RAPORT Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2010. aasta aruanne
12.3.2012 - (2186/2011(INI))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Iliana Ivanova
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2010. aasta aruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2010. aasta aruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 208–209, 271 ja 308–309 ning EIP põhikirja protokolli nr 5,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 287 kontrollikoja ülesannete kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ,
– võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta[1],
– võttes arvesse oma 7. aprill 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2009. aasta aruande kohta[2],
– võttes arvesse EIP strateegilist tegevuskava aastateks 2011–2013, mille panga direktorite nõukogu kiitis heaks 14. detsembril 2010,
– võttes arvesse EIP auditikomisjoni 6. aprillil 2011. aasta esitatud 2010. aasta aruannet juhatajate nõukogule,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta[4],
– võttes arvesse oma 10. märts 2010. aasta resolutsiooni EL 2020 kohta[5],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7-0058/2012),
A. arvestades, et EIP loodi Rooma lepinguga ning selle põhieesmärk on aidata kaasa ühtse turu arengule ja erinevuste vähendamisele eri piirkondade arengutaseme vahel;
B. arvestades, et EIP finantstegevus keskendub Euroopa Liidus kuuele poliitilisele prioriteedile: majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning lähenemise tagamine; teadmistepõhise majanduse elluviimine; üleeuroopaliste transpordi- ja juurdepääsuvõrkude väljaarendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamine; keskkonnakaitse ja -areng ja jätkusuutlike kogukondade edendamine ning säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energeetika toetamine;
C. arvestades, et EIP on ka edaspidi „Euroopa pank” ning tema näol on tegu vahendiga, mille abil saavutada ELi eesmärgid;
D. arvestades, et EIP grupi väljamaksed moodustasid ELi laenudest 2010. aastal 52 miljardit eurot;
E. arvestades, et EIP väljaspool Euroopa Liitu teostatavate tehingute peamine eesmärk on toetada Euroopa Liidu välispoliitilist tegevust;
F. arvestades, et EIP grupi väljamaksed laenudeks väljaspool ELi moodustasid 2010. aastal 6 miljardit eurot;
G. arvestades, et EIP põhikirja järgi võivad panga laenud ja tagatised pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist moodustada kuni kaks ja pool korda tema märgitud kapitalist ja reservidest, määramata assigneeringutest ja puhaskasumist;
H. arvestades, et finants-, majandus- ja riigivõla kriisi jätkumine pärast 2010. aastat ning sellega seotud laenuturu kriis on suurendanud rahastamisvajadust;
I. arvestades, et EIP ülesanne on aidata Euroopa majandust, kasutades selleks nii kapitaliturge kui ka omavahendeid;
J. arvestades, et EIP AAA-krediidireiting on panga toimimise jaoks väga oluline;
K. arvestades, et auditikomisjon loodi EIP põhikirja kohaselt sõltumatu komisjonina, mille ülesanne on auditeerida EIP raamatupidamist ning kontrollida, et EIP tegevus vastab parimatele pangandustavadele; arvestades, et auditikomisjon märkis oma 6. aprilli 2011. aasta aruandes, et panga teenistused pakkusid 2010. aastal auditikomisjonile oodatud toetust, mistõttu oli auditikomisjon võimeline oma kohustusi nõuetekohaselt täitma;
L. arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärke, näiteks infrastruktuuri investeerimine, keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, innovatsioon ja VKEde areng, ei ole võimalik piisavate rahaliste vahenditeta saavutada;
M. arvestades, et jätkusuutlik majanduskasv tuleb liidus tagada ELi eelarve kasutamata maksete assigneeringute ümberpaigutamisega majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendamisele suunatud ühisprogrammidesse ja seeläbi, et suurendatakse EIP laenude mahtu ning luuakse toimiv projektivõlakirjade turg;
2010. aasta aruande raamistik
1. väljendab heameelt 2010. aasta aruande üle ning julgustab EIPd jätkama oma tegevust, et toetada Euroopa majanduse arengut ja kiiremat majanduskasvu, soodustada töökohtade loomist ning edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, pöörates erilist tähelepanu vähem arenenud piirkondadele mõeldud projektidele; toetab panga kavatsust keskenduda tehingutele, kus panga rahalised vahendid avaldavad majanduskasvule kõige suuremat mõju; juhib tähelepanu sellele, et EIP peaks kasutama oma ressursse ja vahendeid parimal võimalikul viisil, et võidelda praeguse finants- ja majanduskriisiga;
2. on seisukohal, et EIP grupp[6] peaks jätkama iga-aastast aruandlust Euroopa Parlamendile laenuandmise kohta nii EL-is seoses EL-i eesmärkide ja strateegia „Euroopa 2020”sihtide edendamisega kui väljaspool EL-i seoses talle antud volituste ja EL-i välistegevuse üldise poliitilise sidususega; on seisukohal, et EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) peaksid ühtlasi keskenduma koordineerimise ja koostöö tugevdamisele kolmandates riikides, et edendada oma vastavaid suhtelisi eeliseid ja hoiduda kattuvusest oma tegevuses[7], et tagada vahendite tulemuslikum kasutus; tuletab samuti meelde, et nõukogu ja Euroopa Parlament on jõudnud kokkuleppele, et on aeg uurida Euroopa avaliku sektori finantseerimisasutuste süsteemi ratsionaliseerimist ühtki võimalust välistamata;
3. juhib tähelepanu sellele, et EIP grupp6 peaks jätkama Euroopa Parlamendile iga-aastaste aruannete esitamist rahastamismeetmete kohta, mis on seotud ELi eelarvega, eelkõige mis puudutab ELi rahastamisvahendeid ja välisfinantstehinguid; palub, et panga aastaaruanne oleks laiemale avalikkusele kergesti kättesaadav ja arusaadav;
4. väljendab heameelt aastateks 2011–2013 heaks kiidetud strateegilise tegevuskava üle, millega antakse panga tegevusele eelseisvatel aastatel kolm peamist mõõdet: Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimine, kliimamuutuse vastane võitlus ja ELi välispoliitika toetamine;
5. toetab panga võetud kohustust keskenduda nn teadmiste kolmnurgale, mis ühendab hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni;
6. soovitab EIP-l avaldada oma veebisaidil Euroopa Parlamendi resolutsioonid aastaaruannete kohta ja Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikud küsimused ning EIP antud vastused koos panga enda aruannetega;
EIP ELi-sisene rahastamistegevus
7. tunnistab struktuuriprogrammide raames antavate laenude mahu suurenemist majandus- ja finantskriisi tõttu; rõhutab nende laenude olulisust majanduse elavdamisele ja -kasvule, kuna nendega toetatakse avaliku sektori investeeringuid mõnedes liikmesriikides; julgustab EIPd jätkama sarnaste vahendite pakkumist mitte ainult rahalistes raskustes olevatele riikidele, vaid toetama ka eeskätt hea finantsdistsipliiniga riike ja lähenemispiirkondi;
8. juhib tähelepanu asjaolule, et laenude mahtude osas moodustasid avaliku ja erasektori partnerluse projektid 2010. aastal 32% EIP rahastatud üleeuroopalistest laenudest transpordisektoris; tunneb heameelt Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse loomise üle, mille liikmete võrgustikku kuulub praegu lisaks EIP-le ja Euroopa Komisjonile 30 ELi ja assotsieerunud riiki ning samuti palju piirkondi;
9. kutsub EIPd üles julgustama avaliku ja erasektori partnerluse kumulatiivsete avalike maksekohustuste avalikustamist seoses rahastatava avaliku ja erasektori partnerlusega koos teabega tulevaste maksete rahastamisallika kohta;
10. nõuab tungivalt, et EIP avaldaks iga-aastase nimekirja laenude ja teiste finantsvahendite kõikidest lõplikest abisaajatest, nagu komisjon on kohustatud avaldama sellise nimekirja ELi vahendite lõplikest abisaajatest;
11. nõuab tungivalt, et EIP suurendaks oma toetust uute liikmesriikide infrastruktuurivõrgustikele, mis on endiselt madal võrreldes EL 15 liikmesriikidega; nõuab, et infrastruktuurivõrgustike finantseerimises osalemine oleks olulisem liikmesriikide piiriüleste ühenduste puhul;
12. toetab igati koostööd EIP ja Euroopa Komisjoni vahel uuenduslike rahastamisvahendite väljatöötamise valdkonnas, et edendada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning kriisi all kannatavat majandust ja kliimameetmete alaseid vajadusi; tunnistab varasemaid positiivseid kogemusi nende vahendite kasutamisega seoses, sealhulgas toetus- ja laenumehhanismide ning riskijagamise vahenditega seoses;
13. pooldab eriti riskijagamisrahastut, mis on Euroopa Komisjoni ja EIP ühisalgatus, millega antakse laene riskantsetele, kuid samas keskmisest suurema kasumiga projektidele; on teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi rakendamise kontekstis üllatunud, et riskijagamisrahastu laenude allkirjastamine toimus 2010. aastal üksnes 1,8 miljardi euro ulatuses, mis on 2009. aastaga võrreldes 1 miljardi euro võrra vähem; on arvamusel, et EIP 2010. aasta aruandes nimetatud langusele antud seletus, mille kohaselt on laenuraha nappusega seotud olukord leevenemas ettevõtete jaoks, kes pöördusid kriisi haripunktis EIP poole, ei ole piisav, ning nõuab EIP-lt ja Euroopa Komisjonilt rohkem seletusi;
14. väljendab muret EIP sisekontrolli- ja auditisüsteemide pärast ning julgustab komisjoni ja EIPd töötama 2012. aasta novembriks lõplikult välja laiaulatuslik rahandus- ja haldusraamistiku kokkulepe, võttes samuti arvesse EIP grupi hallatavate uuenduslike rahastamisvahendite arvu eeldatavat suurenemist; ootab, et EIP annaks Euroopa Parlamendile 2012. aasta detsembriks tehtud edusammude kohta aru;
EIP toetus Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd)
15. tunneb heameelt selle üle, et tervelt aasta võrra ollakse ees 2008. aasta detsembris majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu seatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) laenamise 30 miljardi euro suuruse eesmärgi saavutamise ajakavast; toetab uut laenutoodet keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtetele ning rõhutab selle olulisust Euroopa majanduse kiirema elavnemise seisukohast; palub EIP-l nõustada VKEsid ja vajaduse korral teisi laenusaajaid, et tagada projektide kvaliteet ja tõhusus;
16. rõhutab, et Euroopa Parlament on varem korduvalt andnud soovitusi suurendada läbipaistvust EIP finantsvahendajate valikul ja üldiste laenude andmisel, ja rõhutab vajadust võtta meetmeid nende soovituste elluviimiseks; rõhutab vajadust selgemate tingimuste ja rangemate laenamise tõhususe kriteeriumide järele; ergutab EIPd töötama enne 2012. aasta lõppu viivitamata välja uusi, sidusaid ja tõhusaid mehhanisme parema järelevalve teostamiseks finantsvahendajate üle, kes teevad EIPga koostööd Euroopa VKEde toetamisel;
17. kordab oma üleskutset EIP-le anda regulaarselt aru saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas kõikehõlmavad andmed lõplike abisaajate kohta, kokkuvõtlikud aruanded EIP sisekorra järelevalve ja rakendamise ning eesmärgiks võetud sihtide saavutamise kohta; nõuab, et kõrvalekaldumisi eesmärkidest tuleb osutada ja selgitada ning esitada üksikasjad vastutuse kohta nende kõrvalekaldumiste eest; on mures selgete võrdlusaluste ja kasutajate arvu puudumise pärast, mille tõttu jääb laenude tõhusus selgusetuks;
18. tunnistab asjaolu, et EIP grupp toetas 115 000 VKEd ning EIP panus VKEdele laenamisel oli 10,0 miljardit eurot krediidiliinidena, samal ajal kui Euroopa Investeerimisfond pakkus 2010. aastal VKEdele tagatisi ja riskikapitali kogusummas 2,8 miljardit eurot; julgustab EIPd pingutama VKEdele suurema toetuse tagamise nimel;
19. hindab kõrgelt Euroopa Investeerimispanga otsust ühineda EBRD ja Maailmapanga grupi rahvusvaheliste institutsioonide ühistegevuskavaga, et suurendada aastatel 2009 ja 2010 toetust Kesk- ja Ida-Euroopa VKEdele; märgib, et Euroopa Investeerimispank on selle kava järgseid kohustusi (kahekordistada oma regiooni VKEdele tavaliselt eraldatav summa) täites saavutanud oma sihid kavandatust märkimisväärselt kiiremini ja andnud 2010. aasta lõpuks laene 25% – s.t 14 miljardit eurot – rohkem; kutsub EIPd üles VKEde toetamisel selle regiooni pankadega ka edaspidi tihedat koostööd tegema;
20. tunneb heameelt 2010. aasta märtsis komisjoni ja EIP loodud Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” üle; rõhutab vajadust selle rahastu ajakohaste tulemuste avalikustamise järele; nõuab selles algatuses osalevate vahendajate valimisel selgeid kriteeriume, mis tuleks paika panna võimalikult kiiresti ja avalikustada;
21. tunneb heameelt Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 4/2011 üle VKEde tagatissüsteemi auditi kohta ning tunnistab VKEde tagatissüsteemi olulist rolli; on mures kontrollikoja tähelepanekute pärast, mille kohaselt antakse tagatissüsteemiga ebapiisavaid andmeid, millega õigustatakse kokkuleppeparameetreid Euroopa Investeerimisfondi ja finantsvahendajate vahel, antakse ebaselgeid tulemusnäitajaid ja puuduvad näitajate sihtväärtused; palub, et EIP grupp parandaks need puudused kooskõlas kontrollikoja soovitustega;
22. palub EIP-l anda Euroopa Parlamendile aru kontrollikoja soovituste rakendamisel tehtud edusammude kohta;
23. rõhutab Euroopa Investeerimisfondi olulist rolli VKEde toetamisel; rõhutab, et Euroopa Investeerimisfond peaks jätkama tegevust, mis on seotud VKEde rahastamise ja VKEde tehingutele tagatiste pakkumisega; julgustab Euroopa Investeerimisfondi jätkama jõupingutusi VKEde väärtpaberistamise turu elavdamisel, mis on endiselt habras;
EIP tegevus väljaspool ELi
24. tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP-le ette nähtud ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks perioodil 2007–2013 kuulub kahtlemata Euroopa Kontrollikoja järelevalve alla[8];
25. kutsub kontrollikoda üles esitama Euroopa Parlamendile eriaruande kõnealuse otsuse alusel ellu viidavate rahastamistehingute kohta koos mõjuhinnanguga projekti, valdkonna, riigi ja piirkonna tasandil, mis näitab, kui tõhus on EIP panus ELi välispoliitika eesmärkidesse;
26. on seisukohal, et välismandaadiga antud Euroopa Liidu tagatisvahendil on suur lisandväärtus ja mõju; julgustab EIPd sellegipoolest püüdlema igal võimalusel omal riskil põhinevate vahendite poole, säilitades EIP AAA-reitingu ning tagades samal ajal komisjoni, EIP ja muude rahvusvaheliste ja kohalike partnerite võetud abimeetmete tõhusa kooskõlastamise, et suurendada meetmete järjepidevust ja täiendavust;
27. on seisukohal, et EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank peaksid ühtlasi keskenduma kolmandates riikides tehtava koostöö ja kooskõlastamise tugevdamisele, et edendada oma vastavaid suhtelisi eeliseid ja hoiduda kattuvusest oma tegevuses[9];
28. kutsub EIPd üles teavitama Euroopa Parlamenti rahastamistegevusest Vahemere piirkonnas, mida toetatakse välislaenumandaadiga, et näidata laenutegevuse mõju arengule ja esitada Euroopa Parlamendile aruanne enne 2012. aasta lõppu;
29. rõhutab EIP-poolse rahastamise osakaalu avaliku ja erasektori partnerluse projektides eeskätt Euroopa Liidus ja märgib EIP kavatsust uurida avaliku ja erasektori partnerluste potentsiaali Vahemere riikides;
30. palub EIP-l koos komisjoniga ja tihedas dialoogis sihtriikidega teha viivitamata ettepanek tõhusama rahastu kohta kui Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP), mis võimaldaks tagada EIP rolli tõhususe Vahemere piirkonna riikides VKEde, mikrokrediidi jne sektoris;
31. on mures avaliku ja erasektori partnerluse projektidega kaasnevate ohtude pärast, näiteks väike kulutasuvus ja osaliselt bilansiväline valitsemissektori võlg; julgustab EIPd võtma arvesse soovitusi vastavalt sisearuandele, milles käsitletakse EIP rahastatud avaliku ja erasektori partnerluse lõpuleviidud projektidest saadud kogemuste läbivaatamist (“Review of Lessons from Completed PPP Projects Financed by the EIB”), eelkõige:
a) selgemate määratluste, andmekvaliteedi ja järjepidevuse kehtestamine EIPs seoses avaliku ja erasektori partnerluse projektidega;
b) esmatähtsate õppetundide levitamine võimalikele avaliku sektori projektide elluviijatele;
c) keskse avaliku ja erasektori partnerluse üksuse loomine EIPs, mis hõlmaks ühises eritöörühmas nii krediidi- kui ka projektiriskiga seotud küsimusi;
32. julgustab EIPd piirduma EList väljaspool asuvate finantsvahendajate toetamisel üksnes kohalike institutsioonidega, kes ei tegutse maksuvabades finantskeskustes, kellel on märkimisväärne kohalik mõjuvõim ja vajalikud vahendid arengut soodustava lähenemisviisi elluviimiseks, toetades igas riigis kohalike VKEde eripära; palub EIP-l esitada aruanne selle soovituse elluviimise kohta 2012. aastal;
33. tunneb heameelt EIP 2010. aasta veebruaris koostatud välismandaadi 2007–2013 vahekokkuvõtte (milles käsitletakse ekspertidest koosneva juhtkomitee aruannet ja soovitusi (“Report and recommendations of the Steering Committee of wise persons”)) üle;
34. tunneb heameelt otsuse nr 1080/2011/EL (millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks) rakendamise üle; rõhutab, et EIP välislaenude andmise volitused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208, milles on sätestatud, et liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja kaotamine;
35. on mures piisava teabe puudumise pärast välispoliitika meetmete tulemuste kohta; rõhutab, et finantsvahendajatele ei ole seatud nõuet üksikute operatsioonide järelhindamise tulemuste saatmiseks; kutsub seetõttu panka üles muutma selline järelaruandlus kohustuslikuks; tunneb siiski heameelt uute, otsusele 1080/2011/EL vastavate aruandlussätete üle;
36. arvestades, et EIP on väljaspool ELi tegutsenud peamiselt keskmise sissetulekuga riikides piiratud tööjõuressurssidega eeskätt ettevalmistava töö ja projektide järelevalve alal, ning pidades samuti silmas piiratud kohalikku panust võrreldes ELi-väliste finantstehingute taseme ja keerukusega;
37. soovitab tugevdada järelevalvet projektide üle nii nende rakendamise kui ka lõpuleviimise ajal;
38. märgib, et 2010. aastal läks EIP 72 miljardi euro suurusest laenude kogusummast 8,511 miljardit eurot arenguriikidele (1,2 miljardit eurot Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse, 1 miljard eurot Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidele (AKV) ning Lõuna-Aafrikale (vastavalt 973 miljonit ja 50 miljonit), 2,55 miljardit eurot Vahemere maadesse ja 328 miljonit eurot Kesk-Aasia riikidele), mis hõlmas ka vee- ja kanalisatsiooni- ning tervishoiu- ja haridusprojektidele eraldatud 657 miljonit eurot;
39. tunneb heameelt selle üle, et EIP on keskendunud kliimamuutusele, eelkõige taastuvenergiale, ning pööranud erilist tähelepanu kahele finantsprojektile Vaikse ookeani piirkonnas asuvates Prantsuse ülemeremaadel ja -territooriumidel koguväärtusega 15 miljonit eurot; kutsub EIPd üles seadma energeetikasektoris tegutsemise puhul eesmärgiks energia üldise kättesaadavuse ning toetama selleks detsentraliseeritud väikesemahulisi ja põhivõrguväliseid projekte, eelkõige maapiirkondades;
40. märgib, et EIP välislaenude andmise volituste kohta antud sõltumatust hinnangust nähtub, et jõupingutustest, mida EIP on teinud projektide elluviimise jälgimiseks, kohapeal kohalolu tagamiseks ning keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide alal järelkontrolli teostamiseks, endiselt ei piisa ja et volitustega seotud arenguaspektide nõudeid on EIP-l võimalik täita ainult kaudselt;
41. tuletab meelde, et keskendumine SKP kasvule ei pruugi automaatselt kaasa tuua kaasavat ja jätkusuutlikku arengut ega ebavõrdsuse vähenemist; sellest lähtuvalt on seisukohal, et võimaldamaks EIP-l tõhusamalt ELi arengukoostöö eesmärkide saavutamist toetada, on vaja sobivaid finants- ja inimressursse;
42. kutsub EIPd üles aktiivselt toetama rahalise kaasatuse alaseid projekte, soodustades näiteks mikrokrediidiasutuste toetamise abil võrdset juurdepääsu sellistele finantsteenustele nagu laenud, säästud ja kindlustusskeemid;
43. nõuab, et määratletaks tulemusnäitajad, mille abil on võimalik EIP meetmete lisandväärtust ja mõju paremini hinnata, ning millega suurendataks töötajate teadmisi säästvast arengust ning inimõigustest ja sotsiaal-/võrdõiguslikkuse küsimustest;
44. tunneb heameelt EIP pühendumise üle koostööd mittetegevatele riikidele ja territooriumidele ning neid käsitleva poliitika üle; sellele vaatamata väljendab muret, et üldiste laenude andmine ja nende maksuhaldusalane järelevalve ei ole läbipaistev; tuletab meelde, et EIP peaks tagama selle, et laenusaajad ei kasuta maksuparadiise ega muid kahjulikke maksutavasid, nagu siirdehindade kuritarvitamine, mis võivad põhjustada tasumisest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist; kutsub EIPd sellega seoses üles nõudma, et finantsvahendajad avalikustaksid neile antud üldiste laenude kasutamise, sealhulgas annaksid aru oma tegevusest igas konkreetses riigis, kus nad tegutsevad;
45. peab kahetsusväärseks, et EIP ei tähtsusta AKV-riikide kohalikesse ettevõtetesse investeerimist; on seisukohal, et üldiste laenude ja VKEdele antavate laenude järelevalvet tuleks parandada, tegemaks kindlaks, et finantsvahendajad täidavad EIP nõudeid korralikult, tagades seeläbi kohalikele VKEdele eraldatud vahendite kasutamisel aruandluskohustuse, läbipaistvuse ja keskkonnahoiu; on seisukohal, et iga välispiirkonna puhul tuleb anda täpne VKE definitsioon selle piirkonna majandusstruktuuri arvesse võttes;
46. on seisukohal, et keskkonda ja sotsiaalpoliitikat reguleerivate ELi/rahvusvaheliste standardite järgimine peaks olema EIP-lt laenu saamise eeltingimus ning ettevõtetele, kes neid põhimõtteid rikuvad ja/või on registreeritud maksuparadiisides, peaks laenu andmine tõhusate meetmete abil välistatud olema;
47. tunneb heameelt algatuse üle sõlmida vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja EIP vahelist koostööd; rõhutab vajadust kaasata Euroopa Parlament tugevalt ELi väliskoostöö- ja arenguplatvormi rajamise teemalisse arutellu ning tagada protsessi läbipaistvus;
48. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on parandada ja optimeerida ELi ja liikmesriikide rahastamistegevust väliskoostöö toetamiseks; toetab ekspertide ettepanekut konsolideerida kogu välistegevus eraldiseisva üksusena, et saavutada sihipärasem juhtimine; kordab Euroopa Parlamendi ettepanekut uurida võimalikke lahendusi ELi arengukoostöö platvormi loomiseks;
49. soovitab ühtlustada EIP tegevust, võttes põhitähelepanu alla EIP kui Euroopa panga;
50. nõuab väljaspool liitu toimuvate laenutehingute puhul, et EIP ei reageeriks enne, kui on kindel, et ELi ja selle riigi, kus laenu antakse, vahelised kaubanduseeskirjad sisaldavad vastastikkuse põhimõtet sotsiaalsete, keskkonna- ja tervisestandardite kohaldamisel;
EIP juhtimis- ja kontrollimehhanismid
51. tuletab meelde, et vaja on Euroopa usaldatavusnõuete täitmise järelevalve süsteemi, mille alusel tuleb EIP-l järgida krediidiasutustega samu usaldatavusnõudeid; sellise usaldusnõuete täitmise järelevalve abil jälgitakse EIP finantsseisundi kvaliteeti ning tagatakse tulemuste täpne hindamine ja kutsealastest käitumisreeglitest kinnipidamine; kordab Euroopa Parlamendi nõuet selle kohta, et EIP puhul tuleb usaldatavusnõuete täitmise üle järelevalvet pidada;
52. kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile esitada parlamendile õiguslik analüüs EIP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve võimaluste kohta; tunnistab institutsionaalsete raskuste olemasolu seoses Euroopa Keskpanga võimaliku rolliga EIP usaldatavusnõuete täitmise järelevalves; kutsub komisjoni üles uurima tihedas koostöös euroala liikmesriikidega kõiki EIP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve võimalusi;
53. teeb ettepaneku, et nõuete täitmist kontrolliks:
i) Euroopa Keskpank, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 6, või
ii) kui see ei ole võimalik, siis EIP enese soovil Euroopa Pangandusjärelevalve koos ühe või mitme liikmesriigi reguleeriva asutusega või ilma nendeta, või sõltumatu audiitor;
54. nõuab tungivalt, et EIP grupp jätkaks sellele vaatamata iseseisvalt pangandusega seotud parimate usaldatavustavade rakendamist, et säilitada oma tugev kapitalipositsioon ja aidata kaasa reaalmajanduse kasvule; nõuab seetõttu, et EIP viiks oma portfelli paindlikkuse kontrollimiseks läbi stressitesti;
55. väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP täidab vabatahtlikult praeguse Basel II kokkuleppe kohaseid kapitalinõudeid, ning nõuab EIP-lt ka tulevaste Basel III kokkuleppe kohaste kohustuste täitmist;
56. väljendab tõsist muret EIP krediidireitinguga seotud viimaste sündmuste pärast; nõuab tungivalt, et EIP töötaks välja ja rakendaks strateegia, mis aitab säilitada panga tegevuse alustalaks oleva ja panga toimingute jaoks väga olulise AAA-reitingu; märgib, et AAA-reitingu mittesäilimise korral võivad teatava kategooria investorid panga teenustest loobuda;
57. palub EL-i ja liikmesriikide investeerimisvajadusi ning turgudelt kaasatava kapitali ebapiisavast arvestades EIP juhatajatel leppida kokku selles, et EIP kapitali suurendatakse olulisel määral;
58. juhib tähelepanu sellele, et panga laenuportfelli krediidiriski üldine tase on tõusnud ja seda ühelt poolt seetõttu, et surve praeguste partnerite krediidivõimelisusele on majanduskriisi mõju jätkumise tagajärjel suurenenud, ja teiselt poolt seetõttu, et uute toimingutega kaasneb suurem krediidirisk; soovitab EIP-l võtta laenuportfelli halvenemist takistavaid meetmed;
59. juhib tähelepanu sellele, et EL vajab majanduskasvu, mida saab tulemuslikult soodustada teadusuuringutesse ja arendustegevusse investeerimise ning üleeuroopaliste võrkude ehitamise edendamise abil, kusjuures selles suhtes võib EIP oma tegevusega kaasa aidata praeguste majanduslike väljavaadete paranemisele;
60. on seisukohal, et EIP peaks rakendama mehhanisme, millega tagada kogu oma finantseerimistegevuses EL-i keskkonna-, sotsiaalsete ja inimõigusi puudutavate väärtuste ning läbipaistvuse ja hankealaste standardite järgimine; kutsub EIP-d üles suurendama veelgi finantsvahendajate kaudu antavate laenude läbipaistvust ja vältima maksuparadiiside ja siirdehindade kasutamist ning maksudest hoidumist;
61. kutsub EIP-d üle esitama Euroopa Parlamendile ametlikul teel ja läbipaistvalt aastaaruande, mis sisaldaks teavet panga kapitali adekvaatsuse, tingimuslike kohustuste, finantsvahendajate kaudu teostatavate toimingute, riskide ja finantsvõimenduse kohta erasektori rahastamisel ning EIP ja Euroopa Investeerimisfondi koostöö kohta;
62. kutsub EIP gruppi üles jätkama pangandusega seotud parimate usaldatavustavade rakendamist, et hoida oma väga tugevat kapitalipositsiooni ja aidata kaasa reaalmajanduse kasvule; nõuab seetõttu, et EIP suhtes kohaldataks jätkuvalt ranget usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, et hinnata panga krediidivõimelisust, jälgida tema finantsseisundi kvaliteeti ja tagada tulemuste mõõtmise täpsust ning kinnipidamine headest äritavadest; on seisukohal, et ka EIPs võiks viia läbi stressitesti, et hinnata panga krediidivõimelisust;
63. kutsub EIP gruppi üles tegema oma veebisaidil vajadusel ja enne projekti kinnitamist kättesaadavaks asjakohane teave pikaajaliste laenude ja tagatiste saajate, finantsvahendajate, projekti tingimustele vastavuse kriteeriumide ja VKE-dele antud riskikapitalilaenude kohta, täpsustades eelkõige väljamakstud summa suurust, laenude arvu ning asjaomast piirkonda ja tegevusvaldkonda; on seisukohal, et EIP peaks olema konkreetsem, valiv, mõjus ja tulemustele suunatud; nõuab ka toetatavate projektide keskkonna-, sotsiaalse ja makromajandusliku mõju hinnanguid;
64. on seisukohal, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateni jõudmiseks peaks EIP eelkõige looma kõrgemal tasemel partnerlussuhted läbipaistvate ning aruandekohustuslike finantsvahendajatega, kes on seotud kohaliku majandusega;
65. palub EIP-l jätkata pingutusi selle nimel, et oleks tagatud laenude tulemuslik ülekandmine finantsvahendajatelt VKE-dele;
66. kutsub EIP-d üles selgitama oma seisukohta nn EL-i projektivõlakirjade või muude EL-i ja EIP eelarvetest tuleval kaasrahastamisel põhinevate uuenduslike rahastamisvahendite suhtes; usub, et komisjon peaks võtma kasutusele EL-i projektivõlakirjad võimalikult kiiresti, soovitavalt enne 2014.–2020. aasta eelarveperioodi; kutsub EIP-d üles osalema aktiivselt selliste algatuste elluviimisel; leiab, et komisjoni ettepaneku rakendamine Euroopa 2020. aasta strateegia projektivõlakirjade algatuse kohta võiks aidata kaasa jätkusuutlike tegevusvaldkondade ja infrastruktuuri arengule liikmesriikides ja EL-i tasandil; toonitab, et sel eesmärgil kehtestatavad menetlused tuleks sõnaselgelt sätestada projektide tingimustele vastavus raamistikus, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust; on seisukohal, et kõikide uuenduslike rahastamisvahendite puhul tuleb järgida nõudeid seoses keskkonna-, sotsiaalsete, kodanikuõiguste ja läbipaistvuse standarditega;
67. usub, et kui EIP peab tegema otsuse selle kohta, millise infrastruktuuri puhul tuleks projektivõlakirjade katseetappi rakendada, peaks ta arvesse võtma liikmesriikide finantsseisundit; märgib, et selles katseetapis tuleks esmatähtsale kohale seada projektid aeglase majanduskasvu ja finantsturgude likviidsusprobleemidega liikmesriikides;
68. kutsub EIP-d üles hindama ja vajadusel läbi vaatama või elavdama oma tegevust Vahemere lõunapiirkonna riikides, et soodustada investeeringuid majanduse arendamise, turgude toimimise, konkurentsivõime ja töökohtade loomise seisukohalt olulistes valdkondades, ning võtma arvesse demokraatliku protsessi ja õigusriigi põhimõtte järgimist nendes riikides; võtab teadmiseks EIP laenumandaadi hiljutise suurendamise ühe miljardi euro võrra Vahemere lõunapiirkonna riikidele laenude andmiseks ning arvab, et EIP peaks avalikustama praeguste piirkonnas tehtavate toimingute mõju arengule;
69. kiidab heaks EIP struktuuriprogrammi laenude suurema tähtsuse, et aidata liikmesriikidel rahastada osamakseid ELi struktuurifondide vahenditest toetatavatesse programmidesse; kutsub komisjoni üles tegema EIP-ga koostööd, tagamaks, et infrastruktuuri projektidesse investeerimine ei lükkuks liikmesriikide majanduslike raskuste tõttu edasi;
70. usub, et EIP peaks ise andma sõltumatu hinnangu nendele jurisdiktsioonidele, kus ta tegutseb, et võidelda ebaseaduslike kapitalivoogude vastu ning tagada, et EIP ei oleks kuidagi seotud maksuvabade finantskeskustega;
71. palub EIP-l tõhustada tegevust suure ja pideva jooksevkonto puudujäägiga ELi liikmesriikides, et edendada rahaliidu liikmete sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist ning suurendada selle rahanduslikku ja poliitilist jätkusuutlikkust;
72. palub EIP-l selgitada ning põhjendada oma seisukohta Euroopa − Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) muutmise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna pangaks;
73. nõuab energiapoliitikat käsitleva 2007. aasta dokumendi läbivaatamist, et viia see kooskõlla ELi 2050. aasta eesmärkide ja tegevuskavadega;
74. märgib, et 2010. aastal laenas EIP 25,9 miljardit eurot nendele ELi piirkondadele, kelle jaoks olid majanduskriisi tagajärjed kõige tõsisemad;
75. usub, et võttes arvesse VKE-de raskusi laenude saamisel, peaks EIP tegema koostööd läbipaistvate ja aruandekohustuslike finantsvahendajatega, kes on seotud kohaliku majandusega, ning avaldama korrapäraselt teavet väljamakstavate summade, nende saajate ning nende piirkondade ja tegevusvaldkondade kohta, kuhu asjaomased väljamaksed on tehtud;
76. rõhutab programmide JASPERS, JESSICA, JEREMIE ja JASMINE olulisust nii Euroopa piirkondade lähenemise ja sidususe kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise seisukohast ning toonitab vajadust nende piisava rahastamise järele ka uuel programmiperioodil (2014–2020); toetab EIP osalust Euroopa mikrokrediidirahastus PROGRESS; peab oluliseks, et EIP laenudega toetatakse struktuuriprojektide rahastamise kaudu piirkondlikku lähenemist;
77. märgib, et vastavalt direktorite nõukogu vastu võetud iga-aastasele programmile on perioodi 2012–2014 uue rakenduskava raames EIP laenusid vähendatud 2011. aasta 75 miljardilt eurolt 2012. aasta 60 miljardile eurole;
78. toetab koostöös ELi struktuurifondidega antavat EIP abi finantsraskustega riikidele, sealhulgas laenude andmist, et rahastada osaliselt riigi osalust nimetatud fondidest kaasrahastatavates projektides; väljendab heameelt tagatisfondi loomist Kreeka jaoks, mida rahastataks EIP toetuse ja abiga riikliku strateegilise raamistiku kaudu, mis aitab eeldatavasti kergendada avaliku sektori investeeringute tegemist;
79. tunneb heameelt EIP uue kaebuste esitamise mehhanismi üle; märgib siiski, et see mehhanism ei toiminud 2010. aastal veel täielikult; võtab teadmiseks kaebuste arvu märkimisväärse suurenemise eeskätt hangete valdkonnas ning rahastatud projektide keskkonna-, sotsiaal- ja arengualaste aspektidega seoses; palub EIP-l esitada Euroopa Parlamendile 2012. aasta septembri lõpuks asjakohast teavet esitatud kaebuste järelmeetmete kohta; tunneb heameelt, et vastu võeti kaebuste esitamise mehhanismi töökord, mille panga halduskomitee kiitis heaks 2011. aasta novembris;
80. kutsub EIPd üles eelanalüüside ning eelkõige projektide elluviimise ja lõpetamise ajal toimuva seire kaudu oma projektitöö sotsiaalsete aspektidega (sh inimõiguste austamine) seotud hoolsuskohustust suurendama;
81. on seisukohal, et keskkonda ja sotsiaalpoliitikat hõlmavate ELi standardite järgimine peaks olema EIP-lt laenu saamise süstemaatiline eeltingimus ning laenu andmine ettevõtetele, kes neid põhimõtteid rikuvad ja on registreeritud nõuetele mittevastavates jurisdiktsioonides, peaks olema kindlalt välistatud;
82. kutsub EIPd üles määratlema selgemad tulemusnäitajad, mille abil on võimalik finantstegevuse lisandväärtust paremini hinnata ning suurendada töötajate teadmisi säästvast arengust, inimõigustest ning sotsiaal- ja võrdõiguslikkuse küsimustest;
83. nõuab, et ELi poolt Euroopa Investeerimispangale antavaid finantstagatisi tasustataks keskmiste intressimääradega, mis on võrreldavad finantsturul märgitud määradega; nii arvutatava tasustamise saab vastu võtta ELi toetuse andmise otsusega EIP suhtes vastavalt tavapärasele korrale, kui nimetatud tagatis on tasustamata ELi eesmärkidele vastava majandusmudeli osana, eelkõige mis puudutab liiduväliseid tegevusi, ning vastavalt siseturu toimimiseeskirjadele, vältimaks erasektori konkurentsimoonutusi;
84. palub, et EIP ja komisjon koostaksid vahendite ja mehhanismide kontrolli-, jälgimis- ja järelevalvesüsteemide ning rakendamise ja käivitamise tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks heade tavade juhendi, milles on identifitseeritud ja kirjas ka võimalikud esinenud halvad tavad, nii et tehtud vigadest oleks võimalik õppida;
85. peab läbipaistvust silmas pidades kahetsusväärseks, et EIP 2010. aasta aruande osas „EIP kapital ja laenuvõtmistehingud 2010” ei ole esitatud ega hinnatud EIP mehhanismist enesest tulenevat riski, mis põhineb väga olulisel osal märgitud kapitalil, mida ainsad aktsionärid, kelleks on liikmesriigid, kelle krediidireitingud on alates kriisi algusest 2008. aasta sügisel järk-järgult langenud, ei ole sisse maksnud;
86. teeb ettepaneku, et EIP partneriteks olevad liikmesriigid võtaksid näiteks „Euroopa 2020” perioodiks vastu plaani maksta osa märgitud sissemaksmata kapitalist, mis 31. detsembril 2010. aastal on umbkaudu 190 miljardit eurot;
EIP vastutus ja roll tulevikus
87. täheldab ärevakstegevaid konkurentsivõime ja innovatsiooni erinevusi Euroopa riikide vahel;
88. peab tervitatavaks asjaolu, et EIP investeeringud kliimaga seotud projektidesse valdkondades, nagu energiatõhusus, taastuvenergia, transport, metsastamine, innovatsioon ja kliimamuutusega kohanemine, kasvasid 16 miljardilt eurolt eelnenud aastal 19 miljardi euroni 2010. aastal, mis moodustab 30% kõigist Euroopa Liidus antud laenudest;
89. tunneb heameelt selle üle, et EIP on keskendunud kliimamuutusele ja eelkõige taastuvenergiale; kutsub EIPd üles seadma energiavaldkonnas tähelepanu keskpunkti üldise energiavarustuse, toetades detsentraliseeritud väikesemahulisi ja võrguväliseid projekte, eeskätt maapiirkondades; kutsub EIPd üles hakkama selliseid projekte, millel on tõenäoliselt märkimisväärne keskkonnamõju (nt suured tammid, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning fossiilsetel kütustel põhinevad tehnoloogiad) järk-järgult kõrvale jätma, et vältida olukorda, kus arengumaad jäävad nendest energialiikidest sõltuvaks;
90. on seisukohal, et EIP peaks rahastama projekte, mis vastavad kõrgetele keskkonnanõuetele, ja edendama sellega jätkusuutlikku majanduskasvu ja keskkonnavaenulike toetuste järkjärgulist kaotamist;
91. kutsub EIP-d üles panustama rohkem transpordisektori CO2-heidete vähendamisse; on sellega seoses seisukohal, et EIP peaks eelistama projekte, millega vähendatakse transpordinõudlust ja arendatakse ühis- ning kombineeritud vedusid;
92. kutsub EIP-d üles koostama uurimise eesmärgil nn halli nimekirja projektidest, mille puhul kasutatav tehnoloogia võib küll vastata minimaalsetele EL-i standarditele, kuid ei vasta keskmistele EL-i keskkonnastandarditele;
93. peab tervitatavaks taastuvenergia sektorile (mis on strateegilise tähtsusega EL-i kliimameetmete eesmärkide saavutamise seisukohast) antud EIP toetust, mis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud (6 miljardit eurot 2010. aastal, võrreldes 500 miljoni euroga aastal 2006);
94. tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP on samuti parandanud sisemist tehnilist suutlikkust ning suurendanud 40 protsendilt (2007) 64 protsendini (2011) nende projektiekspertide oakaalu, kes töötavad peamiselt energiatõhususe ja taastuvenergia projektidega;
95. nõuab, et EIP jätkaks rangemate tingimuste esitamist fossiilkütuste kasutamist eeldavatele projektidele, mis kahjuks moodustavad ikka veel 10% panga rahastamistegevusest; rõhutab, et selliste kriteeriumide kohaldamine on eriti oluline selleks, et kaotada järk-järgult, kuid niipea kui võimalik EIP toetus energiatootmisele, mille CO2-heitkogused on suured;
96. kutsub EIP-d üles tagama seda, et arengumaades EIP rahastatud projektidest saadav kasu läheks ka kohalikele kogukondadele, kellega tuleks vajaduse korral nõu pidada investeerimisprojektide üle, mis tõenäoliselt nende piirkonda mõjutavad; on seiskohal, et kontrollida tuleks projektide keskkonnahoidlikkust ja kooskõla EL-i CO2 heitkoguste vähendamise eesmärkidega;
97. kutsub EIP-d üles tuginema oma tegevuses bioloogilise mitmekesisuse summaarse vähenemise ärahoidmise põhimõttele; juhib sellega seoses tähelepanu ettevõtluse ja bioloogilise mitmekesisuse tasandusprogrammi (Business and Biodiversity Offsets Programme) raames välja töötatud standarditele;
98. nõuab tungivalt, et EIP suurendaks veevarude majandamisega seotud programmide rahastamist, pöörates eriti tähelepanu Vahemere lõunaosas asuvatele EL-i riikidele ja eelkõige varustuskindlusele;
99. juhib EIP tähelepanu kasvavale toorainenappusele; kutsub EIP-d üles uurima, kuidas ta saab ELis tooraine tõhusamale kasutamisele kaasa aidata;
100. palub komisjonil ja EIP rühmal kujundada innovaatilised ühise eelarvega rahastamisvahendid bioloogilist mitmekesisust toetavateks investeeringuteks ja palub EIP rühmal tagada tehniliste ja finantsnõustamise teenuste osutamine kooskõlas panga keskkonnanäitajate standarditega;
101. kutsub EIP-d üles toetama bioloogilise mitmekesisuse ja veevarude majandamise edendamiseks kavandatud projekte ning hoiduma rahastamast projekte, mis muudavad olulisel määral tähtsaid looduslikke elupaiku või mille tulemusel toodetakse keelatud aineid, suuri tammiehitusprojekte, mille puhul ei järgita Maailma Tammide Komisjoni soovitusi, või kaevandusprojekte (nafta, maagaas ja mineraalid), millel on laastav keskkonna- ja sotsiaalne mõju ning mille puhul ei järgita Maailmapanga mäetööstuse ülevaate (Extractive Industries Review) soovitusi;
102. nõuab, et EIP jätkaks rangete tingimuste esitamist kivi- ja pruunsöest energia tootmise projektidele, millele ELi tarnekindluse poliitika eesmärkide kohaselt võib endiselt EIPst laenu anda, ning märgib, et selliste kriteeriumide kohaldamine on eriti oluline selleks, et kaotada kiiremas korras EIP toetus energiatootmisele, mille CO2-heitkogused on suured;
103. kordab veel kord oma palvet, et EIP viiks oma toimingud täielikult kooskõlla ELi eesmärgiga kiiresti üle minna vähese CO2-heitega majandusele ning võtaks vastu kava fossiilkütuste projektidele raha laenamise, sealhulgas söeküttel töötavatele elektrijaamadele raha laenamise järkjärguliseks lõpetamiseks ning pingutuste kahekordistamiseks taastuvenergia- ja energiatõhusate tehnoloogiate siirdeks;
104. nõuab tungivalt, et EIP täiustaks projektide heakskiitmise ja valiku süsteemi ning väldiks negatiivse kliimamõjuga projektide toetamist, tugevdades samal ajal järelevalvet projektide rakendamise üle; kliimamuutuse ennetamisse tehtud EIP investeeringute abil saavutatud tulemuste kohta tuleb esitada aastaaruanded;
105. teeb ettepaneku, et komisjon koostöös EIPga, arvestades EIP töötajate teadmisi ja oskusi ning EIP mahuka infrastruktuuri rahastamise kogemust, juhiks investeeringute rahastamise strateegilist analüüsimist, välistamata ühtegi stsenaariumi: toetused, liikmesriikide poolt EIP kapitalis märgitud summade vabastamine, ELi sissemaksed EIP kapitali, laenud, uuenduslikud vahendid, pikaajaliste ja mitte kohe kasumlike projektidega seotud finantskorraldus, tagatissüsteemide väljatöötamine, investeeringute kohta eraldi jao loomine ELi eelarves, Euroopa, riiklike ja kohalike ametite vahelised finantskonsortsiumid, avaliku ja erasektori partnerlused jne;
106. tuletab meelde, et Euroopa 2020. aasta strateegia on usaldusväärne üksnes juhul, kui seda toetatakse piisavate rahaliste vahenditega, ning seetõttu toetab EIP suuremat rolli struktuurifondide kiirendava ja võimendava mõju tõhustamisel ning uuenduslike rahastamisvahendite edasiarendamisel ja optimaalsel kasutamisel, hõlmates vastastikkuse alusel eelkõige EIPd ja Euroopa Investeerimisfondi ja muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi (nt toetusmehhanismid ja laenud, riskikapitali vahendid, uued riskijagamise vormid ja tagatised);
107. palub EIP juhtorganitel kaaluda võimalust, et lisaks liikmesriikidele hakkaks panga aktsionäriks ka Euroopa Liit, mis aitaks parlamendi arvates tugevdada koostööd EIP ja Euroopa Komisjoni vahel;
108. palub EIP-l toetada usaldusliku õhkkonna loomist nendes euroala liikmesriikides, kus valitsevad tõsised raskused seoses finantsstabiilsusega või mille finantsstabiilsus on ohus, osaledes nende riikide investeerimisprojektides ja andes garantiisid, mis vähendavad riigi suurenenud riski;
109. on seisukohal, et pärast Lissaboni lepingust tulenevaid muudatusi ja EIP rolli suurendamist siseturu tasakaalustatud ja stabiilses arengus peaks EIP rohkem vastutama ELi kodanike ees, olles allutatud Euroopa Parlamendi läbiviidavale eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele ELi eelarvevahendite või Euroopa Arengufondi vahendite kasutamise korral, mida haldab EIP;
110. tunneb heameelt EIP pühendumuse üle töötada välja uus raamistik arengumõju mõõtmise kohta, et hinnata projekte nii enne kui ka pärast 2012. aasta jaanuari, ning julgustab EIPd suurendama läbipaistvust selle raamistiku kohaldamisel, avalikustades täieliku näitajate loetelu ning avaldades järelevalvearuanded ja rakendatud meetmed; palub end teavitada edusammudest tulemuste jälgimisel, mis saavutatakse uue tulemuste mõõtmise raamistikuga;
111. tunneb heameelt tõsiasja üle, et projektide finants- ja lepingulist järelevalvet on tugevdatud uue järelevalve rakkerühma loomisega; palub end teavitada uue järelevalve rakkerühma saavutatud tulemustest ja edusammudest;
112. kutsub EIP-d üles osalema selliste investeerimisprojektide rahastamises, mille eesmärk on toetada nende riikide ja piirkondade teadusuuringuid, arendustegevust ja innovatsiooni, millele välised asümmeetrilised majanduslikud šokid on avaldanud ebaproportsionaalselt suurt mõju;
113. kutsub EIPd üles siduma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1080/2011/EL rakendamise kaudu oma finantseerimisprojekte, et püüda aidata kaasa vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, inimõiguste austamisele, ettevõtjate sotsiaalsele vastutusele, inimväärsele tööle, keskkonnahoiupõhimõtetele ja heale valitsemistavale;
114. tunneb heameelt Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse üle, mis kujutab endast EIP osalusel loodud riskijagamise vahendit, millega pakutakse ELi eelarvest piiratud toetust, mis peaks tõhustama ELi vahendite mõju ning suurendama erainvestorite huvi osaleda ELi infrastruktuuri projektides kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega; julgustab EIPd viima läbi algatuse katseetapi enne programmitöö perioodi 2007–2013 lõppu, et hinnata süsteemi tõhusust;
115. tunnistab EIP tehtud edusamme selge korra kehtestamise nimel nõuetele mittevastavate jurisdiktsioonide suhtes; toetab panga poliitikat mitte osaleda tehingutes, mida viiakse ellu koostööst keelduva jurisdiktsiooni kaudu; palub EIP-l hinnata vähereguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide poliitika rakendamist ja toimimist ning anda Euroopa Parlamendile aru enne 2012. aasta lõppu; julgustab EIP-d vaatama korrapäraselt läbi ja ajakohastama oma NCJ-poliitikat, et tagada, et EIP finantstehingud ei aita kaasa ükskõik mis liiki maksudest kõrvalehoidumisele, rahapesule või terrorismi rahastamisele;
o
o o
116. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 250, 27.9.2011, lk 111.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2011)0156.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2011)0266.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2011)0331.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2010)0053.
- [6] EIP gruppi kuuluvad EIP ja Euroopa Investeerimisfond.
- [7] Euroopa Parlament nõudis seda oma 25. mai 2009. aasta resolutsioonis Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta. Parlament kiitis selle seisukoha heaks ka hääletades Bowlesi raporti üle täiendavate aktsiate märkimise kohta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kapitalis***I.
- [8] Otsuse nr 1080/2011/EL artikkel 15.
- [9] Euroopa Parlament nõudis seda oma 25. mai 2009. aasta resolutsioonis Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta. Otsuses, mille kohaselt märgib Euroopa Liit – tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) aktsiakapitali – panga kapitalis täiendavaid aktsiaid, nõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu, et EBRD panga nõukogu liitu esindav liige peaks esitama igal aastal Euroopa Parlamendile aruande Euroopa Investeerimispanga ja EBRD koostöö kohta väljaspool liitu.
SELETUSKIRI
Euroopa Investeerimispank asutati Rooma lepinguga 1958. aastal, et toetada ühenduse eesmärke. See on üks peamisi Euroopa Liidu vahendeid lühi- ja pikaajaliste strateegiliste eesmärkide elluviimiseks enam kui 50 aasta jooksul.
Raportöör on seisukohal, et võttes arvesse, et EIP on üks kõige olulisemaid Euroopa mehhanisme reaalmajanduse toetamiseks, tuleb EIPd julgustada jätkuvalt edendama oma poliitikat Euroopa mastaabis. Raportöör tunneb heameelt panga suure pühendumise üle olla Euroopa pank ning olla Euroopa majanduse elavdamisel ja majanduskasvu toetamisel juhtpositsioonil.
2010. aastal viis EIP edukalt lõpule kaheaastased kriisivastased meetmed ning alustas naasmist kriisieelsele laenamise tasemele. Peamised saavutused, mis on välja toodud 2010. aasta tegevusaruandes, on järgmised:
– laenude kogumaht 72 miljardit eurot (millest 63 miljardit eurot ELis);
– VKEde laenulepingute valdkonnas 30 miljardi euro ulatuses laenude andmise eesmärgi saavutamine kavandatust aasta võrra varem;
– 61 miljardi euro suuruse Euroopa majanduse elavdamise toetuspaketi lõpule viimine;
– lähenemise eesmärgil antavate laenude valdkonnas väljamaksete suurendamine 30%.
Investeerimispanga direktorite nõukogu võttis 2010. aastal vastu uue tegevuskava aastateks 2011–2013, millega omistati panga tegevusele kolm järgmist mõõdet:
– Euroopa 2020. aasta strateegia toetamine;
– kliimamuutuse vastu võitlemine;
– ELi välispoliitika eesmärkide toetamine.
2010. aasta aruande raamistik
Raportöör tunneb heameelt EIP 2010. aasta aruande üle ning toetab panga lähenemisviisi ELi meetmete toetamisel. Raportöör mõistab finantstehingute olulisust ning rõhutab asjaolu, et tähtis on hinnata tulemusi mitte üksnes kvantiteedi, vaid ka kvaliteedi seisukohast. Seetõttu on oluline luua selgem seos sisendi ja tulemuste vahel, et hinnata süsteemi tõhusust.
Raportöör rõhutab asjaolu, et EIP grupp peab jätkama Euroopa Parlamendile igal aastal aruannete esitamist finantstegevuse kohta, mida toetatakse ELi eelarvest.
EIP ELi-sisene finantstegevus
Raportöör on seisukohal, et koostöö EIP ja Euroopa Komisjoni vahel uuenduslike rahastamisvahendite valdkonnas peaks jätkuma, võttes arvesse olemasolevate vahendite häid tulemusi.
Oluline on töötada välja terviklik üldine kontrollisüsteem panga tegevuste üle, et tagada panga ja selle partnerite poolt pidevalt arendatavate komplekssete rahastamisvahendite põhjalik auditeerimine.
Oluline osa raportist on pühendatud EIP grupi toetusele ELi VKEdele, mis peaks olema panga tegevuse peamine prioriteet. Raportöör nõuab pangalt suuremat läbipaistvust ja paremat aruandlust üldiste laenude programmi valdkonnas. Raportöör toetab täielikult EIP jõupingutusi tagada suurem toetus VKEdele, sest nemad on Euroopa majanduse edasiviiv jõud.
Raportis rõhutatakse Euroopa Investeerimisfondi juhtrolli ELi majanduse ja eelkõige VKEde toetamisel. Raportöör rõhutab VKEde väärtpaberistamise turu haprust ja julgustab seetõttu Euroopa Investeerimisfondi jätkama jõupingutusi turu elavdamise toetamisel.
EIP tegevus väljaspool ELi
Uus välislaenumandaat kiideti heaks 2011. aastal. Sellega antakse EIP-le ELi tagatis liiduväliste projektide puhul tekkida võivate kahjude puhul perioodil 2007–2013. Raportöör on seisukohal, et need tegevused kuuluvad Euroopa Kontrollikoja järelevalve alla, ning kutsub Euroopa Kontrollikoda üles esitama Euroopa Parlamendile eriaruande välislaenumandaadi alusel ellu viidud finantstehingute kohta. Raportöör nõuab, et EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank teeksid kolmandates riikides paremat koostööd ja saavutaksid suurema kooskõla, et hoiduda oma tegevuse kattumisest.
Raportöör väljendab raportis muret avaliku ja erasektori partnerluse projektidega kaasnevate ohtude pärast. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku piirduda EList väljaspool asuvate finantsvahendajate toetamisel üksnes kohalike institutsioonidega, kes ei tegutse maksuvabades finantskeskustes.
Raportöör toetab dokumendis „Ekspertidest koosneva juhtkomitee aruanne ja soovitused” sisalduvat ettepanekut konsolideerida kogu välistegevus eraldiseisva üksusena, et saavutada EIP välispoliitika üksikasjalikum juhtimine.
EIP juhtimis- ja kontrollimehhanismid
EIP tegevust toetatakse kapitaliturgudel kogutud rahalistest vahenditest. AAA-reiting on EIP toimimise jaoks oluline. 2011. aasta lõpus koostati hinnang, mille kohaselt võib panga reiting peagi langeda. Raportöör rõhutab vajadust võtta sobivaid meetmeid praeguse suurepärase krediidireitingu säilitamiseks.
Raportöör on seisukohal, et EIP peaks järgima samu usaldatavusnõuete nagu krediidiasutused. See tagab panga finantsseisundi kvaliteedi ja tulemuste täpse hindamise. Pangal palutakse määratleda selged tulemusnäitajad, et tulemusi paremini hinnata.
EIP vastutus ja roll tulevikus
EIP suurendas 2010. aastal kliimaga seotud projektidele kättesaadavaid vahendeid 19 miljardi euroni, võrreldes 16 miljardi euroga 2009. aastal. Raportöör tunneb heameelt selle üle, et pank keskendub kliimamuutusele ja palub hoiduda teatavat tüüpi projektide rahastamisest, millel on laastav mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Samuti peab raportöör oluliseks viia panga tegevus täielikult kooskõlla ELi eesmärkidega vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele üleminekul.
EIP peaks jätkama Euroopa 2020. aasta strateegia toetamist, suurendades struktuurifonde ja kasutades edaspidi uuenduslikke rahastamisvahendeid. Raportöör toetab seetõttu Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatust. Peale selle on raportöör seisukohal, et algatuse katseetapp tuleks läbi viia enne praeguse programmitöö perioodi lõppu, et hinnata uue süsteemi tõhusust.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (9.2.2012)
eelarvekontrollikomisjonile
Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2010. aasta aruande kohta
(2011/2186(INI))
Arvamuse koostaja: Bart Staes
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tunneb heameelt otsuse nr 1080/2011/EL (millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks) rakendamise üle; rõhutab, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenude andmise volitused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208, milles on sätestatud, et liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja kaotamine;
2. arvestades, et EIP on väljaspool ELi tegutsenud peamiselt keskmise sissetulekuga riikides piiratud tööjõuressurssidega eeskätt ettevalmistava töö ja projektide järelevalve alal, ning pidades samuti silmas piiratud kohalikku panust võrreldes ELi-väliste finantstehingute taseme ja keerukusega;
3. märgib, et 2010. aastal läks EIP 72 miljardi eurosest laenude kogusummast 8,511 miljardit arenguriikidele (1,2 miljardit Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse, 1 miljard Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidele (AKV) ning Lõuna-Aafrikale (vastavalt 973 miljonit ja 50 miljonit), 2,55 miljardit Vahemere maadesse ja 328 miljonit Kesk-Aasia riikidele), mis hõlmas ka vee- ja kanalisatsiooni- ning tervishoiu- ja haridusprojektidele eraldatud 657 miljonit eurot;
4. tunneb heameelt selle üle, et EIP on keskendunud kliimamuutusele, eelkõige taastuvenergiale, ning pööranud erilist tähelepanu kahele finantsprojektile Vaikse ookeani piirkonnas asuvates Prantsuse ÜMTdes koguväärtusega 15 miljonit eurot; kutsub EIPd üles seadma energeetikasektoris tegutsemise puhul eesmärgiks energia üldise kättesaadavuse ning toetama selleks detsentraliseeritud väikesemahulisi ja põhivõrguväliseid projekte, eelkõige maapiirkondades; kutsub EIPd üles hakkama selliseid projekte, millel on tõenäoliselt märkimisväärne keskkonnamõju (nt suured tammid, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning fossiilsetel kütustel põhinevad tehnoloogiad) järk-järgult kõrvale jätma, et vältida olukorda, kus arengumaad jäävad nendest energialiikidest sõltuvaks;
5. märgib, et EIP välislaenude andmise volituste kohta antud sõltumatust hinnangust nähtub, et jõupingutustest, mida EIP on teinud projektide elluviimise jälgimiseks, kohapeal kohalolu tagamiseks ning keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide alal järelkontrolli teostamiseks, endiselt ei piisa ja et volitustega seotud arenguaspektide nõudeid on EIP-l võimalik täita ainult kaudselt;
6. tuletab meelde, et keskendumine SKP kasvule ei pruugi automaatselt kaasa tuua kaasavat ja jätkusuutlikku arengut ega ebavõrdsuse vähenemist; sellega seoses kutsub EIPd üles siduma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1080/2011/EL rakendamise kaudu oma finantseerimisprojektid senisest otsesemalt vaesuse vähendamisega, aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega, inimõigustega, ettevõtjate sotsiaalse vastutusega, inimväärse tööga, keskkonnahoiupõhimõtetega ja hea valitsemistavaga; sellest lähtuvalt on seisukohal, et võimaldamaks EIP-l tõhusamalt ELi arengukoostöö eesmärkide saavutamist toetada, on vaja sobivaid finants- ja inimressursse;
7. kutsub EIPd üles aktiivselt toetama rahalise kaasatuse alaseid projekte, soodustades näiteks mikrokrediidiasutuste toetamise abil võrdset juurdepääsu sellistele finantsteenustele nagu laenud, säästud ja kindlustusskeemid;
8. kutsub EIPd üles eelanalüüside ning eelkõige projektide elluviimise ja lõpetamise ajal toimuva seire kaudu oma projektitöö sotsiaalsete aspektidega (sh inimõiguste austamine) seotud hoolsuskohustust suurendama; nõuab, et määratletaks tulemusnäitajad, mille abil on võimalik EIP meetmete lisandväärtust ja mõju paremini hinnata, ning millega suurendataks töötajate teadmisi säästvast arengust ning inimõigustest ja sotsiaal-/võrdõiguslikkuse küsimustest;
9. tunneb heameelt EIP pühendumise üle koostööd mittetegevatele riikidele ja territooriumidele ning neid käsitleva poliitika üle; sellele vaatamata väljendab muret, et üldiste laenude andmine ja nende maksuhaldusalane järelevalve ei ole läbipaistev; tuletab meelde, et EIP peaks tagama selle, et laenusaajad ei kasuta maksuparadiise ega muid kahjulikke maksutavasid, nagu siirdehindade kuritarvitamine, mis võivad põhjustada tasumisest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist; kutsub EIPd sellega seoses üles nõudma, et finantsvahendajad avalikustaksid neile antud üldiste laenude kasutamise, sealhulgas annaksid aru oma tegevusest igas konkreetses riigis, kus nad tegutsevad;
10. peab kahetsusväärseks, et EIP ei tähtsusta AKV-riikide kohalikesse ettevõtetesse investeerimist; on seisukohal, et üldiste laenude ja VKEdele antavate laenude seiret tuleks parandada, tagamaks, et finantsvahendajad täidavad EIP nõudeid korralikult, et kohalikele VKEdele eraldatud vahendite kasutamisel on tagatud vastutus, läbipaistvus ja keskkonnahoid; on seisukohal, et iga välispiirkonna puhul tuleb anda täpne VKE definitsioon selle piirkonna majandusstruktuuri arvesse võttes;
11. on seisukohal, et keskkonda ja sotsiaalpoliitikat reguleerivate ELi/rahvusvaheliste standardite järgimine peaks olema EIP-lt laenu saamise eeltingimus ning ettevõtetele, kes neid põhimõtteid rikuvad ja/või on registreeritud maksuparadiisides, peaks laenu andmine tõhusate meetmete abil välistatud olema;
12. tunneb heameelt algatuse üle sõlmida vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja EIP vahelist koostööd; rõhutab vajadust kaasata Euroopa Parlament tugevalt ELi väliskoostöö- ja arenguplatvormi rajamise teemalisse arutellu ning tagada protsessi läbipaistvus.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.2.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
24 1 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Thijs Berman, Ricardo Cortés Lastra, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Charles Goerens, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Michał Tomasz Kamiński, Franziska Keller, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Jean Roatta, Michèle Striffler, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Daniël van der Stoep, Anna Záborská, Gabriele Zimmer |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Philippe Boulland, Santiago Fisas Ayxela, Fiona Hall, Horst Schnellhardt, Bart Staes |
||||
MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (14.2.2012)
eelarvekontrollikomisjonile
Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2010. aasta aruande kohta
(2011/2186(INI))
Arvamuse koostaja: Syed Kamall
ETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. on seisukohal, et EIP grupp[1] peaks jätkama iga-aastast aruandlust Euroopa Parlamendile laenuandmise kohta nii EL-is seoses EL-i eesmärkide ja strateegia „Euroopa 2020”sihtide edendamisega kui väljaspool EL-i seoses talle antud volituste ja EL-i välistegevuse üldise poliitilise sidususega; on seisukohal, et EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank peaksid ühtlasi keskenduma koordineerimise ja koostöö tugevdamisele kolmandates riikides, et edendada oma vastavaid suhtelisi eeliseid ja hoiduda kattuvusest oma tegevuses[2], et tagada vahendite tulemuslikum kasutus; tuletab samuti meelde, et nõukogu ja Euroopa Parlament on jõudnud kokkuleppele, et on aeg uurida Euroopa avaliku sektori finantseerimisasutuste süsteemi ratsionaliseerimist ühtki võimalust välistamata;
2. palub EL-i ja liikmesriikide investeerimisvajadusi ning turgudelt kaasatava kapitali ebapiisavast arvestades EIP juhatajatel leppida kokku EIP kapitali suurendamises olulisel määral;
3. juhib tähelepanu sellele, et EL vajab majanduskasvu, mida saab tulemuslikult ergutada teadusuuringutesse ja arendustegevusse investeerimise ning üleeuroopaliste võrkude ehitamise edendamise abil, kusjuures selles suhtes võib EIP oma tegevusega kaasa aidata praeguste majanduslike väljavaadete paranemisele;
4. on seisukohal, et EIP peaks rakendama mehhanisme, et tagada kogu oma finantseerimistegevuses EL-i keskkonna-, sotsiaalsete ja inimõigusi puudutavate väärtuste ning läbipaistvuse ja hankealaste standardite järgimine; kutsub EIP-d üles suurendama veelgi finantsvahendajate kaudu antavate laenude läbipaistvust ja vältima maksuparadiiside ja siirdehindade kasutamist ning maksudest hoidumist;
5. väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP täidab vabatahtlikult praegu kehtiva Basel II kokkuleppe kohaseid kapitalinõudeid ning nõuab EIP-lt ka tulevaste Basel III kokkuleppe kohaste kohustuste täitmist; kutsub EIP-d üle esitama Euroopa Parlamendile ametlikul ja läbipaistval alusel aastaaruannet, mis sisaldaks asjakohast teavet panga kapitali adekvaatsuse, tingimuslike kohustuste, finantsvahendajate kaudu teostatava tegevuse, riskide ja finantsvõimenduse kohta erasektori rahastamisel ning EIP ja Euroopa Investeerimisfondi koostöö kohta;
6. täheldab ärevakstegevaid konkurentsivõime ja innovatsiooni erinevusi Euroopa riikide vahel;
7. kutsub EIP gruppi üles jätkama pangandusega seotud parimate usaldatavustavade rakendamist, et hoida oma väga tugevat kapitalipositsiooni ja aidata kaasa reaalmajanduse kasvule; nõuab seetõttu, et EIP suhtes kohaldataks jätkuvalt ranget usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, et hinnata panga krediidivõimelisust, jälgida tema finantsseisundi kvaliteeti ja tagada tulemuste mõõtmise täpsust ning kinnipidamine headest äritavadest; on seisukohal, et ka EIP-s võiks viia läbi stressitesti, et hinnata panga krediidivõimelisust;
8. kutsub EIP gruppi üles tegema oma veebilehel vajadusel ja enne projekti kinnitamist kättesaadavaks asjakohane teave pikaajaliste laenude ja tagatiste saajate, finantsvahendajate, projekti tingimustele vastavuse kriteeriumide ja VKE-dele antud riskikapitalilaenude kohta, täpsustades eelkõige väljamakstud summa suurust, laenude arvu ning asjaomast piirkonda ja tegevusvaldkonda; soovitab, et EIP roll peaks olema keskendatum, valiv, mõjus ja tulemustele suunatud; nõuab ka toetatavate projektide keskkonna-, sotsiaalse ja makromajandusliku mõju hinnanguid;
9. on seisukohal, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateni jõudmiseks peaks EIP eelkõige looma kõrgemal tasemel partnerlussuhted läbipaistvate ning aruandekohustuslike finantsvahendajatega, kes on seotud kohaliku majandusega;
10. palub EIP-l jätkata pingutusi selle nimel, et oleks tagatud laenude tulemuslik ülekandmine finantsvahendajatelt VKE-dele;
11. kutsub EIP-d üles selgitama oma seisukohta nn EL-i projektivõlakirjade või muude EL-i ja EIP eelarvetest tuleval kaasrahastamisel põhinevate uuenduslike rahastamisvahendite suhtes; usub, et komisjon peaks võtma kasutusele EL-i projektivõlakirjad võimalikult kiiresti, soovitavalt enne 2014.–2020. aasta eelarveperioodi; kutsub EIP-d üles osalema aktiivselt selliste algatuste elluviimisel; leiab, et komisjoni ettepaneku rakendamine Euroopa 2020. aasta strateegia projektivõlakirjade algatuse kohta võiks aidata kaasa jätkusuutlike tegevusvaldkondade ja infrastruktuuri arengule liikmesriikides ja EL-i tasandil; toonitab, et sel eesmärgil kehtestatavad menetlused tuleks sõnaselgelt sätestada projektide tingimustele vastavus raamistikus, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust; on seisukohal, et kõikide uuenduslike rahastamisvahendite puhul tuleb järgida nõudeid seoses keskkonna-, sotsiaalsete, kodanikuõiguste ja läbipaistvuse standarditega;
12. palub EIP-l toetada usaldusliku õhkkonna loomist nendes liikmesriikides euroalal, kus valitsevad tõsised raskused seoses finantsstabiilsusega või kus finantsstabiilsus on ohus, osaledes nende liikmesriikide investeerimisprojektides ja andes garantiisid, mis vähendavad suurenenud riigiriski;
13. kutsub EIP-d üles osalema selliste investeerimisprojektide rahastamises, mille eesmärk on toetada nende riikide ja piirkondade teadusuuringuid, arendustegevust ja innovatsiooni, millele on asümmeetrilised välised majandusšokid avaldanud ebaproportsionaalselt suurt mõju;
14. usub, et EIP peaks võtma arvesse liikmesriikide finantsolukorda otsuste tegemisel, millise infrastruktuuri osas projektivõlakirjade katseetappi tuleks rakendada; märgib, et selles katseetapis tuleks esmatähtsale kohale seada projektid aeglase majanduskasvu ja finantsturgude likviidsusprobleemidega liikmesriikides;
15. kutsub EIP-d üles hindama ja vajadusel läbi vaatama või elavdama oma tegevust Vahemere lõunapiirkonna riikides, et edendada investeeringuid majanduse arendamise, turgude toimivuse, konkurentsivõime ja töökohtade loomise seisukohalt olulistes valdkondades, ning võtma arvesse demokraatliku protsessi ja õigusriigi olemasolu nendes riikides; võtab teadmiseks EIP laenumandaadi hiljutise suurendamise ühe miljardi euro võrra Vahemere lõunapiirkonna riikidele laenude andmiseks ning arvab, et EIP peaks avalikustama praeguste piirkonnas tehtavate tehingute mõju arengule;
16. kiidab heaks EIP struktuuriprogrammi laenude suurema tähtsuse, et aidata liikmesriikidel rahastada osamakseid ELi struktuurifondide vahenditest toetatavatesse programmidesse; kutsub komisjoni üles tegema EIP-ga koostööd, tagamaks, et infrastruktuuri projektidesse investeerimine ei lükkuks liikmesriikide majanduslike raskuste tõttu edasi;
17. usub, et EIP peaks ise andma sõltumatu hinnangu nendele jurisdiktsioonidele, kus ta tegutseb, et võidelda ebaseaduslike kapitalivoogude vastu ning tagada, et EIP ei oleks millegagi seotud maksuvabade finantskeskustega;
18. palub EIP-l tõhustada tegevust suure ja pideva jooksevkonto puudujäägiga ELi liikmesriikides, et edendada rahaliidu sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist ning suurendada selle rahanduslikku ja poliitilist jätkusuutlikkust;
19. palub EIP-l selgitada ning põhjendada oma seisukohta Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) muutmise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna pangaks;
20. nõuab energiapoliitikat käsitleva 2007. aasta dokumendi läbivaatamist, et viia see kooskõlla ELi 2050. aasta eesmärkide ja tegevuskavadega;
21. märgib, et 2010. aastal laenas EIP 25,9 miljardit eurot nendele ELi piirkondadele, kelle jaoks olid majanduskriisi tagajärjed kõige tõsisemad;
22. usub, et võttes arvesse VKE-de raskusi laenude saamisel, peaks EIP tegema koostööd läbipaistvate ja aruandekohustuslike finantsvahendajatega, kes on seotud kohaliku majandusega, ning avaldama korrapäraselt teavet väljamakstavate summade, nende saajate ning nende piirkondade ja tegevusvaldkondade kohta, kuhu asjaomased väljamaksed on tehtud;
23. rõhutab programmide JASPERS, JESSICA, JEREMIE ja JASMINE olulisust nii Euroopa piirkondade lähenemise ja sidususe kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise seisukohast ning toonitab vajadust nende piisava rahastamise järele ka uuel programmiperioodil (2014–2020); toetab EIP osalust Euroopa mikrokrediidirahastus PROGRESS; peab oluliseks, et EIP laenudega toetatakse piirkondlikku lähenemist struktuuriprojektide rahastamise kaudu;
24. kutsub EIP-d üles suurendama koostöö ning kõigi Euroopa rahaliste vahendite ja programmide kooskõlastamise kaudu oma toetust nn teadmiste kolmnurgale, mis ühendab hariduse, teadusuuringud ja arendustegevuse ning innovatsiooni;
25. märgib vastavalt direktorite nõukogu vastu võetud iga-aastasele programmile perioodi 2012–2014 uue rakenduskava raames EIP laenude vähenemist 60 miljardile eurole 2012. aastal 2011. aasta 75 miljardilt eurolt;
26. toetab koostöös ELi struktuurifondidega antavat EIP abi finantsraskustega riikidele, sealhulgas laenude andmist, et rahastada osaliselt riigi osalust nimetatud fondidest kaasrahastatavates projektides; väljendab heameelt tagatisfondi loomist Kreeka jaoks, mida rahastataks EIP toetuse ja abiga riikliku strateegilise raamistiku kaudu, mis aitab eeldatavasti kergendada avaliku sektori investeeringute tegemist.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.2.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
39 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Robert Goebbels, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Anne E. Jensen, Thomas Mann, Theodoros Skylakakis, Emilie Turunen, Roberts Zīle |
||||
- [1] EIP gruppi kuuluvad EIP ja Euroopa Investeerimisfond.
- [2] Euroopa Parlament nõudis seda oma 25. mai 2009. aasta resolutsioonis Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta. Parlament kiitis selle seisukoha heaks ka hääletades Bowlesi raporti üle täiendavate aktsiate märkimise kohta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kapitalis***I.
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (24.1.2012)
eelarvekontrollikomisjonile
Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2010. aasta aruande kohta
(2011/2186(INI))
Arvamuse koostaja: Crescenzio Rivellini
ETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab, et EIP peaks võtma kohustuse rahastada projekte, mis vastavad rangetele keskkonnanõuetele ja millega edendatakse konkurentsivõimelist, läbipaistvat ning jätkusuutlikku majanduskasvu;
2. peab tervitatavaks asjaolu, et EIP investeeringud kliimaga seotud projektidesse sellistes valdkondades nagu energiatõhusus, taastuvenergia, transport, metsastamine, innovatsioon ja kliimamuutusega kohanemine kasvasid 16 miljardilt eurolt eelnenud aastal 19 miljardi euroni 2010. aastal, mis moodustab 30% kõigist Euroopa Liidu siseselt antud laenudest;
3. kutsub EIP-d üles panustama rohkem transpordisektori CO2-heidete vähendamisse; on sellega seoses seisukohal, et EIP peaks eelistama projekte, millega vähendatakse transpordinõudlust ja arendatakse ühis- ning kombineeritud vedusid;
4. kutsub EIP-d üles toetama bioloogilise mitmekesisuse ja veevarude majandamise edendamiseks kavandatud projekte ning hoiduma rahastamast projekte, mis muudavad olulisel määral tähtsaid looduslikke elupaiku või mille tulemusel toodetakse keelatud aineid, suuri tammiehitusprojekte, mille puhul ei järgita Maailma Tammide Komisjoni soovitusi, või kaevandusprojekte (nafta, maagaas ja mineraalid), millel on laastav keskkonna- ja sotsiaalne mõju ning mille puhul ei järgita Maailmapanga mäetööstuse ülevaate (Extractive Industries Review) soovitusi;
5. kutsub EIP-d üles koostama uurimise eesmärgil nn halli nimekirja projektidest, mille puhul kasutatav tehnoloogia võib küll vastata minimaalsetele EL-i standarditele, kuid ei vasta keskmistele EL-i keskkonnastandarditele;
6. peab tervitatavaks taastuvenergia sektorile (mis on strateegilise tähtsusega EL-i kliimameetmete eesmärkide saavutamise seisukohast) antud EIP toetust, mis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud (6 miljardit eurot 2010. aastal, võrreldes 500 miljoni euroga aastal 2006);
7. tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP on samuti parandanud sisemist tehnilist suutlikkust ning suurendanud 40 protsendilt (2007) 64 protsendini (2011) nende projektiekspertide oakaalu, kes töötavad peamiselt energiatõhususe ja taastuvenergia projektidega;
8. nõuab, et EIP jätkaks rangemate tingimuste esitamist fossiilkütuste kasutamist eeldavatele projektidele, mis kahjuks moodustavad ikka veel 10% panga rahastamistegevusest; rõhutab, et selliste kriteeriumide kohaldamine on eriti oluline selleks, et kaotada järk-järgult, kuid niipea kui võimalik EIP toetus energiatootmisele, mille CO2-heitkogused on suured;
9. kutsub EIP-d üles tagama seda, et arengumaades EIP rahastatud projektidest saadav kasu läheks ka kohalikele kogukondadele, kellega tuleks vajaduse korral nõu pidada investeerimisprojektide üle, mis tõenäoliselt nende piirkonda mõjutavad; on seiskohal, et kontrollida tuleks projektide keskkonnahoidlikkust ja kooskõla EL-i CO2 heitkoguste vähendamise eesmärkidega;
10. kutsub EIP-d üles tuginema oma tegevuses bioloogilise mitmekesisuse summaarse vähenemise ärahoidmise põhimõttele; juhib sellega seoses tähelepanu ettevõtluse ja bioloogilise mitmekesisuse tasandusprogrammi (Business and Biodiversity Offsets Programme (BBOP)) raames välja töötatud standarditele;
11. nõuab tungivalt, et EIP suurendaks veevarude majandamisega seotud programmide rahastamist, pöörates eriti tähelepanu Vahemere lõunaosas asuvatele EL-i riikidele ja eelkõige varustuskindlusele;
12. juhib EIP tähelepanu kasvavale toorainenappusele; kutsub EIP-d üles uurima, kuidas ta saab tagada tooraine tõhusamat kasutamist EL-is.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
24.1.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
57 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Yves Cochet, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Julie Girling, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Gaston Franco, Jutta Haug, Bill Newton Dunn, Michèle Rivasi, Eleni Theocharous, Andrea Zanoni |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
29.2.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 2 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Cătălin Sorin Ivan, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Crescenzio Rivellini, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Søren Bo Søndergaard, Michael Theurer |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Philip Bradbourn, Derk Jan Eppink, Lucas Hartong, Edit Herczog, Véronique Mathieu, Derek Vaughan |
||||