Eelnev 
 Järgnev 
Euroopa Parlamendi kodukord
16. trükk - veebruar 2008
PDF 1060k
SISU
INDEKS
LUGEJALE

X LISA :  Ombudsmani kohustuste täitmine

A.    Euroopa Parlamendi otsus ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriva ametijuhendi ja üldiste tingimuste kohta (1)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 195 lõiget 4, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 20d lõiget 4 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 107d lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust,

võttes arvesse nõukogu heakskiitu

ning arvestades, et:

Euroopa ühenduste asutamislepingute sätetega tuleb kehtestada ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriv ametijuhend ja üldised tingimused;

tuleb kindlaks määrata ombudsmanile kaebuste edastamise tingimused ja ombudsmani ametitegevuse seosed kohtu- või haldusmenetlusega;

ombudsmanil, kes võib tegutseda ka omal algatusel, peab olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks; sellel eesmärgi saavutamiseks on ühenduse institutsioonid ja asutused kohustatud andma ombudsmanile tema nõudel mistahes teavet, mida ta neilt nõuab, välja arvatud kui nõutud teave on põhjendatud alustel salastatud, ning arvestades, et ombudsman on kohustatud sellist teavet mitte avalikustama; liikmesriikide ametiasutused on kohustatud andma ombudsmanile vajalikku teavet, välja arvatud juhul, kui vastav teave on tunnistatud seaduste või määruste alusel salajaseks või kui teabe edastamine on vastavate sätete alusel keelatud; kui ombudsman leiab, et ta ei saa soovitud abi, informeerib ta sellest Euroopa Parlamenti, mis võtab kasutusele vastavad meetmed;

tuleb kehtestada menetluse kord, mida kohaldatakse juhul, kui ombudsmani uurimiste tulemusena tuvastatakse haldusliku omavoli juhtumeid; samuti tuleb kehtestada kord, mille kohaselt ombudsman esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase istungjärgu lõpus üksikasjaliku aruande;

ombudsman ja tema personal on kohustatud käsitlema mistahes teavet, mille nad on saanud oma kohustuste täitmisel, konfidentsiaalselt. Sellest hoolimata on ombudsman kohustatud teavitama pädevaid ametiasutusi asjaoludest, mis võivad tema arvates olla seotud karistusõigusega ja mis on talle teatavaks saanud tema uurimiste käigus;

kooskõlas kehtiva siseriikliku õigusega tuleb kehtestada kord, mis loob võimalused koostöö edendamiseks ombudsmani ja liikmesriikide samalaadsete ametiasutuste vahel;

ombudsmani nimetab ametisse Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on Euroopa Liidu kodanikud ning omavad vajalikke tagatisi sõltumatuseks ning pädevuseks;

tuleb määrata kindlaks ombudsmani kohustuste täitmise lõpetamise tingimused;

ombudsman peab oma kohustuste täitmisel olema täiesti sõltumatu ning andma ametisse astumisel Euroopa Kohtu ees ametivande, milles ta kinnitab, et järgib oma kohustusi täites seda nõuet; tuleb sätestada ombudsmani kohustustega mittesobivad tegevused, samuti tema töötasu, eesõigused ja puutumatus;

tuleb kehtestada eeskirjad ombudsmani sekretariaadi ametnike ja teenistujate ning sekretariaadi sellekohase eelarve kohta; ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht;

käesoleva otsuse rakendussätete vastuvõtmine kuulub ombudsmani pädevusse; esimese ombudsmani jaoks, kes nimetatakse ametisse pärast Euroopa Liidu lepingu jõustumist, tuleb kehtestada üleminekusätted,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE.

Artikkel 1

1.    Käesolev otsus määrab kindlaks ametijuhendi ja üldised tingimused, mis reguleerivad ombudsmani kohustuste täitmist, kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 195 lõikega 4, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 20d lõikega 4 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 107d lõikega 4.

2.    Ombudsman täidab oma kohustusi kooskõlas volitustega, mis on asutamislepingutega ühenduse institutsioonidele ja organitele antud.

3.    Ombudsman ei või sekkuda pooleliolevasse kohtumenetlusse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust.

Artikkel 2

1.    Ombudsmani ülesandeks on eespool nimetatud asutamislepingutes sätestatud tingimustel ja piirides tuvastada haldusliku omavoli juhtumeid ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses (välja on arvatud Euroopa Kohus ja esimese astme kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana) ning annab soovitusi sellise haldusliku omavoli lõpetamiseks. Ombudsmanile ei või esitada kaebust mitte ühegi teise ametiasutuse või isiku tegevuse peale.

2.    Iga liidu kodanik või iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või mille registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, võib esitada ombudsmanile otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu kaebuse haldusliku omavoli juhtumi kohta ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses; välja on arvatud Euroopa Kohus ja esimese astme kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana. Ombudsman teavitab asjaomast institutsiooni või asutust kaebuse saamisest viivitamatult.

3.    Kaebus peab võimaldama tuvastada selle esitaja isiku ja objekti; kaebuse esitaja võib nõuda, et tema kaebust käsitletaks konfidentsiaalsena.

4.    Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates ajast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ning enne seda peab kaebuse esitaja olema pöördunud selleks ettenähtud halduskorras asjaomaste institutsioonide ja asutuste poole.

5.    Ombudsman võib soovitada kaebuse esitajal esitada kaebus teisele ametiasutusele.

6.    Kaebuse esitamine ombudsmanile ei mõjuta edasikaebamise tähtaegu haldus- või kohtumenetluses.

7.    Kui ombudsman peab seetõttu, et esitatud asjaolud on või on olnud kohtumenetluse objektiks, tunnistama kaebuse vastuvõetamatuks või lõpetama selle käsitlemise, tuleb selleks ajaks läbi viidud uurimiste tulemused arhiveerida.

8.    Ombudsmanile ei või esitada kaebusi ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjassepuutuv isik on kasutanud ära kõik ametkonnasisesed nõuete ja kaebuste esitamise võimalused, iseäranis personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlused, ning tähtaeg, mille jooksul asjaomane ametiasutus oleks pidanud vastama, on möödunud.

9.    Ombudsman peab esimesel võimalusel teavitama kaebuse esitanud isikut tema kaebuse alusel ette võetud sammudest.

Artikkel 3

1.    Ombudsman korraldab omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi, mida ta peab vajalikuks, et tuvastada väidetavad haldusliku omavoli juhtumid ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Ombudsman teavitab nimetatud tegevusest asjaomast institutsiooni või asutust, mis võib vastuseks anda ombudsmanile kasulikke selgitusi.

2.    Ühenduse institutsioonid ja asutused on kohustatud andma ombudsmanile viimase poolt nõutud teavet ja võimaldama talle juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Nad võivad keelduda ainult juhul, kui nõutud teave on põhjendatud alustel salastatud.

Liikmesriigi dokumentidele, mis on tunnistatud seaduse või määruse alusel salajaseks, võimaldatakse juurdepääs ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik on eelnevalt andnud selleks oma nõusoleku.

Teistele liikmesriigi dokumentidele võimaldatakse juurdepääs, olles eelnevalt sellest asjaomast liikmesriiki teavitanud.

Kummalgi juhul ei või ombudsman vastavalt artiklile 4 selliste dokumentide sisu avalikustada.

Ühenduse institutsioonide ja asutuste ametnikud ning teised teenistujad peavad ombudsmani nõudel andma tunnistusi. Nad annavad oma tunnistuse oma asutuse nimel ja selle juhiste kohaselt ning jäävad seotuks ametisaladuse hoidmise kohustusega.

3.    Liikmesriikide ametiasutused on kohustatud andma Euroopa ühenduste juures tegutsevate liikmesriikide alaliste esinduste kaudu ombudsmanile tema nõudel mistahes teavet, mis võib aidata tuvastada ühenduse institutsioonide või asutuste haldusliku omavoli juhtumeid, välja arvatud juhtudel, kui selline teave on tunnistatud seaduste või määrustega salajaseks või kui teabe avalikustamine on vastavate sätete alusel keelatud. Viimasel juhul võib kõnealune liikmesriik siiski ombudsmanile selle teabe edastada, seades tingimuseks, et ta kohustub seda mitte avalikustama.

4.    Kui ombudsman ei saa soovitud abi, informeerib ta sellest Euroopa Parlamenti, mis võtab kasutusele vastavad meetmed.

5.    Ombudsman püüab koostöös asjaomase institutsiooni või asutusega leida võimaluse antud haldusliku omavoli juhtum lahendada ja rahuldada esitatud kaebus.

6.    Kui ombudsman tuvastab haldusliku omavoli juhtumi, teavitab ta sellest asjaomast institutsiooni või asutust ning tehes vajadusel soovituste projekti. Institutsioon või asutus, keda sel viisil teavitati, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse.

7.    Seejärel saadab ombudsman ettekande Euroopa Parlamendile ja asjaomasele institutsioonile või asutusele. Selles ettekandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitanud isikut uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni või asutuse poolt avaldatud arvamusest ja kõigist ombudsmani antud soovitustest.

8.    Iga-aastase istungjärgu lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande oma uurimiste tulemustest.

Artikkel 4

1.    Ombudsman ja tema personal, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 287, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 47 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 194, on kohustatud mitte avalikustama teavet ja dokumente, mis saavad neile teatavaks uurimiste käigus. Nad on kohustatud käsitlema teavet, mis võiks kahjustada kaebuse esitanud isiku või teiste sellega seotud isikute huve, konfidentsiaalselt, välja arvatud lõikes 2 toodud juhtudel.

2.    Kui uurimise käigus selguvad asjaolud, mis võivad ombudsmani arvates seonduda karistusõigusega, peab ombudsman Euroopa ühenduste juures tegutsevate liikmesriikide alaliste esinduste kaudu viivitamatult teavitama sellest pädevaid siseriiklikke ametiasutusi, ja vajaduse korral ka ühenduse institutsiooni, mille alluvusse kõnealune ametnik või teenistuja kuulub. Vastav institutsioon võib vajaduse korral kohaldada Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 18 teist lõiget. Ombudsman võib samuti teavitada asjaomast ühenduse institutsiooni või asutust asjaoludest, mis viitavad selle institutsiooni või asutuse personali liikme poolsele distsiplinaareeskirjade rikkumisele.

Artikkel 5

Ombudsmani uurimiste tõhustamiseks ning talle kaebusi esitanud isikute õiguste ja huvide parema kaitse tagamiseks võib ombudsman teha koostööd liikmesriikide samalaadsete ametiasutustega, järgides seejuures kehtivat siseriiklikku õigust. Ombudsman ei või sellega seoses välja nõuda dokumente, millele tal artikli 3 alusel juurdepääs puudub.

Artikkel 6

1.    Ombudsman nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi poolt iga Euroopa Parlamendi valimise järel viimasega samaks ametiajaks. Ombudsmani võib ametisse tagasi nimetada.

2.    Ombudsman valitakse isikute hulgast, kes on liidu kodanikud, kel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused, kes on täiesti sõltumatud ning vastavad oma riigi kõrgemas kohtuasutuses töötamiseks vajalikele nõuetele või kellel on tunnustatud pädevus ja kogemus ombudsmani kohustuste täitmiseks.

Artikkel 7

1.    Ombudsman lõpetab kohustuste täitmise siis, kui lõpeb tema ametiaeg, kui ta tagasi astub või kui ta ametist tagandatakse.

2.    Ombudsman täidab oma kohustusi kuni järgmise ombudsmani ametisse nimetamiseni, välja arvatud ametist tagandamisel.

3.    Ombudsmani kohustuste täitmise ennetähtaegsel lõppemisel nimetatakse järgmine ombudsman ametisse kolme kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest ülejäänud parlamendi ametiajaks.

Artikkel 8

Euroopa Kohus võib Euroopa Parlamendi taotlusel ombudsmani ametist tagandada, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.

Artikkel 9

1.    Ombudsman peab oma kohustusi täitma täiesti sõltumatult ja liidu kodanike ning ühenduste üldistes huvides. Oma kohustuste täitmisel ei taotle ta ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mistahes asutuselt. Ta peab hoiduma igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas tema kohustuste olemusega.

2.    Ametisse astumisel annab ombudsman ametivande Euroopa Kohtu ees, kinnitades, et ta täidab oma kohustusi täiesti sõltumatult ja erapooletult, täites oma ametiaja jooksul ja pärast seda oma ametist tulenevaid kohustusi ja eriti kohustust käituda ausalt ning väärikalt teatud ametikohtade ja soodustuste vastuvõtmisel pärast ametist lahkumist.

Artikkel 10

1.    Oma ametiaja jooksul ei tohi ombudsman täita poliitilisi ega haldusalaseid ülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ameti- või töökohal.

2.    Ombudsmani töötasu, toetuste ja pensioni aste on sama Euroopa Kohtu kohtunikuga.

3.    Ombudsmani ning tema sekretariaadi ametnike ja teenistujate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 12 kuni 15 ja artiklit 18.

Artikkel 11

1.    Ombudsmani abistab sekretariaat, mille juhi nimetab ametisse ombudsman ise.

2.    Ombudsmani sekretariaadi ametnike ja teenistujate suhtes kohaldatakse samu määruseid ja eeskirju nagu Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes. Ametnike ja teenistujate arv määratakse kindlaks igal aastal eelarvemenetluse käigus.

3.    Euroopa ühenduste ja liikmesriikide ametnikud, kes määratakse ametikohale ombudsmani sekretariaadis, viiakse sekretariaati üle teenistuse huvides ja neile tagatakse automaatne ennistamine endisele ametikohale.

4.    Ombudsmani personali puudutavates küsimustes on ombudsmanil sama staatus nagu on institutsioonidel Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 1 tähenduses.

Artikkel 12  :  Kehtetu

Artikkel 13

Ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht.

Artikkel 14

Ombudsman võtab vastu käesoleva otsuse rakendussätted.

Artikkel 15

Esimene ombudsman, kes nimetatakse ametisse pärast Euroopa Liidu lepingu jõustumist, nimetatakse ametisse ülejäänud Euroopa Parlamendi ametiajaks.

Artikkel 16  :  Kehtetu

Artikkel 17

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub selle avaldamise päeval.

B.    Euroopa ombudsmani otsus rakendussätete vastuvõtmise kohta (2)

Artikkel 1  :  Mõisted

Käesolevates rakendussätetes tähistab

a)    "asjaomane institutsioon" ühenduse institutsiooni või asutust, mis on kaebuse või omaalgatusliku uurimise objektiks;

b)    "põhikiri" ametijuhendit ja üldiseid tingimusi, mis reguleerivad ombudsmani kohustuste täitmist.

Artikkel 2  :  Kaebuste vastuvõtt

2.1.    Kaebuste vastuvõtmisel tehakse kindlaks nende esitaja ja sisu, nad registreeritakse ja nummerdatakse.

2.2.    Kaebuse esitajale saadetakse kinnitus kaebuse kättesaamise kohta, märkides seejuures ära kaebuse registreerimisnumbri ning vastava juhtumiga tegeleva juristi nime.

2.3.    Petitsiooni, mille Euroopa Parlament on petitsiooni esitaja nõusolekul ombudsmanile edastanud, käsitletakse, kui kaebust.

2.4.    Sobivatel juhtudel ning kaebuse esitaja nõusolekul võib ombudsman edastada kaebuse Euroopa Parlamendile, et sellega tegeletaks kui petitsiooniga.

2.5.    Sobivatel juhtudel ning kaebuse esitaja nõusolekul võib ombudsman edastada kaebuse mõnele teisele pädevale ametiasutusele.

Artikkel 3  :  Kaebuste vastuvõetavus

3.1.    Lepingus ja põhikirjas sätestatud kriteeriumite alusel otsustab ombudsman, kas kaebus kuulub tema pädevusse, ja kui kuulub, siis kas selle saab vastu võtta või mitte; ombudsman võib enne otsuse langetamist paluda kaebuse esitajal edastada lisateavet või -dokumente.

3.2.    Juhul, kui kaebus ei kuulu ombudsmani pädevusse või on vastuvõetamatu, sulgeb ombudsman kaebuse toimiku. Ta teatab kaebuse esitajale oma otsuse ja selle põhjused. Ombudsman võib soovitada kaebuse esitajal pöörduda teise ametiasutuse poole.

Artikkel 4  :  Vastu võetud kaebuse alusel korraldatav uurimine

4.1.    Ombudsman otsustab, kas menetlemiseks vastuvõetud kaebuse puhul on uurimise algatamiseks piisavalt alust.

4.2.    Juhul, kui ombudsman ei leia, et uurimise algatamiseks oleks piisavat alust, sulgeb ta kaebuse toimiku ning teavitab sellest kaebuse esitajat.

4.3.    Juhul, kui ombudsman leiab, et uurimise algatamiseks on piisavalt alust, teavitab ta sellest kaebuse esitajat ning asjaomast institutsiooni. Ta saadab asjaomasele institutsioonile kaebuse koopia ning palub institutsioonil esitada antud küsimuses oma arvamus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis üldjuhul ei ületa kolme kuud. Asjaomasele institutsioonile esitatud palves võib täpsustada kindlaid kaebuse aspekte või küsimusi, mida institutsioonil palutakse oma arvamusavalduses käsitleda.

4.4.    Ombudsman saadab asjaomase institutsiooni arvamuse kaebuse esitajale. Viimasel on võimalus esitada ombudsmanile selle kohta oma tähelepanekud kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis üldjuhul ei ületa ühte kuud.

4.5.    Pärast institutsiooni arvamuse ning kaebuse esitaja tähelepanekute läbivaatamist võib ombudsman võtta vastu otsuse kas kaebuse menetlemine põhjendatud otsusega lõpetada või uurimist jätkata. Tehtud otsusest informeerib ombudsman nii kaebuse esitajat kui asjaomast institutsiooni.

Artikkel 5  :  Uurimisvolitused

5.1.    Vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele võib ombudsman nõuda, et ühenduse institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide ametiasutused edastaksid talle mõistliku aja jooksul uurimise jaoks vajalikku teavet ja dokumente.

5.2.    Ombudsman võib uurida ühenduse asjaomase institutsiooni andmekogusid kontrollimaks, kas institutsiooni vastused on täpsed ja täielikud. Ombudsman võib teha koopia tervest toimikust või toimikus olevatest üksikutest dokumentidest. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat ülevaatuse toimumisest.

5.3.    Ombudsman võib nõuda, et ühenduse institutsioonide või asutuste ametnikud või teised teenistujad esitaksid põhikirjas ettenähtud tingimustel vajalikke tõendeid.

5.4.    Ombudsman võib nõuda, et ühenduse institutsioonid ja asutused looksid võimalused uurimise läbiviimiseks kohapeal.

5.5.    Ombudsman võib uurimise edukama läbiviimise eesmärgil korraldada selleks vajalikke uuringuid või ekspertiise.

Artikkel 6  :  Sõbralikud lahendid

6.1.    Kui ombudsman tuvastab haldusliku omavoli juhtumi, teeb ta võimalikult tihedat koostööd asjaomase institutsiooniga püüdes leida sõbraliku lahenduse haldusliku omavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

6.2.    Kui ombudsman leiab, et koostöö institutsiooniga on olnud edukas, lõpetab ta juhtumiga tegelemise põhjendatud otsusega. Ta teavitab oma otsusest kaebuse esitajat ning asjaomast institutsiooni.

6.3.    Kui ombudsman ei pea sõbralikku lahendi leidmist võimalikuks või kui sellise lahendi leidmise katsed on osutunud edutuks, lõpetab ombudsman juhtumiga tegelemise põhjendatud otsusega, mis võib sisaldada kriitilisi märkusi, või koostab soovituste projekti sisaldava ettekande.

Artikkel 7  :  Kriitilised märkused

7.1.    Ombudsman teeb kriitilise märkuse, kui ta leiab, et:

a)    asjaomasel institutsioonil ei ole enam võimalik haldusliku omavoli juhtumit kõrvaldada ning

b)    antud haldusliku omavoli juhtumil ei ole laiemaid tagajärgi.

7.2.    Kui ombudsman lõpetab juhtumiga tegelemise kriitilise märkusega, teavitab ta sellest kaebuse esitajat.

Artikkel 8  :  Ettekanded ja soovitused

8.1.    Ombudsman koostab asjaomasele institutsioonile soovituse projekti sisaldava ettekande, kui ta leiab, et:

a)    asjaomasel institutsioonil on võimalik halduslikku omavoli kõrvaldada või kui

b)    antud haldusliku omavoli juhtumil on laiemaid tagajärgi.

8.2.    Ombudsman saadab koopia oma ettekandest ning soovituste projektist asjaomasele institutsioonile ja kaebuse esitajale.

8.3.    Asjaomane institutsioon saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse. Üksikasjalik arvamus võiks seisneda ombudsmani otsuse aktsepteerimises ning kirjelduses soovituste projekti rakendamiseks võetud meetmete kohta.

8.4.    Kui ombudsman ei pea talle esitatud üksikasjalikku arvamust rahuldavaks, võib ta koostada haldusliku omavoli juhtumiga seoses eriettekande Euroopa Parlamendile. Ettekanne võib sisaldada soovitusi. Ombudsman saadab selle ettekande koopia asjaomasele institutsioonile ning kaebuse esitajale.

Artikkel 9  :  Omaalgatuslik uurimine

9.1.    Ombudsman võib võtta vastu otsuse ise uurimine algatada.

9.2.    Ombudsmanil on omaalgatuslike ja kaebuse alusel algatatud uurimiste puhul samad uurimisvolitused.

9.3.    Menetluskord, mida kohaldatakse kaebuse alusel algatatud uurimise puhul, laieneb ka omaalgatuslikule uurimisele.

Artikkel 10  :  Menetluskord

10.1.    Juhul, kui kaebuse esitaja seda taotleb, käsitleb ombudsman kaebust konfidentsiaalsena. Kui ombudsman leiab, et kaebuse esitaja või kolmanda isiku huvid vajavad kaitset, võib ombudsman käsitleda kaebust konfidentsiaalsena ka omal algatusel.

10.2.    Kui ombudsman peab seda vajalikuks, võib ta võtta kasutusele meetmed, millega on võimalik tagada kaebuse käsitlemine eelisjärjekorras.

10.3.    Kui ombudsmani uuritava juhtumiga seoses algatatakse kohtumenetlus, lõpetab ta juhtumi uurimise. Selle hetkeni läbi viidud uurimiste tulemused arhiveeritakse ilma edasise tegevuseta.

10.4.    Ombudsman teavitab asjaomaseid liikmesriikide ametiasutusi ning vajaduse korral ühenduse institutsiooni või asutust karistusõigusega seonduvatest asjaoludest, millest ta võib juhtumite uurimise tõttu teadlik olla. Samuti võib ombudsman teavitada ühenduse institutsiooni või asutust asjaoludest, mis tema arvates võivad olla aluseks distsiplinaarmenetluse algatamisele.

Artikkel 11  :  Ettekanded Euroopa Parlamendile

11.1    Ombudsman esitab Euroopa Parlamendile igal aastal aruande oma kogu tegevuse, kaasa arvatud uurimiste tulemuste kohta.

11.2    Lisaks artikli 8.4 alusel esitatavatele eriettekannetele võib ombudsman esitada Euroopa Parlamendile teisi eriettekandeid, kui ta peab seda talle asutamislepingute ja põhikirjaga antud volituste täitmiseks vajalikuks.

11.3    Ombudsmani aastaaruanded ja eriettekanded võivad sisaldada soovitusi, mille esitamist peab ombudsman vajalikuks talle asutamislepingute ja põhikirjaga antud volituste täitmiseks.

Artikkel 12  :  Koostöö liikmesriikide ombudsmanide ning teiste sarnaste ametiasutustega

Ombudsman võib teha koostööd liikmesriikide ombudsmanide ning teiste sarnaste ametiasutustega, eesmärgiga tõsta omaenda uurimiste ning ka liikmesriikide ombudsmanide ja sarnaste ametiasutuste uurimiste efektiivsust ning korraldada tõhusamalt Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusest tulenevate õiguste ja huvide kaitset.

Artikkel 13  :  Kaebuse esitaja õigus tutvuda oma toimikuga

13.1.    Kaebuse esitajal on õigus tutvuda ombudsmani poolt peetava toimikuga, mis käsitleb tema kaebust, võttes arvesse alljärgnevas artiklis 13.3 sätestatud piiranguid.

13.2.    Kaebuse esitaja võib kasutada oma õigust toimikuga tutvuda toimiku asukohas. Ta võib nõuda ombudsmanilt kogu toimiku või toimikus sisalduvate üksikute dokumentide koopiaid.

13.3.    Kaebuse esitajal puudub juurdepääs ülal sätestatud artiklite 5.2 ja 5.3 alusel ombudsmani poolt läbiviidud asjaomase institutsiooni andmekogude uurimisel ja tunnistajate ülekuulamisel saadud konfidentsiaalsetele dokumentidele või konfidentsiaalsele teabele.

Artikkel 14  :  Üldsuse juurdepääs ombudsmani valduses olevatele dokumentidele

14.1.    Üldsuse juurdepääs ombudsmani valduses olevatele avaldamata dokumentidele on tagatud määruses (EÜ) nr 1049/2001 (3) üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ning vastavalt alljärgnevas artiklis 14.2 sätestatud tingimustele ja piirangutele.

14.2.    Üldsusel puudub juurdepääs ülal sätestatud artiklite 5.2 ja 5.3 alusel ombudsmani poolt läbiviidud asjaomase institutsiooni andmekogude uurimisel ja tunnistajate ülekuulamisel saadud konfidentsiaalsetele dokumentidele või konfidentsiaalsele teabele.

14.3.    Dokumentidele juurdepääsu taotlused esitatakse kirjalikult (kirja, faksi või e-posti teel) ja piisava täpsusega, et taotletav dokument oleks võimalik kindlaks teha.

14.4.    Juurdepääsu taotlused järgmistele dokumentidele rahuldatakse automaatselt, välja arvatud artikli 10.1 alusel konfidentsiaalsena käsitletavate kaebuste puhul:

a)    üldine kaebuste register;

b)    kaebused ja neile kaebuse esitaja poolt lisatud dokumendid;

c)    asjaomaste institutsioonide arvamused ja üksikasjalikud arvamused ning tähelepanekud, millised kaebuse esitaja on nende kohta esitanud;

d)    ombudsmani otsused juhtumite lõpetamise kohta;

e)    käesoleva otsuse artikli 8 alusel koostatud ettekanded ja soovituste projektid,

14.5.    Juurdepääs võimaldatakse kas kohapeal või koopia esitamise läbi. Ombudsman võib nõuda koopiate esitamise eest mõistlikku tasu. Tasu arvutamise meetodeid tuleb põhjendada.

14.6.    Juurdepääs artiklis 14.4 nimetatud dokumentidele võimaldatakse viivitamatult. Teistele dokumentidele juurdepääsu taotlusi puudutavad otsused võetakse vastu 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

14.7.    Dokumendile juurdepääsu taotluse osaline või täielik tagasilükkamine peab olema põhjendatud.

Artikkel 15  :  Keeleküsimused

15.1.    Ombudsmanile võib kaebuse esitada ükskõik millises asutamislepingus sätestatud keeles. Ombudsman ei ole kohustatud tegelema kaebustega, mis on esitatud mõnes muus keeles.

15.2.    Ombudsmani poolt läbiviidava menetluse keel on üks asutamislepingus sätestatud keeles; kaebuse käsitlemisel on selleks keel, milles on kirjutatud kaebus.

15.3.    Ombudsman otsustab, millised dokumendid peab koostama menetluste keeles.

15.4.    Liikmesriikide ametiasutustega peetakse kirjavahetust vastava liikmesriigi ametlikus keeles.

15.5.    Ombudsmani aastaaruanne, eriettekanded ning võimaluse piirides ka teised ombudsmani poolt avaldatud dokumendid koostatakse kõigis ametlikes keeltes.

Artikkel 16  :  Aruannete avalikustamine

16.1    Euroopa ombudsman avaldab Euroopa Liidu Teatajas kõik aastaaruannete ning eriettekannete vastuvõtmisega seotud teadaanded ning märgib seejuures ära, millised on dokumentide terviktekstidele juurdepääsu võimalused.

16.2    Kõik ettekanded ning kokkuvõtted ombudsmani otsustest, mis puudutavad konfidentsiaalseid kaebusi, peavad olema avalikustatud viisil, mis ei võimalda kaebuse esitaja isiku tuvastamist.

Artikkel 17  :  Jõustumine

17.1.    Käesoleva otsuse jõustumise hetkest muutuvad 16. oktoobril 1997 vastu võetud rakendussätted kehtetuks.

17.2.    Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2003.

17.3.    Euroopa Parlamendi presidenti teavitatakse käesoleva otsuse vastuvõtmisest. Teadaanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

(1)Vastu võetud parlamendi otsusega 9. märtsil 1994 (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15) ja muudetud parlamendi otsusega 14. märtsil 2002, millega tühistati artiklid 12 ja 16 (EÜT L 92, 9.4.2002, lk 13).
(2)Vastu võetud 8. juulil 2002 ja muudetud ombudsmani otsusega 5. aprillil 2004.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001.a määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
Õigusteave - Privaatsuspoliitika