RAPORT Soovitused komisjonile Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta

28.1.2013 - (2012/2039(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Luigi Berlinguer
(Algatus – kodukorra artikkel 42)
Arvamuse koostaja (*):
           Regina Bastos, tööhõive ja sotsiaalkomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soovitustega komisjonile Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta

(2012/2039(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta (COM(1991)0273) ja muudetud ettepanekut (COM(1993)0252),

–   võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2005. aasta teatist seadusandjale esitatud seadusandlike ettepanekute sõelumise tulemuse kohta (COM(2005)0462),

–   võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest””(COM(2011)0206),

–   võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Sotsiaalettevõtluse algatus: sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” (COM(2011)0682),

–   võttes arvesse oma 16. mai 2006. aasta resolutsiooni õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemuse kohta[1],

–   võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni äriühinguõiguse hiljutiste arengute ja väljavaadete kohta[2],

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta[3],

–   võttes arvesse oma 23. novembri 2010. aasta resolutsiooni Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslike ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevate aspektide kohta[4],

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta[5],

–   võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni Euroopa äriühinguõiguse tuleviku kohta[6],

–   võttes arvesse Euroopa vastastikuste äriühingute põhikirja Euroopa lisaväärtuse hinnangut, mille õiguskomisjoni Euroopa lisaväärtuse üksus esitas 21. jaanuaril 2013. aastal,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0018/2013),

A. arvestades, et komisjon võttis ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta 2006. aasta märtsis tagasi;

B.  arvestades, et 2003. aastal võeti vastu määrus Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta[7], ja arvestades, et komisjon tegi 8. veebruaril 2012. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta;

C. arvestades, et parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tellitud 2011. aasta uurimuses esitati selgelt liidu sekkumise sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik mõju vastastikuste ühingute valdkonnas;

D. arvestades, et viimastel aastatel on parlament võtnud vastu mitu resolutsiooni, milles nõutakse Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja käsitleva määruse vastuvõtmist; arvestades, et kahjuks ei ole komisjon pärast seda, kui ta Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja käsitleva ettepaneku 2006. aastal tagasi võttis, esitanud uut ettepanekut, mis annaks vastastikustele ühingutele sobivad õigusvahendid piiriülese tegevuse hõlbustamiseks;

E.  arvestades, et komisjon on võtnud ette mõne varasema Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja käsitleva ettepaneku läbivaatamise ning arutab vajadust seadusandliku sekkumise järele, et siis koostada põhjalik mõjuhinnang; arvestades, et parlament tunneb heameelt komisjoni poolt liidu vastastikuste ühingute praeguse olukorra ja väljavaadete kohta tellitud uuringu üle, milles uuritakse vastastikuste ühingute probleeme, mis on tekkinud mõnes liikmesriigis puuduva õigusraamistiku tõttu, ja uute ühingute loomisel kapitalinõuete ja puuduvate koondumisvõimaluste tõttu tekkivaid probleeme; arvestades, et komisjon peaks pakkuma nendele probleemidele sobivaid lahendusi, sealhulgas põhikirjaga seoses, et vastastikuste ühingute panust sotsiaalmajandusse paremini tunnustada;

F.  arvestades, et komisjon on põhikirja vajalikkust kiiduväärselt tunnistanud ja tegutseb selle nimel, et luua sotsiaalmajanduse organisatsioonidele (sh vastastikustele ühingutele) kvaliteetsem õigusraamistik, ning rõhutades, et vastastikused ühingud peavad olema võimelised piiriüleselt tegutsema, andes nii panuse üleeuroopalistesse jõupingutustesse „majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks” Euroopa majanduspiirkonnas[8];

G. arvestades, et seetõttu loodetakse, et nimetatud Euroopa põhikiri on liidu liikmesriikide vahel liikuvate töötajate ja nende perede kaitsel ambitsioonikas ja uuenduslik;

H. arvestades, et vastastikused ühingud on vabatahtlike füüsiliste või juriidiliste isikute rühmad, kelle eesmärk on pigem rahuldada oma liikmete vajadusi kui saada investeeringutelt kasu; arvestades, et nad tegutsevad vabatahtliku ja avatud liikmesuse ja liikmetevahelise solidaarsuse põhimõttel ning neid juhitakse demokraatia põhimõtete kohaselt (näiteks üksikisikutest koosnevate vastastikuste ühingute puhul põhimõttel üks liige – üks hääl), mis aitab kaasa vastutustundlikule ja kestlikule juhtimisele;

I.   arvestades, et Euroopa vastastikused ühingud tegutsevad väga mitmekesises õigusraamistikus ning selle mitmekesisuse tõttu on nende osutatavad teenused, suurus, ülesanded ja geograafiline mõju väga erinevad;

J.   arvestades, et Euroopas on kaks peamist tüüpi vastastikuseid ühinguid – need on vastastikuse abistamise (terviseabi) ühingud ja vastastikused kindlustusseltsid; arvestades, et vastastikuse abistamise ühingud pakuvad lisatoetust sotsiaalhoolekandele, lisaks või osana kohustuslikest sotsiaalkaitsesüsteemidest; arvestades, et vastastikused kindlustusseltsid võivad katta igat tüüpi vara või riske, ja arvestades, et mõnes liikmesriigis võivad vastastikused ühingud pakkuda teenuseid ka muudes valdkondades, nagu eluase ja laen;

K. arvestades, et vaatamata oma mitmekesisusele korraldavad vastastikused ühingud teenuseid ja vahendeid oma liikmete huvides ning solidaarsuse ja ühise rahastamise põhimõttel; arvestades, et nad korraldavad oma tegevust demokraatlikul viisil ja kasutavad oma tegevusest saadud kasumit oma liikmete huvides;

L.  arvestades, et liit peaks võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks ja majandusarengule kaasaaitamiseks andma vastastikustele ühingutele kui enamikus liikmesriikides tunnustatud organisatsioonivormile asjakohase õigusvahendi, millega hõlbustada nende piiriülest tegevust ja võimaldada neil siseturu eeliseid kasutada;

M. arvestades, et vastastikustel ühingutel on liidu majanduses oluline koht, sest nad tagavad rohkem kui 160 miljonile Euroopa kodanikule tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning taskukohased kindlustusteenused; arvestades, et vastastikuste ühingute arvel on üle 180 miljardi euro kindlustusmakseid ja nad annavad tööd rohkem kui 350 000 inimesele;

N. arvestades, et vastastikused ühingud hõlbustavad juurdepääsu tervishoiuteenustele, suurendavad sotsiaalset kaasatust ja osalevad täiel määral üldhuviteenuste pakkumises liidus;

O. arvestades, et 2010. aastal töötas muus kui elukohaliikmesriigis 12,3 miljonit Euroopa Liidu kodanikku, mis moodustab liidu töötavast elanikkonnast 2,5%;

P.  arvestades, et mõnede liikmesriikide kohustuslikele ravikindlustusfondidele on eraõiguslike äriühingutena tegutsemine keelatud;

Q. arvestades, et vastastikuste ühingute turuosa on 25% kindlustusturust ning nad moodustavad 70% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest; arvestades, et vastastikuseid ühinguid ei saa ühtsel turul jätkuvalt eirata[9], ja et teiste liidu ettevõtetega võrdse positsiooni saavutamiseks vajavad nad Euroopa põhikirja; arvestades, et ettevõtlusvormide mitmekesisus on rikkus, mida tuleb täielikult tunnustada ja ergutada;

R.  arvestades, et vastastikustel ühingutel on või peaks olema oluline roll liikmesriikide majanduses, sest nad aitavad saavutada liidu strateegilisi eesmärke − mida tõendab demograafiline areng −, milleks on tagada kaasav majanduskasv ja kõigi juurdepääs peamistele vahenditele, sotsiaalõigustele ja -teenustele, samuti solidaarsusel, taskukohasusel, mittediskrimineerimisel ja kaasamisel põhinevale kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja pikaajalisele hooldusele ning kindlustada, et lisahoolduse vajadus ei viiks eakaid vaesusesse ega muudaks neid rahaliselt kellestki sõltuvaks;

S.  arvestades, et vastastikused ühingud on eriti aktiivsed tervise, pikaajalise hoolduse, pensionite ja sotsiaalteenuste valdkonnas, sealhulgas vananev elanikkond; arvestades, et vastastikuste ühingute osalemine peamiste sidusrühmadena on sotsiaalkaitse kauakestva tuleviku seisukohalt eriti oluline, sest elanikkonna vananemine on praegu Euroopas suur probleem, mis ohustab riikide eelarvete tasakaalu ja avaldab survet avaliku sektori sotsiaalkaitsekulutustele; arvestades, et vastastikused ühingud võivad etendada olulist rolli, pakkudes välja sotsiaalselt vastutustundlikke pensioniskeeme erasektoris, kuid nad ei saa siiski asendada pensionisüsteemi esimest sammast;

T.  arvestades, et erasektorit kutsutakse aitama leida lahendusi liidu hoolekandesüsteemi ja sotsiaalse ettevõtluse reformimisest tulenevatele ülesannetele; arvestades, et vastastikustel ühingutel on sidusrühmana loomulikult oluline osa selle eesmärgi saavutamisel;

U. arvestades, et vastastikuste ühingute põhiväärtused on solidaarsus, demokraatlik juhtimine ja aktsionäride puudumine, mistõttu nad töötavad oma liikmete heaks ja teevad seda seetõttu sotsiaalselt vastutustundlikul viisil;

V. arvestades, et vastastikustele ühingutele omased väärtused vastavad Euroopa sotsiaalmudeli aluspõhimõtetele; arvestades, et solidaarsetel väärtustel tuginevad vastastikused ühingud on olulised tegutsejad liidu sotsiaalses turumajanduses ning nendega tuleb senisest enam arvestada, eelkõige Euroopa põhikirja kehtestamise teel;

W. arvestades, et tervishoiu- ja pensionikulutuste suurenemine võib märkimisväärselt mõjutada praeguste sotsiaalkaitsesüsteemide püsivust ja ulatust; arvestades, et vastastikused ühingud edendavad selliseid heaoluriigi põhiväärtusi nagu solidaarsus, mittediskrimineerimine, võrdne kättesaadavus ja sotsiaalteenuste kõrge kvaliteet erasektoris; arvestades, et vastastikuste ühingute panuse suurendamine Euroopa sotsiaalmajandusturul ei tohi toimuda liikmesriikide sotsiaalkaitsetegevuse arvelt; arvestades aga, et vabatahtlik sotsiaalkaitse ei tohi asendada kohustuslikku sotsiaalkindlustust; arvestades vajadust arvestada mitmekesiste sotsiaalkaitsesüsteemidega, mis võivad tugineda kas puhtalt riigil, vastastikustel ühingutel või nende kahe kombinatsioonil; arvestades, et vastastikuste ühingute Euroopa põhikiri on hädavajalik, kuid seda ei tohiks kasutada liikmesriikide sotsiaalkaitsealase tegevuse puudujääkide varjamiseks;

X. arvestades, et loodetavasti soodustatakse kõigi, aga eelkõige väikeettevõtete töötajate liitumist vastastikuste ühingutega;

Y. arvestades, et sellisel juhul loodetavasti ergutatakse töötajate liitumist vastastikuste ühingute süsteemiga maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete vabastuse kaudu;

Z.  arvestades valitsuste ees seisvaid sotsiaalkaitsealased probleeme, võiksid vastastikused ühingud pakkuda kättesaadava hinnaga kaitset riskirühmadele; arvestades, et vastastikused ühingud pakuvad liidu kodanikele taskukohaseid lisavõimalusi;

Aa. arvestades, et mõned vastastikused ühingud tuginevad väga tugevalt vabatahtlikkusele, ja arvestades, et seda vabatahtlikkuse põhimõtet tuleb säilitada ja hõlbustada;

Ab. arvestades, et mõnedes liikmesriikides osutavad vastastikused ühingud oma liikmetele koos kindlustusteenustega madala või olematu intressiga laenuteenuseid;

Ac. arvestades, et vastastikustel ühingutel võib liidu tasandil olla kommertshuvidega äriühingutest suurem lisaväärtus, võttes arvesse nimetatud ühingute osakaalu majanduses ja kogu liidus tegutsemise võimaluse positiivset mõju;

Ad.     arvestades, et sotsiaalmajandusel, mis ühendab kasumlikkuse ja solidaarsuse, ning eriti vastastikustel ühingutel on liidu majanduses tähtis koht, kuna see võimaldab luua kvaliteetseid töökohti, kohalikke töökohti, ning suurendada sotsiaalset, majanduslikku ja piirkondlikku ühtekuuluvust, luua sotsiaalset kapitali, edendada kodanikuaktiivsust ja solidaarsusel põhinevat sotsiaalset heaolu, samuti demokraatlike väärtustega majandust, kus inimesed on esmatähtsad, lisaks edendada säästvat arengut ja sotsiaalset, keskkonnaalast ning tehnoloogilist uuendustegevust;

Ae. arvestades, et vastastikuseid ühinguid on koos erasektoriga kutsutud üles osalema nimetatud probleemidele reageerimisel ning et selleks peab neil olema võimalik tegutseda liidus teiste ettevõtlusvormidega võrdsetel konkurentsitingimustel; arvestades, et olemasolevad Euroopa põhikirjad, nagu Euroopa ühistu (SCE) või Euroopa äriühingu (SE) omad ei sobi vastastikustele ühingutele juhtimismudelite erinevuse tõttu;

Af. arvestades kahetsusväärset tühimikku liidu õigusaktides, sest vastastikuseid ühinguid aluslepingutes konkreetselt ei nimetata ning nende ettevõtlusmudeli tunnustamist ei taga ka teisesed õigusaktid, mis piirduvad avaliku ja erasektori ettevõtetele viitamisega; see omakorda kahjustab vastastikuste ühingute staatust, takistab nende arengut ja piiriüleste kontsernide loomist;

Ag. arvestades, et Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja väljatöötamine on hädavajalik, et integreerida paremini ühtne turg, arvestada senisest enam nende ühingute eripäradega ning aidata vastastikustel ühingutel panustada rohkem Euroopa 2020. aasta majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide saavutamisse; arvestades, et Euroopa põhikiri soodustaks ka Euroopa kodanike mobiilsust, võimaldades vastastikustel ühingutel pakkuda teenuseid mitmes liikmesriigis ja seega muuta ühtne turg järjepidevamaks ja sidusamaks;

Ah. arvestades, et Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri looks võimaluse edendada vastastikkuse mudelit kogu laienenud liidus, eelkõige nendes uutes liikmesriikides, kus mõnes õigussüsteemis ei ole see valdkond reguleeritud; arvestades, et liidu õigusaktil, mis kehtiks loomulikult kogu liidus, oleks kaks eelist: need riigid saaksid Euroopa põhikirja, millest lähtuda, ning see aitaks kaasa sellise ettevõtluse staatusele ja nähtavusele;

Ai. arvestades, et põhikiri annaks vastastikustele ühingutele võimaluse mastaabisäästuks, et säilitada tulevikus konkurentsivõime, ja suurendaks vastastikuste ühingute väärtustamist liidu poliitikas;

Aj. arvestades, et vastastikused ühingud on tugevad ja kestlikud organisatsioonid, mis on igas majandusvaldkonnas ning eriti kindlustus- ja sotsiaalkaitse valdkonnas finantskriisiga hästi toime tulnud ning kaasa aidanud vastupidavamale, mitmekesisemale turule; arvestades, et vastastikused ühingud tegutsevad eriti aktiivselt valdkondades, mis on seotud elanikkonna vananemise ja sotsiaalsete vajadustega; arvestades, et vastastikuste ühingute tegevuse mõju pensionide valdkonnas loob liidu kodanikele täiendavaid võimalusi ning neil on keskne roll Euroopa sotsiaalmudeli säilitamisel;

Ak.     arvestades, et vastastikustel ühingutel ei ole aktsiaid, vaid need ühingud kuuluvad ühisomandisse ja kasum pigem investeeritakse uuesti kui jagatakse liikmetele; arvestades, et tänu sellele on vastastikused ühingud kriisiga paremini toime tulnud kui teised erasektori ettevõtted;

Al. arvestades, et Euroopa põhikiri on vabatahtlik vahend lisaks olemasolevatele vastastikke ühinguid puudutavatele riiklikele õigusaktidele ning ei mõjuta seega juba olemasolevaid põhikirju, vaid on pigem nn 28. režiim, mis hõlbustab vastastikuste ühingute piiriülest tegevust;

Am. arvestades, et komisjon peaks arvestama vastastikuste ühingute eripäraga, et tagada võrdsed konkurentsitingimused, vältida sellega täiendavat diskrimineerimist ning kindlustada, et uued õigusaktid on proportsionaalsed, ning tagada õiglane, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik turg;

An. arvestades, et riskide hajutamise vajadus kindlustussektoris kasvab ning võrdlus osakutel põhinevate äriühingutega tõstab esile vastastikuste ühingute rolli sektori konkurentsivõimelisemaks, vähem riskantsemaks ning muutuvates finants- ja majandusoludes vastupidavamaks muutmisel;

Ao.     arvestades, et vastastikustel ühingutel tuleb eriti kindlustussektoris vastu seista tihedale ja üha tugevnevale konkurentsile, ning arvestades, et osad neist liiguvad vastastikuselt põhimõttelt üha enam finantstegevuse poole;

Ap.     arvestades, et vähemalt kuues liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ei ole juriidiliselt võimalik moodustada vastastikust tüüpi organisatsioone; arvestades, et see põhjustab turumoonutusi; arvestades, et Euroopa põhikiri võiks olukorda parandada ja see võiks ergutada vastastikuste ühingute loomist neis liikmesriikides;

Aq.     arvestades, et vastastikuste ühingute käsutuses ei ole õigusvahendeid oma arengu ja siseturul toimuva piiriülese tegevuse hõlbustamiseks; arvestades, et teiste ettevõttevormide Euroopa põhikirjade kättesaadavust arvestades on vastastikused ühingud siiski ebasoodsamas olukorras; arvestades, et Euroopa põhikirja puudumise tõttu on vastastikused ühingud piiriülese tegevuse puhul sageli sunnitud kasutama ebapiisavaid õigusvahendeid, mis toob kaasa vastastikkuse põhimõtte ignoreerimise;

Ar. arvestades, et vastastikuseid ühinguid käsitlevad siseriiklikud õigusaktid on liidus märkimisväärselt erinevad ning et Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri võimaldaks luua piiriüleseid vastastikuseid ühinguid, tugevdades seega liidu sotsiaalse kaitse mudelit;

As. arvestades, et vastastikused ühingud peaksid ise levitama vastastikkuse põhimõtet kui oma põhiväärtust ning veenma tulevasi liikmeid tõsiasjas, et see on kulutasuv ja jätkusuutlik alternatiiv ärilisel eesmärgil teenuste osutajatele;

At. arvestades, et konkurentsivõime säilitamiseks tuleb vastastikustel ühingutel keelata astuda samme, mis muudavad nad ärieesmärgil tegutsevate ühingute koopiateks, näiteks ei tohiks nad võtta kasutusele riskide selekteerimist, kehtestada liikmetele karmimaid kriteeriume ega ammugi emiteerida omavahendite suurendamiseks aktsiaid;

Au. arvestades, et vastastikused ühingud, eriti keskmise suurusega ühingud, võivad olla sunnitud saama osaks suuremast organisatsioonist, isegi aktsiaseltsist (vastastikkuse põhimõttest loobumise kaudu), mis tekitab suurema distantsi asjaomase organisatsiooni ja kindlustusvõtja vahel;

Av. arvestades, et põhikirja puudumise tõttu on piiriülene koostöö ja vastastikuste ühingute ühinemine ikka veel takistatud;

1.  palub komisjonil liidu vastastikuste ühingute olukorra kohta tehtud hiljutise uuringu tulemusi ning Euroopa vastastikuste ühingute põhikirja puudutavat, parlamendi poolt mitmel korral väljendatud selget soovi arvestades kiiresti esitada vastavalt lisas esitatud üksikasjalistele soovitustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 või artikli 352 alusel ühe ettepaneku või mitu ettepanekut, mis võimaldaks vastastikustel ühingutel tegutseda piiriüleselt Euroopa ulatuses;

2.  kinnitab, et nimetatud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta asjakohaste eelarveassigneeringutega;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

• [1]  ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 140.
• [2]  ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 114.
• [3] ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 16.
• [4]  ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 19.
• [5]  ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 187.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0259.
• [7]  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).
• [8]  Komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatis „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (COM (2011) 0206).
• [9]  Vt ülalnimetatud teatist COM(2011)0206.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Soovitused Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta

Soovitus 1 (Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja eesmärgid)

Euroopa Parlament on seisukohal, et ettevõtete mitmekesisuse peaks Euroopa Liidu toimimise lepingus selgelt kinnistama, ja teeb ettepaneku kaasata vastastikused ühingud selle lepingu artiklisse 54.

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastastikustele ühingutele võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks on vaja strateegiate ja meetmete kombinatsiooni, sealhulgas Euroopa põhikiri, mis annab neile võrdsed võimalused lisada oma organisatsioonile ja tegevusele Euroopa mõõde ning annab vastastikustele ühingutele sobiva õigusvahendi piiriüleste ja riikidevaheliste tegevuste hõlbustamiseks. Sellega seoses saaksid vastastikused ühingud tegutseda üle liidu vastavalt nende eriomasele juhtimisele.

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa vastastikuse ühingu põhikirjaga luuakse valikulise vahendi vormis vabatahtlik skeem, mis võimaldab vastastikustel ühingutel tegutseda eri liikmesriikides ja luua neid riikides, kus selliseid ühinguid veel ei ole, ning rõhutab seetõttu, et Euroopa vastastikust ühingut loetaks Euroopa õiguslikuks vormiks, mis on liidule ainuomane.

Euroopa Parlament tuletab ühtlasi meelde, et ükski õiguslik algatus ei muuda midagi juba kehtivates siseriiklikes seadustes ning eesmärk ei ole vastastikuseid ühinguid käsitlevaid liikmesriikide seadusi ühtlustada.

Euroopa Parlament kinnitab, et Euroopa vastastikuseid ühinguid käsitleva määruse peamised eesmärgid on järgmised:

− kõrvaldada vastastikuste ühingute piiriülese koostöö kõik takistused, võttes samas arvesse nende eripära, mis on tihedalt seotud vastavate riiklike õigussüsteemidega, ning võimaldada vastastikustel ühingutel vabalt tegutseda Euroopa ühtsel turul, tugevdades seega ühtse turu põhimõtteid;

− lubada eri liikmesriikides elavatel füüsilistel isikutel või eri liikmesriikide seaduste kohaselt moodustatud juriidilistel isikutel luua Euroopa vastastikuseid ühinguid;

− teha võimalikuks Euroopa vastastikuse ühingu moodustamine kahe või enama tegutseva vastastikuse ühingu piiriülese ühinemise teel ning mitte kohaldada vastastikuste ühingute suhtes piiriülese ühinemise direktiivi[1];

− võimaldada Euroopa vastastikuse ühingu moodustamist ühe riigi vastastikuse ühingu ümberkujundamise või ümberkorraldamise teel uueks vormiks ilma esimese tegevust lõpetamata, kui kõnesoleva ühingu registrijärgne asukoht ja peakontor asuvad ühes ja samas liikmesriigis;

− võimaldada Euroopa vastastikuse kontserni loomist ja võimaldada vastastikustel ühingutel kasutada Euroopa vastastikuste ühingute kontsernist tulenevaid eeliseid, eelkõige seoses kindlustust pakkuvate vastastikuste ühingutega Solventsus II direktiivi[2] kontekstis.

Soovitus 2 (Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja osad)

Euroopa Parlament palub komisjonil arvestada, et liikmesriikide õigusaktides peaks kättesaadavaks tegema sellise vabatahtliku määruse, mis hõlmab vastastikuste ühingute juhtimise põhijooni ja põhimõtteid.

Euroopa Parlament tuletab meelde, et Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja ettepanekus tuleb arvesse võtta vastastikuste ühingute tegutsemise eeskirjade eripära, mis on erinevad muude ettevõtlusvormide omadest:

− vastastikused ühingud korraldavad laial valikul kindlustus-, laenu- ja muid teenuseid ja vahendeid oma liikmete huvides ning solidaarsuse ja ühise rahastamise põhimõttel;

− liikmed omakorda tasuvad osamaksu või teatava summa, mille suurus võib olla erinev;

− liikmetel ei ole individuaalset õigust käsutada ühingu varasid.

Euroopa Parlament usub, et põhikirjaga tuleb kehtestada Euroopa vastastikuse ühingu kui täiesti uue ja toimiva vormi moodustamise täpsed ja selged tingimused, ning peab sellega seoses oluliseks mitte unustada eelmist Euroopa üksuste näidispõhikirja, mille puhul liikmesriikidele võimaldatud väga paindlikud võimalused ja lisaväärtuse puudumine ei loonud tingimusi sellise Euroopa vahendi edukaks kasutuselevõtuks.

Euroopa Parlament palub komisjonil lisada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 alusel kavandatavasse õigusakti vastastikuste ühingute isikupõhiste ühingute põhiomadused, nimelt mittediskrimineerimise riskide selekteerimise osas ning liikmete demokraatiale suunatuse, et parandada kohalike kogukondade ja laiema ühiskonna sotsiaalseid tingimusi vastastikkuse vaimus.

Euroopa Parlament toonitab solidaarsuse põhimõtte olulisust vastastikustes ühingutes, kus kliendid on ka liikmed ja seega jagavad samu huve, tuletab meelde kapitali ühisomandi ja jagamatuse põhimõtet ning rõhutab võrdse kasusaamise põhimõtet likvideerimisel, see tähendab, et varad peaks jaotama teistele vastastikustele ühingutele või organile, kelle eesmärk on vastastikuste ühingute toetamine ja edendamine.

Soovitus 3 (Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja reguleerimis- ja rakendusala)

Euroopa Parlament rõhutab Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja käsitleva määruse reguleerimis- ja rakendusalaga seoses järgmisi aspekte:

− see ei tohiks mõjutada kohustuslikke sotsiaalkindlustusskeeme, mida teatavates liikmesriikides haldavad vastastikused ühingud, ega ka liikmesriikide vabadust otsustada, kas usaldada selliste skeemide haldamine vastastikustele ühingutele või mitte ning millistel tingimustel seda teha;

− võttes arvesse Euroopa vastastikuste ühenduste konkreetselt liiduomast olemust, ei tohiks põhikirjaga vastu võetud juhtimiskord mõjutada liikmesriikide seadusi ning ei tohiks välistada valikut mõne muu liidu äriõigust käsitleva teksti kasuks;

− määrus ei tohiks hõlmatu muid õigusvaldkondi, nagu töötajate kaasamist otsustusprotsessi käsitlevad eeskirjad, tööõigus, maksuseadused, konkurentsiõigus, intellektuaalomandi kaitse õigus ning maksejõuetust ja maksete peatamist käsitlevad eeskirjad;

− kuna igas liikmesriigis tegutsevad vastastikused ühingud erinevates raamistikes, tuleks õigusaktidega tagada, et Euroopa vastastikused ühingud saavad määrata vabalt kindlaks enda eesmärgid ning osutada oma liikmetele laial valikul teenuseid, sealhulgas sotsiaalkindlustus, ravikindlustus ning laenu andmine.

Soovitus 4 (Euroopa vastastikuse ühingu juhtimine)

− Euroopa vastastikust ühingut tuleks juhtida demokraatlikult ja rahastada ühiselt kõigi liikmete huvides. Põhikirjaga tuleks ette näha, et liikmed on vastastikuse organisatsiooni ühised omanikud.

− Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri peaks kehtestama juhtimise ja haldamise eeskirjad, milles nähakse ette järgmist: üldkoosolek (mis võib olla kohtumine kõikide liikmetega või liikmete esindajatega), järelevalveorganid ja juht- või haldusorgan sõltuvalt põhikirjas ette nähtud vormist.

− Igal liikmel (füüsilisel või juriidilisel isikul) või üldkoosoleku volitatud isikul peaks põhimõtteliselt olema ühepalju hääli.

− Juhtorgani liikme või liikmed peaks nimetama ametisse ja vabastama ametist järelevalveorgan. Liikmesriik võib siiski nõuda või lubada põhikirjas ette näha, et juhtorani liikme või liikmed nimetab ametisse üldkoosolek.

− Isik ei tohiks olla samal ajal nii juhtorgani kui ka järelevalveorgani liige.

− Hoolikalt tuleks jälgida Solventsus II direktiivi mõju vastastikuste organisatsioonide üldjuhtimisele.

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1).
• [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*) (7.12.2012)

õiguskomisjonile

Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta
(2012/2039(INI))

Arvamuse koostaja(*): Regina Bastos

(Algatus – kodukorra artikkel 42)

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil

–   lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et vastastikustele ühingutele omased väärtused vastavad Euroopa sotsiaalmudeli aluspõhimõtetele; rõhutab, et solidaarsetel väärtustel tuginevad vastastikused ühingud on olulised tegutsejad Euroopa Liidu sotsiaalses turumajanduses ning nendega tuleb senisest enam arvestada, eelkõige Euroopa põhikirja kehtestamise teel;

2.  märgib, et vastastikused ühingud on vabatahtlike (füüsiliste või juriidiliste) isikute rühmad, kelle eesmärk on pigem rahuldada oma liikmete vajadusi kui saavutada investeeringute tasuvus, ning kes tegutsevad vabatahtliku ja avatud liikmesuse ja liikmetevahelise solidaarsuse põhimõttel ning keda juhitakse demokraatia põhimõtete kohaselt (näiteks põhimõttel üks liige – üks hääl eraisikutest koosnevate vastastikuste ühingute puhul), mis aitab kaasa vastutustundlikule ja kestlikule juhtimisele;

3.  rõhutab, et Euroopas on kaks peamist tüüpi vastastikuseid ühinguid – need on vastastikuse abistamise (terviseabi) ühingud ja vastastikused kindlustusseltsid. Vastastikuse abistamise ühingud pakuvad lisatoetust sotsiaalhoolekandele, lisaks või osana kohustuslikest sotsiaalkaitsesüsteemidest. Vastastikused kindlustusseltsid võivad katta igat tüüpi vara või riske. Mõnes liikmesriigis võivad vastastikused ühingud pakkuda teenuseid ka muudes valdkondades, nagu eluase ja krediit;

4.  tuletab meelde, et vastastikustel ühingutel on Euroopa Liidu majanduses oluline koht, sest nad tagavad rohkem kui 160 miljonile Euroopa kodanikule tervishoiuteenused ja sotsiaaltoetused ning koguvad üle 180 miljardi euro kindlustuspreemiaid ja annavad Euroopa Liidus tööd rohkem kui 350 000 inimesele; rõhutab, et vastastikused ühingud hõlbustavad juurdepääsu tervishoiuteenustele, suurendavad sotsiaalset kaasatust ja osalevad täiel määral üldhuviteenuste pakkumises Euroopa Liidus;

5.  juhib tähelepanu sellele, et 2010. aastal töötas muus kui elukohaliikmesriigis 12,3 miljonit Euroopa Liidu kodanikku, mis moodustab liidu töötavast elanikkonnast 2,5%;

6.  rõhutab, et kuna kõnealuste ühingute turuosa kindlustusturul on 25% ja need moodustavad 70% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest, ei saa neid ühtsel turul jätkuvalt eirata[1], ja et teiste liidu ettevõtetega võrdse positsiooni saavutamiseks vajavad nad Euroopa põhikirja; meenutab, et ettevõtlusvormide mitmekesisus on rikkus, mida tuleb täielikult tunnustada ja ergutada;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et vastastikused ühingud on eriti aktiivsed tervise, pikaajalise hoolduse, pensionite ja sotsiaalteenuste valdkonnas, sealhulgas vananev elanikkond, ja et ühingute osalemine peamiste sidusrühmadena on sotsiaalkaitse kauakestva tuleviku seisukohalt eriti oluline, arvestades, et elanikkonna vananemine on praegu Euroopas suur probleem, mis ohustab riikide eelarvete tasakaalu ja avaldab survet avaliku sektori sotsiaalkaitsekulutustele; rõhutab, et vastastikused ühingud võivad etendada olulist rolli, pakkudes välja sotsiaalselt vastutustundlikke pensioniskeeme erasektoris, kuid nad ei saa siiski asendada pensionisüsteemi esimest sammast;

8.  tuletab meelde, et vastastikused ühingud pakuvad ELi kodanikele taskukohaseid lisavõimalusi;

9.  tuletab meelde, et mõned vastastikused ühingud tuginevad väga tugevalt vabatahtlikkusele ja seda vabatahtlikkuse põhimõtet tuleb säilitada ja hõlbustada;

10.  rõhutab, et tervishoiu- ja pensionikulutuste suurenemine võib märkimisväärselt mõjutada praeguste sotsiaalkaitsesüsteemide püsivust ja ulatust; toonitab, et vastastikused ühingud edendavad selliseid heaoluriigi põhiväärtusi nagu solidaarsus, mittediskrimineerimine, võrdne kättesaadavus ja sotsiaalteenuste kõrge kvaliteet erasektoris; on seisukohal, et vastastikuste ühingute panuse suurendamine Euroopa sotsiaalmajandusturul ei tohi toimuda liikmesriikide sotsiaalkaitsetegevuse arvelt; toonitab siiski, et vabatahtlik sotsiaalkaitse ei tohi asendada kohustuslikku sotsiaalkindlustust; meenutab vajadust arvestada mitmekesiste sotsiaalkaitsesüsteemidega, mis võivad tugineda kas puhtalt riigil, vastastikustel ühingutel või nende kahe kombinatsioonil; on seisukohal, et vastastikuste ühingute Euroopa põhikiri on hädavajalik, kuid seda ei tohiks kasutada liikmesriikide sotsiaalkaitsealase tegevuse puudujääkide varjamiseks;

11.  loodab, et hõlbustatakse kõigi ja eelkõige väikeettevõtete töötajate liitumist vastastikuste ühingutega ja et neid ergutatakse seda tegema;

12.  loodab, et sellisel juhul ergutatakse töötaja liitumist vastastikuste ühingute süsteemiga maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete vabastuse kaudu;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et vastastikuste ühingute käsutuses ei ole õigusvahendeid oma arengu ja siseturul toimuva piiriülese tegevuse hõlbustamiseks, ja teiste ettevõttevormide Euroopa põhikirjade kättesaadavust arvestades on vastastikused ühingud siiski ebasoodsamas olukorras; rõhutab, et Euroopa põhikirja puudumise tõttu on vastastikused ühingud piiriülese tegevuse puhul sageli sunnitud kasutama ebapiisavaid õigusvahendeid, mis toob kaasa vastastikkuse põhimõtte ignoreerimise;

14.  märgib, et vastastikuseid ühinguid käsitlevad siseriiklikud õigusaktid on ELis märkimisväärselt erinevad ning et Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri võimaldaks luua piiriüleseid vastastikuseid ühinguid, tugevdades seega ELi sotsiaalse kaitse mudelit;

15.  rõhutab, et vastastikuseid ühinguid ei ole kõikides liikmesriikides; toonitab, et see põhjustab turumoonutusi; tuletab meelde, et Euroopa põhikiri võiks olukorda parandada ja see võiks ergutada vastastikuste ühingute loomist neis liikmesriikides;

16.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole pärast seda, kui ta Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja käsitleva ettepaneku 2006. aastal tagasi võttis, esitanud uut ettepanekut, mis annaks vastastikustele ühingutele sobivad õigusvahendid piiriülese tegevuse hõlbustamiseks;

17.  palub, et komisjon esitaks uue ettepaneku Euroopa vastastikuste ühingute põhikirja kohta;

18.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on põhikirja vajalikkust tunnistanud ja tegutseb selle nimel, et luua sotsiaalmajanduse organisatsioonidele (sh vastastikustele ühingutele) kvaliteetsem õigusraamistik, rõhutades, et vastastikused ühingud peavad olema võimelised piiriüleselt tegutsema, andes nii panuse üleeuroopalistesse jõupingutustesse „majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks” Euroopa majanduspiirkonnas^[2]1;

19.  soovib seetõttu, et nimetatud Euroopa põhikiri oleks liikmesriikide vahel liikuvate töötajate ja nende perede kaitsel ambitsioonikas ja uuenduslik;

20.  tunneb heameelt Euroopa Komisjoni tellitud uuringu üle ELi vastastikuste ühingute praeguse olukorra ja väljavaadete kohta, milles uuritakse vastastikuste ühingute probleeme, mis on tekkinud mõnes liikmesriigis puuduva õigusraamistiku tõttu, uute ühingute loomise takistusi kapitalinõuete tõttu ja koondumise lahenduste puudumist; palub komisjonil leida nende probleemide lahendamiseks sobivaid lahendusi, sealhulgas põhikiri, et paremini tunnustada vastastikuste ühingute panust sotsiaalmajandusse;

21.  tuletab meelde, et vastastikustel ühingutel on või peaks olema oluline roll liikmesriikide majanduses, sest nad aitavad saavutada Euroopa Liidu strateegilisi eesmärke, milleks on tagada kaasav majanduskasv ja kõigi juurdepääs peamistele vahenditele, sotsiaalõigustele ja -teenustele, samuti solidaarsusel, taskukohasusel, mittediskrimineerimisel ja kaasamisel põhinevale kvaliteetsele tervishoiuteenusele;

22.  tuletab meelde, et määrus Euroopa ühistu (SCE)^[3]2 põhikirja kohta võeti vastu 2003. aastal ja et komisjon tegi 8. veebruaril 2012 ettepaneku võtta vastu Euroopa sihtasutuse põhikiri;

23.  rõhutab, et sotsiaalmajandusel, mis ühendab kasumlikkuse ja solidaarsuse, ning eriti vastastikustel ühingutel on Euroopa majanduses tähtis koht, kuna see võimaldab luua kvaliteetseid töökohti, kohalikke töökohti, ning suurendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, luua sotsiaalset kapitali, edendada kodanikuaktiivsust ja solidaarsusel põhinevat sotsiaalset heaolu, samuti demokraatlike väärtustega majandust, kus inimesed on esmatähtsad, lisaks edendada säästvat arengut ja sotsiaalset, keskkonnaalast ning tehnoloogilist uuendustegevust;

24.  tuletab meelde, et vastastikuseid ühinguid on koos erasektoriga kutsutud üles osalema nimetatud probleemidele reageerimisel ning et selleks peab neil olema võimalik tegutseda Euroopa Liidus teiste ettevõtlusvormidega võrdsetel konkurentsitingimustel; toonitab, et olemasolevad Euroopa põhikirjad, nagu Euroopa ühistu (SCE) või Euroopa äriühingu (SE) omad ei sobi vastastikustele ühingutele juhtimismudelite erinevuse tõttu;

25.  peab kahetsusväärseks tühimikku Euroopa Liidu õigusaktides, arvestades, et vastastikuseid ühinguid aluslepingutes konkreetselt ei nimetata ning nende ettevõtlusmudeli tunnustamist ei taga ka teisesed õigusaktid, mis piirduvad avaliku ja erasektori ettevõtetele viitamisega; see omakorda kahjustab vastastikuste ühingute staatust, takistab nende arengut ja piiriüleste kontsernide loomist;

26.  tuletab meelde, et Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja väljatöötamine on hädavajalik, et integreerida paremini ühtne turg, arvestada senisest enam nende ühingute eripäradega ning aidata vastastikustel ühingutel panustada rohkem Euroopa 2020. aasta majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide saavutamisse; rõhutab, et Euroopa põhikiri soodustaks ka Euroopa kodanike mobiilsust, võimaldades vastastikustel ühingutel pakkuda teenuseid mitmes liikmesriigis ja seega muuta ühtne turg järjepidevamaks ja sidusamaks;

27.  tuletab meelde, et Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri looks võimaluse edendada vastastikkuse mudelit kogu laienenud Euroopas, eelkõige nendes uutes liikmesriikides, kus mõnes õigussüsteemis ei ole see valdkond reguleeritud. Euroopa õigusaktil, mis kehtiks loomulikult kogu Euroopa Liidus, oleks kaks eelist: need riigid saaksid Euroopa põhikirja, millest lähtuda, ning see aitaks kaasa sellise ettevõtluse staatusele ja nähtavusele;

28.  toonitab, et põhikiri annaks vastastikustele ühingutele võimaluse mastaabisäästuks, et säilitada tulevikus konkurentsivõime, ja suurendaks vastastikuste ühingute väärtustamist Euroopa poliitikas;

29.  rõhutab, et vastastikused ühingud on tugevad ja kestlikud organisatsioonid, mis on igas majandusvaldkonnas ning eriti kindlustus- ja sotsiaalkaitse valdkonnas finantskriisiga hästi toime tulnud ning kaasa aidanud vastupidavamale, mitmekesisemale turule; tuletab meelde, et vastastikused ühingud tegutsevad eriti aktiivselt valdkondades, mis on seotud elanikkonna vananemise ja sotsiaalsete vajadustega, nende tegevuse mõju pensionide valdkonnas loob Euroopa Liidu kodanikele täiendavaid võimalusi ning neil on keskne roll Euroopa sotsiaalmudeli säilitamisel;

30.  toonitab, et vastastikustel ühingutel ei ole aktsiaid, vaid need ühingud kuuluvad ühisomandisse ja tulud pigem investeeritakse uuesti kui jagatakse liikmetele; rõhutab, et tänu sellele on vastastikused ühingud kriisiga paremini toime tulnud kui teised erasektori ettevõtted;

31.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa põhikiri on vabatahtlik vahend lisaks olemasolevatele vastastikke ühinguid puudutavatele riiklikele õigusaktidele ning ei mõjuta seega juba olemasolevaid põhikirju, vaid on pigem nn 28. režiim, mis hõlbustab vastastikuste ühingute piiriülest tegevust;

32.  palub komisjonil arvestada vastastikuste ühingute eripäraga, et tagada võrdsed konkurentsitingimused, vältida sellega täiendavat diskrimineerimist ning kindlustada, et uued õigusaktid on proportsionaalsed, ning tagada õiglane, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik turg.

–  lisada oma resolutsiooni ettepaneku lisasse järgmised soovitused:

33.  on seisukohal, et ettevõtete mitmekesisuse peaks ELi lepingus selgelt kinnistama, ja teeb ettepaneku kaasata vastastikused ühingud ELi lepingu artiklisse 54;

34.  on seisukohal, et seadusandlik ettepanek võtta vastu Euroopa vastastikuste ühingute määrus peaks sisaldama sätteid järgmistel eesmärkidel:

– võimaldada Euroopa vastastikustel ühingutel toimida üksikisikute või juriidiliste isikute baasil;

– võimaldada vastastikustel ühingutel vabalt tegutseda Euroopa ühtsel turul, tugevdades seega ühtse turu põhimõtteid;

– võimaldada vastastikustel ühingutel kasutada Euroopa vastastikuste ühingute grupist tulenevaid eeliseid, eelkõige seoses kindlustust pakkuvate vastastikuste ühingutega Solventsus II direktiivi kontekstis;

35.  on seisukohal, et vastastikustele ühingutele võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks on vaja strateegiate ja meetmete kombinatsiooni, sealhulgas Euroopa põhikiri, mis annab neile võrdsed võimalused lisada oma organisatsioonile ja tegevusele Euroopa mõõde ning annab vastastikustele ühingutele sobiva õigusvahendi piiriüleste ja riikidevaheliste tegevuste hõlbustamiseks. Sellega seoses saaksid vastastikused ühingud tegutseda üle ELi vastavalt nende eriomasele juhtimisele;

36.  palub komisjonil arvestada, et liikmesriikide õigusaktides peaks kättesaadavaks tegema sellise vabatahtliku määruse, mis hõlmab vastastikuste ühingute juhtimise põhijooni ja põhimõtteid;

37.   palub komisjonil lisada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 alusel kavandatavasse õigusakti vastastikuste ühingute isikupõhiste ühingute põhiomadused, nimelt mittediskrimineerimise riskide selekteerimise osas ning liikmete demokraatiale suunatuse, et parandada kohalike kogukondade ja laiema ühiskonna sotsiaalseid tingimusi vastastikkuse vaimus;

38.  toonitab solidaarsuse põhimõtte olulisust vastastikustes ühingutes, kus kliendid on ka liikmed ja seega jagavad samu huve; tuletab meelde kapitali ühisomandi ja jagamatuse põhimõtet; rõhutab võrdse kasusaamise põhimõtet likvideerimisel, see tähendab, et varad peaks jaotama teistele vastastikustele ühingutele või organile, kelle eesmärk on vastastikuste ühingute toetamine ja edendamine;

39.  rõhutab, et Euroopa vastastikuste ühingute põhikiri ei tohiks mõjutada riiklikke kohustuslikke sotsiaalkindlustussüsteeme, mida juhivad vastastikused ühingud;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.12.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Nicole Sinclaire, Jutta Steinruck, Andrea Zanoni, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georges Bach, Françoise Castex, Edite Estrela, Sven Giegold, Jan Kozłowski, Svetoslav Hristov Malinov, Anthea McIntyre, Evelyn Regner, Birgit Sippel, Csaba Sógor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Jens Nilsson

• [1]  COM (2011) 0206.
• [2] ¹ Komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatis „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest” ” (COM (2011) 206)
• [3] ² Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Piotr Borys, Vytautas Landsbergis, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt, József Szájer, Axel Voss