RAPORT uute tehnoloogiate ja avatud õppematerjalide kohta

25.3.2014 - (2013/2182(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Cătălin Sorin Ivan

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

uute tehnoloogiate ja avatud õppematerjalide kohta

(2013/2182(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–   võttes arvesse põhiõiguste harta artiklit 14,

–   võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2013. aasta teatist „Avatud haridusruum: Innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu“ (COM(2013)0654) ning kaasnevat töödokumenti, kus analüüsitakse ja kaardistatakse innovaatilisi õpetamis- ja õppemeetodeid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu Euroopas (SWD(2013)0341),

–   võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2013. aasta teatist „Euroopa kõrgharidus maailmas” (COM(2013)0499),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+” ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ[1],

–   võttes arvesse nõukogu 24. veebruari 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad tõhusat ja innovaatilist haridust ja koolitust oskustesse investeerimise eesmärgil – Euroopa poolaasta (2014) toetamine[2],

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta[3],

–   võttes arvesse nõukogu 14. veebruari 2011. aasta järeldusi hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel[4],

–   võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta[5],

–   võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta[6],

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni hariduse ümbermõtestamise kohta[7],

–   võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda[8],

–   võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni hariduse, koolituse ja Euroopa 2020 kohta[9],

–   võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise kohta[10],

–   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta[11],

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks[12],

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. veebruari 2014. aasta arvamust[13],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust[14],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0249/2014),

A. arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemid peavad liikuma selles suunas, et tekiks võrdsed õppimisvõimalused ja oleks rahuldatud üha suurem vajadus teadmiste ja oskuste pideva ajakohastamise järele, pidades silmas üha rahvusvahelisemaks muutuvat tööturgu ja eesmärki suurendada tõhusust ja võrdsust;

B.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on hoogustada innovatsiooni, luua uusi töökohti, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust ja panna kindel alus ELi jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule tänu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, kellel on võrdne juurdepääs haridusele;

C. arvestades, et suur tööpuudus, eriti noorte ja sealhulgas kõrgkoolilõpetanute seas, on Euroopas kokku sattunud märkimisväärse arvu vabade töökohtadega, mida ei suudeta täita – see osutab märkimisväärsele oskuste lüngale, mille kõrvaldamiseks sobiksid kõige paremini muu hulgas duaalse kutseõppe mudelid; arvestades, et 2012. aastal oli mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noori) ELis 15,8% ning seetõttu ohustas neid oskuste suureneva mittevastavuse tõttu tööturult väljatõrjumine;

D. arvestades, et 2020. aastaks nõuab 90% töökohti digitaalseid oskusi, ja arvestades, et 2015. aastaks on ELis kuni 900 000 täitmata info- ja kommunikatsioonialast (IKT) töökohta;

E.  arvestades, et kõrgkoolilõpetajate arv 2030. aastaks tõenäoliselt neljakordistub;

F.  arvestades, et 18–28% ELi üliõpilastest pole koolis ega kodus piisavalt võimalusi pääseda juurde internetile ja seda kasutada; arvestades, et üksnes 30% ELi üliõpilasi saab pidada digitaalselt pädevaks; arvestades, et ainult 20% ELi üliõpilasi õpetavad end digitaalvaldkonnas kindlalt tundvad ja toetavad õpetajad ning et 70% ELi õpetajatest ei tunne end digitaalvaldkonnas kindlalt ja sooviks oma IKT-alaseid oskusi edasi arendada; arvestades, et 40% 16–74-aastaste eurooplaste IKT-alased oskused on vähesed või puuduvad üldse;

G. arvestades, et avatud õppematerjalidel võib olla määrav roll elukestva õppe võimaldamisel kõigile õppijatele ja nii formaalse kui ka informaalse hariduse pakkujate sisu kvaliteedi ja levitamise parandamisel ning et samas võib digitaalselt puudulik õppesüsteem pidurdada õppijate teadmiste ja oskuste arendamist;

H. arvestades, et Euroopa Liit ei ole veel täies ulatuses hoomanud potentsiaali, mida pakub IKT kultuurilise ja haridusliku rikkuse ja mitmekesisuse, teabele juurdepääsu ja heade tavade jagamise osas;

I.   arvestades, et haridussüsteemide moderniseerimine Euroopas vajab investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga korralikult varustatud haridusasutustesse;

J.   arvestades, et seetõttu on lairibaühenduse levik (ka liikmesriikide maa- ja mägipiirkondades ning ääremaadel) äärmiselt oluline;

K. arvestades, et ka kool peaks andma lastele ja noortele praktilise ja kriitilise tähtsusega oskusi digitaal- ja võrgutehnoloogia lahenduste kasutamiseks;

Võimalused ja väljakutsed

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle, milles esitatakse avatud õppematerjale käsitlev liidu tegevuskava, mis keskendub nende materjalide potentsiaalile suurendada juurdepääsu haridusele ja võrdsust hariduse omandamisel, samuti seda veelgi mitmekesisemaks muuta, ning tunnistab hariduse tähtsust üha enam digitaalseks muutuvas ühiskonnas; usub, et Euroopa raamistiku tekkimine avatud õppematerjalide arendamiseks on ehk võimalus liikmesriikide haridussüsteeme parandada;

2.  leiab, et avatud õppematerjalide kasutamise tõhustamiseks tuleb toetada meetmeid, mis aitavad kaasa üldisele digitaalsele haridusele, koguda infot heade tavade kohta ja propageerida neid mitmesugustes keskkondades;

3.  rõhutab, et avatud õppematerjalid loovad võimalusi nii õpetajatele, üliõpilastele, õpilastele ja igas eas õppijatele kui ka haridus- ja koolitusasutustele, et õpetada ja õppida innovaatilisel viisil; kutsub haridusasutusi üles hindama veelgi põhjalikumalt avatud õppematerjalide potentsiaalset kasu asjaomaste haridussüsteemide jaoks, pidades silmas sellise organisatsioonilise keskkonna võimalikku loomist, kus uuenduslikkus oleks teretulnud, see võetaks omaks, seda rakendataks ja edendataks; kutsub sellega seoses liikmesriike ja piirkondi üles rajama aruka spetsialiseerumise strateegiate raames innovatsiooni ja idufirmade tippkeskusi, kus kasutataks täielikult ära IKT potentsiaal;

4.  avaldab kahetsust, et seoses uute tehnoloogiate ja digitaalse sisu kasutuselevõtuga õpetamise ja õppimise otstarbel ei eristata komisjoni teatises erinevaid koolitasandeid; rõhutab, et õppijad omandavad sõltuvalt vanusest erinevaid oskusi ja pädevusi ning et järelikult on õppekavad ja õppemeetodid olenevalt koolitasandist erinevad;

5.  märgib, et kvaliteedi tagamine suurendab tunduvalt usaldust avatud õppematerjalide vastu ja julgustab neid rohkem kasutama; ergutab uurima ja levitama häid tavasid, mis hõlbustaksid avatud õppematerjalide tõhusat ärakasutamist, investeerides eriti sellistesse valdkondadesse nagu metoodika katsetamine, metaoskused (kaasamõtlevad, ettevaatavad ja kriitilise mõtlemisega oskused) ja pehmed oskused; märgib, et soodustada tuleks ka hindamismeetodite uurimist nende oskuste puhul, mis on omandatud selliste koolituste jaoks, mille puhul ei saa piirduda vastastikuse eksperdihinnanguga või automaatsete süsteemidega, nagu seda juhtub praktikakogukondades;

6.  möönab asjaolu, et avatud õppematerjalid töötatakse tavaliselt välja piiratud arvus keeltes ning peamiselt, ehkki mitte ainult, teevad seda kõrgharidusasutused (eriti mis puudutab laialt avatud e-õpet); ergutab kõigi tasandite haridus- ja koolitusasutusi kõigis liikmesriikides ja teisi asjaomaseid sidusrühmi töötama avatud õppematerjalid välja igaüks oma keeles, et kasutada ära digitehnoloogia ja mitmekeelsuse kõik võimalused; tuletab meelde, et materjalide kättesaadavus, juurdepääsetavus ja uuenduslikkus etendavad keskset rolli e-õppematerjalide kasutamisel hariduses;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et IKTd ja avatud õppematerjale kasutatakse praegu põhiliselt kõrgharidussüsteemis; õhutab, kui see on asjakohane, kasutama neid ka alg- ja keskharidussüsteemis, samuti kutsehariduses ning muus mitteametlikus õpikeskkonnas, kus õpilasekesksel IKTga ühitatud õpitegevusel on tohutu potentsiaal;

8.  märgib, et nõuetekohane kontekstiga sidumine on õpitarkvara tulemuslikkuse puhul olulise tähtsusega; juhib tähelepanu asjaolule, et see protsess peab olema õpetamis- ja õppimisprotsessidesse asjakohaselt sisse sobitatud ja võtma arvesse pedagoogilisi ja õppekava eesmärke, vahendeid ja individuaalseid õppevorme;

9.  rõhutab vajadust hõlbustada avatud õppematerjalide abil omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamist edasise dialoogi kaudu sidusrühmadega ning kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse asjakohased meetmed sellise õppe valideerimiseks;

10. osutab vajadusele lihtsustada välismaal saadud oskuste tunnustamist, et bürokraatlike struktuuride vähendamise kaudu hoogustada ja hõlbustada avatud õppematerjalide ja laialt avatud e-õppe kasutamist;

11. rõhutab tõsiasja, et tasuta, kvaliteetsete ja sobivate elektrooniliste õppematerjalide kättesaadavus ja juurdepääsetavus neile on äärmiselt oluline;

12. rõhutab vajadust ühtlustada autoriõiguse valdkonnas kehtivad piirangud ja erandid, et mitteärilise õpetamise puhul oleks võimalik kasutada illustreerivat materjali, et soodustada avatud õppematerjalide ja kaugõppe piiriülest levi ning et võimaldada Euroopa platvormidel mastaabisäästu loomise kaudu üleilmselt konkureerida;

13. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku direktiivi 2001/29/EÜ läbivaatamiseks, selleks et luua ELis autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste süsteem, mis sobiks digitaalajastusse, oleks ühtlustatud ja paindlik ning tunnustaks teadmistele juurdepääsu väärtust avalikkuse jaoks;

14. ergutab liikmesriike uurima avatud õppematerjalide prognoositud potentsiaali avaliku ja erasektori hariduskulude ja eelkõige õppematerjalidega seotud kulude vähendamisel, jätmata hooletusse kvaliteeti;

15. märgib, et oluline on tagada avatud õppematerjalide ja laialt avatud e-õppe loomise jätkusuutlikud mudelid; kutsub komisjoni üles toetama dialoogis sidusrühmadega edasisi uuringuid nende kujundamise, kasutamise ja omaksvõtmise kohta;

16. tunnistab, et avatud õppematerjalid tuleks kasutusele võtta viisil, mis soodustab 21. sajandi õpilahenduste arendamist ja loob uusi ärivõimalusi uuenduslike Euroopa õpilahenduste väikeste ja keskmise suurusega pakkujate jaoks;

17. palub liikmesriikidel tugevdada mitteformaalset veebiturbealast väljaõpet ning näha koolides ette veebiturbepoliitika, pakkudes õpetajatele asjakohast koolitust;

18. kutsub liikmesriike üles tagama koordineeritud ja edumeelse internetiturvalisuse alase hariduse pakkumine koolides; märgib, et lapsevanemates tuleks internetiturvalisuse tagamisel näha partnereid, ja soovitab töötada välja neile suunatud täiendavad strateegiad, tugevdades seeläbi vanema kui vahendaja rolli; rõhutab, et need jõupingutused peaksid olema suunatud noorte sõltumatuse suurendamisele, mis võimaldaks neil võtta vastutuse oma tegude ja kohustuste eest veebis ning arendada e-oskusi; rõhutab, et avatud õppematerjale kasutavate õpetajate ja õppijate isikupuutumatus, eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse peab olema tagatud;

19. palub komisjonil toetada liikmesriikide vahel heade tavade jagamist formaalse ja informaalse õppe valdkonnas seoses veebiturbe, asjaomase õppesisu loomise ning avaliku ja erasektori partnerluste asutamisega, selleks et kaasata noored, nende vanemad ja õpetajad ning kõik noortega tegelevad inimesed, sh turvalisema interneti alal tegevad valitsusvälised organisatsioonid;

Oskused õpetajatele ja õppijatele

20. märgib, et uued tehnoloogiad ja avatud õppematerjalid muudavad õppimise interaktiivsemaks ja aitavad seada õppeprotsessi keskmesse õppija;

21. rõhutab, et kõigil haridustasemetel on õpetajatel põhiroll elektrooniliste õppematerjalide kättesaadavuse ja kasutamise lihtsustamisel kõigi õppijate jaoks ning nende abistamisel digitaalsete oskuste omandamisel;

22. rõhutab tungivat vajadust varustada kõik õppijad võimalikult kiiresti parimate võimalike tehniliste vahenditega ning tagada olulise tähtsusega juurdepääs lairiba-internetiühendusele;

23. tuletab meelde, kui tähtis on kvaliteetkoolitus õpetajatele ja koolitajatele ning et sellele peab lisanduma kogu karjääri vältel kestev ametialane kohustuslik täiendkoolitus, mis keskendub innovaatilistele õpetamismeetoditele ja didaktikale („õppima õppimine”);

24. innustab liikmesriike toetama õpetajaid nende ametialases arengus, pakkudes neile põhikoolituses tänapäevaseid õppekavu ja korraldades täiendusõpet, et anda neile vajalik pädevus digipõhiste õpetamismeetodite kasutuselevõtuks;

25. rõhutab eriti neid tõestatud eeliseid, mida annab õpetajatele ja koolitajatele kogemuste omandamine Euroopas asuvates välisriikides, nt Erasmus+ raames, ning nõuab kõnealuste ja muude seonduvate programmide ulatuslikku laiendamist;

26. juhib tähelepanu asjaolule, et digitaalsete oskuste arendamise ja avatud õppematerjalide kasutamise eeltingimus on lisaks meta- ja pehmetele oskustele põhiline kirja- ja arvutamisoskus ning sellised üldoskused nagu kriitiline mõtlemine ja õppima õppimine; kutsub komisjoni sellest tulenevalt üles hindama veelkord digitaalsete ja/või veebipõhiste õppematerjalide mõju õppijate õpitulemustele vastavalt nende vanusele ja koolitasandile;

27. möönab tavapäraste õpetamis- ja õppemeetodite tähtsust ja kutsub komisjoni üles toetama edasisi uuringuid küsimuses, kas ja kuidas saavad avatud õppematerjalid ja laialt avatud e-õpe lisaks tavapärastele õpetamismeetoditele või nende lahutamatu osana parandada inimeste õpitulemusi;

28. tuletab meelde, et IKT ja avatud õppematerjalide abil võimalikuks saanud innovaatilised õpetamismeetodid aitavad arendada selliseid pehmeid ja valdkonnaüleseid oskusi nagu kriitiline mõtlemine, otsuste tegemine, suhtlemisoskused ja probleemide lahendamine, mis on tööalase konkurentsivõime ja tööturu realiseerimise jaoks väga olulised;

29. rõhutab, et hariduspoliitika põhieesmärk peaks olema õppijate abistamine olulise tähtsusega kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisel; kutsub komisjoni üles andma täiendavat hinnangut sellele, kuidas mõjutab digitaalseadmete ja digitaalse sisu pedagoogilistel eesmärkidel kasutuselevõtt õppijaid, tagades samas nende füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse;

30. juhib tähelepanu vajadusele töötada välja täiskasvanud õppijatele suunatud avatud õppematerjalid, et tagada madala kvalifikatsiooniga Euroopa kodanikele rohkem elukestva õppe võimalusi, pidades silmas, et paljude õppijate IKT-alased oskused on kesised;

31. rõhutab, et maailma kõige dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks pürgiva infoühiskonna kodanike jaoks on digitaalsed oskused ja teadmised äärmiselt olulised;

32. märgib, et digitaalne kirjaoskus avaldab uute suhtlus- ja hariduskanalite avamise kaudu positiivset mõju sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, isiklikule arengule, kultuuridevahelisele dialoogile ja kodanikuaktiivsusele;

33. rõhutab, et IKT ja veebipõhised hariduslikud materjalid, kaasa arvatud avatud õppematerjalid võivad toetada võõrkeelte õpetamist ja õppimist kõigil haridus- ja koolitustasanditel; rõhutab, et sotsiaalne suhtlus on võõrkeele õppimise eeltingimus;

34. nõuab, et liikmesriigid parandaksid ja süvendaksid digitaalseid oskusi, lisades sel eesmärgil oma vastavatesse õppekavadesse ka kodeerimise ja programmeerimise, et edendada majanduslikku konkurentsivõimet ja varustada õppijad tuleviku tööturu jaoks õigete oskustega;

35. kordab, et edukaks tööturule sisenemiseks on tähtis järjepidevalt ajakohastada teadmisi ja oskusi, ja märgib, et avatud õppematerjalid võivad hõlbustada elukestvat õpet, mis on vajalik konkurentsivõime säilitamiseks tööturul; soosib sooliselt tasakaalustatumat IKT kasutust, pidades silmas vajadust tagada ka naistele, kes jäävad teatud ajaks tööturult välja (rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse ajaks), võimalus kasutada seda tüüpi koolitusi enesetäiendamiseks ja iseseisvaks õppimiseks ning seega oma tulevaste tööturule tagasipöördumise võimaluste parandamiseks;

36. juhib tähelepanu asjaolule, et avalikud raamatukogud ja hariduskeskused saavad pakkuda tasuta juurdepääsu arvutitele ja internetile ning internetikoolitusele;

Ulatuse laiendamine

37. rõhutab, kui oluline on juurdepääs haridusele ja koolitusele kõigist vanuserühmadest kõigi õppijate, ka puuetega, ebasoodsa taustaga, mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, (NEET-noorte) ja geograafiliselt kaugetest piirkondadest pärinevate õppijate jaoks, samuti kõigi oma kvalifikatsiooni tõsta soovivate inimeste jaoks;

38. märgib taas kord, et mitte kõigil kodanikel ei ole juurdepääsu IKTle võrdsetel teenuse hinna ja kvaliteedi tingimustel ning et üldiselt on linnapiirkonnad paremini teenustega kaetud kui maapiirkonnad, mis on tekitanud digitaalvaldkonnas lõhe ja ei toeta võrdsete võimaluste loomise põhimõtet kõigi kodanike jaoks, kus iganes ELi territooriumil nad ka ei asuks;

39. rõhutab täiskasvanuhariduse kasvavat tähtsust eriti elukestvat kutseõpet silmas pidades ja nõuab kõigi täiskasvanuharidusega tegelevate organisatsioonide tunnustamist, tugevdamist ja toetamist kõikjal Euroopas;

40. rõhutab põlvkondadeülese õppe eeliseid ning tuletab meelde suurepäraseid võimalusi, mida digitaalne õpe ja avatud õppematerjalid võivad seoses hariduse ja koolituse kättesaadavusega pakkuda kõigile vanuserühmadele;

41. tunnistab, et uued tehnoloogiad ja avatud õppematerjalid (eelkõige laialt avatud e-õpe) on võimaldanud haridus- ja koolitusasutustel jõuda tuhandete õppijateni liidus, sealhulgas ka äärepoolseimates piirkondades, ja üle kogu maailma; möönab, et haridus ja teadmised liiguvad nüüdsel ajal hõlpsasti üle piiride, mis suurendab rahvusvahelise koostöö võimalusi ja aitab kaasa Euroopa haridusasutuste edendamisele innovatsiooni ja tänapäevaste tehnoloogiate arendamise keskustena;

42. märgib, et oluline on hoida õiget tasakaalu hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse vahel; rõhutab tõsiasja, et uute tehnoloogiate kasutamisega on võimalik tagada, et kättesaadavam haridus ei tähenda hariduse madalamat kvaliteeti;

43. märgib, et EL riskib jääda maha muudest maailma piirkondadest, nagu Ameerika Ühendriigid või Aasia, kus tehakse suuri investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, uutesse tehnoloogiatesse ja avatud õppematerjalidesse; märgib, et Euroopa Liit peab tuginema oma tugevusele ehk kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele ning kohandama vastavalt investeeringumahte e-õppe materjalidesse, kaasa arvatud avatud õppematerjalidesse, ja uutesse tehnoloogiatesse, selleks et pakkuda oma inimestele parimat võimalikku toetust;

44. tuletab meelde, et uued tehnoloogiad võivad aidata parandada Euroopa hariduse konkurentsivõimet maailmas, pakkuda võimalusi Euroopa kõrghariduse rahvusvaheliseks muutmiseks ja suurendada selle tulemusel Euroopa ligitõmbavust haridusvaldkonna sihtkohana;

45. rõhutab, et avatud õppematerjalid võivad aidata tõsta Euroopa hariduse kvaliteeti; julgustab sellega seoses tegema koostööd haridusasutustega kogu maailmas, eelkõige USAs;

46. kordab, et edukad avatud õppematerjalide strateegiad ja laialt avatud e-õpe võivad toetada rahvusvahelistumise strateegiaid, parandades Euroopa (kõrg)haridusasutuste kvaliteeti ja nähtavust ning tõmmates andekate töötajate nimel käivas üha ägedamas üleilmses konkurentsis ligi üliõpilasi ja teadlasi;

47. kutsub liikmesriike üles edendama koostööd ja sünergiat elukestva õppe valdkonnas, eelkõige selleks, et muuta juurdepääs õppele võimalikult lihtsaks ning moderniseerida õppeasutuste õppekavad ja kohandada need kiiresti arenevate digitaalõppe ja avatud õppematerjalide võimaluste ja programmidega, mis aitab nii tulemuslikult kui võimalik astuda vastu tänapäeva maailma uutele väljakutsetele;

48. ergutab suuremale koostööle Euroopa haridus- ja koolitusasutuste vahel ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja sidusrühmadega, et tekiks parem arusaam uutest õpetamis- ja õppemeetoditest ning IKT mõjust haridusele; julgustab töötama välja ühiseid platvorme sellise koostöö jaoks;

49. rõhutab, et uute tehnoloogiate kasutamine hariduses peaks olema eesmärgipärane, et täita tööturu vajadusi ja kõrvaldada praegune oskuste lünk; rõhutab, et haridus- ja koolitusasutuste ja ärisektori vahelist suhtlust ja koostööd on vaja parandada;

50. märgib, et uute tehnoloogiate ja e-õppe lisandväärtus seisneb rahvusvahelise õpikogemuse andmises nendele, kes liikuvuskavades ei osale;

51. juhib tähelepanu tõsiasjale, et kogu liidus ei kasutata digitaalseid tehnoloogiaid hariduses ja koolituses täielikult ära; tunneb muret, et see olukord võib viia edasise killustumiseni õpetamise ja õppimise käsitluses; kutsub liikmesriike üles kohaldama uute turgude suhtes võrdsete võimaluste põhimõtet, kuna avatud õppematerjalid peaksid jääma haridusele parema juurdepääsu tagamise vahendiks ja mitte muutuma pelgalt majanduslikuks püüdluseks;

52. rõhutab, et digitehnoloogia on oluline kodanikuõiguste õppevahend, mis hõlbustab arvukate keskustest eemal elavate kodanike ja eriti noorte kaasamist, võimaldades neil täiel määral ära kasutada sõnavabaduse ja internetisuhtluse võimalused;

ELi programmide panus

53. tunneb heameelt, et kõigis ELi ametlikes keeltes on käivitatud portaal „Euroopa avatud haridusruum”, mis pakub ühtset juurdepääsu Euroopa avatud õppematerjalidele, ning toetab selle edasist aktiivset arendamist ja aktiivset tutvustamist liikmesriikides;

54. märgib, et kui soovitakse jõuda võimalikult suure arvu õppijateni, kes kasutavad avatud õppematerjale, on selle eeltingimuseks asjakohane digitaalne infrastruktuur, mis põhineb üldkasutatavatel ja populaarsetel tehnoloogiatel;

55. palub Euroopa Komisjonil korraldada kord aastas Euroopa regionaalplaneerimise konverentsi, tagamaks kõigile kodanikele juurdepääsuvõimalus IKT-teenustele, kus iganes nad ELis ka ei asuks;

56. juhib tähelepanu asjaolule, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsustav roll infrastruktuuride arendamisel, mitmesuguste algatuste levitamisel ja tutvustamisel laiemale üldsusele, piirkonna teiste sidusrühmade kaasamisel ning asjaomaste Euroopa algatuste levitamisel ja rakendamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57. kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadaolevaid rahalisi vahendeid piirkondade vahel digitaalvaldkonnas valitseva lõhe kaotamiseks, täiustades selleks infrastruktuuri ja võrke ning propageerides IKT-alast väljaõpet ja tehnoloogia tõhusat kasutamist ning võttes samal ajal arvesse haridusasutuste vajadusi, eelkõige maa- ja kaugemates piirkondades; märgib, et ELi rahastamisvahendite arukas ja kõikehõlmav kasutamine eeldab erinevate programmide ja vahendite – Erasmus+, Horisont 2020 ning struktuuri- ja investeerimisfondide – vahelist sünergiat;

58. kutsub komisjoni üles ergutama heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja haridusasutuste vahel, tuginedes olemasolevatele projektidele ja kogemustele;

59. tunneb heameelt komisjoni algatuse üle töötada välja näitajad IKT lõimimise hoolikaks seireks õppe- ja koolitusasutustes ning toetada kogu liitu hõlmavaid kvantitatiivseid uuringuid;

60. palub komisjonil edendada ja laiendada Euroopa Koolivõrgu võrgustikku ja tegevust;

61. tunnustab asjaolu, et kõik programmi Erasmus+ toetusel koostatud õppematerjalid tehakse üldsusele kättesaadavaks avatud litsentside alusel; õhutab samalaadselt toimima ka muude Euroopa programmide puhul, kaasa arvatud vaba juurdepääsu laialdane kasutuselevõtt programmi Horisont 2020 raames;

62. rõhutab tõsiasja, et Erasmus+ ja Horisont 2020 võivad etendada olulist rolli avatud õppematerjalide loomisel praktikakogukondade (nt e-mestimise platvormi kasutavate kooliõpetajate kogukond) abil; kehutab laiendama nende platvormide kasutamist ka muudesse haridussektoritesse;

°

°         °

63. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.
• [2]  ELT C 62, 4.3.2014, lk 4.
• [3]  ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
• [4]  ELT C 70, 4.3.2011, lk 1.
• [5]  ELT C 135, 26.5.2010, lk 2.
• [6]  ELT C 135, 26.5.2010, lk 12.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0433.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0377.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0323.
• [10]  ELT C 258, 7.9.2013, lk 55.
• [11]  ELT C 131, 8.5.2013, lk 87.
• [12]  ELT C 377, 7.12.2012, lk 77.
• [13]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [14]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

25. septembril 2013 esitas komisjon oma teatise pealkirjaga „Avatud haridusruum: Innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu“. Selles dokumendis määratletakse probleeme kolmes valdkonnas:

o 1) innovatsioon haridus- ja koolitusasutustes;

o 2) avatud õppematerjalide kasutamine;

o 3) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuride ja seadmete kättesaadavus.

Komisjoni soovitused liikmesriikidele ning haridus- ja koolitusasutustele on järgmised:

o 1) suurendada elektrooniliselt omandatud oskuste tunnustamist ja toetada õpetajaid digitaalsete oskuste omandamisel;

o 2) edendada vaba juurdepääsu avaliku sektori rahastatud õppematerjalidele;

o 3) täiustada lairibaühendust ja IKT seadmeid klassiruumides.

Raportöör arvab, et seoses praeguse majanduskriisi ja noorte suure tööpuudusega on üks üha olulisemaid liikmesriikide proovikive pakkuda noortele inimestele kvaliteetset haridust.

Teine mureküsimus on digitaalse infrastruktuuri ebaühtlane kättesaadavus kogu liidus. Raportöör arvab, et selle probleemi lahendus peitub ELi programmide kasutamises ning koostöös liikmesriikide ja piirkondade vahel.

Pealegi kardab raportöör, et liit võib oma tööjõu digitaalse pädevuse poolest jääda Ühendriikidest ja Aasiast veelgi maha. Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid ei suuda ikka veel lõimida IKT-d oma väljakujunenud tegevusviisidesse. Digitehnoloogiate igapäevase kasutamise ja nende kasutamise vahel haridus- ja koolitusasutustes on suur vahe. Ergutada tuleks koostööd Euroopa haridus- ja haridusasutuste vahel, et hõlbustada avatud õppematerjalide väljatöötamist.

Hariduse ja koolituse valdkonnas toimuvad pöördelised muutused. Me oleme tunnistajaks interneti kaudu kättesaadavate õppekursuste ja muude vahendite arvu tohutule kasvule, kas tasuta avatud õppematerjalidena või tasuliste vahenditena: teadmised on üha suuremal määral kõigile kättesaadavad ja sageli tasuta.

Pealegi muutuvad meie elud järjest digitaalsemaks. See tekitab haridussektorile nii võimalusi kui ka probleeme: uute tehnoloogiate hüvesid tuleb kasutada ära nii, et tavapäraste meetodite väärtus ei jääks tähelepanuta.

Digitaalsete tehnoloogiate parem ärakasutamine loob võimalusi haridus- ja koolitusasutustele, õpetajatele, üliõpilastele ja õpilastele, et õpetada ja õppida innovaatilisel viisil. Haridusasutustel tekib võimalus valida erinevate vahendite vahel ja kohandada neid oma konkreetsetele vajadustele, tänu millele saab luua mitmekesisemaid õpikeskkondi. Avatud õppematerjalid võivad edendada koostööl põhinevaid tegutsemisviise ja isikustada õppeprotsessi.

Kuna kiirelt on kujunemas „digitaalse emakeelega” põlvkond, peavad tänapäeva haridustöötajad olema asjakohaselt koolitatud, kuidas kaasata IKT-d oma pedagoogilisse praktilisse tegevusse. Sel põhjusel arvab raportöör, et Euroopa Liit peaks toetama õpetajate haridust ja ametialast arengut IKT vallas ning edendama avatud õppematerjalide kasutamist.

Paljud asutused kasutavad avatud õppematerjale. Avatud litsentsid võimaldavad küll digitaalsete õppematerjalide tasuta vahetamist, kuid siiski esineb veel käsitlemist vajavaid probleeme seoses õpetamis- ja õppematerjalide autoriõigustega. On oluline, et neid küsimusi jälgitaks ja analüüsitaks asjakohaselt.

Haridus- ja koolitusvaldkonnas on kindlasti vaja jätkata olemasolevate õpetamis- ja õppemeetodite täiustamist ning innovaatiliste meetodite edendamist. Avatud õppematerjalidega saab aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja muuta pidevõpe tegelikkuseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.3.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zoltán Bagó, Piotr Borys, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Lorenzo Fontana, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Monika Panayotova, Gianni Pittella, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Iosif Matula, Isabelle Thomas