatöötamine toimuks laialdase konsulteerimise ja süvendatud dialoogi tingimustes, et sellesse oleks kaasatud kõik protsessiga seotud huvirühmad, nii et selle skeemi aluseks oleks laiapõhjaline konsensus ning oleks arvesse võetud kõiki tundlikke valdkondi;

13. on seisukohal, et paralleelselt parlamentaarse mõõtme edendamisega on vaja sarnast arengut kodanikuühiskonna kaasamisel Vahemere Liidu loomist käsitleva Barcelona protsessi asjaomasesse institutsioonilisse struktuuri;

14. on seisukohal, et seda tüüpi koostöö edendamisel võib olla samuti positiivne roll muude samalaadsete piirkondlike ühenduste loomisel ja arendamisel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.10.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

15

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Enrique Barón Crespo, Richard Corbett, Andrew Duff, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Rihards Pīks, Adrian Severin, József Szájer, Johannes Voggenhuber, Andrzej Wielowieyski, Dushana Zdravkova

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmeds

Costas Botopoulos, Elmar Brok, Carlos Carnero González, Monica Frassoni


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (2.12.2008)

väliskomisjonile

Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kohta

(2008/2231(INI))

Arvamuse koostaja: Ilda Figueiredo

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub liikmesriikidel ja kõikidel Barcelona protsessi kaasatud Vahemere piirkonna partneritel pöörata rohkem tähelepanu naiste olukorrale ning meeste ja naiste võrdsetele võimalustele, rõhutades soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte kõikidesse konkreetsetesse meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavatesse poliitikatesse ja meetmetesse võtmise tähtsust;

2.   palub kõigil Barcelona protsessis ja Vahemere Liidus osalevatel riikidel ratifitseerida naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon ning samuti kõik teised ÜRO ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimõigusi käsitlevad konventsioonid;

3.   avaldab kahetsust, et komisjoni teatises „Barcelona protsess: Vahemere Liit” ei ole naiste olukorrale erilist tähelepanu pööratud, ja rõhutab vajadust projektide järele, mille eesmärk on geograafilise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ning milles võetakse alati arvesse meeste ja naiste võrdsete võimaluste küsimust ja soolist aspekti;

4.   väljendab muret seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, mis kahjustab põhiliselt naisi ja lapsi, ja juhib tähelepanu sellise poliitika, milles ei võeta nõuetekohaselt arvesse vajadust edendada meeste ja naiste võrdseid õigusi ja võimalusi, tagajärgedele seoses naiste väärikuse austamisega;

5.   rõhutab, et on oluline anda kodanikuõigused naistele, kes on rännanud liikmesriikidesse sisse kolmandatest riikidest, sealhulgas nendest, mis asuvad Vahemere lõunakallastel, et tagada naiste õiguste tõhus kaitse;

6.   palub kõikidel Barcelona protsessis osalejatel pöörata erilist tähelepanu naiste elutingimuste parandamise projektide arendamisele ja riiklikule rahastamisele, nimelt seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja hariduse valdkondades, kvaliteetsete ja konkreetselt naistele suunatud õigustega töökohtade loomisele, ning laste ja vanurite hoolduseks vajalike rajatiste ehitamisele, mis lihtsustavad naiste kaasamist ühiskonda;

7.  rõhutab, et on oluline soodustada naiste juurdepääsu õppimisvõimalustele kõigil haridussüsteemi astmetel, sest piisavalt kvalifitseeritud tööjõud aitab otsustavalt kaasa mitte ainult soolise ebavõrdsuse vähendamisele, vaid ka kogu majanduse konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele;

8.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja Barcelona protsessi koostööpartnerid edendaksid positiivseid meetmeid võrdsete võimaluste valdkonnas ja naiste diskrimineerimise vastu võitlemisel kõikides valdkondades, eelkõige tööl, perekonnas ja hariduses, eesmärgiga hoida ära naistevastane vägivald ja inimkaubandus ning tagada ühiskonnas naise rolli austamine ja väärtustamine, hõlbustades eelkõige naiste juurdepääsu vastutusrikastele ametikohtadele ja otsuste tegemisele;

9.   tuletab meelde, et naiste suurenenud osalemine Euroopa-Vahemere piirkonna tööturul nõuab selliste vajalike infrastruktuuride ja teenuste arendamist, mis ainult ei võimaldaks neil tööturule pääseda, vaid ka seal püsima jääda;

10. juhib tähelepanu vajadusele tihendada Vahemere piirkonna riikide naisühenduste sidemeid, et toetada kodanikuühiskonna arengut ja naiste aktiivset osalemist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

17

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Ilda Figueiredo, Claire Gibault, Lissy Gröner, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Anne Van Lancker, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Donata Gottardi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Juan Andrés Naranjo Escobar


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bastiaan Belder, Elmar Brok, Colm Burke, Marco Cappato, Philip Claeys, Véronique De Keyser, Michael Gahler, Klaus Hänsch, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Maria Eleni Koppa, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Vural Öger, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Marcello Vernola, Andrzej Wielowieyski, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Árpád Duka-Zólyomi, Martí Grau i Segú, Pierre Jonckheer, Alexander Graf Lambsdorff, Erik Meijer

Viimane päevakajastamine: 23. detsember 2008Õigusalane teave