RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks

30.5.2013 - (COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Emer Costello
PR_COD_1amCom


EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks

(COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0617),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0358/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse põhjendatud arvamusi, mille Rootsi Kuningriigi Riksdag, Ühendkuningriigi Parlamendi Ülem- ja Alamkoda ning Saksa Liidupäev esitasid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) raames ja milles kinnitatakse, et seadusandliku akti eelnõu ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2013. aasta arvamust[1],

–   olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1 ja 24, 34,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0183/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  juhib tähelepanu, et õigusakti ettepanekus nimetatud rahastamispaketti tuleb pidada näitlikuks ning lõplik variant tuleb esitada mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 osas kokkuleppele jõudmisel;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

(1) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Sellele vaatamata elas 2010. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus peaaegu neljandik eurooplastest (119,6 miljonit inimest), mis on umbes 4 miljonit rohkem kui eelnenud aastal. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ei ole kogu liidu ulatuses ühetaoliselt jaotunud, vaid olukorra tõsidus on liikmesriigiti erinev.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ja 2012. aastal elas peaaegu 8% liidu kodanikest ränga materiaalse puuduse tingimustes. Sageli on need inimesed liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate puudustkannatavate isikute hulgas on naised ja lapsed üleesindatud, samas on aga naised sageli vastutavad selle eest, et pered oleks toiduga kindlustatud ja tuleksid toime. Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma meetmeid, millega vältida igasugust diskrimineerimist, ja tagama meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse ning soolise mõõtme igakülgse arvessevõtmise abifondi ettevalmistuse, kavandamise, haldamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise igas etapis ning teavituskampaaniates ja heade tavade vahetamisel.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on rõhutatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 c) Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 on rõhutatud, et liit tunnustab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 d) Et ennetada haavavamate ja väikese sissetulekuga inimeste marginaliseerumist ning vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu suurenemist, tuleb vastu võtta strateegiad, mis toetavad aktiivset kaasamist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puuduse leevendamiseks.

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse ja ränga materiaalse puuduse leevendamiseks.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Abifondist ränka puudust kannatavate isikute eri rühmadele raha eraldamisel võib lähtuda ETHOSe (Euroopa kodutuse tüpoloogia) määratlusest.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b) Fond ei tohiks asendada riiklikke meetmeid, mida liikmesriikide valitsused võtavad selleks, et vähendada erakorralise toiduabi vajadust ning töötada nälja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse täielikuks kaotamiseks välja jätkusuutlikud eesmärgid ja meetmed.

Selgitus

Liikmesriigid peavad jätkama selliste pikaajaliste jätkusuutlike projektide edendamist, mille eesmärk on kaotada vaesus, puuduse kannatamine ja sotsiaalne tõrjutus. Seda kohustust ei saa mingil viisil asendada ega vähendada Euroopa fondi vahendite kasutamise abil.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c) Arvestades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate isikute arvu suurenemist ning asjaolu, et see tõus järgnevatel aastatel jätkub, tuleb fondi rahastamiseks ettenähtud vahendeid mitmeaastases finantsraamistikus suurendada.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d) Abifond peaks ka toetama liikmesriikide pingutusi, mille eesmärk on leevendada kodutute ränka materiaalset puudust.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ohutusega, mida jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele.

(6) Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses enim puudustkannatavatele isikutele jaotatava toiduabi ja esmase materiaalse abi ohutusega.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste toidu- ja materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kavade tulemuslik ja tõhus rakendamine.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Ühest küljest valitseb liidus ränk toidupuudus, kuid teisest küljest esineb palju toiduainete raiskamist. Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema teave selle kohta, kuidas kavatsetakse toiduainete raiskamise vähendamise ja toidupuudusega võitlemise meetmete vahelist koostoimet koordineeritud viisil ära kasutada. Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema kirjas ka see, kuidas kavatsetakse vähendada asjaajamisest tulenevaid tõrkeid, mis takistavad äriettevõtetel ja mitteäriettevõtetel annetamast liigseid toiduvarusid mittetulunduslikele organisatsioonidele, kes võitlevad toidupuuduse vastu.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b) Abifondist rahastatavate meetmete tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks tuleb soodustada koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel. Liikmesriikidel tuleks seetõttu edendada kõikide abifondist rahastatavate meetmete väljatöötamisse ja kohaldamisse kaasatud sidusrühmade kaasamist.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks, eelkõige siseriiklike olude arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus.

(9) Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks ja ESFi meetmetega maksimaalse koostoime tagamiseks, eelkõige riigisisestes oludes toimuvate võimalike muutuste arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Enim puudustkannatavate isikute eri vajaduste rahuldamiseks kõige tõhusamal ja asjakohasemal viisil ning toetuste paremaks suunamiseks peaks partnerluspõhimõtet rakendama abifondi kõikidel etappidel.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kogemuste ja parimate tavade vahetamine loob märkimisväärse lisaväärtuse ning komisjon peaks hõlbustama nende levitamist.

(10) Kogemuste ja parimate tavade vahetamine loob märkimisväärse lisaväärtuse, sest need soodustavad vastastikust õppimist, ning komisjon peaks hõlbustama ja edendama nende levitamist ning püüdma saavutada koostoimet heade tavade vahetamisega seoses abifondiga seotud fondidega, eelkõige ESFiga.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Rakenduskavade elluviimisel tehtud edusammude jälgimiseks peaksid liikmesriigid koostama ja esitama komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded, tagades seega olulise ja ajakohastatud teabe kättesaadavuse. Samal eesmärgil peaks komisjon korraldama iga liikmesriigiga kord aastas rakenduskava kahepoolse läbivaatamise, kui nad ei ole leppinud kokku teisiti.

(11) Rakenduskavade elluviimisel tehtud edusammude jälgimiseks peaksid liikmesriigid koostöös kaasatud valitsusväliste organisatsioonidega koostama ja esitama komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded, tagades seega olulise ja ajakohastatud teabe kättesaadavuse. Samal eesmärgil peaks komisjon korraldama iga liikmesriigiga kord aastas rakenduskava kahepoolse läbivaatamise, kui nad ei ole leppinud kokku teisiti.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka rakenduskava tööperioodi jooksul. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka rakenduskava tööperioodi jooksul. Hindamisel tuleb ühtlasi tagada lõplike abisaajate eraelu puutumatus. Hindamisel ei tohi enim puudustkannatavaid isikuid häbimärgistada. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Nagu rõhutatakse Eurostati uuringus „Materiaalse puuduse mõõtmine ELis – näitajad kogu elanikkonna kohta ning näitajad laste kohta”, on materiaalse puuduse valdkonnas läbi viidud olulisi uuringuid, tänu millele on võimalik lähemas tulevikus koguda puudustkannatavate leibkondade, täiskasvanute ja laste kohta täpsemaid andmeid.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b) Nende hindamiste läbiviimisel, mida täiendavad uuringud enim puudustkannatavate isikute kohta, tuleks silmas pidada, et puudus on kompleksne mõiste, mida on keeruline mõista, kui kasutada väikest näitajate arvu, kuna need võivad olla eksitavad ning seetõttu põhjustada ebaefektiivseid meetmeid.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 c) Nagu rõhutatakse Eurofoundi (2012) kolmandas Euroopa elukvaliteedi uuringus, tuleks liidus materiaalse puuduse mõõtmisel lähtuda võimetusest lubada endale kaupu, mida peetakse oluliseks vaatamata sellele, mida omatakse ja kui palju teenitakse. Selleks, et töötada välja puuduse indeks, mis võimaldab anda täpsemat hinnangut leibkondade materiaalse puuduse kohta, tuleks arvesse võtta näitajaid, nagu sissetuleku tase, sissetulekute ebavõrdsus, võime end ära majandada, võlad ja rahulolu elustandardiga.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused. Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks levitamiseks ning selleks, et tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete kohta, eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate kohustuste kohta.

(13) Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused. Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks levitamiseks ning selleks, et tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete kohta, eelkõige liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning toetusesaajate kohustuste kohta.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade maksimaalne kaasrahastamismäär, mis võtaks arvesse liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

(15) Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade kaasrahastamismäär. Nende liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega, tuleks samuti arvesse võtta.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada ühtseid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades asjakohased tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

(16) Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada ühtseid, lihtsaid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades asjakohased ja lihtsustatud tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa. Partnerorganisatsioonidel tuleks lubada jaotada täiendavat toiduabi, mis on pärit muudest allikatest kui määruse (EL) nr … [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarud.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Tuleb kindlaks määrata, mis tüüpi meetmeid võib komisjoni ja liikmesriikide algatusel võtta abifondist rahastatava tehnilise abi raames.

(18) Tuleb kindlaks määrata, mis tüüpi meetmeid võib komisjoni ja liikmesriikide algatusel võtta abifondist rahastatava tehnilise abi raames. Meetmete liik tuleks otsustada tihedas koostöös korraldusasutuste ja partnerorganisatsioonidega.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise ühised eeskirjad.

(27) Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise ühised lihtsad eeskirjad.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega või kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

(30) Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega, kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks või kui esineb olulisi viivitusi projektide rakendamises ja kui tõendatakse veenvalt, et projektide jaoks kehtestatud eesmärke ei saavutata.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Tagamaks et liidu eelarvest rahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid määratud asutused esitama komisjonile rakenduskava kohta juhtkonna kinnitava avalduse koos tõendatud raamatupidamise aastaaruandega, auditite lõpparuannete ja kontrollitoimingute iga-aastase kokkuvõtte ning sõltumatu audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruande.

(32) Tagamaks et liidu eelarvest rahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv ja lihtne raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid määratud asutused esitama komisjonile rakenduskava kohta juhtkonna kinnitava avalduse koos tõendatud raamatupidamise aastaaruandega, auditite lõpparuannete ja kontrollitoimingute iga-aastase kokkuvõtte ning sõltumatu audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruande.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära.

(35) Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära ning fondist toetust saavate organisatsioonide vabatahtlikku olemust.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamist, õigust isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, eakate õigusi, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keeldu. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(41) Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamist, õigust isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, õigust sotsiaalabile ja eluasemele, eakate õigusi, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keeldu. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 a) Võttes arvesse pakkumiskutse esitamise tähtaega, käesoleva määruse vastuvõtmiseks kuluvat aega ja rakenduskavade ettevalmistamiseks kuluvat aega, tuleb kehtestada eeskirjad, mis võimaldaksid 2014. aastal sujuvat üleminekut, et vältida toiduainetega varustamise katkemist.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 b) Tuleks tagada, et abifond täiendaks ESFi rahastatavaid programme ja tegevusi ning et see oleks võimalikult suurel määral ESFiga kooskõlastatud. Vaesusega võitlemisel tuleks vältida paralleelstruktuuride loomist, mis suurendavad halduskoormust ja muudavad koordineerimise ja koostoime keeruliseks.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus.

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus ja tõhusus.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused;

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on koostöös asjaomaste sidusrühmadega kehtestatud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud riigi pädevad ametiasutused;

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu või kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad artiklis 24 sätestatud abikõlblikkuskriteeriumidega kooskõlas enim puudustkannatavatele isikutele toidu- ja/või esmast materiaalset abi kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

(3) „riiklikud kavad” – mis tahes kava, millel on vähemalt osaliselt abifondiga samad eesmärgid, mida viiakse ellu riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste või mittetulundusühenduste poolt;

(3) „riiklikud kavad” – mis tahes kava, millel on vähemalt osaliselt abifondiga samad eesmärgid, mida viiakse ellu riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste või mittetulundusühenduste poolt;

(4) „toiming” – projekt, leping, või meede, mille on välja valinud rakenduskava korraldusasutus või mis on valitud tema vastutusel ja mis aitab kaasa toiminguga seotud rakenduskava eesmärkide saavutamisele;

(4) „toiming” – projekt, leping, või meede, mille on välja valinud rakenduskava korraldusasutus või mis on valitud tema vastutusel ja mis aitab kaasa toiminguga seotud rakenduskava eesmärkide saavutamisele;

(5) „lõpetatud toiming” – toiming, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on toetusesaajad teinud kõik nõutud maksed ja toetusesaajatele on välja makstud vastava rakenduskava kohane toetus;

(5) „lõpetatud toiming” – toiming, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on toetusesaajad teinud kõik nõutud maksed ja toetusesaajatele on välja makstud vastava rakenduskava kohane toetus;

(6) „toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus;

(6) „toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus;

(7)lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

(7) lõplik abisaaja” – isikud, kes kannatavad toidu- ja/või materiaalse puuduse all ja kes saavad abifondist mitterahalist abi ja/või kes saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

 

(7 a) „kaasnevad meetmed” – meetmed, mis hõlmavad rohkemat kui toidu- ja esmase materiaalse abi andmist ja mille eesmärk on lõpetada sotsiaalne tõrjutus ja lahendada sotsiaalseid hädaolukordi mõjuvõimsamal ja jätkusuutlikumal viisil;

(8) „riiklik toetus” – toimingu jaoks antud mis tahes rahaline toetus riiklikust eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarvest, abifondiga seotud ELi eelarvest, avalik-õiguslike asutuste või avalik-õiguslike asutuste ühenduste eelarvest või mis tahes avaliku sektori asutuse eelarvest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses;

(8) „riiklik toetus” – toimingu jaoks antud mis tahes rahaline toetus riiklikust eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarvest, abifondiga seotud ELi eelarvest, avalik-õiguslike asutuste või avalik-õiguslike asutuste ühenduste eelarvest või mis tahes avaliku sektori asutuse eelarvest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses;

(9) „vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

(9) „vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

(10) „aruandeaasta” – ajavahemik 1. juulist 30. juunini, välja arvatud esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015; lõpparuande aasta hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023;

(10) „aruandeaasta” – ajavahemik 1. juulist 30. juunini, välja arvatud esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015; lõpparuande aasta hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023;

(11) „majandusaasta” – ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

(11) „majandusaasta” – ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga.

1. Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalset kaasatust ning võitleb vaesusega Euroopa Liidus, aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus, ja täiendab ESFi. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide, eelkõige toidupuuduse leevendamisel ja kaotamisel, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust.

 

2. Abifond aitab kaasa toidupuuduse lõplikule kaotamisele ning see annab enim puudustkannatavatele isikutele võimaluse elada inimväärset elu. Seda eesmärki ja fondi struktuurset mõju hinnatakse nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi seisukohast.

 

3. Abifond täiendab, mitte ei asenda ega vähenda riiklikke jätkusuutlikke vaesuse kaotamise ja sotsiaalse kaasatuse programme, mis jäävad liikmesriikide vastutusalasse.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja/või lõplikele abisaajatele isiklikuks kasutamiseks mõeldud esmast materiaalset abi, sh stardipakette.

2. Abifond võib toetada kaasnevaid meetmeid, mis täiendavad toidu ja kaupade jaotamist ning aitavad kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele.

2. Abifond võib toetada kaasnevaid meetmeid, mis täiendavad toidu- ja esmast materiaalset abi, aitavad kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele ja tervislikule toitumisele ning vähendavad sõltumist abist. Sellised meetmed peaksid olema tihedalt seotud ESFi kohaliku tegevusega ja selliste organisatsioonide tegevusega, kelle põhieesmärk on vaesuse kaotamine.

 

2 a. Abifondist võib anda toetusesaajatele abi, et kasutada tõhusamalt kohalikke toiduainete tarneahelaid, suurendades ja mitmekesistades nii enim puudustkannatavatele isikutele antavate toiduainete koguseid ning vähendades ja ennetades toiduainete raiskamist.

3. Abifond edendab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja heade tavade levitamist seoses enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi andmisega.

3. Abifond edendab Euroopa tasandil vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja heade tavade levitamist seoses enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi andmisega. Kaasata võib ka asjaomaseid organisatsioone ja projekte, mille puhul ei kasutata abifondi vahendeid.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. ELi eelarvest abifondile eraldatud osa rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames kooskõlas finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud komisjoni algatusel antav tehniline abi, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames vastavalt finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktile a.

1. ELi eelarvest abifondile eraldatud osa rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames kooskõlas finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud komisjoni algatusel antav tehniline abi, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames vastavalt finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktile a.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abifondilt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abifondilt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.

3. Abifondilt saadavat toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös.

3. Abifondilt saadavat toetust antakse tihedas koostöös komisjoni ja liikmesriikidega, kes teevad omakorda toostööd pädevate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonidega.

4. Liikmesriigid ja nende selleks määratud asutused vastutavad rakenduskavade elluviimise ja käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise eest kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva määrusega.

4. Liikmesriigid ja nende selleks määratud asutused või vajaduse korral pädevad piirkondlikud omavalitsused vastutavad rakenduskavade elluviimise ja käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise eest kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva määrusega.

5. Abifondi rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga seotud vajalike finants- ja haldusressursside osas, võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja lähtub eraldatud toetuse suurusest.

5. Abifondi rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga seotud vajalike finants- ja haldusressursside osas, võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja lähtub eraldatud toetuse suurusest.

6. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma kohustustega koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega.

6. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma kohustustega ja selleks, et vältida kahekordset rahastamist, koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige tervishoiu valdkonnas võetud liidu meetmetega.

7. Komisjon, liikmesriigid ja toetusesaajad rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 26.

7. Komisjon, liikmesriigid ja toetusesaajad rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 26.

8. Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.

8. Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning partnerorganisatsioonide tiheda ja korrapärase konsulteerimise abil, rakendades fondi meetmeid mõju hindamisel.

9. Komisjon ja liikmesriigid täidavad abifondiga seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.

9. Komisjon ja liikmesriigid võtavad meetmeid abifondi tulemuslikkuse tagamiseks ja täidavad abifondiga seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.

10. Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

10. Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi ettevalmistuse, kavandamise, haldamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise eri etappide jooksul, samuti teavituskampaaniates ja heade tavade vahetamisel, kasutades võimaluse korral andmeid, mis on kummagi soo kohta eraldi välja toodud. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ja sellega seotud programmide ja operatsioonide ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

11. Toimingud, mida finantseeritakse abifondist, peavad olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike seadustega. Eelkõige võib abifondi kasutada üksnes selleks, et toetada sellise toidu või kaupade jaotamist, mis vastavad tarbijaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele.

11. Toimingud, mida finantseeritakse abifondist, peavad olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike seadustega. Eelkõige võib abifondi kasutada üksnes selleks, et toetada sellise toidu- ja esmase materiaalse abi jaotamist, mis vastab tarbijaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele.

 

11 a. Võimaluse korral põhineb toiduainete valik tasakaalustatud ja kvaliteetse, sh värske toidu põhimõttel ja see peaks toetama lõplike abisaajate tervislikku toitumist.

12. Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja kaubad objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja kaupade (kui neid jaotatakse) valikukriteeriumid võtavad arvesse ka kliima- ja keskkonnaalaseid aspekte, eelkõige eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket.

12. Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja esmase materiaalse abi objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud enim puudustkannatavate isikute vajadustega.

 

12 a. Võimaluse korral tuleks kliima ja keskkonna säästmiseks seada esmatähtsale kohale kohalikud ja piirkondlikud tooted ja pöörata jaotusahela igas etapis eritähelepanu toidujäätmete tekke vähendamisele. See võib hõlmata ka partnerlussuhteid, mis on ettevõtetega sotsiaalse ettevõtluse raames sõlmitud kogu toiduahela ulatuses.

 

12 b. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abifondist abi jaotamisel austataks enim puudustkannatavate inimeste väärikust.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 2 500 000 000 eurot 2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate kaupa.

1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ajavahemikul 2014–2020 ette nähtud koguvahendite summa ei ole reaalväärtuses väiksem kui summa, mis 2007.−2013. aastal eraldati puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa toiduabiprogrammile.

Selgitus

Seadusandlikus ettepanekus nimetatud rahastamispakett kujutab endast ainult kava ning see määratakse lõplikult kindlaks alles siis, kui jõutakse kokkuleppele mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses. Komisjoni ettepanekus esitatud eelarve ei ole piisavalt kooskõlas enim puudustkannatavate isikute abivajadusega ning eelarve on praeguse perioodi omast oluliselt väiksem, ehkki kohaldusala on palju laiem. Et vaesus levib ELis üha enam, tuleks abifondile ajavahemikus 2014−2020 eraldatavat iga-aastast summat suurendada, et fondi laiendatud kohaldusala, nagu komisjon on selle ette näinud, oleks võimalik rakendada.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võtab otsuse vastu rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, võttes arvesse järgmisi Eurostati kehtestatud kriteeriume:

3. Komisjon võtab otsuse vastu rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, lähtudes kõige viimastest Eurostati kehtestatud kriteeriumidest, mis puudutavad:

(a) elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(a) kogu elanikkonna protsentuaalse osana elanikkonda, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(b) elanikkond, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

(b) hiljutist muutust elanikkonna seas, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

 

(a a) sellele eraldatud osa summa, mida kavatsetakse kasutada;

(a) rakenduskava raames käsitletava materiaalse puuduse liigi (liikide) kindlaksmääramine ja valimise põhjendus, iga käsitletava materiaalse puuduse liigi peamised näitajad ning toidu või kaupade jaotamise eesmärgid ja võetavad kaasnevad meetmed, võttes arvesse artikli 14 kohaselt tehtud eelhindamise tulemusi;

(a) käsitletava materiaalse puuduse liigi (liikide) valimise põhjendus ning rakenduskava kirjeldus ja peamised näitajad, võttes arvesse artikli 14 kohaselt tehtud eelhindamise tulemusi;

(b) asjakohase riikliku kava kirjeldus iga käsitletava materiaalse puuduse liigi kohta;

(b) asjakohase riikliku kava kirjeldus iga käsitletava materiaalse puuduse liigi kohta;

(c) enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(c) enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(d) toimingute valiku kriteeriumid ja valikumehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(d) toimingute valiku kriteeriumid ja valikumehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(e) partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(e) partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(f) mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga;

(f) mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga, näidates selget erisust kahe fondi kaetavate meetmete vahel;

 

(f a) artiklis 5 kehtestatud põhimõtete täitmiseks mõeldud konkreetsete meetmete kirjeldus ja eraldatud rahasumma;

(g) rakenduskava nende rakendussätete kirjeldus, millega määratakse kindlaks korraldusasutus, sertifitseerimisasutus (vajaduse korral), auditeerimisasutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb, ning järelevalvemenetluse kirjeldus;

(g) rakenduskava nende rakendussätete kirjeldus, millega määratakse kindlaks korraldusasutus, sertifitseerimisasutus (vajaduse korral), auditeerimisasutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb, ning järelevalvemenetluse kirjeldus;

(h) nende meetmete kirjeldus, mis võetakse, et kaasata rakenduskava ettevalmistamisse pädevaid piirkondlikke, kohalikke ja muid avalik-õiguslikke asutusi, samuti kodanikuühiskonda esindavaid asutusi ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavaid asutusi;

(h) nende meetmete kirjeldus, mis võetakse, et kaasata rakenduskava ettevalmistamisse pädevaid piirkondlikke, kohalikke ja muid avalik-õiguslikke asutusi, samuti kodanikuühiskonda esindavaid asutusi ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavaid asutusi;

(i) artikli 25 lõike 2 kohase kavandatava tehnilise abi kasutamise kirjeldus, mis hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada toetusesaajate haldussuutlikkust täita rakenduskavaga ettenähtud ülesandeid;

(i) artikli 25 lõike 2 kohase kavandatava tehnilise abi kasutamise kirjeldus, mis hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada toetusesaajate haldussuutlikkust täita rakenduskavaga ettenähtud ülesandeid;

(j) rahastamiskava koos järgmise kahe tabeliga:

(j) rahastamiskava koos järgmise kahe tabeliga:

i) tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada ja artikliga 18 kooskõlas olev kaasrahastamise määr;

i) tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada ja artikliga 18 kooskõlas olev kaasrahastamise määr;

ii) tabel, milles on esitatud kogu rakenduskava tööperioodi jooksul rakenduskava raames toetuseks eraldatavate rahaliste assigneeringute kogusumma iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ning kaasnevate meetmete kohta.

ii) tabel, milles on esitatud kogu rakenduskava tööperioodi jooksul rakenduskava raames toetuseks eraldatavate rahaliste assigneeringute kogusumma iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ning kaasnevate meetmete kohta.

Punktis e osutatud partnerorganisatsioonid, kelle vahetu tegevus hõlmab toidu või kaupade jaotamist, võtavad ise materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond seda tegevust toetab või mitte.

Punktis e osutatud partnerorganisatsioonid, kelle vahetu tegevus hõlmab toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamist, võtavad ise või koostöös muude organisatsioonidega materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond seda tegevust toetab või mitte.

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutustega, kodanikuühiskonda esindavate organitega ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate organitega.

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutustega ning asjaomaste sidusrühmadega. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavad oleksid tihedalt seotud riigi sotsiaalse kaasamise poliitikaga.

3. Liikmesriigid koostavad oma rakenduskavad vastavalt I lisas esitatud vormile.

3. Liikmesriigid koostavad oma rakenduskavad vastavalt I lisas esitatud vormile.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik võib esitada taotluse rakenduskava muutmiseks. Taotlusele tuleb lisada läbivaadatud rakenduskava ning muudatuste põhjendused.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Platvorm

Heade tavade vahetamine

Komisjon loob liidu tasandil platvormi, et soodustada kogemuste vahetamist, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist ja asjakohaste tulemuste levitamist enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi osutamise valdkonnas.

Komisjon soodustab liidu tasandil kogemuste vahetamist, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist ja sotsiaalset innovatsiooni, ühendades kõigist liikmesriikidest pärit partnerorganisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi.

Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil.

Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil, ning annab seejärel Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegset tagasisidet.

 

Komisjon toetab ka abifondiga seotud tulemuste, aruannete ja muu teabe levitamist internetis.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks iga-aastase aruande rakenduskava elluviimise kohta eelmisel majandusaastal.

1. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks iga-aastase aruande rakenduskava elluviimise kohta eelmisel majandusaastal.

2. Liikmesriigid koostavad iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud, lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust.

2. Liikmesriigid koostavad iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud, lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust.

 

Nende näitajate hulka kuuluvad:

 

(a) hiljutised muutused tõsisele materiaalsele puudusele suunatud sotsiaalvaldkonna kulutustes nii absoluutarvudes, suhtes SKPga kui ka suhtes kogu avaliku sektori kulutustega;

 

(b) hiljutised muutused sotsiaalvaldkonna õigusaktides, milles käsitletakse toetusesaajate ja muude ränga materiaalse puudusega tegelevate organisatsioonide juurdepääsu rahastusele.

3. Iga-aastased rakendusaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu vajaliku teabe vastavalt lõikes 2 osutatud vormile, mis hõlmab ka ühiseid näitajaid. Kui iga-aastane rakendusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest 15 tööpäeva jooksul alates rakendusaruande kättesaamisest. Kui komisjon ei ole kõnealust teavet tähtaja jooksul edastanud, loetakse aruanne vastuvõetavaks.

3. Iga-aastased rakendusaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu vajaliku teabe vastavalt lõikes 2 osutatud vormile, mis hõlmab ka ühiseid näitajaid. Kui iga-aastane rakendusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest 15 tööpäeva jooksul alates rakendusaruande kättesaamisest. Kui komisjon ei ole kõnealust teavet tähtaja jooksul edastanud, loetakse aruanne vastuvõetavaks.

4. Komisjon vaatab iga-aastase rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kahe kuu jooksul alates iga-aastase rakendusaruande kättesaamisest.

4. Komisjon vaatab iga-aastase rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kahe kuu jooksul alates iga-aastase rakendusaruande kättesaamisest.

Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

5. Liikmesriik esitab rakenduskava elluviimise lõpparuande 30. detsembriks 2023.

5. Liikmesriik esitab rakenduskava elluviimise lõpparuande 30. detsembriks 2023.

Liikmesriigid koostavad lõpliku rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud.

Liikmesriigid koostavad lõpliku rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud.

Komisjon vaatab lõpliku rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest viie kuu jooksul alates lõpliku aruande kättesaamisest.

Komisjon vaatab lõpliku rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest viie kuu jooksul alates lõpliku aruande kättesaamisest.

Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

6. Komisjon võtab iga-aastase rakendusaruande vormi, sh loetelu lõpliku rakendusaruande ühiste näitajate kohta, vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

6. Komisjon võtab iga-aastase rakendusaruande vormi, sh loetelu lõpliku rakendusaruande ühiste näitajate kohta, vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

7. Komisjon võib esitada liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist. Korraldusasutus teavitab komisjoni võetud parandusmeetmetest kolme kuu jooksul.

7. Komisjon võib esitada liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist. Korraldusasutus teavitab komisjoni võetud parandusmeetmetest kolme kuu jooksul.

8. Korraldusasutus avalikustab iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande kokkuvõtte.

8. Korraldusasutus avalikustab iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande kokkuvõtte.

 

8 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigel ajal iga-aastaste rakendusaruannete kokkuvõtte ning lõpliku rakendusaruande.

 

8 b. Rakendamisaruandeid käsitlev menetlus ei tohi olla eraldatud vahendite ja toetuse olemusega võrreldes ülemäärane ning ei tohi põhjustada tarbetut halduskoormust.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kahepoolne läbivaatamiskoosolek

Kahepoolsed läbivaatamiskoosolekud

1. Alates 2014. aastast kuni 2022. aastani kohtuvad komisjon ja liikmesriigid igal aastal, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et läbi vaadata rakenduskava elluviimisel tehtud edusammud, võttes arvesse iga-aastast rakendusaruannet ja vajaduse korral artikli 11 lõikes 7 osutatud komisjoni tähelepanekuid.

1. Alates 2014. aastast kuni 2022. aastani kohtuvad komisjon ja liikmesriigid igal aastal, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et läbi vaadata rakenduskava elluviimisel tehtud edusammud, võttes arvesse iga-aastast rakendusaruannet ja vajaduse korral artikli 11 lõikes 7 osutatud komisjoni tähelepanekuid.

2. Kahepoolset läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon.

2. Kahepoolset läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon.

3. Liikmesriigid tagavad, et pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud järelmeetmed.

3. Liikmesriigid tagavad, et pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud järelmeetmed, ja viitavad sellele järgmise aasta või vajaduse korral järgmiste aastate rakendusaruandes.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.

2. Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad rakenduskava elluviimise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus.

2. Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad rakenduskava elluviimise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus, kuid need ei või mingil juhul sisaldada lõplike abisaajate isikuandmeid.

 

2 a. Hindamised ei tohi olla eraldatud vahendite ja toetuse olemusega võrreldes ülemäärased ning ei tohi põhjustada tarbetut halduskoormust.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid viivad läbi rakenduskava eelhindamise.

1. Liikmesriigid viivad läbi rakenduskava eelhindamise.

2. Eelhindamine viiakse läbi ameti vastutusel, kes vastutab rakenduskava ettevalmistamise eest. Eelhindamine esitatakse komisjonile rakenduskavaga ühel ajal koos kommenteeritud kokkuvõttega.

2. Eelhindamine viiakse läbi ameti vastutusel, kes vastutab rakenduskava ettevalmistamise eest. Eelhindamine esitatakse komisjonile rakenduskavaga ühel ajal koos kommenteeritud kokkuvõttega.

3. Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist:

3. Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist:

(a) panus liidu eesmärgi saavutamisse vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, võttes arvesse käsitletava materiaalse puuduse liiki ja siseriiklikke olukorda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja materiaalse puuduse osas;

(a) panus liidu eesmärgi saavutamisse vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses või vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, võttes arvesse käsitletava materiaalse puuduse liiki ja siseriiklikke olukorda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja materiaalse puuduse osas;

 

(a a) panus toidujäätmete tekke vähendamisse;

(b) kavandatava rakenduskava sisemine sidusus ja seos muude asjakohaste rahastamisvahenditega;

(b) kavandatava rakenduskava sisemine sidusus ja seos muude asjakohaste rahastamisvahenditega;

(c) eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla rakenduskava eesmärkidega;

(c) eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla rakenduskava eesmärkidega;

(d) eeldatavate väljundite panus tulemuste saavutamisse;

(d) eeldatavate väljundite panus abifondi eesmärkide saavutamisse;

 

(d a) asjaomaste sidusrühmade tõhus kaasamine rakenduskava väljatöötamisse ja rakendamisse;

(e) rakenduskava järelevalvemenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus.

(e) rakenduskava järelevalvemenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskava tööperioodi jooksul võib korraldusasutus viia läbi hindamisi rakenduskava tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks.

1. Rakenduskava tööperioodi jooksul hindab korraldusasutus rakenduskava tulemuslikkust ja tõhusust.

2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon võtab pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

3. Komisjon võib rakenduskava hindamisi teha oma algatusel.

3. Komisjon võib omal algatusel rakenduskavasid hinnata.

 

3 a. Komisjon esitab abifondi vahehindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2018. aasta märtsis.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata saavutatud tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata abifondi tõhusust ja tulemuslikkust ning saavutatud tulemuste järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid annavad teavet abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline teave on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi panuse nähtavus.

1. Komisjon ja liikmesriigid annavad teavet abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline teave on suunatud eriti enim puudustkannatavatele isikutele, kuid ka laiemale üldsusele ja meediale. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi, liikmesriikide ja partneriorganisatsioonide poolt liidu sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisse antud panuse nähtavus ilma lõplikke abisaajaid häbimärgistamata.

2. Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab korraldusasutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt toetusesaaja nime, aadressi, eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse liiki.

2. Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab korraldusasutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt toetusesaaja nime, aadressi, eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse liiki.

Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kaheteist kuu tagant.

Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kaheteist kuu tagant.

3. Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.

3. Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades ilma lõplikke abisaajaid häbimärgistamata kas vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) või mõistliku suurusega liidu lipu üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toidu- ja/või esmast materiaalset abi jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.

Kui toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel on oma veebileht, esitatakse seal toimingu lühikirjeldus, sealhulgas teave selle eesmärkide ja tulemuste kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu rahalist toetust.

Kui toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel on oma veebileht, esitatakse seal toimingu lühikirjeldus, sealhulgas teave selle eesmärkide ja tulemuste kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu rahalist toetust.

4. Toetusesaaja ja partnerorganisatsioonide kõigi teabe- ja teabevahetusmeetmete puhul osutatakse toimingu jaoks abifondist saadud toetusele, kasutades selleks Euroopa Liidu embleemi ning viidet liidule ja abifondile.

4. Toetusesaaja ja partnerorganisatsioonide kõigi teabe- ja teabevahetusmeetmete puhul osutatakse toimingu jaoks abifondist saadud toetusele, kasutades selleks Euroopa Liidu embleemi ning viidet liidule ja abifondile.

5. Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Korraldusasutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.

5. Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Korraldusasutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale artiklile, toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artiklitele 13–17 toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskava kaasfinantseerimise määr ei tohi olla suurem kui 85% avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

1. Rakenduskava kaasrahastamise määr on 85 % avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Seda võib artikli 19 lõikes 1 nimetatud juhtudel suurendada. Liikmesriigid võivad toetada abifondide tegevust täiendavatest riiklikest fondidest.

 

1 a. Abifondi tegevust ei kaasrahasta mingil juhul toetusesaajad.

2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes kohaldatav kaasfinantseerimise määr ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.

2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes kohaldatav kaasfinantseerimise määr ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.

3. Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100% ulatuses.

3. Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100% ulatuses.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle rakenduskava suhtes kehtestatud kaasfinantseerimise määra. Suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse, ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriigi puhul on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

1. Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle rakenduskava suhtes kehtestatud kaasfinantseerimise määra. Suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse, ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriigi puhul on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

(a) kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 raames;

(a) kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 raames;

(b) kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele eurot, saab ta keskmise tähtajaga finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 raames;

(b) kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele eurot, saab ta keskmise tähtajaga finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 raames;

(c) liikmesriik saab finantsabi vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

(c) liikmesriik saab finantsabi vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

2. Olenemata lõikest 1 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori toetus ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

2. Olenemata lõikest 1 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku ja/või erasektori toetus ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskavast toetust saavad toimingud peavad toimuma rakenduskavaga hõlmatud liikmesriigis.

1. Rakenduskavast toetust saavad toimingud peavad toimuma rakenduskavaga hõlmatud liikmesriigis.

2. Toiminguteks võib rakenduskavast toetust saada juhul, kui need on valitud õiglase ja läbipaistva menetluse abil ning rakenduskavaga kehtestatud kriteeriumide alusel.

2. Toiminguteks võib rakenduskavast toetust saada juhul, kui need on valitud õiglase ja läbipaistva menetluse abil ning rakenduskavaga kehtestatud kriteeriumide alusel.

3. Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

3. Toiduaineid ja/või esmase materiaalse abi alla kuuluvaid lõplikele abisaajatele isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaupu võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta. Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks.

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta. Peale selle võivad partnerorganisatsioonid jaotada toiduabi, mis on pärit muudest allikatest kui määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarud.

Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, rakendab komisjon menetlusi, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e, mille alusel võib käesoleva määruse kohaldamisel sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, rakendab komisjon menetlusi, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e, mille alusel võib käesoleva määruse kohaldamisel sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

4. Sellist materiaalset abi antakse enim puudustkannatavatele isikutele tasuta.

4. Toiduaineid ja esmase materiaalse abi alla kuuluvaid kaupu antakse enim puudustkannatavatele isikutele eranditult tasuta.

5. Toiminguid, milleks saadakse toetust abifondilt, ei toetata muudest liidu vahenditest.

5. Toiminguid, milleks saadakse toetust abifondilt, ei toetata kahekordse rahastamise vältimiseks muudest liidu vahenditest. Toetusesaajatel ei ole aga keelatud taotleda abi mõnest muust Euroopa fondist, nagu ESF, et võtta täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on vähendada vaesust ja soodustada sotsiaalset kaasamist.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskavast toetuse saamiseks on abikõlblikud järgmised kulud:

1. Rakenduskavast toetuse saamiseks on abikõlblikud järgmised kulud:

(a) kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a) lõplike abisaajate jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmase materiaalse abi alla kuuluvate kaupade ostukulud;

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu lõplikele abisaajatele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja esmase materiaalse abi alla kuuluvate kaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(c) partnerorganisatsioonile tekkinud haldus, transpordi ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(c) partnerorganisatsioonile tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest või 5 % toiduainete määruse (EL) nr … [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt üle kantud sekkumisvarude väärtusest;

 

(c a) partnerorganisatsioonile toidujäätmete kogumisel tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud;

(d) partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese materiaalse abi osutamisel enim puudustkannatavate isikutele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(d) partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese või kaudse esmase materiaalse abi osutamisel abisaajatele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(e) vastavalt artiklile 25 kantud kulud.

(e) vastavalt artiklile 25 kantud kulud.

2. Rakenduskavast toetuse saamise tingimustele ei vasta järgmised kulud:

2. Rakenduskavast toetuse saamise tingimustele ei vasta järgmised kulud:

(a) laenuintress;

(a) laenuintress;

(b) kasutatud kaupadega seotud kulud;

(b) kasutatud kaupadega seotud kulud;

(c) käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(c) käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse.

4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse. Auditeerimisasutuseks võib määrata riigi auditeerimisasutuse või kontrollikoja.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.

(e) koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. koostab finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punkti a osutatud aastaaruande.

2. koostab finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punkti a osutatud aastaaruande.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. pidada arvestust sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse liidu üldeelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.

8. pidada arvestust sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse abifondi tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile, kui viimane seda taotleb.

4. Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile. Komisjonil on õigus nõuda auditeerimisasutuselt auditistrateegia muutmist, mis on komisjoni arvates vajalik selleks, et tagada auditite nõuetekohane ja rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditele vastav läbiviimine. Sel viisil tagab komisjon, et tulemusauditit on piisavalt arvesse võetud.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse artikli 56 lõikele 5;

(a) audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõikele 5;

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Komisjon nõuab liikmesriikidelt meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu eelarvelised kulukohustused iga rakenduskava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Komisjoni otsus, millega rakenduskava vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 81 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.

Liidu eelarvelised kulukohustused iga rakenduskava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Komisjoni otsus, millega rakenduskava vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 84 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates aastast 2015 kuni aastani 2022 (k.a) esitavad määratud asutused majandusaasta lõpule järgnenud aasta 15. veebruariks komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse artikliga 56:

1. Alates aastast 2015 kuni aastani 2022 (k.a) esitavad määratud asutused majandusaasta lõpule järgnenud aasta 15. veebruariks komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse artikliga 59:

(a) vastavalt artiklile 32 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5;

(a) vastavalt artiklile 32 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5;

(b) juhtkonna kinnitav avaldus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5;

(b) juhtkonna kinnitav avaldus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5;

(c) iga-aastane kokkuvõte lõplikest audititest ja tehtud kontrollimistest, sealhulgas tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

(c) iga-aastane kokkuvõte lõplikest audititest ja tehtud kontrollimistest, sealhulgas tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

(d) määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud audiitori järeldusotsus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5, ning kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid.

(d) määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud audiitori järeldusotsus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5, ning kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane periood algab selle aasta 31. detsembril, mil komisjon teeb raamatupidamisarvestuse heakskiitmise otsuse vastavalt artiklile 47, või hiljemalt lõppmaksete tasumise kuupäevast.

1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks viie aasta vältel. Viieaastane periood algab lõppmaksete tasumise kuupäevast.

Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

Viieaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 60 a

 

Üleminekusätted

 

Komisjon ja liikmesriigid tagavad üleminekusätete abil, et toetuskõlblik tegevus võib alata 1. jaanuaril 2014, isegi kui rakenduskavasid ei ole veel esitatud.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  • [1]  ELT C 133, 9.5.2013, lk 62.

SELETUSKIRI

Strateegia „Euroopa 2020” raames on Euroopa Liit seadnud endale eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad.

Majandus- ja rahanduskriis aga suurendab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogu liidus. Ligi 120 miljonit eurooplast – kahe aasta jooksul on see arv suurenenud 6 miljoni võrra ning moodustab praegu peaaegu ühe neljandiku kogu Euroopa elanikkonnast –, oli 2011. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Üle 40 miljoni inimese kannatab ränka materiaalset puudust. Üks kümnest alla 60-aastatest elab madala tööhõivega leibkonnas.

Materiaalse puuduse üks peamine tunnusjoon on juurdepääsu puudumine piisavale kogusele ja kvaliteetsele toidule. 43 miljonit eurooplast ei saa endale lubada ülepäeviti liha, kana või kala (või taimetoitlasele sobivat alternatiivi) – mis on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud kui põhivajadus. Lapsed on eriti vastuvõtlikud toidupuuduse suhtes ning halvad toitumismudelid võivad mõjuda ebasoodsalt ajutegevuse arengule ja õppimisvõimele ning nende tervisele tulevikus.

Materiaalse puuduse eriti ränk vorm on kodutus. Kodutuse ulatust on raske hinnata, kuid hinnangute kohaselt oli ajavahemikul 2009–2010 Euroopas 4,1 miljonit kodutut inimest. Kriis suurendab kodutute hulka ning nende seas on üha rohkem lastega perekondi, noori (kuni 20 % Taanis ja 15 % Hollandis) ja sisserändaja taustaga inimesi.

2011. aastal oli liidus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus üle 25 miljoni lapse. Peaaegu 6 miljonil lapsel puudub võimalus kanda uusi (kasutamata) riideid ja ligi 5 miljonil lapsel ei ole kaht paari sobiva suurusega jalatseid. Euroopa kollektiivne sotsiaalne ja majanduslik tulevik sõltub osaliselt meie võimest peatada puuduste ülekandmine põlvkondade vahel, ometi on meie lapsed rohkem avatud vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohule kui muu elanikkond (vastavalt 27,1 % ja 23,5 %). Vaid viies liikmesriigis (Küpros, Taani, Soome, Sloveenia ja Rootsi) oli laste puhul vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht väiksem muu elanikkonnaga võrreldes. Isegi kui üldine vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht püsib ühtlasena, siis lastele avanev oht suureneb (nt Saksamaal). Lapsed, kes kannatavad materiaalse puuduse all, ei saavuta tõenäoliselt koolis nii häid tulemusi kui nende jõukamad eakaaslased ja täiskasvanuna on neil keerulisem ära kasutada kogu oma potentsiaali.

Samas on majandus- ja rahanduskriis vähendanud mitme liikmesriigi võimalusi toetada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid inimesi. 2011. aastal oli ohus elavate inimeste arv taas 2008. aasta tasemel ning enamik liikmesriike ei ole saavutanud edu neile 2020. aastaks seatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eesmärkide saavutamisel.

Liidu peamine vahend tööhõive toetamisel, vaesuse vastu võitlemisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel on praegu ja edaspidi Euroopa Sotsiaalfond (ESF). Kuid ESFi tööhõive edendamise kontseptsioon tähendab, et põhivajadustega inimesed on tihti tööturust liiga kaugel (nt lapsed) või liialt tõrjutud, et selle sekkumistegevusest kasu saada (nt kodutus).

Alates 1987. aastast on ELi programmi „Toiduabi jaotamine enim puudustkannatavatele isikutele“ raames (edaspidi „toiduabiprogramm“) võimaldatud liikmesriikidel teha toiduabi eesmärgina ülejäägid (sekkumisvarud) kättesaadavaks. 2011. aastal sai ligikaudu 19 miljonit inimest toiduabiprogrammist kasu. Osalevate liikmesriikide arv on tõusnud 2001. aasta üheksalt kahekümneni 2012. aastal, samal ajal on mitmed liikmesriigid nagu Saksamaa, Madalmaad, Ühendkuningriik ja Taani, kes eelnevalt osalesid, sellest nüüdseks loobunud. Kui välja arvata mõned väiksemahulised ELi toetatud sotsiaalsed katseprojektid, on toiduabiprogramm ainus ELi programm, mis jõuab ühiskonnas tõrjutud inimesteni. Alates toiduabiprogrammi asutamisest on see olnud toiduabi pakkuvatele organisatsioonidele tähtsaks toetuseks. Kuigi programm ei ole kunagi püüdnud liikmesriikides toidupuuduse probleemi lahendada, on toiduabiprogrammiga ja kõrvalteenustega seotud organisatsioonid seisukohal, et sellise toetuse prognoositavus on nende tegevusele hädavajalik osa, mis võimaldab neil mobiliseerida vabatahtlikke ja hõlbustada ning võimaldada juurdepääs teistele rahastamise vahenditele ja/või mitterahalistele toetustele.

Kuid seoses sekkumisvarude vähenemisega viimaste aastate jooksul ning selliste varude eeldatava puudumise tõttu tulevikus on toiduabiprogramm kaotanud oma algse aluse ning programm lõpetatakse 2013. aasta lõpus. Arvestades nõudlust ohustaks toiduabiprogrammi lõpetamine käesoleva aasta lõpus ilma uue asendusprogrammita mitmes liikmesriigis toiduabiprogrammide tegevust tõsiselt. Toidupanku esindavad suured heategevusühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ja lastega või kodutute inimestega või nende nimel töötavad organisatsioonid on korduvalt nõudnud ELi jätkuvat toetust pärast 2013. aastat. Samuti on nõudnud Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja kohalikud asutused üle terve liidu.

Kavandatava abifondi peamised elemendid

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3. See näeb ette „erimeetmete” vastuvõtmist väljaspool struktuurifondi, mis on ette nähtud [ELi] majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks” (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174)”.

Aastateks 2014–2020 ette nähtud 2,5 miljardit eurot seaks sisse uue, laiema haardega instrumendi, võttes osaliselt eeskujuks toiduabiprogrammi kogemusi, toetades toidupuudusega tegelevaid riiklikke kavasid, samas pühendades osa oma materiaalse abi ressurssidest muude kaupade kujul kodututele inimestele ja/või lastele ja kaasnevatele meetmetele, mille eesmärk on abistatud isikute sotsiaalne taasintegreerimine.

Abifond suunab abi otse liikmesriikides enim puudustkannatavatele isikutele või leibkondadele, kelle vajadus abi järele on kinnitatud riiklike asutuste või partnerorganisatsioonide poolt või kaudselt kodututele või lastele jagatavate toiduainete ning kaupade abil. Liikmesriigid planeeriksid ja teostaksid abi andmist kooskõlas riiklike skeemidega ning abi andmise kriteeriumite kinnitamine on liikmesriikide või partnerorganisatsioonide pädevuses.

Abifondi rakendamine toimub koostöös liikmesriikidega, mis põhineb lihtsustatud ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemil (s.t üks seitsmeaastane rakenduskava liikmesriigi kohta, kuluarvestuse lihtsustatud meetodite kasutamine ja ühtlustatud finantshaldus). Partnerorganisatsioonid oleksid riigiasutused või valitsusvälised organisatsioonid ning nad jagaksid abi otse ja võtaksid ka kaasnevaid sotsiaalse kaasatuse meetmeid.

Lõppsõna

Kavandatava abifondi ettenähtud toetust ei tohiks võtta vaesuse vähendamiseks ning kõrvaldamiseks vajamineva terviklike meetmete asendusena. See ülesanne seisab nii liidu kui ka liikmesriikide ees endiselt.

Kavandatud abifondile planeeritud vahendid on äärmiselt piiratud ning kaugeltki mitte piisavad. Eeldatavasti saab kogu liidus abifondist kasu kaks miljonit inimest aastas või vaid üks kahekümnendik ränka materiaalset puudust kannatavast elanikkonnast (ning hinnangulised neli miljonit, kui arvestada potentsiaalset võimendavat mõju). Võrdluseks – Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeerium kulutab aastas ligikaudu 100 miljardit dollarit, et aidata abikõlblikke leibkondi, naisi ja lapsi, sh imikuid.

Sellegipoolest on komisjoni ettepanek tervitatav. Uus abifond võimaldaks liidul jätkuvalt aidata vähendada Euroopas rängemaid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vorme. Sellega seoses on komisjoni konkreetsed ettepanekud seoses toetusesaajatele makstavate toetustega (artikkel 39) ja eelmaksetega (artikkel 41) eriti tänuväärsed. Samuti on kiiduväärt püüded lihtsustada selle rakendamist. Halduskoormus peaks eriti partnerorganisatsioonide puhul jääma minimaalseks.

Keskendudes materiaalse puuduse ja toidupuuduse ohu all elavatele inimestele, eelkõige kodututele, lastele ja lastega leibkondadele ning kaasnevatele sotsiaalse kaasatuse meetmetele, tegeletakse rängemate ja tõsisemate puuduste vormidega ning samuti tugevdaks see praeguseid ja tulevasi ELi jõupingutusi nendes valdkondades.

Kavandatud Euroopa platvorm võimaldaks liikmesriikidel, partnerorganisatsioonidel ja teistel üksteiselt õppida ning edendada rohkem strateegilisi lähenemisviise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel.

See aitaks samuti kaasa teiste ELi poliitikasuundade nagu rahvatervise ja toidujäätmete valdkonna eesmärkide saavutamisele.

Hoolimata selle piirangutest on abifondil kokkuvõttes potentsiaal saada ühiskonnas tõrjutud inimeste elu, eelkõige kodutute ja materiaalset puudust kannatavate laste ja lastega leibkondade elu parendamisel oluliseks vahendiks, mis aitab neil ühtlasi oma elu inimväärselt elada. Abifond võib aidata paljudel vaesusest pääseda ja leida võimaluse korral töökoht. Seega aitab fond kaasa strateegia „Euroopa 2020” tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide saavutamisele.

Seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega (probleemide suurenemisega) kogu liidus ning arvestades, et see pakuks ka Euroopa lisaväärtust, on käesolev uus algatus nii vajalik kui ka täielikult õigustatud, eelkõige seoses strateegiaga „Euroopa 2020” ning praeguste ja tulevaste laste vaesuse ja kodutusega seotud algatustega.

Vastavalt 2010. aasta Eurobaromeetri uuringule on peale töötuse probleemi Euroopa kodanike arvates liidu peamiseks proovikiviks võitlus vaesusega.

Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 rõhutab liidu põhiväärtustena inimväärikust ja solidaarsust. Sama lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk „edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut” ning sätestab, et liit töötab sotsiaalse progressi, sotsiaalse õiglusega võitlemise ja laste õiguste kaitsmise nimel.

Tuginedes toiduabiprogrammi kogemustele oleks uus abifond enim puudustkannatavatele isikutele liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtete praktiline väljendus ning reaalne tunnistus sellest, et liit on valmis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlema.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (27.3.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
(COM(2012)0617 – C7‑0358/2012 – 2012/0295(COD))

Arvamuse koostaja: Derek Vaughan

LÜHISELGITUS

Komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu määrus (Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks), millega luuakse ajavahemikuks 2014–2020 uus rahastamisvahend, mis täiendab olemasolevaid ühtekuuluvuse rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, ning tegeleb vaesuse kõige raskemate ja sotsiaalselt õõnestavate vormide, toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puudusega, toetades samas kaasnevaid meetmeid, mille eesmärk on liidus enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne taasintegreerimine.

Komisjon on uue rahastamisvahendi jaoks järgmise, 2014.−2020. aasta finantsraamistikus 2011. aasta hindades ette näinud 2,5 miljardit eurot. Arvamuse koostaja tunneb fondi loomise üle heameelt, kuid on mures kavandatud eelarve suuruse pärast, sest see on väiksem kui praegune toiduabiprogramm. Peale selle tuleks rõhutada, et fondi kohaldusala laiendamise tulemusel hõlmab see ka materiaalse puuduse all kannatavaid ja kodutuid inimesi.

Arvamuse koostaja märgib, et seda programmi peaks rahastatama kogusummast, mis liikmesriikidele eraldatakse struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist. Seetõttu rakendataks uut fondi koostöös liikmesriikidega, mis tähendab, et selle suhtes kohaldatakse samu rakenduseeskirju nagu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi suhtes. Komisjoni ettepanek tundub kohati liiga keeruline ja see võib tekitada toetusesaajatele, kelleks on peamiselt vabaühendused, suurema halduskoormuse. Kuigi komisjon on püüdnud eeskirju veidi lihtsamaks muuta, on arvamuse koostaja seisukohal, et määrus aitab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust vähendada kõige paremini siis, kui seda veel lihtsamaks muuta.

Arvamuse koostaja märgib, et fond asendab toiduabi jaotamise kava, mille raames jagati ELi kodanikele toiduabi põllumajandustoodangu ülejääkidest, mis oleks muidu tulnud ehk hävitada. Sekkumisvarude eeldatav vähenemine ja nende vähene prognoositavus ajavahemikul 2011–2020 on võtnud programmilt tema olemasolu algse põhjendatuse ning programm lõpetatakse 2013. aasta lõpus. Võimaluse korral tuleks sekkumisvarusid kasutada ilma selle eest tasu võtmata enim puudustkannatavate isikute jaoks ning selle asemel, et selle võrra liikmesriikidele eraldatud eelarvet vähendada, peaks see pigem programmi täiendama.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku jätta kaasfinantseerimise säte välja, sest see võib takistada teatavatel liikmesriikidel − eelkõige neil, kel on suured majandus- ja rahalised probleemid, fondi kasutamast. Nälja, kodutuse ja materiaalse puuduse kaotamisele kaasaaitamine ei tohiks sõltuda sellest, kas liikmesriik suudab projekte kaasrahastada või mitte.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

(1) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Tuleb aga tõdeda, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arv on hoopis kasvanud, kuna 2010. aastal oli see 23,4%, 2011. aastal aga 24,2%.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puuduse leevendamiseks.

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puuduse leevendamiseks.

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades eelkõige toiduainetega varustamise abil riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puuduse leevendamiseks.

Selgitus

Kõnealuse fondi pakutav sümboolne summa peaks eelkõige olema suunatud toiduainetega varustamisele hädaolukordades. Siiski ei tohiks liikmesriigid käsitada fondi kui võimalust oma vaesuse vähendamise ja sotsiaalse taasintegreerimise riiklike programmide eelarvete vähendamiseks, sest need on endiselt liikmesriikide pädevusse kuuluvad ülesanded.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Fond ei saa asendada riiklikku poliitikat, mida viivad läbi liikmesriikide valitsused, eesmärgiga piirata vajadust hädaolukorras antava toiduabi järgi ning töötada välja jätkusuutlikud eesmärgid ja meetmed nälja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse täielikuks kaotamiseks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Liikmesriigid peaksid esmatähtsaks puuduseks pidama vajadust toiduabi kättesaadavuse järele. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade vabatahtliku kaasrahastamise maksimaalne määr, mis võtaks arvesse liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus)5 on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu …/20xx määrusega (EL) nr …, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks ja need ei tohiks vähendada liikmesriigiti eraldatud summasid. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Liikmesriigid peaksid nimetama rakenduskava jaoks korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja oma tegevuses sõltumatu auditeerimisasutuse. Et liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide kehtestamisel rohkem paindlikkust, on kohane ette näha võimalus, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja ülesanded.

(21) Liikmesriigid peaksid nimetama rakenduskava jaoks korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja oma tegevuses sõltumatu auditeerimisasutuse. Et liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide kehtestamisel rohkem paindlikkust, on kohane ette näha võimalus, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja ülesanded. Liikmesriigid teevad kõik selleks, et kaotada takistused, mida halduskoormus võib heategevusorganisatsioonidele tekitada.

 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli alal, tuleks käesoleva määruse raames tagada liikmesriikide ja komisjoni koostöö ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal oleks komisjonil võimalik siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia alusel kindlaks teha, millisel tasemel kindlust liikmesriikide auditeerimisasutused talle pakuvad.

(25) Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli alal, tuleks käesoleva määruse raames tagada liikmesriikide ja komisjoni koostöö ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal oleks komisjonil võimalik siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia alusel kindlaks teha, millisel tasemel kindlust liikmesriikide auditeerimisasutused talle pakuvad. Komisjon peab tegema kõik tagamaks, et kriteeriumid ei tekita toetusesaajatele täiendavat halduskoormust, võttes arvesse abifondi olemust ja seda, et toetusesaajad on valdavalt vabatahtlikud.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 a) Võttes arvesse kuupäeva, mil tuleb teha pakkumuse esitamise ettepanekud, käesoleva määruse vastuvõtmiseni jäävat aega ning rakenduskavade ettevalmistamist, tuleks koostada eeskirjad, mis võimaldavad 2014. aastal paindlikku üleminekut, et vältida toiduainetega varustamise katkemist.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 a) Kui mingil põhjusel selgub, et käesolevat määrust ei saa 1. jaanuaril 2014 rakendada, peab komisjon võtma üleminekumeetmeid, et vältida Euroopa eelarvest enim puudustkannatavatele isikutele antava abi katkemist või vähenemist.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kui mingil põhjusel selgub, et käesolevat määrust ei saa 1. jaanuaril 2014 rakendada, peab komisjon võtma üleminekumeetmeid, et vältida Euroopa eelarvest enim puudustkannatavatele isikutele antava abi katkemist või vähenemist.

 

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused;

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või koostöös partnerorganisatsioonidega ja mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

(7) „lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest ja kelle liikmesriigid on määratlenud vastavalt riigis kehtivatele kriteeriumidele;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Fondi ülesanne on täiendada riikide strateegiaid, mitte asendada ega vähendada riikide pikaajalise jätkusuutlikku vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise programme, mis jäävad ka edaspidi liikmesriikide pädevusse.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja lõplikele abisaajatele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 2 500 000 000 eurot 2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate kaupa.

1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ajavahemikul 2014–2020 ette nähtud koguvahendite summa ei ole reaalväärtuses väiksem kui summa, mis 2007.−2013. aastal eraldati puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa toiduabiprogrammile.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) elanikkond, kes on vaesusriskis;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

Iga liikmesriik, kes soovib abifondi vahendeid taotleda, esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Kõnealune programm, mis peaks täiendama teisi liikmesriigi tasandil võetavaid meetmeid, sisaldab järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga;

(f) mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga, näidates selget erisust kahe fondi kaetavate meetmete vahel;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt j – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada ja artikliga 18 kooskõlas olev kaasrahastamise määr;

i) tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Platvorm peaks hõlmama otsese materiaalse puuduse leevendamisega tegelevaid isikuid ja organisatsioone, kelle eesmärgiks on pikaajaline jätkusuutlik sotsiaalne integratsioon, ning analüüsi selle kohta, kuidas eri eesmärkide vahel oleks võimalik luua seoseid.

Selgitus

Toiduabi pakkumine hädaolukorras erineb väga palju nende organisatsioonide tegevusest, kelle tööks on pikaajaline vaesuse kaotamine, mis nõuab sageli erikoolitust ja/või kvalifikatsiooni. Siiski võiks eksisteerida viise, kuidas eri rollidega erinevad organisatsioonid saaksid suurendada koostöö tegemise kaudu oma mõju ning komisjon aitaks kaasa selliste vahetuste korraldamisele.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a. Rakendamisaruandeid käsitlev menetlus ei tohi olla eraldatud vahendite ja toetuse olemusega võrreldes ülemäärane ning ei tohi põhjustada tarbetut halduskoormust.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad rakenduskava elluviimise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus.

2. Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad rakenduskava elluviimise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus, kuid need ei või mingil juhul sisaldada toetusesaajate isikuandmeid.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Hindamised ei tohi olla eraldatud vahendite ja toetuse olemusega võrreldes ülemäärased ning ei tohi põhjustada tarbetut halduskoormust.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale artiklile, toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artiklitele 13–17 toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

 

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kaasrahastamine

Rahastamine

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskava kaasfinantseerimise määr ei tohi olla suurem kui 85% avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

1. Rakenduskava finantseerimise määr on 100% avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel ja abifondi kasutamise optimeerimiseks olukorras, kus puudustkannatavaid isikuid on Euroopas juurde tulnud, anda abifondile täiendavat rahalist toetust.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes kohaldatav kaasfinantseerimise määr ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.

2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 19

välja jäetud

Maksete suurendamine liikmesriikidele, kellel esineb ajutisi eelarveraskusi

 

1. Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle rakenduskava suhtes kehtestatud kaasfinantseerimise määra. Suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse, ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriigi puhul on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

 

(a) kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 raames;

 

(b) kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele eurot, saab ta makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 raames;

 

(c) liikmesriik saab finantsabi vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

 

2. Olenemata lõikest 1 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori toetus ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

 

Selgitus

Hr Vaughani koostatud eelarvekomisjoni arvamuse kohaselt peaks rahastamine olema 100%, mistõttu artiklit 19 rohkem enam ei kohaldataks.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Toiduaineid ja muid kaupu lõplike abisaajate jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks.

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks. Need täiendavad programmi ja nende võrra ei vähendata liikmesriikidele eraldatud eelarvet.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a) lõplike abisaajate jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu lõplikele abisaajatele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vabade vahendite olemasolul teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil maksetaotlus komisjonis registreeritakse.

5. Vabade vahendite olemasolul teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil maksetaotlus komisjonis registreeritakse.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks

Viited

COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.11.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

19.11.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Derek Vaughan

18.12.2012

Vastuvõtmise kuupäev

26.3.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Richard Ashworth, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Jutta Haug, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Claudio Morganti, Jan Mulder, Vojtěch Mynář, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Burkhard Balz, Maria Da Graça Carvalho, Frédéric Daerden, Hynek Fajmon, Charles Goerens, Jürgen Klute, María Muñiz De Urquiza, Georgios Stavrakakis, Catherine Trautmann

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (24.4.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
(COM(2012)0617 – C7‑0358/2012 – 2012/0295(COD))

Arvamuse koostaja: Theodoros Skylakakis

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest. Selliste isikute määratlemise kriteeriumid peaksid olema kooskõlas muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Aluslepingu artikli 317 raames ja ühise juhtimise kontekstis tuleks täpsustada tingimusi, mis peavad olema täidetud, et komisjon saaks täita oma kohustusi Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ja määrata kindlaks liikmesriikide koostöökohustused. Need tingimused peaksid võimaldama komisjonil veenduda, et liikmesriigid kasutavad abifondi õiguspäraselt ja nõuetekohaselt ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, nagu see on määratletud nõukogu määruses nr […], mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”).

(5) Aluslepingu artikli 317 raames ja ühise juhtimise kontekstis tuleks täpsustada tingimusi, mis peavad olema täidetud, et komisjon saaks täita oma kohustusi Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ja määrata kindlaks liikmesriikide koostöökohustused. Need tingimused peaksid võimaldama komisjonil veenduda, et liikmesriigid kasutavad abifondi õiguspäraselt ja nõuetekohaselt ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu1 üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju („finantsmäärus”). Eelarve täitmise ülesannetega tegelemisel peaks komisjon kasutama rohkem tulemusauditeid ja neid edendama.

 

____________

 

1ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ohutusega, mida jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele.

(6) Need sätted peaksid vastama finantsmääruse sätetele ja tagama, et toetatav tegevus on kooskõlas muude kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ohutusega, mida jaotatakse enim puudust kannatavatele isikutele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega või kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

(30) Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega, kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks või esineb olulisi hilinemisi projektide rakendamises ja kui tõendatakse põhjendatult, et projekti jaoks kehtestatud eesmärke ei saavutata.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga.

Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga. Fond valvab selle järele, et keegi ei kannataks ELi territooriumil nälga.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja enim puudust kannatavatele isikutele, eelkõige kodututele või lastele kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) ELi eelarvest abifondile eraldatud osa rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames kooskõlas finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud komisjoni algatusel antav tehniline abi, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames vastavalt finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktile a.

1. ELi eelarvest abifondile eraldatud osa rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames kooskõlas finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punktiga b, välja arvatud komisjoni algatusel antav tehniline abi, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punktile a.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Komisjon, liikmesriigid ja toetusesaajad rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 26.

7. Komisjon, liikmesriigid ja toetusesaajad rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 30.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(c) enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi; kirjelduses tuleks arvesse võtta äsja puudust kannatama hakanud inimesi, kellel puudub sissetulek, ja negatiivse omakapitaliga koduomanikke;

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon kiidab rakenduskava muudatused rakendusaktidega heaks hiljemalt viis kuud pärast nende ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, eeldusel, et komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

3. Komisjon kiidab rakenduskava muudatused rakendusaktidega heaks hiljemalt kolm kuud pärast nende ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, eeldusel, et komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil.

Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil. Nende konsultatsioonide tulemuste kohta esitatakse aruanne Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) panus liidu eesmärgi saavutamisse vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, võttes arvesse käsitletava materiaalse puuduse liiki ja siseriiklikke olukorda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja materiaalse puuduse osas;

(a) panus liidu eesmärgi saavutamisse vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, võttes arvesse käsitletava materiaalse puuduse liiki ja siseriiklikku olukorda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja materiaalse puuduse osas ning ka negatiivse sissetuleku ja negatiivse väärtusega kinnisvaraga inimesi, samuti enim puudust kannatavaid ja suurimas vaesusohus olevaid inimesi;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Mudel vastab hindamiseesmärkidele ja lihtsustamispõhimõttele.

Muudatusettepanek   15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata saavutatud tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata saavutatud tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust, pidades seejuures silmas äsja puudust kannatama hakanud inimesi, negatiivse sissetulekuga inimesi ja negatiivse omakapitaliga kinnisvaraomanikke. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.

3. Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti ligipääsetavasse ja nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik. Toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid peaksid tagama, et eakatel ja puudega inimestel on juurdepääs nimetatud teabele.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

3. Toiduaineid ja muid kaupu enim puudust kannatavate isikute, eelkõige kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o) kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a) enim puudust kannatavate isikute ja eelkõige kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu enim puudust kannatavatele isikutele ja eelkõige kodututele või lastele tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, mis luuakse komisjoni poolt rakendusaktidega kehtestatavate tingimuste alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 60 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4. Kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, mis luuakse komisjoni poolt artikli 59 kohase delegeeritud õigusaktiga kehtestatavate tingimuste alusel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse.

4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse. Auditiasutuseks võib määrata riigi auditeerimisasutuse või kontrollikoja.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o) koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.

(e) koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. koostab finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punkti a osutatud aastaaruande.

2. koostada finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktis a osutatud aastaaruanne;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile, kui viimane seda taotleb.

4. Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile. Komisjonil on õigus nõuda auditeerimisasutuselt auditistrateegia muutmist, mis on komisjoni arvates vajalik selleks, et tagada auditite nõuetekohane ja rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditele vastav läbiviimine. Sel viisil tagab komisjon, et tulemusauditit on piisavalt arvesse võetud.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r) audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse artikli 56 lõikele 5;

(a) audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõikele 5;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning lisaks ka lõikes 4 osutatud valimimeetodi näidised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 60 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

6. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastu auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning lisaks ka lõikes 4 osutatud valimimeetodi näidised. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu artiklis 59 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Komisjon nõuab liikmesriikidelt meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu eelarvelised kulukohustused iga rakenduskava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Komisjoni otsus, millega rakenduskava vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 81 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.

Liidu eelarvelised kulukohustused iga rakenduskava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Komisjoni otsus, millega rakenduskava vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 84 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates aastast 2015 kuni aastani 2022 (k.a) esitavad määratud asutused majandusaasta lõpule järgnenud aasta 15. veebruariks komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse artikliga 56:

1. Alates aastast 2015 kuni aastani 2022 (k.a) esitavad määratud asutused majandusaasta lõpule järgnenud aasta 15. veebruariks komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse artikliga 59:

(dd) vastavalt artiklile 32 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5;

(a) vastavalt artiklile 32 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5;

(ee) juhtkonna kinnitav avaldus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5;

(b) juhtkonna kinnitav avaldus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5;

(ff) iga-aastane kokkuvõte lõplikest audititest ja tehtud kontrollimistest, sealhulgas tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

(c) iga-aastane kokkuvõte lõplikest audititest ja tehtud kontrollimistest, sealhulgas tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

(gg) määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud audiitori järeldusotsus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5, ning kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid.

(d) määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud audiitori järeldusotsus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5, ning kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane periood algab selle aasta 31. detsembril, mil komisjon teeb raamatupidamisarvestuse heakskiitmise otsuse vastavalt artiklile 47, või hiljemalt lõppmaksete tasumise kuupäevast.

1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks viie aasta vältel. Viieaastane periood algab lõppmaksete tasumise kuupäevast.

Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

Viieaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks

Viited

COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.11.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

19.11.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Theodoros Skylakakis

3.12.2012

Vastuvõtmise kuupäev

23.4.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Zuzana Brzobohatá, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Monika Panayotova, Crescenzio Rivellini, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Cornelis de Jong, Karin Kadenbach, Ivailo Kalfin, Derek Vaughan

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (27.3.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
(COM(2012)0617 – C7‑0358/2012 – 2012/0295(COD))

Arvamuse koostaja: Younous Omarjee

LÜHISELGITUS

Raportöör võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu 13. aprilli 2011. aasta otsuse, millega lõpetati 1986. aastal loodud enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammi töö, mis oli tegutsenud juba 25 aastat. Enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogramm tugines Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale ja selle tegutsemise aluseks oli põllumajandustoodangu ülejääkide ümberjagamine enim puudustkannatavatele isikutele. Raportöör lükkab tagasi Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta kokkuleppe mitmeaastase finantsraamistiku kohta, millega vähendati fondi vahendeid 3,5 miljardilt eurolt 2,5 miljardi euroni. Raportöör on seisukohal, et praeguse programmitöö perioodil (2007–2013) ettenähtud vahendite suuruse (3,5 miljardit eurot) säilitamine on hädavajalik miinimum ning fondi vahendeid oleks tulnud suurendada üle 4,5 miljardi euroni, kuna programmi tegevusala on laienenud, hõlmates korraga tarbekaupu ja seitset uut liikmesriiki. Raportöör väljendab sellegipoolest heameelt komisjoni ettepaneku üle, millega luuakse uus fond, mis asendab enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammi ja kannab nime Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks. Tehes Euroopa Liidu Kohtu otsusest vajalikud järeldused, kuulub komisjoni pakutud uus abifond ühtekuuluvuspoliitika (ELi toimimise lepingu artikkel 174) valdkonda.

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on Euroopa Liidu aluspõhimõte ja läbiv eesmärk (vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 9 ja ELi lepingu artikkel 3). Lisaks on Euroopa Liit püstitanud eesmärgi vähendada liikmesriikides vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni inimese võrra.

Hetkeolukord jääb sellest eesmärgist siiski veel väga kaugele. 2010. aastal elas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ligi üks neljandik eurooplastest (119,6 miljonit inimest), nendest rohkem kui 18 miljonit sõltuvad peaaegu igapäevaselt toidupakkidest või vabatahtlike ühenduste jagatud einetest. Lisaks suureneb viimastel aastatel pidevalt ja alarmeerivalt toidu- ja materiaalse puuduse käes kannatavate inimeste arv. Järjest rohkem on neid Euroopa kodanikke, kes kasutavad toiduabi. Finants-, majandus- ja sotsiaalne kriis, mis räsib kõiki liikmesriike, paneb Euroopa Liidule vastutuse eelkõige seoses rikaste ja vaeste vahelise ebavõrdsuse suurenemisega nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides.

ELi toimimise lepingu artiklile 174 toetuva enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ning võidelda seeläbi vaesuse vastu Euroopa Liidus. Liit peab seega andma nimetatud uue abifondiga panuse suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse tekkeks Euroopa Liidus, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on pakkuda mitterahalist abi enim puudustkannatavatele isikutele, aidates niiviisi leevendada liidus järjest alarmeerivamaid mõõtmeid võtvat toidu- ja materiaalset puudust.

Sellega esitab raportöör komisjoni esialgse ettepaneku kohta mitmeid kriitilisi märkusi.

Kaasrahastamine

Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et riigid või kohalikud omavalitsused täiendavad enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi rahalisi vahendeid 15% ulatuses. Ent, nagu on rõhutanud ka Regioonide Komitee, võib praegusel avaliku sektori kulutuste kärpimise ajajärgul juhtuda, et suuremates raskustes olevad riigid ja kohalikud omavalitsused ei suuda enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi programme kaasrahastada.

Abifondi halduskoormus

Kaasrahastamist käsitleva sätte ning toiduainete ja esmatarbekaupade ümberjagamist käsitleva üldise sätte sõnastus peab jääma lihtsaks ja selgeks. Need sätted peavad esmajärjekorras võimaldama heategevusorganisatsioonidel oma tööd jätkata, võttes arvesse asjaolu, et nimetatud organisatsioonid põhinevad väga sageli vabatahtlikul tegevusel. Käesoleva määrusega tuleb tagada järjepidevus 2012. aastal ja 2013. aastal kehtiva enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammi käsitleva määrusega. Seda arvesse võttes teeb raportöör ettepaneku lihtsustada abifondi, eelkõige kaotada sertifitseerimisasutused, korraldusasutused ja auditeerimisasutused. Raportöör teeb samuti ettepaneku jätta välja kriteeriumid, mida iga liikmesriik kehtestab selleks, et määrata kindlaks, kellel on õigus abifondist toetust saada. Komisjon peab usaldama liikmesriike ja vabatahtlikke ühendusi, kes teevad toiduainete ja tarbekaupade jagamise valdkonnas suurepärast ja eeskujulikku tööd.

Enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi eesmärgid

Toetuse laienemist materiaalse abi andmisele õigustab asjaolu, et enim puudustkannatavad isikud Euroopas ei kannata mitte ainult toidu-, vaid ka materiaalse puuduse all. Juhul kui liikmesriikide riigipeade poolt enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile eraldatav eelarve ei võimalda mõlema ülesande täitmist, peaks toiduabi olema nii palju kui võimalik kõnealuse vahendi eesmärk, et vähendada hajumist, mis kahjustaks abifondi tõhusust ja selle eesmärkide saavutamist. Kuna toitumine on elementaarne sotsiaalse kaasatuse vahend, on toiduabi andmine kõikide tõrjutuse vastu võitlemise poliitikameetmete oluline eeltingimus. Raportöör on seetõttu arvamusel, et enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi tegevus peaks esmajärjekorras olema suunatud toiduainete jagamisele.

Kuna solidaarsus on Euroopa Liidu põhiväärtus, on fondil märgiline tähtsus selles osas, kuidas Euroopa kodanikud tõlgendavad Euroopa ülesehitamise protsessi. See, et Euroopa Liit keerab selja kõige haavatavamatele, ei leiaks mõistmist, ning enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud abi sisutühjaks muutmine kasvataks üha suurenevat lõhet rahvaste ja ELi institutsioonide vahel.

Raportöör on veendunud, et Euroopa Parlament peab tegutsema koostöös ühendustega, et fondi tegevus oleks tõhus ning toimuks eelkõige enim puudustkannatavate isikute ja igapäevaselt nende kõrval tegutsevate heategevusorganisatsioonide huvides.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

(1) Toiduainete ja põllumajandustoodetega varustamisel on suur väärtus ja see on suureks abiks enim puudustkannatavatele isikutele ning arvestades, et Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Liit on alates 1987. aastast, pärast Euroopas valitsenud eriti karmi talve, pakkunud oma enim puudustkannatavatele kodanikele heategevusorganisatsioonide kaudu otsest toiduabi põllumajandusvarudest. Tolleaegne ajutine abi muudeti püsivaks ELi määrusega, enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammiga. Samas kujunesid välja muud varustamisvõimalused, näites kohalike või piirkondlike suurkaupluste ülejäägid, partnerlused kohalike põllumajandustootjate, restoranide ja muude solidaarsete kauplustega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b) Enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammi (toiduabiprogramm) tõhustati 29. oktoobril 1992. aastal rakendusmäärusega.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c) Euroopa Liidus elas 2010. aastal sotsiaalse tõrjutuse või vaesuse ohus ligi 119,6 miljonit inimest, sealhulgas 25 miljonit last, ning nendest 40 miljonit inimest kannatas tõsise materiaalse puuduse käes ja 4,1 miljonil puudus eluase, mis tähendab, et eelneva aastaga võrreldes on selliste inimeste arv kasvanud ligi 4 miljoni võrra. Nendest 119,6 miljonist inimesest 18 miljonit sõltuvad peaaegu igapäevaselt toidupakkidest või vabatahtlike ühenduste jagatud einetest.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

(2) Arvestades, et kodutute ja nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga toidu- ja/või materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puuduse leevendamiseks.

(4) Enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks, edaspidi „abifond”) eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi kõigi puuduse ja vaesuse vormide leevendamiseks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Toiduga kindlustatus on inimeste põhiõigus, mille tagamiseks on vaja tervisliku, asjakohase, sobiva ja toitainerikka toidu olemasolu, kättesaadavust, kasutamist ja ajalist püsivust.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ohutusega, mida jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele.

(6) Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ja toiduainete ohutusega, mida jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Abifondi sätetes tagatakse kooskõla strateegiate ja meetmetega, mis on loodud selleks, et vähendada kogu tarneahela ulatuses toidujäätmete teket, parandada ahela tõhusust ning suurendada inimeste teadlikkust sellest tähtsast küsimusest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi poolt 19. jaanuaril 2012. aastal vastu võetud resolutsioonis.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud erinevusi.

(7) Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, millega arvestatakse piirkondade arenguerinevusi, vaesuse, suhtelise vaesuse ning toidu- ja materiaalse puudusega seotud erinevusi igas liikmesriigis, võttes sealjuures iga liikmesriigi puhul arvesse isikute arvu, keda võib käsitleda enim puudustkannatavatena, ning toiduabiprogrammis osalenud liikmesriikidele eraldatud summasid.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste toidu- ja/või materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik, kiire ja tõhus rakendamine eeskätt toidujäätmete tekke vastu võitlemise vallas.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Liikmesriikidele tuleks anda võimalus eelistada liidust pärit tooteid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b) Abifondist rahastatavate meetmete tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks tuleb soodustada koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel. Liikmesriikidel tuleb seega edendada kõikide abifondist rahastatavate meetmete väljatöötamisse ja kohaldamisse kaasatud huvirühmade osalemist.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks, eelkõige siseriiklike olude arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus.

(9) Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks, eelkõige siseriiklike olude arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus, võttes ühtlasi arvesse kava rakendamisse kaasatud valitsusväliste organisatsioonide arvamust.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kogemuste ja parimate tavade vahetamine loob märkimisväärse lisaväärtuse ning komisjon peaks hõlbustama nende levitamist.

(10) Kogemuste ja parimate tavade vahetamine ning sotsiaalne innovatsioon loob märkimisväärse lisaväärtuse ning komisjon ja liikmesriikide pädevad ametiasutused peaks hõlbustama nende levitamist ja edendamist, korraldades muu hulgas koolitustegevust ja töötades liidu tasandil välja kõiki huvitatud isikuid hõlmava koostööplatvormi.

 

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka rakenduskava tööperioodi jooksul. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha hindamisi.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused. Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks levitamiseks ning selleks, et tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete kohta, eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate kohustuste kohta.

(13) Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused. Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks avaldamiseks ja levitamiseks ning selleks, et tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks sätestada lihtsad eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete ning avalikustamise kohta, samuti liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalituste ning toetusesaajate sellealased kohustused.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade maksimaalne kaasrahastamismäär, mis võtaks arvesse liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

(15) Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade maksimaalne kaasrahastamismäär ja tagada paindlikkus nende liikmesriikide olukorra lahendamisel, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada ühtseid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades asjakohased tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

(16) Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada ühtseid, õiglaseid ja lihtsaid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades lihtsad ja asjakohased tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla jätkuvalt soodne variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid tuleks käesoleva fondi vahendite täiendusena kasutada enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa soodsa hinnaga ja/või tasuta jagada.

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Ulatusliku toetuse tagamiseks enim puudustkannatavatele isikutele eemaldavad liikmesriigid kõik takistused, mis võivad tarbetult takistada ettevõtteid toitu või esmatarbekaupu annetamast toidupankadele või mittetulundusühingutele, kelle peamine tegevusala on enim puudustkannatavate isikute abistamine.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Lähtudes liikmesriikidega koostöös toimuva juhtimise põhimõttest, peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust rakenduskavade elluviimise ja kontrolli eest.

(19) Lähtudes liikmesriikidega koostöös toimuva juhtimise põhimõttest, peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust rakenduskavade elluviimise ja kontrolli eest ning pöörama pidevalt tähelepanu tõhususele ja bürokraatia vähendamisele.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Liikmesriigid peaksid nimetama rakenduskava jaoks korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja oma tegevuses sõltumatu auditeerimisasutuse. Et liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide kehtestamisel rohkem paindlikkust, on kohane ette näha võimalus, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja ülesanded.

(21) Liikmesriigid peaksid nimetama rakenduskava jaoks pädevad asutused, kes tagavad abifondi nõuetekohase juhtimise. Lisaks peaksid liikmesriigid teostama asjakohaseid haldus- ja füüsilisi kontrolle ning nägema ette karistused rikkumiste korral, et tagada rakenduskavade elluviimine kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Korraldusasutus kannab peamist vastutust abifondi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eest ning tema täita on seega suur hulk ülesandeid, mis on seotud rakenduskava juhtimise ja järelevalve, finantsjuhtimise ja kontrolliga ning projektide väljavalimisega. Tuleks sätestada auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Sertifitseerimisasutus peaks koostama maksetaotlused ja esitama need komisjonile. Sertifitseerimisasutus peaks koostama raamatupidamise aastaaruande, milles tõendatakse aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulutused on vastavuses liidu ja siseriiklike eeskirjadega. Tuleks sätestada auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Auditeerimisasutus peaks tagama, et auditeeritakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid. Tuleks sätestada auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli alal, tuleks käesoleva määruse raames tagada liikmesriikide ja komisjoni koostöö ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal oleks komisjonil võimalik siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia alusel kindlaks teha, millisel tasemel kindlust liikmesriikide auditeerimisasutused talle pakuvad.

välja jäetud

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Tuleks kindlaks määrata komisjoni volitused ja vastutus, mille alusel ta saaks kontrollida juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist ja nõuda liikmesriigilt meetmete võtmist. Samuti peaks komisjonil olema volitused teha auditeid, mis keskenduksid usaldusväärse finantsjuhtimise küsimustele, et teha järeldusi abifondi tulemuslikkuse kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise ühised eeskirjad.

(27) Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise lihtsad ühised eeskirjad.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära.

(35) Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära ning abifondist toetust saavate organisatsioonide vabatahtlikku olemust.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(41 a) Kui käesoleva määruse rakendamine 2014. aasta algul hilineb, võtab komisjon toiduabi andmise järsu vähenemise vältimiseks vajalikke üleminekumeetmeid eesmärgiga tagada, et toiduabi saajatel ei oleks toidupuudust.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus.

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus ja lihtsus.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „enim puudustkannatavad isikud”füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused;

(1) „enim puudustkannatavad isikud”füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajaduse abi järele on kindlaks teinud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud pädevad ametiasutused koostöös partnerorganisatsioonidega;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu või kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja/või kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) „toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus;

(6) „toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav mittetulundusühendus, avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, välja arvatud äriühingud;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

(7) „lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu ja/või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) „vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

(9) „vahendusasutus” – mis tahes mittetulundusühendus, avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, välja arvatud äriühingud, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga.

Abifond edendab sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust ning edendades kohalikke ja piirkondlikke toiduainete tarneahelaid enim puudustkannatavate isikute jaoks. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

1. Abifond toetab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke kavasid, mille raames jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele kvaliteetseid toiduaineid ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu. Jaotamisega tegelevad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid, kelle tegevusest moodustab vähemalt osa toiduainete ja/või põllumajandustoodete jaotamine enim puudustkannatavatele isikutele.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Abifondilt saadavat toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös.

(3) Abifondilt saadavat toetust rakendavad liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Abifondi rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga seotud vajalike finants- ja haldusressursside osas, võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja lähtub eraldatud toetuse suurusest.

(5) Abifondi rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga seotud vajalike finants- ja haldusressursside osas, võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja lähtub eraldatud toetuse suurusest ja eesmärkide eripärast.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.

(8) Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse programmitöö järgus ning järelevalve, aruandluse ja hindamise ajal. Komisjon ja liikmesriigid tagavad samuti, et partnerorganisatsioonidel ja toetusesaajatel oleks abifondi lihtne rakendada ning et elanikkonnale antakse teavet abifondi rakendamise ja kasutustingimuste kohta.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Komisjon ja liikmesriigid täidavad abifondiga seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.

(9) Arvestades, et enim puudustkannatavate isikute abistamine on heategevusega seonduv sageli vabatahtlik tegevus, täidavad komisjon ja liikmesriigid abifondiga seonduvaid ülesandeid alatise eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust, kehtestada lihtsad tegevuseeskirjad, et maksimaalselt lihtsustada partnerorganisatsioonidele ja/või toetusesaajatele kehtivaid haldussüsteeme ning tagada neile seeläbi lihtne ja kiire abile juurdepääs.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

(10) Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondile ning sellega seotud programmidele ja toimingutele juurdepääsu osas ära igasugune diskrimineerimine soo, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

 

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja kaubad objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja kaupade (kui neid jaotatakse) valikukriteeriumid võtavad arvesse ka kliima- ja keskkonnaalaseid aspekte, eelkõige eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket.

(12) Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja kaubad objektiivsete kriteeriumide ning kvaliteedi alusel. Toiduainete valikukriteeriumide eesmärk on eelistada kohalikke tooteid. Toiduainete jaotamise eest vastutavad organisatsioonid või ühendused jälgivad nii palju kui võimalik, et lõplike abisaajate toit oleks tervislik ja tasakaalustatud, ning rahvatervise ja toiduohutusega seonduvaid eesmärke. Toiduainete ja vajaduse korral kaupade valikukriteeriumid võtavad arvesse ka kliima- ja keskkonnaalaseid aspekte, eelkõige eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket jaotusahela kõigis järkudes.

 

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad partnerluses valitsusväliste organisatsioonidega luua kohalikke, piirkondlikke ja piiriüleseid haldusvõrke, et kasutada ära kiiresti riknevaid ja muid piirkondlikke tooteid, mida ei turustata toidutarneahelate kaudu.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(a) elanikkond, kes kannatab toidupuuduse all;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) elanikkond, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

(b) elanikkond, kes elab väga madala sissetuleku või tööhõivega leibkondades.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) allpool suhtelist vaesuspiiri elavate inimeste, st nende inimeste hulk, kes elavad leibkondades, mille keskmine sissetulek on alla 60 % riigi keskmisest sissetulekust.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist rakenduskava, mis on ette valmistatud tihedas koostöös pädevate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude avaliku sektori ametiasutustega, samuti kodanikuühiskonnaga seotud või seda esindavate asutustega, vaesuse vastu võitlemiseks ja diskrimineerimise keelu tõhustamiseks, ning mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ja sisaldab järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) rakenduskava raames käsitletava materiaalse puuduse liigi (liikide) kindlaksmääramine ja valimise põhjendus, iga käsitletava materiaalse puuduse liigi peamised näitajad ning toidu või kaupade jaotamise eesmärgid ja võetavad kaasnevad meetmed, võttes arvesse artikli 14 kohaselt tehtud eelhindamise tulemusi;

(a) rakenduskava raames käsitletava toidu- ja/või materiaalse puuduse liik (liigid), tervisliku ja kvaliteetse toidu või kaupade jaotamise peamised näitajad ja eesmärgid ning võetavad kaasnevad meetmed;

 

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) enim puudustkannatavate isikute jaoks kohalike ja piirkondlike toiduainete tarneahelate arendamise tegevuskava;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) toidujäätmete tekke vähendamise tegevuskava;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) asjakohase riikliku kava kirjeldus iga käsitletava materiaalse puuduse liigi kohta;

(b) asjakohase riikliku kava kirjeldus iga käsitletava toidu- ja/või materiaalse puuduse liigi kohta;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(c) enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) toimingute valiku kriteeriumid ja valikumehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

välja jäetud

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga;

välja jäetud

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) rakenduskava nende rakendussätete kirjeldus, millega määratakse kindlaks korraldusasutus, sertifitseerimisasutus (vajaduse korral), auditeerimisasutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb, ning järelevalvemenetluse kirjeldus;

välja jäetud

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) nende meetmete kirjeldus, mis võetakse, et kaasata rakenduskava ettevalmistamisse pädevaid piirkondlikke, kohalikke ja muid avalik-õiguslikke asutusi, samuti kodanikuühiskonda esindavaid asutusi ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavaid asutusi;

(h) kirjeldus, milles käsitletakse pädevate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, neid esindavate organisatsioonide ja muude avaliku sektori asutuste, samuti kodanikuühiskonda esindavate asutuste ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate asutuste osalust rakenduskava ettevalmistamises;

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt j – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) tabel, milles on esitatud kogu rakenduskava tööperioodi jooksul rakenduskava raames toetuseks eraldatavate rahaliste assigneeringute kogusumma iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ning kaasnevate meetmete kohta.

ii) tabel, milles on esitatud kogu rakenduskava tööperioodi jooksul rakenduskava raames toetuseks eraldatavate rahaliste assigneeringute kogusumma iga käsitletava toidu- ja/või materiaalse puuduse liigi ning kaasnevate meetmete kohta.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktis e osutatud partnerorganisatsioonid, kelle vahetu tegevus hõlmab toidu või kaupade jaotamist, võtavad ise materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond seda tegevust toetab või mitte.

Punktis b a osutatud partnerorganisatsioonid, kelle vahetu tegevus hõlmab toidu jaotamist, ja need partnerorganisatsioonid, kes jaotavad toitu ja/või kaupu, võtavad materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond seda tegevust toetab või mitte.

 

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutustega, kodanikuühiskonda esindavate organitega ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate organitega.

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, neid esindavate organisatsioonide ja muude avalik-õiguslike asutustega, kodanikuühiskonda esindavate organitega ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate organitega.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid koostavad oma rakenduskavad vastavalt I lisas esitatud vormile.

välja jäetud

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon hindab rakenduskava vastavust käesolevale määrusele ning selle panust abifondi eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse artikli 14 kohast eelhindamist.

1. Omarjee (52), Matula (210), Sanchez-Schmid Hortefeux (211)

Komisjon hindab, võttes arvesse liikmesriikide kehtestatud valikukriteeriume, rakenduskava vastavust käesolevale määrusele ning selle panust abifondi eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon esitab oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates rakenduskava esitamise kuupäevast. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud rakenduskavasse parandused.

2. Komisjon esitab oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates rakenduskava esitamise kuupäevast. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud rakenduskavasse parandused.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tingimusel, et komisjoni kõiki lõike 2 kohaselt tehtud tähelepanekuid on rahuldavalt arvesse võetud, kiidab komisjon rakenduskava rakendusaktidega heaks hiljemalt kuus kuud pärast selle ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, kuid mitte enne 1. jaanuari 2014.

3. Tingimusel, et komisjoni kõiki lõike 2 kohaselt tehtud tähelepanekuid on rahuldavalt arvesse võetud, kiidab komisjon rakenduskava rakendusaktidega heaks hiljemalt kolm kuud pärast selle ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, kuid mitte enne 1. jaanuari 2014.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon hindab lõike 1 kohaselt esitatud teavet, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi. Komisjon teeb oma tähelepanekud ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.

2. Komisjon hindab lõike 1 kohaselt esitatud teavet, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi. Komisjon teeb kahe kuu jooksul oma tähelepanekud ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon kiidab rakenduskava muudatused rakendusaktidega heaks hiljemalt viis kuud pärast nende ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, eeldusel, et komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

3. Komisjon kiidab rakenduskava muudatused rakendusaktidega heaks hiljemalt kolm kuud pärast nende ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, eeldusel, et komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon loob liidu tasandil platvormi, et soodustada kogemuste vahetamist, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist ja asjakohaste tulemuste levitamist enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi osutamise valdkonnas.

Komisjon loob liidu tasandil platvormi, et soodustada kogemuste ja oskusteabe vahetamist, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist, jaotusvõrgustiku laiendamist kogu Euroopa territooriumile, eelkõige igas liikmesriigis piirkondadesse, kus on kõige suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase, riikidevahelise ja piiriülese tegevuse edendamist ning asjakohaste ja innovatiivsete tulemuste levitamist enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete ja kaupade jaotamise valdkonnas. Komisjon kaasab sellesse platvormi liidu tasandil partnerorganisatsioone esindavad organisatsioonid ning partnerorganisatsioonid ja toetusesaajad iga liikmesriigi tasandil ning loob nende vahel suhted. Komisjon loob konkreetselt seda platvormi käsitleva avaliku veebisaidi ja haldab seda. Veebisaidil tutvustatakse eelkõige eri partnerorganisatsioone, nende tegevust ja esindatust kogu Euroopa territooriumil, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades. Veebisaidil on kättesaadavad ka platvormi tegevuse ja tööga seotud dokumendid ja teave.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil.

Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise ja rakendamise lihtsuse küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil ja peamisi partnerorganisatsioone iga liikmesriigi tasandil. Komisjon teeb konsultatsioonidest kokkuvõtte ja esitab nende tulemused platvormi käsitleval veebisaidil.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid koostavad iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud, lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga-aastased rakendusaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu vajaliku teabe vastavalt lõikes 2 osutatud vormile, mis hõlmab ka ühiseid näitajaid. Kui iga-aastane rakendusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest 15 tööpäeva jooksul alates rakendusaruande kättesaamisest. Kui komisjon ei ole kõnealust teavet tähtaja jooksul edastanud, loetakse aruanne vastuvõetavaks.

välja jäetud

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid koostavad lõpliku rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud.

välja jäetud

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab lõpliku rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest viie kuu jooksul alates lõpliku aruande kättesaamisest.

Komisjon vaatab lõpliku rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kolme kuu jooksul alates lõpliku aruande kättesaamisest.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võtab iga-aastase rakendusaruande vormi, sh loetelu lõpliku rakendusaruande ühiste näitajate kohta, vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

6. Komisjon võtab iga-aastase rakendusaruande vormi ja lõpliku rakendusaruande vormi vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon võib esitada liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist. Korraldusasutus teavitab komisjoni võetud parandusmeetmetest kolme kuu jooksul.

7. Komisjon võib esitada liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Korraldusasutus avalikustab iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande kokkuvõtte.

välja jäetud

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

välja jäetud

Hindamine rakenduskava tööperioodi jooksul

 

1. Rakenduskava tööperioodi jooksul võib korraldusasutus viia läbi hindamisi rakenduskava tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks.

 

2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

 

3. Komisjon võib rakenduskava hindamisi teha oma algatusel.

 

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata saavutatud tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata programmide tõhusust ja nende halduse lihtsust seoses programmide rakendamist takistavate asjaoludega, püstitatud eesmärke ja saavutatud tulemusi, partnerorganisatsioonide ja toetusesaajate vajadusi seoses enim puudustkannatavatele isikutele toidu jaotamise rahastamisega, ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid annavad teavet abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline teave on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi panuse nähtavus.

1. Komisjon ja liikmesriigid annavad teavet abifondi rakendamise ja fondide kasutustingimuste kohta ning edendavad abifondist rahastatavaid meetmeid, eelkõige platvormi kaudu või kohalikul ja piirkondlikul tasandil teabepunktide loomise kaudu. Selline teave on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi panuse nähtavus ning tuuakse välja toetust saavate organisatsioonide ja partnerorganisatsioonide vabatahtlikud.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab korraldusasutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt toetusesaaja nime, aadressi, eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse liiki.

Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab pädev asutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kaheteist kuu tagant.

Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kuue kuu tagant.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.

Toimingu rakendamise ajal paigutavad toetust saavad organisatsioonid ja partnerorganisatsioonid kas Euroopa Liidu lipu või plakati (vähemalt A3 suuruses), millel on esitatud teave toimingu kohta, sealhulgas Euroopa Liidult saadud rahalise toetuse kohta.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Toetusesaaja ja partnerorganisatsioonide kõigi teabe- ja teabevahetusmeetmete puhul osutatakse toimingu jaoks abifondist saadud toetusele, kasutades selleks Euroopa Liidu embleemi ning viidet liidule ja abifondile.

4. Toetusesaaja ja partnerorganisatsioonide teabe- ja teabevahetusmeetmete puhul, mis on seotud Euroopa Liidu rahastatud toiminguga, osutatakse toimingu jaoks abifondist saadud toetusele, kasutades selleks Euroopa Liidu embleemi ning viidet liidule ja abifondile.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Pädev asutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.

5. Pädev asutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Asutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid ja Euroopa Liidu lipuga kleebised, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale artiklile, toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale artiklile toimivad pädevad asutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid andmekaitse eeskirju järgides ja kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskava kaasfinantseerimise määr ei tohi olla suurem kui 85% avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

1. Rakenduskava kaasfinantseerimise määr ei tohi ületada:

 

a) 85 % kogukuludest;

 

b) 95 % kogukuludest juhul, kui toetust antakse liikmesriigis, mis on toetuskõlblik ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismi või Ühtekuuluvusfondi raames.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kulud on rakenduskavast toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui toetusesaajal on need tekkinud ja toetusesaaja on need tasunud ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2022.

1. Kulud on rakenduskavast toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui toetusesaajal on need tekkinud ja toetusesaaja on need tasunud ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toiminguid ei valita rakenduskavast toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui korraldusasutusele on esitatud rakenduskava alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte.

2. Toiminguid ei valita rakenduskavast toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui pädevale asutusele on esitatud rakenduskava alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Toiduaineid ja muid kaupu enim puudustkannatavate isikute jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks.

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks, vaid abifondi eelarve täiendamiseks.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sellist materiaalset abi antakse enim puudustkannatavatele isikutele tasuta.

4. Juhul kui lõplikelt abisaajatelt küsitakse tasu, ei tohi küsitav hind ületada 10% turuhinnast.

 

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a) lõplike abisaajate jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu lõplikele abisaajatele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese materiaalse abi osutamisel enim puudustkannatavate isikutele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(d) partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese või kaudse toidu- ja/või materiaalse abi osutamisel lõplikele abisaajatele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhtimis- ja kontrollisüsteemidega nähakse ette:

välja jäetud

(a) iga juhtimis- ja kontrolliorgani ülesannete kirjeldus ja nende ülesannete asutusesisene jaotus;

 

(b) vastavus selliste organite omavaheliste ja organisiseste ülesannete lahususe põhimõttele;

 

(c) deklareeritud kulude õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;

 

(d) raamatupidamis- ja finantsandmete ning näitajaid käsitlevate andmete salvestamise, edastamise, järelevalve ja finantsaruandluse süsteemid elektroonilisel kujul;

 

(e) aruandlus- ja järelevalvesüsteemid, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

 

(f) juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise auditeerimise kord;

 

(g) piisava kontrolljälje tagamise süsteemid ja menetlused;

 

(h) eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse ja põhjendamatult makstud summade ning kogunenud intressi tagasinõudmise, ennetamine, avastamine ja parandamine.

 

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 a

 

Liikmesriigid teostavad haldus- ja füüsilisi kontrolle, et tagada rakenduskavade rakendamine vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, ning näevad rikkumiste puhuks ette karistused.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Liikmesriikide kohustused

 

1. Liikmesriigid täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad enda kanda finantsmääruses ja käesolevas määruses sätestatud ühise juhtimise eeskirjadest tuleneva vastutusala. Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele vastutavad liikmesriigid rakenduskavade juhtimise ja kontrolli eest.

 

2.

 

Liikmesriigid ennetavad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

 

Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus, vastutab liikmesriik asjaomaste summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest.

 

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad käesolevas lõikes sätestatud liikmesriikide kohustuste kohta.

 

3. Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad korra, mille kohaselt kaebusi, mis puudutavad abifondist kaasrahastatavate toimingute valimist või rakendamist kontrollitakse ja lahendatakse sõltumatult. Liikmesriigid teatavad taoliste kontrollide tulemustest komisjonile, kui komisjon seda taotleb.

 

4. Kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, mis luuakse komisjoni poolt rakendusaktidega kehtestatavate tingimuste alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 60 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Juhtimis- ja kontrolliasutuste määramine ja nende töö korraldus

 

1. Liikmesriik määrab korraldusasutuseks riikliku avaliku sektori asutuse.

 

2. Liikmesriik määrab sertifitseerimisasutuseks riikliku avaliku sektori asutuse, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

 

3. Liikmesriik võib määrata korraldusasutuse, mis täidab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid.

 

4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse.

 

5. Vajaduse korral ja tingimusel, et järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet, võivad korraldusasutus, sertifitseerimisasutus ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse.

 

6. Liikmesriik võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, mis täidavad teatavaid korraldus- või sertifitseerimisasutuse ülesandeid selle asutuse vastutusel. Korraldus- või sertifitseerimis- ja vahendusasutuste vastavasisulised omavahelised kokkulepped vormistatakse ametlikult kirjaliku dokumendina.

 

7. Liikmesriik või korraldusasutus võib usaldada rakenduskava mõne osa haldamise vahendusasutusele; selleks sõlmitakse vahendusasutuse ja liikmesriigi või korraldusasutuse vahel kirjalik leping. Vahendusasutus esitab tagatise enda maksevõime kohta ja pädevuse kohta nii asjaomases valdkonnas kui ka haldus- ja finantsjuhtimise alal.

 

8. Liikmesriik sätestab kirjalikult eeskirjad, millega reguleeritakse tema suhteid korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutusega, nende asutuste omavahelisi suhteid ning nende asutuste suhteid komisjoniga.

 

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 32

välja jäetud

Korraldus- ja sertifitseerimisasutuse määramise menetlus

 

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile korraldus- ja vajaduse korral sertifitseerimisasutuse määramisest kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmise otsuse tegemisest.

 

2. Lõikes 1 osutatud määramine põhineb auditiaruandel ja audiitori järeldusotsusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisasutus, kes hindab juhtimis- ja kontrollisüsteemi, sealhulgas vahendusasutuste rolli selles, ning süsteemi vastavust artiklitele 26, 27, 29 ja 30 kooskõlas sisekeskkonda, kontrollimeetmeid, teavet ja kommunikatsiooni ning järelevalvet puudutavate kriteeriumidega, mis komisjon on delegeeritud õigusaktidega kehtestanud vastavalt artiklile 59.

 

3. Sõltumatu auditeerimisasutus teeb oma tööd, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

 

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva määruse kohaldamisel loetakse määratuks korraldusasutus või sertifitseerimisasutus, mis on määratud ESFi kaasrahastatava rakenduskava teostamiseks määruse (EL) nr [vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] alusel.

 

Komisjon võib kahe kuu jooksul lõikes 1 osutatud teatise kättesaamisest taotleda sõltumatu auditeerimisorgani aruannet ja järeldusotsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust.

 

Komisjon võib teha tähelepanekuid kahe kuu jooksul dokumentide kättesaamisest.

 

5. Liikmesriik teostab määratud asutuse järelevalvet ja tühistab tema määramise ametliku otsusega, kui ei täideta enam üht või enamat lõikes 2 osutatud kriteeriumi, välja arvatud juhul, kui katseaja jooksul, mille liikmesriik määrab sõltuvalt probleemi tõsidusest, võtab asutus vajalikke parandusmeetmeid. Liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast juhust, mil ta kehtestab määratud asutusele katseaja või otsustab määramise tühistada.

 

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 34

välja jäetud

Koostöö auditeerimisasutustega

 

1. Komisjon teeb auditeerimisasutustega koostööd nende auditeerimiskavade ja -meetodite koordineerimiseks ning annab neile viivitamata teada juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemustest.

 

2. Komisjon ja auditeerimisasutus kohtuvad korrapäraselt ning vähemalt kord aastas, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.

 

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon hüvitab vahemaksetena 90 % summast, mis saadakse, kui maksetaotlusse kantud avaliku sektori abikõlblikele kuludele kohaldatakse rakenduskava vastuvõtmise otsuses sätestatud kaasrahastamise määra. Aastabilanss määratakse kooskõlas artikli 47 lõikega 2.

1. Komisjon hüvitab vahemaksetena 100 % summast, mis saadakse, kui maksetaotlusse kantud avaliku sektori abikõlblikele kuludele kohaldatakse rakenduskava vastuvõtmise otsuses sätestatud kaasrahastamise määra. Aastabilanss määratakse kooskõlas artikli 47 lõikega 2.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldusasutus tagab, et partnerorganisatsioonidest toetusesaajad saavad toetust rahavoona, mis võimaldab neil oma toiminguid nõuetekohaselt läbi viia.

1. Pädev asutus tagab, et partnerorganisatsioonidest toetusesaajad saavad toetust rahavoona, mis võimaldab neil oma toiminguid nõuetekohaselt läbi viia.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Sertifitseerimisasutus esitab korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema arvestuskannetes 30. juunil lõppeval aruandeaastal toetusesaajatele tasutud avaliku sektori toetusena.

1. Pädev asutus esitab korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema arvestuskannetes 30. juunil lõppeval aruandeaastal toetusesaajatele tasutud avaliku sektori toetusena.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sertifitseerimisasutus esitab lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta lõppu ja igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust.

2. Pädev asutus esitab lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta lõppu ja igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Esimest vahemakse taotlust ei saa esitada enne, kui komisjonile on teatatud korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse määramisest vastavalt artikli 32 lõikele 1.

3. Esimest vahemakse taotlust ei saa esitada enne, kui komisjonile on teatatud pädevate asutuste määramisest.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 43

välja jäetud

Maksetähtaja edasilükkamine

 

1. Volitatud eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses võib vahemakse nõude maksetähtaja maksimaalselt üheksaks kuuks edasi lükata järgmistel tingimustel:

 

(a) kui liikmesriigi või liidu auditeerimisasutuse andmetel on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi;

 

(b) volitatud eelarvevahendite käsutaja peab korraldama täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed;

 

(c) jäetakse esitamata üks artikli 45 lõikes 1 nõutavatest dokumentidest.

 

2. Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib piirata edasilükkamist nii, et see puudutab ainult kulude seda osa, mis on hõlmatud lõikes 1 osutatud asjaoludega seotud maksenõudega. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab liikmesriigile ja korraldusasutusele viivitamata edasilükkamise põhjusest ja palub neil olukorda parandada. Volitatud eelarvevahendite käsutaja lõpetab edasilükkamise niipea, kui on võetud vajalikud meetmed.

 

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 44

välja jäetud

Maksete peatamine

 

1. Komisjon võib vahemaksed täielikult või osaliselt peatada järgmistel juhtudel:

 

(a) rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;

 

(b) tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;

 

(c) liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud artikli 43 kohase edasilükkamise;

 

(d) järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses või andmetes näitajate kohta on suuri puudusi;

 

2. Komisjon võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

 

3. Komisjon lõpetab kõikide või mõnede vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.

 

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud ja makstud abikõlblike kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuse arvestuskannetes kirjendatud, toimingute rakendamisel kantud avaliku sektori abikõlblike kulude kogusummat ja vastavat toetusesaajatele makstud avaliku sektori abikõlbliku toetuse summat;

(a) toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud ja makstud abikõlblike kulude kogusummat, nagu see on pädeva asutuse arvestuskannetes kirjendatud, toimingute rakendamisel kantud avaliku sektori abikõlblike kulude kogusummat ja vastavat toetusesaajatele makstud avaliku sektori abikõlbliku toetuse summat;

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sertifitseerimisasutus võib määrata raamatupidamisarvestuses eraldise, mis ei ületa 5 % kogukuludest maksetaotlustel, mis on esitatud konkreetse aruandeaasta kohta, kui auditeerimisasutusel on kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta menetlus pooleli. Selle eraldise summa arvatakse välja lõike 1 punktis a osutatud abikõlblike kulude kogusummast. Summad arvatakse lõplikult sisse järgmise aasta iga-aastastesse raamatupidamisannetesse või neist välja.

2. Pädev asutus võib määrata raamatupidamisarvestuses eraldise, mis ei ületa 5 % kogukuludest maksetaotlustel, mis on esitatud konkreetse aruandeaasta kohta, kui auditeerimisasutusel on kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta menetlus pooleli. Selle eraldise summa arvatakse välja lõike 1 punktis a osutatud abikõlblike kulude kogusummast. Summad arvatakse lõplikult sisse järgmise aasta iga-aastastesse raamatupidamisannetesse või neist välja.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 48

välja jäetud

Dokumentide kättesaadavus

 

1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane periood algab selle aasta 31. detsembril, mil komisjon teeb raamatupidamisarvestuse heakskiitmise otsuse vastavalt artiklile 47, või hiljemalt lõppmaksete tasumise kuupäevast.

 

Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

 

2. Dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul.

 

3. Dokumente säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkide jaoks.

 

4. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse, milliseid andmekandjaid võib lugeda üldtunnustatuks.

 

5. Menetluse, millega tunnistatakse üldtunnustatud andmekandjatel säilitatavate dokumentide vastavust originaaldokumendile, näevad ette siseriiklikud ametiasutused ning see tagab, et säilitatavad versioonid on kooskõlas riiklike juriidiliste nõuetega ja neid saab auditeerimisel kasutada.

 

6. Kui dokumendid on olemas üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide vastavuse riiklikele juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid auditeerimisel kasutada.

 

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises toimingule või rakenduskavale. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning abifondile tekitatud rahalist kahju ja kohaldab proportsionaalseid korrektsioone. Korraldusasutus kirjendab finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamisaruannetesse, mille jooksul tühistamine otsustatakse.

välja jäetud

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Abifondi toetuse osamakseid, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, võib liikmesriik kasutada uuesti asjaomase rakenduskava piires sõltuvalt lõikest 4.

välja jäetud

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Toetuse osamakset, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti ühegi toimingu tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte ühegi toimingu tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas.

välja jäetud

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjoni finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse käesoleva artikli alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 51

välja jäetud

Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

 

1. Komisjon teeb finantskorrektsioone rakendusaktide abil, tühistades osa liidu eraldisest rakenduskavale või kogu sellise eraldise ning nõudes liikmesriigilt summad tagasi, et välistada liidu vahenditest selliste kulutuste finantseerimine, mis rikuvad liidu või liikmesriigi seadusi, sealhulgas seoses komisjoni või Euroopa Kontrollikoja tuvastatud vajakajäämistega liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides.

 

2. Kohalduva liidu või riiklike seaduste rikkumisega kaasneb finantskorrektsioon ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

 

(a) rikkumine on mõjutanud või oleks mõjutanud korraldusasutuse otsust toimingu väljavalimise kohta abifondist toetuse saamiseks;

 

(b) rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada kulude summat, mis deklareeriti hüvitamiseks liidu eelarvest.

 

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 53

välja jäetud

Komisjoni finantskorrektsioonide tegemise menetlus

 

1. Enne finantskorrektsiooni üle otsuse tegemist käivitab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile kontrollimisjärgsed esialgsed järeldused ning paludes liikmesriigil avaldada oma seisukohad kahe kuu jooksul.

 

2. Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või kindla määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste dokumentide asjakohase osa või valimiga. Selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg on kõige rohkem kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

 

3. Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mille liikmesriik on esitanud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

 

4. Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonile on kättesaadav kogu asjakohane teave ja kõik seisukohad, millele rajada järeldus finantskorrektsiooni kohaldamise kohta.

 

5. Finantskorrektsioonide tegemiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise kuupäevast või lisateabe saamise kuupäevast, kui liikmesriik nõustub ärakuulamise järel sellist lisateavet esitama. Komisjon võtab arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei toimu, hakatakse kuuekuulist ajavahemikku arvestama kaks kuud pärast seda, kui komisjon on saatnud liikmesriigile kutse ärakuulamisele.

 

6. Kui komisjon või Euroopa Kontrollikoda tuvastab komisjonile saadetud raamatupidamise aastaaruandeid mõjutava eeskirjade eiramise, vähendab sellest tulenev finantskorrektsioon abifondi toetust rakenduskavale.

 

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 54

välja jäetud

Tagasimaksed liidu eelarvesse. Sissenõudmine

 

1. Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud finantsmääruse artikli 77 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtpäev on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

 

2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates tähtpäevast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millesse tähtpäev langeb.

 

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 56

välja jäetud

Kulukohustustest vabastamise eeskirjad

 

1. Komisjon vabastab kohustusest summad, mis arvutatakse rakenduskavale teise lõigu kohaselt ning mida ei ole eelmaksete ja iga-aastaste eelmaksete, vahemaksete ja aastabilansimakse tegemiseks ära kasutatud 31. detsembriks teisel majandusaastal, mis järgneb rakenduskava alusel eelarvelise kulukohustuse võtmise aastale, või mille kohta ei ole artikli 42 alusel saadetud artikli 38 kohaselt koostatud maksetaotlust.

 

Kulukohustustest vabastamise jaoks arvutab komisjon asjaomase summa, liites kõigile perioodi 2015–2020 eelarvelistele kulukohustustele ühe kuuendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega.

 

2. Erandina lõike 1 esimesest lõigust ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega.

 

3. Kui esimene iga-aastane eelarveline kulukohustus on seotud 2015. aasta kogutoetusega, siis erandina lõikest 1 ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2015. aasta kogutoetusega. Sellistel juhtudel arvutab komisjon lõike 1 esimese lõigu summa, liites kõigile perioodi 2016–2020 eelarvelistele kulukohustustele ühe viiendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2015. aasta kogutoetusega.

 

4. Kulukohustused, mis on 31. detsembril 2022 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole 30. septembriks 2023 esitatud artikli 47 lõike 2 alusel nõutavaid dokumente.

 

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 57

välja jäetud

Erand kulukohustustest vabastamisel

 

1. Kulukohustustest vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mida vastutaval asutusel ei ole olnud võimalik komisjonile deklareerida järgmistel põhjustel:

 

(a) toimingud on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, või

 

(b) vääramatu jõud, mis mõjutab oluliselt kogu rakenduskava või selle osa elluviimist. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad riiklikud ametiasutused peavad tõendama selle vääramatu jõu otsest mõju kogu rakenduskava või selle osa rakendamisele.

 

(c) Vähendamist võib taotleda ühe korra, kui peatamine või vääramatu jõud on kestnud kuni ühe aasta, või mitu korda vastavalt vääramatu jõu kestusele või aastate arvule alates sellise kohtu- või haldusotsuse kuupäevast, millega toimingu rakendamine peatati, kuni lõpliku kohtu- või haldusotsuse kuupäevani.

 

2. Selleks et summa deklareeritaks eelneva aasta lõpuks, saadab liikmesriik lõikes 1 osutatud erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks.

 

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 58

välja jäetud

Kulukohustustest vabastamise menetlus

 

1. Kui on oht, et artikli 56 alusel hakatakse kohaldama kulukohustustest vabastamist, teatab komisjon sellest liikmesriigile ja korraldusasutusele aegsasti.

 

2. Lähtudes andmetest, mis on tal olemas 31. jaanuaril, teeb komisjon liikmesriigile ja korraldusasutusele teatavaks tema valduses olevatest andmetest tuleneva kulukohustustest vabastamise summa.

 

3. Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.

 

4. Liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks muudetud rahastamiskava, mis kajastab rakenduskava jaoks asjaomaseks majandusaastaks vähendatud toetuse summat. Kui muudetud rahastamiskava ei esitata, muudab komisjon rahastamiskava, vähendades abifondist makstavaid toetuse osamakseid asjaomaseks majandusaastaks.

 

5. Komisjon muudab rakenduskava vastuvõtmise otsust rakendusaktidega hiljemalt 30. septembril.

 

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega kahe kuu võrra.

Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid nelja kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 60 a

 

Üleminekusätted

 

Komisjon kehtestab vajalikud finantssätted ja regulatiivsed nõuded, kasutades vajaduse korral eelarvest tehtavaid ümberpaigutusi, eeldatavaid eelmakseid või määruse (EL) nr 121/2012 kehtivusaja pikendamist, et tagada toiduabiprogrammi jätkumine aastail 2013 ja 2014 ka juhul, kui käesoleva määruse rakendamine viibib.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks

Viited

COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.11.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

19.11.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Younous Omarjee

27.11.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

23.1.2013

19.2.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.3.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

5

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Catherine Bearder, Jean-Jacob Bicep, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jens Nilsson, Wojciech Michał Olejniczak, Younous Omarjee, Markus Pieper, Monika Smolková, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Justina Vitkauskaite, Oldřich Vlasák, Hermann Winkler, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vasilica Viorica Dăncilă, Karima Delli, Cornelia Ernst, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Ivari Padar, Mirosław Piotrowski, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Patrice Tirolien, Derek Vaughan, Iuliu Winkler

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (28.3.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
(COM(2012)0617 – C7‑0358/2012 – 2012/0295(COD))

Arvamuse koostaja: Marc Tarabella

LÜHISELGITUS

I. Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

Strateegia „Euroopa 2020” raames on Euroopa Liit seadnud endale eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad. 2010. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus peaaegu neljandik eurooplastest (116 miljonit inimest). Nagu komisjon õigesti meenutab, halveneb see olukord iga päevaga, puudutades kõiki liikmesriike ning üha suuremat osa elanikkonnast ja uusi sotsiaalseid inimrühmi, nagu näiteks vaeseid töötajaid või madala sissetulekuga pensionäre. Osa sellest elanikkonnast, st 43 miljonit inimest kannatab ränka materiaalset puudust ja isegi nende esmased vajadused pole rahuldatud, kuna neil puudub juurdepääs piisavale kogusele ja kvaliteetsele toidule. Peale selle on kõige haavatavamad neist tööturust liiga kaugele jäänud, et saada kasu Euroopa Sotsiaalfondi sotsiaalse kaasatuse meetmetest.

Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD) enim puudustkannatavate inimeste toiduabiprogrammi (PEAD) asemel, mille on teatavad liikmesriigid kahtluse alla seadnud seoses sellega, et nimetatud probleem on sotsiaalne küsimus, mis kuulub üksnes liikmesriikide vastutusvaldkonda. See uus fond, mis peaks toimima vastavalt struktuurifondide eeskirjadele, tegeleb peamiselt toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puudusega. Sellest rahastatakse toiduainete ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud esmatarbekaupade ostmist, samuti kaasnevaid meetmeid, mille eesmärgiks on sotsiaalne kaasamine. Nimetatud fond on seotud ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikaga ning seda rahastatakse üksnes ESFist.

II. Kriitika komisjoni ettepaneku kohta

1) Vahendid on äärmiselt ebapiisavad

a) Ajavahemikuks 2014–2020 on komisjoni kavandatud eelarvevahendid 2,5 miljardit eurot. See summa väheneb 1 miljardi euro ulatuses seoses ainuüksi toiduabiga, mida praegu antakse 20 PEADis osalevale liikmesriigile. Praegu riigipeade ja valitsuste vahel toimuvatel läbirääkimistel arutatakse samuti nende vahendite vähendamist 2,1 miljardi euroni. Meeldetuletuseks tuleb öelda, et praegune PEAD nägi eelmiseks mitmeaastaseks perioodiks ette 3,5 miljardit eurot. Praegusel ajal, mil olukord on palju raskem, on eriti šokeeriv, et enim puudustkannatavatele isikutele eraldatavat eelarvet vähendatakse. Paljud kodanikud ei mõista seda ning see tugevdab elanikkondade hulgas Euroopa-vastast hoiakut.

b) Olles piiratud teatavate sihtrühmadega, on ettepanek vastuolus strateegia „Euroopa 2020” eesmärgiga. Eraldamise kriteeriumid hõlmavad üksnes kahte kuni nelja näitajat, mida kasutati strateegias „Euroopa 2020” vaesuse ja tõrjutuse hindamiseks, näiteks tõsise materiaalse puuduse pärast kannatavad elanikerühmad ja inimesed, kes elavad väga madala tööhõivega leibkondades. Need kaks kriteeriumit jätavad välja selle osa elanikkonnast, kes kannatavad tõrjutuse all ja kes on tugeva tõrjutuse ohuga vaesuse olukorras. Artiklis 4 osutatakse eelkõige kodututele ja lastele.

c) Lisaks toiduainete jaotamisele võib osa fondi vahenditest kasutada kodututele ja lastele mõeldud esmatarbekaupade (riiete) ostmiseks. Fond peaks samuti toetama sotsiaalse kaasamise meetmeid.

Raportöör on seisukohal, et võttes arvesse enim puudustkannatavatele inimestele toiduainete jagamiseks eraldatud vahendite ebapiisavust, ei tohiks eraldada vahendeid muuks kui toiduainete jaotamiseks. Raportööri jaoks on sotsiaalne kaasatus oluline, nagu seda teemat on juba käsitletud: eelmisel riiklike programmide koostamise perioodil oli liikmesriikidel kohustus eraldada selleks 20 % ESFi vahenditest.

2) Fondi rakendamiseeskirjad on väga jäigad ja keerulised

Suurema osa reguleerivate ettepanekute puhul on järgitud praeguste struktuurifondide eeskirju ja neid iseloomustab üleliigne halduskoormus. Kirjeldatud haldamise kord ei ole kooskõlas fondi eesmärgiga, millega nõutakse paindlikkust ja kohanemisvõimet hädaolukordade suhtes. Pealegi on vaja suurendada selle meetmete rakendamiseks vajalikke rahalisi vahendeid, mis võib teatavate liikmesriikide jaoks keeruliseks osutuda.

Raportöör on seisukohal, et sellise suure riski võtmine võib tuua kaasa ebatõhususe ja paradoksaalse olukorra, kus vahendid on olemas, kuid neid ei kasutata.

3) 2014. aasta on probleemne üleminekuaasta

Võttes arvesse nimetatud fondi rakendamise keerukust, on üsna tõenäoline, et see hakkab toimima alles 2014. aasta sügisel. 2014. aastal on aga liiga hilja vastata enim puudustkannatavate inimeste põhivajadustele.

III Raportööri ettepanekud

Eelarve ja põhimõtete kohta:

•   Säilitada rahalisi vahendeid nende praegusel tasemel, st 3,5 miljardit eurot seitsme aasta jooksul.

•   Säilitada olukorda, kus elanikkonna abikõlblikud inimesed peavad vastama neljale ELi poolt strateegias „Euroopa 2020” kehtestatud kriteeriumile.

•   Pidada esmatähtsaks toiduabi, mis vastab enim puudustkannatavate inimeste põhivajadustele, jättes samal ajal igale liikmesriigile võimaluse anda abi seda kõige enam vajavale elanikkonna osale.

•   Tõhususe huvides peab liit kaasama oma tegevuse vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise üldisesse ja sidusasse lähenemisviisi, keskendudes eelkõige inimeste vajadustele. Tundub, et nendel tingimustel on hädavajalik mobiliseerida kõik liidu poliitikavaldkonnad ja kättesaadavad vahendid: ESF, EAFRD, ERF jne.

•   Sekkumisvarusid tuleb jätkuvalt kasutada enim puudustkannatavatele inimestele jagamiseks. Kuid siinkohal soovib raportöör rõhutada, et nende varude väärtust ei tohiks fondile eraldatud rahalistest vahenditest maha arvata.

•   Samuti tuleks julgustada toiduannetuste tegemist.

2014. aasta üleminekuaasta kohta:

•   Tuleb teha ettepanek ülemineku lahenduse kohta. PEADi mudeli alusel tuleks erinevatest fondidest eraldatud rahalised vahendid anda iga liikmesriigi käsutusse, et nad saaksid oma programmiga algust teha.

IV. Võimalikud on ühise põllumajanduspoliitika täiendavad rahalised sissemaksed fondi – raportööri ettepanekud

a) Lihtsustada toiduannetuste tegemist ja vähendada toidu raiskamist

Raportöör peab väga vajalikuks võidelda toidu raiskamise vastu, mis on väga tõsine probleem kogu Euroopas. Komisjoni ja Euroopa Parlamendi hinnangul (oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni[1] kaudu – Caronna raport) on toidu raiskamine kogu toiduahelas keskmiselt 190 kg aastas elaniku kohta.

Sellega seoses teeb raportöör ettepaneku:

•   Teavitada tarbijaid teatavatest tervishoiualastest hoiatustest, mis tulenevad ühenduse eeskirjadest ja mis on kantud põllumajandustoodetele ja toiduainetele märgetena „kõlblik kuni” ja „parim enne”, kuna need märgised põhjustavad tarbijate hulgas suurt segadust ja toob kaasa märkimisväärse toidu raiskamise.

•   Vaadata läbi Euroopa eeskirjad põllumajandustoodete turustamisstandardite kohta (kogu puuvilja- ja köögiviljasektoris), et soodustada sortimata puuviljade ja köögiviljade pakkumist.

•   Lubada õigust asutada ja õigust kasutada suuremahulist jaotamist kiirtingimustele, kui tegemist on müümata toiduainete annetamisega.

b) EAFRD vahendite mobiliseerimine

Maaelu arengu reformi raames on olemas kaks asjakohast meedet, mis võivad aidata enim puudustkannatavaid inimesi ära toita:

– 3. prioriteet: edendada toiduahela ja eelkõige lühikeste tarneahelate korraldamist. Vähendades vahendajate arvu ja luues sotsiaalse sideme, võimaldavad need lühikesed tarneahelad põllumajandustootjatel müüa oma tooteid nõuetekohaselt ja tarbijatele vastuvõetava hinna eest. Peale selle võiks rakendada investeeringuid logistika platvormidesse ja müümata kaupade ümbertöötlemisse ja konserveerimisse.

– 6. prioriteet: edendada sotsiaalset kaasatust, vaesuse vähendamist ja majandusarengut.

c) Kasutada järgmist puu- ja köögiviljasektori turgude ühise korralduse reformi

Fondi sihtrühmaks olevatel inimestel peaks olema võimalik süüa tasakaalustatud ja hea toitumist toetavat kvaliteetset toitu. Puu- ja köögiviljad moodustavad olulise osa igast toidukorrast. Praegune eeskiri lubab neid tooteid tasuta jagada heategevusasutustele, liikmesriigi poolt heakskiidetud sihtasutustele või avaliku sektori asutustele (haiglad, koolid, vanadekodud jne). Fondi partnerorganisatsioone tuleb paremini arvesse võtta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

(1) Arvestades, et toiduainete ja põllumajandustoodete jaotamine ning abi andmine enim puudustkannatavatele isikutele on äärmiselt vajalik ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus toidu- ja materiaalse puuduse või isegi ränga toidu- ja materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Aastal 2010 ohustas vaesus või sotsiaalne tõrjutus veerandit Euroopa Liidu elanikkonnast (119,6 miljonit) ehk ligikaudu 4 miljonit inimest rohkem kui 2009. aastal. Nendest 119,6 miljonist inimesest 18 miljonit sõltuvad peaaegu igapäevaselt toidupakkidest või heategevusorganisatsioonide jagatud einetest.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puuduse leevendamiseks.

(4) Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades eelkõige toiduainetega varustamise kaudu riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi kodutute ja laste toidu- ja materiaalse puuduse leevendamiseks.

Selgitus

Abifondist antavat sümboolset summat tuleks kasutada eelkõige erakorralise toiduabi andmiseks. Liikmesriigid ei tohiks siiski mingil juhul käsitleda abifondi võimalusena vähendada eelarvet, mis on ette nähtud vaesuse vähendamise ja sotsiaalse reintegreerimise riiklike programmide jaoks, mille eest vastutavad jätkuvalt liikmesriigid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Abifond ei saa asendada liikmesriikide valitsuste poliitikat, mille eesmärk on vähendada vajadust erakorralise toiduabi järele ning töötada välja jätkusuutlikud eesmärgid ja meetmed nälja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse täielikuks kaotamiseks.

Selgitus

Liikmesriigid peavad jätkama pikaajaliste jätkusuutlike projektide väljatöötamist vaesuse, puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks. Seda vastutust ei tohi mingil juhul asendada või vähendada Euroopa abifondi vahendite kasutamisega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ohutusega, mida jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele.

(6) Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ohutusega ja nende toiduainete kvaliteediga, mida jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Need sätted peaksid samuti tagama fondi kooskõla liidu sotsiaal- ja keskkonnapoliitikaga, nagu näiteks võitlus toidu raiskamise vastu.

Selgitus

Toidu raiskamine on suur Euroopa mureküsimus, mille vastu on Euroopa Liit otsustanud tegutseda. Kõik fondi sidusrühmad peaksid kasutusele võtma vastavad vahendid ja mehhanismid, et kaasa aidata toidu raiskamise vastasele võitlusele.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud erinevusi.

(7) Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud erinevusi, nagu näiteks suhteline vaesuspiir, võttes arvesse nende inimeste arvu, keda saab igas liikmesriigis liigitada enim puudustkannatavateks inimesteks.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Juurdepääs toidule on esimene puudus, millega liikmesriigid peaksid tegelema. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka rakenduskava tööperioodi jooksul. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha hindamisi.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused. Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks levitamiseks ning selleks, et tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete kohta, eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate kohustuste kohta.

(13) Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused. Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks levitamiseks ning selleks, et tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete kohta, eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate kohustuste kohta, ilma et see kahjustaks lõplike abisaajate inimväärikust.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade maksimaalne kaasrahastamismäär, mis võtaks arvesse liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

(15) Abifondist rahastatavate rakenduskavade minimaalne rahastamismäär peaks olema 85%. Lisaks tuleks tegeleda ajutiste eelarveprobleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide olukorraga, et tagada fondi võimalikult laialdane kasutamine.

 

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada ühtseid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades asjakohased tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

(16) Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada lihtsaid, ühtseid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades lihtsad ja asjakohased tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Euroopa enim puudustkannatavatele inimestele toidu jaotamisega tegelevate organisatsioonide tööd teevad peamiselt vabatahtlikud. Seetõttu ei tohiks abifondist toetuse taotlemise protsess olla liiga keeruline.

Selgitus

Kuigi on oluline, et Euroopa fondide üle teostataks asjakohast kontrolli, et tagada nende nõuetekohane kasutamine, on oluline ka see, et abivajajatel oleks juurdepääs vabadele vahenditele. Seetõttu ei tohiks abifondis osalemise taotlemise protsess olla liiga keeruline

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks, täiendades nendega fondi vahendeid, ilma et seejuures arvestataks nende kasutamiskulusid eraldatud rahalistest vahenditest maha. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

Selgitus

Sekkumisvarud, kui need on olemas, tuleks eraldatud vahenditele lisada, mitte nendest maha arvata, et tagada partnerorganisatsioonidele ennustatavus eraldatud vahendite osas.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Sekkumisvarude ja toiduainete kasutamine, millest muidu saaksid jäätmed, ei kaota vajadust hea varude halduse ja tarneahela aruka juhtimise järele, millega hoitaks ära pidevad struktuurilised ülejäägid ja mis viiksid Euroopa tootmise nõudlusega vastavusse.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b) Selleks et tagada laialdane ühiskondlik toetus enim puudustkannatavatele isikutele ja võidelda toidujäätmete tekkimise vastu, peaksid liikmesriigid kõrvaldama ettevõtetele seatud takistused seoses toidu ning esmatarbekaupade annetamisega toidupankadele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele asjaosalistele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Lähtudes liikmesriikidega koostöös toimuva juhtimise põhimõttest, peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust rakenduskavade elluviimise ja kontrolli eest.

(19) Lähtudes liikmesriikidega koostöös toimuva juhtimise põhimõttest, peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust rakenduskavade elluviimise ja kontrolli eest, pöörates alati tähelepanu tõhususele ja bürokraatia vähendamisele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Liikmesriigid peaksid nimetama rakenduskava jaoks korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja oma tegevuses sõltumatu auditeerimisasutuse. Et liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide kehtestamisel rohkem paindlikkust, on kohane ette näha võimalus, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja ülesanded.

(21) Liikmesriigid peaksid nimetama rakenduskava jaoks pädevad ametiasutused, kes tagavad abifondi nõuetekohase kasutamise. Lisaks peaksid liikmesriigid tegema piisavalt haldus- ja füüsilisi kontrolle ning nägema ette karistused rikkumiste korral, selleks et tagada rakenduskavade täideviimine kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Korraldusasutus kannab peamist vastutust abifondi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eest ning tema täita on seega suur hulk ülesandeid, mis on seotud rakenduskava juhtimise ja järelevalve, finantsjuhtimise ja kontrolliga ning projektide väljavalimisega. Tuleks sätestada auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Sertifitseerimisasutus peaks koostama maksetaotlused ja esitama need komisjonile. Sertifitseerimisasutus peaks koostama raamatupidamise aastaaruande, milles tõendatakse aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulutused on vastavuses liidu ja siseriiklike eeskirjadega. Tuleks sätestada auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Auditeerimisasutus peaks tagama, et auditeeritakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid. Tuleks sätestada auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli alal, tuleks käesoleva määruse raames tagada liikmesriikide ja komisjoni koostöö ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal oleks komisjonil võimalik siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia alusel kindlaks teha, millisel tasemel kindlust liikmesriikide auditeerimisasutused talle pakuvad.

välja jäetud

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Tuleks kindlaks määrata komisjoni volitused ja vastutus, mille alusel ta saaks kontrollida juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist ja nõuda liikmesriigilt meetmete võtmist. Samuti peaks komisjonil olema volitused teha auditeid, mis keskenduksid usaldusväärse finantsjuhtimise küsimustele, et teha järeldusi abifondi tulemuslikkuse kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise ühised eeskirjad.

(27) Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise lihtsad ühised eeskirjad.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Tagamaks et liidu eelarvest rahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid määratud asutused esitama komisjonile rakenduskava kohta juhtkonna kinnitava avalduse koos tõendatud raamatupidamise aastaaruandega, auditite lõpparuannete ja kontrollitoimingute iga-aastase kokkuvõtte ning sõltumatu audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruande.

(32) Tagamaks et liidu eelarvest rahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv ja lihtne raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid määratud asutused esitama komisjonile rakenduskava kohta juhtkonna kinnitava avalduse koos tõendatud raamatupidamise aastaaruandega, auditite lõpparuannete ja kontrollitoimingute iga-aastase kokkuvõtte ning sõltumatu audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruande.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära.

(35) Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära ning abifondist toetust saavate organisatsioonide vabatahtlikku olemust.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamist, õigust isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, eakate õigusi, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keeldu. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(41) Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamist, õigust isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, õigust sotsiaalabile ja eluasemele, eakate õigusi, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keeldu. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(41 a) Selleks et hoida ära toiduabi järsk vähendamine viivituste korral käesoleva määruse rakendamisel 2014. aasta alguses, peaks komisjon võtma vajalikke üleminekumeetmeid selle tagamiseks, et toiduabist sõltuvad isikud ei kannataks toidupuudust.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus.

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus ja lihtsus.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused;

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mille on kindlaks määranud riigi pädevad ametiasutused koostöös partnerorganisatsioonidega, eelkõige siseriiklike, piirkondlike või kohalike organisatsioonidega, kes juba tegelevad toiduainete jaotamisega enim puudustkannatavatele isikutele või annavad abi kodututele ja vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse all kannatavatele isikutele;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu või kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

Selgitus

Toit on peamine põhivajadus, mis võimaldab partnerorganisatsioonidel ja liikmesriikidel saavutada kontakti ühiskondlikust elust kõrvale jäetud isikutega. See on ka parim vahend fondi tõhususe tagamiseks.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) „toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus;

(6) „toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav mittetulundusühing, avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis ei ole äriühing;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

(7) „lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu või kaupu ja saavad kasu võimalikest kaasnevatest meetmetest;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) „vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

(9) „vahendusasutus” – mis tahes mittetulundusühing, avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis ei ole äriühing ja mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga.

Abifond edendab sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide, eeskätt toiduainete puuduse leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust ning toetades kohalikke ja piirkondlikke toidutarneahelaid, mis varustavad enim puudustkannatavaid isikuid toitvate, tervislike ja kvaliteetsete toiduainetega, kasutades eelkõige värskeid ja hooajalisi tooteid. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga ning kohalike ja piirkondlike toiduainete tarnevõrgustike kasutusega.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Abifond täiendab riiklikke strateegiaid ja selle eesmärk ei ole asendada või vähendada riiklikke pikaajalisi jätkusuutlikke vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse programme, mille eest vastutavad jätkuvalt liikmesriigid.

Selgitus

Liikmesriigid peavad jätkama pikaajaliste jätkusuutlike projektide väljatöötamist vaesuse, puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks. Seda vastutust ei tohi mingil juhul asendada või vähendada Euroopa abifondi vahendite kasutamisega.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele esmajärjekorras tervislikke toiduaineid ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma kohustustega koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega.

(6) Oma vastutusala piires tagavad komisjon ja liikmesriigid koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/XXXX (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artiklis 5 nimetatud 3. eesmärki (toidutarneahela korralduse parandamine) ja 6. eesmärki (sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vähendamine).

Selgitus

Tõhususe huvides peab liit kaasama oma tegevuse vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise üldisesse ja sidusasse lähenemisviisi, keskendudes eelkõige inimeste vajadustele. Tundub, et nendes tingimustes on hädavajalik mobiliseerida kõik liidu poliitikavaldkonnad ja kättesaadavad vahendid, sealhulgas EAFRD.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.

(8) Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil. Nad kindlustavad ka laiema üldsuse teavitamise abifondi tegevusest ja vabade vahendite kasutamisest.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Komisjon ja liikmesriigid täidavad abifondiga seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.

(9) Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil. Nad tagavad ka fondi kasutamise lihtsuse partnerorganisatsioonidele ja toetusesaajatele.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

(10) Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, elukoha, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Selgitus

Tuleb tagada, et elukoht, eelkõige kaugetes maapiirkondades, ei takista juurdepääsu abifondi vahenditele.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Toimingud, mida finantseeritakse abifondist, peavad olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike seadustega. Eelkõige võib abifondi kasutada üksnes selleks, et toetada sellise toidu või kaupade jaotamist, mis vastavad tarbijaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele.

(11) Toimingud, mida finantseeritakse abifondist, peavad olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike seadustega. Eelkõige võib abifondi kasutada üksnes selleks, et toetada sellise toidu või kaupade jaotamist, mis vastavad tarbijaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele. Selleks et vältida raiskamist ja toetada aegumistähtajast kinnipidamise tõttu müümata või tarbimata toiduainete annetamist, on oluline, et komisjon selgitaks turustajatele ja tarbijatele mõisteid „parim enne” ja „kõlblik kuni”, mis on ette nähtud liidu õigusaktides, et vältida tervise seisukohast veel tarbimiskõlblike toiduainete äraviskamist.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Abifondist rahastatavad toimingud võivad hõlmata ka teatavate kergestiriknevate põllumajandustoodete töötlemist, et need säiliksid kauem ja et neid jaotada enim puudustkannatavatele isikutele, vältides sellega ühtlasi raiskamist. Sellised tooted võivad olla tootjate koristamata jäänud põllumajandustooted või turustajal müümata jäänud põllumajandustooted. Need võivad hõlmata ka puu- ja juurvilju, mille tootjate ühendused on oma rakendusfondide abil turult eemaldanud ja mille andmine heategevusorganisatsioonidele või liikmesriikide määratud sihtasutustele on praegu kehtivate õigusaktide kohaselt lubatud.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja kaubad objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja kaupade (kui neid jaotatakse) valikukriteeriumid võtavad arvesse ka kliima- ja keskkonnaalaseid aspekte, eelkõige eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket.

(12) Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja kaubad objektiivsete ja õiglaste kriteeriumide alusel, tagades eelisjärjekorras toiduainete ja esmatarbekaupade jaotamise. Toiduainete valikukriteeriumid annavad eelise Euroopa päritolu toodetele. Toiduainete valikukriteeriumide kehtestamisel peetakse silmas seda, et need soodustaksid lõplike abisaajate tervislikku ja tasakaalustatud toitumist. Toiduainete ja kaupade (kui neid jaotatakse) valikukriteeriumid võtavad arvesse ka kliima- ja keskkonnaalaseid aspekte, eelkõige eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket.

Selgitus

Toiduainete ja põhikaupadega varustamine peab muude meetmetega võrreldes olema esmatähtis, et tagada eluks hädavajalik miinimum ligi 43 miljonile Euroopa elanikule, kellel ei jätku piisaval ega vajalikul määral toitu.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Komisjon, liikmesriigid ja partnerorganisatsioonid aitavad võidelda toidujäätmete tekkimise vastu turustusahela igas etapis, eelkõige meetmetega, millega kogutakse kokku toit, mis on veel täiesti söödav, kuid ei ole enam turustamiskõlblik. Samuti peab toetusesaajate koolitamine aitama vältida toidujäätmete teket.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b) Komisjon tagab, et käibemaksualaseid eeskirju tõlgendataks samal viisil kogu liidus, nii et partnerorganisatsioonidele oleks võimalik annetada toiduaineid ilma potentsiaalseid annetajaid karistamata.

Selgitus

Käibemaksu maksab tarbija. Kui turustusettevõtja otsustab teha annetuse partnerorganisatsioonidele, kes tagavad selle jaotamise enim puudustkannatavatele isikutele, peab ta olema vabastatud käibemaksu maksmisest toodetelt, millelt ta ei ole käibemaksu saanud. Selline olukord põhjustab liikmesriikides raskusi, eelkõige käibemaksu käsitleva ELi õiguse tõlgendamisel. Komisjon peaks seda liikmesriikidele selgitama, et õigusakti kohaldataks ühtselt ja soodustataks toiduainete annetamist.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 2 500 000 000 eurot 2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate kaupa.

1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 3 500 000 000 eurot 2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate kaupa.

Selgitus

Komisjoni kavandatud eelarve väheneb 1 miljardi euro võrra seoses ainuüksi toiduabiga, mida praegu antakse 20 PEADis osalevale liikmesriigile. Seetõttu tuleb vähemalt säilitada PEADi jaoks ettenähtud praegust rahastamispaketti, mis on 3,5 miljardit eurot seitsme aasta jooksul.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Saadaolevate vahendite summa võib komisjoni algatusel üle vaadata, kui majanduslik olukord elatustaseme osas muutub.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võtab otsuse vastu rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, võttes arvesse järgmisi Eurostati kehtestatud kriteeriume:

3. Komisjon võtab otsuse vastu rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, võttes arvesse järgmisi Eurostati kehtestatud kriteeriume:

 

(-a) elanikkond, kes kannatab toidupuuduse all;

(a) elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(a) elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(b) elanikkond, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

(b) elanikkond, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades;

 

(b a) suhteline vaesuspiir, st nende inimeste hulk, kes elavad leibkondades, mille keskmine sissetulek on alla 60 % riigi keskmisest sissetulekust.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

Liikmesriigid, kellel ei ole kehtivat riiklikku programmi ja kes otsustavad abifondi kasutada, esitavad komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning sisaldab järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) rakenduskava raames käsitletava materiaalse puuduse liigi (liikide) kindlaksmääramine ja valimise põhjendus, iga käsitletava materiaalse puuduse liigi peamised näitajad ning toidu või kaupade jaotamise eesmärgid ja võetavad kaasnevad meetmed, võttes arvesse artikli 14 kohaselt tehtud eelhindamise tulemusi;

(a) rakenduskava raames käsitletava materiaalse puuduse liigi (liikide) kindlaksmääramine ja iga käsitletava materiaalse puuduse liigi peamised näitajad ning toidu või kaupade jaotamise eesmärgid ja vajaduse korral võetavad kaasnevad meetmed;

Selgitus

Toiduainete ja põhikaupadega varustamine peab muude meetmetega võrreldes olema esmatähtis, et tagada eluks hädavajalik miinimum ligi 43 miljonile Euroopa elanikule, kellel ei jätku piisaval ega vajalikul määral toitu.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) partnerorganisatsioonid ja pädevad asutused;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

välja jäetud

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) toimingute valiku kriteeriumid ja valikumehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

välja jäetud

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

välja jäetud

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga;

välja jäetud

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt j – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada ja artikliga 18 kooskõlas olev kaasrahastamise määr;

i) tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada;

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktis e osutatud partnerorganisatsioonid, kelle vahetu tegevus hõlmab toidu või kaupade jaotamist, võtavad ise materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond seda tegevust toetab või mitte.

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid koostavad oma rakenduskavad vastavalt I lisas esitatud vormile.

välja jäetud

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon hindab rakenduskava vastavust käesolevale määrusele ning selle panust abifondi eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse artikli 14 kohast eelhindamist.

1. Komisjon hindab rakenduskava vastavust käesolevale määrusele ning selle panust abifondi eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon kiidab rakenduskava muudatused rakendusaktidega heaks hiljemalt viis kuud pärast nende ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, eeldusel, et komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

3. Komisjon kiidab rakenduskava muudatused rakendusaktidega heaks hiljemalt kolm kuud pärast nende ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, eeldusel, et komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendusaruanded ja näitajad

Rakendusaruanded

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid koostavad iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud, lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga-aastased rakendusaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu vajaliku teabe vastavalt lõikes 2 osutatud vormile, mis hõlmab ka ühiseid näitajaid. Kui iga-aastane rakendusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest 15 tööpäeva jooksul alates rakendusaruande kättesaamisest. Kui komisjon ei ole kõnealust teavet tähtaja jooksul edastanud, loetakse aruanne vastuvõetavaks.

välja jäetud

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid koostavad lõpliku rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud.

välja jäetud

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võtab iga-aastase rakendusaruande vormi, sh loetelu lõpliku rakendusaruande ühiste näitajate kohta, vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

6. Komisjon võtab iga-aastase rakendusaruande vormi ja lõpliku rakendusaruande vormi vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon võib esitada liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist. Korraldusasutus teavitab komisjoni võetud parandusmeetmetest kolme kuu jooksul.

7. Komisjon võib esitada liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Korraldusasutus avalikustab iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande kokkuvõtte.

välja jäetud

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates 2014. aastast kuni 2022. aastani kohtuvad komisjon ja liikmesriigid igal aastal, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et läbi vaadata rakenduskava elluviimisel tehtud edusammud, võttes arvesse iga-aastast rakendusaruannet ja vajaduse korral artikli 11 lõikes 7 osutatud komisjoni tähelepanekuid.

1. Komisjon ja liikmesriigid kohtuvad vajaduse korral, et läbi vaadata rakenduskava elluviimisel tehtud edusammud.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kahepoolset läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon.

välja jäetud

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud järelmeetmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskava tööperioodi jooksul võib korraldusasutus viia läbi hindamisi rakenduskava tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks.

1. Rakenduskava tööperioodi jooksul võib pädev asutus viia läbi hindamisi rakenduskava tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib rakenduskava hindamisi teha oma algatusel.

3. Komisjon võib rakenduskava hindamisi teha oma algatusel, kui temani on jõudnud tõendavad asjaolud, mis viitavad rikkumistele nende rakendamisel.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata saavutatud tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata saavutatud tulemuste tõhusust, haldamise lihtsust, järjepidevust ja partnerorganisatsioonide teatatud vajadusi ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid annavad teavet abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline teave on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi panuse nähtavus.

1. Komisjon ja liikmesriigid annavad teavet abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline teave on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi, partnerorganisatsioonide ja nende vabatahtlike töötajate panuse nähtavus.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab korraldusasutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt toetusesaaja nime, aadressi, eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse liiki.

Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab pädev asutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt iga toimingu puhul toetusesaajate arvu ja eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse liiki.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.

Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) või ELi lipu üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel on oma veebileht, esitatakse seal toimingu lühikirjeldus, sealhulgas teave selle eesmärkide ja tulemuste kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu rahalist toetust.

Toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel on kohustus teha üldsusele kättesaadavaks kogu, välja arvatud lõplikke abisaajaid käsitlev teave rakendatavate meetmete kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu rahalist toetust

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Korraldusasutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.

5. Pädev asutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Pädev asutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale artiklile, toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale artiklile, toimivad pädevad asutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid isikuandmete kaitse eeskirju järgides ja kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

Artikkel 18

Kaasrahastamine

Rahastamine

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskava kaasfinantseerimise määr ei tohi olla suurem kui 85% avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

1. Rakenduskava finantseerimise määr peab olema vähemalt 85% avaliku sektori abikõlblikest kuludest ning see võib ulatuda 100%ni.

 

Fondi ülesanne on täiendada riiklikke strateegiaid, mitte võtta üle liikmesriikide ametiasutuste ülesandeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisel, eelkõige pakkudes pikaajalisi jätkusuutlikke programme, mille eesmärk on otsese toidupuuduse ja materiaalsete vajaduste leevendamise asemel sotsiaalne integratsioon.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes kohaldatav kaasfinantseerimise määr ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.

2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes kohaldatav finantseerimismäär ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100% ulatuses.

välja jäetud

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Meetmeid, mis seisnevad toiduainete jaotamises enim puudustkannatavatele isikutele maapiirkondades, võib rahastada 100% ulatuses.

Selgitus

Väga sageli elavad just maapiirkondades paljud inimesed allpool vaesuse piiri. Kui lubatakse rahastamist 100% ulatuses, võib see anda kohalikele omavalitsustele võimaluse jõuda võimalikult paljude abifondist abikõlblike toetusesaajateni.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle rakenduskava suhtes kehtestatud kaasfinantseerimise määra. Suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse, ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriigi puhul on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

1. Liikmesriikide suhtes, kellel esineb ajutisi eelarveraskusi, võidakse taotluse korral kohaldada 100% finantseerimismäära. Suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse, ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriigi puhul on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toiminguid ei valita rakenduskavast toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui korraldusasutusele on esitatud rakenduskava alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte.

2. Toiminguid ei valita rakenduskavast toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui pädevale asutusele on esitatud rakenduskava alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Toiduaineid ja muid kaupu toetusesaajate jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Selgitus

Fond on mõeldud enim puudustkannatavatele isikutele, mis on palju laiem abi vajavate inimeste kategooria. Muuhulgas osutatakse artikli 2 punktides 1 ja 7, artiklis 3 ja artikli 21 lõikes 4 selgesõnaliselt enim puudustkannatavatele isikutele; käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on seega tagada käesolevas määruses parem järjepidevus.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks.

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks, täiendades nendega fondi vahendeid, ilma et seejuures arvestataks nende kasutamiskulusid eraldatud rahalistest vahenditest maha.

Selgitus

Sekkumisvarud, kui need on olemas, tuleks eraldatud vahenditele lisada, mitte nendest maha arvata, et tagada partnerorganisatsioonidele ennustatavus eraldatud vahendite osas.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Materiaalset abi võib anda talongidena, mille eest on võimalik osta ainult toiduaineid.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sellist materiaalset abi antakse enim puudustkannatavatele isikutele tasuta.

4. Sellist materiaalset abi antakse enim puudustkannatavatele isikutele tasuta või sellise hinna eest, mis moodustab turuhinnast kuni 10% ning mis ei ole mingil juhul kõrgem, kui määratud asutuste poolt abi jaotamise käigus kantud kuludega põhjendatud.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a) lõplike abisaajate jaoks kvaliteedi- ja toiduohutusnõuetele vastavate toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

Selgitus

Fond on mõeldud enim puudustkannatavatele isikutele, mis on palju laiem abi vajavate inimeste kategooria. Muuhulgas osutatakse artikli 2 punktides 1 ja 7, artiklis 3 ja artikli 21 lõikes 4 selgesõnaliselt enim puudustkannatavatele isikutele; käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on seega tagada käesolevas määruses parem järjepidevus.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu toetusesaajatele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

Selgitus

Fond on mõeldud enim puudustkannatavatele isikutele, mis on palju laiem abi vajavate inimeste kategooria. Muuhulgas osutatakse artikli 2 punktides 1 ja 7, artiklis 3 ja artikli 21 lõikes 4 selgesõnaliselt enim puudustkannatavatele isikutele; käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on seega tagada käesolevas määruses parem järjepidevus.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) nende kaupade ja toodete ostukulud, mis sageli ja tõendatult ei ole küll kõige odavamad, kuid mida ostetakse müügilolevate toodete ja kaupade kvaliteedi ja hinna suhte (vajaduse korral ka vastupidavuse) tõttu;

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese materiaalse abi osutamisel enim puudustkannatavate isikutele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

välja jäetud

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) käibemaks.

Selgitus

Paljusid võimalikke puudustkannatavatele isikutele toiduainete ja muude kaupade annetajaid hirmutab kohustus maksta käibemaksu. See puudutab eriti väikeseid ettevõtteid ja ühendusi. Seepärast peaks käibemaksu pidama täiesti toetuskõlblikuks rakendusprogrammi raames.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses.

välja jäetud

Selgitus

Punkt jäetakse välja esimesse lõikesse tehtud muudatuse tõttu.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 25 a

 

1. Liikmesriigid teostavad haldus- ja füüsilisi kontrolle, et tagada rakenduskavade rakendamine vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, ning näevad rikkumiste puhuks ette karistused.

 

2. Liikmesriigid täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad enda kanda finantsmääruses ja käesolevas määruses sätestatud ühise juhtimise eeskirjadest tuleneva vastutusala.

 

3. Liikmesriigid ennetavad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega.

 

4. Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad korra, mille kohaselt kaebusi, mis puudutavad abifondist kaasrahastatavate toimingute valimist või rakendamist, kontrollitakse ja lahendatakse sõltumatult.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 26

välja jäetud

Liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldpõhimõtted

 

Juhtimis- ja kontrollisüsteemidega nähakse ette:

 

(a) iga juhtimis- ja kontrolliorgani ülesannete kirjeldus ja nende ülesannete asutusesisene jaotus;

 

(b) vastavus selliste organite omavaheliste ja organisiseste ülesannete lahususe põhimõttele;

 

(c) deklareeritud kulude õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;

 

(d) raamatupidamis- ja finantsandmete ning näitajaid käsitlevate andmete salvestamise, edastamise, järelevalve ja finantsaruandluse süsteemid elektroonilisel kujul;

 

(e) aruandlus- ja järelevalvesüsteemid, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

 

(f) juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise auditeerimise kord;

 

(g) piisava kontrolljälje tagamise süsteemid ja menetlused;

 

(h) eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse ja põhjendamatult makstud summade ning kogunenud intressi tagasinõudmise, ennetamine, avastamine ja parandamine.

 

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Liikmesriikide kohustused

 

1. Liikmesriigid täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad enda kanda finantsmääruses ja käesolevas määruses sätestatud ühise juhtimise eeskirjadest tuleneva vastutusala. Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele vastutavad liikmesriigid rakenduskavade juhtimise ja kontrolli eest.

 

2. Liikmesriigid ennetavad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

 

Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus, vastutab liikmesriik asjaomaste summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest.

 

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad käesolevas lõikes sätestatud liikmesriikide kohustuste kohta.

 

3. Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad korra, mille kohaselt kaebusi, mis puudutavad abifondist kaasrahastatavate toimingute valimist või rakendamist kontrollitakse ja lahendatakse sõltumatult. Liikmesriigid teatavad taoliste kontrollide tulemustest komisjonile, kui komisjon seda taotleb.

 

4. Kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, mis luuakse komisjoni poolt rakendusaktidega kehtestatavate tingimuste alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 60 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Juhtimis- ja kontrolliasutuste määramine ja nende töö korraldus

 

1. Liikmesriik määrab korraldusasutuseks riikliku avaliku sektori asutuse.

 

2. Liikmesriik määrab sertifitseerimisasutuseks riikliku avaliku sektori asutuse, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

 

3. Liikmesriik võib määrata korraldusasutuse, mis täidab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid.

 

4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse.

 

5. Vajaduse korral ja tingimusel, et järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet, võivad korraldusasutus, sertifitseerimisasutus ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse.

 

6. Liikmesriik võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, mis täidavad teatavaid korraldus- või sertifitseerimisasutuse ülesandeid selle asutuse vastutusel. Korraldus- või sertifitseerimis- ja vahendusasutuste vastavasisulised omavahelised kokkulepped vormistatakse ametlikult kirjaliku dokumendina.

 

7. Liikmesriik või korraldusasutus võib usaldada rakenduskava mõne osa haldamise vahendusasutusele; selleks sõlmitakse vahendusasutuse ja liikmesriigi või korraldusasutuse vahel kirjalik leping. Vahendusasutus esitab tagatise enda maksevõime kohta ja pädevuse kohta nii asjaomases valdkonnas kui ka haldus- ja finantsjuhtimise alal.

 

8. Liikmesriik sätestab kirjalikult eeskirjad, millega reguleeritakse tema suhteid korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutusega, nende asutuste omavahelisi suhteid ning nende asutuste suhteid komisjoniga.

 

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 29

välja jäetud

Korraldusasutuse ülesanded

 

1. Korraldusasutuse ülesanne on juhtida rakenduskava vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele.

 

2. Rakenduskava juhtimisel teeb korraldusasutus järgmist:

 

(a) koostab iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande ning esitab need komisjonile;

 

(b) teeb vahendusasutustele ja toetusesaajatele kättesaadavaks teabe, mis on oluline nende ülesannete täitmiseks ja toimingute teostamiseks;

 

(c) loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt andmed, mis on vajalikud järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks;

 

(d) tagab, et punktis c osutatud andmed kogutakse, sisestatakse ja salvestatakse selles süsteemis kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ sätetega.

 

3. Toimingute valimisel korraldusasutus:

 

(a) koostab ja kohaldab asjakohaseid valikumenetlusi ning -kriteeriume, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad;

 

(b) tagab, et valitud toiming:

 

i) kuulub abifondi ja rakenduskava rakendusalasse;

 

ii) vastab rakenduskavas ja artiklites 20, 21 ja 24 sätestatud kriteeriumidele;

 

iii) arvestab artikli 5 lõigetes 10, 11 ja 12 sätestatud põhimõtteid;

 

(c) esitab toetusesaajale dokumendi, milles kirjeldatakse iga toimingu toetuse tingimusi, sealhulgas erinõudeid toimingu raames pakutavate toodete või teenuste kohta, rahastamiskava ja teostamise tähtaega;

 

(d) veendub enne toimingu heakskiitmist, et toetusesaajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus punktis c määratletud tingimuste täitmiseks;

 

(e) veendub, et kui toiming on alanud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, on täidetud toimingut puudutavad olulised liidu ja siseriiklikud eeskirjad;

 

(f) määrab materiaalse abi liigid, mille alla toimingu kulud arvatakse.

 

4. Rakenduskava finantsjuhtimise ja -kontrolliga seotud korraldusasutus:

 

(a) kontrollib, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning et toetusesaajad on deklareeritud kulud tasunud ning et kulud vastavad kohaldatavatele liidu ja riiklikele õigusnormidele, rakenduskavale ning toimingu toetuse tingimustele;

 

(b) tagab, et artikli 23 lõike 1 punkti a alusel hüvitatavate toimingute rakendamisse kaasatud toetusesaajad kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toiminguga seotud tehingute kohta;

 

(c) rakendab tõhusaid ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid, arvestades kindlakstehtud riske;

 

(d) loob menetlused, millega tagatakse, et kõiki kulusid ja auditeid puudutavaid dokumente, mida on vaja piisava kontrolljälje tagamiseks, hoitakse kooskõlas artikli 26 punkti g nõuetega;

 

(e) koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.

 

5. Lõike 4 punkti a alusel teostatav kontrollimine hõlmab järgmisi menetlusi:

 

(a) toetusesaajate iga hüvitamistaotluse halduskontroll;

 

(b) kohapealne kontroll.

 

Kohapealse kontrollimise sagedus ja ulatus peab olema proportsionaalne toimingule eraldatava avaliku sektori toetuse summa ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi tervikuna ohustava riski tasemega, mille auditeerimisasutus kontrollimiste ja auditite käigus kindlaks on teinud.

 

6. Üksikute toimingute kohapealseid kontrollimisi lõike 5 punkti b tähenduses võidakse teha valimi alusel.

 

7. Kui korraldusasutus on rakenduskava raames ühtlasi toetusesaaja, peab lõike 4 punktis a osutatud kontrollimiste korraldamisel tagama piisava ülesannete lahususe.

 

8. Komisjon võtab artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 2 punktis c osutatud teabevahetuse üksikasjalikud eeskirjad.

 

9. Komisjon võtab artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 4 punktis d osutatud kontrolljälje korda puudutavad eeskirjad.

 

10. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõike 4 punktis e osutatud juhtkonna kinnitava avalduse vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

 

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 30

välja jäetud

Sertifitseerimisasutuse ülesanded

 

Sertifitseerimisasutuse ülesanded on järgmised:

 

1. koostada ja esitada komisjonile maksetaotlusi ning tõendada, et need lähtuvad usaldusväärsetest raamatupidamissüsteemidest, rajanevad kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel ning neid on kontrollinud korraldusasutus;

 

2. koostab finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punkti a osutatud aastaaruande.

 

3. tõendada aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulud vastavad kohaldatavatele liidu ja siseriiklikele eeskirjadele ning et need on tehtud seoses toimingutega, mis on rahastamiseks välja valitud vastavalt rakenduskava suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele ning on vastavuses liidu ja siseriiklike eeskirjadega;

 

4. tagada sellise süsteemi olemasolu, milles kirjendatakse ja salvestatakse elektroonilisel kujul iga toimingu raamatupidamisandmikud ning mis toetab kõiki andmeid, mida on vaja, et koostada maksetaotlusi ja raamatupidamise aastaaruandeid, sealhulgas sissenõutavate summade, sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade andmikud;

 

5. maksetaotluste koostamise ja esitamise puhul tagada, et ta on saanud korraldusasutuselt piisavalt teavet kuludega seotud menetluste ja teostatud kontrollimiste kohta;

 

6. arvestada maksetaotluste koostamisel ja esitamisel kõikide auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel teostatud auditite tulemusi;

 

7. hoida elektroonilisel kujul raamatupidamisandmikke komisjonile deklareeritud kulude ja toetusesaajatele makstud vastava avaliku sektori toetuse kohta;

 

8. pidada arvestust sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse liidu üldeelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.

 

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

välja jäetud

Auditeerimisasutuse ülesanded

 

1. Auditeerimisasutus tagab, et auditeeritakse haldus- ja kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid.

 

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tingimused, millele auditid peavad vastama.

 

2. Kui auditeid teostab asutus, mis ei ole auditeerimisasutus, tagab auditeerimisasutus, et taolisel asutusel on tegevuses vajalik sõltumatus.

 

3. Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

 

4. Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile, kui viimane seda taotleb.

 

5. Auditeerimisasutus koostab:

 

(a) audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse artikli 56 lõikele 5;

 

(b) iga-aastase kontrolliaruande, milles kirjeldatakse eelmise aruandeaasta vältel teostatud auditite tähelepanekuid.

 

Punkti b kohases aruandes kirjeldatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuvastatud puudusi ning rakendatud või rakendamiseks kavandatavaid parandusmeetmeid.

 

6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning lisaks ka lõikes 4 osutatud valimimeetodi näidised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 60 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

7. Rakenduseeskirjad komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate tehtud auditite jooksul kogutavate andmete kasutamise kohta võtab komisjon vastu artikli 60 punktis 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 32

välja jäetud

Korraldus- ja sertifitseerimisasutuse määramise menetlus

 

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile korraldus- ja vajaduse korral sertifitseerimisasutuse määramisest kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmise otsuse tegemisest.

 

2. Lõikes 1 osutatud määramine põhineb auditiaruandel ja audiitori järeldusotsusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisasutus, kes hindab juhtimis- ja kontrollisüsteemi, sealhulgas vahendusasutuste rolli selles, ning süsteemi vastavust artiklitele 26, 27, 29 ja 30 kooskõlas sisekeskkonda, kontrollimeetmeid, teavet ja kommunikatsiooni ning järelevalvet puudutavate kriteeriumidega, mis komisjon on delegeeritud õigusaktidega kehtestanud vastavalt artiklile 59.

 

3. Sõltumatu auditeerimisasutus teeb oma tööd, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

 

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva määruse kohaldamisel loetakse määratuks korraldusasutus või sertifitseerimisasutus, mis on määratud ESFi kaasrahastatava rakenduskava teostamiseks määruse (EL) nr [vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] alusel.

 

Komisjon võib kahe kuu jooksul lõikes 1 osutatud teatise kättesaamisest taotleda sõltumatu auditeerimisorgani aruannet ja järeldusotsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust.

 

Komisjon võib teha tähelepanekuid kahe kuu jooksul dokumentide kättesaamisest.

 

5. Liikmesriik teostab määratud asutuse järelevalvet ja tühistab tema määramise ametliku otsusega, kui ei täideta enam üht või enamat lõikes 2 osutatud kriteeriumi, välja arvatud juhul, kui katseaja jooksul, mille liikmesriik määrab sõltuvalt probleemi tõsidusest, võtab asutus vajalikke parandusmeetmeid. Liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast juhust, mil ta kehtestab määratud asutusele katseaja või otsustab määramise tühistada.

 

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 33

välja jäetud

Komisjoni volitused ja vastutusalad

 

1. Komisjon veendub kättesaadava teabe, sealhulgas korraldus- ja sertifitseerimisasutuse määramist puudutava teabe, juhtkonna iga-aastase kinnitava avalduse, iga-aastaste kontrolliaruannete, iga-aastase audiitori järeldusotsuse, rakendamise aastaaruande ja riiklike ning liidu asutuste auditite alusel, et liikmesriigid on loonud juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis vastavad käesolevale määrusele ja et need süsteemid toimivad rakenduskava teostamise ajal tõhusalt.

 

2. Piiramata liikmesriikide teostatavate auditite kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad teostada kohapealseid auditeid või kontrollimisi, teatades sellest piisavalt ette. Taolised auditid võivad hõlmata rakenduskava või selle osa juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrolli ning toimingute või rakenduskavade usaldusväärse finantsjuhtimise hindamist. Taolistes auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad.

 

Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad, kes on nõuetekohaselt volitatud kohapealseid auditeid teostama, peavad pääsema ligi kõikidele abifondist toetatavate toimingutega või juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud andmikele, dokumentidele ja metaandmetele, olenemata kandjast, millele need on salvestatud. Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse alusel selliste andmike, dokumentide ja metaandmete koopiad.

 

Käesolevas lõikes kirjeldatud õigused ei mõjuta siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles teatavate toimingute tegemise õigus on siseriiklike õigusaktidega selleks määratud ametnikel. Komisjoni ametnikud ja volitatud esindajad ei osale muu hulgas liikmesriigi õigussätete raames koduvisiitidel ega isikute ametlikul küsitlemisel. Neil on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele.

 

3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

 

4. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda abifondist rahastatavate toimingute valiku või rakendamise või juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta komisjonile esitatud kaebuse kontrollimist.

 

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 34

välja jäetud

Koostöö auditeerimisasutustega

 

1. Komisjon teeb auditeerimisasutustega koostööd nende auditeerimiskavade ja -meetodite koordineerimiseks ning annab neile viivitamata teada juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemustest.

 

2. Komisjon ja auditeerimisasutus kohtuvad korrapäraselt ning vähemalt kord aastas, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.

 

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korraldusasutus tagab, et partnerorganisatsioonidest toetusesaajad saavad toetust rahavoona, mis võimaldab neil oma toiminguid nõuetekohaselt läbi viia.

1. Pädev asutus tagab, et partnerorganisatsioonidest toetusesaajad saavad toetust rahavoona, mis võimaldab neil oma toiminguid nõuetekohaselt läbi viia.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Korraldusasutus tagab, et toetusesaajad saavad avaliku sektori toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti ja täiel määral ning igal juhul enne vastavate kulude lisamist maksetaotlusse. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid toetusesaajate jaoks vähendada.

2. Pädev asutus tagab, et toetusesaajad saavad avaliku sektori toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti ja täiel määral ning igal juhul enne vastavate kulude lisamist maksetaotlusse. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid toetusesaajate jaoks vähendada.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pärast rakenduskava vastuvõtmise otsust teeb komisjon eelmakse 11 % ulatuses abifondi toetusest asjaomasele rakenduskavale.

1. Pärast rakenduskava vastuvõtmise otsust teeb komisjon eelmakse 20 % ulatuses abifondi toetusest asjaomasele rakenduskavale.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Sertifitseerimisasutus esitab korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema arvestuskannetes 30. juunil lõppeval aruandeaastal toetusesaajatele tasutud avaliku sektori toetusena.

1. Pädev asutus esitab korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema arvestuskannetes 30. juunil lõppeval aruandeaastal toetusesaajatele tasutud avaliku sektori toetusena.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sertifitseerimisasutus esitab lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta lõppu ja igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust.

2. Pädev asutus esitab lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta lõppu ja igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Esimest vahemakse taotlust ei saa esitada enne, kui komisjonile on teatatud korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse määramisest vastavalt artikli 32 lõikele 1.

3. Esimest vahemakse taotlust ei saa esitada enne, kui komisjonile on teatatud pädevate asutuste määramisest.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 43

välja jäetud

Maksetähtaja edasilükkamine

 

1. Volitatud eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses võib vahemakse nõude maksetähtaja maksimaalselt üheksaks kuuks edasi lükata järgmistel tingimustel:

 

(a) kui liikmesriigi või liidu auditeerimisasutuse andmetel on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi;

 

(b) volitatud eelarvevahendite käsutaja peab korraldama täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed;

 

(c) jäetakse esitamata üks artikli 45 lõikes 1 nõutavatest dokumentidest.

 

2. Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib piirata edasilükkamist nii, et see puudutab ainult kulude seda osa, mis on hõlmatud lõikes 1 osutatud asjaoludega seotud maksenõudega. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab liikmesriigile ja korraldusasutusele viivitamata edasilükkamise põhjusest ja palub neil olukorda parandada. Volitatud eelarvevahendite käsutaja lõpetab edasilükkamise niipea, kui on võetud vajalikud meetmed.

 

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 44

välja jäetud

Maksete peatamine

 

1. Komisjon võib vahemaksed täielikult või osaliselt peatada järgmistel juhtudel:

 

(a) rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;

 

(b) tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;

 

(c) liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud artikli 43 kohase edasilükkamise;

 

(d) järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses või andmetes näitajate kohta on suuri puudusi;

 

2. Komisjon võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

 

3. Komisjon lõpetab kõikide või mõnede vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.

 

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud ja makstud abikõlblike kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuse arvestuskannetes kirjendatud, toimingute rakendamisel kantud avaliku sektori abikõlblike kulude kogusummat ja vastavat toetusesaajatele makstud avaliku sektori abikõlbliku toetuse summat;

(a) toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud ja makstud abikõlblike kulude kogusummat, nagu see on pädeva asutuse arvestuskannetes kirjendatud, toimingute rakendamisel kantud avaliku sektori abikõlblike kulude kogusummat ja vastavat toetusesaajatele makstud avaliku sektori abikõlbliku toetuse summat;

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sertifitseerimisasutus võib määrata raamatupidamisarvestuses eraldise, mis ei ületa 5 % kogukuludest maksetaotlustel, mis on esitatud konkreetse aruandeaasta kohta, kui auditeerimisasutusel on kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta menetlus pooleli. Selle eraldise summa arvatakse välja lõike 1 punktis a osutatud abikõlblike kulude kogusummast. Summad arvatakse lõplikult sisse järgmise aasta iga-aastastesse raamatupidamisannetesse või neist välja.

2. Pädev asutus võib määrata raamatupidamisarvestuses eraldise, mis ei ületa 5 % kogukuludest maksetaotlustel, mis on esitatud konkreetse aruandeaasta kohta, kui auditeerimisasutusel on kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta menetlus pooleli. Selle eraldise summa arvatakse välja lõike 1 punktis a osutatud abikõlblike kulude kogusummast. Summad arvatakse lõplikult sisse järgmise aasta iga-aastastesse raamatupidamisannetesse või neist välja.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 48

välja jäetud

Dokumentide kättesaadavus

 

1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane periood algab selle aasta 31. detsembril, mil komisjon teeb raamatupidamisarvestuse heakskiitmise otsuse vastavalt artiklile 47, või hiljemalt lõppmaksete tasumise kuupäevast.

 

Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

 

2. Dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul.

 

3. Dokumente säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkide jaoks.

 

4. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse, milliseid andmekandjaid võib lugeda üldtunnustatuks.

 

5. Menetluse, millega tunnistatakse üldtunnustatud andmekandjatel säilitatavate dokumentide vastavust originaaldokumendile, näevad ette siseriiklikud ametiasutused ning see tagab, et säilitatavad versioonid on kooskõlas riiklike juriidiliste nõuetega ja neid saab auditeerimisel kasutada.

 

6. Kui dokumendid on olemas üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide vastavuse riiklikele juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid auditeerimisel kasutada.

 

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises toimingule või rakenduskavale. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning abifondile tekitatud rahalist kahju ja kohaldab proportsionaalseid korrektsioone. Korraldusasutus kirjendab finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamisaruannetesse, mille jooksul tühistamine otsustatakse.

välja jäetud

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Abifondi toetuse osamakseid, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, võib liikmesriik kasutada uuesti asjaomase rakenduskava piires sõltuvalt lõikest 4.

välja jäetud

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Toetuse osamakset, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti ühegi toimingu tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte ühegi toimingu tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas.

välja jäetud

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjoni finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse käesoleva artikli alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 51

välja jäetud

Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

 

1. Komisjon teeb finantskorrektsioone rakendusaktide abil, tühistades osa liidu eraldisest rakenduskavale või kogu sellise eraldise ning nõudes liikmesriigilt summad tagasi, et välistada liidu vahenditest selliste kulutuste finantseerimine, mis rikuvad liidu või liikmesriigi seadusi, sealhulgas seoses komisjoni või Euroopa Kontrollikoja tuvastatud vajakajäämistega liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides.

 

2. Kohalduva liidu või riiklike seaduste rikkumisega kaasneb finantskorrektsioon ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

 

(a) rikkumine on mõjutanud või oleks mõjutanud korraldusasutuse otsust toimingu väljavalimise kohta abifondist toetuse saamiseks;

 

(b) rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada kulude summat, mis deklareeriti hüvitamiseks liidu eelarvest.

 

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 52

välja jäetud

Komisjoni finantskorrektsioonide kriteeriumid

 

1. Komisjon teeb finantskorrektsioone, kui ta leiab pärast vajalikke kontrollitoiminguid, et

 

(a) rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis on suuri puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba antud liidu toetust;

 

(b) liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist täitnud artiklist 50 tulenevaid kohustusi;

 

(c) maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud.

 

Komisjon teeb finantskorrektsioone igal avastatud eeskirjade eiramise juhtumil eraldi, arvestades seejuures, kas eeskirjade eiramine on süstemaatiline. Kui abifondilt sisse nõutud eeskirjade eiramisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida, kohaldab komisjon ühtse määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsioone.

 

2. Lõikest 1 tuleneva korrektsiooni summa kohta otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning rakenduskavas leitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.

 

3. Kui komisjoni seisukoha aluseks on aruanded audiitoritelt, kes ei ole tema enda talitustest, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede kohta pärast seda, kui on tutvunud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 50 lõike 2 alusel võetud meetmetega, artikli 27 lõike 2 alusel saadetud teadetega ja liikmesriigi vastustega.

 

4. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid.

 

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 53

välja jäetud

Komisjoni finantskorrektsioonide tegemise menetlus

 

1. Enne finantskorrektsiooni üle otsuse tegemist käivitab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile kontrollimisjärgsed esialgsed järeldused ning paludes liikmesriigil avaldada oma seisukohad kahe kuu jooksul.

 

2. Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või kindla määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste dokumentide asjakohase osa või valimiga. Selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg on kõige rohkem kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

 

3. Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mille liikmesriik on esitanud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

 

4. Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonile on kättesaadav kogu asjakohane teave ja kõik seisukohad, millele rajada järeldus finantskorrektsiooni kohaldamise kohta.

 

5. Finantskorrektsioonide tegemiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise kuupäevast või lisateabe saamise kuupäevast, kui liikmesriik nõustub ärakuulamise järel sellist lisateavet esitama. Komisjon võtab arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei toimu, hakatakse kuuekuulist ajavahemikku arvestama kaks kuud pärast seda, kui komisjon on saatnud liikmesriigile kutse ärakuulamisele.

 

6. Kui komisjon või Euroopa Kontrollikoda tuvastab komisjonile saadetud raamatupidamise aastaaruandeid mõjutava eeskirjade eiramise, vähendab sellest tulenev finantskorrektsioon abifondi toetust rakenduskavale.

 

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 54

välja jäetud

Tagasimaksed liidu eelarvesse. Sissenõudmine

 

1. Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud finantsmääruse artikli 77 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtpäev on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

 

2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates tähtpäevast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millesse tähtpäev langeb.

 

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 55

välja jäetud

Rakenduskavade proportsionaalne kontroll

 

1. Toimingutele, mille abikõlblikud kulud kokku ei ületa 100 000 eurot, tehakse enne artiklis 47 sätestatud kõikide kulude kontrollimist kõige rohkem üks audit, mille teostab kas auditeerimisasutus või komisjon. Muudele toimingutele tehakse enne artiklis 47 sätestatud kõikide kulude kontrollimist kõige rohkem üks audit aruandeaastas ning auditi teostab kas auditeerimisasutus või komisjon. Käesolevad sätted ei piira lõigete 5 ja 6 kohaldamist.

 

2. Toimingu auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; küll aga kontrollita lõplikke toetusesaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tuvastatakse eeskirjade eiramise või pettuse konkreetne oht.

 

3. Kui rakenduskava kõige viimatisest audiitori järeldusotsusest ilmneb, et suuri puudusi ei ole, võib komisjon leppida artikli 34 lõikes 2 osutatud järgmisel kohtumisel auditeerimisasutusega kokku, et nõutava auditeerimise taset võib vähendada, nii et see on tuvastatud tõenäosusega proportsionaalne. Taolistel juhtudel ei teosta komisjon oma kohapealseid auditeid, kui ei ole tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, mis mõjutavad komisjonile deklareeritud kulusid aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse kohta on tehtud heakskiitmise otsus.

 

4. Kui komisjon leiab, et ta võib rakenduskava puhul kasutada auditeerimisasutuse järeldusotsust, võib ta leppida auditeerimisasutusega kokku piirata oma kohapealseid auditeid ja auditeerida auditeerimisasutuse tööd, kui ei ole tõendeid puudustest auditeerimisasutuse töös aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse kohta on tehtud heakskiitmise otsus.

 

5. Auditeerimisasutus ja komisjon võivad teostada toimingute auditeid mil iganes riskihindamisega tuvastatakse konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht või kui on tõendeid suurtest puudustest rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis ning kolme aasta jooksul pärast rakenduskava kõikide kulude lõpetamist artikli 47 kohaselt auditivalimi raames.

 

6. Komisjon võib igal ajal auditeerimisasutuse töö hindamise otstarbel teostada toimingute auditeid, korrates selleks asjaomast auditeerimistegevust.

 

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 56

välja jäetud

Kulukohustustest vabastamise eeskirjad

 

1. Komisjon vabastab kohustusest summad, mis arvutatakse rakenduskavale teise lõigu kohaselt ning mida ei ole eelmaksete ja iga-aastaste eelmaksete, vahemaksete ja aastabilansimakse tegemiseks ära kasutatud 31. detsembriks teisel majandusaastal, mis järgneb rakenduskava alusel eelarvelise kulukohustuse võtmise aastale, või mille kohta ei ole artikli 42 alusel saadetud artikli 38 kohaselt koostatud maksetaotlust.

 

Kulukohustustest vabastamise jaoks arvutab komisjon asjaomase summa, liites kõigile perioodi 2015–2020 eelarvelistele kulukohustustele ühe kuuendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega.

 

2. Erandina lõike 1 esimesest lõigust ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega.

 

3. Kui esimene iga-aastane eelarveline kulukohustus on seotud 2015. aasta kogutoetusega, siis erandina lõikest 1 ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2015. aasta kogutoetusega. Sellistel juhtudel arvutab komisjon lõike 1 esimese lõigu summa, liites kõigile perioodi 2016–2020 eelarvelistele kulukohustustele ühe viiendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2015. aasta kogutoetusega.

 

4. Kulukohustused, mis on 31. detsembril 2022 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole 30. septembriks 2023 esitatud artikli 47 lõike 2 alusel nõutavaid dokumente.

 

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 57

välja jäetud

Erand kulukohustustest vabastamisel

 

1. Kulukohustustest vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mida vastutaval asutusel ei ole olnud võimalik komisjonile deklareerida järgmistel põhjustel:

 

(a) toimingud on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, või

 

(b) vääramatu jõud, mis mõjutab oluliselt kogu rakenduskava või selle osa elluviimist. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad riiklikud ametiasutused peavad tõendama selle vääramatu jõu otsest mõju kogu rakenduskava või selle osa rakendamisele.

 

(c) Vähendamist võib taotleda ühe korra, kui peatamine või vääramatu jõud on kestnud kuni ühe aasta, või mitu korda vastavalt vääramatu jõu kestusele või aastate arvule alates sellise kohtu- või haldusotsuse kuupäevast, millega toimingu rakendamine peatati, kuni lõpliku kohtu- või haldusotsuse kuupäevani.

 

2. Selleks et summa deklareeritaks eelneva aasta lõpuks, saadab liikmesriik lõikes 1 osutatud erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks.

 

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 58

välja jäetud

Kulukohustustest vabastamise menetlus

 

1. Kui on oht, et artikli 56 alusel hakatakse kohaldama kulukohustustest vabastamist, teatab komisjon sellest liikmesriigile ja korraldusasutusele aegsasti.

 

2. Lähtudes andmetest, mis on tal olemas 31. jaanuaril, teeb komisjon liikmesriigile ja korraldusasutusele teatavaks tema valduses olevatest andmetest tuleneva kulukohustustest vabastamise summa.

 

3. Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.

 

4. Liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks muudetud rahastamiskava, mis kajastab rakenduskava jaoks asjaomaseks majandusaastaks vähendatud toetuse summat. Kui muudetud rahastamiskava ei esitata, muudab komisjon rahastamiskava, vähendades abifondist makstavaid toetuse osamakseid asjaomaseks majandusaastaks.

 

5. Komisjon muudab rakenduskava vastuvõtmise otsust rakendusaktidega hiljemalt 30. septembril.

 

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 60 a

 

1. Aastaks 2014. kehtestatakse ajutine kord, mis võimaldab liikmesriikide määratud organisatsioonidel, välja arvatud äriühingud, jaotada toiduaineid liidu enim puudustkannatavatele isikutele. Toiduainete jaotamise kava tarbeks tehakse kättesaadavaks toodete sekkumisvarud või juhul, kui toiduainete jaotamise kava jaoks ei ole piisavalt sekkumisvarusid, ostetakse toiduained turult.

 

2. Lõikes 1 sätestatud toiduabi jaotamise kavas osaleda soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile toiduabi jaotamise programmid, mis sisaldavad

 

a) üksikasjalikke andmeid nende programmide põhinäitajate ja -eesmärkide kohta;

 

b) andmeid määratud organisatsioonide kohta;

 

c) taotlusi 2014. aastal jaotatavate toiduainete koguste kohta ning muud asjakohast teavet.

 

Liikmesriigid valivad toiduained objektiivsete kriteeriumide (sh toiteväärtused ja sobivus jaotamiseks) alusel. Selleks võivad liikmesriigid eelistada liidu päritolu toiduaineid.

 

3. Komisjon võtab 2014. aasta abikava vastu, tuginedes lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud taotlustele ja muule asjakohasele teabele, mille liikmesriigid on esitanud oma toiduabi jaotamise programmide raames. Sellega määratakse kindlaks liidu eraldised liikmesriikide lõikes.

 

Kui 2014. aasta abikavaga hõlmatud toiduaineid ei ole selle riigi sekkumisvarudes, kus neid vaja on, näeb komisjon ette nende ülekandmise sellistest liikmesriikidest, kus need tooted on sekkumisvarudes olemas.

 

4. Toiduained antakse määratud organisatsioonidele üle tasuta. Enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete jaotamine toimub:

 

a) tasuta või

 

b) hinnaga, mis ei ole mingil juhul kõrgem, kui määratud asutuste poolt abi jaotamise käigus kantud kuludega põhjendatud ning mis ei ole lõike 7 punktide a ja b kohased abikõlblikud kulud.

 

5. Lõikes 1 ette nähtud toiduabi jaotamise kavas osalevad liikmesriigid

 

a) esitavad komisjonile aruande toiduabi jaotamise programmi käivitamise aruande;

 

b) teavitavad komisjoni õigel ajal toiduabi jaotamise programmi mõjutavatest arengusuundumustest.

 

6. Liit rahastab abikava abikõlblikke kulusid. Rahastamine on kooskõlas aastateks 2014–2020 esitatud rakendusprogrammiga.

 

7. Abikava kohaselt abikõlblikud kulud on järgmised:

 

a) sekkumisvarudest eraldatud toiduainete kulud;

 

b) turult ostetud toiduainete kulud ja

 

c) toiduainete liikmesriikidevahelise sekkumisvarudest vedamise kulud.

 

Aasta 2014 abikava rakendamiseks igas liikmesriigis kasutada olevate rahaliste vahendite piires võivad riikide pädevad asutused pidada abikõlblikeks järgmisi kulusid:

 

a) toiduainete määratud organisatsioonide hoidlateni vedamise kulud;

 

b) järgmised määratud organisatsioonide kulud otseselt 2014. aasta abikava rakendamisega seotud ulatuses:

 

i) halduskulud,

 

ii) määratud organisatsioonide hoidlate ja lõppjaotuspunktide vahelise veo kulud ja

 

iii) ladustamiskulud.

 

8. Liikmesriigid teevad haldus- ja füüsilisi kontrolle, et tagada 2014. aasta abikava rakendamine vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, ning kehtestavad karistused rikkumiste korral.

 

9. Nii 2014. aasta abikava kaudu jaotatavate toiduainete pakendil kui ka jaotuspunktides peavad olema selgelt sõnad „Euroopa Liidu abi”, millele on lisatud Euroopa Liidu embleem.

 

10. Lõikes 1 ette nähtud toiduainete jaotamise kava ei mõjuta liikmesriikide programme, millega tagatakse toiduainete jaotamine enim puudustkannatavatele isikutele ja mis on kooskõlas liidu õigusega.

 

11. Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 2014. aasta abikava lõpuni.

Selgitus

Uus kord peab jõustuma 1. jaanuaril 2014. Rakendamise esialgseks kavandamiseks peab õigusakt olema liikmesriikides kohaldatav ligikaudu kümme kuud enne seda. See on aga võimatu, sest määrus võetakse vastu kõige paremal juhul 2013. aasta keskel. Seepärast tuleks 2014. aastaks ette näha lihtsustatud üleminekukord, mida kohaldatakse ainult toiduabile, sest see on kahtlemata kõige olulisem. Selleks tehakse ettepanek lisada kogu toiduabiprogrammi suhtes kehtiv kord käesolevasse ettepanekusse (ESFi rahastamisega).

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisa jäetakse välja.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks

Viited

COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.11.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

19.11.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Marc Tarabella

3.12.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

21.2.2013

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.3.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

3

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Eric Andrieu, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Mariya Gabriel, Iratxe García Pérez, Julie Girling, Martin Häusling, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, George Lyon, Mairead McGuinness, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

María Auxiliadora Correa Zamora, Spyros Danellis, Jean-Paul Gauzès, Christa Klaß, Astrid Lulling, Jacek Włosowicz, Milan Zver

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (8.4.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
(COM(2012)0617 – C7‑0358/2012 – 2012/0295(COD))

Arvamuse koostaja: Marije Cornelissen

LÜHISELGITUS

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks on vähemalt kahel põhjusel seotud naistega. Esiteks on naiste osakaal ELi enim puudustkannatavate isikute seas liiga suur. Majandussurutise mõjul levib vaesuse naiste seas üha rohkem. Vaesuses elavate inimeste hulka kuuluvad paljud väikest pensioni saavad vanemad naised, üksikemad, lahutatud naised, madalapalgalised või ebakindla töökohaga naised.

Teiseks on naised endiselt peamised perekonna eest hoolitsejad: nad ostavad ja valmistavad toitu, tegelevad kõigega, mis on seotud perekonna toitmisega. Kui perekonna sissetulek väheneb, pöörduvad sageli just nemad toidupanka või muu abiorganisatsiooni poole, kui nimetatud sissetulek ei võimalda perekonda ära toita.

Seda silmas pidades esitas arvamuse koostaja ettepanekud, mis lähevad soolise aspekti arvestamisest kaugemale ning millega nõutakse soo alusel eristatud andmeid. Naiste seisukohalt on oluline, et ELi toiduabi pakkumine ei katkeks järsult 1. jaanuaril 2014, kui lõpeb praegune 19 liikmesriigis rakendatav programm. Tagamaks, et abifondi puhul arvestatakse 25 aasta jooksul tekitatud sõltuvust, tuleb kohandada vahendite jaotust liikmesriikide vahel ning arvesse tuleb võtta nõukogus vastuseisu avaldanud liikmesriikide mõningaid peamisi kahtlusi.

Vahendite jaotus liikmesriikide vahel

Praeguses programmis nähakse 19 liikmesriigile ette 500 miljonit eurot aastas. Komisjon tegi ettepaneku anda ajavahemikuks 2014–2020 uue fondi jaoks 2,5 miljardit eurot, mida nõukogu kärpis mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste raames dokumendi allkirjastamise ajal 2,1 miljardi euroni. See kujutab endast märkimisväärset vahendite vähendamist. Praeguse ettepaneku kohaselt on kõik liikmesriigid kohustatud osalema, mis tähendab, et vähendatud vahendid jagatakse väiksemate summadena ning need hõlmavad riike, kes praegu ELi toiduabi ei kasuta ning ei pruugi seda mitmel põhjusel, sh juba olemasolevate sõltumatute struktuuride tõttu teha. Abifondi ettepaneku praeguse kujul säilimise korral kärbitakse tõsiselt nende toetusesaajate osa, kes praegu programmist sõltuvad.

Seepärast on arvamuse koostaja teinud mitu ettepanekut, mis aitavad tagada, et EL võtab liidu praeguse toiduabist sõltuvuse suhtes vastutuse.

Liikmesriikidel ei peaks olema kohustust osaleda, neil võib olla võimalus valida, kas nad osalevad või ei.

Ressursside jaotamiseks kasutatud näitajad peaksid hõlmama riigi puudustkannatavate isikute protsendimäära ja ajakohastatumaid hiljutisi muudatusi kajastavaid andmeid selles elanikkonnarühmas, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades. Arvesse tuleks võtta eelmistest toiduabiprogrammidest sõltumise ulatust.

Kaasrahastamise määr tuleks eristada vastavalt liikmesriikide jõukuse tasemele eesmärgiga tagada, et fondi vahendid jõuavad nendeni, kes seda kõige enam vajavad.

Nii ei sunnita põhimõtteliselt fondi vastu olevaid liikmesriike vastu tahtmist osalema ning see võib nende vastuseisu vähendada.

Kohalike toidutarneahelate tugevdamine ja heade tavade vahetamine

Paljude abiorganisatsioonide jaoks ei ole ELi toiduabi ainus toiduallikas ning mitmes liikmesriigis toimivad toidupangad ilma avaliku sektori toetuseta, kasutades ära kohalike toidutarneahelate pakutud toitu.

Abiorganisatsioonidel peaks kõikides liikmesriikides olema võimalik toiduohutust ja -hügieeni arvesse võttes kasutada suuremal määral ära toitu, mis muidu ära visataks. Struktuursete suhete loomiseks tootjate, ostukeskuste, põllumajandusettevõtjate, restoranidega jne vajavad abiorganisatsioonid teatud vahendeid, nagu toidu transportimise vahendid, IKT vahendid ja logistilised teadmised, avalikkuse teavitamise kampaaniad erasektori abiandjate ligimeelitamiseks, teadmisi ja sertifikaate toidu käitlemise kohta tervishoiueeskirjade kohaselt. Abifondi kaudu tuleks pakkuda abiorganisatsioonidele vahendeid, mis aitaksid arendada ja tugevdada struktuurseid suhteid toiduabi andjatega, ning finantsvahendeid. See täidab kaht eesmärki – hoiab ära toidu raiskamise ning annab samas abiorganisatsioonidele võimaluse muutuda ELi otsesest toiduabist sõltumatumaks.

Lisaks peaks abifond edendama heade tavade vahetamist kogu ELis liidu toiduabist sõltuvate ja mittesõltuvate abiorganisatsioonide vahel ning levitama enim puudustkannatavatele isikutele ettenähtud abi vallas sotsiaalset innovatsiooni.

Uue sõltuvuse ärahoidmine ja praeguse sõltuvuse vähendamine

Abifondi kõige olulisem aspekt on tagada, et eelmistest ELi toiduabiprogrammidest sõltunuid ei jäeta 2014. aastal järsult ilma toiduta. Võimalused, et nõukogu abifondi heaks kiidab, suurenevad, kui fondiga püütakse järk-järgult vähendada sõltuvust ELi otsesest toiduabist ja hoitakse ära uute sõltuvussuhete tekkimine. Abiorganisatsioone võiks aidata kõigi vahendite, materjalide ja muu toetusega, mida nad vajavad selleks, et minna järk-järgult üle kohalike toidutarneahelate kasutamisele, nagu ostukeskused, tootjad, põllumajandusettevõtjad jt, et enim puudustkannatavad isikud ei jääks toiduabist ilma praegu ega ka tulevikus.

Sidusus vaesuse struktuurse leevendamisega

Vaesusele suunatud poliitikameetmete lõppeesmärk peab olema enim puudustkannatavate isikute, kellest suurem osa on naised, vaesusest väljaaitamine. Seepärast on oluline nii see, et abifondis osalevad abiorganisatsioonid tegeleksid sotsiaalse kaasamisega ning et see oleks tihedalt seotud vaesuse kaotamise riiklike kavadega, kui ka see, et abiorganisatsioonid võiksid Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse abil arendada välja sotsiaalsele kaasamisele suunatud tegevusi, hoides samal ajal ära abiandmisega seotud tegevuse kahekordse rahastamise.

MUUDATUSEttepanekud

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

(2) Vastavalt strateegia „Euroopa 2020” määratlusele ohustas 2011. aastal ligikaudu 24,2 % Euroopa elanikkonnast vaesus ja/või sotsiaalne tõrjutus (Eurostati hinnangul 119,6 miljonit inimest EL-27 riikides, kellest 25 miljonit olid lapsed). Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, eriti neis riikides, kus kriisi mõju on olnud kõige suurem ja kes rakendavad eelarve tugevdamise meetmeid, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest. Selline areng on vastuolus strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ja ohustab selle ühe peamise eesmärgi täitmist vähendada vaeste arvu ELis 20 miljoni võrra, alustades kõige vaesematest, kellest enamus on naised ja lapsed.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) 2011. aasta andmetel oli vaeste naiste osakaal ELi 27 liikmesriigis ligikaudu 17%, mis tulenes muu hulgas naiste töötusest, palgalõhest ning naiste valdavast ülekaalust osaajatöös.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Arvestades, et liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning sooküsimuste järjekindla lõimimise ühise strateegilise raamistiku (ÜSR) fondide ettevalmistuse, kavandamise ja rakendamise, järelevalve ja hindamise kõikidesse etappidesse niisuguste meetodite abil, mis hindavad soolise võrdõiguslikkuse arvestamist eelarve koostamisel.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Euroopa Liit on alates 1987. aastast pakkunud põllumajandussaaduste varudest otsest toiduabi oma enim puudustkannatavatele kodanikele, kellest suurem osa on naised. See on loonud olukorra, kus enim puudustkannatavad isikud on muutunud enim puudustkannatavatele inimestele suunatud otsesest liidu toidutarnest sõltuvaks. Paljudel toetusesaajatel on muud tarneallikad kui liidu toetus, näiteks kohalikud või piirkondlikud ostukeskused, põllumajandusettevõtjad, tootjad, restoranid jt. Abifondide vahenditest tuleks selliste kohalike tarneahelate tugevdamist toetada.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b) Selleks et enim puudustkannatavatele isikutele antav mitterahaline abi oleks maksimaalselt tõhus, peaksid liikmesriigid täiendava kaasmeetmena toetama vajaduse korral majutuse ja/või sotsiaalmajutuse pakkumist kodututele.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c) Meetmete võtmine liidu tasandil on vajalik, võttes arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taset liidus (2010. aastal ohustas Euroopa kodanikest veerandit – s.t ligikaudu 116 miljonit inimest, kellest suurem osa on naised – vaesus või sotsiaalne tõrjutus). Majanduskriis on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi veelgi võimendanud ning vähendanud paljude liikmesriikide võimalusi hoida sotsiaalkulud ja -investeeringud tasemel, mis hoiaks ära sotsiaalse ühtekuuluvuse edasise nõrgenemise ning tagaks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtnäitajate saavutamise.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d) Viletsusest ja vaesusest väljatulemist toetavates strateegiates ja programmides tuleks võtta arvesse asjaolu, et enim puudustkannatavate inimeste jaoks seisneb peamine probleem väärikuse ja iseseisvuse kaotamises isiksuse ja kodanikuna, mis muudab indiviidi ja tema pere väga haavatavaks ning diskrimineerimise suhtes veelgi vastuvõtlikumaks, millel on naiste ja nende laste jaoks tõsised tagajärjed.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 e) Naised on peamised abisaajad, mitte ainult sel põhjusel, et neid ähvardab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht kõige rohkem, vaid ka sellepärast, et nad vastutavad sageli oma pere ülalpidamise eest.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 f) Liikmesriigid peaksid hakkama oma enim puudustkannatavate kodanike vajadusi hindama. Abifondi puhul tuleks seega vältida uute sõltuvusstruktuuride loomist artikli 4 lõikes 1 määratletud abi saajate jaoks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Need sätted peaksid samuti tagama fondi kooskõla liidu sotsiaal- ja keskkonnapoliitikaga, näiteks võitluses igasuguse diskrimineerimise vastu abi kavandamisel, rakendamisel ja abile juurdepääsul, ning toidu raiskamise vastu, sh teadlikkuse tõstmise kampaaniad, kus naistel võib olla strateegiline roll.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud erinevusi.

(7) Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud erinevusi, nagu suhtelise ja absoluutse vaesuse piir.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

(8) Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Toidu kättesaadavus on esimene probleem, millega liikmesriigid peaksid tegelema. Nimetatud kava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

Selgitus

Toit on peamine põhivajadus, mis võimaldab partnerorganisatsioonidel ja liikmesriikidel saavutada kontakti ühiskondlikust elust kõrvale jäetud isikutega. See on ka parim vahend fondi tõhususe tagamiseks.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks, eelkõige siseriiklike olude arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus.

(9) Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks, eelkõige siseriiklike olude arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus, millesse kaasatakse sotsiaalorganisatsioonid, kes tegelevad riiklikul tasandil abi andmisega enim puuudust kannatavatele isikutele või esindavad otseselt enim puuudust kannatavaid isikuid, tagades naiste piisava esindatuse.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Arvestades, et liikmesriigid peaksid veelgi enam võtma arvesse naiste ja meeste tasakaalustatud osalemist rakenduskavade juhtimises ja elluviimises kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning annavad selles vallas tehtavatest edusammudest aru.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b) Juurdepääs abifondi rahalistele vahenditele peaks tähendama reaalset juurdepääsu nende jaoks, kes mingil põhjusel, näiteks vanuse, tervise või elukoha asukoha tõttu ei saa ise toidupakkide järele minna, seega on väga oluline tugevdada struktuurilisi sidemeid abiorganisatsioonide ja toiduainete tarnijate vahel.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 c) Arvestades, et liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma vajalikud meetmed, et hoida programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi põhjal, pöörates erilist tähelepanu neile, kes puutuvad kokku mitmekordse diskrimineerimisega. Puudega inimeste erivajadustega arvestamine peaks olema üks kriteerium, mida tuleb võtta arvesse fondi vahenditest kaasrahastavate toimingute kindlaksmääramisel ning rakendamise erinevatel etappidel.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka rakenduskava tööperioodi jooksul. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

(12) Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi, kaasates sellesse enim puudustkannatavad isikud, keda need meetmes esmajärjekorras mõjutavad. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis sisaldavad soopõhiselt ja vanuse alusel liigendatud andmeid materiaalset puuduse mõõtmist Euroopa Liidus käsitlevat Eurostati uuringut arvesse võttes ja mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning viia rakenduskava tööperioodi jooksul läbi ka hindamisi ja kõikide poliitikameetmete sõelumine nende erineva mõju tõttu naistele ja meestele. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade maksimaalne kaasrahastamismäär, mis võtaks arvesse liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

(15) Et tugevdada solidaarsust ja liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade asjakohane kaasrahastamismäär, mis võtaks arvesse liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused;

(1) „enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt koostöös partnerorganisatsioonidega ja mille on heaks kiitnud riigi ametiasutused;

Selgitus

Tõhususe suurendamiseks tuleks tagada selgus ja dialoog riigi pädevate ametiasutuste ja partnerorganisatsioonide vahel.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu või kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

(2) „partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

Selgitus

Toit on peamine põhivajadus, mis võimaldab partnerorganisatsioonidel ja liikmesriikidel saavutada kontakti ühiskondlikust elust kõrvale jäetud isikutega. See on ka parim vahend fondi tõhususe tagamiseks.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga.

Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel ja kaotamisel liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust täiendava ja mitte vaesuse vähendamist käsitlevat siseriiklikku poliitikat asendava meetmena, järgides seejuures vaeste sõltuvuse vähendamise eesmärki ning soodustades nende põhiõiguste kasutamist. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga ning hinnates kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt nimetatud abi tulemuseks olevat struktuurset paranemist soopõhiselt ja vanuse alusel eristatud lõplike abisaajate jaoks. Abifondi abil edendatakse kohalikke ja piirkondlikke toidutarneahelaid enim puudustkannatavate isikute hüvanguks.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Abifondi eesmärk on vähendada rakendamisperioodi jooksul järk-järgult abisaajate sõltumist artikli 4 lõikes 1 nimetatud otsesest liidupoolsest mitterahalisest abist.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

1. Abifond võib liikmesriigi taotlusel toetada riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele, eelkõige kodututele ja lastele, toiduaineid, rõivaid ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu, võttes arvesse naiste, meeste, laset ja puudega isikute eri vajadusi ning kaasates piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Abifond võib toetada kaasnevaid meetmeid, mis täiendavad toidu ja kaupade jaotamist ning aitavad kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele.

2. Abifond võib liikmesriigi taotlusel toetada meetmeid, mis aitavad kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele, võttes arvesse naiste ja meeste eri vajadusi, mis tehakse kindlaks nende aktiivse osaluse alusel.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Komisjon, liikmesriigid ja partnerorganisatsioonid aitavad võidelda toidu raiskamisega jaotamise ahela igas etapis. Abifondist võib anda toetusesaajatele abi, et kasutada kohalikke tarneahelaid rohkem või tõhusamalt, hoides nii ära toidu raiskamise ja suurendades enim puudustkannatavate isikute toiduga varustamist abifondist sõltumatult.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Abifond võib toetada meetmeid, mille eesmärk on laiendada ja parandada lõplike abisaajate juurdepääsu kohalikele tarneahelatele, eelkõige ostukupongide või muude mehhanismide abil, et vähendada toidukaupade raiskamist ning käivitada naistele kui olulisele sidusrühmale suunatud teavitus- ja hariduskampaaniaid, sealhulgas koostöös koolide ja kohaliku meediaga.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Abifond edendab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja heade tavade levitamist seoses enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi andmisega.

3. Abifond edendab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja heade tavade levitamist seoses enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi andmisega, võttes seejuures arvesse soolist aspekti eelkõige naisorganisatsioonide kaasamise teel. Abifondi tegevuses mitteosalevaid liikmesriike julgustatakse heade tavade levitamise valdkonnas koostööd tegema.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.

(8) Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil, seejuures peavad esitatud näitajad olema liigendatud soo ja vanuse alusel.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

(10) Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise kõikide etappide, sealhulgas järelhindamise jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(a) elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust kogu elanikkonna protsentuaalse osana soo alusel liigendatuna;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab arvesse seda, kui suur on sõltuvuse määr enim puudustkannatavate isikute puhul, kes sõltuvad enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamiseks ettenähtud liidu toiduabiprogrammidest, ja mis tuleneb liikmesriikide osalemisest nõukogu määruste (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 1234/2007 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 121/2012 kohastes programmides.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) strateegia, milles on kirjeldatud, kuidas toetusmeetmete abil toetatakse kohalike ja piirkondlike toidutarneahelate arengut, et anda abi enim puudustkannatavatele isikutele;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a) nende esmatähtsate valdkondade kirjeldused, millele kavas keskenduda kavatsetakse, võttes arvesse konkreetseid territoriaalseid ja/või sotsiaalseid vajadusi, sh sügavas vaesuses elavate inimeste vanuselist ja soolist jagunemist;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a) strateegia, milles on kirjeldatud, kuidas on võimalik saavutada rakendusperioodi jooksul toetusesaajate järk-järgult vähenev sõltuvus artikli 4 lõikes 1 osutatud abist ja turuostudest;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutustega, kodanikuühiskonda esindavate organitega ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate organitega.

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutustega, kodanikuühiskonda esindavate organitega ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate organitega, et selgitada välja vaesuse vähendamisega seotud vahendid, eesmärgid ja eeldatavad tulemused, pidades silmas territoriaalset ja sotsiaalset või põlvkonnast või soost sõltuvat ebavõrdsust. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavad oleksid tihedalt seotud riigi sotsiaalse kaasamise poliitikaga ja võitlusega vaesuse aina laialdasema leviku vastu naiste ja rahvusvähemuste hulgas.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid koostavad iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud, lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust.

2. Liikmesriigid koostavad iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud, lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust.

 

Nende näitajate hulka kuuluvad:

 

(a) hiljutine muutus tõsisele materiaalsele puudusele suunatud sotsiaalvaldkonna kuludes nii absoluutarvudes, suhtes SKPga kui ka suhtes kogu avaliku sektori kulutustega;

 

(b) hiljutine muutus sotsiaalvaldkonna õigusaktides, milles käsitletakse juurdepääsu rahalisele toetusele tõsise materiaalsele puuduse korral.

Selgitus

Vältimaks kahjulikku olukorda, kus liikmesriik kasutab abifondi selleks, et taganeda oma sotsiaalpoliitilistest kohustustest, on oluline, et komisjon saaks mõõta, kuidas abifond mõjutab tõsisele materiaalsele puudusele suunatud liikmesriigi poliitikat.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.

1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike soo- ja vanusepõhiselt esitatud andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) partnerorganisatsioonide, riiklike kavade, toetusesaajate ja vahendusasutuste panus, et määrata kindlaks kõik end fondiga siduda soovivad organid, vahetada üksikasjalikku teavet nende kogemuste kohta seoses selliste sekkumistega ning esitada eesmärgid, mida nad soovivad oma integratsiooniga saavutada;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) panus meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamisse ning hinnang selle kohta, kas sooline mõõde on asjakohaselt integreeritud;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

(2) Korraldusasutus teostab 2015. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu, mis sisaldab soopõhiselt liigendatud andmeid lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Toiduaineid ja muid kaupu lõplikele abisaajatele ning artikli 4 lõikes 2 a osutatud meetmete võtmiseks ette nähtud vahendeid võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks.

Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks, täiendades nendega fondi vahendeid, arvamata seejuures nende kasutamiskulusid eraldistest maha.

Selgitus

Sekkumisvarud, kui need on olemas, tuleks eraldatud vahenditele lisada, mitte nendest maha arvata, et tagada partnerorganisatsioonidele assigneeringute suhtes suurem prognoositavus.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Toetusesaajad peaksid saama vaesuse leevendamisele suunatud vahendeid liidu fondidest, nagu Euroopa Sotsiaalfond ja artikli 1 alusel loodud fond, tõhusalt ja optimaalselt kasutada, vältides samas tegevuse topeltrahastamist.

Selgitus

Enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi kasutavatel organisatsioonidel võivad paralleelselt olla kasutusel meetmed, nt koolitus või hoolekanne, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. See peab jääma võimalikuks, kuid ei tohi tuua kaasa topeltrahastamist. Oluline on toetusesaajaid sellega seoses aidata.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) avaliku sektori asutuste või partnerorganisatsioonide kaetud kulud, mille eesmärk on tugevdada kohalikke toidutarneahelaid;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a) lõplike abisaajate jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade, sh rõivad, ostukulud;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b) juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu, sh rõivaid, lõplike abisaajate isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n) partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese materiaalse abi osutamisel enim puudustkannatavate isikutele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(d) partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese materiaalse abi osutamisel enim puudustkannatavate isikutele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames;

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks

Viited

COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

DG EMPL

19.11.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

19.11.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Marije Cornelissen

3.12.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

19.2.2013

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Silvana Koch-Mehrin, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Elisabeth Morin-Chartier, Norica Nicolai, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Raül Romeva i Rueda, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Anna Záborská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Silvia Costa, Anne Delvaux, Mariya Gabriel, Mojca Kleva Kekuš, Katarína Neveďalová, Angelika Werthmann

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks

Viited

COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.10.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.11.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

19.11.2012

CONT

19.11.2012

REGI

19.11.2012

AGRI

19.11.2012

 

CULT

19.11.2012

FEMM

19.11.2012

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

CULT

6.11.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Emer Costello

21.11.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

21.3.2013

22.4.2013

7.5.2013

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.5.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Paul Murphy, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Sonia Alfano, Edvard Kožušník

Esitamise kuupäev

30.5.2013