Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ("dokumentide kätteandmine"), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (8703/5/2007 – C6-0217/2007 – 2005/0126(COD))

P6_TA(2007)0446 A6-0366/2007

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (8703/5/2007 – C6-0217/2007);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0305) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0366/2007),

1.   kiidab ühise seisukoha heaks;

2.   märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.   teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.   teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 69.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0425 – C6-0299/2007 – 2007/0142(CNS))

P6_TA(2007)0447 A6-0385/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0425);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti b ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0299/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6–0385/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0423 – C6-0296/2007 – 2007/0140(CNS))

P6_TA(2007)0448 A6-0384/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0423);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkte i ja ii ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0296/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0384/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0438 – C6-0298/2007 – 2007/0153(CNS))

P6_TA(2007)0449 A6-0386/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0438);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti b ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0298/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0386/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Serbia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0422 – C6-0295/2007 – 2007/0144(CNS))

P6_TA(2007)0450 A6-0387/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0422);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkte i ja ii ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0295/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0387/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Serbia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vahelise tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0431 – C6-0301/2007 – 2007/0146(CNS))

P6_TA(2007)0451 A6-0380/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0431);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti b ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0301/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A6-0380/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Montenegro Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0426 – C6-0297/2007 – 2007/0149(CNS))

P6_TA(2007)0452 A6-0379/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0426);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkte i ja ii ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0297/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A6-0379/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Montenegro Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0432 – C6-0300/2007 – 2007/0147(CNS))

P6_TA(2007)0453 A6-0381/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0432);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti b ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0300/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A6-0381/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0421 – C6-0294/2007 – 2007/0159(CNS))

P6_TA(2007)0454 A6-0383/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0421),

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkte i ja ii ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0294/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A6-0383/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0413 – C6-0293/2007 – 2007/0148(CNS))

P6_TA(2007)0455 A6-0382/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0413);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkte i ja ii ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0293/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A6-0382/2007),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Albaania Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta otsus konsulteerimise kohta Gian Paolo Gobbo puutumatuse ja eesõiguste küsimuses (2007/2014(IMM))

P6_TA(2007)0456 A6-0367/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Verona (Itaalia) ringkonnakohtu eelistungil kohtuniku esitatud konsulteerimise taotlust Gian Paolo Gobbo parlamendiliikme puutumatuse küsimuses seoses kriminaalmenetlusega nr 81/96 R.G.N.R., mis tehti teatavaks täiskogu istungil 18. jaanuaril 2007;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gian Paolo Gobbo ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklit 68;

–   võttes arvesse Itaalia 20. juuni 2003. aasta seaduse nr 140 artiklit 3;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 13;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0367/2007),

A.   arvestades, et Gian Paolo Gobbo on Euroopa Parlamendi liige, kelle volitusi kontrollis parlament 15. jaanuaril 2007. aastal;

B.   arvestades, et Gian Paolo Gobbod süüdistatakse – koos paljude teiste inimestega, kellest osa on tuvastatud ja osa mitte – poliitiliste eesmärkidega paramilitaarse ühenduse, mis kannab nime "Rohesärklased", propageerimises, asutamises, juhtimises ja selles osalemises;

C.   arvestades, et Itaalia prokuratuuri andmetel oli "Rohesärklaste" eesmärk asutada hierarhilise ülesehitusega organisatsioon, mida treeniti sooritama vägivaldseid või ähvardavaid ühisaktsioone ning mida kasutati ka selleks, et hirmutada neid liikmeid, kes vastandusid juhtide püstitatud poliitilistele juhistele, ning takistada neil algatamast arutelu liikumise sees, aidates seega suruda Lega Nord liikumisele peale kindlat poliitilist joont ning summutades selle sees igasugused teisitimõtlemise avaldused;

D.   arvestades, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 9 tagab Euroopa Parlamendi liikmetele täieliku kaitse kohtumenetluse eest vaid seoses oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ja antud häältega;

E.   arvestades, et osalemine poolmilitaarses stiilis vormi kandvas ühingus, mis ilmselgelt jättis mulje, et ta kasutaks oma eesmärkide saavutamiseks potentsiaalset või tegelikku jõudu, on selgelt vastuolus ja kokkusobimatu parlamendiliikme volitustega kaasneva rolli ja vastutusega ning seepärast ei saa seda pidada kodanike esinduskogusse valitud liikmete sõnavabaduse õiguspäraseks kasutamiseks või üldises mõttes kohustuste tavapäraseks täitmiseks;

F.   arvestades, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 10 kohaselt, mis on ainus kohaldatav säte, on Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust võtta ära oma liikme puutumatus;

G.   arvestades, et Itaalia põhiseaduse artikli 68 kohaselt ei ole Itaalia parlamendi liikmetel puutumatust kriminaalmenetluse suhtes, välja arvatud oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega seoses, mis ei kehti antud juhtumi korral,

1.   on seisukohal, et parlamendiliikme puutumatus Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 tähenduses, nagu ka Itaalia põhiseaduse artikli 68 esimene lõik, niivõrd kui see on asjakohane, ei ole kohaldatavad Gian Paolo Gobbole süüks pandavate asjaolude suhtes ja seetõttu otsustab mitte kaitsta tema puutumatust ja eesõigusi;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Itaalia Vabariigi pädevatele asutustele.

(1) Kohtuasi 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 383, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 (KOM(2007)0526 – C6-0286/2007 – 2007/2179(ACI))

P6_TA(2007)0457 A6-0393/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0526 – C6-0286/2007);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 26;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0393/2007),

1.   kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse;

2.   teeb presidendile ülesandeks korraldada antud otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon, sealhulgas selle lisa, nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

24. oktoober 2007,

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 26;

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(3);

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi "fond"), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikkonnaga.

2)   17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega on võimalik kasutusele võtta fond, mille aastane ülemmäär on 1 miljard eurot.

(3)  Määrus (EÜ) nr 2012/2002 sisaldab sätteid, mille alusel on võimalik fondi kasutada.

(4)  Saksamaa ja Prantsusmaa on esitanud avaldused fondi kasutamiseks seoses vastavalt tugevast tormist ja troopilisest keeristormist põhjustatud kahe katastroofiga,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvest võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 172 195 985 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 24. oktoober 2007.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (3) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2007 projekti kohta , III jagu – komisjon (13851/2007 – C6-0351/2007 – 2007/2178(BUD))

P6_TA(2007)0458 A6-0401/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 14. detsembril 2006;(2)

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni 13. septembril 2007. aastal esitatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2007 esialgset projekti (KOM(2007)0527);

–   võttes arvesse nõukogu 17. oktoobril 2007. aastal koostatud paranduseelarve nr 6/2007 projekti (13851/2007 – C6-0351/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0401/2007),

A.   arvestades, et paranduseelarve nr 6/2007 projekt hõlmab järgmisi punkte:

B.   arvestades, et paranduseelarve nr 6/2007 projekti eesmärk on ametlikult kirjendada need eelarvevahendid ja tehnilised kohandused 2007. aasta eelarves,

1.   võtab teadmiseks paranduseelarve nr 6/2007 projekti;

2.   kiidab paranduseelarve nr 6/2007 projekti muutmata kujul heaks;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1). (2) ELT L 77, 16.3.2007, lk 1. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) ELT L 71, 10.3.2007, lk 9. (5) ELT L 149, 9.6.2007, lk 1.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks 6. detsembril 2005. aastal Genfis allakirjutatud protokoll, millega muudetakse TRIPS-lepingut (8934/2006 – C6-0359/2006 – 2006/0060(AVC))

P6_TA(2007)0459 A6-0403/2007

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (8934/2006);

–   võttes arvesse 6. detsembril 2005. aastal Genfis allakirjutatud protokolli, millega muudetakse TRIPS-lepingut;

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu on esitanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 133 lõikega 5 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega (C6-0359/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0403/2007),

1.   annab nõusoleku protokolli heakskiitmisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 173 (istungi stenogramm) muutmise ja artikli 173 a (istungi audiovisuaalne salvestis) lisamise kohta (2007/2137(REG))

P6_TA(2007)0460 A6-0354/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse presidendi 12. aprilli 2007. aasta kirja;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0354/2007),

1.   otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.   tuletab meelde, et nimetatud muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanekud Muudatusettepanekud 2, 7 ja 8 Artikkel 173 1.  Iga istungi kohta koostatakse ametlikes keeltes stenogramm. 1.  Iga istungi kohta koostatakse kõikides ametlikes keeltes stenogramm. 2.  Kõnelejad peavad saatma oma kõnede trükitud tekstid sekretariaadile tagasi hiljemalt järgmisel päeval peale nende saamist. 2.  Kõnelejad peavad saatma oma kõnede trükitud tekstide korrektuurid sekretariaadile tagasi ühe nädala jooksul. 3.  Stenogramm avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisana. 3.  Stenogramm avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisana. 4.  Parlamendiliikmed võivad nõuda istungi stenogrammi väljavõtete tõlkimist lühikese etteteatamisega. Muudatusettepanekud 3, 6 ja 9 Artikkel 173 a (uus) Artikkel 173 a Istungi audiovisuaalne salvestis Istungi järel tehakse aruteludest koheselt audiovisuaalne salvestis, mis sisaldab kõikide tõlkekabiinide helisalvestisi, ja tehakse see kättesaadavaks Internetis.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega moodustatakse Euroopa statistika haldamise nõuandekogu (KOM(2006)0599 – C6-0348/2006 – 2006/0199(COD))

P6_TA(2007)0461 A6-0327/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0599);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 285, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0348/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0327/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ, millega moodustatakse Euroopa statistika haldamise nõuandekogu

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 235/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ühenduse statistilise teabe poliitika Euroopa nõuandekomitee (KOM(2006)0653 – C6-0379/2006 – 2006/0217(COD))

P6_TA(2007)0462 A6-0328/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0653);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 285, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0379/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0328/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ, millega luuakse Euroopa statistika nõuandekomitee ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 91/116/EMÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 234/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (KOM(2006)0479 – C6-0294/2006 – 2006/0163(COD))

P6_TA(2007)0463 A6-0245/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0479);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0294/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0245/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2007. aastal ettepaneku kohta võtta vastu soovitus 2008/.../EÜ Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (soovitus 2008/.../EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/66/EÜ patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega (KOM(2007)0093 – C6-0088/2007 – 2007/0036(COD))

P6_TA(2007)0464 A6-0232/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0093);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0088/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0232/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, seoses komisjoni rakendusvolitustega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2008/12/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta (KOM(2007)0311 – C6-0216/2007 – 2007/0108(CNS))

P6_TA(2007)0465 A6-0358/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2007)0311);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 66;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0216/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0358/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et komisjoni ettepanekus osutatud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3a ülemmääraga, ja rõhutab, et iga-aastast summat puudutav otsus tehakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1) punktiga 38;

3.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 7 (7)  SISNETi lepingu alusel osutatakse võrgu- ja sellega seotud turvateenuseid ka võrgule VISION, mis toetab Schengeni konventsiooni artikli 17 lõike 2 kohaselt liikmesriikide keskasutuste vahelist viisakonsultatsioonimenetlust, kuid see jääb käesoleva ettepaneku reguleerimisalast välja, sest kooskõlas 24. aprilli 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 789/2001 (millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule) on nende muudatuste rakendamine, mida on vaja teha VISIONi migreerumise korral teise andmeside infrastruktuuri, nõukogu pädevuses. (7)  SISNETi lepingu alusel osutatakse võrgu- ja sellega seotud turvateenuseid ka võrgule VISION, mis toetab Schengeni konventsiooni artikli 17 lõike 2 kohaselt liikmesriikide keskasutuste vahelist viisakonsultatsioonimenetlust. Tegelikult jääb VISION käesoleva ettepaneku reguleerimisalast välja, sest kooskõlas 24. aprilli 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 789/2001 (millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule) on nende muudatuste rakendamine, mida on vaja teha VISIONi migreerumise korral teise andmeside infrastruktuuri, nõukogu pädevuses. Olenemata EÜ määrusest (EÜ) nr 789/2001 ning selleks, et säilitada SIS1+ sidusus ja järjepidevus, peaks komisjon integreerima VISIONi uude sidevõrku s-Testa ning võtma endale rakendusvolitused. Muudatusettepanek 9 Artikli 1 lõige 5 5.  Andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. 5.  Andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Iga liikmesriik on kohustatud kandma kulud, mis tulenevad riiklikust andmebaasist ja selle ühendamisest SIS või s-Testa andmeside infrastruktuuriga. Muudatusettepanek 2 Artikli 1 lõige 5 a (uus) 5 a.  SIS loodi Schengeni konventsiooni IV jaotise alusel. Pärast Schengeni acquis" integreerimist ühenduse asutamiselepingutesse ning sellele õigusliku aluse andmist nõuab mis tahes parandus uut õigusakti, mis tuleb vastu võtta EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teises taandes osutatud korras. Muudatusettepanek 3 Artikli 3 lõige 3 3.  Nõukogu kooskõlastab liikmesriikide katsetamise, kinnitab katsetulemused ja hoiab komisjoni arenguga pidevalt kursis. 3.  Nõukogu kooskõlastab liikmesriikide katsetamise ja kinnitab katsetulemused, hoides komisjoni ja Euroopa Parlamenti arenguga pidevalt kursis. Muudatusettepanek 10 Artikli 5 lõige 1 a (uus) 1 a.  Lõikes 1 osutatud leping vastab määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklite 88 kuni 107 sätetele. Muudatusettepanek 4 Artikli 5 lõige 2 2.  Lõikes 1 viidatud asutuste kulud, mis tulenevad lõikes 1 viidatud ülesannete täitmisest, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. 2.  Lõikes 1 viidatud asutuste kulud, mis tulenevad lõikes 1 viidatud ülesannete täitmisest, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mida muudeti nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006. Muudatusettepanek 5 Artikli 5 lõige 2 a (uus) 2 a.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõikes 1 viidatud lepingu tingimustest ja sellest, missugune riigiasutus on lepingupool. Muudatusettepanek 6 Artikkel 5 a (uus) Artikkel 5 a Julgeolek Komisjon võtab vajalikud meetmed, mille alla kuulub ka andmeside infrastruktuuri puudutava julgeolekukava vastuvõtmine. Muudatusettepanek 11 Artikli 7 lõige 2 2.  Nõukogu otsusega 2000/265/EÜ ette nähtud eelarve ülejääk makstakse liikmesriikidele tagasi kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 4 lõikele 1. Tagasi makstavad summad arvutatakse nõukogu otsuse 2000/265/EÜ artiklis 26 sätestatud liikmesriikide osamaksude alusel. 2.  Nõukogu otsusega 2000/265/EÜ ette nähtud eelarves tekkinud ülejääki artikli 4 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kuupäeva seisuga kasutab komisjon andmeside infrastruktuuri rajamiseks. Muudatusettepanek 7 Artikli 9 lõige 2 2.  Käesoleva määruse kohaldamise eelduseks on nõukogu asepeasekretäri teatis komisjonile, milles kinnitatakse, et nõukogu otsuste 2007/149/EÜ ja 2000/265/EÜ alusel ei ole ühtegi kokkulepet ega lepingut artikli 1 lõikes 1 viidatud andmevahetuse jaoks vajalike võrgu- ja turvateenuste osutamiseks sõlmitud. 2.  Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast ning pärast nõukogu asepeasekretäri teatist komisjonile, milles kinnitatakse, et nõukogu otsuste 2007/149/EÜ ja 2000/265/EÜ alusel ei ole ühtegi kokkulepet ega lepingut artikli 1 lõikes 1 viidatud andmevahetuse jaoks vajalike võrgu- ja turvateenuste osutamiseks sõlmitud.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö 18. detsembri 1997. aasta konventsiooniga (KOM(2007)0216 – C6-0170/2007 – 2007/0073(CNS))

P6_TA(2007)0466 A6-0352/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament

–   võttes arvesse komisjoni soovitust nõukogule (KOM(2007)0216);

–   võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti artikli 3 lõiget 4, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0170/2007);

–   tuletades meelde Bulgaaria ja Rumeenia järjestikuste valitsuste jõupingutusi, et täita lihtsustatud ühinemismenetluse kasutamiseks kehtestatud nõudeid;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0352/2007),

1.   kiidab komisjoni soovituse heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni soovitust oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Bulgaaria ja Rumeenia valitsustele.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta (2007/2006(INI))

P6_TA(2007)0467 A6-0291/2007

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: "Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia" (KOM(2006)0372);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega võeti vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(1);

−   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (KOM(2006)0373);

−   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (KOM(2006)0388);

−   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat (KOM(2006)0778);

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 175;

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 6, mille kohaselt ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist;

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta(2);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(3) ("veepoliitika raamdirektiiv"), nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta(4), nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/440/EMÜ liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest(6);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur(7), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/121/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr 1907/2006(8);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(9), nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(10) ja nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(11);

−   võttes arvesse komisjoni, Hollandi elamumajanduse, ruumilise planeerimise ja keskkonnaministeeriumi ning põllumajanduse, looduskaitse ja kalandusministeeriumi koondaruannet "ELi tulevase keskkonnapoliitika võimalused taimekaitsevahendite suhtes" (1997);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

−   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A6-0291/2007),

A.   arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine ELis aastatel 1992–2003 oli püsivalt märkimisväärne ega ole vähenenud, hoolimata mõnedes liikmesriikides edukalt järgitavast ettenägelikust poliitikast vähendada pestitsiidide kasutamist põllumajanduses;

B.   arvestades, et keskkonnas, eelkõige pinnases ja vees, leidub ikka veel soovimatus koguses teatavaid pestitsiide; arvestades, et põllumajandustoodangus võib endiselt leiduda reguleeritud piirmäärasid ületavaid pestitsiidijääke;

C.   arvestades, et kuigi pestitsiidide kasutamisest saadav kasu ja nende roll tõhusa, säästva ja konkurentsivõimelise põllumajandustootmise tagamisel Euroopas on vaieldamatu, tuleks elanikkonda paremini teavitada võimalikest tervise- ja keskkonnariskidest ning nende kasutamisega seotud lühi- ja pikaajalistest negatiivsetest mõjudest;

D.   arvestades, et pestitsiidide jätkuv kasutamine peaks olema võimalik vaid sel juhul, kui inimeste tervise ning vee ja maa ökosüsteemide kaitse suhtes järgitakse ettevaatuspõhimõtet; arvestades, et see tähendab, et pestitsiide ei tohiks kasutada enne, kui on läbi viidud kõik tervise ja keskkonnaga seotud mõju hindamised; ning arvestades, et tuleks julgustada andmete ja heade tavade võrdlemist kasutuse vähendamisel erinevates liikmesriikides ning võtta seda arvesse võrdlusalusena;

E.   arvestades, et puudub läbipaistev aruandlus- ja järelevalvesüsteem pestitsiidide kasutamise ning toodetes leiduvate pestitsiidide jääkide taseme kohta, samuti ei ole välja töötatud selleks sobivaid näitajaid;

1.   tunnistab vajadust pestitsiidide kasutamist käsitleva Euroopa õigusliku raamistiku järele, sest kehtivad õigusaktid ei ole olnud piisavad, et hoida ära pestitsiidide kasutamisest põhjustatud tervise- ja keskkonnaohte ning -riske;

2.   peab oluliseks võtta vastu uued õigusaktid, mis põhinevad kindlamalt pestitsiidide kasutamise vähendamisele keskendunud ja keskkonnasõbralikkuse mõttes ambitsioonikamal lähenemisviisil, toetades märkimisväärselt mahepõllundust ja integreeritud tootmismeetodeid;

3.   tervitab pestitsiidide säästva kasutamise temaatilist strateegiat ("temaatiline strateegia"), milles määratletakse praeguste ühenduse õigusaktide puudused ja tehakse ettepanek reguleerida kasutamisetappi, et "täita lünk" ühest küljest taimekaitsevahendite turuleviimise ja teisest küljest selliste toodete elutsükli lõpu vahel;

4.   juhib tähelepanu sellele, et EL on praeguseks vastu võtnud rohkem kui tosin õigusakti, mis taimekaitsevahendite kasutamist otseselt või kaudselt reguleerivad; rõhutab siiski, et kavandatavate taimekaitsevahendite kasutamise eeskirjade üldine suund on õige;

5.   märgib, et temaatiline strateegia hõlmab ainult taimekaitsevahendeid, mis moodustavad vaid ühe osa pestitsiididest; kutsub komisjoni üles lisama temaatilise strateegia kohaldamisala raames viivitamata kahjuritõrjevahendid (biotsiidide tooteliigid 14–19), nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist)(12) V lisas, kuna need kujutavad endast inimeste tervisele ja keskkonnale samasuguseid riske, ning nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks temaatilise strateegia reguleerimisala, hõlmates esimesel võimalusel muud biotsiidid;

6.   peab esmatähtsaks pestitsiidide kasutajate käitumise parandamist, et vältida väärkasutamist, ülekasutamist ja mürgitusjuhtumeid; tervitab professionaalsete pestitsiidikasutajate koolitus- ja väljaõppesüsteemi loomist, mille jaoks peaks komisjon koostama suunised, milles arvestatakse Euroopa eri piirkondade vaheliste erinevustega; on seisukohal, et professionaalsed pestitsiidikasutajad võivad töötada ainult juhul, kui nad on saanud vastava väljaõppe ja sertifitseeritud, samuti tuleb neile pakkuda pidevat erialast täiendõpet, et nende tehnilised oskused ja teadmised püsiksid kaasaegsel tasemel ning et oleks tagatud pestitsiidide ohutu ja turvaline kasutamine; soovitab, et põllumajandustootjate jaoks loodaks nõuandeteenistusi või laiendataks olemasolevaid, et suurendada nende teadlikkust pestitsiidide ohutust kasutamisest ja julgustada heade tavade vahetamist;

7.   kutsub komisjoni üles kaaluma kooskõlas põhimõttega "saastaja maksab" sobivaid viise taimekaitsevahendite ja/või nende toimeainete tootjate kaasamiseks töösse, mis seisneb kahju käsitlemises või heastamises, mille on inimeste tervisele või keskkonnale võinud tekitada taimekaitsevahendite kasutamine;

8.   soovitab, et pestitsiidide müük ja turustamine toimuksid kvalifitseeritud asjatundja või töötaja järelevalve all ja et nimetatud tehingud registreeritaks, tagamaks piisava kontrolli turustamise ja selliste vahendite kasutamise üle;

9.   rõhutab, et pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ning -riskide vähendamist ei ole võimalik tõhusalt saavutada ilma konstruktiivse dialoogi ja suutlikkuse suurendamiseta (kaasa arvatud rahalised soodustused) koos kolmandate riikidega, samuti ilma range kontrollita ELi imporditavate toodete üle, et tagada konkurentsiks võrdsed võimalused;

10.   palub komisjonil sõnastada ELi naabrite suhtes rakendatav pestitsiidide kasutamist ja taimekaitsevahendeid puudutav kaitsmis- ja koostööpoliitika;

11.   rõhutab meedia rolli tähtsust elanikkonna, eelkõige mitteprofessionaalsete pestitsiidikasutajate informeerimisel pestitsiidide probleemidest; soovitab, et töötataks välja avalikkuse teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad;

12.   tervitab üldiselt komisjoni valitud meetmeid; rõhutab siiski, et liikmesriikide ambitsioonikad riiklikud tegevuskavad on kogu protsessi olulised osad;

13.   avaldab ka kahetsust, et komisjon otsustas riiklikest tegevuskavadest välja jätta koguselised ja kvalitatiivsed kriteeriumid, vähendades sellega nende kavade ambitsioonikust;

14.   rõhutab, et ilma kasutamise vähendamise koguseliste sihtideta riiklikes tegevuskavades on mõiste "pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamine" määratletud äärmiselt ebatäpselt ja mitmetähenduslikult ning see ei avalda liikmesriikidele survet vähendada kasutatavate pestitsiidide hulka või anda prioriteet taimekaitse ning kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise mittekeemilistele alternatiividele;

15.   teeb komisjonile ettepaneku ühendada pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamine riiklike tegevuskavade koguselise kriteeriumiga, sätestades, et liikmesriigid peavad püstitama omaenda riiklikud eesmärgid, koostama ajakavad ja töötama välja kriteeriumid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, võttes arvesse mõnede liikmesriikide positiivseid kogemusi, kes juba kasutavad koguselise vähendamise sihte, mis on näidanud, et pestitsiidide kasutamist on võimalik vähendada ilma põllumajandustootjatele märkimisväärseid kulutusi tekitamata;

16.   rõhutab, et otsus piirata taimekaitsevahendite kasutamist nendest johtuva ohu vähendamiseks ja otsida taimekaitseks alternatiivseid tooteid, vahendeid ja võimalusi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ning inimestele ja loomadele vähem ohtlikud, aitab lisaks keskkonnale ja tervisele avalduvale positiivsele mõjule ka parandada Euroopa põllumajandustoodete kvaliteeti, samuti kasvatab nende lisandväärtust üldsuse tähelepanu ja tarbijate tundlikkuse suurenemise kaudu kõnealuste teemade suhtes;

17.   nõustub, et riiklikud tegevuskavad tuleks kohandada vastavalt iga liikmesriigi eritingimustele, arvestades nende kliimat, põllumajandust ja kahjureid, kui on vaja teatavat erikohtlemist ja eelkõige vähem tähtsate põllukultuuride puhul;

18.   loodab, et komisjon täpsustab ühenduse finantsabi, mida liikmesriikidel on võimalik rakendada pestitsiide käsitlevate uuringute läbiviimiseks, andmebaaside koostamiseks ja nende kohta teadlikkuse tõstmiseks;

19.   tervitab komisjoni avaldust, et temaatilise strateegia kõige olulisem oodatav tulemus on vähendada pestitsiidide kasutamisest tulenevat kahjulikku mõju inimese tervisele;

20.   avaldab kahetsust, et kuigi pestitsiide seostatakse immunoloogiliste mõjude, sisesekretsiooni häirivate mõjude, neurotoksiliste häirete ja vähiga(13), on temaatilises strateegias tervist puudutatud vaid pealiskaudselt;

21.   rõhutab, et kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi või püsivaid, bioakumuleeruvaid või mürgiseid aineid või aineid, millel on sisesekretsioonisüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, ei tohi pestitsiidides toimeainetena heaks kiita;

22.   juhib tähelepanu sellele, et looted, imikud, lapsed ja ka rasedad, eakad, krooniliselt haiged ning eelnevate terviseprobleemidega inimesed, samuti pestitsiidide kasutajad ja maarahvastik on pestitsiidide suhtes ohualtimad ja kaitsetumad kui ülejäänud elanikkond, eriti erinevat tüüpi pestitsiidide kumulatiivse toime suhtes;

23.   juhib tähelepanu sellele, et taimekaitsevahendile eelnev loa andmine on selle kasutamise eeltingimus ja et selline loa andmine põhineb taimekaitsevahendi ja selle toimeainete teaduslikul hindamisel, mille käigus vahendit kontrollitakse, et määrata kindlaks, milliseid ohte tekitab see nõuetekohasel kasutamisel inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale;

24.   peab äärmiselt vajalikuks viia läbi täiendavaid uuringuid pestitsiidide kasutamise ja eelkõige kombineeritud ja kumulatiivse kasutamise mõju kohta tervisele;

25.   tervitab eriti ainete keelamist nendele omase ohtlikkuse ja nn "asenduspõhimõtte" alusel, mille kohaselt eemaldatakse turult ohtlikumad ained juhul, kui on olemas ohutumad, sealhulgas mittekeemilised alternatiivid;

26.   kutsub komisjoni koos liikmesriikide ja tootmisharuga üles võtma meetmeid võltsitud ja/või mittelubatud taimekaitsevahendite impordi ja turuleviimise vastu;

27.   kutsub komisjoni üles tagama, et kui imporditud toiduainetel või toiduainetes tehakse kindlaks pestitsiidide koguse piirmäära ületamine, siis rakendatakse samasuguseid meetmeid ja sanktsioone nagu ELis valmistatud toodete puhul; nõuab, et kõikides liikmesriikides tagataks viivitamatult ühesugune ja piisava sagedusega kontroll imporditud toodete üle (mille suhtes kehtivad reeglina vähem ranged taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevad õigusaktid, mistõttu on toodetes sisalduvate jääkide ebaseadusliku taseme oht nende puhul kõrgem), et vältida Euroopa talupidajate ja põllumajandustootjate sattumist ebasoodsamatesse tingimustesse ning luua kõikidele osalistele ELis võrdsed konkurentsitingimused;

28.   nõuab tõhusat kontrolli ja impordikeeldu sellistele toiduainetele, mille tootmisel on kasutatud taimekaitsevahendeid ja pestitsiide, mida ei ole ELis lubatud kasutada ega turustada;

29.   nõuab koordineeritud süsteemide loomist teabe kogumiseks kõigile kättesaadavate pestitsiidide tootmise, impordi ja ekspordi, müügi, levitamise ja kasutamise kohta;

30.   usub, et soovimatu kokkupuute vältimiseks pestitsiididega on vaja kindlaks määrata piiratud pestitsiidikasutusega või pestitsiidivabad alad, kaasa arvatud kaitstavad valglad, mida kasutatakse joogivee saamiseks, ning tõhustada veekeskkonna kaitset pestitsiidisaaste eest; on seisukohal, et tuleks luua sobiva ulatusega "puhvertsoonid", mis arvestavad erinevate põllumajanduslike, geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega; on seisukohal, et linnade elamupiirkondades, avalikes parkides, spordiväljakutel, kooliterritooriumidel ja laste mänguväljakutel ning nimetatud piirkondade läheduses peaks pestitsiidide kasutamine olema keelatud, kuna, nagu komisjon on märkinud, on pestitsiididega kokkupuutest tulenev risk üldsusele sellistes piirkondades suur;

31.   võtab teadmiseks Euroopa põhja- ja pinnavete pestitsiidisaaste ja rõhutab vajadust tugevdada temaatilise strateegia sidusust veepoliitika raamdirektiiviga; juhib tähelepanu, et vett puhastatakse siiski peamiselt joogivee jaoks, kuid ülejäänud saastunud vesi tungib inimkehasse floora ja fauna kaudu, põhjustades omakorda ravikulude kasvu;

32.   tunnistab, et õhust pihustamise keelustamine on vältimatu; on siiski seisukohal, et pihustamist võib kasutada siis, kui sellel on keskkonna jaoks selged eelised või kui puuduvad muud kasutatavad alternatiivid, kuid samas peaks olema kohustuslik teavitada elanikkonda pihustamise aja, pestitsiidide koguse ja tüübi kohta;

33.   palub komisjonil kiirendada ühenduse piires jääkide piirnormide ühtlustamist, sest praeguses olukorras ei ole konkurentsitingimused ELis kõikide osaliste jaoks võrdsed ja see takistab kaubanduse toimimist ning eksitab tarbijaid;

34.   nõuab tungivalt, et komisjon seaks jääkide piirnormi võimalikult madalale, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et isegi parimate olemasolevate töövõtete ja meetodite abil ei ole võimalik vältida jääke alla teatava taseme; seepärast kutsub liikmesriike üles parandama järelevalvetegevust toiduainetes ja keskkonnas leiduvate pestitsiidijääkide suhtes;

35.   tervitab kavandatud üleskutset liikmesriikidele kaotada kõik sätted, mis lubavad liikmesriikidel pestitsiidide puhul rakendada vähendatud käibemaksumäärasid; on seisukohal, et komisjon peaks aitama liikmesriikidel kehtestada põllumajandustootjate jaoks asjakohased toetusmeetmed, mida rahastatakse maaelu arengu raames;

36.   kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike maksusüsteemi loomisel, et pestitsiidide kasutust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõjutada;

37.   nõuab, et komisjon esitaks integreeritud kahjuritõrje selged määratlused ja miinimumkriteeriumid, arvestades Euroopas mahepõllunduse alla kuuluvate piirkondade üha suurenevat osakaalu ning kohaldades kohustuslikke üldisi ja põllukultuurispetsiifilisi integreeritud kahjuritõrje standardeid kogu viljelusmaa suhtes, välja arvatud mahepõllumajanduse alla kuuluv maa;

38.   tunnistab, et arvukad keskkonnaprobleemid on kaasatud erinevatesse eeskirjadesse, mis moodustavad ühise põllumajanduspoliitika, muutes seeläbi põllumajanduse tootmismeetodid keskkonnasõbralikumaks;

39.   viitab vajadusele levitada tootmisviise, mis toetavad väiksemate pestitsiidikoguste kasutamist (mh integreeritud tootmine ja mahepõllumajandus), aidates sellega kaasa pestitsiidide kasutamise üldisele vähenemisele;

40.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid vähese pestitsiidisisendiga põllundust ja mahepõllundust ning tagaksid, et pestitsiidide professionaalsed kasutajad liiguvad kõikide olemasolevate saagikaitsemeetodite keskkonnasõbralikuma kasutamise suunas, seades esikohale taimekaitse ja kahjuritõrje ning põllukultuuride majandamise mittekeemilised meetodid, näiteks külvikorrad ja umbrohutõrje, mitte pestitsiidide süstemaatilise kasutamise;

41.   palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada piisavalt vahendeid resistentsuse uuringuteks, erinevate resistentsusomadustega põllukultuuride laia valiku kasvatamiseks ja nendega varustamiseks, külvikorra ja pinnase töötlemismeetodite uuringuteks eesmärgiga võidelda kahjurite ja taimehaiguste vastu, samuti uuendusteks taimekaitse valdkonnas (sh mittekeemilised alternatiivid);

42.   rõhutab, et globaalne soojenemine suurendab tõenäoliselt kahjurite arvukust, mis võib tuua kaasa sagedasemaid ja intensiivsemaid puhanguid; sellega seoses nõuab, et uuritaks kliimamuutuse mõju mitte ainult põllumajandustootmisele, vaid ka keskkonnakaitse kontekstis;

43.   kutsub liikmesriike üles tagama pestitsiidide turvalist ladustamist ja käsitsemist ning seda, et kasutamata, kasutamisaja ületanud pestitsiide ja tühje pakendeid kogutakse järelevalve all ning aegunud pestitsiide käideldakse vastavalt ohtlike jäätmete eeskirjadele;

44.   nõuab ühenduse olemasolevate vahendite kasutamist aegunud pestitsiidide ohutuks kõrvaldamiseks seoses asjaoluga, et ELis ladustatakse ikka veel nii maa-alustes ladudes kui ka avatud hoidlates rohkem kui 200 000 tonni pestitsiide;

45.   tunnistab, et korralikult hooldatud töötlemisseadmed on väga olulisel kohal, et vähendada pestitsiidide kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale, eelkõige selles osas, mis puudutab asjaomaseid töötajaid, põllumajandustootjaid ja elanikke, ning rõhutab, et töötlemisseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida;

46.   nõuab, et komisjon võtaks arvesse äärmiselt murettekitavat probleemi – kodumesilaste suremust, mis on seotud teatavate süsteemsete insektitsiidide (mis sisaldavad toimeaineid fiproniil ja imidaklopriid) kasutamisega päevalille- ja maisiseemnete töötlemisel;

47.   rõhutab vajadust muuta Euroopa kauplemisstandardeid, mis on seotud värske puu- ja köögivilja kuju, suuruse ja esteetilise välimusega ning mis julgustavad pestitsiidide intensiivset kasutamist;

48.   nõuab tungivalt, et komisjon kujundaks välja temaatilise strateegia, mis koondaks enda alla olemasolevad ja tulevased õigusaktid; soovitab kavandada erinevaid jõustatavaid eeskirju, mis ei ole vastuolulised, vaid täiendavad üksteist;

49.   tervitab asjaolu, et komisjon on esitanud temaatilise strateegia alusel kõikehõlmava ühenduse õigusliku raamistiku meetmete kohta, mille eesmärk on saavutada taimekaitsevahendite säästev kasutamine;

50.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 242, 10.09.2002, lk 1. (2) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. (3) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. (4) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. (5) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26. (6) ELT L 372, 27.12.2006, lk 19. (7) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. (8) ELT L 396, 30.12.2006, lk 851. Parandatud versioon: ELT L 136, 29.5.2007, lk 281. (9) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56. (10) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. (11) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. (12) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. (13) Komisjoni teatis "Euroopa keskkonna- ja tervishoiustrateegia", KOM(2003)0338, lk 5.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta (2007/2091(INI))

P6_TA(2007)0468 A6-0348/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Säästev elektritootmine fossiilkütustest: nullilähedased söe põletamise heitkogused pärast 2020. aastat" (KOM(2006)0843);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Tuumaenergia näidisprogramm. Esitatud EURATOMi asutamislepingu artikli 40 kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse saamiseks" (KOM(2006)0844);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani suunas" (KOM(2006)0847);

–   võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni hinnangu kohta Euratomile – 50 aastat Euroopa tuumaenergiapoliitikat(1);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks – roheline raamat(2);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. resolutsiooni energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem(3);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta(4);

–   võttes arvesse transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 23. novembri 2006. aasta järeldusi "Energiatõhususe tegevuskava" kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi Euroopa Ülemkogu tegevuskava "Euroopa energiapoliitika" (2007–2009) heakskiitmise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 113 alusel Salvador Garriga Polledo esitatud resolutsiooni ettepanekut kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia kohta (B6-0143/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0348/2007),

A.   arvestades, et ELi suur sõltuvus energia impordist seab tarnekindluse, taastuvate energiaallikate, energiasäästu, energiatõhususe ja energiatarnete mitmekesistamise küsimused üha tugevamini energiapoliitika keskmesse;

B.   arvestades, et traditsioonilised energiaallikad, täpsemalt süsi, nafta, gaas ja tuumaenergia, on energiavarustuses jätkuvalt olulisel kohal;

C.   arvestades, et kui ennetavaid meetmeid ei võeta, siis suureneb ELi sõltuvus fossiilkütuste impordist 2030. aastaks 65%ni kogu tarbimisest, ning arvestades, et geopoliitiliste riskide ja nõudluse suureneva konkurentsi tõttu on gaasi- ja naftatarned muutunud ebakindlaks;

D.   arvestades, et söetööstuse ümberkorraldamine avaldab märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset mõju piirkondadele, kus majandustegevuse mitmekesistamiseks ja töökohtade loomiseks on vähe valikuvõimalusi;

E.   arvestades, et elektriajamiga autod võimaldavad energiatõhusust oluliselt suurendada, kui neid laetakse madala süsinikusisaldusega energiaallikast saadava elektrienergiaga;

F.   arvestades, et sõltuvust naftast saaks vähendada ka selliste meetmete vastuvõtmise tulemusena, mille abil võideldakse autode põhjustatud märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite vastu;

G.   arvestades, et erinevate energiaallikate osakaal ELi energiatootmise kogumahus on järgmine: 31% põhineb tuumaenergial, 29% söel, 19% gaasil, 14% taastuvatel energiaallikatel ja 5% naftal;

H.   arvestades, et fossiilkütuste jätkuv kasutamine eeldab täiendavaid jõupingutusi kliimamuutuse vastu võitlemisel;

I.   arvestades, et EL on seadnud ambitsioonikad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid oma kliimamuutuste vastu võitlemise poliitika oluliseks osaks;

J.   arvestades, et traditsioonilisi energiaallikaid saab kasutada kütuste tootmiseks;

K.   arvestades, et seoses kivisöekaevandamise ümberkorraldamisega ELis on isegi tarnekindluse seisukohast mõistlik säilitada praegusel määral juurdepääs olemasolevatele olulistele kodumaistele reservidele;

L.   arvestades, et ühenduse õigusaktid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul(5), on olnud abiks tehnoloogilise arengu ning erasektori uurimis- ja arendustegevuse investeeringute hoogustamisel;

Ülevaade

1.   tervitab komisjoni ülalnimetatud teatisi säästva elektritootmise kohta fossiilkütustest, Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani kohta ning tuumaenergia näidisprogrammi kohta;

2.   rõhutab, et energiatõhususe parandamine aitab kaasa jätkusuutlikkusele ja tarnekindlusele ning parandab samas ELi tootjate ekspordivõimalusi;

3.   peab suureneva ressursside puuduse tõttu oluliseks energiaallikate mitmekesistamist; märgib ka tuumalõhustumise olulisust tarnekindluse seisukohalt ja termotuumasünteesi võimalikku edaspidist olulisust mõnede riikide jaoks; juhib tähelepanu piirkondlike ressursside kasutamise olulisusele tarnekindluse seisukohast;

4.   on veendunud, et väga oluline on fossiilkütust kasutavate elektrijaamade tehnoloogia jätkuv tõhustamine ning tuumaelektrijaamade ohutusstandardite edasine täiustamine, termotuumasünteesi kiire arendamine ja sellega seoses teadustööde rahastamise suurendamine;

5.   palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohaliku tasandi ametivõimudel energiatootmist mitmekesistada ja detsentraliseerida, kasutades kõige sobivamaid ressursse kõigis ELi erinevates piirkondades ja võttes arvesse piirkondlikke eripärasid;

6.   märgib, et parem juurdepääs säästvale energeetikale võimaldab arengumaadel saavutada aastatuhande arengueesmärgid, ning et hinnanguliselt kaks miljardit inimest kannatab praegu energia halva kättesaadavuse all, mis piirab nende majandusliku arengu ja elatustaseme tõstmise väljavaateid;

7.   rõhutab, et turumoonutused energia siseturul jätkuvad seni, kuni energiapoliitika suhtes hakatakse kohaldama EÜ asutamislepingu artikli 174 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, et saastaja maksab; nõuab liikmesriikidelt seetõttu veel kord tungivalt kõigi väliskulude, sealhulgas kõigi keskkonnakulude ja järelmeetmete kulude arvessevõtmist energiahindades;

8.   juhib tähelepanu asjaolule, et energiahinnad peavad võtma arvesse energiatootmise tegelikke väliskulusid, sealhulgas keskkonnakaitsega seotud kulusid;

9.   on seisukohal, et energiasektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet on võimalik edukalt vähendada üksnes vähem süsihappegaasi tekitavate tehnoloogiate, näiteks tuumaenergia, kahjulike gaaside vaba söepõletuse ja taastuvate energiaallikate suurema kasutamise abil;

Energiatehnoloogia

10.   rõhutab, et jätkusuutlikult on ELis võimalik energiat tarnida üksnes märkimisväärsete jõupingutuste abil teadusuuringute alal ning muudatuste abil tarbijate käitumises;

11.   tervitab ELi ja USA Atlandi-ülese majanduspartnerluse raames loodud Atlandi-ülest majandusnõukogu, mida käsitlev leping allkirjastati Washingtonis 30. aprillil 2007 ja mis aitab luua suuremat Atlandi-ülest mõistmist energeetikateemade osas; rõhutab vajadust tugevdada suhteid energeetikaküsimustes, mis peavad hõlmama ka õigusloomeaspekte;

12.   märgib, et Euroopa on maailmas esikohal uuenduslikke energiatehnoloogiaid puudutava uurimis- ja arendustegevuse, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas, ning eelkõige termotuumasünteesi tehnoloogiate valdkonnas;

13.   nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid, piirkonnad ja teised sidusrühmad kasutaksid võimalusi, mida pakub ühtekuuluvuspoliitika, ning investeeriksid uutesse energiatehnoloogiatesse, mis põhinevad nii taastuvatel energiaallikatel kui ka säästvatel fossiilkütuse tehnoloogiatel (madala heitmetasemega elektrijaamad);

14.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused võtaksid meetmeid, et parandada energiavarustuskindlust tõhustatud otsese koostöö kaudu energiasektoris, eelkõige piirialadel;

15.   soovitab teha suuri investeeringuid innovatsiooni ja rakendusuuringutesse ning kapitalimahutusi arukatesse energiavõrkudesse ja intelligentsesse võrgutehnoloogiasse;

16.   märgib, et riigid ja piirkonnad väljaspool ELi teevad praegu suuri investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse, mis võib keskpikas perspektiivis ohustada Euroopa juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas, kuid samas tuleks vältida rahastamise liigset keskendumist ainult ühele valdkonnale; rõhutab, et arvestades üldist kohustust võidelda kliimamuutuse vastu oleks soovitav, et arengumaad ei jääks maha süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise kasutuselevõtul, ning rõhutab, et tihe koostöö Hiina ja Indiaga on sellega seoses äärmiselt oluline;

17.   rõhutab, et ELi juhtpositsioon tehnoloogia valdkonnas, mis tuleneb ELi ja liikmesriikide teadusuuringute alastest jõupingutustest, tugevdab ELi tööstuse konkurentsivõimet ja loob ELis töökohti;

18.   palub ELil, liikmesriikidel ja ettevõtetel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega teha suuremaid jõupingutusi energiaalases uurimis- ja arendustegevuses, eelkõige energia tootmise ja energiavarustuse tõhustamiseks, vähendades keskkonnamõju, muutes olemasolevad tehnoloogiad ohutumaks, arendades taastuvate energiaallikate jaoks ladustamistehnoloogiaid ning töötades välja uue põlvkonna tuumareaktoreid ja uusi energiatehnoloogiaid, sealhulgas termotuumasünteesi tehnoloogiaid;

19.   soovitab, et seoses energiaallikatega, mille varud on piiratud ja mis jäävad järgnevatel aastatel liikmesriikide energia varustuskindluse ja sõltumatuse seisukohalt äärmiselt oluliseks, soodustaks tulevane Euroopa energiatehnoloogiate strateegiline plaan tehnoloogilisi arenguid, mis kasutavad optimaalselt ära nende potentsiaali üldise kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks;

20.   märgib, et 2020. aastaks seatud eesmärgid – vähemalt 20% taastuvenergiat ELi energiatarbimises ja 20% suurem energiatõhusus – sunnivad Euroopat võtma suunda taastuvate energiaallikate ja energiatõhusa tehnoloogia tunduvalt laialdasemale kasutamisele; peab esmatähtsaks, et Euroopa strateegilises energiatehnoloogia kavas võetaks täielikult arvesse seda pikas perspektiivis kõikides majandussektorites aset leidvat üleminekut taastuvenergia tehnoloogia kasutamisele ja suuremale energiatõhususele;

21.   tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2008. aasta kevadel kokku tulevale Euroopa Ülemkogule Euroopa energiatehnoloogiate strateegiline plaan; küsib siiski, kust saadakse vahendeid plaani rahastamiseks;

22.   kutsub komisjoni üles toetama sünteetiliste kütuste tehnoloogiat, võttes arvesse selle potentsiaali tugevdada energia tarnekindlust ja vähendada ELis autotranspordisektorist tulenevat heidet;

23.   märgib, et uute energiatehnoloogiate käivitamiseks eraldatava avaliku sektori rahalise toetuse summad peaksid olema asjakohased ja võtma arvesse nende tehnoloogiate kaubandusliku tasuvuse taset, ning et toetamine tuleks lõpetada hiljemalt ajaks, mil uued tehnoloogiad on saanud konkurentsivõimeliseks;

24.   juhib tähelepanu nõukogu poolt esile toodud vajadusele tagada, et uue võimsuse loomisel kasutatakse kõige tõhusamat kättesaadavat tehnoloogiat ning et kasutatakse rohkem soojuse ja elektri koostootmist, kaugkütet ja -jahutust ning tööstuse jääksoojust;

25.   rõhutab, et kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgil tuleks miinimumnõudena saavutada Lissaboni eesmärgid ja teha ettepanek rahvusvaheliselt kokkulepitava eelarvetulust teadusuuringutele eraldatava minimaalse protsendimäära kohta;

Fossiilkütused

26.   rõhutab, et fossiilkütused jäävad ELi energia tarnekindluse tagamisel väga oluliseks, ning toonitab maagaasi väärtuslikkust kõige madalama süsinikusisaldusega fossiilkütusena;

27.   rõhutab, et fossiilkütuseid tuleb pikas perspektiivis kasutada elektritootmiseks, kuni põhivajadusi saab rahuldada taastuvate energiaallikate abil;

28.   rõhutab, et tarnekindlusele aitavad kaasa omamaised energiaallikad, eelkõige suured söemaardlad ning märkimisväärsed puutumata nafta- ja gaasivarud mõnes liikmesriigis ja Norras; soovitab varustada kõik tulevased energiatootmisjaamad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga, kui see on tehniliselt võimalik; on seisukohal, et kohaldatavad õiguslikud ja halduseeskirjad peaksid võimaldama optimaalseid tootmistingimusi;

29.   peab vajalikuks suuremate jõupingutuste tegemist, et vähendada fossiilsetest energiaallikatest energia tootmise käigus tekkivat heidet ja suurendada energia tootmise tõhusust, muu hulgas toetades soojuse ja elektri koostootmist; märgib samas, et juba praegu on mõned Euroopa elektrijaamad ühed maailma tõhusaimatest;

30.   kutsub komisjoni üles ergutama investeerimist soojuse ja elektri koostootmisse; märgib, et soojuse ja elektri väga tõhusa koostootmise korral on võimalik saavutada tavapärase söeküttel töötava elektrijaama tõhususe kahekordistamine;

31.   peab tarnekindluse ja kulutõhususe seisukohalt mõttetuks takistada valede turusoodustuste abil kaasaegseimate ja tõhusaimate söeküttel töötavate elektrijaamade ehitamist;

32.   palub komisjonil tagada, et heitkogustega kauplemise süsteem ei takistaks olemasolevate rajatiste, sealhulgas tuumaelektrijaamade asendamist tänapäevaste elektrijaamadega, mille mõju kliimale on väiksem;

33.   nõuab Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi edasist täiustamist, et see võiks täita oma eesmärgi ning võimaldada tõhusate, puhaste ja sobivate energiatehnoloogiate edastamist arengumaadesse;

34.   palub komisjonil heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise kontrollimisel tagada, et võetakse nõuetekohaselt arvesse konkreetset probleemi soojusenergia tootmise turul, kus kasutatakse enamasti individuaalseid fossiilkütustega köetavaid põleteid (boilereid), mis põletite väiksuse tõttu ei ole heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud;

35.   nõuab olemasolevate, fossiilkütustega köetavate elektrijaamade energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse parandamist;

36.   märgib, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia on seotud elektrijaamade tõhususe vähenemisega ning süsinikdioksiidi ladustamist puudutavad õigusküsimused on väljakutse, millega saab toime tulla üksnes teadusuuringute ja poliitiliste algatuste abil; usub siiski, et on oluline varustada fossiilkütustega köetavad elektrijaamad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga kohe, kui see on praktiliselt võimalik;

37.   on veendunud, et kõige tõhusam viis tagada, et kasvuhoonegaasid ei põhjusta kliimamuutusi, on vähendada kiiresti ja oluliselt kõnealuste gaaside tootmist; usub sellega seoses, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia on vaid üks vahenditest, mida saab kasutada kliimamuutuste küsimuse käsitlemisel;

38.   märgib, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia ei ole ilmtingimata parim lahendus väikestele elektrijaamadele, mis toodavad üksnes suhteliselt väikeses koguses energiat ja eksisteerivad peamiselt tarnekindluse eesmärkidel;

39.   nõuab süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga seoses ka teadusuuringute läbiviimist, et vähendada tõhususe kadu, edendada süsinikdioksiidi ohutut ladustamist ja täpsustada süsinikdioksiidi sidumise keemilisi ja bioloogilisi protsesse;

40.   nõuab tungivalt põhjaliku geoloogilise kaardistamise algatamist, et määrata kindlaks süsinikdioksiidi ohutu ladustamise potentsiaal ja kõige sobivamad kohad;

41.   rõhutab, et kuigi süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine põhineb osaliselt juba katsetatud tehnilistel komponentidel, ei tugine see tööstuslikus mastaabis läbiproovitud üldkontseptsioonil;

42.   juhib tähelepanu piisava teabe puudumisele selle kohta, millist mõju avaldab süsinikdioksiidi ladustamine geoloogilistele kihtidele;

43.   on seisukohal, et süsinikdioksiidivaba elektritootmise kohustusliku nõude kehtestamisest kõigis elektrijaamades ei ole kasu, sest selleks ajaks, kui tehnoloogia on välja töötatud ja kasutusvalmis, juhib süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia kasutuselevõtmist ELi heitkogustega kauplemise süsteem; julgustab siiski tööstust pidama silmas "sidumisvalmiduse" kontseptsiooni uute, fossiilkütustel töötavate elektrijaamade väljatöötamisel;

44.   palub komisjonil esitada kiiresti ettepaneku süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist käsitleva õigusakti kohta, et anda vastus süsinikdioksiidi ladustamise ja transpordiga seotud õiguslikele küsimustele ja seega luua alus investeerimiskindlusele seoses kõnealuste projektidega;

45.   kutsub komisjoni üles hindama süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise võimalikke riske ja kehtestama nõuded sellealase tegevuse litsentsimiseks ning kindlakstehtud riskide ja tagajärgede pädevaks juhtimiseks;

46.   nõuab, et sel ajal kui osana süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiast uuritakse geoloogilise ladustamise võimalusi, tuleb tagada süsinikdioksiidi ohutu ja püsiv ladustamine kohtades, mis ei lase süsinikdioksiidil tagasi atmosfääri lekkida;

47.   on seisukohal, et kahjulike gaaside vaba söepõletamistehnoloogiaga seotud tutvustusprojektid tuleb läbi viia traditsioonilistes söekaevanduspiirkondades, mis kannatavad ümberkorraldamiskavade tagajärgede tõttu ja mida on mõjutanud finantsraamistik aastateks 2007–2013;

48.   palub komisjonil kehtestada võimalikult kiiresti selged poliitilised suunised süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia alaste teadusuuringute edendamiseks, uurida võimalusi süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise kasutamiseks seoses kaubandusliku elektritootmisega ning esitada ettepanekuid vastuolude vältimiseks süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise meetodite kohaldamise ja heitkogustega kauplemise süsteemi vahel, tagades samas, et need suunised ja ettepanekud ei takista taastuvate energiaallikate arendamist ega jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks;

49.   rõhutab, kui oluline on teavitada söeküttel töötavate elektrijaamadega alade elanikke neile jaamadele omastest ohtudest, ning juhib tähelepanu olemasolevate elektrijaamade moderniseerimise ja nende keskkonnamõju vähendamise kavade avalikustamise tähtsusele;

50.   tunnistab asjaolu, et tehnoloogilise arengu praeguses etapis on süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise lahenduste abil saadav elekter hinnanguliselt sama kallis kui taastuvatest energiaallikatest toodetav elekter;

51.   rõhutab tihedama koostöö tähtsust komisjoni ja erasektori vahel, et muuta kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia teostatavamaks;

52.   rõhutab, et kuigi süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamist tuleb suurendada, ei tohi seda teha taastuva energia teadusuuringute rahastamise arvelt;

53.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid algataksid teabekampaaniad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate kohta, kaasates sidusrühmad ja poliitikud;

54.   hoiatab ühepoolse sõltuvuse eest teatud gaasitarnijatest või tarneteedest ja rõhutab veeldatud maagaasi olulisust gaasiimpordi mitmekesistamise seisukohalt;

55.   nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi ulatuslikumad geoloogilised teadusuuringud, mille eesmärk on leida uusi fossiilkütuste maardlaid liikmesriikide territooriumil;

56.   avaldab kahetsust, et komisjon ei arutanud nafta tarnekindlust põhjalikumalt energiapaketi raames, ning palub komisjonil avaldada sellel teemal teatise;

57.   juhib tähelepanu asjaolule, et fossiilkütused on oluline substraat, mis võiks olla aluseks vesiniku suuremahulisele tootmisele nii energiakandja kui kütusena;

58.   on mures söepõhiste elektrijaamade laiaulatusliku ehitamise pärast Hiinas ja Indias (mida arengumaadena ei seo Kyoto protokoll), rõhutades, et eeldatavasti ületab Hiina 2007. aastal Ameerika Ühendriikide süsinikdioksiidi heitkoguste taseme; märgib siiski, et Hiina ja India eesmärk on mitmekesistada energiaallikaid; rõhutab ELi säästvate energiatehnoloogiate ekspordipotentsiaali; rõhutab, et süsinikuheitmete vähendamise soodustamiseks, säilitades samas majanduskasvu, peab arengumaade infrastruktuuri tehtavate ELi investeeringute jaoks olema prioriteet säästev energiatehnoloogia, millega kaasneb suutlikkuse suurendamine;

59.   toetab komisjoni koostööd Hiinaga, eelkõige 2005. aasta ELi–Hiina partnerlust kliimamuutuse osas ning järgnenud 2006. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit koostöö kohta peaaegu saastevaba elektrienergia tootmise tehnoloogiate osas, mis peaks ergutama säästvate energiatehnoloogiate arendamist; kutsub komisjoni üles tegema Hiinaga koostööd säästva energiatehnoloogia arendamise tegevuskava loomisel Hiina jaoks ning määrama kindlaks peamised meetmed ja tähised Hiinas säästvate energiatehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks; nõuab, et komisjon looks sarnased suhted teiste esilekerkiva majanduskeskkonnaga riikidega, eriti India ja Brasiiliaga, kellel võivad samuti olla ulatuslikud kivisöe varud;

60.   juhib tähelepanu 2005. aastal läbi viidud Rahvusvahelise Energiaagentuuri uuringu tulemustele, millest nähtus, et teatud tehnoloogiate kasutuselevõtt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni mittekuuluvates riikides võib osutuda palju tasuvamaks ning võib olla eriti oluline, kui riikide geoloogia ja loodusvarade vahel on suured erinevused; on seisukohal, et sellistel juhtudel võiksid riigid kaaluda arengumaadele rahalise toetuse andmist, et aidata neil saavutada kasutuselevõtu osas riiklikke eesmärke; rõhutab, et võimalus kaubelda piiriüleselt kasutuselevõtu vahenditega parandaks seega tõhusust, tagades kasutuselevõtu seal, kus see on kõige tasuvam;

61.   kutsub komisjoni üles toetama Maailmapanga ja regionaalarengu pankade püüdlusi luua energiasse investeerimise raamistik, mis käsitleks kulusid, riske ning institutsioonilisi ja teabega seotud takistusi madala süsinikusisaldusega ja süsinikuvabu tehnoloogiaid toetava avaliku ja erasektori partnerluse järkjärgulisele suurendamisele; kutsub komisjoni üles hindama uurimis- ja arenduskoostööd hõlbustavaid erinevaid mehhanisme, nagu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna puhta arengu ja kliima partnerlus ja süsiniku sidumise juhtimisfoorum, ning muid tehnosiirde eesmärke; kutsub komisjoni üles töötama välja rahvusvahelise rahastamise, teabe jagamise ning uurimis- ja arendustegevuse mehhanismide hindamiskriteeriumid, mis tuginevad suutlikkusele aidata kaasa madala süsinikusisaldusega ja süsinikuvabade tehnoloogiate pikaajalisele arendamisele;

62.   palub tungivalt komisjonil hinnata oma energiapoliitika ettepanekute territoriaalset mõju ning teha hindamise tulemused liikmesriikidele kättesaadavaks;

63.   nõuab olukorra kiireloomulisust arvestades viivitamatult toetuse suurendamist arengumaadele kahjulike gaaside vabade söepõletamistehnoloogiate kasutamiseks, mis on osutunud toimivaks ja tõhusaks;

64.   toetab selliste projektide ja tehnoloogiate edendamist, mis parandavad energiatõhusust ja energiavarustuse kindlust arengumaades ja mis on kohandatud spetsiaalselt nende riikide vajadustele ja tingimustele, õpetades näiteks inimestele, kuidas toota energiatõhusaid ahje, mis aitaks luua töökohti ja ühtlasi võidelda edasise kõrbestumise ja kliimamuutuste vastu ning mis võib samuti parandada inimeste tervist;

Tuumaenergia

65.   tunneb heameelt ühenduse tuumaenergia näidisprogrammi üle, millega on loodud alus tuumaenergia võimaluste põhjalikuks arutamiseks Euroopas;

66.   rõhutab, et tuumaenergia on hädavajalik Euroopas keskpikas perspektiivis energiaalaste põhivajaduste rahuldamiseks;

67.   toetab 2007. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu ettepanekut pidada eelarvamustevaba arutelu tuumaenergia võimaluste ja riskide üle;

68.   juhib tähelepanu asjaolule, et praegu on teadusuuringute rahastamine tuumaenergia valdkonnas koondunud suures osas ohutusega seotud tehnoloogia valdkonda;

69.   tunnistab tuumaenergia tähtsust olulise osana 27st liikmesriigist 15 elektrivarustuses ja seega Euroopa Liidu jaoks tervikuna, moodustades kolmandiku kogu ELi elektrivarustusest;

70.   märgib, et ELi tuumaenergia tootmine on tööstuslikult laiaulatuslikult välja kujundatud viimase neljakümne aasta jooksul, kusjuures pidevalt on parandatud töökindluse ja ohutuse taset;

71.   märgib, et uusi tuumaelektrijaamu ehitatakse, kavatsetakse ehitada või uuritakse selleks võimalusi Soomes, Prantsusmaal, Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias, Leedus (koostöös Läti ja Eestiga), Ühendkuningriigis, Poolas ja Tšehhi Vabariigis;

72.   märgib, et tuumaenergia on praegu suurim madala süsinikusisaldusega energiaallikas Euroopas, ja rõhutab tuumaenergia võimalikku rolli kliimamuutuste vähendamisel;

73.   juhib tähelepanu valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kolmandale aruandele, milles nimetati tuumaenergiat ühe võimalusena vähendada kliimamuutusi;

74.   märgib, et otsus, mille iga liikmesriik tuumaenergia poolt või vastu teeb, jääb tema ainupädevusse, kuid võib mõjutada teiste liikmesriikide elektrienergia hinnasuundumusi;

75.   palub komisjonil välja pakkuda meetmeid, mille eesmärk on säilitada ELis oskuste kõrget taset, mida on vaja, et tuumaenergia jääks rakendatavaks võimaluseks;

76.   märgib, et lühiajalised ja keskpika tähtajaga otsused tuumaenergia kasutamise kohta mõjutavad samuti otseselt kliimaga seotud eesmärke, mida EL võib realistlikult seada; märgib, et tuumaenergiast loobumise korral pole võimalik saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke;

77.   tuletab meelde, et tuumaenergiat kasutavad liikmesriigid on võtnud endale kohustuse täita rahvusvahelisi ohutusnõudeid ja tuumarelva leviku tõkestamise nõudeid, ning tunnistab siinkohal Euratomi asutamislepingu erilist tähtsust;

78.   tervitab kõrgetasemelise tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise töörühma loomist ja on seisukohal, et Euroopa tuumaenergiafoorumi loomine on oluline platvorm sidusrühmadele tuumainvesteeringute tegevuskava arutamiseks, mis soodustab läbipaistvat, nõuetekohaselt dokumenteeritud ja tasakaalustatud dialoogi kõigi küsimuste üle, mis on seotud kõnealuse energialiigi kasutamise ja kasutuselevõtmisega;

79.   tervitab komisjoni nõuet kehtestada ELi tuumaohutuse ühised võrdlustasemed; nõuab sellega seoses tungivalt parimate tavade vastastikuse eksperdihinnangu alusel, et nimetatud võrdlustasemed peavad kajastama võimalikult kõrgeid ohutusstandardeid;

80.   rõhutab 2007. aasta septembris loodud säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvormi olulisust tuuma lõhustumise alase Euroopa strateegilise teadusuuringute kava loomisel;

81.   rõhutab, et teadaolevatest ülemaailmsetest uraanivarudest jätkub hinnanguliselt enam kui 200 aastaks ja et need varud võimaldavad tulevikus ellu viia mõningaid võimalusi tarnekindlusega seotud poliitiliste riskide hajutamiseks või saavutada tuumakütuse allikate valimisel kompromisse riski, hinna ja asukoha osas;

82.   rõhutab, et IV põlvkonna rahvusvaheline foorum, mille liige on Euroopa Aatomienergiaühendus, on ette näinud arengusuundi, mille kohaselt on tuumaenergial pikaajalised tulevikuväljavaated tänu sellele, et tuumaenergia põhineb suurel määral ressursside sellisel kasutamisel, mis võimaldab laiendada tuumaenergia võimalike rakenduste väljatöötamise ajalise ulatuse tuhandetele aastatele ja mis vähendab märkimisväärselt lõpptulemusena toodetud jäätmete koguseid ja radioaktiivsust;

83.   kinnitab komisjoni väiteid tuumaenergia konkurentsivõime kohta ja märgib, et suurem osa Euratomi seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel eraldatavatest ühenduse rahalistest vahenditest on ette nähtud ohutuse ja termotuumasünteesi valdkonnale; juhib tähelepanu sellele, et ELi strateegiliste kriteeriumide täitmiseks peaks ühenduse jõupingutustega kaasnema teadusuuringud, mille eesmärk on uue põlvkonna säästva tuumatehnoloogia väljatöötamine;

84.   juhib tähelepanu sellele, et uraani hinna võimalikud kõikumised ei mõjuta oluliselt tuumaenergia tootmist, sest kõnealuse kütuse hinna mõju elektrienergia hinnale on väike;

85.   rõhutab pikkade investeerimisperioodide tõttu vajadust stabiilse õigusliku ja poliitilise raamistiku järele;

86.   juhib tähelepanu Eurobaromeetri 2006. aasta küsitlusele, mille kohaselt elanike teadmiste tase mõjutab märkimisväärselt nende suhtumist tuumaenergiasse; rõhutab seetõttu tuumaenergiat käsitleva avatud ja avaliku dialoogi olulisust igas liikmesriigis, et suurendada üldsuse teadlikkust tuumaenergia positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest enne poliitiliste otsuste tegemist;

87.   palub komisjonil ja liikmesriikidel teha lõpuks edusamme lõppladustamise küsimuses, et lõpetada jäätmete ajutine ladustamine maapinna lähedal;

88.   tuletab meelde, et neljanda põlvkonna reaktorid parandavad eeldatavasti kütuste tõhusat kasutamist ja vähendavad jäätmete kogust; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda konstruktsioonimaterjalide väljatöötamisele ja tuumakütuse kasutamise optimeerimisele ning toetada projekte, mille eesmärk on neljanda põlvkonna reaktorite prototüüpide väljatöötamine;

89.   märgib, et tuumaenergia võib luua koostoimeid taastuvate energiaallikatega, näiteks pakkudes originaalseid meetodeid vesiniku või biokütuste tõhusaks ja majanduslikult tasuvaks tootmiseks;

90.   tuletab meelde, et terves maailmas kavandatakse või ehitatakse kümneid tuumaelektrijaamu ja et Euroopa ettevõtjate jaoks on oluline nende ehituses osaleda, seda nii tööstusstrateegia seisukohast kui ka selleks, et edendada kõige rangemaid ohutuspõhimõtteid kogu maailmas;

91.   juhib lõpetuseks tähelepanu Euratomi laenude rollile ja palub liikmesriikidel võimaldada kõnealuse tähtsa vahendi kasutamist ka tulevikus;

o
o   o

92.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0181. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603. (3) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 273. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112. (5) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia kohta (2007/2119(INI))

P6_TA(2007)0469 A6-0343/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemuste kohta (KOM(2007)0019);

–   võttes arvesse mõjuhinnangut, mis on seotud eespool nimetatud teatisega (SEK(2007)0060);

–   võttes arvesse kuuendat ühenduse keskkonnaalast tegevusprogrammi (6. EAP)(1);

–   võttes arvesse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse kuuendat(2) ja seitsmendat(3) raamprogrammi;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta(4);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga: edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks" (KOM(2007)0002);

–   võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni kliimamuutuse kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi ELi säästva arengu uuendatud strateegia (juuni 2006) kohta ning keskkonnatehnoloogiate ja keskkonnauuenduste rolli kohta majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel;

–   võttes arvesse Euroopa kliimamuutuste programmi 31. oktoobri 2006. aasta raportit "Sõiduautode süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks mõeldud tehnoloogiliste ja muude meetmete potentsiaali ja maksumuse läbivaatamine ja analüüs"(6);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel;(7)

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta(8) ning komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ ja kehtestatakse autotranspordis kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism (KOM(2007)0018);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0343/2007),

A.   arvestades, et umbes 19% Euroopa Liidu CO2 heitest on pärit sõiduautodest ja väikestest tarbesõidukitest ning heidete koguhulk kasvab peamiselt uute sõiduautode arvu ja võimsuse suurenemise tõttu;

B.   arvestades, et kõige kulutõhusam ja tulemuslikum poliitika kujundamise võimalus reisijateveost tuleneva süsinikdioksiidi koguheite vähendamiseks on ühistranspordi osa suurendamine; arvestades, et seetõttu on oluline võtta meetmeid ühistranspordi kvaliteedi ja ulatuse ergutamiseks ja parandamiseks, et muuta üleminek eraautodelt ühistranspordile atraktiivsemaks ja vähendada seega tööle- ja tagasisõitjate põhjustatud üldist süsinikdioksiidi heitkogust;

C.   arvestades, et autojuhtide käitumine ja infrastruktuurimeetmed on praeguseni olnud ELi autode süsinikdioksiidiheidete vähendamise strateegias kõrvale jäetud, kuid süsinikdioksiidiheidete vältimisel on neil suur potentsiaal;

D.   arvestades, et maanteetranspordile kulub 60% kogu ELis kasutatavast naftast ning kütuse ebaefektiivne kasutamine ohustab energiavarustuse kindlust ning annab panuse maailma naftavarude kahanemisse ja suurtesse kasutuskuludesse;

E.   arvestades, et nüüd on vaja õiguslikke meetmeid, edendamaks vajalikke projekteerimisega seotud ja tehnoloogilisi muudatusi, et see sektor võiks aidata ELil saavutada eesmärki vähendada süsinikdioksiidiheiteid aastaks 2020 vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega;

F.   arvestades, et vabatahtlik lähenemine on osutunud ebaõnnestunuks, sest näib olevat selge, et autotööstusel ei õnnestu täita vabatahtlikult võetud kohustust 140 g CO2/km 2008. aastaks; arvestades, et eesmärk 120 g CO2/km püstitati esmakordselt 1995. aastal ning nõukogu ja Euroopa Parlament kinnitasid selle 1996. aastal, määrates saavutamise tähtajaks 2005. aasta ja kõige hiljem 2010. aasta;

G.   arvestades, et oma teatises "21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik" (KOM (2007)0022) kirjeldab komisjon autode süsinikdioksiidiheidete vähendamise tulevase strateegia põhielemente, mis põhineb integreeritud lähenemisel, mille abil püütakse ELi ja liikmesriikide meetmeid kombineerides saavutada ELi eesmärk, milleks on heite tase 120 g CO2/km 2012. aastaks;

H.   arvestades, et sõiduautode CO2 heite vähendamiseks on vaja võtta meetmeid, kasutades integreeritud lähenemist, mis hõlmab mootoritega seotud meetmeid, täiendavaid meetmeid, biokütuseid, keskkonnasäästlikku sõidustiili ja infrastruktuurimeetmeid;

I.   arvestades, et autode süsinikdioksiidi koguheide sõltub mootori kasuteguri, kütuste süsinikuintensiivsuse, juhi käitumise, läbisõidu, infrastruktuuri kvaliteedi/ummikute ja komponentide eraldatava süsinikdioksiidi taseme keerukast koosmõjust;

J.   arvestades süsinikdioksiidi heitkoguste tõestatud tunduvat vähendamist, mille saaks ellu viia, kui kõigis liikmesriikides peetaks järjekindlalt kinni kiiruspiirangutest;

K.   arvestades, et taskukohasus ja sõidukipargi uuendamine on olulised võtmetegurid, et vähendada teedel liiklevate sõidukite süsinikdioksiidi määra, parandada nende mõju õhukvaliteedile ja nende ohutustaset;

L.   arvestades, et maksustamise ja märgistamisega ei ole õnnestunud kaasa aidata ELi kolmel sambal põhinevale strateegiale autode süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks;

M.   arvestades sõiduautode süsinikdioksiidiheidete vähendamise kohustuslike ja selgelt määratletud eesmärkide kehtestamise olulist tähendust nii siseturu sujuva toimimise huvides autotööstuse valdkonnas kui ka laiaulatusliku tarbijateabe pakkumise huvides, mis võimaldab tarbijatel sõiduki ostmisel tehtava teadliku otsuse kaudu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele tunduvalt kaasa aidata;

N.   arvestades, et direktiiv 1999/94/EÜ ei ole olnud piisavalt tõhus ning et liikmesriigid ei ole seda ühtemoodi rakendanud;

O.   arvestades, et võib märkida terve rea toodete (nt elektri- ja majapidamisseadmed) puhul energiatõhususe klasside edukat sisseviimist, mis pakuvad kergesti arusaadavate täht- või värvkoodide abil Euroopa tarbijale ostuotsuse langetamisel praktilist abi, võimaldades neil seeläbi säästa energiat ja vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid;

P.   arvestades, et süsinikdioksiidiheidete vähendamisele tuleb kaasa aidata kõikides sõidukikategooriates, kuna ka eelkõige turumaht on süsinikdioksiidiheidete vähendamisega seoses oluline,

Q.   arvestades, et Lissaboni strateegia jätkusuutlikku kasvu ja tööhõivet käsitlevaid eesmärke tuleb taotleda kindlalt selliste meetmete vältimisega, mis suurendaksid survet töökohtade vähendamiseks Euroopa autotööstuses ja ohustaksid nimetatud tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet;

Ajakava ja eesmärgid

1.   tunnistab, et tootjatel kulub sõidukite konstruktsiooni muutmiseks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil viis kuni seitse aastat, ning tunnistades tõsiasja, et 2008. aastal ELi turule toodavate sõiduautode keskmine heide on tõenäoliselt suurem kui 150 g CO2/km, tervitab komisjoni kavatsust esitada süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks ELi õiguslik raamistik, mis sisaldab mootoritehnoloogia täiustamise, teiste tehnoloogiliste täiustuste ja biokütuste kasutamisega siduvaid meetmeid kergsõidukite kütusesäästu parandamiseks; tuletab meelde, et nõukogu kiitis 1996. aastal ja Euroopa Parlament 1997. aastal heaks ELi eesmärgi saavutada sõidukite süsinikdioksiidiheite keskmiseks tasemeks 120 g/km, määrates esialgseks kuupäevaks 2005. aasta ja lõplikuks kuupäevaks 2010. aasta;

2.   nõuab tungivalt, et ettepanek kasutada "täiendavaid meetmeid" saavutamaks varem kokku lepitud eesmärk 120 g CO2/km muudetakse võimalikuks kvantifitseeritavate standardite alusel, ning on veendunud, et õigusaktiga tuleks kehtestada tehniliste meetmete abil saavutatava heite vähendamise jaoks selged ja mõõdetavad eesmärgid;

3.   teeb ettepaneku kehtestada alates 2011. aastast siduvad iga-aastased eesmärgid, mille eesmärk on edendada sõidukite tehnilist täiustamist tagamaks, et ainuüksi nende meetmete abil väheneb ELi turule toodavate sõiduautode keskmine heitkogus 2015. aastal tasemeni 125 g CO2/km;

4.   palub komisjonil esitada konkreetsed õigusloomealased ettepanekud ja meetmed, millega tagatakse, et täiendavate meetmete abil integreeritud lähenemisviisi raames on võimalik saavutada heidetevähendamine vähemalt 10 g CO2/km võrra, et saavutada üldine sihtväärtus 120 g CO2/km;

5.   rõhutab, et 1. jaanuarist 2020 ei tohiks keskmine heitkogus olla suurem kui 95g CO2/km, ning on veendunud, et EL peaks andma toetust innovatsiooni vajalikuks edendamiseks teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudu; rõhutab vajadust edendada intensiivselt nullheitega sõidukite, näiteks elektri abil liikuvate sõidukite alast teadus- ja arendustööd;

6.   tuletab meelde oma eespool nimetatud 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni, milles nõuti "uute sõidukite kohustuslikke CO2 heitkoguste piirmäärasid, et saavutada keskpikas perspektiivis uute sõidukite puhul piirmäär 80–100 g/km"; toetab komisjoni kavatsust edendada teadus- ja arendustööd ning täiustatud tehnoloogiate demonstreerimist, et saavutada 2020. aastal ambitsioonikamad eesmärgid; kutsub komisjoni üles hindama võimalust vähendada heiteid pärast 2012. aastat järkjärguliselt sõidukitootmises kergemate materjalide kasutamise abil, tagades samal ajal, et järgitakse kehtivaid õigusakte ja ei seata ohtu reisijate ja kaitsetute kasutajate liiklusohutust;

7.   juhib tähelepanu, et vähesaastavaid tõhusa ruumikasutusega ja kohalikuks kasutuseks ettenähtud keskkonnasõbralikke autosid ('Gentlecars'), mille näitajad jäävad alla 90 g CO2/km, toodetakse juba seeriaviisiliselt ja suures mahus, ning palub seetõttu komisjonil toetada koos kõikide teiste meetmetega tegevusi, mis tagaksid, et keskkonnasõbralikke autosid kasutatakse võimalikult sageli kõrge süsinikdioksiidiheite tasemega autode asemel;

8.   on veendunud, et komisjon peaks pikemaajalised eesmärgid kinnitama või läbi vaatama hiljemalt 2016. aastaks pärast põhjalikku kulutasuvuse mõju hindamist ja Kyoto protokolli järgse kokkuleppe alusel, ning eeldab, et need eesmärgid võivad nõuda heite täiendavat vähendamist tasemeni 70 g CO2/km või vähem aastaks 2025;

9.   kutsub komisjoni üles võtma sõidukipargi uuendamise tempot mõjutada võivate siduvate õigusloomealaste meetmete vastuvõtmisel arvesse uute autode elutsüklit hõlmavat tehnilist teostatavust, kulutasuvust, keskkonnamõju ja taskukohasust;

10.   märgib, et ühenduse õigusega reguleeritakse aastas 17–18 miljoni sõiduki turgu, mis on võrdne USA sõiduautode turuga; loodab, et ELi ambitsioonikas kasvuhoonegaasiheite vähendamise poliitika stimuleerib teadmistepõhist majanduskasvu ja töökohtade loomist mootorsõidukite tarne tööstuses ning et sellel on positiivne mõju transpordist lähtuvate heidete vähendamisele kogu maailmas;

11.   võttes arvesse raskusi, mida keskmiste heitkoguste vähendamine ettenähtud ajavahemiku jooksul mõnele spetsialiseerunud tootjale nende piiratud mudelivaliku juures võib tekitada, soovitab anda igale tootjale ja importijale õiguse arvata igal aastal 500 sõidukit välja nende sõidukite hulgast, mille põhjal määratakse kindlaks keskmine heitkogus, tingimusel, et selliste sõidukite heitkoguseid ja kütusekasutust märgistatakse ja teavitatakse tarbijatele vastavalt tavalistele õiguslikele nõuetele;

12.   võttes arvesse raskusi, mida keskmise heite vähendamine ettenähtud ajavahemiku jooksul mõnele väikese müügimahuga tootjale (tootlus maksimaalselt 300 000 toodanguühikut) ja uutele turule sisenejatele turuosaga alla 1% nende piiratud mudelivaliku juures võib tekitada, soovitab komisjonil lisaks kaaluda õigusaktidesse ettepanekute lisamist, mis kehtestavad kõnealustele spetsialiseerunud tootjatele ambitsioonikad vähendamise eesmärgid;

13.   juhib tähelepanu kõrgema klassi ja kõrgete tehniliste näitajatega autodele spetsialiseerunud tootjate olulisele osale arenenud tehnoloogiate esmakordsel kasutuselevõtmisel, kvaliteetse tööhõive tagamisel, ülemaailmse müügi edendamisel ja Euroopa majandusele kasu toomisel ning märgib, et selliste tootjate oskusteave peaks aitama oluliselt kaasa autode süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele;

14.   toonitab, et mis tahes eeskirjad peavad kaitsma siseturgu ja et liikmesriigid peaksid rakendama ELi eeskirjad samal ajal ja ühiste meetoditega, et vältida turu lõhestamist ja killustamist.

Ülesande jagamine tootjate vahel

15.   tunnistab suuri erinevusi tarbijate eelistustes sõiduautode puhul ja tootjate erinevaid mudelivalikuid; rõhutab, et CO2 heidet tuleb vähendada kõikide turustatavate autode puhul ja seetõttu tuleks lubada kasulikkuse parameetri alusel mõningal määral eristamist, kuid see ei tohiks muuta mittetoimivaks motiivi liikuda väiksema heitega sõidukite suunas ega seada ebasoodsasse olukorda kiireid heite vähendajaid;

16.   rõhutab, et on oluline lubada teatud sõidukitel heite piirmäärasid ületada, et hoida ära autoturu ülemäärased moonutused, kuid soovib kehtestada heite vähendamiseks mõjuvad soodustused, ja seetõttu teeb ettepaneku kehtestada keskmise heite vähendamise eesmärgid 2012. ja 2020. aastaks ning iga-aastased vahe-eesmärgid, viidates kõikide tootjate ja importijate müüdavate sõidukite piirmäärakõverale, mille alguspunktiks peaks olema uute sõiduautode mudelivaliku profiil 2009. aasta 1. jaanuari seisuga;

17.   soovitab määratleda piirmäärakõvera matemaatilise valemina, mis seob iga sõiduki CO2 heitkogused tema "jalajäljega" (rööbe korda teljevahe);

18.   kutsub komisjoni üles tagama kõikidele tootjatele piisavaid jõupingutusi ja stiimuleid kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks kogu autopargi lõikes; arvab siiski, et tulevane kava ei tohiks ajalooliselt enam saastavate autode tootjaid otseselt ega kaudselt soodsamasse olukorda panna ning et suurema süsinikdioksiidi heitetasemega sõidukite puhul tuleb nõuda, et nende puhul tehtaks ka suurem panus süsinikdioksiidiheidete vähendamisse, ning et kava peaks ette nägema kõige eesrindlikumate tehnoloogiate ja alternatiivkütuste premeerimise vastavalt nende kasvuhoonegaasiga seotud tulemuslikkusele (hübriidautod, vesinikku või teisi alternatiivkütuseid kasutavad sõidukid);

19.   palub komisjonil esitada pärast sidusrühmade arvamuste arvessevõtmist ettepanekud kaalumiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule tagamaks, et kõvera puhul võetakse arvesse autode suuruse erinevusi ja heitkoguste vähendamise tehnoloogilist kulu ning uute autode taskukohasust erinevate tarbijarühmade jaoks, tagades nii mitmekesisuse kui ka sotsiaalse võrdsuse;

20.   võtab teadmiseks erinevad õigusloomealased võimalused selle eesmärgi saavutamiseks; peab oluliseks, nagu komisjon oma teatises sedastab, "tagada ... vähendamise eesmärgid, mis on võrdsed Euroopa erinevate mootorsõidukitootjate puhul" ning premeerida kõige kütusesäästlikumaid sõidukeid;

21.   teeb ettepaneku võtta 1. jaanuarist 2011 kasutusele uus suletud turumehhanism CARS (Carbon Allowance Reductions System), mille alusel peavad tootjad ja importijad maksma trahve proportsionaalselt heitkoguste piirmäära ületamisega müüdud auto kohta ning et vastukaaluks trahvidele saab tootja preemiat iga registreeritud uue sõiduauto eest, mille heitkogused jäävad piirmäärakõvera alla;on seisukohal, et trahvid g CO2/km ületamise eest peaksid olema preemiatest suuremad;

22.   rõhutab, et autotootjate vaheline kvootidega kauplemise süsteem tuleks hoida lahus ELi saastekvootidega kauplemise süsteemist ja muudest välistest süsiniku krediitidest või hüvitamissüsteemidest;

23.   kutsub komisjoni üles nägema ette erihüvitise varaste meetmete võtmise eest üliväikese CO2 heitega tehnoloogiate (nagu vesiniku-, kütuseelemendiga ja laetavad sõidukid) kasutuselevõtu osas, mis peaks võimaldama lugeda ajavahemikus tänasest kuni rakendamise esimese aastani kasutuselevõetud iga seda tüüpi sõiduki CO2 heite järelevalve menetluse raames võrdväärseks (näiteks) 40 tavasõidukiga, kusjuures järgnevatel aastatel hüvitis väheneks;

24.   on veendunud, et trahvid tuleks kehtestada tööstuse jaoks ettearvataval ja järjekindlal viisil ning soovitab komisjonil esitada asjakohased ettepanekud trahvide/ preemiate suuruse kohta väljendatuna eurot/g CO2;

25.   nõustub, et piirmäära kõverat ja trahvide suurust võib olla vaja perioodiliselt kohandada, et võtta arvesse sõidukitehnoloogia arengut ja piirata heitkoguste vähendamise tempo võimalikku aeglustumist;

26.   soovitab kasutada trahvidest saadavat tulu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist käsitlevaks teadus- ja arendustegevuseks ning kohaliku ühistranspordi toetamiseks;

27.   usub, et preemiate suuruse määrab pärast nende esialgset komisjoni poolset kehtestamist kindlaks turg ja et selleks, et võimaldada tootjatele ja importijatele rohkem paindlikkust ja anda neile suuremad valikuvõimalused, võib preemiaid järgmistesse aastatesse üle kanda või müüa või anda üle samasse süsteemi kuuluvatele teistele ettevõtetele või üksustele;

28.   nõuab, et üldsusele antaks kergesti kättesaadavas vormingus kasutada teave heitkoguste kohta sõidukite ja tootjate lõikes, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada sõidukite ja tootjate võrdlemist;

29.   soovitab, et tootjad ja importijad saaksid kasutada paindlikke võimalusi, näiteks grupi keskmist, preemiaid taastuvkütuseid kasutavate sõidukite eest ja preemiate ülekandmist, ning otsustada, kas tunnustatud majandusüksus on korporatsioon või mõni tütarettevõte või üksus, mis otseselt vastutab asjaomaste sõidukite tootmise eest;

Katsetamine, andmekontroll ja sõidukite tehnilised näitajad

30.   nõuab, et tegeldaks kasvuhoonegaaside koguheitega ühe sõiduki kohta, võttes arvesse ka kliimaseadmete heidet; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon teeks ettepanekud katsetsüklite ajakohastamiseks, et kajastada paremini tegelikke sõidutingimusi;

31.   toetab katsetamismenetluste läbivaatamist, et need vastaksid paremini tegelikele sõidutingimustele, ning nõuab, et Euroopa sõidutsükli muudatustes võetaks arvesse tehnilisi arenguid, nagu kuuenda käigu lisamine;

32.   julgustab komisjoni kasutusele võtma uusi mõõtemeetodeid ja standardeid, mis võimaldavad anda fikseeritud väärtuse, et siduda CO2 heitkoguste vähendamine kasulike uuendustega (nt käiguvahetusnäidikud, ökonomeetrite kasutamine, tõhusamad kliimaseadmed, paremad määrded, tühikäigul käivitamise ja peatamise süsteemid, väikese veeretakistusjõuga rehvid ja rehvirõhu seiresüsteemid), mille kasutamine võib sõltuda juhi käitumisest; soovitab samuti keskkonnasäästliku sõidustiili soodustamiseks rakendada sõidukites tehnilisi meetmeid, nagu kütusekulu ja sellega seotud kulude esitamine ekraanil nii hetkelise teekonna kui ka sageli sõidetavate marsruutide kohta, aktiivhoiatusseadmed kiiruspiirangute kohta ja abiseadmed juhile kiiruse reguleerimiseks, kaasa arvatud kiiruspiirikud;

33.   palub nõukogul vaadata läbi katsetamismenetlused, et teha kindlaks, kas järgitakse tootmisnõudeid, ja tagada, et eri liikmesriikide sertifitseeritud asutuste lähenemises ei esineks erinevusi;

34.   rõhutab, et esmatähtis on tegeleda kiireloomuliste energiavarustuse kindlust puudutavate küsimustega, vähendada Euroopa sõltuvust importkütusest, vähendada CO2 heidet sõidukite kütusesäästlikkuse suurendamise kaudu ning suurendada liiklusohutust;

35.   on seisukohal, et energiasäästu meetmel, mis hõlmab väiksemat kütusekulu, on kasulik mõju energia varustuskindlusele, vähendades ühenduse sõltuvust nii primaarsete energiaallikate impordist kui ka rahvusvahelistest süsivesinike hindadest;

Reklaam ja märgistamine

36.   palub komisjonil esitada ettepaneku direktiivi 1999/94/EÜ muutmiseks ja kehtestada ELi siseturul juriidilised nõuded uute autode märgistamisele, reklaamimisele ja turustamisele, eelkõige eesmärgiga tagada järjekindel ülevõtmine ning pakkuda laiaulatuslikku ja arusaadavat tarbijateavet, sest ei usu uute autode reklaamimist käsitleva esitatud vabatahtliku kokkuleppe tõenäolisesse tõhususse;

37.   soovitab kehtestada kohustuslikud ja võrdlevad ühtsed miinimumnõuded uute autode kütusekasutust (l/100 km) ja CO2 heitkoguseid (g/km) puudutava teabe esitamiseks sõidukitel ning reklaamides, kõikides turundus- ja reklaamtrükistes ja müügisaalides tarbijate jaoks selgesti nähtaval ja kergesti mõistetaval kujul, kasutades võimalusel erinevaid värve; soovitab kasutada nõutava teabeesituse mudelina teatavate elektriseadmete energiatõhususe võrdlemiseks kasutatavat A–G skaalat;

38.   palub komisjonil esitada ettepanekud sarnaste eesmärkidega normide kohta, et täita kehtivate õigusaktidega katmata valdkonnad, milleks on näiteks televisioon, raadio ja Internetipõhised materjalid ning peaaegu uute autode reklaam;

39.   peab kasulikuks näiteks õigusakte, mis nõuavad terviseohu hoiatusi sigaretipakkidel, ning soovitab, et vähemalt 20% uute sõiduautode reklaamide, turundustrükiste ja müügisaalide infotahvlite pinnast peaks pakkuma nõutavas vormingus teavet kütusekasutuse ja CO2 heitkoguste kohta;

40.   soovitab kliimaseadmete katsetulemuste lisamist kütusekulu puudutavasse teabesse kõikides reklaamides, turundus- ja reklaamtrükistes ning müügisaalides;

41.   soovitab kasutusele võtta siduva reklaamikoodeksi, milles sätestatakse halva tavana valeväidete esitamine keskkonnasäästlikkuse kohta, ja selleks, et edendada suurt tarbijanõudlust madala süsinikdioksiidiheitega sõidukite järele, soovitab kasutusele võtta keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise "rohelise tähe" süsteemi, milles võetakse arvesse keskkonnategevuse tulemuslikkuse kõiki aspekte, kaasa arvatud süsinikdioksiidi heitkoguseid (g/km) ja teiste saasteainete heitkoguseid, kütusekulu (l/100 km), massi, aerodünaamikat, ruumikasutuse tõhusust, müra ja keskkonnasäästlikke juhtimise abivahendeid;

Nõudluse edendamine

42.   tunnistab, et liikmesriigid võivad mängida olulist rolli tarbijate nõudluse suurendamisel väiksema heitega ühistranspordi ja erasõidukite järele, ning nõuab vastavaid meetmeid sisaldavate riiklike tegevuskavade koostamist;

43.   toetab eelkõige fiskaalmeetmete kasutamist ning soovitab liikmesriikidel kehtestada keskmisest suuremate heitkogustega sõidukitele nii ostu- kui ka kasutusmaks;

44.   tunnistab, et sõidukipargi vanus ja liiga suur sõidukiirus mõjutab heitkoguseid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma vanade autode kasutuselt kõrvaldamiseks majanduslikke stiimuleid ja tagama, et osa sõidukimakse varieeruvad vastavalt süsinikdioksiidiheidetele ja teistele saasteainetele; juhib tähelepanu sellele, et süsinikdioksiidi nullheite tehnoloogiate järkjärgulise juurutamisega peaks süsinikdioksiidiga seotud maksukomponent pikas perspektiivis kaduma;

45.   nõuab siseturu killustamise vältimiseks kogu ELis süsinikdioksiidi heitkoguste väärtuste ühtsete määratluste kehtestamist, mida liikmesriigid saavad kasutada heidetega seotud maksusoodustuste kehtestamisel;

46.   toetab autode ja alternatiivkütuste süsinikdioksiidipõhist maksustamist, et luua tarbijatele ja tööstusele õiged stiimulid;

Väikesed tarbesõidukid (N1) ja teised kategooriad

47.   toetab komisjoni kavatsust reguleerida väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheiteid ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud üheaegselt sõiduautode osas kavandatud ettepanekutega;

48.   tunnistab, et väikestel tarbesõidukitel on sõiduautodest erinevad omadused ja erinev turg; võtab teadmiseks andmete puudumise keskmise heite kohta kõnealuses sektoris ja vähendamisega seotud kulude kohta, kuid usub, et standardid ja nõuded peaksid võimalikult suures ulatuses vastama sõiduautodele esitatavatele nõuetele;

49.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on palunud komisjonil korduvalt kaaluda süsinikdioksiidi heitkoguste piiramise meetmeid kõikides maanteesõidukite kategooriates ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks hiljemalt 1. jaanuariks 2009 asjakohased regulatiivsed ettepanekud raskeveokite ja kaherattaliste mootorsõidukite osas;

Täiendavad meetmed

50.   usub, et meetmeid, mis võivad aidata vähendada CO2 heiteid, kuid millele ei saa anda absoluutväärtust, tuleks käsitada täiendavate meetmetena ja neid ei tohiks lisada praegu kavandatavasse õigusakti;

51.   usub, et kõrvalmeetmed, mis hõlmavad säästlikuma sõidustiili ja biokütuste edendamist ning eelkõige liikluskorraldussüsteemide parandamist, võivad anda panuse CO2 heite vähendamisse;

52.   julgustab liikmesriike vähendama raskeveokitega transporditavate kaupade mahtu, kasutades rohkem raudtee- ja veetransporti, mis avaldaks mõju heite vähenemise suunas ja vähendaks samuti nõudlust nafta järele;

53.   kardab, et biokütuste suurem kasutamine võib suurendada toidu ja sööda hindu, mõjutades enim väga väikese sissetulekuga inimesi, ja kiirendada troopiliste vihmametsade hävitamist, ning palub komisjonil esitada imporditavate biokütuste jaoks ranged sertifitseerimiseeskirjad, et vältida negatiivseid sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid;

54.   usub igal juhul, et biokütuste eeliseid süsinikdioksiidiheidete vähendamisel tuleks kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ läbivaatamise kontekstis;

55.   nõuab kindlalt säästvalt toodetavate biokütuste sertifitseerimise väljatöötamist; palub komisjonil lubada õigusloome ettepanekus heitkoguste piiramise eesmärkide saavutamisel arvesse võtta ainult säästvatena sertifitseeritud biokütuseid; rõhutab, et tuleb laiendada ja rohkem toetada teise põlvkonna biokütuste kasutamist, mis on saadud taimedest või taimeosadest, mis ei konkureeri otseselt toiduga ja mis on tõhusamad;

56.   soovitab seada 2012. aastast kaugemale ulatuvad kütusetõhususe eesmärgid, et jätkata sõidukite heite vähendamist, tagades samas suurema kindluse kõikidele sidusrühmadele;

57.   palub komisjonil kaaluda alternatiivsete gaaskütuste, näiteks veeldatud naftagaasi ja maagaasi tähtsust ning potentsiaali, mis võivad anda panuse süsinikdioksiidi heite kohesesse vähendamisse ja energiavarustuse mitmekesistamisse;

58.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama meeles vajadust mootorsõidukitega seotud uute tehnoloogiate alaste põhjalike teadmiste järele ja eelkõige pakkuma konkreetsetele rühmadele koolituskursusi (näiteks masinaehitusalased seminarid ja tehnilised teenused);

59.   palub komisjonil alustada viivitamatult kogu ELi hõlmava keskkonnasäästliku sõidustiili kampaania ettevalmistamist osana autode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegiast;

60.   palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile aru, kuidas on võimalik muuta keskkonnasäästliku sõidustiiliga kaasnev süsinikdioksiidi heite vähenemine kontrollitavaks, ja juhul kui komisjon usub, et see ei ole võimalik, selgitada, miks komisjon rahastab ECODRIVEN projekti, mille eesmärgiks on süsinikdioksiidiheidete kvantifitseeritud vähendamine keskkonnasäästliku sõidustiili abil;

61.   toetab põhimõtet, et keskkonnasäästliku sõidustiili kursuse läbimine peaks muutuma juhiloa omandamisel kohustuslikuks nõudeks;

o
o   o

62.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1. (2) EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1. (3) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1. (4) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 120. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0038. (6) http://ec.europa.eu/enterprise/automotive/projects/report_co2_reduction.pdf (7) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (8) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse (2007/2097(INI))

P6_TA(2007)0470 A6-0391/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse" (KOM(2005)0532);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Liikmesriikide otsese maksustamise süsteemide koordineerimine siseturul" (KOM(2006)0823);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Maksustamine riigist lahkumisel ja vajadus kooskõlastada liikmesriikide maksupoliitikaid" (KOM(2006)0825);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks" (KOM(2006)0728);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – Senine edu ja järgmised sammud ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise suunas" (KOM(2006)0157);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" (KOM(2006)0824);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2004. aasta seisukohta ettepaneku kohta muuta nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus: ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta(3)

–   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 10. ja 11. septembri 2004. aasta ning 7. ja 8. aprilli 2006. aasta mitteametlikke istungeid;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete kõrvaldamine siseturul – koduriigipõhise maksustamise võimaliku katsekava põhipunktid" (KOM(2005)0702);

–   võttes arvesse komisjoni uuringut Euroopa maksude kohta (SEK(2004)1128);

–   võttes arvesse 23.–24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, 23.–24. märtsi 2001. aasta Stockholmi Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, 15.–16. märtsi 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ning 22.–23. märtsi 2005. aasta, 15.–16. detsembri 2005. aasta ja 23.–24. märtsi 2006. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse OECD aruannet kahjustava maksukonkurentsi kohta: tekkiv globaalne probleem, 1998;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet maksusüsteemide struktuuride kohta Euroopa Liidus, 2006;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0391/2007),

A.   arvestades, et vajadus võtta riikide maksusüsteemide puhul üha enam arvesse majanduse globaliseerumist ja vajadus koondada inimkapital teadmuspõhisesse ühiskonda;

B.   arvestades, et 27 erineva maksusüsteemi olemasolu Euroopa Liidus kujutab endast pidurdavat asjaolu siseturu sujuvale toimimisele, põhjustab olulisi lisakulusid piiriüleses kaubanduses ja äritegevuses seoses halduse ja nõuetest kinnipidamisega, takistab ettevõtete ümberstruktureerimist, muudab ELi ettevõtted maailmatasandil vähem konkurentsivõimeliseks ja põhjustab topeltmaksustamise juhtumeid;

C.   arvestades, et parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta rõhutatakse, et mis tahes tulevane omavahendite süsteem Euroopa Liidus peab austama liikmesriikide maksundusalase suveräänsuse ja neutraalse maksustamise põhimõtet; samuti märgitakse Euroopa Liidu omavahendite ühe edaspidise võimalusena pikaajalises perspektiivis ühenduse maksu või uute riiklike maksude kehtestamist, mis laekuks otse Euroopa Liidule;

D.   arvestades, et maksukonkurents Euroopa Liidus on toonud kaasa – ja toob siiani – üleliidulist majanduslikku kasu tänu dünaamilisemale ettevõtluskeskkonnale, kuid et asjakohane maksustamisalane koordineerimine ELi tasemel, mille puhul ei ole tegemist maksumäärade ühtlustamise püüdega, võib aidata kaasa maksukonkurentsi eeliste paremale jagunemisele ettevõtjate, nende töötajate ja tarbijate vahel;

E.   arvestades, et Euroopa Liidus on mitmeid riike, kus kapitalilt saadav maksutulud on suurenenud tänu üldisele majanduskasvule ning eriti tänu arvukate uute ettevõtete asutamisele ning nende märkimisväärsele kasumi suurenemisele, vastupidiselt neile riikidele, kus tulude maht on kasvu aeglustumise tõttu vähenenud;

F.   arvestades, et maksustamistasemed varieeruvad liikmesriikides 28,4% kuni 50,5% SKPst, mistõttu on ka mõju majandusele erineva määraga;

G.   arvestades, et teadus- ja arendustegevuse mõju tõttu majanduskasvule ja tööhõivele on vaja uurida võimalusi maksusoodustuste tõhusamaks kasutamiseks teadus- ja arendustegevuse edendamiseks;

H.   arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik liikmesriikide fiskaalpoliitilisi meetmeid suuremal määral koordineerida; arvestades, et Euroopal tuleb luua eraldiseisev majanduslik ja sotsiaalne raamistik, mis muudab kultuuripärandi ja intellektuaalse kapitali eelisseisundi innovatsioonist juhitud tootlikkuse kasvuks;

I.   arvestades, et praeguste maksusüsteemide killustatus annab võimalusi seadustest möödahiilimiseks ja maksudest hoidumiseks; arvestades, et ainuüksi käibemaksu puhul moodustab pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise tõttu saamata jääv tulu 200 kuni 250 miljardit eurot;

J.   arvestades, et maksukoormuse õige kriteerium on kehtiv maksumäär, mis hõlmab nominaalmaksumäära ja maksubaasi;

K.   arvestades, et energia maksustamine on kasulik vahend, kuna see rakendab "saastaja maksab" põhimõtet ja aitab saavutada reostuse vähendamist tekkekohas; arvestades pakilist vajadust tegeleda liikluse üha suureneva keskkonnamõjuga kliimamuutusele;

L.   arvestades, et energia maksustamine ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteem on kaks olulist majandusega seotud vahendit, mida kasutatakse energiatarbimise ja süsinikdioksiidi heitkoguste probleemi lahendamiseks;

Maksupoliitika panus Lissaboni strateegiasse

1.   tuletab meelde, et fiskaalpoliitikaga seotud otsused, nagu ettevõtete maksusoodustuste säte, on peamine vahend töökohtade arvu suurendamiseks, kuid ka investeeringute suurendamiseks teadus- ja arendustegevusse ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate edendamiseks; rõhutab siiski, et kui fiskaalpoliitika peaks andma olulise panuse Lissaboni strateegiasse, on vaja pidevat kontrolli selle üle, kuidas ettevõtete sellistest maksusoodustustest tulenevat lisatulu ümber jagatakse, tagamaks, et lisatulu kasutataks tõepoolest innovatsiooni ja energiasäästlikuma tehnoloogia edendamiseks;

2.   märgib, et ettevõtete tulumaksu määr on Euroopa Liidus ja ka teistes OECD riikides üldiselt langemas, mis peegeldab ülemaailmse konkurentsi suurenemist, finantsturgude arengut ja struktuurimuutust; märgib, et üldine maksustamise tase on Euroopa Liidus teiste OECD riikidega võrreldes jätkuvalt kõrgem; juhib tähelepanu ka asjaolule, et riigitulud on tervikuna suurenenud vaatamata ettevõtete tulumaksumäära kahanemisele; märgib vajadust kooskõlastatud maksuraamistiku järele, mis hõlmaks ka ettevõtteid, eriti VKEsid soosivat ja töökohtade loomisele suunatud ettevõtete maksukorda;

3.   peab oluliseks kujundada riigi rahanduspoliitika keskkond, mis soodustaks majanduskasvu ja tööhõivet, ning edendada Euroopa Liidus tervet maksukonkurentsi, nii et maksukoormust jagaksid laialdaselt töötajad ja tarbijad, ettevõtted ning need, kes saavad oma sissetuleku kapitalilt; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liit peab edendama maksustamise korda, et julgustada uute ettevõtete loomist ja tehnoloogilist innovatsiooni;

4.   toonitab, et mis puudutab liikmesriikide maksusüsteeme, siis on mindud selles mõttes reeglina liiga kaugele, et madalamatele maksuastmetele kohaldatakse suhteliselt kõrgeid maksumäärasid, mis ei julgusta riske võtma ega ettevõtteid looma;

5.   usub, et konkurentsivõimeline maksusüsteemi korraldus ilma riiklikku finantseerimist kahjustamata on võimalik, nagu on näidanud need Euroopa riigid, kes on suutnud viimasel aastakümnel oma maksutulusid suurendada maksude alandamise teel, millega on kaasnenud maksubaasi laiendamine, reguleerides seejuures kulutusi ja vähendades sellega puudujääke;

6.   tervitab komisjoni kavatsust töötada välja lahendused probleemidele, mis tulenevad Euroopa Liidu siirdehindu käsitlevatest eeskirjadest;

7.   tervitab komisjoni katseprojekti koduriigipõhise maksustamise põhimõtte rakendamiseks VKEde ettevõtte tulumaksule;

8.   mõistab raskusi, mis seisavad Euroopa Liidus ja teistes OECD riikides VKEde ees projektide finantseerimisel ning toetab maksusoodustuste kehtestamist, et julgustada VKEsid kasutama rohkem vahendajaga rahastamismehhanisme, nagu muu hulgas ettevõtja aktsiakapital ja nn äriinglite võrgustikud;

9.   juhib tähelepanu maksupettusest tulenevale riigitulude puudujäägile Euroopa Liidus ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid täiendavaid meetmeid võitluseks maksupettuse vastu;

10.   on seisukohal, et edukaks võitluseks maksupettuse ja maksudest hoidumise vastu on vaja põhjalikult muuta finantsteenistuste tegutsemisviisi, tuginedes kaasaegsetele organisatsioonilistele ja hea juhtimistava põhimõtetele, ning rõhutab, et komisjon peaks tegema olulisi algatusi, toetamaks selles sektoris koordineerimist ühenduse tasandil;

11.   on arvamusel, et tuleb säilitada ühenduse majandusele orienteeritud riiklike või riigi osalusega ettevõtete käibemaksusoodustus; usub, et ettevõtetele tuleks kehtestada ainukontroll kogu Euroopa Liitu hõlmava käibemaksukohustuse käsitlemiseks;

12.   kutsub liikmesriike üles püüdlema maksukoormuse õiglasema jaotamise ning eelarve kulude parema struktureerimise ning suunamise poole;

13.   kritiseerib käibemaksumäärade tõususuunda Euroopa Liidus, mis on regressiivse mõjuga ja vähendab tarbijate nõudlust; rõhutab, et mõnede liikmesriikide kogemused on näidanud tulude suurenemist, kui maksubaasi laiendada, kui tööhõive kasv põhjustab tarbimise suurenemist ning kui on õiged tingimused varimajanduse tegevuse seadustamiseks; see on protsess, mida käibemaksumäärade tõstmine kahjustaks;

14.   kordab oma toetust madalamate käibemaksumäärade katsetamisele töömahukatele teenustele käibemaksusüsteemi raames, jättes liikmesriikidele otsustamisruumi kehtestada selliseid määrasid teenuseosutaja lähedust eeldavate teenuste valdkondades, mis on enamasti kohalikud ega moonuta piiriülest konkurentsi;

15.   toetab komisjoni jõupingutusi kasutada fiskaalpoliitikat ambitsioonikamate keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et selline tegevus võiks edendada keskkonnatehnoloogiate põhjalikumat uurimist ja ulatuslikumat rakendamist, suurendades seega Euroopa Liidu konkurentsivõimet selles valdkonnas; rõhutab siiski vajadust võtta meetmeid, et vältida vaesemate majapidamiste koormuse suurenemist;

16.   märgib, et aktsiisimaksu poliitika osas on vaja täiesti uut lähenemisviisi; rõhutab, et poliitika, mis on suunatud minimaalse maksumäära kehtestamisele ühenduse tasandil, tuleks tagasi lükata ning et selle asemel tuleks vastu võtta üldine käitumisjuhend eesmärgiga õhutada liikmesriike lähendama oma äärmiselt erinevaid aktsiisimaksumäärasid;

17.   usub, et maksupoliitika peaks üldiselt aitama kaasa tööstusettevõtete suunamisele väliskulude arvessevõtmisele, kuid peab vajalikuks säilitada või kehtestada maksu- ja muid soodustusi, edendamaks puhaste, mittefossiilsete energiaallikate kasutamist;

18.   on seisukohal, et kütuseaktsiisi suurendamisel oleks soodne keskkonnamõju, kui oleks kättesaadavad säästvad ja ligitõmbavad ühistranspordivahendid;

19.   usub, et järelejõudmise protsessis olevatel riikidel on suuremad väliskulud, mille eest neid ei tohiks karistada;

20.   rõhutab vajadust vähendada jätkuvalt tööhõive maksustamist kui olulist viisi Lissaboni strateegia eesmärgi – 70% tööhõive määra – saavutamiseks;

21.   peab siseturu väljakujundamiseks oluliseks lihtsustada tollialaseid õigusakte ja otstarbekohastada tolliprotseduure, et vähendada piiriülestes tehingutes osalevate ettevõtete halduskulusid ja jätkata ettevõtete kohustuste lihtsustamist õigusaktide piiriülesel järgimisel; toetab liikumist lihtsustatud süsteemi suunas käibemaksu kehtestamiseks piiriülesele müügile Euroopa Liidus, näiteks tagasipööratud maksustamise mehhanismi rakendamist;

Ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas

22.   toetab komisjoni tehtud pingutusi kogu Euroopat hõlmava ja ühtse ühise ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasi (CCCTB) loomiseks; märgib, et CCCTB toob endaga kaasa suurema läbipaistvuse, sest pärast selle kehtestamist kehtivad ettevõtetele samad reeglid nii kodu- kui ka välismaal, suurendab piiriülese kaubanduse ja investeeringute mahtu ning vähendab oluliselt halduskulusid, nagu ka maksudest hoidumise ja pettuse võimalusi; peab oluliseks spetsiaalsete meetmete võtmist, nagu koduriigipõhise maksustamise säte, et vähendada VKEde kulusid maksunõuete järgimisele;

23.   märgib, et CCCTB on poliitika, mida võib vastavalt asutamislepingutele ellu viia tugevdatud koostöömehhanismi abil;

24.   viitab asjaolule, et CCCTB sisaldab maksubaasi puudutavaid ühiseeskirju ja ei mõjuta kuidagi liikmesriikide vabadust jätkata ka tulevikus enda maksumäärade kehtestamist;

25.   kiidab heaks komisjoni kavatsuse alustada CCCTB rakendamist tõhustatud koostöö raames; rõhutab, et see on siiski paremuselt teine lahendus, sest kogu ühendust hõlmava üldise süsteemi puudumisel ei tule läbipaistvuse eelised täielikult esile ja samuti vähenevad halduskulude vähendamise võimalused;

26.   tervitab komisjoni seisukohta, mille kohaselt CCCTB peab olema ühtne ja lihtsustama olukorda ning soovitab ühiste normide raamistikku määratledes töötada välja mehhanismi maksutulude jaotamiseks asjassepuutuvate liikmesriikide vahel; on seisukohal, et tõeliselt ühise ja ühtlustatud maksubaasi loomiseks on lisaks oluline luua võrreldav, või veelgi parem – ühine dokumendiregister piiriüleseks majandustegevuseks;

27.   tervitab komisjoni teatist "Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks" ning juhib tähelepanu vajadusele jagada parimaid tavasid ning selgitada nii palju kui võimalik selliste soodustuste kooskõla ühenduse õigusega;

28.   rõhutab, et nn roheline maksustamine on paindlik poliitikavahend seatud eesmärkide saavutamiseks saaste osas, tehnoloogilisele innovatsioonile kaasaaitamiseks ja saasteainete heitkoguste edasiseks vähendamiseks;

29.   õhutab komisjoni tegelema piiriüleselt tegutsevate suurte kontsernide maksustamise, maksude haldamise ja aruandluse konsolideerimisega seotud küsimustega;

Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks

30.   peab maksusoodustusi teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks väga tähtsaks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, nagu teadus- ja arendustegevuse kulude suurendamine Euroopas, ning eriti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lihtsustamiseks VKEde jaoks; märgib siiski, et selliseid soodustusi ei tohiks kasutada kaudsete subsiidiumitena riigi ettevõtetele;

31.   on veendunud, et maksupoliitika peab olema kujundatud nii, et see soodustaks produktiivsusest tulenevat majanduskavu kõikides sektorites, võimaldades maksumaksjal teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused kas maha arvata või taotleda maksuamortisatsiooni;

32.   usub, et tehnoloogia-alane lõhe liikmesriikide vahel tähendab, et maksupoliitikas on erinevusi, ning et ühenduse tasandil tuleks meetmeid võtta ainult siis, kui liikmesriikide endi meetmed ei anna tõhusat tulemust; on seisukohal, et parima tava edendamine teadus- ja arendustegevuse algatuste väljatöötamiseks ja maksupoliitika paremaks kooskõlastamiseks aitaks liikmesriikidel saavutada Lissaboni strateegia eesmärke;

Maksustamine riigist väljaviimise puhul

33.   nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks offshore-finantskeskuste suhtes ennetavamat strateegiat;

34.   toetab komisjoni seisukohta, et kui vahendeid kantakse kolmandasse riiki, on piiriülese halduskoostöö puudumise tõttu õigustatud maksude nõudmine riigist väljaviimise hetkel;

Piiriülene maksustamine kahjumi korral

35.   märgib, et Euroopa Ühenduste Kohtusse jõuab sageli maksustamist puudutavaid juhtumeid ning et selle põhjuseks on peamiselt läbipaistvuse puudumine ja Euroopa maksusüsteemide äärmine keerukus, ning nõuab seetõttu maksukoodeksite lihtsustamist kogu Euroopa Liidus; usub, et olukordades, mis puudutavad väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi piiriülest mahaarvamist, tuleb vältida emaettevõtte topeltmaksustamist, ning et fiskaalpoliitilised pädevused tuleb liikmesriikide vahel õiglaselt jagada, kahjumit ei tohi tasaarvestada kaks korda ja ära tuleb hoida maksude vältimise oht;

36.   märgib, et ilma kahjumi piiriülese mahaarvamise võimalusteta hakkavad ettevõtted otsima võimalusi tagada oma kasumi maksustamist riikides, mille sisemaine turg on piisavalt suur, et korvata võimalik kahjum välismaal;

37.   peab vajalikuks töötada välja süsteem kahjumi piiriüleseks mahaarvamiseks nii ettevõtetele kui ka kontsernidele, kellel on üksusi välismaal; võtab teadmiseks komisjoni teatise, mis käsitleb piiriülest maksustamist kahjumi korral;

38.   peab komisjoni teatist, mis käsitleb piiriülest maksustamist kahjumi korral, aluseks edasiste arutelude jaoks, eriti mis puudutab võimalikke lahendusi kuni CCCTB vastuvõtmiseni, millele viidatakse teatises kui süsteemile, mille puhul vastuvõtja liikmesriik arvab kahjusid maha ja võtab taas arvesse.

o
o   o

39.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 569. (2) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 229. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0098.

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon rohelise raamatu "Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil" kohta (2007/2105(INI))

P6_TA(2007)0471 A6-0336/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil" (KOM(2007)0027);

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevat raamkonventsiooni (Framework Convention on Tobacco Control – FCTC);

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 2004. aasta Euroopa strateegiat, mis käsitleb suitsetamisest loobumise poliitikat;

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 2007. aasta soovitusi võtta vastu poliitikasuunised kaitseks teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise eest;

–   võttes arvesse komisjoni avaldust Euroopa Parlamendile, mis käsitleb tubaka lisaaineid REACHi läbirääkimiste kontekstis ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid tubaka lisaainete kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0336/2007),

A.   arvestades, et tubakasuits on kompleksne mürgisegu, mis sisaldab enam kui 4000 ainet, sealhulgas selliseid mürke nagu vesiniktsüaniidhape, ammoniaak ja süsinikmonooksiid, ning enam kui 50 ainet, mis on tõestatud kantserogeenid;

B.   arvestades, et ainuüksi Euroopa Liidus sureb igal aastal vähemalt 650 000 inimest suitsetamise tagajärjel;

C.   arvestades, et on teaduslikult tõestatud, et tubakasuits siseruumides põhjustab tõsiseid tervisekahjustusi ja enneaegset surma;

D.   arvestades, et tubakasuits kahjustab hingamisteid, ärritades limaskesti, põhjustades köha, kähinat, õhupuudust ja kopsupuudulikkust; astma ning kopsupõletiku, bronhiidi ja krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste arengut ja süvenemist, kahjustab artereid nii tõsiselt, et võib põhjustada südameatakke ja infarkti ning enam kui kahekordistab ohtu pimedaks jääda vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni tõttu;

E.   arvestades, et on tõestatud, et kopsuvähi oht on suurem, kui töötaja viibib töökohal tubakasuitsus, ning et näiteks nende toitlustusettevõtete töötajail, kus suitsetamine on lubatud, on 50 % kõrgem tõenäosus haigestuda kopsuvähki kui neil töötajail, kes tubakasuitsus ei viibi;

F.   arvestades, et Euroopa Liidus sureb igal aastal hinnanguliselt 80 000 inimest passiivse suitsetamise tõttu;

G.   arvestades, et lapsed on tubakasuitsu saastusele eriti ohualtid, näiteks kodus ja eratranspordis;

H.   arvestades, et tubakasuitsuga kokkupuude raseduse ajal võib põhjustada suuremat väärarengu, nurisünnituse, surnult sündimise ja enneaegse sünnituse ohtu, loote kasvu aeglustumist, väiksemat peaümbermõõtu ja sünnikaalu ning et on olemas seos passiivse suitsetamise ja keskkõrvapõletiku, kopsupuudulikkuse, astma ning imikute äkksurma vahel;

I.   arvestades, et Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriigist 25 on juba allkirjastanud ja ratifitseerinud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni (FCTC), mille preambulis on viidatud WHO põhikirjale, kus on sätestatud, et kõrgeim saavutatav tervisestandard on üks peamistest inimõigustest, ning mille artiklis 8 sätestatakse kohustus tagada kaitse tubakasuitsu eest;

J.   arvestades, et suurim kasu ühiskonnale ja majandusele saavutataks paremini siis, kui suitsuvabasid alasid täiendataks tõhusa suitsetamisest loobumise poliitikaga ELi ja/või liikmesriikide tasandil, näiteks a) tõhusad suitsetamisest loobumise edendamiskavad haridusasutustes, tervishoiuasutustes, töökohtades ja spordipaikades ning kättesaadavam võõrutusravi (nii käitumisravi kui ka ravimitel põhinev) inimestele, kes soovivad suitsetamisest loobuda; b) tubakasõltuvuse diagnoos ja ravi riiklikes tervishoiu- ja hariduskavades ning c) koostöö, et võimaldada FCTC artiklis 14 kokku lepitud juurdepääsu ja taskukohasust;

K.   arvestades, et vastutustundelise poliitika kohus on luua keskkond, kus suitsetamist ei peetaks enam normaalseks, mis innustaks suitsetajaid suitsetamist vähendama või sellest loobuma, toetaks neid suitsetamisest loobumisel ning välistaks laste ja noorte suitsetamisega alustamise;

L.   arvestades, et üksnes kõikehõlmav suitsetamiskeeld kõigis suletud töökohtades, sealhulgas söögi- ja joogikohtades ning kõigis avalikes asutustes ja ühistranspordivahendites, kaitseks töötajate ja mittesuitsetajate tervist ning seeläbi aidataks suitsetajatel suitsetamisest kergemini loobuda;

M.   arvestades, et toitlustussektori tulud nendes riikides, kus viidi sisse täielik suitsetamiskeeld, ei ole märkimisväärselt vähenenud;

N.   arvestades, et Maailmapank on näidanud oma 1999. aasta aruandes "Epideemia leviku piiramine: valitsuste roll tubakatoodete tarbimise piiramisel ja piiramise majanduslikud aspektid" nende maksustamismeetmete tasuvust, mille abil vähendada nõudlust tubakatoodete järele ja üldist tubakatarbimist, ning et Maailma Terviseorganisatsioon on samuti rõhutanud, et maksustamisel on kõige suurem mõju;

O.   arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa strateegias, mis käsitleb suitsetamisest loobumise poliitikat, kinnitatakse, et sekkumised suitsetamisest loobumiseks (nii käitumisravi kui ka ravimitel põhinevad) on sellise kõikehõlmava tubakakontrolli strateegia olulised ja kulutõhusad osad, millega hoitakse kokku tervishoiusüsteemide edaspidiseid suuri kulusid;

P.   arvestades, et teadaolevalt tekitab tubakatoodete tarbimine Euroopa majandustele igal aastal sadadesse miljarditesse ulatuvat kahju,

Q.   arvestades, et tubakatarbimisest tulenevad tervishoiusüsteemide kulud kannab üldine elanikkond, mitte need, kes kulusid põhjustavad;

R.   arvestades, et on lubamatu, et üldise maksutulu suurendamiseks soodustavad teatavad liikmesriigid oma riikides tubakatoodete ostmist madalate maksumäärade abil;

S.   arvestades, et ligi 70 % ELi elanikkonnast ei suitseta, 27 % suitsetavad sigarette, 5 % suitsetavad keeratud sigarette ning 1 % suitsetab sigareid või piipu;

T.   arvestades, et 86 % ELi kodanikke pooldavad suitsetamise keelustamist töökohtades, 84 % muudes avalikes kohtades, 77 % restoranides ning 61 % baarides ja pubides;

U.   arvestades, et sihtrühmade, eelkõige noorte, rasedate ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamine aitab edukalt vähendada tubakatarbimist,

1.   väljendab heameelt komisjoni rohelise raamatu kui kodanikke kahjuliku tubakasuitsu eest kaitsva Euroopa vastutustundelise poliitika lähtepunkti üle;

2.   väljendab heameelt, et mõnedki liikmesriigid on võtnud tõhusad meetmed, tagamaks kaitset passiivse suitsetamise eest;

3.   kordab oma 23. veebruari 2005. aasta resolutsioonis Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava (2004–2010) kohta(2) komisjonile esitatud nõuet liigitada keskkonnas leviv tubakasuits ohtlike ainete direktiivis(3) võimalikult kiiresti kantserogeenina I kategooriasse, et viia keskkonnas leviv tubakasuits kantserogeenide ja mutageenide direktiivi(4) reguleerimisalasse;

4.   palub komisjonil loetleda ja koguseliselt väljendada liikmesriikides noorte hulgas levinud suitsetamise konkreetseid kahjulikke mõjusid, et sõnastada seejärel Euroopa eesmärgid liikmesriikidele, piiramaks tubaka organismi sattumist ja tarbimist noorte hulgas, kusjuures liikmesriigid võtaksid endale kohuseks vähendada suitsetamist noorte seas 2025. aastaks vähemalt 50 % võrra;

5.   rõhutab, et piiramata ühenduse õiguses sätestatud kohustusi, võivad liikmesriigid määrata kindlaks meetmete vormi, mida tuleb võtta riigi tasandil, kuid nad peavad lõikes 4 osutatud kindlaksmääratud perioodi keskel ja lõpus komisjonile teatama edusammudest, mis on tehtud noorte suitsetamise kahjulike mõjude vähendamisel;

6.   märgib, et komisjonil on Euroopa eesmärkide saavutamisel toetav roll, aidates liikmesriikidel vahetada teadmisi ja häid tavasid ning viies läbi Euroopa uuringuid noorte seas levinud suitsetamise kahjulike mõjude kohta;

7.   kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi(5) muutmise kohta, milles nõutaks, et kõik tööandjad tagaksid tubakasuitsuvaba töökoha;

8.   kutsub liikmesriike üles võtma kahe aasta jooksul kasutusele piiramatu suitsetamiskeelu kõikides suletud töökohtades, sealhulgas toitlustusettevõtetes, ning Euroopa Liidu kõikides suletud üldkasutatavates hoonetes ja ühistranspordis; kutsub komisjoni üles juhuks, kui kõik liikmesriigid ei saavuta nimetatud eesmärke, esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2011. aastaks ettepaneku eeskirjade kehtestamiseks mittesuitsetajate kaitse kohta töökaitse valdkonnas ning tunnustama seejuures juba olemasolevaid liikmesriikide siseriiklikke sätteid;

9.   kutsub üles neid liikmesriike, kes on kasutusele võtnud täieliku suitsetamiskeelu avalikes kohtades, baarides ja restoranides, looma vabatahtliku harta, millega kuulutataks välja suitsuvaba Euroopa tsoon, ja rakendama end selle teenistusse, luues seega juhtiva liikmesriikide tuumiku, kes on vabatahtliku liikmelisuse alusel täieliku suitsetamiskeelu juba vastu võtnud, ning kutsub harta liikmeid üles kaaluma võimalust anda tõhustatud koostöö menetlusega nimetatud vabatahtlikule hartale õigusakti staatus;

10.   kutsub liikmesriike üles kahe aastaga keelama suitsetamine avalikel mänguväljakutel;

11.   palub komisjonil koostada aruande kuludest, mis riikide tervishoiusüsteemid ja Euroopa Liidu majandus on kandnud suitsetamise ja tubakasuitsusaaste mõjude tõttu;

12.   palub komisjonil esitada võimaluse korral enne 2008. aastat ettepanek direktiivi 2001/37/EÜ(6) tubakatoodete kohta muutmiseks, mis hõlmab vähemalt:

13.   kutsub komisjoni üles toetama kõikehõlmavat tubakakontrolli ja suitsetamisest loobumise strateegiat ning vaatama läbi edasisi ELi tasandil meetmeid, mis on suunatud Euroopa vabastamisele tubakasuitsust, näiteks:

14.   palub komisjonil uurida, millised fiskaalmeetmed aitaksid vähendada tubakatarbimist, eriti noorte seas, ning kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele uurimistulemustel põhineva soovituse;

15.   kutsub liikmesriike üles lõpetama tubakatoodete ostmise soodustamist riigi madala maksustamismäära abil;

16.   tervitab Itaalia otsust keelata märgistamata sigarettide transport, et võidelda salakaubaveo vastu ja lihtsustada päritoluriigi kindlaksmääramist;

17.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud direktiivi 2001/37/EÜ muutmiseks, et kaotada sigaretipakkidel tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi sisalduse näitamise nõue, mis praegu pakub suitsetajatele eksitavat võrdlust;

18.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud direktiivi 2001/37/EÜ muutmiseks, et hõlmata uuendatud suuremate, karmimate terviseohu eest hoiatavate piltide kartoteeki, mis on kohustuslikud kõigil Euroopa Liidus müüdavatel tubakatoodetel, ning nõuab, et kõnealused hoiatused peavad olema tubakapakendi mõlemal poolel; on seisukohal, et kõnealused hoiatused peavad samuti sisaldama selgeid kontaktandmeid, mis aitavad suitsetajatel suitsetamisest loobuda, näiteks asjaomane tasuta telefoninumber või veebilehe aadress;

19.   eelkõige kutsub komisjoni üles soovitama direktiivi 2001/37/EÜ läbivaatamisel lisada sinna hoiatus suitsetamise ja pimedaksjäämise vahelise seose kohta, sest mitmetes hiljutistes teadusuuringutes on leitud kindlaid ja järjepidevaid tõendeid selle kohta, et suitsetamine põhjustab pimedaksjäämist vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni tõttu; niisugused hoiatused tuleks lisada tubakatoodetel kasutatavate hoiatuste nimekirja koos käesolevat sõnumit toetavate asjakohaste graafiliste kujunditega;

20.   palub liikmesriikidel aidata toetavate meetmetega neid suitsejaid, kes soovivad suitsetamisest loobuda, näiteks sekkumiste abil suitsetamisest loobumiseks, näiteks:

21.   juhib tähelepanu, et vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni 2004. aasta Euroopa strateegiale, mis käsitleb suitsetamisest loobumise poliitikat, on pikaajalise suitsetamisest hoidumise saavutamisel kõige edukam intensiivne raviarsti nõustamine kestusega rohkem kui 10 minutit; palub seetõttu liikmesriikidel lisada nõustamine nikotiinisõltuvusest vabanemiseks riiklikusse tervishoiusüsteemi, ergutades ja koolitades esmatasandi tervishoiutöötajaid sekkuma, esitades patsientidele süstemaatiliselt küsimusi suitsetamise kohta, nõustades suitsetajaid suitsetamisest loobuma ja hüvitades neile kõnealuse intensiivse nõustamise kulud;

22.   palub liikmesriikidel viia läbi tervislikust elustiilist informeerimise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mida on kohandatud kõikidele vanuse- ja sotsiaalsetele rühmadele, et võimaldada inimestel kanda vastutust iseenda ja vajaduse korral oma laste eest;

23.   on seisukohal, et kõnealused suitsetamisest loobumise meetmed peaksid tagama eelkõige noortele ja vähem jõukatele suitsetajatele kättesaadavad suitsetamisest loobumise tooted ja ravi (sealhulgas nõustamise), tagamaks, et ei tekiks ebavõrdset olukorda, kus ühiskonna vähem soodsas olukorras olevatel liikmetel takistataks nende kasutamist;

24.   on seisukohal, et teave selle kohta, kuidas loobuda suitsetamisest, sealhulgas tasuta telefoninumbrid ja veebilehe aadress, peab olema nähtavalt kättesaadav kõigis tubakatoodete müügikohtades;

25.   ergutab komisjoni jätkama toetusmeetmete, näiteks teadlikkuse tõstmise meetmete rakendamist ELi tasandil; on seisukohal, et arstide ja muude tervishoiutöötajate oskuste arendamine peaks olema esmatähtsalt olulisena määratletud valdkond;

26.   kutsub komisjoni üles viivitamatult uurima snus-tubaka tarbimisega seotud terviseriske ning mõju sigarettide tarbimisele;

27.   nõuab eelarvepädeva institutsioonina, et teadlikkust tõstvate meetmete rahastamine, mis praegu toimub ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi kaudu, jätkuks garanteeritult ka fondi tegevuse lõppedes;

28.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama tubakatoodete tarbimise piiramise peamise prioriteedina tervishoiu- ja arengutegevusse ning tegema koostööd madala sissetulekuga riikidega, tagamaks vajaliku rahastamise ja tehnilise abi kättesaadavust, et ELi AKV partnerriigid saaksid täita FCTC raames võetud kohustusi; palub komisjonil maksta FCTC ning ÜRO süsteemi vastavasisuliste algatustega seotud rahalised kulukohustused alati välja viivitamatult;

29.   kutsub Itaaliat ja Tšehhi Vabariiki üles ratifitseerima FCTC võimalikult kiiresti;

30.   mõistab hukka asjaolu, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed ja töötajad ei austa suitsetamispiiranguid parlamendis, suitsetades Strasbourgis näiteks treppidel või parlamendiliikmete avatud baaris;

31.   palub juhatusel, viidates tema kohustusele olla eeskujuks, kehtestada viivitamatult ilma mingite eranditeta suitsetamiskeeld Euroopa Parlamendi ruumides; nõuab kõnealuse keelu ranget jõustamist;

32.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, 13.12.2006, P6_TA(2006)0552. (2) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 264. (3) Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50). (5) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon ELi ja Türgi vaheliste suhete kohta

P6_TA(2007)0472 B6-0376/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 15. detsembri 2004. aasta resolutsiooni 2004. aasta korralise aruande ja Euroopa Komisjoni soovituse kohta seoses Türgi edusammudega ühinemisettevalmistuses(1);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta(2);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas(3);

–   võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta(4) ja 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007(5);

–   võttes arvesse 3. oktoobri 2005. aasta Türgiga läbirääkimiste raamistikku;

–   võttes arvesse 23. jaanuari 2006. aasta nõukogu otsust 2006/35/EÜ Türgi ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta(6) (edaspidi: ühinemispartnerlus);

–   võttes arvesse komisjoni 2006. aasta eduaruannet Türgi kohta (SEK(2006)1390);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete kohta aastatel 2006–2007 (KOM(2006)0649),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et Türgiga alustati läbirääkimisi 3. oktoobril 2005 pärast nõukogu poolt läbirääkimiste raamistiku heakskiitmist, ning arvestades, et nende läbirääkimiste alustamine on avatud protsessi algus;

B.   arvestades, et Türgi on kohustunud läbi viima reforme, arendama heanaaberlikke suhteid ning viima end järk-järgult vastavusse ELi nõuetega, ning arvestades, et neid pingutusi tuleks vaadelda kui Türgi enda võimalust moderniseeruda;

C.   arvestades, et kõigi Kopenhaageni kriteeriumide täielik täitmine ning liidu integratsioonivõime kooskõlas 2006. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustega jääb ELiga ühinemise aluseks;

D.   arvestades, et Türgi ei ole veel täielikult rakendanud EÜ-Türgi assotsiatsioonilepingust ja selle lisaprotokollist tulenevaid sätteid;

E.   arvestades, et pärast muljetavaldavat reformide haripunkti 2002–2004 on reformide tempo Türgis aeglustunud; arvestades, et Türgi valitsus võttis 17. aprillil 2007. aastal vastu "ELi õigustikuga vastavusse viimise programmi 2007–2013", ning arvestades, et uus Türgi valitsus esitas 31. augustil 2007. aastal oma programmi, mis hõlmab majanduse tugevdamist, uue põhiseaduse koostamist ja Türgit ELile lähendavate reformide kiirendamist,

1.   kutsub komisjoni üles määratlema oma korralises aruandes need valdkonnad, millega Türgi peab tegelema esmajärjekorras, keskendudes ühinemispartnerluses sätestatud lühikese ja keskmise tähtajaga prioriteetide saavutamisele, ühtlasi kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu käesolevas resolutsioonis rõhutatud valdkondadele; ootab, et komisjon kasutaks täiel määral kõiki asjakohaseid vahendeid toetamaks tõhusalt reformiprotsessi, tuletades samas Türgile meelde, et oma kohustuste täitmine ühinemispartnerluses sätestatud ajakava raames on Türgi usaldusväärsuse seisukohalt ülioluline;

2.   õnnitleb Türgit läbiviidud vabade ja õiglaste valimiste puhul, nagu sedastasid OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimiste hindamismissioon ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon; tervitab Türgi Rahvusassamblee valimist, milles on esindatud kõik piirkonnad ning suurenenud naiste osakaal, ning kutsub äsja valitud saadikuid üles võtma endale kohustuseks veelgi tugevdada demokraatiat Türgis;

3.   tervitab uue presidendi valimist kui märki Türgi demokraatia tugevusest; kutsub president Abdullah Güli üles edendama Türgi rahva pluralismi ja ühtsust ilmalikus riigis, mis on alustamas raskeid, kuid vajalikke reforme;

4.   loodab, et Türgi uus valitsus, kes toetub tugevale mandaadile ja rahva usaldusele, kiirendab reformide kulgu, et täita ühinemispartnerluses määratletud kohustused; innustab valitsust otsima Türgi parlamendis ja Türgi kodanikuühiskonnas laia konsensust põhiseaduslikes ja institutsioonilistes küsimustes; tuletab meelde, et Türgi arendamine demokraatlikuks ja jõukaks riigiks, mis järgib õigusriigi põhimõtteid ja kohaldab õigusnorme ühetaoliselt, on strateegilise tähtsusega Türgi, tema ühiskonna ja ELi jaoks; väljendab selles suhtes heameelt uue valitsuse lubaduse üle edendada eelseisvatel kuudel ja aastatel reformiprotsessi;

5.   tervitab Türgi uue valitsuse kavatsust võtta vastu uus kodanike põhiseadus, mis kaitseb inimõigusi ja põhivabadusi; rõhutab vajadust tagada, et uus põhiseadus looks kontrolli- ja tasakaalumehhanismid, mis kindlustaksid Türgi riigi demokraatliku ja ilmaliku iseloomu; kutsub kõiki osapooli üles toetama avatud ja üksmeelset põhiseaduslikku protsessi; tuletab sellega seoses meelde oma varasemat soovitust valimiste künnise kohta; rõhutab, et põhiseadusega seotud kavad ei tohiks edasi lükata hädavajalikke reforme, eriti karistusseadustiku artikli 301 osas;

6.   väljendab heameelt Türgi positiivse majandusarengu üle viimastel aastatel; kuid peab oluliseks tõsta tööhõivet ja töötada välja reformistrateegia, mis tugevdaks Türgi ühiskonna sotsiaalset ühtekuuluvust;

7.   tervitab Türgi valitsuse pingutusi viia riik vastavusse ELi energiaalaste õigusaktidega ning toetab läbirääkimiste alustamist energia peatüki suhtes niipea, kui tehnilised ettevalmistused on lõpule viidud; innustab Türgit täisliikmena ühinema Euroopa Energiaühendusega, et veelgi tugevdada ELi ja Türgi vahelist energiaalast koostööd eemärgiga tugevdada energiavarustuse kindlust, toetada taastuvate energiaallikate kasutust ja investeeringuid energiatõhususse; rõhutab Türgi kui transiitkeskuse tähtsust ELi suunatud gaasitarnete mitmekesistamisel; rõhutab, et Türgit hõlmavad energiaprojektid Lõuna-Kaukaasias peaksid olema avatud kõigile kõnealuse piirkonna riikidele, kes on ELi naabruspoliitika partnerriigid;

8.   märgib, et lähiaastatel muutuvad kaalukamaks Türgi geostrateegiline positsioon piirkonnas ning roll transpordi ja logistika valdkonnas; kutsub komisjoni üles koostama eriaruannet viimaste arengute ja tuleviku väljakutsete kohta;

9.   on mures Türgi relvajõudude korduva sekkumise pärast poliitikasse; rõhutab täiendavate pingutuste vajalikkust, et tagada täielik ja tõhus tsiviilkontroll armee üle; rõhutab, et tsiviilvõimud peaksid teostama järelevalvet riikliku julgeolekustrateegia väljatöötamise ja rakendamise üle; nõuab täieliku parlamentaarse kontrolli kehtestamist sõjaväe- ja kaitsepoliitika ning sellega seotud kulude üle; nõuab lisaks parlamentaarset järelevalvet riigi salateenistuse, sandarmeeria ja politsei üle;

10.   tervitab ELi ja Türgi vahelist kodanikuühiskonna dialoogi ning palub komisjonil koostada aruanne selle raames läbiviidud tegevuste kohta; rõhutab Türgi ja ELi kodanikuühiskondade vaheliste tihenenud kontaktide tähtsust; kutsub komisjoni üles andma kodanikuühiskonnale sihtotstarbelist abi, olema Türgi eri piirkondades paremini nähtav ning pöörama selles kontekstis eritähelepanu riigi kaguosale; kutsub uut Türgi valitsust üles kaasama Türgi kodanikuühiskonda, mis on Türgi demokraatia oluline edendaja, palju aktiivsemalt reformiprotsessi;

11.   viitab oma eespool nimetatud 27. septembri 2006. aasta resolutsioonile, eelkõige lõigetele, mis käsitlevad reforme, mis on vajalikud, et parandada kohtunike tegevust, korruptsioonivastast võitlust, peamiste inimõiguste ja põhivabaduste austamist, naiste õiguste kaitset, nulltolerantsipoliitika rakendamist piinamise suhtes ning vähemuste, usuliste ja kultuuriliste õiguste kaitset; enne hinnangu andmist edusammudele nende reformide rakendamise kohta ootab ära tõhustatud järelevalve tulemused, mis käsitlevad komisjoni viimases laienemisstrateegias väljakuulutatud poliitilisi kriteeriume; palub komisjonil avaldada need tulemused järgmises eduaruandes;

12.   nõuab tungivalt, et uus Türgi valitsus rakendaks täielikult assotsiatsioonilepingust ja selle lisaprotokollist tulenevaid sätteid; tuletab meelde, et ühinemispartnerluses märgitud Türgi kohustuste täitmata jätmine avaldab läbirääkimisprotsessile jätkuvalt tõsist mõju;

13.   mõistab hukka asjaolu, et paljusid isikuid süüdistatakse jätkuvalt karistusseadustiku artikli 301 alusel; mõistab teravalt hukka Saris Seropyani and Arat Dinki hiljutise süüdimõistmise nimetatud artikli alusel; nõuab tungivalt valitsuselt ja äsja valitud parlamendilt, et nad tagaksid kõigi selliste sätete eemaldamise, mis võimaldavad rahumeelse arvamuse avaldamise suvalist piiramist, ning et tagataks sõna- ja ajakirjandusvabadus; peab seda uue valitsuse esmatähtsaks prioriteediks;

14.   rõhutab vajadust viivitamata vastu võtta sihtasutuste seadus, mis kõrvaldaks usuvähemuste õigusliku staatuse ebakindluse ning looks selge õigusliku raamistiku, mis võimaldab usuvähemustel oma usku vabalt praktiseerida, lubades neil muuhulgas omada vara ja koolitada vaimulikke; jagab muret, mida 24. juulil 2007 väljendas nõukogu seoses oikumeenilist patriarhi puudutava Türgi kassatsioonikohtu hiljutise lahendiga; nõuab tungivalt, et Türgi uus valitsus viiks oma lähenemise usuvähemustele kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis määratletud usuvabaduse põhimõtetega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigusega; kutsub komisjoni üles tõstatama neid küsimusi uue valitsusega; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks, kuidas saaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 1085/2006(7) kehtestatud ühinemiseelset rahastamisvahendit kasutada kristliku pärandi kaitsmiseks;

15.   mõistab teravalt hukka Hrant Dinki mõrva, kristliku preestri Andrea Santoro mõrva, kolme kristlase mõrva Malatyas, terrorirünnaku Ankaras ja kõik teised poliitiliselt ja usuliselt motiveeritud vägivallaaktid; ootab, et Türgi ametiasutused uuriksid neid juhtumeid põhjalikult ning annaksid vastutavad isikud kohtu alla; rõhutab pakilist vajadust tõhusalt võidelda kõikide ekstremismi ja vägivalla liikide vastu ning keelustada need kõikidel avaliku elu tasandeil Türgis; kutsub Türgi valitsust üles kaitsma veelgi enam neid elanikkonnarühmi, vähemusi ja üksikisikuid, kes tunnevad, et nad on ohus või neid võidakse diskrimineerida;

16.   kutsub uut valitsust üles võtma konkreetseid meetmeid, et tagada ametiühinguõiguste täielik järgimine kooskõlas Euroopa ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standarditega; soovitab valitsusel toetada tööandjate liitude ja ametiühingute vahelise sotsiaalse dialoogi süvendamist; palub komisjonil arutada seda teemat uue valitsusega;

17.   tervitab asjaolu, et Türgis on paljudel naistel tugev positsioon majanduses ja akadeemilises maailmas ning senisest rohkem naisi on valitud Türgi parlamenti; rõhutab, et naiste juurdepääs haridusele, nende võrdne kohtlemine ja majanduslike võimaluste parandamine on võtmetähtsusega Türgi edasist majanduskasvu ja heaolu silmas pidades; avaldab kahetsust, et naiste õiguste rikkumised, eelkõige nn aukuriteod, teevad endiselt tõsiselt muret; nõuab seetõttu komisjonilt tungivalt, et komisjon rõhutaks uuele valitsusele vajadust tugevdada pingutusi naistevastase vägivalla ja diskrimineerivate tavade väljajuurimisel, ning rõhutab, et need pingutused peaksid muuhulgas hõlmama pikaajalist avalikku kampaaniat ja raskustesse sattunud naistele suuremal hulgal peavarju pakkumist;

18.   juhib tähelepanu sellele, et vaja on Kagu-Türgi sotsiaal-majandusliku arengu terviklikku strateegiat; kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas saaks ühinemiseelset rahastamisvahendit kasutada selleks, et toetada pingutusi, mida Türgi uus valitsus peab tegema Kagu-Türgi arendamiseks, ühtlasi kutsub komisjoni üles kooskõlastama seda abi muude rahvusvaheliste finantsasutuste pakutava abiga;

19.   on mures Türgi Kagu-Anatoolia projekti sotsiaalsete, ökoloogiliste, kultuuriliste ja geopoliitiliste probleemide tagajärgede pärast, kus veepaisu projektid mõjutavad otseselt naaberriikide veevarustust; kutsub komisjoni üles teostama oma regulaarses aruandes järelevalvet piiriülese veekoostöö üle kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide, loodus- ja keskkonnakaitse direktiivide ning vee raamdirektiiviga(8) ning edendama ELi ulatuslikku kaevandamist ja veepaisu projekte käsitlevate keskkonnastandardite kohaldamist;

20.   nõuab tungivalt, et uus valitsus teeks poliitilise algatuse kurdi küsimuse lõplikuks lahendamiseks ning, kaasates konstruktiivselt äsjavalitud Türgi Rahvusassamblee liikmeid ja riigi kaguosas valituks osutunud linnapeasid ja kodanikuühiskonna liikmeid, püüaks oluliselt parandada sotsiaalset, majandus- ja kultuurielu; tervitab president Güli algatust külastada esimest korda Türgi kaguosa;

21.   mõistab teravalt hukka Kurdistani Töölispartei (PKK) ja teiste terrorirühmituste toime pandud vägivallateod Türgi pinnal; väljendab oma solidaarsust Türgiga võitluses terrorismi vastu ning kordab oma nõudmist Kurdistani Töölisparteile kuulutada viivitamata välja tingimusteta relvarahu ja seda austada; rõhutab tungivalt vajadust pidada terrorismivastast võitlust viisil, mis vastab tekkinud ohule, ning kohustudes täielikult austama rahvusvahelisi õigusakte ja standardeid; rõhutab, et tsiviilisikute vastu toime pandud mis tahes vägivallale ei saa kunagi olla mingit õigustust;

22.   avaldab sügavat muret Türgi vägede võimaliku piiriülese Põhja-Iraagis toimepandava sõjalise tegevuse tagajärgede pärast; palub Türgil hoiduda Iraagi territoriaalset terviklikkust rikkuvatest ebaproportsionaalsetest sõjalistest operatsioonidest ning nõuab tungivalt Türgi ja Iraagi sõjalise ja politseialase koostöö süvendamist, et tõhusalt ennetada terrorismiakte Põhja-Iraagist, selleks et leevendada pingelist olukorda Türgi-Iraagi piiril; kutsub nõukogu üles nõudma konkreetset koostööd Türgi ja Iraagi Kurdistani piirkondliku valitsuse vahel, mis peab endale võtma kohustuse ennetada terrorismiakte Põhja-Iraagist;

23.   peab oluliseks Türgi kohustust edendada heanaaberlikke suhteid kooskõlas läbirääkimiste raamistikus sätestatud nõuetega; kinnitab oma lootust, et Türgi lõpetab igasuguse majandusblokaadi ja piiride sulgemise ning hoidub ähvardustest ja pinget tekitavast sõjalisest tegevusest seoses naaberriikidega; kutsub veel kord Türgit üles tegema tõsiseid ja intensiivseid jõupingutusi, et lahendada lõpetamata vaidlused kõigi oma naabritega, kooskõlas ÜRO harta ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega, arutledes ausalt ja avatult mineviku sündmuste üle; kordab oma üleskutset Türgi ja Armeenia valitsustele alustada lepitusprotsessi nii oleviku kui ka mineviku osas ning kutsub komisjoni üles hõlbustama Türgi-Armeenia lepituse saavutamist, kasutades selleks ära Euroopa naabruspoliitika ja ELi Musta mere sünergia algatuse raames saavutatud piirkondlikku koostööd;

24.   avaldab kahetsust, et Küprose küsimuse tervikliku lahenduse leidmisel ei ole saavutatud mingit olulist edasiminekut; kordab oma üleskutset mõlemale poolele võtta konstruktiivne hoiak, et saavutada terviklik lahendus ÜRO raamistikus ELi aluspõhimõtetest lähtuvalt; sellega seoses tuletab meelde oma eelmisi resolutsioone, kus sedastatakse, et Türgi vägede väljaviimine hõlbustaks lahenduse üle peetavaid läbirääkimisi;

25.   kiidab heaks rahalise toetuse programmi loomise Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks; kutsub komisjoni üles eraldi aru andma selle programmi rakendamisest ja tulemuslikkusest;

26.   rõhutab Türgi potentsiaali Musta mere piirkonnas, Lõuna- Kaukaasia ja Kesk-Aasia piirkonnas kõnealustesse piirkondadesse stabiilsuse, demokraatliku valitsemistava, vastastikuse usalduse ja jõukuse toomisel, eelkõige piirkondlike koostööprojektide kaudu; rõhutab Türgi rolli Lähis-Idas; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd Türgi valitsusega, pidades silmas ELi poliitikat nende piirkondade suhtes;

27.   tuletab komisjonile meelde parlamendi nõuet saada 2004. aastal esitatud mõjuuuringu järelaruanne ning palub see esitada 2007. aastal;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Türgi valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 189. (2) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 163. (3) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 284. (4) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 402. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0568. (6) ELT L 22, 26.1.2006, lk 34. (7) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1)