RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastamine)

29.4.2009 - (KOM(2008)0820 – C6‑0474/2008 – 2008/0243(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Jeanine Hennis-Plasschaert
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 80 a)

Menetlus : 2008/0243(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0284/2009

Esitatud tekstid :

A6-0284/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 12
CRE 06/05/2009 - 12

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0377

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastamine)

(KOM(2008)0820 – C6‑0474/2008 – 2008/0243(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0820);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 63 esimese lõigu punkti 1 alapunkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0474/2008);

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[1];

– võttes arvesse õiguskomisjoni 3.aprilli 2009. aasta kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0284/2009),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1. kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele (ning mis hõlmab õiguskomisjoni heakskiidetud tehnilisi muudatusi) ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Kuna Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulise sisseseadmise lõpptulemuseks peaks olema ühine menetlus ja varjupaiga saanute ühtne seisund kogu liidus, on praeguses järgus asjakohane kogemuste põhjal vajalikke täiustusi tehes kinnitada põhimõtteid, mis on aluseks Dublinis 15. juunil 1990 allkirjastatud konventsioonile mõnes Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta (Dublini konventsioon), mille rakendamine on edendanud varjupaigapoliitika ühtlustamist.
Selgitus
Vastasel juhul on tegemist kõrvalekaldumisega Dublini süsteemi ühest kõige olulisemast tugisambast, nimelt ainult ühe võimaluse andmise põhimõttest (varjupaigataotluse ainult üks kord ELis läbivaatamine).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Varjupaigaküsimustega tegelevatele liikmesriikide ametkondadele tuleks igapäevaste otseste vajadustega toimetulekuks anda konkreetset abi. Selles valdkonnas on põhjapaneva tähtsusega loodav varjupaigaküsimuste Euroopa tugiamet.
Selgitus
Erinevate riiklike tavade lähendamiseks tuleb tugevdada liikmesriikidevahelist halduskoostööd. Tugiamet toetab liikmesriike kooskõlastatuma ja õiglasema varjupaigapoliitika rakendamisel, näiteks heade tavade kindlaksmääramisel, haridustegevuse korraldamisel või liikmesriikide ekspertidest moodustatud tugirühmade koordineerimisel, kelle poole liikmesriigid võivad pöörduda varjupaigataotlejate massilise sissevoolu korral nende territooriumile.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramist, tuleks korraldada taotlejaga vestlus ja vajaduse korral suuliselt teavitada taotlejat käesoleva määruse kohaldamisest.	(15) Selleks et hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramist, tuleks korraldada taotlejaga vestlus ja suuliselt teavitada taotlejat käesoleva määruse kohaldamisest.
Selgitus
Taotlejaid tuleb käesoleva määruse kohaldamisest alati suuliselt teavitada.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Käesolevas määruses ei tohiks mõistel „kinnipidamine” olla karistuslikku kaastähendust, vaid selle all tuleks mõista üksnes ajutist haldusmeedet isiku kinnipidamiseks.
Selgitus
Nagu sageli on rõhutatud, tuleb vahet teha põgenemisohtlike varjupaigataotlejate puhul rakendatava haldusmenetluse raames kinnipidamise ja kinnipidamise vahel, kuna rahvusvahelise kaitse taotlejat ei tohi kunagi kohelda kui kurjategijat.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Varjupaigataotlejate kinnipidamist tuleks kohaldada kooskõlas põhimõttega, et isikut ei tohiks pidada kinni ainult sel põhjusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Eelkõige tuleb varjupaigataotlejate kinnipidamisel kohaldada Genfi konventsiooni artiklit 31 ning järgida selgelt määratletud erandjuhte ja tagatisi, mis on ette nähtud direktiiviga […/…/EÜ], [millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded]. Lisaks tuleks piirata kinnipidamise kasutamist vastutavale liikmesriigile üleandmise eesmärgil ning võetud meetmete ja taotletavate eesmärkide suhtes kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet.	(18) Varjupaigataotlejate kinnipidamist tuleks kohaldada kooskõlas põhimõttega, et isikut ei tohiks pidada kinni ainult sel põhjusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Eelkõige tuleb varjupaigataotlejate kinnipidamisel kohaldada Genfi konventsiooni artiklit 31, hoida neid administratiivsetes kinnipidamiskeskustes ja mitte karistusasutustes ning järgida selgelt määratletud erandjuhte ja tagatisi, mis on ette nähtud direktiiviga […/…/EÜ], [millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded]. Lisaks tuleks piirata kinnipidamise kasutamist vastutavale liikmesriigile üleandmise eesmärgil ning võetud meetmete ja taotletavate eesmärkide suhtes kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 31 juurde kuuluvat selgitust.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Et tagada kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate piisav kaitse kõigis liikmesriikides, tuleks üleandmiste peatamise korda kohaldada ka juhul, kui komisjon on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kaitse tase teatavas liikmesriigis ei vasta ühenduse varjupaigaõiguses sätestatule, eelkõige seoses vastuvõtutingimustega ja juurdepääsuga varjupaigamenetlusele.	(22) Et tagada kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate piisav kaitse kõigis liikmesriikides, tuleks üleandmiste peatamise korda kohaldada ka juhul, kui komisjon on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kaitse tase teatavas liikmesriigis ei vasta ühenduse varjupaigaõiguses sätestatule, eelkõige seoses vastuvõtutingimustega, kvalifitseerumisega rahvusvahelist kaitset vajava inimesena ja juurdepääsuga varjupaigamenetlusele.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Kõnealune üleandmiste peatamise kord on erandlik abinõu, et käsitleda olukordi, kus liikmesriikidele langeb eriti suur koormus või on tegemist püsivate kaitsealaste probleemidega.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Komisjon peaks korrapäraselt kontrollima Euroopa ühise varjupaigasüsteemi pikaajalise arengu ja ühtlustamise täiustamise suunas tehtavaid edusamme ja seda, mil määral solidaarsusmeetmed ja üleandmiste peatamise korra kättesaadavus hõlbustavad neid edusamme, ning teavitama sellest nõukogu.
	Kuna Dublini süsteemi eesmärk ei olnud vastutuse võrdne jaotamine rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning kuna mitmed liikmesriigid puutuvad eelkõige oma geograafilise asendi tõttu rändevoogudega rohkem kokku, on oluline kaaluda ja pakkuda siduvaid vahendeid nii liikmesriikidevahelise solidaarsuse kui ka kaitse kõrgema taseme tagamiseks. Kõnealuste vahenditega tuleks eelkõige soodustada varjupaigaküsimustega tegelevate ekspertide lähetamist teistest liikmesriikidest liikmesriikidesse, kellel lasub eriline koormus ning kus taotlejatel puudub piisav kaitse, ning juhul, kui liikmesriigi vastuvõtuvõime ei ole piisav, soodustada rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamist teistesse liikmesriikidesse, tingimusel et huvitatud isikud on sellega nõus ja see toimub nende põhiõigusi austades.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) "saatjata alaealine" - alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile tema eest õigusjärgselt või tavakohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on pärast liikmesriikide territooriumile sisenemist jäänud saatjata;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt i – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) alapunktis i osutatud paaride või taotleja alaealised abielus olevad lapsed, sõltumata sellest, kas riikliku õiguse tähenduses on nad sündinud abielust või väljaspool abielu või on nad lapsendatud, kui nende huvides on elada koos taotlejaga;	iii) alapunktis i osutatud paaride või taotleja alaealised abielus olevad lapsed, sõltumata sellest, kas riikliku õiguse tähenduses on nad sündinud abielust või väljaspool abielu või on nad lapsendatud ja tingimusel, et nende abikaasa ei ole nendega kaasas, kui nende huvides on elada koos taotlejaga;
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt i – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) taotleja isa, ema või eestkostja, kui taotleja on alaealine ja vallaline või kui ta on alaealine ja abielus, kuid tema huvides on elada koos oma isa, ema või eestkostjaga;	iv) taotleja isa, ema või eestkostja, kui taotleja on alaealine ja vallaline või kui ta on alaealine ja abielus ja tema abikaasa ei ole temaga kaasas, kuid tema huvides on elada koos oma isa, ema või eestkostjaga;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt i – alapunkt v
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
v) taotleja alaealine vallaline õde või vend, kui taotleja on alaealine ja vallaline või kui taotleja või tema õde või vend on alaealine ja abielus, kuid nendest ühe või enama huvides on elada koos;	v) taotleja alaealine vallaline õde või vend, kui taotleja on alaealine ja vallaline või kui taotleja või tema õde või vend on alaealine ja abielus ja tema abikaasa ei ole temaga kaasas, kuid nendest ühe või enama huvides on elada koos;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) õigus tutvuda temaga seotud andmetega ning õigus taotleda temaga seotud ebakorrektsete andmete parandamist või temaga seotud ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta ja saada nende riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevaid kaebusi.	g) õigus tutvuda temaga seotud andmetega ning õigus taotleda temaga seotud ebakorrektsete andmete parandamist või temaga seotud ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist ja nimetatud õiguste kasutamise kord, sealhulgas artiklis 33 osutatud asutuste ja nende riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevaid kaebusi.
Selgitus
Tuleb täpsustada, et taotlejat tuleb teavitada temaga seotud andmetega tutvumise õiguse sisust, mitte üksnes selle olemasolust, ja andmete parandamise või kustutamise õigusest ning eraldi ka menetluslikest meetmetest, mida ta võib võtta. Lisaks võetakse Dublini süsteemi raames tehtava koostöö eest vastutavate pädevate riiklike asutuste kontaktandmete lisamisega arvesse asjaolu, et andmetöötleja on esmajärjekorras vastutav isikuandmete kaitset käsitlevate kaebuste läbivaatamise eest.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et taotleja teavet täielikult mõistaks, esitatakse see vajaduse korral ka suuliselt vestlusel, mis korraldatakse artikli 5 kohaselt.	Et taotleja teavet täielikult mõistaks, esitatakse see ka suuliselt vestlusel, mis korraldatakse artikli 5 kohaselt.
Selgitus
Vaata muudatusettepaneku 1 selgitust.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse kohaselt vastutava liikmesriigi määramise menetlust teostav liikmesriik annab taotlejatele võimaluse vestluseks, mida juhib isik, kes on selleks riiklike õigusaktide kohaselt pädev.	1. Käesoleva määruse kohaselt vastutava liikmesriigi määramise menetlust teostav liikmesriik kutsub taotleja vestlusele, mida juhib isik, kes on selleks riiklike õigusaktide kohaselt pädev.
Selgitus
Tuleb täpsustada vestluse kohustuslikku iseloomu.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotlejaga peetava vestluse eesmärk on hõlbustada vastutava liikmesriigi määramist, eelkõige võimaldada taotlejal esitada asjakohast teavet, mida on vaja vastutava liikmesriigi õigeks määramiseks, ning teavitada suuliselt taotlejat käesoleva määruse kohaldamisest.	2. Taotlejaga peetava vestluse eesmärk on hõlbustada vastutava liikmesriigi määramist, eelkõige võimaldada taotlejal esitada asjakohast teavet, mida on vaja vastutava liikmesriigi õigeks määramiseks, samuti teavitada suuliselt taotlejat käesoleva määruse kohaldamisest.
Selgitus
Teksti selgem sõnastamine.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et esindaja esindab ja/või abistab saatjata alaealist kõigis käesolevas määruses sätestatud menetlustes. Nimetatud esindaja võib olla ka direktiivi […/…/EÜ] [(millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded)] artiklis 23 osutatud esindaja.	2. Liikmesriigid tagavad, et esindaja direktiivi 2005/85/EÜ artikli 2 punkti i tähenduses esindab ja/või abistab saatjata alaealist kõigis käesolevas määruses sätestatud menetlustes. Nimetatud esindaja võib olla ka direktiivi […/…/EÜ] [(millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded)] artiklis 23 osutatud esindaja.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek võimaldab täpsustada „esindaja” mõistet, viidates direktiivi 2005/85/EÜ (liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta) artikli 2 punktis i esitatud määratlusele.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid kehtestavad riiklike õigusaktidega menetluse saatjata alaealise liikmesriikides viibivate pereliikmete või muude sugulaste leidmiseks. Liikmesriigid hakkavad saatjata alaealise pereliikmeid või teisi sugulasi otsima võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse saamist, kaitstes samal ajal saatjata alaealise huvisid.	4. Liikmesriigid kehtestavad menetluse saatjata alaealise liikmesriikides viibivate pereliikmete või muude sugulaste leidmiseks, kasutades vajaduse korral rahvusvaheliste või muude asjaomaste organisatsioonide abi. Liikmesriigid hakkavad saatjata alaealise pereliikmeid või teisi sugulasi otsima võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse saamist, kaitstes samal ajal saatjata alaealise huvisid.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Käesoleva määruse kohaldamisel ja direktiivi 2005/85/EÜ artiklis 17 sätestatud tingimustel võivad liikmesriigid saatjata alaealiste vanuse kindlakstegemiseks teha arstlikke läbivaatusi.
	Arstlike läbivaatuste tegemisel tagavad liikmesriigid, et neid teostatakse asjakohaselt ja põhjalikult, nagu näevad ette teaduslikud ja eetilised standardid.
Selgitus
Arutelu arstliku läbivaatuse detailide üle jätkub ning nimetatud küsimust tuleks käsitleda direktiivi 2005/85/EÜ tulevase läbivaatamise raames. Arstlike läbivaatuste tegemisel peavad liikmesriigid igal juhul tagama, et läbivaatusi tehakse kooskõlas teaduslike ja eetiliste standarditega.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Selleks et tagada perekonna ühtsuse ning lapse huvide esikohale seadmise põhimõtte austamine, määratakse erandina lõikest 2 artiklites 8–12 sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik olukorra põhjal, mis valitses hetkel, mil varjupaigataotleja esitas oma kõige hilisema rahvusvahelise kaitse taotluse. Käesolevat lõiget kohaldatakse tingimusel, et varjupaigataotleja varasemate taotluste suhtes ei ole esimest sisulist otsust veel tehtud.	välja jäetud
Selgitus
See muudab vastutuse kindlakstegemise keeruliseks ja suurendab väärkasutuste ohtu.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotleja on saatjata alaealine, kelle sugulane, kes saab tema eest hoolitseda, viibib seaduslikult mõnes muus liikmesriigis, vastutab see liikmesriik taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et see on alaealise huvides.	2. Kui taotleja on saatjata alaealine, kelle ükski pereliige artikli 2 punkti i tähenduses ei viibi seaduslikult mõnes muus liikmesriigis, kuid kelle mõni muu sugulane, kes saab tema eest hoolitseda, viibib seaduslikult mõnes muus liikmesriigis, vastutab see liikmesriik taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et see on alaealise huvides.
Selgitus
Käesoleva lõike tähendust on vaja eelmise lõike suhtes selgitada, eriti prantsuskeelses versioonis.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Pereliikme või muu sugulase puudumise korral vastutab taotluse läbivaatamise eest liikmesriik, kus alaealine esitas oma kõige hilisema rahvusvahelise kaitse taotluse, tingimusel et see on alaealise huvides.	4. Pereliikme või muu sugulase puudumise korral vastutab taotluse läbivaatamise eest liikmesriik, kus alaealine esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hilisema rahvusvahelise kaitse taotluse korral esitatakse asjaomase isiku tagasivõtmise palve võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EÜ) nr [.../...] [(mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini määruse tõhusa kohaldamise eesmärgil)] artikli 6 lõike 5 kohase EURODAC-i kokkulangevuse teate saamisest.	2. Hilisema rahvusvahelise kaitse taotluse korral esitatakse asjaomase isiku tagasivõtmise palve võimalikult kiiresti ja igal juhul ühe kuu jooksul määruse (EÜ) nr [.../...] [(mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini määruse tõhusa kohaldamise eesmärgil)] artikli 6 lõike 5 kohase EURODAC-i kokkulangevuse teate saamisest.
Selgitus
Kui EURODACi süsteemis on taotleja andmed olemas, pole asjaomase isiku tagasivõtmise palve esitamiseks pikka tähtaega vaja.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui hilisem rahvusvahelise kaitse taotlus puudub ja palve esitajaks olev liikmesriik otsustab vastavalt määruse (EÜ) nr [.../...] [(mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini määruse tõhusa kohaldamise eesmärgil)] artiklile 13 teha otsingu EURODAC-süsteemis, esitatakse asjaomase isiku tagasivõtmise palve võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul nimetatud määruse artikli 13 lõike 4 kohase EURODAC-i kokkulangevuse teate saamisest.	3. Kui hilisem rahvusvahelise kaitse taotlus puudub ja palve esitajaks olev liikmesriik otsustab vastavalt määruse (EÜ) nr [.../...] [(mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini määruse tõhusa kohaldamise eesmärgil)] artiklile 13 teha otsingu EURODAC-süsteemis, esitatakse asjaomase isiku tagasivõtmise palve võimalikult kiiresti ja igal juhul ühe kuu jooksul nimetatud määruse artikli 13 lõike 4 kohase EURODAC-i kokkulangevuse teate saamisest.
Selgitus
Kui EURODACi süsteemis on taotleja andmed olemas, pole asjaomase isiku tagasivõtmise palve esitamiseks pikka tähtaega vaja.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui palve saajaks olev liikmesriik nõustub taotleja või muu artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isiku vastu võtma või tagasi võtma, teatab palve esitajaks olev liikmesriik asjaomasele isikule otsusest anda ta üle vastutavale liikmesriigile ning vajaduse korral ka otsusest jätta ta rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata. Selline teade esitatakse kirjalikult keeles, millest isik on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama, ja hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul palve saajaks oleva liikmesriigi vastuse saamisest.	1. Kui palve saajaks olev liikmesriik nõustub taotleja või muu artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isiku vastu võtma või tagasi võtma, teatab palve esitajaks olev liikmesriik asjaomasele isikule otsusest anda ta üle vastutavale liikmesriigile ning vajaduse korral ka otsusest jätta ta rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata. Selline teade esitatakse kirjalikult keeles, millest taotleja on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama, ja hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul palve saajaks oleva liikmesriigi vastuse saamisest.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 49 selgitust.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kõnealune tähtaeg on vähemalt 10 tööpäeva alates artikli 25 lõikes 1 osutatud otsusest teatamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artiklis 25 osutatud üleandmisotsuse vaidlustamise või läbivaatamise korral otsustab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutus ametiülesande korras võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme tööpäeva jooksul vaidlustamise või läbivaatamise taotluse esitamisest, kas asjaomane isik võib jääda kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste selgumiseni asjaomase liikmesriigi territooriumile.	3. Artiklis 25 osutatud üleandmisotsuse vaidlustamise või läbivaatamise korral otsustab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutus kas asjaomase isiku taotlusel või selle puudumise korral ametiülesande korras võimalikult kiiresti ja igal juhul viie tööpäeva jooksul vaidlustamise või läbivaatamise taotluse esitamisest, kas asjaomane isik võib jääda kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste selgumiseni asjaomase liikmesriigi territooriumile.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid tagavad, et õigusabi ja/või seadusliku esindaja teenuseid pakutakse tasuta juhul, kui asjaomane isik ei suuda tasuda sellega kaasnevaid kulusid.	6. Liikmesriigid tagavad, et vajalikku õigusabi ja/või seadusliku esindaja teenuseid pakutakse taotluse korral tasuta vastavalt direktiivi 2005/85/EÜ artikli 15 lõigetele 3–6.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks direktiivi […/…/EÜ] [(millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded)] artikli 8 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid vajaduse korral ja igat juhtumit eraldi hinnates ning juhul, kui muid, leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, varjupaigataotlejat või muud artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isikut, kelle suhtes kohaldatakse vastutavale liikmesriigile üleandmise otsust, pidada teatavas kohas kinni ainult juhul, kui tema põgenemise oht on märkimisväärne.	2. Ilma et see piiraks direktiivi […/…/EÜ] [(millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded)] artikli 8 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid vajaduse korral ja igat juhtumit eraldi hinnates varjupaigataotlejat või muud artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isikut, kelle suhtes kohaldatakse vastutavale liikmesriigile üleandmise otsust, pidada kinni asutuses, mis ei ole kinnipidamisasutus, ainult juhul, kui muud, leebemad sunnimeetmed ei ole osutunud tõhusaks ja ainult juhul, kui esineb põgenemisoht.
Selgitus
Märkimisväärse põgenemisohu mõistet saab mitmeti tõlgendada, põgenemisoht on määratletud artikli 2 punktis l.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 7 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Otsus lõike 2 kohase kinnipidamise kohta tehakse kirjalikult ning selles esitatakse faktilised ja õiguslikud asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel leitakse, et asjaomase isiku põgenemise oht on märkimisväärne, ning kinnipidamise kestus.	7. Otsus lõike 2 kohase kinnipidamise kohta tehakse kirjalikult ning selles esitatakse faktilised ja õiguslikud asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel leitakse, et on oht, et asjaomane isik põgeneb, ning kinnipidamise kestus.
Selgitus
Vaata muudatusettepaneku 16 selgitust.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Lõike 2 kohaselt kinnipeetud isiku kinnipidamise jätkamise vaatab õigusasutus mõistlike ajavahemike järel läbi kas asjaomase isiku taotlusel või ametiülesande korras. Kinnipidamist ei tohi ühelgi juhul alusetult pikendada.	8. Lõike 2 kohaselt kinnipeetud isiku kinnipidamise vaatab õigusasutus mõistlike ajavahemike järel läbi kas asjaomase isiku taotlusel või ametiülesande korras. Kinnipidamist ei tohi ühelgi juhul alusetult pikendada.
Selgitus
Jätkamise mõiste esinemine koos kinnipidamise mõistega võib tekitada segadust kõnealuse kinnipidamisviisi osas.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Alaealisi ei tohi kinni pidada, välja arvatud juhul, kui see on nende huvides käesoleva määruse artikli 7 kohaselt ja kooskõlas nende olukorra individuaalse hindamisega vastavalt direktiivi […/…/EÜ] [(millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded)] artikli 11 lõikele 5.	10. Alaealisi ei tohi kinni pidada, välja arvatud juhul, kui see on nende huvides käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt ja kooskõlas nende olukorra individuaalse hindamisega vastavalt direktiivi […/…/EÜ] [(millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded)] artikli 11 lõikele 5.
Selgitus
Lapse huvid on määratletud artikli 6 lõikes 3, mitte artiklis 7.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 30 a Üleandmise teostamine
	1. Üleandmist teostav liikmesriik soodustab vabatahtlikkuse alusel toimuvaid üleandmisi, andes taotlejale asjakohast teavet.
	2. Kui üleandmist vastutavale liikmesriigile teostatakse järelevalve all toimuva lahkumisena või saatjaga, tagavad liikmesriigid, et neid teostatakse inimlikult, austades täielikult põhiõigusi ja inimväärikust.
Selgitus
Põhjenduse 19 sätteid [„Kooskõlas komisjoni 2. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1560/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003) tohib üleandmist vastutavale liikmesriigile teostada kas vabatahtlikkuse alusel, järelevalve all toimuva lahkumisena või saatjaga. Liikmesriigid peaksid soodustama vabatahtlikkuse alusel toimuvaid üleandmisi ning tagama, et järelevalve all toimuvad või saatjaga üleandmised toimuksid inimlikult, austades täielikult põhiõigusi ja inimväärikust.“] tuleks kajastada teksti siduvas osas.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon on seisukohal, et mõnes liikmesriigis valitsev olukord võib kaasa tuua selle, et rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutava kaitse tase ei vasta ühenduse õigusaktides sätestatule, eelkõige direktiivile […/…/EÜ], millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ning direktiivile 2005/85/EÜ, võib ta lõikes 4 sätestatud korras otsustada peatada taotlejate üleandmise sellele liikmesriigile käesoleva määruse kohaselt.	2. Kui komisjon on seisukohal, et mõnes liikmesriigis valitsev olukord võib kaasa tuua selle, et rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutava kaitse tase ei vasta ühenduse õigusaktides sätestatule, eelkõige direktiivile […/…/EÜ], millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ning direktiivile 2005/85/EÜ ja direktiivile 2004/83/EÜ, võib ta lõikes 4 sätestatud korras otsustada peatada taotlejate üleandmise sellele liikmesriigile käesoleva määruse kohaselt.
Selgitus
Direktiiv 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) on ELi varjupaigaalaste õigusaktide põhiosis ning seetõttu tuleks sellele selgesõnaliselt viidata.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui liikmesriik tunneb muret, et mõnes liikmesriigis valitsev olukord võib kaasa tuua selle, et rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutava kaitse tase ei vasta ühenduse õigusaktides sätestatule, eelkõige direktiivile […/…/EÜ], millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ning direktiivile 2005/85/EÜ, võib ta esitada palve peatada taotlejate üleandmine sellele liikmesriigile käesoleva määruse kohaselt.	3. Kui liikmesriik tunneb muret, et mõnes liikmesriigis valitsev olukord võib kaasa tuua selle, et rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutava kaitse tase ei vasta ühenduse õigusaktides sätestatule, eelkõige direktiivile […/…/EÜ], millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ning direktiivile 2005/85/EÜ ja direktiivile 2004/83/EÜ, võib ta esitada palve peatada taotlejate üleandmine sellele liikmesriigile käesoleva määruse kohaselt.
Palve esitatakse komisjonile. Palves esitatakse selle aluseks olevad põhjused ning eelkõige üksikasjalik teave kõnealuses liikmesriigis valitseva olukorra kohta, mis osutab võimalikule mittevastavusele ühenduse õigusaktidega, eelkõige direktiiviga […/…/EÜ], millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ja direktiiviga 2005/85/EÜ.	Palve esitatakse komisjonile. Palves esitatakse selle aluseks olevad põhjused ning eelkõige üksikasjalik teave kõnealuses liikmesriigis valitseva olukorra kohta, mis osutab võimalikule mittevastavusele ühenduse õigusaktidega, eelkõige direktiiviga […/…/EÜ], millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ning direktiiviga 2005/85/EÜ ja direktiiviga 2004/83/EÜ.
Selgitus
Vaata muudatusettepaneku 20 selgitust.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 4 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) andmed meetmete, võrdlusnäitajate ja tähtaegade kohta, mis kehtestatakse käesoleva lõike punktis a määratletud asjaolude lahendamise suunas tehtud edusammude hindamiseks.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Lõigetes 1–3 osutatud liikmesriik võtab tõhusaid ja õigeaegseid meetmeid, et heastada olukord, mis tõi kaasa üleandmise ajutise peatamise.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Üleandmised võib peatada kuni kuueks kuuks. Kui meetmete võtmise põhjused on kuue kuu pärast endiselt alles, võib komisjon asjaomase liikmesriigi lõikes 1 osutatud taotluse alusel või omal algatusel otsustada pikendada nende kohaldamist veel kuue kuu võrra. Sellisel juhul kohaldatakse lõiget 5.	8. Üleandmised võib peatada kuni kuueks kuuks. Kui meetmete võtmise põhjused on kuue kuu pärast endiselt alles, võib komisjon asjaomase liikmesriigi lõikes 1 osutatud taotluse alusel või omal algatusel otsustada pikendada nende kohaldamist veel kuue kuu võrra. Samuti kohaldatakse lõike 5 sätteid.
Selgitus
Keeleline muudatus.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 a. Ettepaneku alusel, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ning toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras, sätestatakse vahendid, mis on kõikidele liikmesriikidele siduvad, et anda tõhusat abi nendele liikmesriikidele, kelle riiklikel süsteemidel lasub eelkõige seoses geograafilise või demograafilise olukorraga eriline ja ebaproportsionaalne koormus. Kõnealused vahendid jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2011 ja sisaldavad igal juhul järgmist:
	a) ametnike lähetamine teistest liikmesriikidest varjupaigaküsimuste Euroopa tugiameti […/…/EÜ] egiidi all, et aidata neid liikmesriike, kellel lasub eriline koormus ning kus taotlejatel puudub piisav kaitse;
	b) kava, mille alusel rahvusvahelise kaitse saajad paigutatakse erilise ja ebaproportsionaalse koormusega liikmesriikidest ümber teistesse liikmesriikidesse, pidades nõu ÜRO pagulaste ülemvoliniku bürooga ning tagades samas, et ümberpaigutamine toimub mittediskrimineerivalt, läbipaistvalt ja selgelt.
Selgitus
The Dublin system in itself, as spelled out in Impact assessment SEC(2008)2962, is not a cause of particular asylum pressure or overburden on Member States. The provisions on the 'temporary suspension of transfers' will therefore turn out to be a political statement rather than an effective instrument to support a Member State that faces a particularly urgent situation which places an exceptionally heavy burden on its reception capacities, asylum system or infrastructure (and very often leading to cases where applicants cannot benefit from adequate standards of protection, in particular in terms of reception conditions and access to the asylum procedure). The past years have shown that the existing forms of practical cooperation among Member States in order to align their interpretation of the principle of 'solidarity and fair sharing of responsibility' are not in any way sufficient to address the problems that a number of Member States are facing. It is essential to look at the heavy burden posed on the resources of a number of Member States from a wider perspective of general migratory pressures. Binding responsibility sharing instruments seem to be the only way forward. At the same time the Commission should make full use of its possibilities to start up infringements procedures in cases where non-compliance with community law persists.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 b. Käesoleva artikli kohaldamine lõpetatakse niipea, kui on jõustunud lõikes 9 a osutatud vahendid ning igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2011.
Selgitus
Vaata muudatusettepaneku 23 selgitust.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 9 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 c. Artiklis 41 osutatud järelevalve ja hindamise osana vaatab komisjon läbi käesoleva artikli kohaldamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 30. juunil 2011. aastal. Aruandes hindab komisjon, kas on põhjendatud vajadus pikendada käesoleva artikli kohaldamist pärast 31. detsembrit 2011. Kui komisjon peab seda asjakohaseks, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule pikendamise ettepaneku kooskõlas asutamislepingu artiklis 251 osutatud korraga.
Selgitus
Vaata muudatusettepaneku 23 selgitust.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 9 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui ta leiab, et nende andmete töötlemisel on rikutud käesolevat määrust või direktiivi 95/46/EÜ eeskätt nende puudulikkuse või ebatäpsuse tõttu, on tal õigus lasta need parandada või kustutada.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lepitusmenetlus algatatakse taotusega, mille mõni vaidluses osalev liikmesriik esitab artikliga 40 asutatud komitee esimehele. Lepitusmenetluse rakendamisega nõustumisel võtavad asjaomased liikmesriigid kohustuse võtta väljapakutavat lahendust võimalikult suurel määral arvesse.	2. Lepitusmenetlus algatatakse taotusega, mille mõni vaidluses osalev liikmesriik esitab artikliga 40 asutatud komitee esimehele. Lepitusmenetluse rakendamisega nõustumisel kohustuvad asjaomased liikmesriigid võtma väljapakutavat lahendust võimalikult suurel määral arvesse.
Selgitus
Keeleline muudatus.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt kolm aastat pärast artikli 44 esimeses lõigus osutatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamist käsitleva aruande ja vajaduse korral muudatusettepanekud. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik aruande koostamiseks vajalikud andmed hiljemalt kuus kuud enne nimetatud tähtaja lõppu.	Hiljemalt kolm aastat pärast artikli 44 esimeses lõigus osutatud kuupäeva ning ilma et see piiraks artikli 31 lõike 9 c kohaldamist, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamist käsitleva aruande ja vajaduse korral muudatusettepanekud. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik aruande koostamiseks vajalikud andmed hiljemalt kuus kuud enne nimetatud tähtaja lõppu.
Selgitus
Kooskõlas artikli 31 kohta esitatud ettepanekutega.

[1] EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

1. Taust

Komisjoni aruandes[1] Dublini süsteemi hindamise kohta (nn tehniline hindamine) järeldati, et: „süsteemi peamised eesmärgid, eelkõige selge ja toimiva menetluse loomine varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramiseks, on üldiselt suurel määral saavutatud.” Sellegipoolest säilisid mõningad mured nii süsteemi praktilise kohaldamise kui ka tõhususe osas. Veelgi enam, vastustes rohelisele raamatule[2] Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta (nn poliitika hindamine) märgiti samuti ära oluline arv puudusi, mis olid peamiselt seotud süsteemi tõhususega ja Dublini süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutava kaitse tasemega.

Seetõttu ning eesmärgiga tegeleda eespool mainitud puudustega otsustas komisjon esitada ettepaneku sõnastada uuesti nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003/EÜ, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (edaspidi „Dublini määrus”).

Ettepanekus säilitatakse kehtiva Dublini määruse aluspõhimõtted, nimelt see, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab eelkõige liikmesriik, kelle roll taotleja sisenemisel liikmesriikide territooriumile ja seal viibimisel oli kõige suurem, välja arvatud erandite puhul, mille eesmärk on kaitsta perekonna ühtsust ja konkreetseid humanitaarklausleid.

Tuleb mainida, et Euroopa Parlament on avaldanud mitmel korral oma arvamust ning esitanud 2008. aasta septembri resolutsioonis Dublini süsteemi hindamisaruande kohta[3] mitmeid soovitusi. Enamikku neist soovitustest on komisjon arvesse võtnud.

Asjaolu, et kehtiv Dublini määrus, osana Euroopa ühise varjupaigasüsteemi esimesest etapist, oli tundliku poliitilise kompromissi tulemus, mis võeti nõukogus vastu ühehäälselt, tõi kaasa selle, et lõplik tekst sisaldas palju mitmetähenduslikke kohti ning õiguslikke lünki. Raportöör nõustub seega komisjoni seisukohaga, et kehtiva õigusakti parandamiseks on veel palju võimalusi.

2. Ettepaneku eesmärgid ja sisu

Komisjon soovib muuta kehtivat Dublini süsteemi:

1. laiendades määruse kohaldamisala eesmärgiga hõlmata sellega täiendava kaitse taotlejad (ja sellise kaitse alla võetud isikud);

2. tõhustades kehtivat süsteemi;

3. tagades, et Dublini menetluse kohaldamisalas tegeldakse kõikehõlmavalt rahvusvahelise kaitse taotlejate vajadustega ning nähakse ette piisavad õiguslikud tagatised;

4. käsitledes olukordi, kus liikmesriikide vastuvõtusuutlikkusele või varjupaigasüsteemidele langeb osaks erakorraline koormus, ning olukordi, kus rahvusvahelise kaitse taotlejate kaitse ei ole piisav.

2.1. Määruse kohaldamisala laiendamine, eesmärgiga kaasata sellesse täiendava kaitse taotlejad (ja sellise kaitse alla võetud isikud)

Kehtivat Dublini süsteemi ei kohaldata täiendava kaitse taotlejate suhtes (ja sellise kaitse alla võetud isikute suhtes), kuna selle vastuvõtmise ajal ei olnud täiendava kaitse mõiste veel varjupaigaõigustiku osa. Kõnealune mõiste lisati siiski direktiiviga 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta. Kuigi kehtiv olukord ei põhjustaks praktikas kohe tohutuid raskusi, nagu on rõhutatud mõju hindamises[4], võib tulemuseks olla olukord, kus varjupaigataotleja ei saa taasühineda pereliikmega, kes on täiendava kaitse alla võetud isik teises liikmesriigis. Kohaldamisala laiendamine on seega vajalik muudatus, et tagada kooskõla kehtiva ELi õigustikuga ning hoida praktikas ära pereliikmete üksteisest lahutamine. Üldisemalt on ettepaneku eesmärk ühtlustada määruses kasutatud terminoloogia ja mõisted teistes varjupaigaalastes õigusaktides sätestatutega. Pidades silmas suurema kooskõla ning parema õigusloome eesmärki, toetab raportöör komisjoni välja pakutud muudatusi täielikult.

2.2. Kehtiva süsteemi tõhustamine

Mitmed muudatused on pakutud välja Dublini süsteemi ühtsuse ja tõhususe parandamiseks, eesmärgiga kindlustada, et liikmesriigid täidavad nõudeid paremini. Raportöör pooldab neid muudatusettepanekuid.

· Tähtaegade kehtestamine, eesmärgiga kindlustada, et vastutava liikmesriigi määramise menetlus muutuks tõhusamaks ja kiiremaks (nt tähtajad tagasivõtmispalvete esitamiseks, lühemad tähtajad teabe saamiseks esitatud palvetele vastamiseks, tähtajad humaansetel põhjustel esitatud vastuvõtmispalvetele vastamiseks ja täpsustus, et selliseid palveid võib esitada igal ajal);

· kohustuste äralangemise täpsustamine (nt millistel tingimustel tuleks äralangemise sätteid kohaldada, millisel liikmesriigil lasub tõendamiskohustus);

· kaalutlusõigust käsitlevate sätete (humanitaar- ja suveräänsusklausel) kohaldamise tingimuste ja korra täpsustamine;

· kehtiva vaidluste lahendamise korra laiendamine (nii et see hõlmaks kogu määruse kohaldamisega seotud vaidlusi);

· üleandmist käsitlevate sätete lisamine (nt sätted ekslike üleandmiste ja üleandmiskulude kohta, samuti uus säte asjakohase teabe vahetamise kohta enne üleandmist);

· kohustusliku vestluse korraldamist käsitleva sätte lisamine (et koguda vastutava liikmesriigi määramiseks kogu vajalik teave ja suuliselt teavitada taotlejat määruse kohaldamisest).

2.3. Dublini menetluse kohaldamisalas rahvusvahelise kaitse taotlejate vajadustega kõikehõlmava tegelemise ning piisavate õiguslike tagatiste ettenägemise kindlustamine

Selleks et tugevdada rahvusvahelise kaitse taotlejate õiguslikke ja menetluslikke tagatisi ning võimaldada neil kaitsta oma õigusi senisest paremini, pakutakse välja mitmeid muudatusi:

· täpsustatakse üksikasjalikult rahvusvahelise kaitse taotlejale antava teabe sisu, vormi ja ajastust, sealhulgas nähakse ette ühise teabelehe koostamine;

· kehtestatakse õigus vaidlustada üleandmisotsus, sealhulgas õigus saada õigusabi ja/või seadusliku esindaja teenuseid, ning pädevate asutuste kohustus otsustada sellise otsuse täitmise peatamise üle ning asjaomase isiku võimalus jääda liikmesriigi territooriumile kuni lõpliku otsuse tegemiseni;

· lisatakse uus säte, millega tuletatakse meelde aluspõhimõtet, et isikut ei tohiks kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset;

· täpsustatakse mitut sätet, et tagada varjupaigamenetlusele tegeliku juurdepääsu põhimõtte järgimine;

· laiendatakse perekonna taasühinemise õigust, nii et see hõlmaks ka teistes liikmesriikides elavaid täiendava kaitse alla võetud pereliikmeid

(vt punkt 2.1);

· muudetakse kohustuslikuks ülalpeetavate sugulaste taasühinemine;

· laiendatakse saatjata alaealistele pakutavat kaitset, võimaldades neil taasühineda mitte ainult tuumikperekonnaga, vaid ka muude, mõnes teises liikmesriigis viibivate sugulastega;

· lisatakse uus säte, milles käsitletakse alaealiste suhtes kehtivaid tagatisi;

· laiendatakse mõistet „pereliikmed” seoses alaealistega, et tagada lapse huvide senisest parem kaitse;

· välistatakse võimalus saata tagasi taotleja, kelle suhtes saab teatud tingimustel kohaldada vähemalt ühte perekonna ühtsuse kriteeriumi;

· selguse huvides koondatakse suveräänsus- ja humanitaarklausel samasse peatükki pealkirjaga „Kaalutlusõigust käsitlevad sätted”;

· säilitatakse kohustus saada taotleja nõusolek, et välistada suveräänsusklausli kohaldamine juhul, kui see on vastuolus taotleja huvidega.

Raportöör toetab eespool nimetatud põhimõtteid ning seega ka väljapakutud muudatusi. Lisaks pakub raportöör välja mõned vähem olulised muudatusettepanekud.

2.4. Olukordade käsitlemine, kus liikmesriikide vastuvõtusuutlikkusele või varjupaigasüsteemidele langeb osaks erakorraline koormus või kus rahvusvahelise kaitse taotlejate kaitse ei ole piisav

Kehtiv Dublini süsteem ei sätesta mehhanismi, mis võimaldaks erakorralise koormuse korral piiratud vastuvõtuvõimega liikmesriigile peatada Dublini süsteemi kohased üleandmised, kui sellised Dublini süsteemi kohased üleandmised suurendavad selle liikmesriigi koormust. Sama kehtib juhtumitel, kui on alust arvata, et taotleja üleandmine Dublini süsteemi kohaselt toob kaasa tema ebapiisava kaitse vastutavas liikmesriigis, eelkõige seoses vastuvõtutingimustega ja juurdepääsuga varjupaigamenetlusele.

Raportöör soovib tegelikult, et neid väljapakutud õigusnorme võiks pidada ülemäärasteks. Kuid tegelikkus on teistsugune. Ta on (näiteks) tõsiselt mures vastukäivuste pärast otsustes samast riigist pärit taotlejatele varjupaiga andmise või varjupaiga andmisest keeldumise kohta. Nagu täheldatud komisjoni varjupaigapoliitika kavas[5]: „Ka nüüd, kui terves ELis on õigusakte teataval määral ühtlustatud, on tulemused ikkagi erinevad, muu hulgas seetõttu, et puudub ühine praktika, traditsioonid on erinevad ja päritoluriikide kohta saadakse teavet eri allikatest. See põhjustab varjupaigataotlejate edasiliikumist teistesse liikmesriikidesse ja on vastuolus põhimõttega, mille kohaselt tuleb terves ELis pakkuda ühesugust kaitset.” Kui liikmesriigid ei suuda koos tegutseda, jäävad varjupaigaküsimustes tehtud otsustes (ka sarnase varjupaigataotluste koormusega riikides) väga suured erinevused kahtlemata püsima.

Lõppeesmärk, mille suunas ELi tasandil püüeldakse, on luua võrdsed võimalused ja süsteem, mis tagaks, et isikutel, kes tõesti vajavad kaitset, oleks juurdepääs kõrgetasemelisele kaitsele ühesugustel tingimustel kõigis liikmesriikides, tegeledes samal ajal õiglaselt ja tõhusalt nendega, kelle puhul ei ole kaitse vajadust tuvastatud. Nagu on rõhutatud komisjoni teatises praktilise koostöö süvendamise kohta[6]: „Sisepiirideta Euroopa Liidus ei saa ükski liikmesriik varjupaigaprobleeme üksinda tõhusalt lahendada. Seetõttu tuleb kõik liikmesriigid solidaarselt kaasata kõnealuste probleemide lahendamisele.” Raportöör peab solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist tõesti üheks ELi ühiste poliitikate nurgakiviks. Seetõttu on ülioluline partnerlus ja koostöö, et juhtida varjupaika või ajutist /täiendavat kaitset taotlevate isikute sissevoolu.

Kuigi raportöör toetab põhimõtteliselt sätteid, mis käsitlevad üleandmise ajutist peatamist (artikkel 31), peab olema selge, et Dublini süsteemi ei loodud koormuse jagamiseks. Lisaks soovib ta rõhutada asjaolu, et Dublini süsteem, nagu on märgitud mõju hindamises[7], ei ole liikmesriikide jaoks varjupaigaalase surve või ülekoormuse põhjustaja. Seetõttu ta kardab, et need õigusnormid osutuvad pigem poliitiliseks avalduseks kui tõhusaks vahendiks, millega parandada standardeid ja / või tõsiselt toetada liikmesriiki, kes on silmitsi eriti kiireloomulise olukorraga, millega kaasneb eriti suur koormus liikmesriigi vastuvõtuvõimele, varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile.

Varjupaigapoliitika kavas märkis komisjon, et: „parim viis suurendada solidaarsust ei ole mitte võtta vastu uus alusakt, vaid anda liikmesriikide käsutusse sari mehhanisme, mille abil nad saavad paremini lahendada tekkivaid probleeme.”[8] Raportöör nõustub sellega, kuid üksnes teatud määral. Ta on arvamusel, et viimased aastad on näidanud, et praktilise koostöö olemasolevad vormid liikmesriikide vahel (eesmärgiga kooskõlastada solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtte tõlgendamine) ei ole mingil juhul piisavad, et parandada standardeid ja/või tegeleda probleemidega, millega mitmed liikmesriigid silmitsi seisavad, näiteks nende geograafilise asukoha ja / või demograafilise olukorra tõttu.

Standardite ja/või liikmesriikide solidaarsuse parandamine peaks seega (teatud mõttes) olema kohustuslik, kehtestades kõigile liikmesriikidele siduvad õigusaktid, millega:

1. moodustatakse riiklike varjupaigaküsimuste eksperdirühmad, mis abistaksid liikmesriike, kus tegeldakse suure hulga varjupaigataotlejatega (nt tagades piisavad vastuvõtutingimused, varjupaigataotluste läbivaatamise ettenähtud tähtaegade jooksul ning menetluste alusel);

2. luuakse isikute ümberpaigutamise süsteem, et võimaldada rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute vastuvõtmist liikmesriigis, mis ei ole riik, mis on neile selle kaitse andnud.

Lisaks palutakse komisjonil kasutada täielikult selle võimalusi rikkumismenetluste alustamiseks, kui püsivalt ei täideta ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi (eriti seoses juurdepääsuga varjupaigamenetlusele ning piisavatele vastuvõtutingimustele).

Raportöör on selgelt arvamusel, et solidaarsus ei saa piirduda üksnes finantsressursside andmisega. Siiski tervitab ta (muidugi!) komisjoni kavatsust algatada 2009. aastal uuring, mille käigus hinnatakse võimalikke meetodeid ELi finantssolidaarsuse parandamiseks, sealhulgas Euroopa Pagulasfondi kaudu, ning seda, kas olemasolevate rahastamisvahenditega saab tõhusalt toetada liikmesriike, kes seisavad silmitsi väljakutsetega, mis on seotud suurest ja ebakorrapärasest rändest tuleneva koormusega.

3. Mõned märkused

Poliitilisest seisukohast on ilmne, et liikmesriigid peavad kvaliteedistandardite tõhusat ühtlustamist ning vastutuse jagamist keeruliseks. Siiani kokkulepitud standardid on teravalt vastuolus suurte ambitsioonidega, mida väljendati esmakordselt 1999. aastal. Tegelikult on ühtlustamise kõrgeim ühisnimetaja äärmiselt madalal tasemel. Selle tulemusena eksisteerivad praktikas jätkuvalt tohutud erinevused ja lahknevused. Näiteks varjupaigamenetluste direktiiv kujutab endast tegelikult kõigi olemasolevate varjupaigapoliitikate loendavat kirjeldust ELi liikmesriikides. Seega nähakse sellega ette mitu menetluse standardit, mitte aga ühte tavamenetlust. Selles osas jäi soovitud ühtlustamine selgelt saavutamata. Veelgi enam, kui soovitakse ära hoida taotlejate edasiliikumine, siis omab vastuvõtutingimuste tõhus ühtlustamine ülimat tähtsust. Siiski, hoolimata vastuvõtutingimuste direktiivi olemasolust, kahandab laialdane kaalutlusõigus ühtlustavat toimet. Kahjuks kehtib sama hindamiskriteeriumide kohta, mille alusel kaitse antakse.

Seetõttu on hädavajalik parandada tingimusi, mille alusel ELis kaitset taotlevad isikud kaitsetaotlusi esitavad ja mille alusel neid taotlusi menetletakse, ning parandada kõigi varjupaigamenetluses osalejate suutlikkust täita oma ülesandeid edukalt, et parandada menetluse üldist kvaliteeti ning anda riikide pädevatele varjupaigaasutustele piisavad vahendid, et neil oleks võimalik tõhusalt juhtida varjupaigataotlejate voogusid ning tulemuslikult ennetada pettust ja väärkasutust. Asjaolu, et kvaliteedi parandamine koos suurema kooskõla ja solidaarsusega ei ole üksnes varjupaigataotlejate huvides, vaid ka liikmesriikide endi huvides, ei tundu (endiselt) arusaadav olevat. Otsuste parem kvaliteet vähendab siiski negatiivsete otsuste vaidlustamist, mille tulemuseks on suur kulu ja aja kokkuhoid. Lisaks on liikmesriikide tavade suurem kooskõla vajalik selleks, et tegeleda tõhusalt taotlejate edasiliikumisega teistesse liikmesriikidesse ELis.

Hoolimata kõigist lubadustest ja kokkulepetest, on mitmed liikmesriigid tohututes raskustes oma lubaduste täitmisega. Isegi kehtiva nelja peamise õigusakti ülevõtmine riiklikku õigusesse ei läinud ajastuse ja täpsuse osas ladusalt ning õigusaktide tõlgendused liikmesriikides erinevad märkimisväärselt. Varjupaiga ja rände valdkonna poliitiline tundlikkus on selline, et liikmesriigid on endiselt riiklike tõrjumise ja kõrvalekaldumisega seotud poliitikate kütkes, selle asemel et kujundada välja üleeuroopaline seisukoht.

Liikmesriikide varjupaigaalaste õigusaktide parem ja põhjalikum ühtlustamine, muutes rangemaks kaitse andmisel kohaldatavad ühised nõuded, ning samuti jõustamine on õige (tegelikkuses ainus) edasiliikumise viis. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon teinud ettepaneku mitte ainult Dublini määruse uuesti sõnastamiseks, vaid ka vastuvõtutingimuste direktiivi ja EURODACi määruse uuesti sõnastamiseks. Komisjoni ettepanekud, millega muudetakse miinimumnõuete direktiivi (2004/83/EÜ) ning varjupaigamenetluste direktiivi (2005/85/EÜ), esitatakse 2009. aastal. Lisaks teeb komisjon ettepaneku luua varjupaigaküsimuste Euroopa tugiamet (mis pakuks praktilist abi liikmesriikidele varjupaigataotluste üle otsuse tegemisel).

Viimase märkusena soovib raportöör väljendada teatud muret seoses järjekorraga, milles eespool nimetatud komisjoni ettepanekud parlamendile ja nõukogule esitatakse. Parema õigusloome raames oleks olnud loogilisem, kui varjupaigamenetluste direktiivi (2008/85/EÜ) läbivaatamine oleks lisatud praegusele varjupaigapaketile (Dublini määrus, EURODACi määrus, vastuvõtutingimused ja varjupaigaküsimuste Euroopa tugiamet). See oleks võimaldanud suurema kooskõla erinevate varjupaigaalaste õigusaktide vahel.

[1] KOM(2007)0299, lk 13.
[2] KOM(2007)0301.
[3] P6_TA-PROV(2008)0385.
[4] SEK(2008)2962.
[5] KOM(2008)0360. lk 4.
[6] KOM(2006)0067, lk 2.
[7] SEK(2008)2962.
[8] KOM(2008)0360, lk 8.

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

COMMITTEE ON LEGAL AFFAIRS

CHAIRMAN

Ref.: D(2009)19604

Mr Gérard DEPREZ

Chairman

Committee on Civil Liberties, Justice and Home Affairs

ASP 09G206

BRUSSELS

Subject: Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council establishing the criteria and mechanisms for determining the Member State responsible for examining an application for international protection lodged in one of the Member States by a third-country national or a stateless person (recast)

(COM(2008)820 - C6-0474/2008 - 2008/0243(COD

Dear Chairman,

The Committee on Legal Affairs, which I am honoured to chair, has examined the proposal referred to above, pursuant to Rule 80a on Recasting, as introduced into the Parliament's Rules of Procedure by its Decision of 10 May 2007.

Paragraph 3 of that Rule reads as follows:

"If the committee responsible for legal affairs considers that the proposal does not entail any substantive changes other than those identified as such in the proposal, it shall inform the committee responsible.

In such a case, over and above the conditions laid down in Rules 150 and 151, amendments shall be admissible within the committee responsible only if they concern those parts of the proposal which contain changes.

However, amendments to the parts which have remained unchanged may be admitted by way of exception and on a case-by-case basis by the chairman of the above committee if he considers that this is necessary for pressing reasons relating to the internal logic of the text or because the amendments are inextricably linked to other admissible amendments. Such reasons must be stated in a written justification to the amendments".

Following the opinion of the Legal Service, whose representatives participated in the meetings of the Consultative Working Party examining the recast proposal, and in keeping with the recommendations of the draftsperson, the Committee on Legal Affairs considers that the proposal in question does not include any substantive changes other than those identified as such in the proposal or in the opinion of the Consultative Working Party and that, as regards the codification of the unchanged provisions of the earlier acts with those changes, the proposal contains a straightforward codification of the existing texts, without any change in their substance.

Furthermore, pursuant to Rules 80a(2) and 80(3), the Committee on Legal Affairs considered that the technical adaptations suggested in the opinion of the abovementioned Working Party were necessary in order to ensure that the proposal complied with the recasting rules.

In conclusion, after discussing it at its meeting of 31 March 2009, the Committee on Legal Affairs, by 17 votes in favour and no abstentions[1], recommends that your Committee, as the committee responsible, proceed to examine the above proposal in keeping with its suggestions and in accordance with Rule 80a.

Yours faithfully,

Giuseppe GARGANI

Encl.: Opinion of the Consultative Working Party.

[1] The following Members were present: Giuseppe Gargani (Chairman), Carlo Casini, Bert Doorn, Klaus-Heiner Lehne, Hartmut Nassauer, Eva-Riitta Siitonen, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis, Francesco Enrico Speroni, Monica Frassoni, Jacques Toubon, Véronique Mathieu.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel,

ARVAMUS

EUROOPA PARLAMENDILE

NÕUKOGULE

KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest

KOM(2008) 820, 3.12.2008 – 200/0243(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 21. jaanuaril 2009. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekul läbi[1] ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1) Artikli 11 lõike 1 ingliskeelses versioonis esineb kaks korda sõnastus „present in another Member State” (kahekordse läbikriipsutusega ja hallil taustal). Seda sõnastust, mis ei sisaldu määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 15 lõike 2 olemasolevas tekstis, ei oleks tohtinud artikli 11 lõike 1 kavandatud teksti lisada.

2) Artikli 17 lõike 2 kolmanda lõigu ingliskeelse versiooni esimesi sõnu „The requested Member State shall carry out ”, mis sisalduvad juba komisjoni määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 13 lõike 3 olemasolevas tekstis, ei oleks tohtinud esitada kohandamisele osutavate noolte vahel.

3) Artiklite 24 ja 25 vahel asuvas välja jäetud tekstiosas ei oleks tulnud määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 20 lõike 3 sõnastust „Otseseid ja kaudseid tõendeid ja nende tõlgendamist käsitlevad eeskirjad ning palvete koostamise ja edastamise kord võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud korras” esitada hallil taustal.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi.

C. PENNERA J.-C. PIRIS C.-F.DURAND

Jurist Jurist Peadirektor

[1] Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglis-, prantsus- ja saksakeelsed versioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.

MENETLUS

Pealkiri	Kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku poolt mõnes liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus (uuesti sõnastamine)
Viited	KOM(2008)0820 – C6-0474/2008 – 2008/0243(COD)
EP-le esitamise kuupäev	3.12.2008
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 3.2.2009
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 3.2.2009
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	JURI 31.3.2009
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Jeanine Hennis-Plasschaert 20.1.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	16.3.2009		16.4.2009	27.4.2009
Vastuvõtmise kuupäev	27.4.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Emine Bozkurt, Mihael Brejc, Carlos Coelho, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Kinga Gál, Jeanine Hennis-Plasschaert, Magda Kósáné Kovács, Roselyne Lefrançois, Claude Moraes, Martine Roure, Vladimir Urutchev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Simon Busuttil, Elisabetta Gardini, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Nicolae Vlad Popa, Johannes Voggenhuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Margrete Auken, Mariela Velichkova Baeva, Carmen Fraga Estévez, Anne E. Jensen, Manolis Mavrommatis, Willem Schuth, Gabriele Zimmer
Esitamise kuupäev	29.4.2009

Õigusteave - Privaatsuspoliitika