RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta

3.4.2009 - (KOM(2008)0727 – C6‑0464/2008 – 2008/0215(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Benoît Hamon

Menetlus : 2008/0215(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0244/2009

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta

(KOM(2008)0727 – C6‑0464/2008 – 2008/0215(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0727);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 94, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0464/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0244/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) Euroopa Ühendus peaks edendama globaalset maksuhaldust kooskõlas majandus- ja rahandusministrite nõukogu 2006. aasta oktoobri järeldustega, millega nõukogu andis komisjonile ametlikult loa uurida võimalust pidada läbirääkimisi hoiuste intresside maksustamise alaste erilepingute sõlmimiseks Hongkongi, Aomeni ja Singapuriga eesmärgiga sõlmida rahvusvaheline leping samaväärsete meetmete kohaldamise kohta, nagu kohaldatakse liikmesriikides direktiivi 2003/48/EÜ alusel.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Nõukogu 21. jaanuari 2003. aasta järeldustes väljendati seisukohta, et Ameerika Ühendriikides kohaldatakse direktiivis 2003/48/EÜ sätestatutega samaväärseid meetmeid. Siiski on asjakohane tuua direktiivi I lisa kohaldamisalasse teatavad õiguslikud vormid ja üksused, et tagada tegelik maksustamine.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Direktiivi toimimist läbi vaadates peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellistele kapitalitulu liikidele, mis veel ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, nagu elukindlustustoodetest, pensionikindlustusest, vahetustehingutest ja teatavat liiki pensionidest saadav tulu.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt –1 (uus)

Direktiiv 2003/48/EÜ

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–1) Põhjendus 8 asendatakse järgmise tekstiga:

 

„(8) Käesoleval direktiivil on kaks eesmärki: esiteks võimaldada maksustada hoiuste intresse, mis on ühes liikmesriigis tasutud tegelikele tulusaajatele, kes on teises liikmesriigis residendist füüsilised isikud, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusnormide kohaselt, ja teiseks tagada ühes liikmesriigis tegelikele tulusaajatele, kes on teise liikmesriigi residendist füüsilised isikud, tasutud hoiuste intresside tegelik minimaalne maksustamine.”

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt –1 a (uus)

Direktiiv 2003/48/EÜ

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

–1 a) Põhjendus 19 asendatakse järgmise tekstiga:

„(19) Maksude kinnipidamist kohaldavad riigid peaksid suurema osa kõnealusest kinnipeetavast maksust saadavast tulust kandma üle liikmesriigile, mille resident tegelik intressitulusaaja on. Tuluosa, mille asjaomased liikmesriigid võivad kinni pidada, peaks olema proportsionaalne tulude jagamise mehhanismi halduskuludega, võttes seejuures arvesse teabevahetusega kaasnevaid kulusid.“

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 b (uus)

Direktiiv 2003/48/EÜ

Põhjendus 24 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 b) Lisatakse järgmine põhjendus:

 

„(24 a) Seni kuni Hongkong, Singapur ja I lisas loetletud riigid ning territooriumid ei kohalda meetmeid, mis on samaväärsed või samad selles direktiivis sätestatuga, võib kapitali väljavool nendesse riikidesse ja territooriumidele ohustada direktiivi eesmärkide täitmist. Seetõttu peab ühendus võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada kokkuleppe saavutamine nende riikide ja territooriumidega tingimustel, mille kohaselt need riigid ja territooriumid kohaldavad selliseid meetmeid.“

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt –1 c (uus)

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–1 b) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

 

„1. Käesoleva direktiivi eesmärgid on järgmised:

 

– võimaldada maksustada hoiuste intresse, mis on ühes liikmesriigis tasutud tegelikele tulusaajatele, kes on teises liikmesriigis residendist füüsilised isikud, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusnormide kohaselt;

 

– tagada ühes liikmesriigis tegelikele tulusaajatele, kes on teise liikmesriigi residendist füüsilised isikud, tasutud hoiuste intresside tegelik minimaalne maksustamine.”

Selgitus

Direktiivi eesmärk on ümber sõnastatud, võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikidel tuleb valida kas teabevahetus või hoiuste intressidelt kinnipeetava maksu kohaldamine.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende territooriumil asutatud makseasutused täidavad käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke ülesandeid, olenemata intressi tootva võlakohustuse võlgniku või väärtpaberi emitendi asukohast.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende territooriumil asutatud ettevõtted ja makseasutused täidavad käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke ülesandeid, olenemata intressi tootva võlakohustuse võlgniku või väärtpaberi emitendi asukohast.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik, et liikmesriigid saaksid kohustada ettevõtjaid, kes maksavad intresse ülejäänud üksustele (artikli 4 lõige 2), edastama artikli 4 lõike 2 kohase üksuse identifitseerimisandmed ja artikli 4 lõike 2 kohasele üksusele makstud intressisumma.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt i

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis ja ilma, et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tähendab „tegelik tulusaaja” füüsilist isikut, kellele makstakse intresse või kelle jaoks intress on tagatud, kui ta ei esita tõendeid, et intressi ei ole makstud talle või ei ole tagatud tema jaoks, see tähendab, et:

Käesolevas direktiivis ja ilma, et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tähendab „tegelik tulusaaja” füüsilist isikut, kellele makstakse või oleks tulnud maksta intresse või kelle jaoks intress on või eeldatavalt on tagatud, kui ta ei esita tõendeid, et intressi ei ole makstud talle või ei ole tagatud tema jaoks, see tähendab, et:

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 3 – lõige 2 – esimene lõik – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingusuhete puhul või tehtud toimingute puhul, kui lepingusuhted puuduvad, teeb makseasutus kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime, aadressi, sünnikuupäeva ja –koha ning kui tegeliku tulusaaja aadress on II lisas loetletud liikmesriigis või kui ta osutub muul viisil sellise riigi residendiks, talle selle liikmesriigi antud maksukohustuslase identifitseerimisnumbri.

b) jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingusuhete puhul või tehtud toimingute puhul, kui lepingusuhted puuduvad, teeb makseasutus kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime, aadressi, sünnikuupäeva ja –koha ning kui tegeliku tulusaaja aadress on II lisas loetletud liikmesriigis või kui ta osutub muul viisil sellise riigi residendiks, talle selle liikmesriigi antud maksukohustuslase identifitseerimisnumbri, kui see on isiku kindlakstegemiseks esitatud dokumentidel olemas.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 3 – lõige 2 – teine lõik

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõike punktis b osutatud andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passi või ametliku isikutunnistuse või muu II lisas nimetatud ametliku dokumendi alusel. Passis või ametlikul isikutunnistusel või ametlikul dokumendil puuduvad andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud muu ametliku isikut tõendava dokumendi alusel, mille on andnud välja selle riigi asutus, kus on tema aadress või mille resident ta muul viisil on.

Esimese lõike punktis b osutatud andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passi või ametliku isikutunnistuse või muu II lisas nimetatud ametliku dokumendi alusel. Passis või ametlikul isikutunnistusel või muul ametlikul dokumendil puuduvad andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud muu ametliku isikut tõendava dokumendi alusel, mille on andnud välja selle riigi asutus, kus on tema aadress või mille resident ta muul viisil on.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 4 – lõige 2 – teine lõik

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse õigusliku üksuse tegeliku juhtimise kohaks riik, kus on alaline aadress isikul, kellele kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara ja tulu.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse õigusliku üksuse tegeliku juhtimise kohaks riik, kus on alaline aadress isikul, kellele kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara või tulu.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 4 – lõige 2 – seitsmes lõik

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettevõtja, kes maksab intresse või tagab intresside maksmise III lisa loetellu kuuluvale ettevõttele või õiguslikule üksusele, teatab oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ettevõtte nime ja tegeliku juhtimise koha või õigusliku üksuse puhul sellise isiku nime ja tegeliku juhtimise koha, kellele kuulub peamiselt õigusliku üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt õigusliku üksuse vara ja tulu, ning ettevõttele või õiguslikule üksusele tehtud või tagatud intressimakse kogusumma. Kui ettevõtte või õigusliku üksuse tegeliku juhtimise koht asub teises liikmesriigis, edastab pädev asutus selle teabe kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele.

Ettevõtja, kes maksab intresse või tagab intresside maksmise III lisa loetellu kuuluvale ettevõttele või õiguslikule üksusele, teatab oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ettevõtte nime ja tegeliku juhtimise koha või õigusliku üksuse puhul sellise isiku nime ja tegeliku juhtimise koha, kellele kuulub peamiselt õigusliku üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt õigusliku üksuse vara või tulu, ning ettevõttele või õiguslikule üksusele tehtud või tagatud intressimakse kogusumma. Kui ettevõtte või õigusliku üksuse tegeliku juhtimise koht asub teises liikmesriigis, edastab pädev asutus selle teabe kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Selliseid lõikes 2 osutatud ettevõtteid ja õiguslikke üksusi, kelle varadele või tulule ei ole intressimakse saamise ajal vahetut õigust ühelgi tegelikul tulusaajal, võib käsitada käesoleva direktiivi kohaldamisel lõike 2 punktis a osutatud eurofondina või muu avatud investeerimisfondi või –skeemina.

välja jäetud

Kui ettevõte või õiguslik üksus kasutab seda võimalust, väljastab tema tegeliku juhtimise koha liikmesriik selle kohta tõendi. Ettevõte või õiguslik üksus esitab kõnealuse tõendi intressimakset tegevale või tagavale ettevõtjale.

 

Liikmesriigid kehtestavad ettevõtetele ja õiguslikele üksustele, kelle tegeliku juhtimise koht on nende territooriumil, seda võimalust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning tagavad, et seda võimalust kasutanud ettevõte või õiguslik üksus tegutseb makseasutusena vastavalt lõikele 1 saadud intressimaksete kogusumma ulatuses iga kord, kui tegelik tulusaaja saab vahetu õiguse tema varadele või tulule.

 

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) ettevõte või õiguslik üksus, kes on kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust;

välja jäetud

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) ettevõte või õiguslik üksus, kes on kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust;

välja jäetud

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) tulu elukindlustuslepingust, kui lepingus on sätestatud biomeetrilise riski katmine, mis väljendatuna keskmisena lepingu kestuse jooksul on väiksem kui 5 % kindlustatud kapitalist ning kui lepingu tegelikud tulemused on täielikult seotud punktides a, aa, b, c ja d osutatud intressi või tulu liikidega; käesoleva sätte kohaldamisel loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks kõigi elukindlustuslepingu kohaselt välja makstud summade ja kõigi sama lepingu kohaselt kindlustusandjale tehtud maksete summa vahe.

e) tulu elukindlustuslepingust, kui lepingus on sätestatud biomeetrilise riski katmine, mis väljendatuna keskmisena lepingu kestuse jooksul on väiksem kui 5 % kindlustatud kapitalist ning kui lepingu tegelikud tulemused on täielikult seotud intressiga või kui lepingu tegelikud tulemused on väljendatud või otseselt seotud osakutega ja kui üle 40 % alusvaradest investeeritakse punktides a, aa, b, c ja d osutatud tulu liikidesse.

 

Kui osakutega seotud kindlustuslepingu puhul puudub makseasutusel teave selle kohta, kui suur osa alusvarast on investeeritud võlakohustustesse või asjaomastesse väärtpaberitesse, siis loetakse kõnealuseks osaks rohkem kui 40%.

 

Käesoleva sätte kohaldamisel loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks kõigi elukindlustuslepingu kohaselt välja makstud summade ja kõigi sama lepingu kohaselt kindlustusandjale tehtud maksete summa vahe.

 

Kui lepingu allkirjastaja, kindlustatud isik ja soodustatud isik ei ole samad, loetakse biomeetriliste riskide katmise ulatuseks vähem kui 10 %.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Lõike 1 punktis aa osutatud tulu loetakse intressimakseks ainult sellises osas, milles kõnealust tulu tootnud väärtpaberid emiteeriti esmakordselt 1. detsembril 2008 või pärast seda.

9. Lõike 1 punktis aa osutatud tulu loetakse intressimakseks ainult sellises osas, milles kõnealust tulu tootnud väärtpaberid emiteeriti esmakordselt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist või hiljem.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Elukindlustuslepingust saadud tulu loetakse intressimakseks vastavalt lõike 1 punktile e ainult sellises osas, milles kõnealust tulu toonud elukindlustuslepingud sõlmiti esmakordselt 1. detsembril 2008 või pärast seda.

10. Elukindlustuslepingust saadud tulu loetakse intressimakseks vastavalt lõike 1 punktile e ainult sellises osas, milles kõnealust tulu toonud elukindlustuslepingud sõlmiti esmakordselt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist või hiljem.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5 a (uus)

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a) Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

 

„Üleminekuperiood lõpeb mitte hiljem kui 1. juulil 2014 või alltoodud kuupäevadest viimasele järgneva esimese täieliku majandusaasta lõpus, kui see on varasem kui 1. juuli 2014:

 

– kuupäev, mil nõukogu ühehäälse häälteenamusega jõustub Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni, Liechtensteini Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Monaco Vürstiriigi ja Andorra Vürstiriigi vahel sõlmitud viimane kokkulepe, millega nähakse taotluse korral ette teabevahetus vastavalt määratlusele OECD 18. aprillil 2002 avaldatud näidisleppes maksuküsimustealase teabevahetuse kohta (edaspidi “OECD näidislepe”) seoses käesolevas direktiivis määratletud intressimaksetega, mida sooritavad sellise riigi territooriumil asutatud makseasutused tegelikele tulusaajatele, kes on residendid territooriumil, kus direktiivi kohaldatakse, lisaks sellele kohaldavad samad riigid samal ajal selliste maksete suhtes kinnipeetavat maksu, mille määr on kindlaks määratud artikli 11 lõikes 1 osutatud vastavateks ajavahemikeks;

 

– kuupäev, mil nõukogu on ühehäälselt nõus, et Ameerika Ühendriigid on valmis OECD näidisleppes määratletud teabevahetuseks, kui seda taotletakse seoses käesolevas direktiivis määratletud intressimaksetega, mida sooritavad tema territooriumil asutatud makseasutused tegelikele tulusaajatele, kes on residendid territooriumil, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi;

 

– kuupäev, mil nõukogu on ühehäälselt nõus, et Hongkong, Singapur ja muud I lisas loetletud riigid ja territooriumid on valmis OECD näidisleppes määratletud teabevahetuseks, kui seda taotletakse seoses käesolevas direktiivis määratletud intressimaksetega, mida sooritavad tema territooriumil asutatud makseasutused tegelikele tulusaajatele, kes on residendid territooriumil, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi.“

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6 a (uus)

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 12 – lõiked 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a) Artikli 12 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

 

"1. „Liikmesriigid, kes kohaldavad kinnipeetavat maksu artikli 11 lõike 1 kohaselt, jätavad endale 10 % oma tulust ja kannavad 90 % tulust üle liikmesriigile, mille resident tegeliku intressitulu saaja on.

 

2. Liikmesriigid, kes kohaldavad kinnipeetavat maksu artikli 11 lõike 5 kohaselt, jätavad endale 10 % tulust ja kannavad 90 % tulust üle teistele liikmesriikidele proportsionaalselt käesoleva artikli lõike 1 kohaste ülekannetega.”

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 10

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10) Artikli 18 esimene lause asendatakse järgmisega:

10) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

 

1. Hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks esitab komisjon võrdleva uuringu, milles analüüsitakse nii teabevahetuse kui kinnipeetava maksu eeliseid ja puudusi, et hinnata maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise kaotamise eesmärki. Selles võrdlevas uuringus tuleks eelkõige arvesse võtta läbipaistvuse, liikmesriikide maksundusalase suveräänsuse austamise, maksustamise õigluse ja mõlema süsteemiga seotud halduskoormuse aspekte.

„Komisjon esitab nõukogule iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta V lisas nimetatud statistiliste andmete alusel, mida kõik liikmesriigid peavad komisjonile esitama.”

2. Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta V lisas nimetatud statistiliste andmete alusel, mida kõik liikmesriigid peavad komisjonile esitama. Kõnealuse aruande ja lõikes 1 viidatud uuringu alusel ning eelkõige seoses artikli 10 lõikes 2 viidatud üleminekuperioodi lõpuga esitab komisjon vajaduse korral nõukogule käesoleva direktiivi muudatusettepanekud, et tagada hoiuste intresside tegelik maksustamine ja kõrvaldada ebasoovitavad konkurentsimoonutused.

 

3. Komisjon uurib lõigetes 1 ja 2 viidatud aruannete raames eeskätt, kas on asjakohane laiendada kohaldamisala kõikidele finantstulu liikidele, sh dividendidele ja kapitali kasvutulule, samuti kõigile juriidilistele isikutele tehtavatele maksetele.”

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 11

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Komisjon hindab komitee abiga iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 2010 artiklis 18 a osutatud menetluste, dokumentide ja vormide tõhusust ning võtab artikli 18 b lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt vastu vajalikud parandusmeetmed.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2003/48/EÜ

I lisa

 

Komisjoni ettepanek

I LISA

„Selliste ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslikud vormid, mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, sest nende tegeliku juhtimise koht asub teatavate riikide territooriumil või teatava jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil”

1. Ettevõtted ja õiguslikud üksused, mille tegeliku juhtimise koht on sellises riigis või sellise jurisdiktsiooni all, mis jääb väljapoole artikli 7 kohast direktiivi territoriaalset kohaldamisala ning mida ei ole nimetatud artikli 17 lõikes 2:

Antigua ja Barbuda

International business company

Bahama

Usaldusfond

Foundation

International business company

Bahrein

Finantsusaldusfond

Barbados

Usaldusfond

Belize

Usaldusfond

International business company

Bermuda

Usaldusfond

Brunei

Usaldusfond

International business company

International trust

International Limited Partnership

Cooki saared

Usaldusfond

International trust

International company

International partnership

Costa Rica

Usaldusfond

Djibouti

Maksuvabastusega äriühing

(Välismaine) usaldusfond

Dominica

Usaldusfond

International business company

Fidži

Usaldusfond

Prantsuse Polüneesia

Société (äriühing)

Société de personnes (ühing)

Société en participation (ühine ettevõtja)

(Välismaine) usaldusfond

Guam

Company

Füüsilisest isikust ettevõtja

Partnership

(Välismaine) usaldusfond

Guatemala

Usaldusfond

Fundación (sihtasutus)

Hongkong

Usaldusfond

Kiribati

Usaldusfond

Labuan (Malaisia)

Offshore company

Malaysian offshore bank

Offshore limited partnership

Offshore trust

Liibanon

Äriühingud, mille suhtes rakendatakse offshore-äriühingute korda

Aomen

Usaldusfond

Fundação (sihtasutus)

Maldiivid

Kõik äriühingud, ühingud ja välismaised usaldusfondid

Põhja-Mariaanid

Foreign Sales Corporations

Offshore banking corporation

(Välismaine) usaldusfond

Marshalli Saared

Usaldusfond

Mauritius

Usaldusfond

Global business company cat. 1 and 2

Mikroneesia

Company

Partnership

(Välismaine) usaldusfond

Nauru

Trusts/nominee company

Company

Partnership

Füüsilisest isikust ettevõtja

Välismaine testament

Välismaine pärand

Muud valitsusega läbi räägitavad ettevõtlusvormid

Uus-Kaledoonia

Société (äriühing)

Société civile (tsiviilõiguslik äriühing)

Société de personnes (ühing)

Ühine ettevõtja

Surnu pärand

(Välismaine) usaldusfond

Niue

Usaldusfond

International business company

Panama

Fideicomiso (usaldusfond)

Fundación de interés privado (sihtasutus)

Belau

Company

Partnership

Füüsilisest isikust ettevõtja

Esindusbüroo

Credit union (rahandusühistu)

Cooperative

(Välismaine) usaldusfond

Filipiinid

Usaldusfond

Puerto Rico

Estate

Usaldusfond

International banking entity

Saint Kitts ja Nevis

Usaldusfond

Sihtasutus

Maksuvabastusega äriühing

Saint Lucia

Usaldusfond

Saint Vincent ja Grenadiinid

Usaldusfond

Samoa

Usaldusfond

International trust

International company

Offshore bank

Offshore insurance company

International partnership

Usaldusühing

Seišellid

Usaldusfond

International business company

Singapur

Usaldusfond

Saalomoni Saared

Company

Partnership

Usaldusfond

Lõuna-Aafrika

Usaldusfond

Tonga

Usaldusfond

Tuvalu

Usaldusfond

Provident fund

Araabia Ühendemiraadid

Usaldusfond

USA Neitsisaared

Usaldusfond

Maksuvabastusega äriühing

Uruguay

Usaldusfond

Vanuatu

Usaldusfond

Maksuvabastusega äriühing

International company

2. Ettevõtted ja õiguslikud üksused, mille tegeliku juhtimise koht asub artikli 17 lõikes 2 loetletud riigis või jurisdiktsiooni all ja mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, kuni asjaomases riigis või asjaomase jurisdiktsiooni all võetakse vastu artikli 4 lõike 2 sätetega samaväärsed normid.

Andorra

Usaldusfond

Anguilla

Usaldusfond

Aruba

Stichting (sihtasutus)

Äriühingud, mille suhtes rakendatakse offshore-äriühingute korda

Briti Neitsisaared

Usaldusfond

International business company

Kaimanisaared

Usaldusfond

Maksuvabastusega äriühing

Guernsey

Usaldusfond

Nullmaksuga äriühing

Man

Usaldusfond

Jersey

Usaldusfond

Liechtenstein

Anstalt (usaldusfond)

Stiftung (sihtasutus)

Monaco

Usaldusfond

Fondation (sihtasutus)

Montserrat

Usaldusfond

Hollandi Antillid

Usaldusfond

Stichting (sihtasutus)

San Marino

Usaldusfond

Fondazione (sihtasutus)

Šveits

Usaldusfond

Sihtasutus

Turks ja Caicos

Maksuvabastusega äriühing

Usaldusühing

Usaldusfond

 

Muudatusettepanek

I LISA

1. Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse järgmiste ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslike vormide suhtes:

· piiratud vastutusega äriühingud, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu mehhanismiga;

· piiratud vastutusega ettevõtted, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu mehhanismiga;

· rahvusvahelised äriühingud või ettevõtted;

· rahvusvahelised kommertsäriühingud või -ettevõtted;

· maksuvabastusega äriühingud või ettevõtted;

· kaitstud osadega äriühingud või ettevõtted (protected cell companies);

· registreeritud osadega äriühingud või ettevõtted (incorporated cell companies);

· rahvusvahelised pangad, sh sarnase nimega ettevõtted;

· offshore-pangad, sh sarnase nimega ettevõtted;

· kindlustusseltsid või -ettevõtted;

· edasikindlustusseltsid või -ettevõtted;

· kooperatiivid;

· krediidiühistud;

· igasugust liiki ühingud, sh (piiramata vastutusega) täisühingud, usaldusühingud, piiratud vastutusega ühingud, rahvusvahelised ühingud ja rahvusvahelised äriühingud;

· ühisettevõtted;

· usaldusfondid;

· likvideerimisel olevad ettevõtted;

· sihtasutused;

· päranditombud;

· igasugused fondid;

· loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste filiaalid;

· loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste esindusbürood;

· loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste püsivad tegevuskohad;

· erinevat liiki sihtasutused määratlusest sõltumata

 

2. Teatavad riigid või jurisdiktsioonid, mis jäävad väljapoole artikli 7 kohast direktiivi territoriaalset kohaldamisala ning mida ei ole nimetatud artikli 17 lõikes 2 ja mille suhtes kohaldatakse seoses käesoleva lisa 1. osas osutatud ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslike vormidega artikli 2 lõiget 3, kui nende tegeliku juhtimise koht asub asjaomases riigis või asjaomase jurisdiktsiooni all, on järgmised:

· Ndzwani

· Antigua ja Barbuda

· Bahama

· Bahrein

· Barbados

· Belize

· Bermuda

· Brunei

· Cooki saared

· Costa Rica

· Djibouti

· Dominica

· Dubai

· Fidži

· Prantsuse Polüneesia

· Ghana

· Grenada

· Guam

· Guatemala

· Hongkong

· Kiribati

· Labuan (Malaisia)

· Liibanon

· Libeeria

· Aomen

· Makedoonia Vabariik

· Maldiivid

· Montenegro

· Põhja-Mariaanid

· Marshalli Saared

· Mauritius

· Mikroneesia

· Nauru

· Uus-Kaledoonia

· Niue

· Panama

· Belau

· Filipiinid

· Puerto Rico

· Saint Kitts ja Nevis

· Saint Lucia

· Saint Vincent ja Grenadiinid

· Samoa

· São Tomé ja Príncipe

· Seišellid

· Singapur

· Saalomoni Saared

· Somaalia

· Lõuna-Aafrika

· Tonga

· Tuvalu

· Araabia Ühendemiraadid

· Ameerika Ühendriikide Delaware´i osariik

· Ameerika Ühendriikide Nevada osariik

· USA Neitsisaared

· Uruguay

· Vanuatu

 

3. Artikli 17 lõikes 2 loetletud teatavad riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, kuni asjaomases riigis või jurisdiktsiooni all võetakse vastu artikli 4 lõike 2 sätetega samaväärsed normid seoses käesoleva lisa 1. osas osutatud ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslike vormidega, mille tegelik juhtimise koht asub asjaomases riigis või asjaomase jurisdiktsiooni all, on järgmised:

· Andorra

· Anguilla

· Aruba

· Briti Neitsisaared

· Kaimanisaared

· Guernsey, Alderney või Sark

· Man

· Jersey

· Liechtenstein

· Monaco

· Montserrat

· Hollandi Antillid

· San Marino

· Šveits

· Turks ja Caicos

 

4. Käesoleva lisa 1. osas osutatud ettevõtete ja õiguslike üksuste mis tahes õiguslike vormide suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, kui nende tegeliku juhtimise koht asub käesoleva lisa 2. ja 3. osas osutatud riigis või jurisdiktsiooni all, tingimusel et:

a.  2. ja 3. osas osutatud riik või jurisdiktsioon võib esitada artiklis 18 b osutatud komiteele taotluse arvata 1. osas osutatud ettevõtte ja õigusliku üksuse mis tahes vorm nende riigi või jurisdiktsiooni puhul nimekirjast välja, kuna osutatud ettevõtte ja õigusliku üksuse vormi tegeliku juhtimise koht ei saa olla nimetatud riigis või jurisdiktsiooni all või kuna nendele juriidilistele isikutele või õiguslikele üksustele makstava intressitulu nõuetekohane maksustamine on tegelikult tagatud;

b.  komitee avaldab oma otsuse koos põhjendustega 3 kuu jooksul pärast sellise taotluse esitamist ning teavitab teatud perioodiks taotluse esitanud riiki või jurisdiktsiooni 1. osast välja arvatud ettevõtte ja õigusliku üksuse õiguslikest vormidest, kusjuures nimetatud periood ei ületa kahte aastat ja seda võib pikendada riigi või jurisdiktsiooni taotluse alusel, mis tuleb esitada hiljemalt kuus kuud enne perioodi lõppemist.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2003/48/EÜ

III lisa

 

Komisjoni ettepanek

III LISA

Artikli 4 lõikes 2 sätestatud vastuvõtvad makseasutused

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused on nimetatud liikmesriikide puhul, kus puudub riiklik maksusüsteem tulu maksustamiseks, mida saab sellise õigusliku üksuse nimel isik, kellel kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara ja tulu ning kes on asjaomase riigi resident. Käesolevas loetelus nimetatakse usaldusfonde ja sarnaseid õiguslikke üksusi, mille vallasvara tegeliku juhtimise koht on nimetatud riikides (peamise usaldusisiku või muu vallasvara eest vastutava halduri elukoht), olenemata õigusaktidest, mille alusel kõnealused usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused asutatud on.

Riigid

Ettevõtted ja üksused

Märkused

Belgia

– Société de droit commun / maatschap (õigusliku seisundita tsiviilõiguslik või äriühing)

 

– Société momentanée / tijdelijke handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille eesmärk on tegeleda ühe või mitme spetsiifilise äritoiminguga)

 

– Société interne / stille handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille kaudu on ühel või mitmel isikul huvi(d) tegevustes, mida haldab (haldavad) tema (nende) nimel üks või mitu muud isikut)

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Vt Belgia äriseadustiku artiklid 46, 47 ja 48.

 

 

Neil „äriühingutel” (nimi on antud prantsuse ja hollandi keeles) ei ole õiguslikku seisundit ning maksustamisel kohaldatakse läbivaatluse meetodit.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bulgaaria

– Drujestvo sys specialna investicionna cel (sihtotstarbeline investeerimisühing)

 

 

– Investicionno drujestvo (investeerimisühing, mis ei kuulu artikli 6 kohaldamisalasse)

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ettevõtte tulumaksust vabastatud üksus.

 

 

 

 

 

Bulgaarias on lubatud usaldusfonde avalikult pakkuda ja need on vabastatud ettevõtte tulumaksust.

Tšehhi Vabariik

– Veřejná obchodní společnost (ver. obch. spol. or V.O.S.) (ühing)

– Sdruženi (ühendus)

– Družstvo (ühistu)

– Evropské hospodářské zájmové sdružení (EHZS) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

 

 

 

 

 

Taani

 

– Interessentskaber (täisühing)

 

– Kommanditselskaber (usaldusühing)

 

– Partnerselskaber (partnerlusäriühing)

 

– Europæisk økonomisk firmagrupper (EØFG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Saksamaa

– Gesellschaft bürgerlichen Rechts (tsiviilõiguslik ühing)

 

– Kommanditgesellschaft – KG, offene Handelsgesellschaft – OHG (kommandiitühing)

 

– Europäische Wirtschaftliche Interessenvereinigung (Euroopa Majandushuviühing EEIG))

 

 

Eesti

– Täisühing - TÜ

– Usaldusühing - UÜ

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Täis- ja usaldusühinguid maksustatakse eraldi maksustatavate üksustena, mille jaotatavad tulud loetakse dividendideks (mille suhtes kohaldatakse dividendimaksu).

 

Iirimaa

– Partnership and investment club (partnerlus- ja investeerimisfond)

 

 

Euroopa Majandushuviühing

Iirimaa residendist usaldusisik tasub maksu fondist saadavalt tulult.

Kreeka

 

– Omorrythmos Eteria (OE) (täisühing)

 

 

– Eterorythmos Eteria (EE) (usaldusühing)

 

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Täis- ja usaldusühingute suhtes kohaldatakse ettevõtte tulumaksu. 50 % nende ühingute kasumist maksustatakse siiski üksikisikutest osanike kaudu nende isikliku maksumäära alusel.

Hispaania

Üksused, mille suhtes kohaldatakse kasumiosa maksustamise süsteemi:

– Sociedad civil con o sin personalidad jurídica (juriidilise isikuta tsiviilõiguslik ühing)

– Agrupación europea de interés económico (AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Herencias yacentes (surnu pärand)

– Comunidad de bienes (ühisomand)

 

 

– Muud juriidilise isikuta üksused, mis kujutavad endast eraldi majandusüksust või eraldi varade rühma (Ley General Tributaria artikli 35 lõige 4)

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Prantsusmaa

– Société en participation (ühine ettevõtja)

 

– Société ou association de fait (de facto äriühing)

 

– Indivision (ühisomand)

 

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Itaalia

– Società semplice (tsiviilõiguslik ühing ja seotud üksus)

 

 

 

 

 

– Juriidilise isikuta mitte-äriline üksus

 

 

 

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Società semplice’na koheldavate üksuste kategooriasse kuuluvad: Società di fatto (seadusvälised või de facto ühingud), mille eesmärk ei ole äritegevus, ning „associazioni” (ühenduse) vormis juriidilise isikuta ühendused, mida kunstnikud või kutsealade esindajad organiseerivad oma kunsti- või kutsealade praktiseerimiseks.

 

Juriidilise isikuta mitte-äriliste üksuste kategooria on lai ja võib hõlmata eri liiki organisatsioone: ühendused, sündikaadid, komiteed, mittetulundusühingud jms.

 

Küpros

– Syneterismos (ühing)

– syndesmos or somatio (ühendus)

– Synergatikes (ühistu)

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

– Ekswxwria Eteria (Offshore-äriühing)

 

 

 

Küprose jurisdiktsiooni all asutatud usaldusfondide maksustamist loetakse läbipaistvaks.

 

Läti

– Pilnsabiedrîba (täisühing);

– Komandîtsabiedrîba (usaldusühing)

– Eiropas Ekonomisko interešu grupām (EEIG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG));

– Biedrîbas un nodibinâjumi (ühendus ja sihtasutus)

– Lauksaimniecîbas kooperatîvi (põllumajandusühistu)

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Leedu

– Europos ekonominių interesų grupės (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Asociacija (ühendus)

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ühenduste teenitavad intressid ja kapitalikasvutulu aktsiatelt ja võlakirjadelt on ettevõtte tulumaksust vabastatud.

Luksemburg

– Société en nom collectif (täisühing)

– Société en commandite simple (usaldusühing)

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ungari

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ungari tunnustab usaldusfonde riiklike õigusnormide kohaselt „isikutena”.

Malta

– Soċjetà in akomonditia („en commandite” ühing), mille kapitali ei jaotata osadeks

– Arrangement in participation („En participation” ühendus)

– Investment club (investeerimisfond)

– Soċjetà Kooperattiva (ühistuline ühendus)

„En commandite” ühingute suhtes, mille kapital on osadeks jaotatud, kohaldatakse üldist ettevõtte tulumaksu.

 

 

 

Madalmaad

– Vennootschap onder firma (täisühing)

 

– Commanditaire vennootschap (suletud usaldusühing)

– Europese economische samenwerkingsverbanden (EESV) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

Täisühingute, suletud usaldusühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

 

 

– Vereniging (ühendus)

– Stichting (sihtasutus)

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Verenigingen (ühendused) ja stichtingen (sihtasutused) on maksust vabastatud, kui nad ei tegele kaubanduse või äriga.

Austria

– Personengesellschaft (ühing);

 

– Offene Personengesellschaft (äriline täisühing)

– Kommanditgesellschaft, KG (kommandiitühing)

– Gesellschaft nach bürgerlichem Recht, GesBR (tsiviilõiguslik ühing)

– Offene Erwerbsgeselllschaft (OEG) (kutsealane täisühing)

– Kommandit-Erwerbsgesellschaft (kutsealane kommandiitühing)

– Stille Gesellschaft (vaikiv ühing)

– Einzelfirma (ühemeheettevõte)

 

– Europäische Wirtschaftliche Interessenvereinigung (Euroopa Majandushuviühing EEIG))

– Privatstiftung (erasihtasutus)

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ühingut loetakse läbipaistvaks, isegi kui seda nähakse kasumit taotleva üksusena.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koheldakse tavalise „ühinguna”.

 

Maksustatakse äriühinguna, intressitulu maksustatakse vähendatud määraga 12,5 %.

 

Poola

– Spólka jawna (Sp. j.) (täisühing)

 

– Spólka komandytowa (Sp. k.) (usaldusühing)

 

– Spólka komandytowo-akcyjna (S.K.A.) (aktsiatega usaldusühing)

 

– Spólka partnerska (Sp. p.) (kutseühing)

 

– Europejskie ugrupowanie interesów gospodarczych (EUIG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Portugal

– Sociedade civil (ühing), mis ei ole asutatud ärilises vormis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

– Kutsetegevustega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingud, mille kõik partnerid on samal kutsealal kvalifitseeritud üksikisikud

 

– Agrupamento de Interesse Económico (AIE) (omamaine majandushuviühing)

 

– Agrupamento Europeu de Interesse Económico (AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

 

– Sociedada gestora de participacoes sociais (SGPS) (Valdusäriühingud, mis on kas perekonna kontrolli all või kuuluvad täielikult kuni viiele liikmele)

 

– Herança jacente (surnu pärand)

 

– Juriidilise isiku õigusteta ühendus

 

– Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud

 

 

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ärilise juriidilise isikuna asutamata ühingute, kindlaksmääratud kutsealadega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingute, ACEde (teatud liiki juriidilise isiku õigustega ühisettevõtted), Euroopa Majandushuviühingute ning selliste äriühingute, mis valdavad varasid, mida kontrollib perekond või mis kuuluvad täielikult maksimaalselt viiele inimesele, maksustamine on läbipaistev.

Ülejäänud juriidiliste isikutena asutatud ühinguid koheldakse äriühingutena ja maksustatakse üldiste ettevõtte tulumaksu eeskirjade kohaselt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud on välismaisele emaettevõtjale makstavate dividendide, intresside ja autoritasude ning sarnaste maksete osas vabastatud ettevõtte tulumaksust ja kinnipeetavast maksust.

 

Ainsad Portugali õigusnormide kohaselt aktsepteeritavad usaldusfondid on Madeira Rahvusvahelises Ärikeskuses juriidiliste isikute poolt rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud usaldusfondid ning nende varad moodustavad autonoomse osa usaldusisikuna tegutseva juriidilise isiku õigustest.

Rumeenia

– Ühendus (ühing);

 

– Cooperative (ühistu)

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Sloveenia

– Samostojni podjetnik (füüsilisest isikust ettevõtja)

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Slovakkia

 

– Verejná obchodná spoločnosť (täisühing)

– Európske združenie hospodárskych záujmov (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

 

– Komanditná spoločnosť (usaldusühing), mille puhul omistatakse tulu täisosanikele

 

 

 

 

 

 

– Združenie (ühendus)

 

 

 

– Üksused, mis ei ole asutatud äritegevuse eesmärgil: kutseühingud, vabatahtlikud kodanikeühendused, Nadácia (sihtasutused)

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

 

 

 

Maksustatav baas arvutatakse kõigepealt usaldusühingu jaoks tervikuna ning omistatakse siis täisosanikele ja usaldusosanikele. Usaldusühingu täisosanike saadavaid kasumiosi maksustatakse täisosanike tasandil. Ülejäänud usaldusosanike tulu maksustatakse kõigepealt ühingu tasandil vastavalt äriühingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maksust vabastatud tulu hulka kuulub organisatsiooni loomise eesmärgiks olevatest tegevustest saadav tulu, v.a tulu, mille suhtes kohaldatakse kinnipeetavat maksu.

Soome

– Yksityisliike (registreerimata äriühing)

 

– Avoin yhtiö / öppet bolag (täisühing)

 

– Kommandiittiyhtiö / kommanditbolag (usaldusühing)

 

– Kuolinpesä / dödsbo (surnu pärand)

 

– eurooppalaisesta taloudellisesta etuyhtymästä (ETEY) / europeiska ekonomiska intressegrupperingar (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Rootsi

– Handelsbolag (täisühing)

 

– Kommanditbolag (usaldusühing)

 

– Enkelt bolag (ühing)

 

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ühendkuningriik

 

– Täisühing

 

– Usaldusühing

 

– Piiratud vastutusega ühing

 

– Euroopa Majandushuviühing

 

– Investeerimisfond (kus liikmetel on õigus kindlale osale varadest)

 

Täisühingute, usaldusühingute, piiratud vastutusega ühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

 

 

 

 

 

 

 

Muudatusettepanek

III LISA

Artikli 4 lõikes 2 sätestatud vastuvõtvad makseasutused

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused on nimetatud liikmesriikide puhul, kus puudub riiklik maksusüsteem tulu maksustamiseks, mida saab sellise õigusliku üksuse nimel isik, kellel kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara ja tulu ning kes on asjaomase riigi resident. Käesolevas loetelus nimetatakse usaldusfonde ja sarnaseid õiguslikke üksusi, mille vallasvara tegeliku juhtimise koht on nimetatud riikides (peamise usaldusisiku või muu vallasvara eest vastutava halduri elukoht), olenemata õigusaktidest, mille alusel kõnealused usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused asutatud on.

Riigid

Ettevõtted ja üksused

Märkused

Belgia

– Société de droit commun / maatschap (õigusliku seisundita tsiviilõiguslik või äriühing)

 

– Société momentanée / tijdelijke handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille eesmärk on tegeleda ühe või mitme spetsiifilise äritoiminguga)

 

– Société interne / stille handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille kaudu on ühel või mitmel isikul huvi(d) tegevustes, mida haldab (haldavad) tema (nende) nimel üks või mitu muud isikut)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Vt Belgia äriseadustiku artiklid 46, 47 ja 48.

 

 

Neil „äriühingutel” (nimi on antud prantsuse ja hollandi keeles) ei ole õiguslikku seisundit ning maksustamisel kohaldatakse läbivaatluse meetodit.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bulgaaria

– Drujestvo sys specialna investicionna cel (sihtotstarbeline investeerimisühing)

 

 

– Investicionno drujestvo (investeerimisühing, mis ei kuulu artikli 6 kohaldamisalasse)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ettevõtte tulumaksust vabastatud üksus.

 

 

 

 

 

Bulgaarias on lubatud usaldusfonde avalikult pakkuda ja need on vabastatud ettevõtte tulumaksust.

Tšehhi Vabariik

– Veřejná obchodní společnost (ver. obch. spol. or V.O.S.) (ühing)

– Sdruženi (ühendus)

– Družstvo (ühistu)

– Evropské hospodářské zájmové sdružení (EHZS) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Tšehhi Vabariik

Taani

 

– Interessentskaber (täisühing)

 

– Kommanditselskaber (usaldusühing)

 

– Partnerselskaber (partnerlusäriühing)

 

– Europæisk økonomisk firmagrupper (EØFG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Saksamaa

– Gesellschaft bürgerlichen Rechts (tsiviilõiguslik ühing)

 

– Kommanditgesellschaft – KG, offene Handelsgesellschaft – OHG (kommandiitühing)

 

– Europäische Wirtschaftliche Interessenvereinigung (Euroopa Majandushuviühing EEIG))

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Eesti

– Täisühing - TÜ

– Usaldusühing - UÜ

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Täis- ja usaldusühinguid maksustatakse eraldi maksustatavate üksustena, mille jaotatavad tulud loetakse dividendideks (mille suhtes kohaldatakse dividendimaksu).

 

Iirimaa

– Partnership and investment club (partnerlus- ja investeerimisfond)

 

 

– Euroopa Majandushuviühing

 

– General partnership (täisühing)

 

– Limited partnership (usaldusühing)

 

– Investment partnership (investeerimisühing)

 

– Non-resident limited liability company (piiratud vastutusega äriühing, mille maksustamise koht ei ole asjaomases riigis)

 

–Irish common contractual fund (Iiri lepinguline fond)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Iirimaa residendist usaldusisik tasub maksu fondist saadavalt tulult.

Kreeka

 

– Omorrythmos Eteria (OE) (täisühing)

 

 

– Eterorythmos Eteria (EE) (usaldusühing)

 

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Täis- ja usaldusühingute suhtes kohaldatakse ettevõtte tulumaksu. 50 % nende ühingute kasumist maksustatakse siiski üksikisikutest osanike kaudu nende isikliku maksumäära alusel.

Hispaania

Üksused, mille suhtes kohaldatakse kasumiosa maksustamise süsteemi:

– Sociedad civil con o sin personalidad jurídica (juriidilise isikuta tsiviilõiguslik ühing)

– Agrupación europea de interés económico (AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Herencias yacentes (surnu pärand)

– Comunidad de bienes (ühisomand)

 

 

– Muud juriidilise isikuta üksused, mis kujutavad endast eraldi majandusüksust või eraldi varade rühma (Ley General Tributaria artikli 35 lõige 4)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Prantsusmaa

– Société en participation (ühine ettevõtja)

 

– Société ou association de fait (de facto äriühing)

 

– Indivision (ühisomand)

 

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Itaalia

 

– Società semplice (tsiviilõiguslik ühing ja seotud üksus)

 

 

 

 

 

– Juriidilise isikuta mitte-äriline üksus

 

 

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Società semplice’na koheldavate üksuste kategooriasse kuuluvad: Società di fatto (seadusvälised või de facto ühingud), mille eesmärk ei ole äritegevus, ning „associazioni” (ühenduse) vormis juriidilise isikuta ühendused, mida kunstnikud või kutsealade esindajad organiseerivad oma kunsti- või kutsealade praktiseerimiseks.

 

Juriidilise isikuta mitte-äriliste üksuste kategooria on lai ja võib hõlmata eri liiki organisatsioone: ühendused, sündikaadid, komiteed, mittetulundusühingud jms.

 

Küpros

– Syneterismos (ühing)

– syndesmos or somatio (ühendus)

– Synergatikes (ühistu)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

– Ekswxwria Eteria (Offshore-äriühing)

 

 

 

Küprose jurisdiktsiooni all asutatud usaldusfondide maksustamist loetakse läbipaistvaks.

 

Läti

– Pilnsabiedrîba (täisühing);

– Komandîtsabiedrîba (usaldusühing)

– Eiropas Ekonomisko interešu grupām (EEIG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG));

– Biedrîbas un nodibinâjumi (ühendus ja sihtasutus)

– Lauksaimniecîbas kooperatîvi (põllumajandusühistu)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

Leedu

– Europos ekonominių interesų grupės (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Asociacija (ühendus)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Ühenduste teenitavad intressid ja kapitalikasvutulu aktsiatelt ja võlakirjadelt on ettevõtte tulumaksust vabastatud.

Luksemburg

– Société en nom collectif (täisühing)

– Société en commandite simple (usaldusühing)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

Ungari

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Ungari tunnustab usaldusfonde riiklike õigusnormide kohaselt „isikutena”.

Malta

– Soċjetà in akomonditia („en commandite” ühing), mille kapitali ei jaotata osadeks

– Arrangement in participation („En participation” ühendus)

– Investment club (investeerimisfond)

– Soċjetà Kooperattiva (ühistuline ühendus)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

„En commandite” ühingute suhtes, mille kapital on osadeks jaotatud, kohaldatakse üldist ettevõtte tulumaksu.

 

 

 

Madalmaad

– Vennootschap onder firma (täisühing)

 

– Commanditaire vennootschap (suletud usaldusühing)

– Europese economische samenwerkingsverbanden (EESV) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

Täisühingute, suletud usaldusühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

 

 

– Vereniging (ühendus)

– Stichting (sihtasutus)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Verenigingen (ühendused) ja stichtingen (sihtasutused) on maksust vabastatud, kui nad ei tegele kaubanduse või äriga.

Austria

 

– Personengesellschaft (ühing);

 

– Offene Personengesellschaft (äriline täisühing)

– Kommanditgesellschaft, KG (kommandiitühing)

– Gesellschaft nach bürgerlichem Recht, GesBR (tsiviilõiguslik ühing)

– Offene Erwerbsgeselllschaft (OEG) (kutsealane täisühing)

– Kommandit-Erwerbsgesellschaft (kutsealane kommandiitühing)

– Stille Gesellschaft (vaikiv ühing)

– Einzelfirma (ühemeheettevõte)

 

Europäische Wirtschaftliche Interessenvereinigung (Euroopa Majandushuviühing EEIG))

– Privatstiftung (erasihtasutus)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Ühingut loetakse läbipaistvaks, isegi kui seda nähakse kasumit taotleva üksusena.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koheldakse tavalise „ühinguna”.

 

Maksustatakse äriühinguna, intressitulu maksustatakse vähendatud määraga 12,5 %.

 

Poola

Spólka jawna (Sp. j.) (täisühing)

 

Spólka komandytowa (Sp. k.) (usaldusühing)

 

Spólka komandytowo-akcyjna (S.K.A.) (aktsiatega usaldusühing)

 

Spólka partnerska (Sp. p.) (kutseühing)

 

– Europejskie ugrupowanie interesów gospodarczych (EUIG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Portugal

– Sociedade civil (ühing), mis ei ole asutatud ärilises vormis

 

– Kutsetegevustega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingud, mille kõik partnerid on samal kutsealal kvalifitseeritud üksikisikud

 

– Agrupamento de Interesse Económico (AIE) (omamaine majandushuviühing)

 

– Agrupamento Europeu de Interesse Económico (AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

 

– Sociedada gestora de participacoes sociais (SGPS) (Valdusäriühingud, mis on kas perekonna kontrolli all või kuuluvad täielikult kuni viiele liikmele)

 

– Herança jacente (surnu pärand)

 

– Juriidilise isiku õigusteta ühendus

 

– Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud

 

 

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Ärilise juriidilise isikuna asutamata ühingute, kindlaksmääratud kutsealadega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingute, ACEde (teatud liiki juriidilise isiku õigustega ühisettevõtted), Euroopa Majandushuviühingute ning selliste äriühingute, mis valdavad varasid, mida kontrollib perekond või mis kuuluvad täielikult maksimaalselt viiele inimesele, maksustamine on läbipaistev.

Ülejäänud juriidiliste isikutena asutatud ühinguid koheldakse äriühingutena ja maksustatakse üldiste ettevõtte tulumaksu eeskirjade kohaselt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud on välismaisele emaettevõtjale makstavate dividendide, intresside ja autoritasude ning sarnaste maksete osas vabastatud ettevõtte tulumaksust ja kinnipeetavast maksust.

 

Ainsad Portugali õigusnormide kohaselt aktsepteeritavad usaldusfondid on Madeira Rahvusvahelises Ärikeskuses juriidiliste isikute poolt rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud usaldusfondid ning nende varad moodustavad autonoomse osa usaldusisikuna tegutseva juriidilise isiku õigustest.

Rumeenia

– Ühendus (ühing);

 

– Cooperative (ühistu)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

 

 

Sloveenia

– Samostojni podjetnik (füüsilisest isikust ettevõtja)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

Slovakkia

 

– Verejná obchodná spoločnosť (täisühing)

– Európske združenie hospodárskych záujmov (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

 

– Komanditná spoločnosť (usaldusühing), mille puhul omistatakse tulu täisosanikele

 

 

 

 

 

 

– Združenie (ühendus)

 

 

 

– Üksused, mis ei ole asutatud äritegevuse eesmärgil: kutseühingud, vabatahtlikud kodanikeühendused, Nadácia (sihtasutused)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

 

 

 

Maksustatav baas arvutatakse kõigepealt usaldusühingu jaoks tervikuna ning omistatakse siis täisosanikele ja usaldusosanikele. Usaldusühingu täisosanike saadavaid kasumiosi maksustatakse täisosanike tasandil. Ülejäänud usaldusosanike tulu maksustatakse kõigepealt ühingu tasandil vastavalt äriühingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maksust vabastatud tulu hulka kuulub organisatsiooni loomise eesmärgiks olevatest tegevustest saadav tulu, v.a tulu, mille suhtes kohaldatakse kinnipeetavat maksu.

Soome

– Yksityisliike (registreerimata äriühing)

 

– Avoin yhtiö / öppet bolag (täisühing)

 

– Kommandiittiyhtiö / kommanditbolag (usaldusühing)

 

– Kuolinpesä / dödsbo (surnu pärand)

 

– eurooppalaisesta taloudellisesta etuyhtymästä (ETEY) / europeiska ekonomiska intressegrupperingar (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

Rootsi

– Handelsbolag (täisühing)

 

– Kommanditbolag (usaldusühing)

 

– Enkelt bolag (ühing)

 

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

 

 

Ühendkuningriik

– Täisühing

 

– Usaldusühing

 

– Piiratud vastutusega ühing

 

– Euroopa Majandushuviühing

 

– Investeerimisfond (kus liikmetel on õigus kindlale osale varadest)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

– ettevõtted ja õiguslikud üksused, mille tegelik juhtimise koht asub Gibraltari jurisdiktsiooni all, sealhulgas:

- piiratud vastutusega äriühingud, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu mehhanismiga;

- piiratud vastutusega ettevõtted, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu mehhanismiga;

- rahvusvahelised äriühingud või ettevõtted;

- rahvusvahelised kaubandusäriühingud või -ettevõtted;

- maksuvabastusega äriühingud või ettevõtted;

- kaitstud osadega äriühingud või ettevõtted;

- registreeritud osadega äriühingud või ettevõtted;

- rahvusvahelised pangad, sh sarnase nimega ettevõtted;

- offshore-pangad, sh sarnase nimega ettevõtted;

- kindlustusseltsid või -ettevõtted;

- edasikindlustusseltsid või -ettevõtted;

- ühistud;

- krediidiühistud;

- igasugust liiki ühingud, sh (piiramata vastutusega) täisühingud, usaldusühingud, piiratud vastutusega ühingud, rahvusvahelised ühingud ja rahvusvahelised äriühingud;

- ühisettevõtted;

- usaldusfondid;

- likvideerimisel olevad ettevõtted;

- sihtasutused;

- päranditombud;

- igasugused fondid;

- loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste filiaalid;

- loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste esindusbürood;

- loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste püsivad tegevuskohad;

- erinevat liiki sihtasutused määratlusest sõltumata.

 

Täisühingute, usaldusühingute, piiratud vastutusega ühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

 

 

 

 

 

 

Selgitus

III lisa lüngad tuleb kõrvaldada, eeskätt nimetades iga liikmesriigi puhul usaldusfonde, sihtasutusi ja muid sarnaseid õiguslikke üksuseid ning lisades teatud õiguslikud vormid.

SELETUSKIRI

I. Ettepaneku taust

Nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi „direktiiv") võeti vastu 2003. aastal. Liikmesriigid alustasid selle kohaldamist 1. juulil 2005. aastal.

Samal ajal jõustusid tänu ühendusega sõlmitud lepingutele samaväärsed sätted Andorras, Liechtensteinis, Monacos, San Marinos ja Šveitsis ning direktiivis sisalduvate meetmetega samad sätted Madalmaade ja Ühendkuningriigi assotsieerunud ja sõltlasterritooriumitel.

Direktiivi lõppeesmärk on võimaldada igal liikmesriigil kohaldada riiklikke maksusätteid intressimaksetele, mida tema residentidest füüsilised isikud saavad teiste liikmesriikide makseasutustelt. Lõppeesmärgi saavutamiseks nähakse direktiivis ette automaatne teabevahetus tehtud intressimaksete kohta. Siiski peavad kolm liikmesriiki (Austria, Belgia ja Luksemburg) üleminekuperioodi jooksul teabe edastamise asemel tulumaksu kinni ja jagavad selle liikmesriigiga, mille resident tegelik tulusaaja on

Pärast seda kui 2008. aasta veebruaris ilmnesid esimesed pettusejuhtumid, millesse olid segatud ELi residendid ja sihtasutused Liechtensteinis, nõudis nõukogu komisjonilt 4. märtsil 2008. aastal direktiivi rakendamise aruande väljatöötamise kiirendamist. Aruandes tõdeti, et direktiivi sätetest on võimalik kõrvale hiilida:

§ kasutades investeerimisel vahevorme (juriidilist isikut või muud õiguslikku üksust), mida tegeliku tulusaaja ametlik määratlus ei hõlma (kuna see hõlmab eranditult füüsilisi isikuid) ja mis ei ole kohustatud käituma makseasutusena ja/või

§ koostades investeerimisportfelli nii, et osa tulusid jäävad väljapoole käesolevas direktiivis määratletud intressimakse kohaldamisala, ehkki investeeringud, millelt need tulevad, on riskitaseme, paindlikkuse ja kokkulepitud tootluse poolest võlakohustustega samaväärsed.

II. Komisjoni esildatud meetmeid

Teatavas kolmandas riigis asutatud ettevõtte või õigusliku üksuse kasutamine

Praegu ei hõlma direktiiv makseid, mis tehakse füüsilistele isikutele kuuluvatele ettevõtetele või õiguslikele üksustele, mis võimaldab füüsilistel isikutel ettevõtte või õigusliku üksuse vahendust kasutades direktiivi sätetest kõrvale hoida. Komisjon on seisukohal, et direktiivi üleüldine laiendamine kõikidele ettevõtete ja õiguslike üksuste kasuks tehtud maksetele ei oleks sobiv lahendus. Komisjoni meelest oleks tõhusam paluda makseasutustel kasutada rahapesu vastu peetava võitluse raames nende valdusesse kogunenud teavet ("läbipaistvuse suurendamine"). ELi makseasutused peaksid keskenduma ainult juriidilistele isikutele ja üksustele, kes on asutatud teatava ELi-välise jurisdiktsiooni all, kus ei ole tagatud kõnealustele ettevõtetele ja õiguslikele üksustele makstavate intresside nõuetekohane maksustamine. Need asutused koos asjaomase jurisdiktsiooniga, mille alla nad kuuluvad, on loetletud 1. lisas. Loetelu muudetakse komiteemenetluse teel.

Euroopa Liidus asutatud ettevõtte või õigusliku üksuse kasutamine

Komisjon teeb ettepaneku täpsustada mõistet "vastuvõttev makseasutus" ja selle kohustusi, määratledes eelkõige kõik vahendusstruktuurid, mille ülesandeks on tegutsed "vastuvõtva makseasutusena". (Vt ettepaneku III lisa).

Tegeliku tulusaaja residentsuse kindlaksmääramine

Tegeliku tulusaaja residentsuse suhtes paneb komisjon ette parandada menetlusi, mille abil tagatakse tegeliku tulusaaja alalist elukohta käsitleva teabe korrapärase uuendamise tagamine, ja arvestada konkreetse riigi residendiks olemise kindlaksmääramisel eelisjärjekorras ametlikku tõendit, mille tegelik tulusaaja on vabatahtlikult makseasutusele esitanud.

Ettepaneku kohaldamisalasse jääv sissetulek

Komisjon teeb vastupidiselt esialgsele otsusele jätta direktiivi kohaldamisalast välja kõik innovatiivsed finantstooted ettepaneku hõlmata mõistega "intressid" mitte ainult võlakohustustest tulenevat sissetulekut, vaid ka intresse, mis saadakse teatud investeerimisinstrumentide kaudu. Niisiis hõlmatakse intressi mõistega ka samalaadne tulu, mida makstakse väärtpaberitelt, mida investori vaatepunktist võib tänu tehingueelsele riskitasemele, mis pole suurem kui võlakohustuste puhul, käsitleda võlakohustustega samaväärsena (investorile tagatakse, et tähtaja möödudes makstakse tagasi vähemalt 95% investeeritud kapitalist). Samuti teeb komisjon ettepaneku hõlmata direktiivi kohaldamisalasse mitte-eurofondidest saadud tulu.

Rahvusvaheline mõõde

Lõpuks tuleb meenutada, et direktiivi kohaldamisala muutmine nõuab ka kümne sõltlas-ja assotsieerunud territooriumiga, kes samu meetmeid kohaldavad, sõlmitud kokkulepete läbivaatamist. Viie riigi suhtes, kes samaväärseid meetmeid rakendavad, kuid ELi ei kuulu, märgib komisjon, et soovitav oleks muuta ka nendega sõlmitud lepinguid samal viisil. Muuhulgas on oluline, et EL jätkaks seda tööd, sõlmides edaspidi kokkuleppeid teiste piirkondadega, et laiendada, eeskätt Aasia finantskeskuste suunas, geograafilist ala, kus rakendatakse samaväärseid meetmeid, ja vähendada sel viisil finantspettuste võimalusi.

III. Lüngad ja ebatäpsused

Teatavas kolmandas riigis asutatud ettevõtte või õigusliku üksuse kasutamine

Ehkki seda on võimalik edaspidi komiteemenetluse abil muuta, on I lisa praegu ebatäielik. Raportöör teeb niisiis ettepaneku laiendada nii piirkondade kui ka ettevõtete ja õiguslike üksuste loetelu. Vastukaaluks võib kehtestada menetluse, mille abil saavad asjaomased territooriumid paluda, et teatud kindlad ettevõtted ja õiguslikud üksused, mis nendele tingimustele vastavad, arvataks loetelust välja. See süsteem innustaks ka parandama maksu- ja rahandustavasid.

Ettepaneku kohaldamisalasse jääv sissetulek

95%ne tagatud kapitali tase ja 5%ne elukindlustuse riski tase võivad luua uusi võimalusi direktiivi sätetest kõrvale hoida. Seetõttu tuleb komisjoni pakutud tasemete asjakohasust põhjalikult arutada.

Üleminekuperiood tulumaksu kinnipidamiseks

Belgiale, Austriale ja Luksemburgile on antud võimalus kohaldada üleminekuperioodi, mille käigus nimetatud riigid võivad vältida automaatse teabevahetuse süsteemi ja pidada hoopis tulumaksu kinni. Komisjoni ettepanek seda küsimust ei puuduta. Raportöör rõhutab, et nimetatud alternatiivne süsteem ei saa olla alaline, vaid peab jääma ajutiseks ja tuleb kindlaks määratud ajal lõpetada.

Läbivaatamisklausel

Komisjon peab esitama kolme aasta tagant aruande ja vajaduse korarl muutmisettepaneku. Raportöör paneb ette anda komisjonile tulevaseks tööks mõningaid suuniseid, eeskätt seoses direktiivi kohaldamisala laiendamisega muudele sissetulekuliikidele (dividendid ja kapitali kasvutulu) ning juriidilistele isikutele tehtavatele maksetele.

IV. Kokkuvõte

Maksupettuste summa ulatub Euroopa Liidus mõningal hinnangul kõigi maksuliikide peale kokku rohkem kui 200 miljardit euroni. See summa võrdub 2% SKPst.

Kui võrrelda seda Euroopa Komisjoni poolt finantskriisi tagajärgede leevendamiseks esildatud majanduskasvu taastamiskavaga, mille mahuks on 1% SKPst, tundub, et maksupettuste vastane võitlus on äärmiselt oluline majandusteema.

Kuid see on ka sotsiaalne probleem, sest Euroopa Liidu liikmesriikidel saamata jäävad miljardid eurod tähendavad investeeringute ja üldist huvi pakkuvate avalike kulutuste vähenemist, seda eelkõige tervishoiu, hariduse ja teaduse vallas.

Käesolev direktiiv kujutab endast ühte tõhusamatest Euroopa tasandi vahenditest maksupettuste häbiväärse pahega võitlemiseks. Arvestades ühelt poolt petturite ammendamatut fantaasiat ja teiselt poolt ELi maksualase õigusloome aeglust, tuleb läbivaatamisega kõrvaldada nii juba avastatud puudused kui ka hoida võimaluste piires vaos uusi direktiivist kõrvalehoidmise strateegiaid.

Käesolevas tekstis vaadeldakse ka maksuparadiiside teemat, uurides riike ja piirkondi, mida toidab regulatiivne minnalaskmine, ebaselge asjaajamiskord, tehingute anonüümsus, ülimadalad maksumäärad ja minimaalne kohtu- ja maksukoostöö rahvusvahelisel tasandil. Hiljutine ülemaailmne finantskriis, mis näitas hämara ja üha vähem reguleeritud süsteemi jaburust ja sellega kaasnevaid ohte, sunnib Euroopa Liitu kasutama võimalust, mida pakub käesolev tekst, ja suurendama läbipaistvust, tugevdama kontrolli ja süvendama häid valitsemistavasid mitte üksnes ELi territooriumil, vaid ka ELi ning kolmandate riikide ja piirkondade vaheliste tehingute puhul.

õiguskomisjonI ARVAMUS (30.3.2009)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta
(KOM(2008)0727 – C6‑0464/2008 – 2008/0215(CNS))

Arvamuse koostaja: Eva-Riitta Siitonen

LÜHISELGITUS

Nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi „direktiiv”) võeti vastu 2003. aastal. Liikmesriigid alustasid selle kohaldamist 1. juulil 2005. aastal. Direktiivi eesmärk on võimaldada liikmesriikidel koguda vastavalt oma seadustele hoiustelt intressidena saadava tulu pealt maksu tegelikelt tulusaajatelt, isegi kui viimased on füüsilised isikud, kes maksavad makse ühes liikmesriigis ja saavad intressitulu teisest liikmesriigist.

Direktiivi artikli 18 kohaselt peab komisjon nõukogule iga kolme aasta järel aru andma direktiivi toimimise kohta ning tegema nõukogule nende aruannete põhjal ettepaneku direktiivi muutmiseks, kui see vajalikuks osutub.

Oma esimeses, 15. septembril 2008. aastal vastu võetud aruandes märkis komisjon, et praegu on võimalik direktiivi sätetest kõrvale hoida, kasutades selleks vahendavaid investeerimisfirmasid (ettevõtteid või õiguslikke üksusi), mida praegune „tulusaaja” määratlus ei hõlma (määratlus hõlmab ainult füüsilisi isikuid) ja mis seni ei ole direktiivi alusel kohustatud tegutsema makseasutusena. Direktiivi sätetest saab kõrvale hoida ka sellise investeerimisportfelli koostamise abil, mis tagab võlakohustustega samaväärsetele investeeringutele iseloomuliku riskide piiramise, paindlikkuse ja kokkulepitud investeeringutootluse, kuid mille tulu jääb direktiivi intressi määratlusest välja.

Komisjoni ettepaneku eesmärgid ja kavandatavate meetmete ülevaade

Komisjoni ettepaneku eesmärk on laiendada direktiivi kohaldamisala, suurendamata ettevõtjate halduskoormust. Lisaks on eesmärk teha muudatused, mille abil püütakse võimaluste piires sulgeda komisjoni aruandes esile toodud direktiivi jäänud augud ja vältida moonutusi.

Tegeliku tulusaaja määratlus

Direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu praegu maksed sellistele ettevõtetele ja õiguslikele üksustele, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, mistõttu füüsilistel isikutel on olnud võimalik direktiivi sätetest kõrvale hoida, kasutades vahendajana ettevõtet või õiguslikku üksust. Komisjon leiab, et tegeliku tulusaaja määratluse laiendamine, nii et see hõlmaks kõiki makseid ettevõtetele ja õiguslikele üksustele, ei oleks asjakohane lahendus ja oleks liiga raskekujuline. Komisjoni meelest on kasulikum kohustada makseasutusi kasutama teavet, mis on rahapesuvastaste kohustuste alusel (direktiiv 2005/60/EÜ) neile juba kättesaadav (look-through menetlus). Selle abil püütakse tagada, et kõiki füüsilisi isikuid, kes kasutavad teisi vahendajaid oma hoiuste tootluse vastuvõtmiseks, maksustatakse liikmesriigis, mille residendid nad on.

Ettepaneku kohaselt kohaldaksid ELis asuvad makseasutused look-through menetlust maksete suhtes, mis on tehtud väljaspool ELi asuvatele ettevõtetele või õiguslikele üksustele, mille puhul ei ole tagatud kõnealustele ettevõtetele või õiguslikele üksustele makstud intressitulu asjakohane maksustamine. Need ettevõtted ja õiguslikud üksused on loetletud I lisas.

Olemasolevate rahapesuvastaste eeskirjade kasutamist on põhjendatud täiendava halduskoormuse vältimisega. Viited eespool nimetatud direktiivile on siiski problemaatilised, muu hulgas terminoloogiliste erinevuste tõttu, mis raskendab direktiivi tõlgendamist. Rahapesu vältimiseks mõeldud andmekogumissüsteem ei ole iseenesest sobiv maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks, mis on direktiivi eesmärk. Rahapesuvastaste eeskirjade kasutamist selles direktiivis tuleks rohkem selgitada, et vältida ebaselgust.

Makseasutus ja vastuvõttev makseasutus

Komisjon teeb direktiivi artiklis 4 ettepaneku täpsustada makseasutuse mõistet ning selle muudatuse kohaselt oleks vahendajana tegutseval struktuuril kohustus tegutseda „intressimakset vastuvõtva makseasutusena”. Tehakse ettepanek lisada direktiivile III lisana positiivne nimekiri, mis sisaldab iga liikmesriigi ettevõtteid ja õiguslikke üksusi, mida käsitletakse „intressimakset vastuvõtvate makseasutustena”. Kuid ebaselgeks jääb vastutuse jagunemine makseasutuste vahel olukorras, kus mitu makseasutust tegutsevad vahendajatena, enne kui hoiuseintressid jõuavad tegeliku kasusaajani.

Intressimaksete määratlus

Komisjon teeb ettepaneku muuta direktiivi artiklit 6, et saadud intressi määratlus hõlmaks lisaks intressitulule ka intressituluga sisuliselt samaväärset tulu, mida saadakse väärtpaberite eest ja mida võib investori seisukohast pidada võlakohustustega samaväärseks, sest nendega seonduv risk on teada ja see ei ole suurem kui võlakohustustega seotud risk (investor saab tähtaja möödudes tagasi vähemalt 95% investeeritud kapitalist). Ettepanekuga püütakse võimalikult vähe pärssida sektori investeerimistegevust; 95% tagatud kapitali määr on väärtpaberite puhul põhjendatud ning põhjustatav ebamugavus on muudatusest saadava kasuga proportsionaalne.

Komisjon teeb samuti ettepaneku laiendada direktiivi kohaldamisala tulule elukindlustuslepingutest, mida saab otseselt võrrelda investeerimisfondidega, kuna nende tegelik positiivne tulu on täielikult seotud võlakohustustega seotud tuluga või sellega samaväärse tuluga, mis on direktiivis sätestatud, ning kuna need ei kata oluliselt biomeetrilisi riske (alla 5%). Määratluse laiendamine sellistele elukindlustustoodetele on seotud maksudest kõrvalehoidumise juhtumitega, mida komisjoni arvates võiks edaspidi kõnealuse muudatuse abil vältida. Siiski oleks parem püüelda üldisema eeskirja poole, mille abil saaks ära hoida direktiivi sätetest kõrvalehoidumist uute investeerimistoodete väljaarendamisega seoses. Tõhusate, kuid siiski proportsionaalsete vahendite leidmine on keeruline.

Kinnipeetava tulumaksu kogumisega seotud üleminekuperiood

Belgia, Austria ja Luksemburg kasutavad käesoleva direktiivi alusel üleminekuperioodi, mille jooksul nad jäävad automaatsest andmevahetussüsteemist välja, kohaldades alternatiivset tulumaksusüsteemi. Komisjon ei tee selle kohta ettepanekuid.

Komisjon ei ole samuti teinud ettepanekuid maksutulu jaotamise kohta, kui kasutatakse kinnipeetava tulumaksu süsteemi.

o

o o

Komisjoni esitatud direktiivi muudatused on vajalikud, et vältida maksudest kõrvalehoidumist ja täpsustada direktiivi kohaldamisala. Esitatud muudatused on kohati siiski ebaselged ja vajavad tõlgendamist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b) Direktiivi toimimist sel viisil kontrollides peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellistele kapitalitulu liikidele, mis veel ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, nagu elukindlustustoodetest, pensionikindlustusest, vahetustehingutest ja teatavat liiki pensionidest saadav tulu.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) tulu elukindlustuslepingust, kui lepingus on sätestatud biomeetrilise riski katmine, mis väljendatuna keskmisena lepingu kestuse jooksul on väiksem kui 5 % kindlustatud kapitalist ning kui lepingu tegelikud tulemused on täielikult seotud punktides a, aa, b, c ja d osutatud intressi või tulu liikidega; käesoleva sätte kohaldamisel loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks kõigi elukindlustuslepingu kohaselt välja makstud summade ja kõigi sama lepingu kohaselt kindlustusandjale tehtud maksete summa vahe.

e) tulu elukindlustuslepingust, kui lepingus on sätestatud biomeetrilise riski katmine, mis väljendatuna keskmisena lepingu kestuse jooksul on väiksem kui 5 % kindlustatud algkapitalist ning kui lepingu tegelikud tulemused on täielikult seotud punktides a, aa, b, c ja d osutatud intressi või tulu liikidega; käesoleva sätte kohaldamisel loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks kõigi elukindlustuslepingu kohaselt välja makstud summade ja kõigi sama lepingu kohaselt kindlustusandjale tehtud maksete summa vahe.

Selgitus

On oluline täpsustada kindlustatud kapitali määratlust.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Lõike 1 punktis aa osutatud tulu loetakse intressimakseks ainult sellises osas, milles kõnealust tulu tootnud väärtpaberid emiteeriti esmakordselt 1. detsembril 2008 või pärast seda.

9. Lõike 1 punktis aa osutatud tulu loetakse intressimakseks ainult sellises osas, milles kõnealust tulu tootnud väärtpaberid emiteeriti esmakordselt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist või hiljem.

Selgitus

Poleks mõistlik kehtestada kindlustusettevõtjatele uusi teabekogumiskohustusi veel enne direktiivi jõustumiskuupäeva.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 6 – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Elukindlustuslepingust saadud tulu loetakse intressimakseks vastavalt lõike 1 punktile e ainult sellises osas, milles kõnealust tulu toonud elukindlustuslepingud sõlmiti esmakordselt 1. detsembril 2008 või pärast seda.

10. Elukindlustuslepingust saadud tulu loetakse intressimakseks vastavalt lõike 1 punktile e ainult sellises osas, milles kõnealust tulu toonud elukindlustuslepingud sõlmiti esmakordselt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist või hiljem.

Selgitus

Poleks mõistlik kehtestada kindlustusettevõtjatele uusi teabekogumiskohustusi veel enne direktiivi jõustumiskuupäeva.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 10

Direktiiv 2003/48/EÜ

Artikkel 18 – esimene lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Artikli 18 esimene lause asendatakse järgmisega:

(10) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab nõukogule iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta V lisas nimetatud statistiliste andmete alusel, mida kõik liikmesriigid peavad komisjonile esitama.”

„Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta V lisas nimetatud statistiliste andmete alusel, mida kõik liikmesriigid peavad komisjonile esitama. 31. detsembriks 2010 esitab komisjon teabevahetuse süsteemi ja kinnipeetava maksu kohaldamise võrdleva uuringu, milles analüüsitakse struktuurilisi eeliseid ja puudusi hoiuste intresside tegeliku maksustamise seisukohast. Kõnealuse uuringu ja aruannete alusel esitab komisjon vajaduse korral nõukogule direktiivi muudatusettepanekud, et tagada hoiuste intresside tegelik maksustamine ja kõrvaldada ebasoovitavad konkurentsimoonutused.

Selgitus

Artikli 18 kohaselt peab komisjon iga kolme aasta järel esitama aruande direktiivi toimimise kohta. Seega oleks äärmiselt kasulik teha kahe süsteemi struktuuriliste eeliste ja puuduste võrdlev uuring hoiuste intresside tegeliku maksustamise seisukohast enne, kui hakatakse kaaluma süsteemist loobumist.

MENETLUS

Pealkiri

Hoiuste intresside maksustamine

Viited

KOM(2008)0727 – C6-0464/2008 – 2008/0215(CNS)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

4.12.2008

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Eva-Riitta Siitonen

19.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

11.2.2009

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

30.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

12

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bert Doorn, Giuseppe Gargani, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Eva-Riitta Siitonen, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Gauzès

MENETLUS

Pealkiri

Hoiuste intresside maksustamine

Viited

KOM(2008)0727 – C6-0464/2008 – 2008/0215(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

2.12.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

4.12.2008

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

4.12.2008

LIBE

4.12.2008

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

LIBE

21.1.2009

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Benoît Hamon

22.4.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

20.1.2009

23.3.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

28

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, David Casa, Manuel António dos Santos, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, Ingo Friedrich, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Wolf Klinz, Kurt Joachim Lauk, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Dariusz Rosati, Salvador Domingo Sanz Palacio, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė, Ieke van den Burg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Harald Ettl, Gianni Pittella, Eva-Riitta Siitonen

Esitamise kuupäev

3.4.2009