Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95 (KOM(2007)0653 – C6-0395/2007 – 2007/0233(COD))

P6_TA(2008)0414 A6-0267/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0653);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0395/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0267/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles konsulteerinud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Statistiline teave liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kaubavoogude kohta on äärmiselt oluline ühenduse majandus- ja kaubanduspoliitika jaoks ning üksikute kaubaartiklite turusuundumuste analüüsiks. Statistikasüsteemi läbipaistvust tuleks parandada, et see suudaks reageerida muutuvale halduskeskkonnale ja vastata kasutajate uutele nõudmistele. Seetõttu tuleks nõukogu 22. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta(3) asendada uue määrusega vastavalt asutamislepingu artikli 285 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(2)  Väliskaubandusstatistika põhineb tollideklaratsioonidest saadud andmetel, nagu on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik,(4) edaspidi "tolliseadustik". Edusammud Euroopa integratsioonis ning sellest tulenevad muudatused tollivormistuses, sealhulgas ühtsete lubade kasutuselevõtt lihtsustatud deklareerimise või kohapealse tollivormistuse otstarbel, mis saab alguse käimasolevast tolliseadustiku moderniseerimise protsessist, tingivad vajaduse kohandada väliskaubandusstatistika koostamisviisi, vaadata uuesti üle impordi- või ekspordiliikmesriigi mõiste ning määrata täpsemalt kindlaks ühenduse statistika koostamiseks vajalik andmeallikas.

(3)  Et registreerida füüsilist kaubavoogu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning tagada, et impordi- ja ekspordiandmed on asjaomases liikmesriigis kättesaadavad, on vaja tolli- ja statistikaasutuste vahelisi kokkuleppeid ning need tuleb kindlaks määrata. See hõlmab ka eeskirju andmete vahetamise kohta liikmesriikide asutuste vahel.

(4)  Et jaotada ELi eksport ja import liikmesriikide kaupa, on vaja koguda andmeid impordi puhul "lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi" ja ekspordi puhul "tegeliku ekspordiliikmesriigi" kohta. Keskpikas perspektiivis peaksid need liikmesriigid saama väliskaubandusstatistika jaoks impordi- ja ekspordiliikmesriigiks.

(5)  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks kaubaartikleid väliskaubanduse otstarbel klassifitseerida vastavalt "kombineeritud nomenklatuurile", mis on kehtestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta,(5) edaspidi "kombineeritud nomenklatuur".

(6)  Et rahuldada Euroopa Keskpanga ja komisjoni vajadust teabe järele euro osakaalu kohta rahvusvahelises kaubavahetuses, tuleks ekspordi ja impordi puhul arve esitamise vääring näidata koondtasandil.

(7)  Kaubandusläbirääkimisteks ja siseturu juhtimiseks tuleks komisjonile pakkuda üksikasjalikku teavet Euroopa Liitu imporditud kaupade tariifse kohtlemise kohta, sealhulgas teavet kvootide kohta.

(8)  Väliskaubandusstatistika pakub andmeid maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamisstatistika koostamise jaoks. Tunnused, mis võimaldavad seda kohandada maksebilansi otstarbeks, peaksid saama osaks kohustuslikust standardsest andmestikust.

(9)  Liikmesriikide statistika tolliladude ja vabatsoonide kohta ei ole ühenduse sätetega ühtlustatud. Sellist statistikat võib vabatahtlikul alusel siseriiklikuks otstarbeks siiski koostada.

(10)  Liikmesriigid peaksid andma Eurostatile igal aastal koondandmed kaubanduse kohta, mis on jaotatud ettevõtete tunnuste järgi; selle üks kasutusvaldkondi on hõlbustada analüüsi selle kohta, kuidas Euroopa äriühingud tegutsevad globaliseerumise tingimustes. Seos ettevõtlus- ja kaubandusstatistika vahel luuakse, ühendades importijalt ja eksportijalt saadud andmed, mis saadakse tollideklaratsioonilt, andmetega, mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik)(6), edaspidi "ettevõtteregistrite õigusakt".

(11)  Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta)(7) on käesoleva määruse sätete raamistikuks. Kaubavahetust käsitleva teabe suur üksikasjalikkus nõuab siiski konkreetseid konfidentsiaalsuseeskirju, et tagada nende statistiliste andmete olulisus.

(12)  Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamist reguleerivad määruses (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruses (Euratom, EMÜ) No 1588/90 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta)(8) sätestatud eeskirjad. Nende määruste kohaselt võetud meetmed kindlustavad konfidentsiaalsete andmete füüsilise ja loogilise kaitse ja tagavad, et ühenduse statistika esitamisel ja levitamisel ei toimu ebaseaduslikku avaldamist ja mittestatistilist kasutust.

(13)  Ühenduse statistika koostamiseks ja levitamiseks käesoleva määruse kohaselt peavad riiklikud ja ühenduse statistikaasutused võtma arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhendites, mille statistikaprogrammi komitee võttis vastu 24. veebruaril 2005 ja mis lisati komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusse riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta.

(14)  On vaja välja töötada konkreetsed eeskirjad kuni selle ajani, mil tolliõigusaktide muudatused võimaldavad saada tollideklaratsioonidest lisaandmeid ja kuni elektrooniline tolliandmete vahetus muutub ühenduse õigusaktide alusel nõutavaks.

(15)  Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada ning neid saaks paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mida on vaja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

(16)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(9).

(17)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada tolliprotseduuride või tollikäitlusviisi või kasutuse loendit, millega tehakse kindlaks eksport või import väliskaubandusstatistika otstarbeks, võtta vastu teistsuguseid või erieeskirju kaupade või kaubaliikumiste kohta, mis metoodilistel põhjustel nõuavad erieeskirju, kohandada väliskaubandusstatistikast välja arvatud kauba ja kaubaliikumiste nimekirju, määrata kindlaks muud andmeallikad peale tollideklaratsiooni erikaupade või -liikumiste registreerimise kohta, määrata kindlaks statistilised andmed, sealhulgas kasutatavad koodid, kehtestada nõuded erikaupade ja -liikumiste andmete kohta, kehtestada statistiliste andmete koostamise nõuded, määrata kindlaks valimi tunnused, kehtestada aruandeperioodi ning partnerriikide, kaubaartiklite ja vääringute koondamise taseme, samuti kohandada statistiliste andmete esitamise tähtaega, sisu, katvust ja juba edastatud statistiliste andmete muutmise tingimusi ning määrata tähtaeg statistika edastamiseks kaubanduse kohta ettevõtete tunnuste alusel ja statistika edastamiseks kaubanduse kohta arve esitamise vääringu alusel ▌. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik ühenduse kolmandate riikidega peetavat kaubavahetust käsitleva statistika (väliskaubandusstatistika) süstemaatiliseks koostamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.  Väliskaubandusstatistika registreerib kaupade importi ja eksporti.

2.  Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid seoses lõikes 1 osutatud tolliprotseduuride või tollikäitluste loendi kohandamisega, et võtta arvesse muudatusi tolliseadustikus või rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevates sätetes, ▌võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  ▌Metoodilistel põhjustel nõuavad teatavad kaubad või kaubaliikumised erieeskirju ("erikaubad või -liikumised"). See kehtib tööstusliku sisseseade, laevade ja õhusõidukite, meresaaduste, laevadele ja õhusõidukitele tarnitud kaupade, osasaadetiste, sõjavarustuse, mõlemas suunas avamererajatiste vahet liikuvate kaupade, kosmoseaparaatide, elektri ja gaasi ja jäätmesaaduste kohta.

▌Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, seoses erikaupade ja -liikumistega ja nendele kohaldatavate erinevate või erisätetega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.  Metoodilistel põhjustel jäetakse teatavad kaubad või kaubaliikumised ▌väliskaubandusstatistikast välja. See puudutab rahalist kulda ja seaduslikke maksevahendeid, kaupu, millel on diplomaatiline või samalaadne otstarve, kaubaliikumist importiva ja eksportiva liikmesriigi ja nende välisriigis paiknevate relvajõudude vahel ning välisriigi relvajõudude poolt omandatud või mahajäetud teatavaid kaupu, eriti kaupu, mis ei ole ette nähtud äritehinguks, satelliitide kanderakettide liikumist enne nende kosmosesse saatmist, remonti minevaid kaupu ja remondis olnud kaupu, ajutiseks kasutuseks mõeldud kaupu või ajutises kasutuses olnud kaupu, tellija vajadustele kohandatud teabe ja allalaaditud teabe kandjaid, tollile suuliselt deklareeritud kaupu, mis on kaubandusliku otstarbega ja mille väärtus ei ületa statistilist ülemmäära 1 000 eurot või 1 000 kilogrammi, või millel puudub kaubanduslik otstarve. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades, seda seoses kaupade või kaubaliikumiste väliskaubandusstatistikast välja jätmisega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 4

Andmeallikad

1.  Artikli 3 lõikes 1 osutatud kaupade impordi ja ekspordi registreerimisel kasutatakse andmeallikana tollideklaratsiooni, sealhulgas võimalikke muudatusi statistilistes andmetes, mis tulenevad tolliasutuste poolt selle suhtes tehtud otsustest.

Kui kasutatakse tolliseadustikus määratletud lihtsustatud menetlust ja esitatakse lisadeklaratsioon, siis on andmeallikaks kõnealune lisadeklaratsioon.

▌

2.  Artikli 3 lõikes 3 nimetatud erikaupade või -liikumiste puhul võidakse kasutada muid andmeallikaid kui tollideklaratsioonid.

▌Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, seoses kõnealuste muude andmeallikate täpsustamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  Liikmesriigid võivad jätkata riigi statistika koostamiseks muude andmeallikate kasutamist peale lõigetes 1 ja 2 kindlaks määratute kuni artikli 7 lõikes 3 osutatud spetsiaalse elektroonilise andmevahetuse mehhanismi kasutusele võtmiseni. Artiklis 6 ette nähtud ühenduse väliskaubandusstatistika koostamine ei või siiski põhineda nendel muudel andmeallikatel.

Artikkel 5

Statistilised andmed

1.  Liikmesriigid võtavad artikli 3 lõikes 1 osutatud impordi- ja ekspordideklaratsioonidest järgmised andmed:

2.  ▌Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, ▌täiendades seda, seoses lõikes 1 osutatud andmete, sealhulgas kasutatavad koodid, täiendava täpsustamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  Kui ei ole sätestatud teisiti ning ilma, et see kahjustaks tolliõigusaktide kohaldamist, peavad need andmed sisalduma tollideklaratsioonis.

4.  Artikli 3 lõikes 3 osutatud "erikaupade või -liikumiste" kohta võidakse nõuda piiratud andmekogumeid.

▌Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, ▌täiendades seda, seoses kõnealuste piiratud andmekogumitega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 6

Väliskaubandusstatistika koostamine

1.  Liikmesriigid koostavad iga ühe kuu pikkuse vaatlusperioodi kohta väärtuses ja koguses väljendatud kaupade impordi ja ekspordi statistika järgmiselt:

b)   impordi-/ekspordiliikmesriigi järgi;

Komisjon võib statistika koostamise rakendussätted kindlaks määrata vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

2.  Liikmesriigid koostavad kaubanduse aastastatistikat ettevõtete tunnuste järgi, nimelt ettevõtte majandustegevus vastavalt Euroopa Ühenduses kehtestatud ühise majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) jaole või kahekohalisele tähtkoodile ja suurusklassile, mida mõõdetakse töötajate arvu järgi.

Statistika koostamiseks seostatakse ettevõtteregistri õigusakti kohaselt registreeritud ettevõtte tunnuseid käsitlevad andmed artikli 5 lõike 1 kohaselt registreeritud impordi- ja ekspordiandmetega. Siseriiklikud tolliasutused annavad selleks asjakohase kauplejate tunnusnumbri siseriiklikele statistikaasutustele.

▌Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, ▌täiendades seda, seoses andmete ja kõnealuse koostatava statistika seostamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  Iga kahe aasta tagant koostavad liikmesriigid kaubandusstatistika arve esitamise vääringu järgi.

Liikmesriigid koostavad selle statistika, kasutades representatiivset valimit impordi- ja ekspordiandmetest, mis on saadud tollideklaratsioonidest, mis sisaldavad andmeid arve esitamise vääringu kohta. Kui ekspordi puhul ei ole tollideklaratsioonis andmeid arve esitamise vääringu kohta, tehakse vaatlus nõutavate andmete kogumiseks.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, seoses valimi tunnuste, aruandeperioodi, kvaliteedinõuete ning partnerriikide, kaubaartiklite ja vääringute koondamise tasemega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.  Kui vastavad andmed on tollideklaratsioonidest kättesaadavad, võib ette näha täiendava statistika koostamise ▌ siseriiklikuks otstarbeks.

▌

5.  Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama ja komisjonile (Eurostatile) edastama väliskaubandusstatistikat selliste statistiliste andmete kohta, mis tolliseadustiku või siseriiklike eeskirjade alusel ei ole veel registreeritud nende tolliasutustele komisjoni (Eurostat) jaoks esitatud tollideklaratsioonidel ning ei ole otseselt tuletatavad muudest andmetest. Selle statistika edastamine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Siia hulka kuuluvad järgmised andmed:

Artikkel 7

Andmevahetus

1.  Riigi statistikaasutused nõuavad oma riigi tolliasutuselt viivitamata ja hiljemalt selle kuu jooksul, mis järgneb tollideklaratsioonide vastuvõtmise või nende kohta tolli otsuse tegemise kuule, andmeid impordi ja ekspordi kohta, mis põhinevad kõnealusele asutusele esitatud või talle edastatud deklaratsioonidel.

Need andmed peavad sisaldama vähemalt artiklis 5 loetletud statistilisi andmeid, mis on tolliseadustiku artikli 5 või siseriiklike eeskirjade kohaselt tollideklaratsioonist kättesaadavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et impordi- ja ekspordiandmed, mis põhinevad nende siseriiklikele tolliasutusele esitatud tollideklaratsioonidel, edastatakse viivitamata nimetatud tolliasutusest selle liikmesriigi tolliasutusele, mis on kõnealustes andmetes märgitud kui:

Liikmesriigi piires edastatakse tolliasutusele saabunud andmed siseriiklikele statistikaasutustele, nagu on sätestatud lõikes 1.

3.   ║ Lõike 2 alusel ei nõuta liikmesriikidelt impordi- ja ekspordiandmete edastamist teisele liikmesriigile, kuni asjaomaste liikmesriikide tolliasutused ei ole kehtestanud vastastikust elektroonilise andmevahetuse mehhanismi.

4.  Sellise andmeedastuse rakendussätted võib kindlaks määrata vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

5.   Kui siseriiklik tolliasutus ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik))(10) ette nähtud mitmete lihtsustatud menetluste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsuse nr 70/2008/EÜ (tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta)(11) tulemusel anda siseriiklikule statistikaasutusele kõiki artikli 5 lõikes 1 osutatud vajalikke andmeid, ei ole siseriiklik statistikaasutus kohustatud andma komisjonile (Eurostat) neid andmeid, mida ei ole võimalik siseriiklikult tolliasutuselt saada.

Artikkel 8

Väliskaubandusstatistika edastamine komisjonile (Eurostatile)

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) artikli 6 lõikes 1 osutatud statistika hiljemalt 40 päeva pärast iga ühe kuu pikkuse vaatlusperioodi lõppu.

Liikmesriigid tagavad, et statistika sisaldaks teavet kõnealuse vaatlusperioodi kogu impordi ja ekspordi kohta, tehes kohandusi, juhul kui andmed ei ole kättesaadavad.

Kui juba edastatud statistikasse tehakse muudatusi, edastavad liikmesriigid ajakohastatud statistika.

Liikmesriigid lisavad komisjonile (Eurostatile) edastatud tulemustesse kogu konfidentsiaalse statistilise teabe.

▌Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, seoses statistika esitamistähtaja, sisu, katvuse ja muudatuste kohandamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.  ▌Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, ▌täiendades seda, seoses tähtajaga artikli 6 lõikes 2 osutatud statistika edastamiseks kaubanduse kohta ettevõtte tunnuste alusel ja artikli 6 lõikes 3 osutatud statistika edastamiseks kaubanduse kohta arve esitamise vääringu alusel, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.  Liikmesriigid edastavad statistika elektroonilisel kujul kooskõlas andmevahetusstandarditega. Tulemuste edastamise praktilise korra võib kindlaks määrata vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

Artikkel 9

Kvaliteedi hindamine

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad edastatavate andmete suhtes järgmised kvaliteedi hindamise näitajad:

2.  Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta.

3.  Lõikes 1 sätestatud kvaliteedinäitajate kohaldamisel käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes määratakse kvaliteediaruannete näitajad ja struktuur ▌kindlaks vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti.

Artikkel 10

Väliskaubandusstatistika levitamine

1.  Ühenduse tasandil levitab artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud ning liikmesriikide poolt edastatud väliskaubandusstatistikat ▌komisjon (Eurostat) vähemalt kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide kaupa.

Ainult importija või eksportija taotluse korral otsustavad asjaomase liikmesriigi asutused, kas kõnealuse riigi statistikat, mille alusel oleks võimalik vastavat importijat või eksportijat tuvastada, levitatakse või kas seda muudetakse selliselt, et selle levitamine ei kahjusta statistika konfidentsiaalsust.

2.  Ilma et see piiraks andmelevi siseriiklikul tasandil, ei levita komisjon (Eurostat) üksikasjalikke statistilisi andmeid Tarici alamrubriigi, soodustuste ja kvootide kohta, kui nende avalikustamine kahjustaks avalike huvide kaitset seoses ühenduse kaubandus- ja põllumajanduspoliitikaga.

▌

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab väliskaubandusstatistika komitee.

2.   ║ Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   ║ Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1172/95 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010.

Seda kohaldatakse jätkuvalt 2010. aasta 1. jaanuarile eelnevate vaatlusperioodide andmete suhtes.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║

Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 70, 15.3.2008, lk 1. (2) Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta seisukoht. (3) EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. ║ (4) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. ║ (5) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. ║ (6) ELT L 61, 5.3.2008, lk 6. (7) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. ║ (8) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. (9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ (10) ELT L 145, 4.6.2008, lk 1. (11) ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) komisjoni rakendusvolituste osas (KOM(2008)0104 – C6-0087/2008 – 2008/0042(COD))

P6_TA(2008)0415 A6-0314/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0104);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0087/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0314/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) komisjoni rakendusvolituste osas (KOM(2007)0778 – C6-0451/2007 – 2007/0269(COD))

P6_TA(2008)0416 A6-0258/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0778);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0451/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0258/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) komisjoni rakendusvolituste osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr .../2009) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta (KOM(2008)0159 – C6-0151/2008 – 2008/0064(COD))

P6_TA(2008)0417 A6-0319/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0159);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 251 lõiget 2 ning artikleid 149 ja 150, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0151/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0319/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 1350/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (KOM(2008)0305 – C6-0214/2008 – 2008/0102(CNS))

P6_TA(2008)0418 A6-0339/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0305);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 291;

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 16, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0214/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0339/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2008 projekti kohta, III jagu – Komisjon (12984/2008 – C6-0317/2008 – 2008/2166(BUD))

P6_TA(2008)0419 A6-0353/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(1) (edaspidi "finantsmäärus"), eriti selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 13. detsembril 2007;(2)

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni 1. juulil 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2008 esialgset projekti (KOM(2008)0429);

–   võttes arvesse nõukogu 15. septembril 2008. aastal koostatud paranduseelarve nr 6/2008 projekti (12984/2008 – C6-0317/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0353/2008),

A.   arvestades, et 2008. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 6 projekt hõlmab järgmisi punkte:

B.   arvestades, et paranduseelarve nr 6/2008 projekti eesmärk on kirjendada kõnealused eelarve korrigeerimised ametlikult 2008. aasta eelarvesse,

1.   tuletab meelde, et ühisettevõtete assigneeringuid rahastatakse asjaomase programmi tegevuseelarvest;

2.   märgib, et vastavalt finantsmääruse artikli 179 lõikele 3 oleks Euroopa Parlamenti kui üht eelarvepädevat institutsiooni pidanud teavitama Eurojusti uue hoone rendikuludest, mis avaldavad eelarvele märkimisväärset finantsmõju;

3.   eeldab komisjonilt sellise teabe esitamist tulevikus, kui peaks tekkima hoonetega seoses täiendavaid vajadusi, et võimaldada eelarvepädevatel institutsioonidel esitada finantsmääruse artikli 179 lõike 3 kohane arvamus;

4.   kiidab paranduseelarve nr 6/2008 projekti muutmata kujul heaks;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (2) ELT L 71, 14.3.2008, lk 1. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon 2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamise konverentsi järelmeetmete kohta (2008/2050(INI))

P6_TA(2008)0420 A6-0310/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Monterrey konsensust, mis võeti vastu ÜRO rahvusvahelisel arengu rahastamise konverentsil Monterreys (Mehhiko) 18.–22. märtsil 2002. aastal ("Monterrey konverents");

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu kohtumisel 14. märtsil 2002. aastal Barcelonas liikmesriikide võetud kohustusi ("Barcelona kohustused");

–   võttes arvesse oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsiooni arenguabi rahastamise kohta(1);

–   võttes arvesse oma 7. veebruari 2002. aasta resolutsiooni arenguabi rahastamise kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembril 2005. aastal allkirjastatud ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(3);

–   võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2008. aasta teatist "Euroopa Liit rahvusvahelise arengupartnerina - kiirendada edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas" (KOM(2008)0177);

–   võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2007. aasta teatist "Kuidas Euroopa täidab lubadusi rahastada arengut" (KOM(2007)0164);

–   võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2006. aasta teatist "Arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus – ELi abi järkjärgulise suurendamisega aastatel 2006–2010 seotud ülesanded" (KOM(2006)0085);

–   võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist "Millenniumi arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus" (KOM(2005)0133);

–   võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2004. aasta teatist "Monterrey konsensuse rakendamine: Euroopa Liidu panus" (KOM(2004)0150);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. märtsi 2002. aasta järeldusi rahvusvahelise arengu rahastamise konverentsi (Monterrey, Mehhiko, 18.-22. märts 2002) kohta;

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande tippkohtumisel New Yorgis 6.–8. septembril 2000. aastal vastu võetud aastatuhande arengueesmärke, mida kinnitati järgnevatel ÜRO konverentsidel, eelkõige Monterrey konverentsil;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu kohtumisel 15.–16. juunil 2001. aastal Göteborgis võetud kohustust, mille kohaselt peavad liikmesriigid saavutama ametliku arenguabi (ODA) osas ÜRO eesmärgi, milleks on 0,7 % kogurahvatulust (GNI);

–   võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2006. aasta teatist pealkirjaga "ELi abi: rohkem, paremini ja kiiremini" (KOM(2006)0087);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0310/2008),

A.   arvestades, et ÜRO korraldab teist korda ajaloos abi rahastamist käsitleva rahvusvahelise konverentsi, mis toimub 29. novembrist kuni 2. detsembrini 2008 Dohas ning mille eesmärgiks on tuua kokku riigipead ja valitsusjuhid ning mitte ainult arengu-, vaid ka rahandusministrid, samuti rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide, erapanganduse, eraettevõtluse ja kodanikuühiskonna esindajad, et vaadata läbi pärast Monterrey konverentsi tehtud edusammud;

B.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on vaja tunduvalt suuremat rahastamist;

C.   arvestades, et arengu rahastamine tuleks määratleda kui kõige kulutõhusam viis vastamaks maailma arenguvajadustele ja ülemaailmsele ebakindlusele;

D.   arvestades, et vajadus piisavate, prognoositavate ja jätkusuutlike rahaliste vahendite järele on suurem kui eales varem, võttes eriti arvesse kliimamuutusega seotud probleeme ja selle mõjusid, sealhulgas loodusõnnetusi, ning arengumaade erilist haavatavust;

E.   arvestades, et EL on maailma suurim abiandja, omab suurt osalust rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ning on arengumaade kõige tähtsam kaubanduspartner;

F.   arvestades, et EL on pühendunud selgele ja kohustuslikule ajakavale, et saavutada eesmärgiks olev 0,56 %-ne tase kogurahvatulust 2010. aastaks ja 0,7 %-ne tase kogurahvatulust 2015. aastaks;

G.   arvestades, et kui praegused suundumused seoses liikmeriikide ametliku arenguabi tasemega jätkuvad, ei saavuta mõned liikmesriigid 2010. aastaks kohustuseks võetud eesmärke, milleks on 0,51 % kogurahvatulust EL-15 jaoks (s.t enne 2004. aasta laienemist ELi kuulunud liikmesriikide jaoks) ja 0,17 % EL-12 jaoks (s.t 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007 ELiga ühinenud liikmesriikide jaoks);

H.   arvestades, et programmikohane abi Aafrikale kasvab, vaatamata ametliku arenguabi üldisele vähenemisele 2007. aastal;

I.   arvestades, et hiljuti on esile kerkinud märkimisväärsed uued arenguga seotud väljakutsed, sealhulgas kliimamuutus, struktuurilised muutused tooraineturgudel ja eriti toidu- ja naftaturgudel, ning uued olulised suundumused lõunapoolsete piirkondade endi vahel toimuvas koostöös, sealhulgas Hiina toetus infrastruktuurile Aafrikas ja laenud Brasiilia Arengupangalt (BNDES) Ladina-Ameerikas;

J.   arvestades, et paljudes arengumaades on finantsteenused paljudest teguritest, sealhulgas teenuse pakkumisele seatud piirangutest ning õiguskindluse ja omandiõiguste puudumisest tingitult vähe arenenud,

1.   kinnitab oma pühendumust vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule arengule ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, kuna vaid nende kaudu on võimalik tagada maailmas sotsiaalne õiglus ja parem elukvaliteet umbes ühele miljardile inimesele, kes elavad äärmises vaesuses, mis on määratletud sissetuleku kaudu alla ühe dollari päevas;

2.   kutsub liikmesriike üles tegema selget vahet arengukulutuste ja välispoliitiliste huvidega seotud kulutuste vahel ning rõhutab, et selles suhtes peaks ametlik arenguabi olema kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidega ning OECD/DAC soovitustega ametliku arenguabi lahtisidumise kohta;

3.   rõhutab, et ELi püüdlused parimal võimalikul tasemel koordineerimise suunas on vältimatult vajalikud, et saavutada sidusus ühenduse teiste poliitikavaldkondadega (keskkond, ränne, inimõigused, põllumajandus jne) ning vältida töö dubleerimist ja tegevuse järjekindlusetust;

4.   tuletab meelde, et ELi võetavaid viivitamatuid ja vajalikke meetmeid toiduainete hindade järsu tõusu dramaatiliste tagajärgedega toimetulekuks arengumaades ei tohiks tõlgendada ega teostada Monterrey konsensusega ette nähtud rahalise toetuse osana; ootab seetõttu komisjonilt konkreetset ettepanekut kriisifondide vahendite kasutamise kohta;

5.   rõhutab, et mõne partnerriigi liigne ja ebaproportsionaalne halduskoormus takistab arenguabi tulemuslikkust; avaldab kartust, et selle halduskoormusega seatakse ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamine;

6.   märgib, et EL peab alles leidma õige tasakaalu kahe vastuolulise lähenemise vahel arenguabile: ühelt poolt usaldada partnerriike rahaliste vahendite asjakohasel eraldamisel ja aidata nende valitsustel töötada välja õiged vahendid rahaliste vahendite kasutamiseks ning teiselt poolt määrata kindlaks rahalise abi kasutamine, et hoida ära abi väärkasutus või ebaefektiivne jaotamine;

Ametliku arenguabi mahud

7.   märgib, et EL on maailma juhtiv arenguabi andja, kelle antav abi moodustab maailma ametlikust arenguabist peaaegu 60%, ning tervitab asjaolu, et ELi osakaal maailma arenguabis aastate jooksul pidevalt kasvab; palub siiski, et komisjon esitaks selged ja läbipaistvad andmed ELi eelarve osakaalu kohta ELi antavas arenguabis, et hinnata Monterrey konsensuse järelmeetmeid kõigi Euroopa doonorriikide lõikes; väljendab ka kahetsust, et ELi rahalise toetuse määr arengumaadele ei ole nähtav, ning kutsub komisjoni üles arendama asjakohaseid ja sihtotstarbelisi side- ja teabevahendeid, et suurendada ELi arenguabi nähtavust;

8.   tervitab asjaolu, et EL täitis oma siduva eesmärgi ametliku arenguabi osas saavutada ELi keskmiseks tasemeks 0,39 % kogurahvatulust 2006. aastaks, kuid märgib murettekitavat ELi abi langust 2007. aastal 46,1 miljardi euroni (0,38 % ELi kogurahvatulust) võrreldes 47,7 miljardi euroga 2006. aastal (0,41 % ELi kogurahvatulust) ning kutsub liikmesriike üles suurendama ametliku arenguabi mahte, et saavutada 2010. aastaks oma lubatud eesmärk, milleks on 0,56 % kogurahvatulust;

9.   nõuab kindlalt, et langused liikmesriikide poolt teada antud ametliku arenguabi mahtudes ei tohiks enam korduda; juhib tähelepanu asjaolule, et kui praegune suundumus jätkub, annab EL aastateks 2005–2010 lubatust 75 miljardi euro võrra vähem abi;

10.   väljendab tõsist muret, et enamik liikmesriike (18 27-st, eriti Läti, Itaalia, Portugal, Kreeka ja Tšehhi) ei olnud võimelised tõstma oma ametliku arenguabi taset perioodil 2006–2007 ning et paljude riikide, näiteks Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi puhul on abi koguni järsult vähenenud enam kui 10 % võrra; kutsub liikmesriike üles täitma oma ametliku arenguabi mahte vastavalt lubatule; märgib rahuloluga, et mõned liikmesriigid (Taani, Iirimaa, Luksemburg, Hispaania, Rootsi ja Holland) täidavad kindlasti 2010. aastaks ametliku arenguabiga seotud eesmärgid ning on kindel, et need liikmesriigid säilitavad oma ametliku arenguabi kõrge taseme;

11.   tervitab komisjoni kindlat seisukohta keskenduda nii liikmesriikide antava arenguabi kvantiteedile kui ka kvaliteedile ning avaldab tugevat toetust komisjoni hoiatusele, et liikmesriikide rahaliste kohustuste täitmata jätmisel võivad olla väga negatiivsed tagajärjed; kutsub komisjoni üles kasutama oma asjatundlikkust ja mõjuvõimu, et veenda teisi avaliku ja erasektori abiandjaid täitma oma rahalisi lubadusi;

12.   on äärmiselt mures, et mõned liikmesriigid koondavad nõutava ametliku arenguabi kasvu eelarveperioodi lõppu ning see toob arengumaadele kaasa enam kui 17 miljardi euro suuruse netokahjumi;

13.   tervitab mõnede liikmesriikide lähenemisviisi töötada välja mitmeaastased siduvad ajakavad ametliku arenguabi tasemete suurendamiseks, et täita ÜRO eesmärgiks olev 0,7 %-ne tase 2015. aastaks; palub liikmesriikidel, kes ei ole oma mitmeaastast ajakava veel avaldanud, teha seda esimesel võimalusel; rõhutab, et liikmesriigid peaksid need kavad vastu võtma enne eespool nimetatud Dohas toimuvat arengu rahastamist käsitlevat rahvusvahelist jätkukonverentsi ja täitma oma kohustused;

14.   täheldab, et langused teatatud abi tasemetes 2007. aastal tulenevad mõnel juhul 2006. aastal võlakergendusest põhjustatud näitajate kunstlikust suurendamisest; kutsub liikmesriike üles suurendama ametliku arenguabi tasemeid jätkusuutlikul viisil, keskendudes näitajatele, millest võlakergenduse komponent on välja jäetud;

15.   peab täielikult vastuvõetamatuks erinevusi sageli lubatud suurenenud rahalise abi suuruse ja tegelikult väljamakstavate märkimisväärselt madalamate summade vahel ning on mures selle pärast, et mõned liikmesriigid ilmutavad abi andmisel väsimuse märke;

16.   rõhutab asjaolu, et konsulteerimine partnerriikide valitsuste, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega on ametliku arenguabi suuruse ja sihtriikide üle otsustamisel otsustava tähtsusega;

Rahavoogude kiirus, paindlikkus, prognoositavus ja jätkusuutlikkus

17.   rõhutab, et abi peab osutama õigeaegselt ning väljendab rahulolematust selle üle, et abi osutamise protsessis esinevad tihti lubamatud viivitused;

18.   rõhutab vajadust tasakaalustada paindlikkust koostööalaste rahaliste vahendite andmisel, et vastata muutuvatele oludele, nagu toiduainete hinnatõus, prognoositava rahastamise kohustusega, et võimaldada partnerriikidel kavandada jätkusuutlikku arengut ning kliimamuutusega kohanemist ja selle mõjude leevendamist;

19.   nõuab tungivalt vastutustundliku laenamise ja rahastamise põhimõtete selget järgimist, et muuta laenamine ja rahastamistehingud majandus- ja keskkonnaarengu osas jätkusuutlikuks kooskõlas ja koos nn ekvaatori põhimõtetega; kutsub komisjoni üles osalema selliste põhimõtete kehtestamisel ning nõudma rahvusvahelisel tasandil siduvaid meetmeid nende põhimõtete kasutuselevõtuks nii, et need hõlmaksid ka uusi arengukoostöös osalejaid avalikust ja erasektorist;

Võlg ja kapitali väljavool

20.   kiidab täielikult heaks arengumaade jõupingutused säilitada pikaajaline laenusuutlikkus ja rakendada HIPC-dele (suure võlakoormusega vaesed riigid) suunatud algatust, mis on olulise tähtsusega aastatuhande arengueesmärkide täitmisel; avaldab siiski kahetsust, et võlakergenduskavadest on välja jäetud suur hulk riike, kellel võlg takistab aastatuhande arengueesmärke saavutada; rõhutab kiireloomulist vajadust rahvusvahelise arutelu järele rahvusvaheliste võlakergendusmeetmete laiendamise üle suuremale arvule suure võlakoormusega riikidele, mis on praegu HIPC algatusest välja jäetud;

21.   kutsub komisjoni üles käsitlema kahe- ja mitmepoolsetel võla vähendamise teemalistel läbirääkimistel "pahatahtlike" või ebaseaduspäraste võlgade, see tähendab vastutustundetust, oma huvidest lähtuvast, hoolimatust või ebaõiglasest laenuandmisest põhjustatud võlgade küsimust ning vastutustundliku rahastamise põhimõtteid; tervitab komisjoni üleskutset võtta meetmeid kohtumenetluse korral kommertsvõlausaldajate ja nn röövellike laenufondide raha tagasisaamise õiguste piiramiseks;

22.   kutsub kõiki liikmesriike üles kinni pidama laenusuutlikkuse raamistikust ja nõudma selle kohandamist, et arvesse võtta riikide sisevõlga ja rahalisi vajadusi; kutsub kõiki riike üles tunnistama, et laenuandjate vastutus ei piirdu laenusuutlikkuse raamistiku järgimisega, vaid hõlmab ka:

23.   nõuab tungivalt, et EL edendaks rahvusvahelisi jõupingutusi eesmärgiga kehtestada teatud kujul rahvusvaheline maksejõuetusmenetlus või õiglane ja läbipaistev vahekohtumenetlus mis tahes tulevase võlakriisi tõhusaks ja õiglaseks lahendamiseks;

24.   avaldab kahetsust, et komisjon ei aseta arengu rahastamiseks rohkem rõhku siseressursside mobiliseerimisele, mis on arengumaade suurema autonoomsuse allikaks; ergutab liikmesriike osalema täiel määral mäetööstuse läbipaistvuse algatuses (EITI) ja nõudma selle tugevdamist; palub komisjonil nõuda, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) lisaks rahvusvahelistesse raamatupidamisstandarditesse nõude, et rahvusvahelised äriühingud peavad oma tegevusest kõikides sektorites riikide lõikes aru andma;

25.   avaldab kahetsust, et komisjoni teatiste pakett abi tulemuslikkuse kohta (KOM(2008)0177) ei maini kapitali väljavoogu kui arengumaade majanduse riskitegurit; juhib tähelepanu sellele, et kapitali väljavoog kahjustab tõsiselt jätkusuutlike majandussüsteemide arengut arengumaades, ja tuletab meelde, et maksudest kõrvalehoidumine läheb arengumaadele igal aastal maksma rohkem raha, kui nad saavad ametliku arenguabina; kutsub komisjoni üles lisama kapitali väljavoo ennetamiseks vajalikud meetmed oma poliitikasse, nagu on nõutud Monterrey konsensusega, kaasa arvatud kapitali väljavoolu põhjuste avameelne analüüs, eesmärgiga sulgeda maksuparadiisid, millest mõned asuvad ELis või tegutsevad liikmesriikidega tihedas seoses;

26.   märgib eelkõige, et kõnealuse kapitali väljavoolu ebaseaduslik osa moodustab Maailmapanga andmetel igal aastal 1000–1600 miljardit USA dollarit, millest pool on pärit arengumaadest; toetab seadusevastaselt omandatud varade külmutamiseks ja tagastamiseks alustatud rahvusvahelisi jõupingutusi ja kutsub neid liikmesriike, kes ei ole veel ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni ratifitseerinud, üles seda tegema; avaldab kahetsust, et samasuguseid jõupingutusi ei tehta maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama maksualase teabe automaatse vahetuse põhimõtte laiendamist üle kogu maailma, paluma, et ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC) väljatöötamisel olev maksudest kõrvalehoidumise vältimise tegevusjuhend lisataks Doha deklaratsioonile ning toetama ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö ekspertkomitee muutmist tõeliseks valitsustevaheliseks organiks, millel on täiendavad vahendid, et lisaks OECD-le pidada rahvusvahelist võitlust maksudest kõrvalehoidumise vastu;

Uuenduslikud finantsmehhanismid

27.   tervitab liikmesriikide esitatud ettepanekuid uuenduslike finantsmehhanismide kohta ning kutsub komisjoni üles neid läbi vaatama praktilise rakendamise kerguse, jätkusuutlikkuse, täiendavuse, tehingukulude ja tõhususe vaatenurgast; nõuab finantsmehhanisme ja -vahendeid, millega pakutakse uut rahastamist ega seata ohtu tulevasi finantsvooge;

28.   nõuab finantsmehhanisme ja -vahendeid, millega pakutakse meetmeid erasektori vahendite finantsmõju võimendamiseks, nagu on sätestatud Monterrey konsensuses, ning krediidigarantiide kasutamiseks;

29.   kutsub komisjoni üles oluliselt suurendama kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete rahastamist arengumaades, eelkõige ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamist; rõhutab, et hädasti on vaja praegustest ametliku arenguabi voogudest rohkem raha, sest ametlik arenguabi üksi ei ole ette nähtud kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete piisavaks rahastamiseks arengumaades; rõhutab, et selleks tuleb kiiremas korras välja arendada uuenduslikud finantsmehhanismid, näiteks lennunduslõivud ja naftaga kauplemisele kehtestatavad maksud, samuti eraldada vahendeid ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi (EU ETS) enampakkumise tuludest;

30.   väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua eeljaotatud abi põhimõttel ülemaailmne kliimamuutuse vastu võitlemise rahastamise mehhanism leevendamis- ja kohandamismeetmete rahastamiseks arengumaades; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma olulisi rahastamiskohustusi ettepaneku viivitamatuks rakendamiseks;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama vähemalt 25 % tulevastest ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi enampakkumise tuludest kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete rahastamiseks arengumaades;

32.   kutsub komisjoni üles parandama väikeettevõtjate ja väikeste põllumajandustootjate juurdepääsu rahastamisele, et selle abil suurendada toiduainete tootmist ja pakkuda jätkusuutlikku lahendust toidukriisile;

33.   kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kaaluma võimalusi viivitamatult luua tagatisfond mikrolaenude ja riskide maandamise skeemide toetamiseks, mis vastaksid täpselt kohalike toiduainetootjate vajadustele vaesemates arengumaades;

34.   tervitab ÜROs tehtud ettepanekut paljude abiandjatega soolise võrdõiguslikkuse fondi loomiseks, mida juhiks ÜRO naiste arenguprogramm (UNIFEM), eesmärgiga edendada ja rahastada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat arengumaades; kutsub nõukogu ja komisjoni üles seda rahvusvahelist algatust uurima ja toetama;

35.   nõuab finantsteenuste arendamise ergutamiseks jõupingutuste kahekordistamist, arvestades, et pangandussektoril on potentsiaali võimaldada arengu rahastamist kohalike vahenditega ja et stabiilne finantsteenuste sektor on lisaks parim viis kapitali väljavoo vastu võitlemiseks;

36.   kutsub kõiki sidusrühmi üles täiel määral hindama loodusvaradest saadavate tulude tohutut potentsiaali; peab sellega seoses oluliseks, et toorainetööstus oleks läbipaistev; on seisukohal, et kuigi mäetööstuse läbipaistvuse algatus ja Kimberley protsess liiguvad õiges suunas, tuleb toorainetööstuse ja selle tulude läbipaistva juhtimise ergutamiseks veel palju enam teha;

Rahvusvaheliste süsteemide reformimine

37.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles käsitlema 2008/2009 vahekokkuvõttes Euroopa Arengufondi ELi eelarve osana, et edendada ELi arengupoliitika olulise osa ja selle poliitika eelarve demokraatlikku legitiimsust;

38.   võtab teadmiseks 2008. aasta aprillis läbitud esimese etapi arengumaade parema esindatuse suunas Rahvusvahelises Valuutafondis; avaldab kahetsust, et hääleõiguste jagunemine Rahvusvahelises Valuutafondis toimub jätkuvalt peamiselt rikkusel põhineval loogikal; palub komisjonil ja liikmesriikidel märku anda oma huvist, et Rahvusvahelises Valuutafondis kui rahvusvahelise finantsstabiilsuse eest vastutavas institutsioonis tehtaks otsuseid topelthäälteenamusega (aktsionärid/riigid);

39.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama eespool nimetatud Dohas toimuvat arengu rahastamist käsitlevat rahvusvahelist jätkukonverentsi kui võimalust esitleda ELi ühist seisukohta arengu kohta, mille eesmärgiks on saavutada aastatuhande arengueesmärgid jätkusuutliku lähenemisviisi kaudu;

40.   kutsub liikmesriike üles teostama Maailmapanga kiiret ja ambitsioonikat reformi, selleks et tema programmidest kõige enam mõjutatud riigid oleksid paremini esindatud;

o
o   o

41.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga Grupi ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu juhtidele.

(1) ELT C 131 E, 5.6.2003, lk 164. (2) EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 315. (3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0237.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon siseturu tulemustabeli kohta (2008/2056(INI))

P6_TA(2008)0421 A6-0272/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 14. veebruari 2008. aasta siseturu tulemustabelit nr 16a (SEK(2008)0076);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta: tõkete ja ebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil(1);

–   võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2007. aasta teatist pealkirjaga "21. sajandi Euroopa ühtne turg" (KOM(2007)0724);

–   võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet(2);

−   võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta teatist pealkirjaga "Parema õigusloome kava teine strateegiline läbivaatamine Euroopas" (KOM(2008)0032);

−   võttes arvesse Brüsselis 8. ja 9. märtsil 2007 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, milles kinnitati halduskoormuse vähendamise tegevuskava, kehtestati ELi eesmärk halduskoormust 25 % võrra vähendada ja kutsuti liikmesriike üles seadma võrdväärseid eesmärke riiklikul tasandil;

–   võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2007. aasta talituste töödokumenti pealkirjaga "Tooteturu ja valdkonna uue seiremetoodika rakendamine: esimese valdkondliku läbivaatamise tulemused –komisjoni teatise "21. sajandi Euroopa ühtne turg" lisa" (SEK(2007)1517);

–   võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2007. aasta talituste töödokumenti pealkirjaga "Uuendatud ühtse turu poliitika vahendid – komisjoni teatise "21. sajandi Euroopa ühtne turg" lisa" (SEK(2007)1518);

–   võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2008. aasta teatist pealkirjaga "Ühtse turu seire tarbija seisukohast: tarbijaturgude tulemustabel" (KOM(2008)0031);

–   võttes arvesse 25. veebruari 2008. aasta nõukogu (konkurentsivõime - siseturg, tööstus ja teadusuuringud) järeldusi 21. sajandi Euroopa ühtse turu kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0272/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament tervitab siseturu tulemustabeli avaldamist, mis aitab vähendada ülevõtmisel esinevat mahajäämust;

B.   arvestades, et liikmesriigid on seadusega kohustatud kõik siseturu direktiivid määratud tähtaja jooksul siseriiklikku õigusesse üle võtma;

C.   arvestades, et tulemustabeli eesmärk on eelkõige ergutada liikmesriike tagama õigusaktide õigeaegset ülevõtmist;

D.   arvestades, et praegune 1,2 % suurune mahajäämus jääb alla tulevasele 1,0 % suurusele sihteesmärgile, mille osas riigipead ja valitsusjuhid 2007. aastal kokku leppisid;

E.   arvestades, et killustumisteguri suurus on 8 %, mis tähendab, et 124 direktiivi on vähemalt ühes liikmesriigis veel üle võtmata;

F.   arvestades, et eri liikmesriikides registreeritud ülevõtmise määrad on erinevad;

G.   arvestades, et direktiiv ei pruugi olla täiel määral tõhus isegi siis, kui see on kiiresti ja nõuetekohaselt üle võetud, eelkõige juhul, kui selle rakendamine tekitab õiguslikult ebakindla olukorra, mille tulemusena antakse asi Euroopa Kohtusse ja takistatakse siseturu sujuvat toimimist;

H.   arvestades, et pooleliolevate rikkumismenetluste arv on endiselt väga suur ning et suur osa neist rikkumistest seondub õigusaktide ülevõtmata jätmise või ebaõige ülevõtmisega;

I.   arvestades, et teatavate direktiivide ülevõtmisest kõrvalehoidmine või ebaõige ülevõtmine võib anda ebaõiglaseid eeliseid;

J.   arvestades, et siseturu direktiivide rakendamine omab Lissaboni agenda ja Göteborgi säästva arengu tegevuskava täitmisel keskset tähtsust;

K.   arvestades, et keskmiselt kulub Euroopa Kohtul rikkumismenetluse menetlemiseks üle 20 kuu;

L.   arvestades, et mõned liikmesriigid ei täida Euroopa Kohtu otsuseid rikkumiste kohta ning sellega kahjustatakse veelgi siseturu toimimist;

M.   arvestades, et liikmesriikide halduskoormus on liiga ränk ning seda põhjustavad nii siseriiklikud kui ka ühenduse õigusaktid,

Rakendamine – siseturu alus

1.   rõhutab, et siseturu direktiivide õigeaegne rakendamine, nõuetekohane ülevõtmine ja kohaldamine on siseturu tulemusliku toimimise eeldus, mis mõjutab ka ELi-sisest konkurentsivõimet ning majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalu;

2.   rõhutab siseturu valdamise tähtsust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab komisjoni rolli kõnealusel eesmärgil partnerluse loomisel asjaomase poliitika koostamise protsessis;

3.   tuletab meelde, et alates 2009. aastast on ülevõtmisel esineva mahajäämuse piirnormiks määratud 1,0 %; nõuab liikmesriikidelt tungivalt tegutsemist selle eesmärgi täitmiseks;

4.   nõuab tungivalt, et eriti suure mahajäämusega liikmesriigid võtaksid kohe vajalikke meetmeid ning et komisjon teeks olukorra parandamiseks nendega tihedat koostööd; märgib, et mõned liikmesriigid on tõestanud, et mahajäämust saab kiiresti ja oluliselt vähendada;

5.   tuletab meelde, et nii liikmesriigid kui ka komisjon peavad suure killustumisteguri osas kiiresti midagi ette võtma;

6.   väljendab kahetsust, et liikmesriigid lisavad mõnikord täiendavaid tingimusi direktiivide ülevõtmisel riiklikku õigusesse; on seisukohal, et sellise tegevusega ("gold plating") takistatakse siseturu efektiivset toimimist;

7.   on seisukohal, et tugev ja konkurentsile avatud siseturg etendab keskset osa Euroopa reageerimisel globaliseerumise väljakutsetele, kuna see edendab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, stimuleerib välisinvesteeringute tulekut Euroopasse ja tagab tarbijaõigused Euroopas; seega tuleb komisjonil uute siseturgu puudutavate algatuste vastu võtmisel võtta arvesse välismõõdet;

8.   tuletab meelde, et avatud ja konkurentsivõimelise siseturu jaoks on vaja paremini suunatud ning rangemaid vahendeid, et tõhustada võitlust võltsimise ja piraatluse vastu;

9.   kutsub liikmesriike üles kehtivate juhiste ja parimate tavade abil võtma kiireid meetmeid siseturu direktiivide nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks; mahajäämuse likvideerimiseks nõuab tungivalt täpsemate abivahendite väljatöötamist;

10.   palub komisjonil kiirendada vaidluste lahendamise protsessi varases staadiumis ning tuua esile need rikkumised, millel on Euroopa kodanike jaoks kõige tõsisemad tagajärjed; samuti ergutab komisjoni koostama kokkuvõtet Euroopa Kohtusse antud rikkumisjuhtumitest, et anda kõnealuste õigusrikkumiste kohta üksikasjalikku teavet;

11.   palub liikmesriikidel täita oma kohustused kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega;

Tulemustabeli kui poliitikakujundamise vahendi arendamine

12.   on seisukohal, et kuigi tulemustabel peaks eelkõige aitama õigusakte nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta, võib seda edasi arendada vahendiks, mis aitab poliitikakujundajatel välja selgitada tõkkeid ja takistusi ning täpsemalt määratleda, kus on vaja uusi algatusi; kutsub komisjoni üles tulemustabelis sisalduvat teavet ja näidikuid, muu hulgas kvaliteeti, töötajate sotsiaalseid tingimusi ning mõju keskkonnale ja kliimamuutusele, laiendama ning süvendama;

13.   palub komisjonil lisada tulevastesse tulemustabelitesse lihtsa sõnastusega kokkuvõtte, et suurendada kodanike ja teised sidusrühmade võimalusi nendega tutvuda; julgustab asjaomaseid ELi ja riiklikke organeid avaldama tulemustabelit oma veebilehtedel ning suurendama pingutusi tulemustabeli tutvustamiseks meedias;

14.   kahetseb, et tulemustabelist ei nähtu, millised direktiivid on veel üle võtmata; arvab, et mõned direktiivid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(3), on siseturu tulemuslikuks toimimiseks teistest olulisemad; palub komisjonil kaaluda küsimust näidikutest, mis peegeldavad paremini direktiivide suhtelist tähtsust tööstuse ja kodanike jaoks eri sektorites; on seisukohal, et sel eesmärgil võib olla asjakohane komisjoni teostatav mõjude hindamine;

15.   tuletab meelde, et ühenduse õigusaktide kvaliteet ja nende rakendamine on siseturu nõuetekohase toimimise seisukohast peamise tähtsusega ja et Euroopa Kohtusse antud teiseste õigusaktide ebaselgete sätete ja ebaõige rakendamisega seotud asjade suur arv näitab ühenduse õigusaktide täpsema koostamise vajadust; kutsub seetõttu komisjoni üles võtta tulemustabelis kasutusele näitajad Euroopa Kohtusse antud menetluste kohta, mis on seotud teiseste õigusaktide kvaliteedi ja nende ebaõige kohaldamisega;

16.   tervitab komisjoni kava võtta kasutusele süstemaatilisem lähenemisviis kesksete kauba- ja teenuseturgude toimimise jälgimisele, et avastada turutõrkeid ja edendada tulemuslikumaid poliitikakujundamise vahendeid; seetõttu nõuab, et tulemustabelisse lisataks rohkem valdkonna- ja liikmesriigipõhist teavet ning et teave oleks täpne; lisaks nõuab riigihangete piiriüleste aspektidega seotud näidikute lisamist;

17.   palub komisjonil tagada vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 34, et kõik komisjoni esitatavad direktiivide ettepanekud sisaldavad erisätteid, millega nõutakse liikmesriikidelt kõnealuste õigusaktide ja ülevõtmismeetmete vastastikuste seoste tabelite koostamist ning nende tabelite edastamist komisjonile; avaldab sellega seoses kahetsust, et liikmesriigid lahjendavad komisjoni ja Euroopa Parlamendi läbipaistvusega seotud püüdlusi, olles selle klausli vastu või tehes sellest sissejuhatava osa mittesiduva põhjenduse;

18.   on seisukohal, et Lissaboni tegevuskava ja Göteborgi säästva arengu tegevuskava täitmine on poliitiline prioriteet ning rõhutab eriti nimetatud kavade täitmiseks vajalike direktiivide rakendamise tähtsust; kutsub nõukogu üles seadma läbivaadatavas 2010. aasta järgses strateegias siseturu küsimused juhtkohale;

19.   tervitab komisjoni kavatsust töötada välja vahendid, mis parandavad ühtse turu poliitikat ja abivahendeid seeläbi, et suurendavad ühtse turu poliitika tõenduspõhisust, sihitust, detsentraliseeritust ja ligipääsetavust ning muudavad selle paremini edastatavaks;

20.   palub komisjonil valdkonnauuringute, ettevõtlusuuringute, tarbijauuringute või muude meetodite abil hinnata õigusaktide rakendamise ühtsust ja kvaliteeti liikmesriikides, et tagada õigustiku tõhus toimimine;

21.   rõhutab asjaolu, et hilinenud ja ebaõige rakendamine ei lase tarbijatel ja ettevõtjatel kasutada oma õigusi, kahjustab Euroopa majandust ning õõnestab usaldust ühtse turu vastu; palub komisjonil välja töötada näidikud kodanikele ja tööstusele hilinenud ja ebaõigest ülevõtmisest põhjustatud kulude mõõtmiseks ja palub komisjonil ka välja töötada näidikud, mis kajastaksid ülevõtmise tulemuslikkuse ja liikmesriikide tuvastatud rikkumismenetluste vahelist suhet;

22.   tervitab komisjoni kavatsust esitada parema õigusloomega seotud täiendavaid algatusi, eelkõige mõju hindamise parandamise ja halduskoormuse vähendamise kaudu, kuna ka nende tegevustega aidatakse kaasa siseturu efektiivsemale toimimisele; on arvamusel, et kõnealused küsimused on omavahel seotud ja neid tuleb käsitleda kooskõlastatult;

23.   tervitab eesmärki vähendada ELi halduskoormust 2012. aastaks 25 % võrra; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid nimetatud eesmärgi saavutamiseks; on seisukohal, et tulemustabeliga tuleks mõõta sellega seotud pingutusi ja edusamme riiklikul ja ühenduse tasandil; palub seetõttu komisjonil lisada tulemustabelisse selle kohta vastav peatükk;

24.   avaldab kahetsust, et kodanikud seisavad endiselt silmitsi mitmete takistustega seoses vaba liikumisega siseturul; märgib sellega seoses, et 15 % 2007. aastal käsitletud SOLVITi juhtudest olid seotud isikute vaba liikumisega ja ELi kodakondsusega; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles suurendama pingutusi isikute vaba liikumise tagamiseks; kutsub ennekõike liikmesriike üles looma tervikteenust pakkuvad teeninduspunktid, kus abistatakse inimesi kõigis siseturul liikumisega seotud õiguslikes ja praktilistes küsimustes; lisaks palub komisjonil töötada tulemustabelisse lisamiseks välja näidikud, millega mõõdetakse isikute vaba liikumisega seotud takistusi;

25.   kordab veel kord, et eesmärk on siseturu õigusaktide parem toimimine; on seisukohal, et parem rakendamine sõltub ka haldusasutuste tegeliku koostöö ja partnerluse arengust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edasi arendama parimate tavade vahetamise süsteeme; rõhutab, et kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste arvukuse tõttu on vaja aktiivselt toetada ja edendada halduskoostööd ning lihtsustamist; juhib tähelepanu sellele, et siseturu infosüsteem võib sel eesmärgil olulist osa etendada;

26.   kutsub liikmesriike üles looma riiklikud siseturuga seotud keskused, et edendada koordineerimist, lihtsustamist ja suurendada nende siseturu toimimisele suunatud pingutuste poliitilist nähtavust; rõhutab, et kõnealused keskused tuleks paigutada olemasolevatesse üksustesse, näiteks liikmesriikide ühtsetesse kontaktpunktidesse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid paremad praktilised teadmised ELi õigusest riigiasutuste kõigil tasanditel, et tagada olukord, kus kodanikud ja ettevõtted ei kannata eeskirjade puuduliku mõistmise tõttu ebavajaliku koormuse ja takistuste all;

27.   tervitab komisjoni tegevust rakendamisprotsessis liikmesriikidega partnerlussuhete loomiseks töörühmade, valdkonnapõhiste võrgustike, liikmesriikide ekspertidega korraldatavate kohtumiste ja rakendamissuuniste kaudu; usub, et komisjoni töö direktiivi 2006/123/EÜ rakendamisel kujuneb edulooks, mida tuleks tulevikus korrata; rõhutab, et parlamenti tuleks rakendamisprotsessidest pidevalt teavitada;

28.   juhib tähelepanu sellele, et rakendamisraskusi õnnestub tihtipeale avastada SOLVIT-võrgustiku kaudu; täheldab murega, et SOLVITi keskused on tihtipeale personaliga puudulikult varustatud ning et ühe juhtumi keskmine menetlusaeg on üle 10 nädala; palub liikmesriikidel tagada SOLVITi keskuste nõuetekohane personaliga varustamine ning liikmesriikidel ja komisjonil suurendada haldustõhusust, et menetlusaegu oluliselt lühendada; kutsub lisaks liikmesriike üles tegema suuremaid pingutusi SOLVIT-võrgustiku teenuste edendamisel sobilike teabekanalite kaudu, et parandada kodanike ja ettevõtete teadlikkust SOLVITi teemal;

29.   tervitab komisjoni kavatsust parandada ettevõtete ja kodanike esitatavate päringute ja kaebuste filtreerimist SOLVITi ja teiste siseturu abiteenuste kaudu, et kindlustada nende viivitamatu suunamine õige haldusorgani poole, olenemata sellest, millise võrgustiku kaudu need päringud või kaebused esitati; rõhutab, et SOLVITiga seotud kogemused tuleks kaasata poliitika koostamisse riiklikul ja ELi tasandil, tehes vajadusel struktuurilisi või regulatiivseid muudatusi;

30.   kutsub komisjoni koostöös parlamendi ja nõukogu eesistujariigiga korraldama igal aastal siseturu foorumit liikmesriikide ja teiste sidusrühmade osavõtul, et selgemini pühenduda õigusaktide nõuetekohasele ja õigeaegsele rakendamisele ning luua keskkond võrdlusnäitajate analüüsimiseks ja parimate tavade vahetamiseks;

31.   kutsub nõukogu üles rohkem tähtsustama siseturuga seotud küsimusi, luues selleks otstarbeks kas eraldi nõukogu koosseisu või seades need ülimaks prioriteediks olemasolevas konkurentsiküsimustega tegelevas nõukogus;

32.   tuletab meelde oma eespool nimetatud resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta, milles nõuti komisjonilt "siseturu testi" koostamist; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid sellise testi sisseviimiseks;

Siseturg ja tarbijaturgude tulemustabelid

33.   on seisukohal, et nii siseturu tulemustabel kui ka tarbijaturgude tulemustabelid aitavad mõlemad siseturgu kodanike ja tarbijate huvides täiustada;

34.   tervitab komisjoni kavatsust parema teabevahetusega siseturu tagamiseks ning on seisukohal, et mõlemad tulemustabelid on olulised sammud selles suunas;

35.   rõhutab, et kuigi need tulemustabelid on omavahel seotud ja nende ühtse edasiarendamise edendamine on oluline, on need suunatud erinevatele adressaatidele, mistõttu peavad toimima eraldi ja kasutama erinevaid näidikute kogumeid;

36.   on seisukohal, et mõlema tulemustabeli kohandamiseks siseturul toimuvate muutustega tuleb korrapäraselt läbi vaadata nende vahelised seosed ja kasutatavad näidikud;

o
o   o

37.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 80. (2) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta (2008/2068(INI))

P6_TA(2008)0422 A6-0304/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti q ning artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Õpetajahariduse kvaliteedi parandamine" (KOM(2007)0392) ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumente (SEK(2007)0931 ja SEK (2007)0933);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(1), mis hõlmab erieesmärki parandada õpetajakoolituse kvaliteeti ja Euroopa mõõdet (artikli 17 lõike 2 punkt e);

–   võttes arvesse kaheksat võtmepädevust, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta eluskestvas õppes – Üleeuroopaline lähteraamistik;(2)

–   võttes arvesse kümneaastast tööprogrammi "Haridus ja koolitus 2010" ja eriti eesmärki 1.1 "Õpetajate ja koolitajate hariduse ja koolituse parandamine"(3), samuti sellele järgnenud ühiseid vahearuandeid selle rakendamise edusammude kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu mitmekeelsuspoliitikat ja komisjoni kõrgetasemelise töörühma aruannet mitmekeelsuse kohta (2007);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. märtsi 2000. aasta Lissaboni erakorralise kohtumise eesistuja järeldusi;

–   võttes Euroopa Ülemkogu 2002. aasta märtsi Barcelona kohtumise eesistuja järeldusi, milles kiideti heaks muu hulgas õpetajate ja koolitajate hariduse ja koolituse parandamise konkreetsed eesmärgid;

–   võttes arvesse nõukogu 5. mai 2003. aasta järeldusi Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemete kohta hariduse ja koolituse valdkonnas (normtasemed)(4);

–   võttes arvesse hariduse, noorte ja kultuuri nõukogu 15.–16 novembri 2007. aasta istungil vastu võetud järeldusi ja eelkõige järeldusi õpetajahariduse kohta(5);

–   võttes arvesse OECD iga kolme aasta tagant läbiviidavat PISA (rahvusvaheline õpilaste hindamise programm) uuringut ja aruannet pealkirjaga "Õpetajad on olulised: Tõhusate õpetajate töölemeelitamine, nende arendamine ja töölhoidmine(2005);"

–   võttes arvesse aruannet "Kuidas on parimate tulemustega koolisüsteemidest saanud parimad" (McKinsey & Co, september 2007);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2007. aasta veebruaris avaldatud uuringut pealkirjaga "Kehalise kasvatuse olukord ja selle tulevikuväljavaated Euroopa Liidus";

–   võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0304/2008),

A.   arvestades, et kõrge kvaliteediga haridus ja koolitus on mitmekesistanud kasu, mida saadakse lisaks töökohtade loomisele ja konkurentsivõime edendamisele, ja need on elukestva õppe tähtsad osad;

B.   arvestades vajadust kasvatada inimesi, et nad oleksid iseseisvad, haritud ja pühendunud ühtsele ühiskonnale, ning arvestades, et õpetamise kvaliteet on globaliseeruvas maailmas väga oluline tegur Euroopa Liidu sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ning töökohtade loomise, konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali edendamise seisukohalt;

C.   arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond võib mängida olulist rolli hariduse ja koolituse arendamises, aidates kaasa paremale õpetajaharidusele;

D.   arvestades, et õpetajakoolituse kvaliteet peegeldub haridustavas ning avaldab otsest mõju mitte ainult õpilaste teadmiste tasemele, vaid ka nende isiksuse kujunemisele, eriti nende koolikogemuse esimestel aastatel;

E.   arvestades, et õpetajad peavad toime tulema järjest suuremate probleemidega, sest õpikeskkonnad muutuvad keerulisemaks ja ebaühtlasemaks; arvestades, et nende probleemide hulka kuuluvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengud, sotsiaalse ja perestruktuuri muutused, paljude koolide erineva taustaga õpilaste mitmetahuline kooslus, mille on kaasa toonud suurenenud sisseränne, multikultuuriliste ühiskondade tekkimine, koolide autonoomsuse suurenemine, mille tagajärjel suurenevad ka õpetajate kohustused, ning vajadus pöörata rohkem tähelepanu üksikute õpilaste õpivajadustele;

F.   arvestades, et kõrge kvaliteediga õpetajaharidus ja õpilaste väga head tulemused on selges ja positiivses korrelatsioonis;

G.   arvestades, et teabe pakkumise suurenemise ja käimasoleva digiteerimise tõttu tuleb arendada suutlikkust massiteabevahendite ja nende sisu tõhusaks kasutamiseks vastavalt isiklikele eesmärkidele ja vajadustele, ning arvestades, et meediaharidus on üks pedagoogilise lähenemisviisi vormidest massiteabevahenditele, mis peaks võimaldama arendada kasutajatel välja kriitilise ja läbimõeldud lähenemisviisi massiteabevahendite kasutamisel;

H.   arvestades, et rohkem kui 80 % algklasside õpetajatest ja 97 % eelkooliõpetajatest Euroopa Liidus on naised, samas kui keskkoolihariduses on nende osakaal üksnes 60 %;

I.   arvestades, et õpetajahariduse kvaliteet võib mõjutada kooli poolelijätjate osakaalu ja vanemate õpilaste lugemisoskust;

J.   arvestades, et eelkooli- ja algharidusel on laste edasistele õpitulemustele erakordselt tähtis mõju;

K.   arvestades, et kuigi üle kogu liidu on kasutusel üle 27 erineva õpetajakoolituse süsteemi, on õpetajate ees seisvad probleemid sellele vaatamata põhimõtteliselt ühesugused kõikides liikmesriikides;

L.   arvestades, et õpetamine on kutsumusamet, kus tööga rahulolu kõrge tase on hea personali tööl hoidmiseks väga tähtis;

M.   arvestades, et vastutuse andmine haridusalase tegevuse eest üksnes õpetajatele oleks ebaõiglane; arvestades vajadust rõhutada, et õpetajate oskus pakkuda nõuetekohast haridust kõigile oma õpilastele, luua keskkond, kus kõik suudavad koos eksisteerida, ja vähendada vägivaldset käitumist on tihedalt seotud tingimustega, kus nad õpetavad, olemasolevate toetusvahenditega, õpiraskustega õpilaste arvuga klassis, koolide sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga, perede koostööga ja saadava sotsiaalse toega; arvestades, et õpetajate pühendumus sõltub suurel määral ühiskonna panustamisest haridusse ning mõlemad tegurid mõjutavad teineteist parema õpetamise huvides;

N.   arvestades, et tuleb püüda kasutada kõiki võimalusi selle tagamiseks, et kõik õpetajad tunneksid, et nende elukutset tunnustatakse ja hinnatakse, arvestades, et suur osa ametialasest identiteedist sõltub sellest, kuidas ühiskond seda tajub;

O.   arvestades, et parimate tulemustega inimeste huvi äratamine õpetajakutse vastu nõuab sotsiaalse tunnustamise, staatuse ja tasustamise samasugust taset;

P.   arvestades, et õpetajatel on tähtis sotsiaalne ja arendav roll, mis ületab traditsiooniliste ainete piirid, ja neil võib olla eeskujuna oluline roll;

Q.   arvestades, et EÜ asutamislepingus, eriti artiklis 13 on sätestatud eesmärk "võrdsed võimalused kõigile", mis on õiguslikuks alguseks võitlusel diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

R.   arvestades, et koolide kvaliteet sõltub suurel määral nende kavade ja juhtimisega seotud autonoomsuse tasemest;

S.   arvestades, et kehalise kasvatuse õpetajate asjakohane kutsekvalifikatsioon mängib väga olulist rolli laste füüsilises ja vaimses arengus ning nende julgustamisel, et nad võtaksid omaks tervisliku eluviisi,

1.   avaldab tugevat toetust uurimistulemusele, et õpetajahariduse kvaliteedi tõstmine parandab oluliselt õpilaste tulemusi;

2.   on seisukohal, et laiema ja parema kvaliteediga õpetajahariduse andmine koos poliitikaga, mille eesmärk on tööle võtta parimad õpetajakandidaadid, peaks olema kõikide haridusministeeriumide prioriteet;

3.   on arvamusel, et täiendavad hariduskulud tuleks suunata valdkondadesse, mis aitavad õpilaste tulemuste parandamisele kõige rohkem kaasa;

4.   rõhutab, et liikmesriigid peavad osutama suuremat tähelepanu õpetajakoolitusele ja eraldama sellele rohkem vahendeid, kui eesmärgiks on Lissaboni strateegia "Haridus ja koolitus 2010" eesmärkide edukas täitmine, nimelt hariduse kvaliteedi tõstmine ja elukestva õppe tugevdamine terves liidus;

5.   soovitab tungivalt edendada õpetajate pidevat ja ühtset tööalast enesetäiendamist kogu tööea jooksul; soovitab, et kõikidel õpetajatel oleks korrapärased akadeemilised, tööalased ja rahalised võimalused, näiteks riiklikud stipendiumid, oma oskusi, kvalifikatsiooni ja pedagoogilisi teadmisi parandada ja ajakohastada; on seisukohal, et nimetatud koolitusvõimalused tuleb struktureerida nii, et kvalifikatsioone tunnustataks kõikides liikmesriikides;

6.   rõhutab vajadust tugevdatud riikidevahelise dialoogi ja kogemuste vahetamise järele, eriti pideva tööalase enesetäiendamise pakkumise ja tõhususe osas eel-, alg- ja keskkooli õpetajate hariduse valdkonnas;

7.   nõuab tungivalt erilise tähelepanu pööramist uute õpetajate esmasele sisseelamisele; toetab toetusvõrkude ja mentorlusprogrammide arendamist, mille kaudu tõendatud töökogemuse ja suutlikkusega õpetajad võivad mängida võtmerolli uute kolleegide koolitamisel, eduka tööea jooksul omandatud teadmiste jagamisel, meeskonnaõppimise edendamisel ja uute töötajate töölt lahkumise vastu võitlemisel; on veendunud, et õpetajad võivad koos töötades ja õppides aidata parandada kooli tulemusi ja üldist õpikeskkonda;

8.   palub liikmesriikidel tagada, et kui keskendutakse endiselt parimate õpetajate töölevõtmisele ja tööl hoidmisele, eriti õpetajaameti piisavalt ligitõmbavaks muutmise abil, esindaks õpetajaskonna koosseis kõikidel koolihariduse tasanditel ühiskonna sotsiaalset ja kultuurilist mitmekesisust;

9.   toob esile tiheda seose, mis on õpetamise atraktiivsuse ja heade ametis edenemise väljavaadete ning motiveeritud, väga heade tulemustega lõpetajate ja juba töötavate õpetajate eduka töölevõtmise vahel; soovitab tungivalt liikmesriikidel võtta täiendavaid meetmeid, et tekitada õpetamise kui elukutse vastu huvi kõige paremate lõpetajate seas;

10.   rõhutab, et eriti oluline on soolise võrdõiguslikkuse poliitika; rõhutab samuti, et oluline on tagada eel- ja algkooli õpetajate kvaliteet ja, et nad saaksid oma ülesannete täitmiseks vajalikku asjakohasel tasemel sotsiaalset ja kutselist tuge;

11.   tunnistab õpetajate jätkuva osaluse tähtsust töö- ja arutelurühmades, mis on seotud nende õpetamistegevusega; usub, et nimetatud tööd peavad toetama mentorid ja haridusvaldkonna ametiasutused; on seisukohal, et osalemine kriitilises järelemõtlemises õpetamisprotsessi üle peaks süstemaatiliselt looma suuremat huvi õpetajate töökohustuste vastu ja seega parandama nende tulemusi;

12.   nõuab kindlalt, et koolil peab olema oluline roll laste ühiskondlikus elus ja hariduses, samuti neile teadmiste ja oskuste andmisel demokraatlikus ühiskonnas osalemiseks; rõhutab, et õpetajatele tõhusate pedagoogiliste koolitusmeetodite väljatöötamisse on vaja kaasata kvalifitseeritud, pädevad ja kogenud õpetajad;

13.   kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklikus haridussüsteemis tohivad kehalise kasvatuse tunde anda üksnes nõuetekohaselt kvalifitseeritud kehalise kasvatuse õpetajad;

14.   juhib tähelepanu suurtele erinevustele õpetajate keskmise palga vahel mitte ainult liikmesriikides, vaid ka võrreldes riikide keskmise sisstuleku ja sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta; usub, et õpetajad on väärt head palgapaketti, millega kajastataks nende tähtsust ühiskonnas, ning kutsub üles võtma meetmeid, et hoida ära parimate õpetajate siirdumist paremini tasustatud töökohtadele erasektoris, eelkõige teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas;

15.   rõhutab, et õpetajad peaksid olema paremini valmistunud toimetulekuks neile esitatud paljude uute nõudmistega; tunnistab probleeme, kuid ka võimalusi, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengud õpetajatele tekitavad; toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase hariduse esmatähtsust alus- ja järelkoolituses, et tagada ajakohased teadmised viimaste tehnoloogiaarengute ning nende rakenduste kohta haridusvaldkonnas ja et õpetajatel oleksid vajalikud oskused nende kasutamiseks õppetöös;

16.   on arvamusel, et koolituse eesmärk peaks muu hulgas olema pakkuda õpetajatele uuenduslikku raamistikku, mida nad vajavad keskkonnaperspektiivi süvalaiendamiseks oma tegevusse ja uutesse teemavaldkondadesse; pooldab kohalikke seminare, mille eesmärk on vastata konkreetses kontekstis tuvastatud vajadustele, ning kursuseid, mis on mõeldud vastava asutuse töötajatele eesmärgiga rakendada konkreetseid projekte, mille puhul arvestatakse nende vajadusi ja nende konkreetset konteksti;

17.   rõhutab, et õpetajate liikuvuse, parema koostöö ja rühmatöö abil saaks parandada õpetamismeetodite loovust ja uuenduslikkust ning hõlbustaks õppimist, mis põhineb parimatel tavadel;

18.   kutsub komisjoni üles suurendama rahalisi vahendeid, mida saab kasutada õpetajahariduse toetamiseks elukestva õppe programmi abil ja eriti õpetajate vahetamiseks naaberriikide ja -piirkondade koolide vahel; rõhutab, et liikuvus hõlbustab õpetamisega seotud ideede ja parimate tavade levimist ning parandab võõrkeelte oskust ja teadlikkust teistest kultuuridest; rõhutab, et õpetajad peaksid kasutama paremaid keeleõppimisvõimalusi kogu tööea jooksul, mis muu hulgas suurendab nende võimalusi osa saada liidu liikuvusprogrammidega pakutavatest võimalustest;

19.   nõuab meediaõpingute esmatähtsaks seadmist õpetajakoolituses ning meediaõpingute moodulite kohustuslikuks muutmist õpetajate alushariduses;

20.   rõhutab Comeniuse ja Comenius-Regio koolide partnerluse programmi olulist rolli õpetajate liikuvuse raames;

21.   avaldab tugevat toetust võõrkeelte õppimisele alates väga noorest east ja keeletundide lisamisele kõikidesse algastme õppekavadesse; rõhutab, et piisavad investeeringud võõrkeeleõpetajate töölevõtmisse ja koolitusse on selle eesmärgi saavutamiseks väga tähtis;

22.   rõhutab, et iga õpetaja peaks olema eeskujuks oma keele väga hea oskusega, kuna see on oluline vahend mõtete korrektseks edastamiseks ja lihtsustab õpilastel ülejäänud ainete õppimist, arendades samas nende suhtlemisoskust, mis on üha olulisem tegur mitmes kutsetegevuses;

23.   rõhutab vajadust selle järele, et kõikides liikmesriikides oleks õpetajatel tunnistus selle kohta, et nad valdavad vähemalt ühte võõrkeelt;

24.   nõuab meediapädevuse edendamist koolis, täiskasvanukoolituses ja õpetajate kaugõppes meediaõpingute ja elukestva õppe raames koostöö abil ametiasutuste ja erasektori vahel;

25.   rõhutab, et miski ei asenda aega, mida õpetaja veedab klassiruumis koos õpilastega, ja on mures selle pärast, et kasvav haldus- ja paberitöö võivad õpetamiseks ja tundideks ettevalmistamise aega vähendada;

26.   nõuab kodanikuõpetuse muutmist kohustuslikuks aineks õpetajakoolituses ja koolides, et õpetajatel ja õpilastel oleksid vajalikud teadmised kodanikuõigustest ja -kohustustest ja Euroopa Liidust ning nad oskaksid analüüsida ja kriitiliselt hinnata teemakohast poliitilist ja sotsiaalset olukorda ning arenguid;

27.   on seisukohal, et igal koolil on ainulaadne side kohaliku kogukonnaga ja koolijuhtidel peaksid olema suuremad otsustamisvolitused, mis võimaldaks neil edukalt lahendada nende keskkonnale iseloomulikke haridusprobleeme ja õpetamisnõudeid koostöös vanemate ja kohaliku kogukonna sidusrühmadega; rõhutab, et äärmiselt mitmekesise taustaga sisserändajate saabumise tõttu tuleb õpetajaamet muuta eriti teadlikuks kultuuridevahelistest probleemidest ja arengutest, mitte üksnes koolis, vaid ka peredes ja nende vahetus kohalikus keskkonnas, kus mitmekesisus on väga suur;

28.   rõhutab Comeniuse programmi väga kasulikku mõju õpetajatele ja selle olulisust väikestele kogukondadele, eriti sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud piirkondadele, kuna sellega edendatakse kaasatust ja suuremat teadlikkust Euroopa mõõtme kohta hariduse valdkonnas;

29.   tunneb heameelt liikmesriikide kokkuleppe üle teha koostööd õpetajahariduse poliitika koordineerimise suurendamiseks, eelkõige avatud koordineerimismeetodi abil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult seda võimalust üksteiselt õppida ja nõuab, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks selle valdkonna ajakava ja arengute osas;

30.   rõhutab vajadust parema õpetajakoolituse statistika järele kogu liidus, et soodustada teabevahetust, tihedamat koostööd ja parimate tavade vahetust; teeb ettepaneku, et liikmesriigid kehtestaksid koostöös komisjoniga süsteemid, millega tagatakse eelkooli-, alg- ja keskkooliõpetajate hariduse võrreldavate andmete kerge kättesaadavus;

31.   on seisukohal, et koolivägivalla vastu võitlemiseks on oluline saavutada tihedam koostöö õppealajuhatajate ja lapsevanemate vahel ning luua vahendid ja kord selle nähtuse vastu tõhusalt võitlemiseks;

32.   rõhutab sootundliku õpetamise ja soolise aspekti olulisust õpetajakoolituses;

33.   kutsub komisjoni üles levitama liikmesriikide parimate tavade mudeleid, mis parandavad üldisi elus toimetuleku oskusi kooliprojektide kaudu, näiteks tervislik toitumine ja sport, kodundusõpe ja eraisiku finantsplaneerimine;

34.   kutsub liikmesriike üles lisama õpetajakoolitusse konfliktilahendamise programme, et õpetajad õpiksid uusi strateegiaid igasuguste klassiruumis toimuvate konfliktide lahendamiseks ning ka vägivalla ja agressiooniga toimetulekuks;

35.   kutsub liikmesriike üles lisama õpetajakoolitusse põhiteadmisi Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja nende toimimisviisi kohta ning korraldama õpetajatele-praktikantidele otstarbekaid külastusi Euroopa Liidu institutsioonidesse;

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OECD-le, Unescole ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45. (2) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10. (3) EÜT C 142, 14.6.2002, lk 7. (4) ELT C 134, 7.6.2003, lk 3. (5) ELT C 300, 12.12.2007, lk 6. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0503.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta (2008/2070(INI))

P6_TA(2008)0423 A6-0302/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon" (KOM(2006)0208);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Euroopa ajupotentsiaali aktiveerimine: kuidas ülikoolid saaksid anda oma täispanuse Lissaboni strateegia rakendamisse" (KOM(2005)0152);

–   võttes arvesse aruannet pealkirjaga "Tähelepanu keskmes on kõrghariduse struktuur 2006/07– Bologna protsessi areng osalevates riikides" (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2007);

–   võttes arvesse Eurobaromeetri 2007. aasta märtsi uuringut "Vaated kõrghariduse reformidele";

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2007. aasta seisukohta esimesel lugemisel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas(1);

–   võttes arvesse nõukogu 23. novembri 2007. aasta resolutsiooni ülikoolide moderniseerimise kohta Euroopa konkurentsivõime nimel ülemaailmses teadmistepõhises majanduses;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13.–14. märtsi 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0302/2008),

A.   arvestades, et Bologna protsessi eesmärk on luua 2010. aastaks Euroopa kõrgharidusruum, sealhulgas reformida kõrgharidust, eemaldada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust takistavad viimased piirangud ning parandada Euroopas kõrghariduse kvaliteeti, atraktiivsust ja konkurentsivõimet;

B.   arvestades, et üliõpilaste liikuvus ja hariduse kvaliteet peavad jääma Bologna protsessi põhielementide hulka;

C.   arvestades, et üliõpilaste liikuvus loob uued kultuurilised, sotsiaalsed ja akadeemilised väärtused ning pakub võimalusi isiklikuks arenguks ja akadeemiliste standardite ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

D.   arvestades, et üliõpilaste liikuvus ei ole paljudele üliõpilastele, teadlastele ja muudele töötajatele eelkõige uuemates liikmesriikides ikka veel kättesaadav peamiselt ebapiisavate stipendiumide tõttu; arvestades, et takistused on hästi teada ja neile on korduvalt viidanud paljud arutluses osalevad sidusrühmad;

E.   arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata üliõpilaste õppimise, elamise ja liikuvuse kulude asjakohasele rahastamisele;

F.   arvestades, et Euroopa Parlament on üliõpilaste liikuvuse seadnud pidevalt oma eelarveprioriteediks ning püüdnud tagada ühenduse haridusprogrammide rahastamise piisavat taset; arvestades, et Euroopa Parlamendi kindel seisukoht selles küsimuses on hoolimata nõukogu poolt tehtud kärbetest komisjoni ettepanekus toonud kaasa elukestva õppe ja Erasmus Munduse programmide assigneeringute suurenemise, mille üle peeti läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) ja hiljutise eelarvemenetluse raames;

G.   arvestades, et asjakohaste poliitikate ja meetmete väljatöötamiseks, jälgimiseks, võrdlemiseks ja hindamiseks on vaja usaldusväärseid statistilisi andmeid, mis käsitlevad üliõpilaste liikuvust;

H.   arvestades, et informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamine moodustab elukestva õppe strateegia nurgakivi ning selles protsessis tuleb tunnustada ka täiskasvanuhariduse tähtsust;

I.   arvestades, et võimalust välismaale minna ei tohiks takistada halduslike, rahaliste ja keeleliste piirangutega;

J.   arvestades, et liikuvus soodustab võõrkeelte õppimist ja parandab üldist suhtlemisoskust;

K.   arvestades, et ülikoole tuleb viivitamatult reformida ja uuendada kvaliteedi, õppestruktuuri, innovatsiooni ja paindlikkuse osas;

L.   arvestades, et õpetamise kvaliteet on sama oluline kui teadustegevuse kvaliteet ning seda oleks vaja reformida ja ajakohastada kogu Euroopa Liidus, ning arvestades, et need kaks mõõdet on tihedalt seotud;

M.   arvestades, et erinevad riiklikud tunnustamissüsteemid takistavad oluliselt üliõpilaste võrdset kohtlemist ja edasiminekut seoses Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa tööturuga;

N.   arvestades, et liikuvusele võivad takistuseks saada mõlemad järgmised asjaolud: läbitud kursuseid ei tunnustata täielikult ja nõuetekohaselt ning saadud kraadid ei ole võrdväärsed;

O.   arvestades, et kõikides Bologna protsessile alla kirjutanud riikides tuleb viivitamatult rakendada, kooskõlastada ja edendada ühtset lähenemisviisi,

P.   arvestades, et Bologna protsess peab looma uue progressiivse haridusmudeli, mis tagab hariduse kättesaadavuse kõigile, kusjuures peamiseks eesmärgiks on anda edasi teadmisi ja väärtusi ning luua tuleviku tarvis jätkusuutlik ühiskond, mis on teadlik ja vaba sotsiaalsest ebavõrdusest,

1.   on arvamusel, et üliõpilaste liikuvuse ja eri haridussüsteemide kvaliteedi parandamine peaks olema esmatähtis Bologna protsessi põhieesmärkide uuesti määratlemisel pärast 2010. aastat;

2.   rõhutab, et üliõpilaste liikuvuse saavutamiseks tuleb võtta meetmeid erinevates poliitikavaldkondades; liikuvuse erinevad aspektid ei kuulu ainult kõrghariduse valdkonda, vaid ka sotsiaal-, rahandus-, sisserände- ja viisapoliitika alla;

3.   tervitab liikmesriikide valitsustevahelise koostöö raames tehtavaid pingutusi, et parandada hariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet liidus, eelkõige liikuvuse edendamise, kvalifikatsioonide tunnustamise ja kvaliteedi tagamise kaudu, eriti arvestades finantsraamistiku rubriigi 1a väikesest varust tingitud piiratud tegevusruumi;

4.   on arvamusel, et tuleks jätkata konsultatsioonimeetodit, mida kasutavad kõik protsessis osalevad sidusrühmad: asutused ja üliõpilaste esindajad peaksid tegema tihedat koostööd, et eemaldada liikuvust takistavad viimased piirangud ja lahendada probleemid, mis on seotud kvaliteedi ja Bologna protsessi rakendamisega;

5.   juhib tähelepanu sellele, et Bologna protsessi rakendamisel tuleks erilist tähelepanu pühendada tihedale ja intensiivsele koostööle ja kooskõlastamisele Euroopa teadusruumiga;

Üliõpilaste liikuvus: kvaliteet ja tõhusus

6.   rõhutab, et üliõpilaste liikuvuse ja sotsiaal-majandusliku olukorra kohta on hädasti vaja võrreldavat ja usaldusväärset statistikat, nagu ühised näitajad, kriteeriumid ja võrdlusuuringud, et leevendada praegust andmete vähesust ja edendada heade tavade vahetamist;

7.   kutsub ülikoole üles parandama ja lihtsustama nii välisüliõpilastele kui ka välismaale õppima minevatele üliõpilastele elektrooniliselt ja mitteelektrooniliselt antavat teavet; kutsub ülikoole ja Erasmuse programmi riiklikke büroosid üles tegema koostööd üliõpilasorganisatsioonidega, et teha kogu vajalik teave õigeaegselt kättesaadavaks; kutsub ülikoole üles toetama üliõpilaste õigusi kooskõlas oma kohustustega, mis nad on võtnud Erasmuse ülikoolihartaga liitudes;

8.   rõhutab, et Bologna protsessi eesmärkide täitmiseks peab üliõpilaste ja teadlaste liikumine olema mõlemapoolne; rõhutab erinevusi praegustes suundumustes ja eriti vähest liikumist liikmesriikidesse, mis ühinesid ELiga 2004. ja 2007. aastal;

9.   juhib tähelepanu sellele, kui oluline on välisüliõpilaste juhendamine nende sotsiaalse, kultuurilise ja keelelise integratsiooni eesmärgil;

10.   rõhutab, et parem keelteoskus on märkimisväärne eelis ja üks üliõpilaste liikuvuse põhjuseid ning et oluline on intensiivsete keelekursuste pakkumine välisüliõpilastele enne Erasmuse programmi õppeperioodi ja/või selle ajal;

Kõrghariduse reformimine ja ülikoolide kaasajastamine: kvaliteet, innovatsioon ja paindlikkus

11.   kutsub liidu ülikoole üles viima läbi õppekavade innovaatilist, ulatuslikku ja metoodilist reformi, kuna ambitsioonikas ja kvaliteetne sisu ning korralduse ümberstruktureerimine on olulise tähtsusega üliõpilaste liikuvuse ja suurema paindlikkuse saavutamise jaoks; kutsub nn liikuvuse õppeperioodi sisse viimist kõikidesse kraadiõppeprogrammidesse, et võimaldada üliõpilastel välismaale minna;

12.   nõuab, et rõhutataks vajadust ühiste Euroopa doktoriõppeprogrammide järele, millega edendataks doktorantide liikuvust ja raamistiku loomist Euroopa doktorikraadile;

13.   rõhutab, kui oluline roll on õpetamise kvaliteedil ja pädevusel, arvestades, et kvalifitseeritud õpetajate areng ja pidev koolitus kõikides õppevaldkondades on olulise tähtsusega, et tõsta õpetamise atraktiivsust ja tõhusust ning saavutada Bologna protsessi eesmärgid;

14.   kordab, et vaja on tihendada riikidevahelist dialoogi ning teabe ja kogemuste vahetust, et soodustada õpetajakoolituse, sealhulgas algastme õpetajate koolituse lähenemist ning pideva professionaalse arengu tõhusust;

Üliõpilaste liikuvuse ja sotsiaalse mõõtme rahastamine ning nendesse investeerimine

15.   nõuab ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit üliõpilastele eriabi andmist, pakkudes neile näiteks odavat ja korralikku majutust, arvestades, et pärast saabumist on sageli vaja lisatuge;

16.   soovitab ühtse Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõttu, et soodustada liikuvust ja võimaldada üliõpilastele majutus- ja elamiskulude puhul hinnaalandust;

17.   kutsub liikmesriike ja pädevaid ametiasutusi üles tagama võrdset ja üldist juurdepääsu liikuvusele, kasutades selleks lihtsat, paindlikku ja läbipaistvat stipendiumide määramise korda ning andes täiendavat rahalist toetust kulukate sihtkohtade puhul ja üliõpilastele, kes seda vajavad; peab väga tähtsaks, et üliõpilased saaksid selle toetuse enne lahkumist, et vältida nende ülemäärast finantskoormust;

18.   tervitab asjaolu, et seoses mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega, mis on ette nähtud 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud deklaratsioonis, võiks kaaluda haridusprogrammide ja eelkõige Erasmuse stipendiumide jaoks ette nähtud rahastamispaketi suurendamist sõltuvalt programmi jälgimise ja hindamise tulemustest;

19.   juhib tähelepanu asjaolule, et tuleks võtta kasutusele ja soodustada üliõpilaste liikuvuse rahastamise uusi vahendeid, nagu intressivabad laenud ja/või ülekantavad laenud;

20.   kutsub Euroopa ülikoole üles tegema koostööd erasektoriga (nt majandus- või äriorganisatsioonid nagu kaubanduskojad), et leida uusi tõhusaid mehhanisme üliõpilaste liikuvuse kaasrahastamiseks igas õppetsüklis (bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe), parandades seeläbi haridussüsteemide kvaliteeti;

21.   soovitab viljaka dialoogi pidamist ja kahepoolset mõttevahetust äriühingute ja ülikoolide vahel, et luua innovaatilisi partnerlussidemeid ja proovida uusi koostööviise;

Diplomite kvaliteet ja täielik tunnustamine

22.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama üleeuroopaliste lähteraamistike rakendamist (Bologna kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas, Euroopa kvaliteeditagamise normid ja suunised ning kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsioon), et luua Euroopa kõrgharidusruum;

23.   rõhutab seega ulatusliku, ühtse ja tõhusa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutuselevõtu hädavajalikkust, selleks et üliõpilaste ja akadeemikute kvalifikatsiooni oleks kogu Euroopa ulatuses lihtne üle kanda tänu ühele ühisele raamistikule;

24.   rõhutab, et kolmeastmelise kraadisüsteemi (bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad) võiks muuta paindlikumaks, eeskätt kasutades esimese ja teise astme puhul süsteemi 3 + 2 asemel süsteemi 4 + 1; märgib, et mõnel alal võiks see kraadi omanike suurema liikuvuse ja parema tööalase konkurentsivõime huvides paremini sobida;

25.   nõuab, et ülikoolide poolt heaks kiidetud praktika ning muude informaalsete ja mitteformaalsete liikuvuse kogemuste eest antaks ECTS ainepunkte ning neid tunnustataks õppekava osana;

Bologna protsessi rakendamine kõikides osalevates riikides

26.   kutsub liikmesriikide pädevaid ametiasutusi ja Euroopa ülikoole üles innustama ja edendama parimate tavade vahetamist ja teadlikkust tõstvaid algatusi;

27.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid viisamenetlusi ja vähendaksid vastavaid halduskulusid liikuvatele üliõpilastele, eelkõige Ida-Euroopa liikmes- ja kandidaatriikide osas, kooskõlas viisasid käsitlevate ELi direktiividega;

o
o   o

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 219 E, 20.8.2008, lk 68.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õigusaktide kohandamise kohta komiteemenetlust käsitleva uue otsusega (2008/2096(INI))

P6_TA(2008)0424 A6-0345/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(1) ja mida on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ(2) (edaspidi mõlemad "komiteemenetluse otsus");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldust nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsuse kohta, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2006/512/EÜ)(3);

–   võttes arvesse kokkulepet Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) rakendamise korra kohta(4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku ja artiklit 202;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 290 ja 291;

–   võttes arvesse 8. mai 2008. aasta otsust institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) rakendamise korra kohta(5);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0345/2008),

A.   arvestades, et õigusaktide kvaliteedi huvides ilmneb üha sagedamini vajadus delegeerida komisjonile õigus arendada õigusaktide mitteolemuslikke või tehnilisi osi ning kohandada õigusakte kiiresti, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja majandusmuutusi; arvestades, et sellise volituste delegeerimise lihtsustamiseks tuleb seadusandjale anda institutsioonilised vahendid, et ta saaks nende volituste kasutamist kontrollida;

B.   arvestades, et siiani ei olnud liidu seadusandajal selliseks delegeerimiseks muud võimalust kui kasutada EÜ asutamislepingu artiklit 202; arvestades, et selle sätte kasutamine ei ole olnud rahuldav, sest see osutab komisjoni rakendusvolitustele ja nende suhtes kohaldatavale kontrollimenetlusele, mille üle nõukogu otsustab ühehäälselt pärast seda, kui ta on Euroopa Parlamendiga lihtsalt konsulteerinud; arvestades, et see kontrollimenetlus tugineb peaasjalikult liikmesriikide ametnikest koosnevate komiteede tegevusele ja parlament oli sellisest menetlusest kuni nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse (mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) vastuvõtmiseni välja jäetud;

C.   arvestades, et komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 tuuakse sisse meetmed, mille raames nähakse kaasotsustamise korras ette vastuvõetud põhiõigusaktidega ette üldmeetmete vastuvõtmine, mille eesmärgiks on muuta kõnealuse akti vähemolulisi sätteid, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades; arvestades, et see on liidu seadusandja ülesanne teha iga õigusakti puhul eraldi kindlaks selle olulised osad, mida saab muuta ainult seadusandliku tavamenetluse korras;

D.   arvestades, et komiteemenetluse otsusega kohaldatakse niinimetatud kvaasiseadusandlikele meetmetele kontrolliga regulatiivmenetlust, mille puhul parlament osaleb täiel määral kontrolli teostamises selliste meetmete üle ning võib lükata tagasi komisjoni kavandatavad meetmed, mis väljuvad põhiaktis sätestatud rakendusvolituste raamidest, või eelnõu, mis ei vasta põhiakti eesmärgile või sisule või ei järgi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

E.   arvestades, et uus menetlus tagab demokraatliku kontrolli olemuselt kvaasiseadusandlike rakendusmeetmete üle, asetades mõlemad kaasseadusandjad – Euroopa Parlamendi ja nõukogu – võrdsesse olukorda ja kaotades seega ühe tõsisema demokraatia puuduse avaldumise aspekti liidus; arvestades, et komiteemenetluse otsus võimaldab delegeerida komisjonile enamiku õigusaktide tehnilistest aspektidest ja nende kohandamise, tagades seega, et seadusandja keskendub olulistele aspektidele ja ühenduse õigusaktide kvaliteedi parandamisele;

F.   arvestades, et kui rakendusmeetmetel on komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud tunnusjooni, ei ole uus kontrolliga regulatiivmenetlus vabatahtlik, vaid kohustuslik;

G.   arvestades, et käimasolev õigustiku kohandamine komiteemenetluse otsusega ei ole veel lõpetatud, sest veel on jäänud õigusakte, milles nähakse ette rakendusmeetmed, millele tuleks kohaldada uut kontrolliga regulatiivmenetlust;

H.   arvestades, et komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 nimetatud tingimustele võivad vastata mitte ainult siiani kontrolliga regulatiivmenetluse raamesse jäävad rakendusmeetmed, vaid ka mõned korralduskomitee menetluse ja nõuandemenetluse kohaldamisalasse jäävad meetmed;

I.   arvestades, et Lissaboni lepinguga viiakse sisse õigusnormide hierarhia ja luuakse mõiste "delegeeritud õigusakt", s.t seadusandlik akt, millega komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi; arvestades, et Lissaboni lepingus käsitletakse ka rakendusakte uuel viisil ja sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kaasotsustamismenetlus kui menetlus, mille kohaselt võetakse vastu määrus, mis käsitleb rakendusaktide üle liikmesriikide poolt läbiviidava kontrolli mehhanisme;

J.   arvestades, et Lissaboni lepingu vastavate sätete kohaldamine tingib vajaduse institutsioonidevaheliste intensiivsete ja keerukate läbirääkimiste järele, ning arvestades, et järelikult tuleks praegune kohandamine lõpetada võimalikult kiiresti ja kindlasti enne Lissaboni lepingu jõustumist;

K.   arvestades, et juhul, kui Lissaboni leping jõustub, tuleb asuda uue ja keerukama kohandamise juurde, mis hõlmab õigustiku kohandamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 (õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine); arvestades, et ehkki delegeeritud õigusakti määratlus Lissaboni lepingus on sarnane komiteemenetluse otsuses sätestatud kvaasiseadusandlike meetmete mõistega, ei ole need kaks mõistet identsed ja mainitud kahes õigusaktis sätestatud menetluskorrad on täiesti erinevad; seetõttu ei saa käimasolevat kohandamist käsitleda kui selget pretsedenti tulevikuks;

L.   arvestades, et samal põhjusel ei saa käimaoleva kohandamise tulemusi iga õigusakti osas käsitleda kui pretsedenti tulevikuks;

M.   arvestades, et kasulik oleks, kui institutsioonid lepiksid omavahel kokku delegeeritud õigusaktide standardsõnastuse osas, mida komisjon korrapäraselt õigusakti eelnõudesse lisaks, ehkki seadusandjale jääks vabad käed selle muutmiseks; arvestades, et vajalik on asuda kaasotsustamismenetluse korras määruse vastuvõtmise juurde, millega sätestatakse rakendusaktide üle liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanismid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291,

1.   palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu asjakohaste artiklite alusel õigusakti ettepanekud, millega viiakse lõpule komiteemenetlusega kohandamine; nõuab nende ettepanekute koostamisel institutsioonidevaheliste arutelude arvestamist ja et käsitletaks eelkõige käesolevas lisas loetletud õigusakte;

2.   palub komisjonil esitada asjakohased õigusakti ettepanekud ülejäänud ja eelkõige käesolevas lisas nimetatud õigusaktide kohandamiseks komiteemenetluse otsusega;

3.   palub, et komisjon esitaks juhul, kui käimasolevat kohandamismenetlust ei lõpetata enne Lissaboni lepingu jõustumist, asjakohased õigusakti ettepanekud, et kohandada õigusakte, mida ei ole selleks ajaks veel kohandatud, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ettenähtud uue korraga;

4.   palub, et komisjon esitaks igal juhul pärast Lissaboni lepingu jõustumist kogu ühenduse õigustiku uue korraga kohandamiseks vajalikud asjakohased õigusakti ettepanekud;

5.   palub, et komisjon esitaks niipea kui võimalik õigusakti ettepaneku eelnõu eesmärgiga võtta vastu määrus, millega sätestatakse juba ette eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes, kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikega 3;

6.   nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks täiendavad vahendid kõigi komiteemenetluste jaoks mitte ainult käesoleval üleminekuajal, vaid ka Lissaboni lepingu võimaliku jõustumise ettevalmistamiseks, tagamaks, et iga kolme institutsiooni vaheline komiteemenetlus toimiks rahuldavalt;

7.   märgib, et esitatud nõudmised järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellega kaasnev loetelu komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

RESOLUTSIOONI LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Euroopa Parlament palub komisjonil esitada vastavad õigusakti ettepanekud, et kohandada järelejäänud õigusakte nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ, sealhulgas eelkõige:

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 2000. aasta direktiiv 2000/15/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta(6);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2000. aasta direktiiv 2000/25/EÜ, põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ(7);

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta(8);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/43/EÜ, millega muudetakse direktiivi 92/23/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste rehvide ja nende paigaldamise kohta(9);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/53/EÜ, millega määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted, ning direktiive 70/524/EMÜ, 96/25/EÜ ja 1999/29/EÜ loomasöötade kohta(10);

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märts 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)(11);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2002. aasta direktiiv 2002/33/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 90/425/EMÜ ja 92/118/EMÜ loomsetele kõrvalsaadustele esitatavate tervishoiunõuete osas(12);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/3/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 70/156/EMÜ ja 80/1268/EMÜ N1-kategooria sõidukite süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu osas(13);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ(14);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/33/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega(15);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ(16);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ(17);

–   nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999(18);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(19).

(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (2) ELT L 200, 22.7.2006, lk 11. (3) ELT C 255, 21.10.2006, lk 1. (4) ELT C 143, 10.6.2008, lk 1. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0189. (6) EÜT L 105, 3.5.2000, lk 34. (7) EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1. (8) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. (9) EÜT L 211, 4.8.2001, lk 25. (10) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55. (11) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1. (12) EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14. (13) ELT L 49, 19.2.2004, lk 36. (14) ELT L 157, 30.4.2004, lk 33. (15) ELT L 191, 22.7.2005, lk 59. (16) ELT L 310, 25.11.2005, lk 10. (17) ELT L 161, 14.6.2006, lk 12. (18) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. (19) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 23. septembri 2008. aasta resolutsioon koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide komisjonile (2007/2238(INI))

P6_TA(2008)0425 A6-0338/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 1976. aasta teist direktiivi 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljandat direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid(2);

–   võttes arvesse nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmendat direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid(3);

–   võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta(4);

–   võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega(6);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta direktiivi 2001/107/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ, et reguleerida fondivalitsejate ja lihtsustatud emissiooniprospektidega seonduvat(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta direktiivi 2001/108/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ seoses avatud investeerimisfondide (UCITS) investeeringutega(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust(9);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta(10);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta(11) (pensionifondide direktiiv);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/51/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta(12);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(13);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta(14);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(15);

–   võttes arvesse komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega(16) (finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi rakendusdirektiiv);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele(17);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivi 2005/1/EÜ, millega luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur(18);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(19);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)(20) (kapitalinõuete direktiiv);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)(21) (kapitali adekvaatsuse direktiiv);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta(22);

–   võttes arvesse komisjoni 21. aprilli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solvency II) (KOM(2008)0119) (Solvency II ettepanek);

–   võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatist "Riskikapitalifondide piiriüleste investeeringute takistuste kõrvaldamine" (KOM (2007)0853);

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni riskifondide ja tuletisväärtpaberite tuleviku kohta(23);

–   võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni varahalduse kohta(24) ja 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni varahaldus II kohta(25);

–   võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta(26), eriti selle lõiget 19;

–   võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste osa): uue etapi käivitamine (2008–2010) (27);

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni dokumenti väärtpaberite reguleerimise eesmärkide ja põhimõtete kohta 2003. aasta maist, milles käsitletakse muu hulgas kollektiivsete investeerimisskeemide, sh riskifondide turustamise põhimõtteid;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus- ja teaduspoliitika direktoraadi 2007. aasta detsembris avaldatud uurimust riskifondide kohta "Läbipaistvus ja huvide konflikt";

–   võttes arvesse riskifondide töörühma 22. jaanuaril 2008. aastal avaldatud parimate tavade normatiive ning sellele järgnenud riskifondide standardite ameti loomist, mille ülesanne on olla kõnealuste standardite haldaja;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A6-0338/2008),

A.   arvestades, et praegu reguleerivad finantsturge liikmesriikide ja ELi õigusaktid, mida otseselt või kaudselt kohaldatakse muu hulgas ka riskifondidele ja erakapitali investeerimisfondidele;

B.   arvestades, et liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama nende õigusaktide järjekindla kohaldamise ja rakendamise; arvestades, et edaspidi peab igasugune kehtivate õigusaktide kohandamine toimuma mittediskrimineerival viisil ning sellega peab kaasnema nõuetekohane tulude-kulude analüüs;

C.   arvestades, et komisjon ei ole kõigis punktides tulnud vastu parlamendi varasematele taotlustele, sealhulgas eespool nimetatud 15. jaanuari 2004. aasta, 27. aprilli 2006. aasta, 11. juuli 2007. aasta ja 13. detsembri 2007. aasta resolutsioonides esitatud taotlustele;

D.   arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid võivad olla väga erinevad ning ei ole kumbki üheselt määratletud, kuid et mõlemad on investeerimisinstrumendid, mida kasutavad pigem jaetarbijatest asjatundlikumad tarbijad; arvestades, et tootespetsiifiliseks reguleerimiseks ei saa neid korralikult käsitleda ühelaadse instrumendina;

E.   arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid on üha olulisemad alternatiivsed investeerimisvahendid, millel ei ole üksnes märkimisväärne ja kasvav osa ülemaailmses varahalduses, vaid mis parandavad ka finantsturgude tõhusust uute investeerimisvõimaluste loomise kaudu;

F.   arvestades, et mitmed ülemaailmsed, ELi ja riiklikud institutsioonid on pikemat aega enne praegust finantskriisi analüüsinud võimalikke riske seoses riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide finantsstabiilsuse, riskijuhtimisstandardite, ülemäärase võla (oma- ja laenukapitali suhte) ning mittelikviidsete ja keerukate finantsinstrumentide väärtuse hindamisega;

G.   arvestades, et finantsstabiilsuse foorumi poolt 2007. aastal teostatud analüüsis järeldati, et finantsstabiilsusega seotud probleemidele saab kõige paremini reageerida järelevalve tugevdamisega kõigi osapoolte üle;

H.   arvestades, et 2008. aasta globaalse finantsstabiilsuse raportis jõudis Rahvusvaheline Valuutafond järeldusele, et esineb üldine suutmatus arvestada eri institutsioonide (pangad, üheliigilised kindlustusandjad, valitsuse toetatud üksused, riskifondid) võetud laenuriskide ulatust ja sellega seonduvat tasakaalutuse ebakorrapärase leevendamise ohtu;

I.   arvestades, et Lissaboni tegevuskava elluviimine nõuab pikaajalisi investeeringuid majanduskasvu ja tööhõivesse;

J.   arvestades, et sellised pikaajalised investeeringud eeldavad hästitoimivaid ja reaalmajandust toetavaid ELi ja ülemaailmseid finantsturge, mida aitab saavutada üksnes konkurentsivõimelise ja uuendusliku finantssektori olemasolu tagamine ELis;

K.   arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid tagavad paljudel juhtudel likviidsuse ning tõhustavad ja mitmekesistavad turgu, tekitades nõudluse uuenduslike toodete järele ja aidates määrata hindu;

L.   arvestades, et finantsstabiilsus eeldab ka paremat järelevalvekoostööd, sealhulgas ülemaailmsel tasandil, mis loogiliselt nõuab ELi praeguse järelevalvekorra jätkuvat parandamist, sealhulgas korrapärast teabevahetust ja institutsiooniliste investorite läbipaistvuse suurendamist;

M.   arvestades, et komisjon peaks uurima offshore-turuosaliste ülemaailmse reguleerimise võimalusi;

N.   arvestades, et asjakohane läbipaistvus investorite ja järelevalveasutuste jaoks on otsustava tähtsusega selliste hästi toimivate ja stabiilsete finantsturgude tagamiseks ning turuosaliste ja toodete vahelise konkurentsi edendamiseks;

O.   arvestades, et komisjon peaks jälgima ja analüüsima riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide tegevuse mõju ning kaaluma direktiivi esitamist investeeringute tulevase rahastamisviisi, riskijuhtimise, hindamismeetodite, juhtide kvalifikatsiooni ja võimalike huvide konfliktide ning omandisuhete struktuuride avalikustamise ja riskifondide registreerimise läbipaistvuse miinimumeeskirjade kohta;

P.   arvestades, et turutoimingute jälgimiseks järelevalve eesmärgil peaksid peamaaklerid tegema pädevatele järelevalveasutustele kättesaadavaks andmed riskifondide seotuse ja laenude kohta, ilma et see neile liiga koormav oleks;

Q.   arvestades, et fondisektorilt oodatakse suurema läbipaistvuse saavutamiseks ettevõtete üldjuhtimise vallas siduvate meetmete rakendamist, mis tuleb ka avalikustada; nõuab kontrollimehhanismide täiustamist;

R.   arvestades, et liikmesriigid peaksid parimate tavade abil tagama, et töötajate kogutud ettevõttepensionid oleksid pankroti korral kindlustatud;

S.   arvestades, et komisjon peaks kõikjal, kus kehtivatesse ühenduse õigusaktidesse lisatakse ettevaatuspõhimõte, kaaluma võimalust lisada selle mõistesse nõue investoritele kontrollida, kas nende valitud alternatiivsed investeerimisfondid vastavad asjakohaste õigusaktide nõuetele ja valdkonnapõhiste parimate tavade normatiividele;

T.   arvestades, et praegune erakapitali investeerimisfondidesse investeerimise erinev määratlemine liikmesriikides takistab siseturu arengut ning loob stiimuli kõrge riskiastmega toodete tungimiseks jaemüügiturule,

U.   arvestades, et tuleks luua tegevusjuhendite jaoks ühtse juurdepääsupunkti põhimõttel veebisait, mis hõlmab juhendite järgijate registrit, nende avaldusi ja mittejärgimise korral antavaid selgitusi; märgib, et mittejärgimise põhjused võivad olla ka õpetlikud; arvestades, et vastav veebisait tuleks luua ELi jaoks ja seda tuleks rahvusvahelisel tasandil reklaamida;

V.   arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond hoiatas oma 2008. aasta aprillis avaldatud globaalse finantsstabiilsuse raportis, et nii makroökonoomiliste kui ka struktuuriliste tegurite tõttu osutub ettevõtete võlaturg viivisemäärade tõusu korral haavatavaks;

W.   arvestades, et hiljutine erakapitali investeerimisfondide tehingute kasv on oluliselt suurendanud selliste töötajate arvu, kelle töökoht sõltub lõppkokkuvõttes aktsiafondidest, ja seetõttu tuleb nõuetekohaselt arvestada kehtiva liikmesriikide tööõiguse ning ühenduse tööõigusega (eelkõige direktiiv 2001/23/EÜ), mis on välja kujunenud varem ja teistsugustes oludes; arvestades, et liikmesriikide ja ühenduse tööõigust tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt, seejuures koheldes õiglaselt ja asjakohaselt kõiki majanduses osalejaid, kellel on ühesugused kohustused oma töötajate ees;

X.   arvestades, et paljudes õigussüsteemides ei peeta ettevõtteid omavaid ja kontrollivaid riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde tööandjateks ja seepärast on nad tööandjate õiguslikest kohustustest vabastatud;

Y.   arvestades, et äärmusliku laenukoormuse korral on ettevõtete riskiprofiil kõrgem;

Z.   arvestades, et sarnaselt muude üksustega võivad tekkida huvide konfliktid tulenevalt erakapitali investeerimisfondide või riskifondide ärimudelist või nende fondide suhetest teiste finantsturu osalistega; kehtivate ühenduse õigusaktide tugevdamise püüded ei peaks piirduma vaid riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega ning need peaksid olema kooskõlas selliste ülemaailmsete normatiividega nagu Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) kollektiivsete investeerimisskeemide ja vahendajate huvide konfliktide reguleerimise põhimõtted;

AA.   arvestades, et riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide haldurite palgasüsteemid võivad luua ebaõigeid stiimuleid ja nende mõjul vastutustundetut riskimist,

AB.   arvestades, et teiste kõrval investeerisid ka riskifondid keerukatesse toodetesse, mida on tabanud laenukriis, ning seega on nad kannatanud kahju nagu teisedki investorid;

AC.   arvestades, et tulevaste finantskriiside ohu minimeerimiseks ja võttes arvesse turgude ja turuosaliste tugevat vastastikust sõltuvust ning eesmärki luua võrdsed tingimused piiriüleselt ning reguleeritud ja reguleerimata turuosaliste jaoks, on ELis ja ülemaailmsel tasandil teoksil mitmeid algatusi, nagu kapitalinõuete ja kapitali adekvaatsuse direktiivide läbivaatamine ning ettepanek võtta vastu direktiiv krediidireitingu agentuuride kohta, et kindlustada kõigi valdkondade ühtsem ja ühtlustatud reguleerimine;

AD.   arvestades, et finantsturgude reguleerimiseks on asjakohane põhimõttepõhine reguleerimine, kuna see võimaldab paremini kohaneda turgude arengutega;

AE.   arvestades, et ELi tasandil on vaja võtta meetmeid, mille aluseks on alljärgnevad seitse põhimõtet finantsturgude ja -institutsioonide kohta:

AF.   arvestades, et nimetatud meetmed looksid kõigi teatud piirist suuremate finantsasutuste jaoks ühtse ja ulatusliku õigusliku aluse, mille juures arvestatakse rahvusvaheliste järelevalve- ja reguleerimistavadega,

1.   nõuab, et komisjon esitaks 2008. aasta lõpuks parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 44, artikli 47 lõike 2 või artikli 95 alusel õigusakti ettepaneku või ettepanekud, mis hõlmaks(id) finantsturu kõiki olulisi osapooli ja asjaomaseid osalejaid, sh riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde, pidades silmas põhjenduses AE esitatud seitset põhimõtet ning järgides allpool toodud üksikasjalikke soovitusi;

2.   kinnitab, et soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.   on seisukohal, et vajaliku ettepaneku või ettepanekute finantsmõjud tuleks katta ELi eelarves ette nähtud assigneeringuga;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

RESOLUTSIOONI LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED NÕUTAVA(TE) ETTEPANEKU(TE) SISU KOHTA

Soovitus 1. Finantsstabiilsus, omakapital ja üldine regulatiivne raamistik

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Kapitalinõuded – investeerimisühingutelt, sealhulgas täisühingutelt ja usaldusühingutelt, kindlustusseltsidelt, krediidiasutustelt, tavafondidelt (nagu UCITS ja pensionifondid) tuleks nõuda kapitalinõuete täitmist. Komisjon peaks tagama, et asjakohane kapitalinõue on kõikide finantsasutuste jaoks riskipõhine, mitte üksusepõhine. Järelevalveasutused võivad võtta arvesse tegevusjuhendite järgimist. Need kapitalinõuded ei tohiks siiski olla täiendavad nõuded lisaks juba olemasolevatele eeskirjadele ja neid ei tohiks mingil juhul pidada tagatiseks fondi kokkuvarisemise korral.

Algsed kreeditorid ja väärtpaberistamine – komisjoni kapitalinõudeid käsitlevas/käsitlevates ettepanekus/ettepanekutes tuleks nõuda, et algsed kreeditorid kajastaksid oma bilansis väärtpaberitega tagatud laenude osa või esitaksid algsele kreeditorile kapitalinõudeid, mis on arvutatud eelduse põhjal, et viimane hoidis nimetatud osasid, või tagada muude vahenditega investorite ja kreeditoride huvide ühendamine.

ELi ülevaade krediidireitingu agentuuride kohta – komisjon peaks looma mehhanismi ELi hõlmavaks ülevaateks krediidireitingu agentuuride kohta, mis keskendub protseduuridele ja vastavusele, mille ülesanded on jagatud olemasolevatele asutustele, näiteks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele, samuti peaks see edendama konkurentsi ja võimaldama turule juurdepääsu krediidireitingu valdkonnas.

Hindamine – komisjon peaks võtma vastu üldpõhimõtteid järgivad õiguslikud meetmed mittelikviidsete finantsinstrumentide hindamiseks, mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliste pädevate asutuste tööga, et kaitsta paremini investoreid ja finantsturgude stabiilsust, võttes arvesse ELis ja kogu maailmas praegu käimasolevaid mitmesuguseid algatusi, mis keskenduvad sellele, kuidas nimetatud hindamist edendada.

Eelisõigustega maaklerid – läbipaistvusnõudeid, mis kehtivad kõikide eelisõigustega maaklerina teenuseid pakkuvate asutuste osas, tuleks suurendada vastavalt nende tehingutes kõikide toodete ja osapoolte, sealhulgas riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega esinevate laenuriskide struktuuri või olemuse komplekssusele või läbipaistmatusele.

Riskikapital ja VKEde sektor – komisjon peaks tegema ettepaneku õigusakti kohta, millega sätestatakse ELi ulatusega ühtlustatud riskikapitali- ja erakapitali investeerimisfondi raamistik ning eelkõige selleks, et tagada kooskõlas Lissaboni tegevuskavaga VKEdele piiriülene juurdepääs nimetatud kapitalile. Sellega seoses peaks komisjon viivitamata ellu viima strateegiaettepanekuid, mille ta esitas teatises riskikapitalifondide piiriüleste investeeringute takistuste kõrvaldamise kohta. Ettepanek peaks olema kooskõlas hea reguleerimise põhimõtetega ning selles tuleks vältida täiendavat õiguslikku, fiskaalset ja halduslikku keerukust ELi tasandil.

Soovitus 2. Läbipaistvusmeetmed

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Investorid – komisjon peaks koostöös järelevalve teostajatega koostama eeskirjad, et tagada vajaliku ja olulise teabe selge avalikustamine ja edastamine investoritele.

Erakapitali investeerimisfondid ja töötajate kaitse – komisjon peaks tagama, et direktiiviga 2001/23/EÜ antakse töötajatele alati samad õigused, sealhulgas õigus teavitamisele ja konsulteerimisele, kui valitsev mõju asjaomase ettevõtte või fondi üle antakse kellelegi teisele tehingu abil, mille sooritab investor, sealhulgas erakapitali investeerimisfondid ja riskifondid.

Pensioniskeemid – alates 1990ndate aastate keskpaigast osaleb üha enam pensionifonde ja kindlustusseltse riskifondides ja erakapitali investeerimisfondides ning igasugune kokkuvarisemine mõjutaks negatiivselt pensioniskeemide liikmete pensione. Direktiivi 2003/41/EÜ läbivaatamise raames peaks komisjon tagama, et töötajaid või töötajate esindajaid teavitataks otse või fondivalitseja kaudu nende pensionide investeerimise viisist ja kaasnevatest riskidest.

Soovitus 3. Meetmed ülemäärase võla osas

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Erakapitali investeerimisfondide finantsvõimendus – komisjon peaks kapitali käsitlevat direktiivi 77/91/EMÜ läbi vaadates tagama, et kõik muudatused järgivad järgmiseid aluspõhimõtteid: on olemas kapital, mida omatakse vastavalt riskile, on põhjendatud eeldus, et laenude ülempiir on püsiv nii erakapitali investeerimisfondi/firma jaoks kui ka sihtettevõtte jaoks ja see ei too kaasa ebaõiglast vahetegemist konkreetsete erainvestorite või eri investeerimisfondide vahel, mis kasutavad sarnast strateegiat.

Kapitali ammendamine – komisjon peaks tegema ettepaneku ühtlustatud täiendavate meetmete kohta vajaduse korral ELi tasandil, mille aluseks on kehtivad siseriiklikud ja ühenduse õiguslikud võimalused, et hoida ära odavat ülesostmist sihtettevõtetes.

Soovitus 4. Meetmed seoses huvide konfliktiga

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjon peaks kehtestama eeskirjad, mis tagavad, et investeerimisühingud hoiavad oma klientidele osutatavad eri teenused tõepoolest lahus. Euroopa Parlament soovib veel kord rõhutada, et igasuguseid muudatusi tuleks kohaldada kõikidele finantsasutustele ja seega mittediskrimineerivalt. Nagu Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) soovitab, peaksid eri finantsteenuseid pakkuvad finantsasutused kasutama sellist poliitikat ja menetlusi, sealhulgas nõuetekohast avalikustamist ühingu või kontserni tasandil, mis võimaldavad tuvastada, hinnata ja arendada asjakohaseid meetmeid konfliktide või võimalike konfliktidega tegelemiseks.

Krediidireitingu agentuurid – krediidireitingu agentuuridelt tuleks nõuda, et need suurendaksid teabe hulka ning kõrvaldaksid ebaühtlase teabe ja ebakindluse või leevendaksid neid nähtusi ning avalikustaksid huvide konfliktid, millega need oma töös kokku puutuvad, kahjustamata seejuures tehingutele suunatud finantssüsteemi. Eelkõige tuleks nõuda krediidireitingu agentuuridelt, et need eristaksid reitingutegevuse ülejäänud pakutavatest teenustest (näiteks nõustamine struktureerimistehingute osas) seoses kohustuste või hinnatavate üksustega.

Turulepääs ja turukontsentratsioon – komisjoni konkurentsi peadirektoraat peaks algatama üldise läbivaatamise turukontsentratsiooni ja domineerivate osapoolte mõju kohta finantsteenuste sektoris ja lähtuma rahvusvahelisest olukorrast, sealhulgas riskifondidest ja erakapitali investeerimisfondidest. Selles tuleks hinnata, kas kõik turu osapooled rakendavad ühenduse konkurentsieeskirju, kas on tegemist ebaseadusliku turukontsentratsiooniga või on vaja eemaldada tõkked uutele turuletulijatele või kaotada selline seadusandlus, mis soosib turgu valitsevaid operaatoreid ja praegust turustruktuuri, kus konkurents on piiratud.

Soovitus 5. Kehtivad õigusaktid finantsteenuste kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjon peaks vaatama läbi kõik kehtivad ühenduse õigusaktid, mis puudutavad finantsturge, et teha kindlaks kõik lüngad riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide reguleerimise osas, ning esitama selle läbivaatamise tulemuste põhjal Euroopa Parlamendile õigusakti ettepaneku või ettepanekud kehtivate direktiivide muutmise kohta, kui see on vajalik riskifondide, erakapitali investeerimisfondide ja teiste asjaomaste osaliste paremaks reguleerimiseks. Nimetatud õigusakti ettepanek peaks olema eesmärgistatud.

(1) EÜT L 26, 13.12.1976, lk 1. (2) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. (3) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. (4) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. (5) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16. (6) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28. (7) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20. (8) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35. (9) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16. (10) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16. (11) ELT L 235, 23.9.2003, lk 10. (12) ELT L 178, 17.7.2003, lk 16. (13) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64. (14) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12. (15) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. (16) ELT L 241, 2.9.2006, lk 26. (17) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38. (18) ELT L 79, 24.3.2005, lk 9. (19) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. (20) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1. (21) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201. (22) ELT L 184, 14.7.2007, lk 17. (23) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 407. (24) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 257. (25) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0627. (26) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392. (27) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0058.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon komisjonile esitatavate soovituste kohta, mis käsitlevad institutsionaalsete investorite tegevuse läbipaistvust (2007/2239(INI))

P6_TA(2008)0426 A6-0296/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 13. detsembri 1976. aasta teist nõukogu direktiivi 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks(1);

–   võttes arvesse 25. juuli 1978. aasta nõukogu neljandat direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid(2);

–   võttes arvesse nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmendat direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid(3);

–   võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega(6);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta direktiivi 2001/107/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ, et reguleerida fondivalitsejate ja lihtsustatud emissiooniprospektidega seonduvat(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta direktiivi 2001/108/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ seoses avatud investeerimisfondide (UCITS) investeeringutega(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust(9);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta(10);

–   võttes arvesse nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta(11);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/51/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta(12);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(13);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta(14);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(15);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele(16) (nn läbipaistvuse direktiiv);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivi 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur(17);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(18);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta(19);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta(20);

–   võttes arvesse komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega(21) (finantsinstrumentide turgude direktiivi rakendusdirektiiv);

–   võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega(22);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta(23);

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv investeerimisteenuste ja reguleeritud turgude kohta(24);

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni tellitud uuringut "Riskifondid: läbipaistvus ja huvide konflikt"(25);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0296/2008),

A.   arvestades, et teadaolevalt võivad alternatiivsed investeerimisvahendid, nagu riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid, pakkuda fondi varahalduritele riskide hajutamiseks uusi võimalusi, parandada turu likviidsust ja suurema kasumi väljavaateid investoritele, aidata kaasa hinna määramise protsessile, riskide hajutamisele ja finantsintegratsioonile ning parandada turu tõhusust;

B.   arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid on eraldiseisvad investeerimistooted, mis erinevad investeeringu laadi ja investeerimisstrateegia poolest;

C.   arvestades, et ELi riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid vajavad õiguslikku keskkonda, mis toetab nende uuenduslikke strateegiaid, võimaldamaks neil jääda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks, samal ajal leevendab turu võimaliku negatiivse dünaamika mõjusid; arvestades, et on olemas oht, et eriõigusaktid võivad olla paindumatud ja takistada uuendusi;

D.   arvestades, et riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid, mille fondivalitsejad asuvad ELis, peavad järgima ühenduse kehtivaid ja tulevasi õigusakte; arvestades, et väljaspool ELi paiknevad üksused peavad samuti teatava tegevuse raames järgima kõnealuseid õigusakte;

E.   arvestades, et ELis asutatud riskifondide, nende fondide juhtide ja erakapitali investeerimisfondide suhtes kohaldatakse olemasolevaid õigusakte, eriti mis puudutab turu kuritarvitamist, ning arvestades, et neile kohaldatakse õigusakte kaudselt tehingute vastaspoolte kaudu ja juhul, kui müüakse reguleeritud toodetega seotud investeeringuid;

F.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides kohaldatakse riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide suhtes riiklikku reguleerimist ning olemasolevate ELi direktiivide erinevat rakendamist; arvestades, et erinevate riiklike eeskirjadega kaasneb siseturu regulatiivse killustatuse oht, mis võib takistada selle äritegevuse piiriülest arengut Euroopas;

G.   arvestades, et direktiivid näivad olevat asjakohased õiguslikud vahendid, mille abil käsitleda erinevaid küsimusi, mis vajavad lahendamist seoses riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega; arvestades, et riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide läbipaistvuse direktiivile peaks eelnema liikmesriikides ja ELis juba kehtivate õigusaktide analüüs ning mõju hindamine nimetatud fondidele; arvestades, et sellised õigusaktid peaksid olema ühtlustamise lähtepunktiks; ning arvestades, et olemasolevaid õigusakte võib olla vaja kohandada, kuid tuleks vältida muudatusi, millega luuakse põhjendamatud lahknevused;

H.   arvestades, et teadaolevalt on üks peamisi küsimusi läbipaistvuse vajadus ja selle analüüsimine ja juhud, kus läbipaistvust saab suurendada; arvestades, et läbipaistvusel on mitu tahku, nagu riskifondide ning – olenevalt asjaoludest – erakapitali investeerimisfondide läbipaistvus neile äriühingutele, kelle aktsiaid nad omandavad või omavad, aga samuti esmastele maakleritele (prime brokers), institutsionaalsetele investoritele, nagu pensionifondid või pangad, jaeinvestoritele, äripartneritele, reguleerivatele asutustele ja ametiasutustele; arvestades, et üks peamisi läbipaistvusega seotud probleeme asub ühelt poolt riskifondi ja – olenevalt asjaoludest – erakapitali investeerimisfondi ning teiselt poolt äriühingute vahelistes suhetes, kelle aktsiaid need fondid omandavad või omavad;

I.   arvestades Ameerika Ühendriikide kogemust, kus konkurendid on kasutanud teabevabadust käsitlevaid õigusakte, et välja selgitada üksikasju fondi investeeringute kohta ulatuses, mis on ette nähtud vaid investoritele, mille tagajärjel on tekitatud kahju nii investoritele kui ka fondile;

J.   arvestades, et läbipaistvuse direktiivi ebajärjekindel rakendamine on viinud erineva läbipaistvuse tasemeni kogu ELis ning investorite jaoks kõrgete kuludeni;

K.   arvestades, et läbipaistvus on oluline tingimus investorite usalduseks ja keeruliste finantstoodete mõistmiseks ning järelikult aitab läbipaistvus kaasa finantsturgude optimaalsele toimimisele ja stabiilsusele; arvestades, et läbipaistvus ei asenda ostueelset analüüsi (due diligence), vaid aitab sellele kaasa;

L.   arvestades, et praegust hüpoteeklaenudest tingitud (sub-prime) kriisi ei saa panna üheainsa sektori arvele – pidades silmas, et nimetatud kriisi täielike põhjuste ja tagajärgede põhjalik mõistmine nõuab aega ning arvestades, et kõnealuse kriisi paljude põhjuste hulka kuuluvad muu hulgas:

M.   arvestades, et ühenduse õigusaktid näevad ette mehhanismid, nagu komiteemenetlus või Lamfalussy menetlus, mis võimaldavad rakendusmeetmete abil paindlikku reageerimist ettevõtluskeskkonna muutumisele; arvestades, et kõnealune süsteem paraneb tänu Lissaboni lepingu kohasele delegeeritud õigusaktide võimalusele;

N.   arvestades, et mitmed erinevad riskifondid ja erakapitaliga seotud algatused ning organisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning sektori organid, kaasa arvatud need, mis on seotud riskifondide ja erakapitaliga, on kehtestanud oma heade tavade põhimõtted ja juhendid, mis võivad täiendada ELi õigusakte ja olla neile eeskujuks; arvestades, et lisaks ELi õigusaktide täitmisele tuleks äriühinguid ja ettevõtjate ühendusi ergutada kirjutama alla nendele juhenditele põhimõtte "järgi või selgita" alusel ning sellise järgimise ja selgitamise üksikasjad tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ja neid tuleks nõuetekohaselt hinnata;

O.   arvestades, et mõned börsivälised tooted vajaksid avatumat või nähtavamat kauplemissüsteemi, mis tõstaks võimaluse korral turuväärtust ja annaks märku võimalikust omaniku vahetusest; arvestades, et üldisem börsiväline arveldussüsteem tuleks kasuks inspektoritele ülevaatlikkuse pakkumisel ja riskide hindamisel, kuid võrdsete tingimuste tagamiseks ülemaailmses kontekstis tuleks igasugune uus süsteem kehtestada rahvusvahelisel tasandil;

P.   arvestades, et sektoriülesel kontrollil ja aruandlusel on oma roll avalike huvide kaitsmisel ja erakapitali investeerimisfondide majandusliku mõju mõistmisel ning arvestades, et era- ja riigiettevõtted on juba kohustatud oma töötajatega nende huve puudutavates küsimustes konsulteerima; arvestades, et ei tohiks rikkuda tasakaalu erakapitali portfelli omavatelt ettevõtetelt ja muudelt eraettevõtetelt nõutava äriteabe vahel;

Q.   arvestades, et toodetega seotud õigusaktid ei tundu olevat kohane reguleerimisvorm selle uueneva sektori käsitlemiseks;

R.   arvestades, et ühtne tegevusjuhendite veebileht oleks kasulik ja see tuleks Euroopa Liidu jaoks sisse seada ning propageerida seda rahvusvaheliselt; arvestades, et kõnealune veebileht peaks sisaldama nende turul osalejate loetelu, kes järgivad tegevusjuhendeid, nende avalikustamist ning selgitusi mittejärgimise kohta; arvestades, et järgimata jätmise põhjused võivad olla ka õppevahendiks;

S.   arvestades, et tähelepanu on juhitud vajadusele ületada takistused alternatiivsete investeeringute piiriüleselt levimiselt, kehtestades institutsionaalsetele investoritele Euroopa erainvesteeringute korra;

T.   arvestades, et seoses erakapitali investeerimisfondidega peavad täiendava (eriti sagedase) aruandluskohustuse kulud olema õigustatud ja tuludega tasakaalus, arvestades, et kõigis kontekstides on vaja paremat seost tasustamispakettide ja pikaajalise tulemuslikkuse vahel;

U.   arvestades, et ükski ettepanek selles valdkonnas ei ole ettevalmistamisel;

1.   palub komisjonil esitada teemast olenevalt EÜ asutamislepingu artikli 44, artikli 47 lõike 2 või artikli 95 alusel parlamendile õigusakti ettepanek või õigusaktide ettepanekud riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide läbipaistvuse kohta; nõuab, et ettepanek(ud) koostataks institutsioonidevaheliste arutelude põhjal ning allpool toodud üksikasjalikke soovitusi järgides;

2.   kinnitab, et soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

3.   on seisukohal, et taotletavatel ettepanekutel puudub finantsmõju;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisatud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

RESOLUTSIOONI LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVATE ETTEPANEKUTE SISU KOHTA

Euroopa Parlament palub komisjonil esitada direktiivi ettepaneku või direktiivide ettepanekud, et tagada läbipaistvuse ühine standard ja lahendada alltoodud küsimused seoses riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega lähtuvalt sellest, et direktiiviga/direktiividega võimaldataks liikmesriikidele vajaduse korral piisavat paindlikkust ELi eeskirjade ülevõtmiseks oma kehtivasse äriühinguõigusse. Ühtlasi palub Euroopa Parlament komisjonil soodustada läbipaistvuse parandamist, toetades ning kontrollides riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide haldurite ja nende tehingute osapoolte juba sisse seatud eneseregulatsiooni arengut, ning julgustada liikmesriike toetama neid jõupingutusi dialoogi ja heade tavade vahetamise abil.

Võttes arvesse asjaolu, et puuduvad ühtsed avaldamisnõuded riiklikele investeerimisfondidele, tervitab Euroopa Parlament Rahvusvahelise Valuutafondi algatust luua töörühm, mis koostaks rahvusvahelise toimimisjuhise riiklike investeerimisfondide jaoks ja usub, et selline toimimisjuhis aitaks kergitada saladuskatet riiklike investeerimisfondide tegevuselt. Euroopa Parlament palub komisjonil selles protsessis osaleda.

Riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid

Euroopa Parlament palub komisjonil esitada asjakohased õigusaktide ettepanekud, vaadates läbi ühenduse kehtiva õigustiku, mis mõjutab eri liiki investoreid ja vastaspooli, koos mõju hindamisega ning asjaomaste sektorite kaasamisega, et uurida võimalust eristada riskifonde, erakapitali investeerimisfonde ja teisi investoreid, ning kohandada eeskirju või kehtestada eeskirjad, mis näevad ette asjakohase ja olulise teabe selge avalikustamise ja õigeaegse edastamise, et hõlbustada kvaliteetset otsustamist ja läbipaistvat kommunikatsiooni investorite ja äriühingu juhtide, samuti investorite ja teiste osapoolte vahel. Kui ettepanekud on juba olemas, tuleks neid vastavalt ellu viia. Kutsub komisjoni üles uurima võimalusi nähtavuse ja ohtude mõistmise tõhustamiseks krediidivõimest eraldiseisvana. Tähelepanu tuleks pöörata küsimusele, kas lepingutes sisalduvad liigsed vastutust piiravad klauslid kahjustavad olemasolevaid ja tulevasi direktiive ja läbipaistvusmeetmeid.

Uue õigusaktiga tuleks kohustada aktsionäre teavitama emitenti aktsiate omandamise või võõrandamise tulemusena oma häälõiguse osakaalust, juhul kui see osakaal jõuab teatava piirmäärani, ületab seda või langeb allapoole teatavat piirmäära, mis algab 3 %-st direktiivis 2004/109/EÜ nimetatud 5 % asemel. Uue õigusaktiga tuleks ühtlasi kohustada riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde, kui neid investorite kategooriaid saab teistest eristada, avalikustama ja selgitama – äriühingutele, kelle aktsiaid nad omandavad või omavad, jaeinvestoritele ja institutsionaalsetele investoritele, esmastele maakleritele ja järelevalveasutustele – oma üldist investeerimispoliitikat ja kaasnevaid riske.

Need ettepanekud peaksid põhinema ühenduse kehtivate õigusaktide läbivaatamisel, mille käigus tuleks kindlaks määrata, kui suures ulatuses saab kohaldada läbipaistvuse eeskirju riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide spetsiifilise olukorra suhtes.

Riskifondid

Euroopa Parlament palub komisjonil kehtestada eeskirjad, mis suurendavad riskifondide hääletamispoliitika läbipaistvust, võttes aluseks selle, et ühenduse eeskirjade sihtrühm peaksid olema fondihaldurid. Sellised eeskirjad võiksid sisaldada ka kogu ELi hõlmavat süsteemi aktsionäride tuvastamiseks. Kui ettepanekud on juba olemas, tuleks neid vastavalt ellu viia.

Erakapitali investeerimisfondid

Euroopa Parlament palub komisjonil kehtestada eeskirjad, mis keelavad investoritel "riisuda" äriühinguid (nn odav ülesostmine) ja seega kuritarvitada nende rahalist võimsust viisil, mis pikas perspektiivis üksnes kahjustab omandatud äriühingut, avaldamata mingit positiivset mõju äriühingu tulevikule ega tema töötajate, võlausaldajate ja äripartnerite huvidele. Lisaks peaks komisjon uurima ühiste eeskirjade koostamise võimalust, et tagada äriühingute kapitali püsimine. Ühtlasi palub Euroopa Parlament komisjonil uurida, kas liikmesriigid on seadnud sisse meetmed odava ülesostmise vastu võitlemiseks.

Eelmainitud õigusakti ettepanekuga /õigusaktide ettepanekutega seoses peaks komisjon uurima võimalusi tegelemaks küsimustega, mis tõstatuvad siis, kui pangad laenavad omandajatele, sealhulgas erakapitali investeerimisfondidele, suuri rahasummasid ning loobuvad siis igasugusest vastutusest seoses sellega, mis eesmärgil seda raha kasutatakse või mis päritolu on raha, millega laen tagasi makstakse, pidades silmas, et need punktid jäävad kokkuvõttes võlgniku vastutuseks ja et kapitalinõuded võrreldavate riskide korral peavad olema ühesugused kogu finantssüsteemis.

Euroopa Parlament palub komisjonil uurida, kas äriühingute ülemineku direktiivi(26) on vaja kohandada finantsvõimendusega väljaostudega seotud eriolukorraga.

(1) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1. (2) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. (3) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. (4) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. (5) EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1. (6) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28. (7) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20. (8) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35. (9) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16. (10) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16. (11) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38. (12) ELT L 178, 17.7.2003, lk 16. (13) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64. (14) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12. (15) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. (16) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38. (17) ELT L 79, 24.3.2005, lk 9. (18) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. (19) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1. (20) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201. (21) ELT L 241, 2.9.2006, lk 26. (22) ELT L 79, 20.3.2007, lk 11. (23) ELT L 184, 14.7.2007, lk 17. (24) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 329. (25) IP/A/ECON/IC/2007-24. (26) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001 komisjoni rakendusvolituste osas (KOM(2008)0053 – C6-0054/2008 – 2008/0030(COD))

P6_TA(2008)0427 A6-0279/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0053);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0054/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0279/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse komisjoni rakendusvolituste osas määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 220/2009) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2150/2002 (jäätmestatistika kohta) komisjoni rakendusvolituste osas (KOM(2007)0777 – C6-0456/2007 – 2007/0271(COD))

P6_TA(2008)0428 A6-0282/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0777);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0456/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0282/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   palub komisjonil avaldada võimalikult kiiresti määruse (EÜ) nr 2150/2002 artikli 8 lõikes 1 osutatud aruande;

4.   palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti määruse (EÜ) nr 2150/2002 artikli 8 lõikes 2 osutatud ettepaneku, et vältida kattuvaid aruandekohustusi;

5.   palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti muud aruanded ja ettepanekud, mis täiendavad määruse (EÜ) nr 2150/2002 artikli 8 lõike 3 kohaselt avaldatud aruandeid ja ettepanekuid kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud prooviuuringute tulemuste kohta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse komisjoni rakendusvolituste osas määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 221/2009) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte otsusega 2006/512/EÜ muudetud nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Teine osa (KOM(2007)0824 – C6-0476/2007 – 2007/0293(COD))

P6_TA(2008)0429 A6-0100/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0824);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 37, artikli 44 lõiget 1, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artiklit 95, artikli 152 lõike 4 punkti b, artikli 175 lõiget 1, artiklit 179 ja artiklit 285, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0476/2007);

–   võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 17. septembri 2008. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0100/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas - Kontrolliga regulatiivmenetlusega kohandamine – 2. osa

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 219/2009) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2007)0858 – C6-0005/2008 – 2007/0292(COD))

P6_TA(2008)0430 A6-0298/2008

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0858);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0005/2008);

–   võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 17. septembri 2008. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0298/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuestisõnastamine)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv .../.../EÜ) lõplikule kujule.)

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ravimites lubatud värvainete kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0001 – C6-0026/2008 – 2008/0001(COD))

P6_TA(2008)0431 A6-0280/2008

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0001);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0026/2008);

–   võttes arvesse nõukogu esindaja võetud kohustust kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamust;

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0280/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega sisalda sisulisi muudatusi,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0003 – C6-0030/2008 – 2008/0003(COD))

P6_TA(2008)0432 A6-0295/2008

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0003);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0030/2008);

–   võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 17. septembri 2008. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0295/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (uuestisõnastatud versioon)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/39/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0100 – C6-0094/2008 – 2008/0044(COD))

P6_TA(2008)0433 A6-0299/2008

(Kaasotsustamismenetlus: uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0100);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0094/2008);

–   võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 3. septembri 2008. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele,

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80a ja 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0299/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuestisõnastatud versioon)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/40/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0154 – C6-0150/2008 – 2008/0060(COD))

P6_TA(2008)0434 A6-0284/2008

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0154);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0150/2008);

–   võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 17. septembri 2008. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele,

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80a ja 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0284/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekule;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuestisõnastatud versioon)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/32/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (KOM(2007)0650 – C6-0466/2007 – 2007/0236(CNS))

P6_TA(2008)0435 A6-0323/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2007)0650);

–   võttes arvesse nõukogu 18. aprilli 2008. aasta suuniseid (8707/2008);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 29, artikli 31 lõike 1 punkti e ja artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0466/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0323/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   palub nõukogul ja komisjonil pärast Lissaboni lepingu jõustumist käsitleda prioriteetsena kõiki hilisemaid ettepanekuid, mille eesmärk on muuta kõnealust teksti, vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatava üleminekusätete protokolli artiklile 10 ning deklaratsioonile nr 50 üleminekusätete protokolli artikli 10 kohta;

6.   teatab, et on valmis pärast Lissaboni lepingu jõustumist vaatama vajadusel mis tahes sellise ettepaneku läbi kiirmenetluse raames, tihedas koostöös liikmesriikide parlamentidega; juhul, kui uus ettepanek kajastab käesoleva arvamuse sisu, tuleks kohaldada institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud kodifitseerimisalast menetlust;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus) (6 a)  Euroopa Liidu tegevus terrorismivastase võitluse valdkonnas peab toimuma tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kellel on eelkõige ennetustegevuses võtmeroll, sest terrorismiaktide toimepanijad ja õhutajad elavad kohaliku omavalitsuse piirkonnas käivad läbi sealse elanikkonnaga ning kasutavad omavalitsuse teenuseid ja demokraatia vahendeid. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 7 (7)  Käesoleva ettepanekuga nähakse ette terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste kriminaliseerimine, et aidata kaasa üldpoliitilise eesmärgi saavutamisele, milleks on terrorismi ennetamine, vähendades selliste materjalide levitamist, mis võiksid õhutada inimesi sooritama terroriakte. (7)  Käesoleva ettepanekuga nähakse ette terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste kriminaliseerimine, et aidata kaasa üldpoliitilise eesmärgi saavutamisele, milleks on terrorismi ennetamine, vähendades selliste materjalide levitamist, mis tahtlikult ja tõenäoliselt õhutavad inimesi sooritama terroriakte. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 10 (10)  Liikmesriikidel tuleks vastastikku ühtlustada terroriaktide, sealhulgas terroriaktidega seotud tegevuste mõiste, nii et see hõlmaks avalikku üleskutset panna toime terroriakte, värbamist terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpet terroristlikel eesmärkidel, kui see on toime pandud tahtlikult; (10)  Liikmesriikidel tuleks vastastikku ühtlustada terroriaktide, sealhulgas terroriaktidega seotud tegevuste mõiste, nii et see hõlmaks avalikku õhutamist panna toime terroriakte, värbamist terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpet terroristlikel eesmärkidel, kui see on toime pandud tahtlikult; (Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu õigusakti ulatuses, välja arvatud põhjendus 9). Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 11 (11)  Õigusrikkumisi, nagu avalik üleskutse panna toime terroriakte, värbamine terroristlikel eesmärkide ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, tahtlikult toime pannud või nende eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tuleks ette näha karistused ja sanktsioonid. Need tegevused peaksid olema kõikides liikmesriikides võrdselt karistatavad, sõltumata sellest, kas need pandi toime Interneti teel või mitte. (11)  Õigusrikkumisi, nagu avalik õhutamine panna toime terroriakte, värbamine terroristlikel eesmärkide ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, tahtlikult toime pannud füüsilistele ja juriidilistele isikutele tuleks ette näha karistused ja sanktsioonid. Need tegevused peaksid olema kõikides liikmesriikides võrdselt karistatavad, sõltumata sellest, kas need pandi toime Interneti teel või mitte. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 11 a (uus) (11 a)  Kui nõukogul ei õnnestu kokku leppida protsessiõigustes kriminaalmenetluse valdkonnas, takistab see Euroopa õigusalast koostööd; selline ummikseis on vaja viivitamata lahendada. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 12 (12)  Tuleks kehtestada täiendavad kohtualluvust käsitlevad eeskirjad, et tagada liikmesriigi kohtualluvusse kuuluvate õigusrikkumiste, nagu avalik üleskutse panna toime terroriakte, värbamine terroristlikel eesmärkide ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel, tõhus uurimine, kui neid kasutatakse terroriakti toimepanemiseks või kui nende tulemusena pandi toime terroriakt. välja jäetud Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus – muutmisakt Põhjendus 12 a (uus) (12a)  Käesolev raamotsus täiendab Euroopa Nõukogu 16. mai 2005. aasta terrorismi tõkestamise konventsiooni ning seetõttu on hädavajalik, et paralleelselt käesoleva raamotsuse jõustumisega ratifitseeriksid kõik liikmesriigid kõnealuse konventsiooni. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 14 (14)  Liit järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 ja kajastatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle II ja VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata selliseid põhiõigusi ja -vabadusi, nagu sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus era- ja perekonnaelu austamisele ning kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitsele. (14)  Liit järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 ja kajastatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle II ja IV peatükis. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata selliseid põhiõigusi ja -vabadusi, nagu sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus, ajakirjandusvabadus ja sõnavabadus muudes meediakanalites, õigus era- ja perekonnaelu austamisele ning kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitsele, mis hõlmab ka elektronkirjade ja muu elektroonilise kirjavahetuse sisu. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 15 (15)  Avalik üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel on tahtlikud kuriteod. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata informatsiooni levitamist teaduslikel, akadeemilistel ja aruandluse eesmärkidel. Radikaalsete, poleemiliste ja vaidlust tekitavate vaadete väljendamine avalikel aruteludel tundlikes poliitilistes küsimustes, kaasa arvatud terrorism, jääb käesoleva määruse reguleerimisalast välja ning ei kuulu ka mõiste alla avaliku üleskutse kohta panna toime terroriakt; (15)  Avalik õhutamine panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ja väljaõpe terroristlikel eesmärkidel on tahtlikud kuriteod. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata informatsiooni levitamist teaduslikel, akadeemilistel, kunstilistel ja aruandluse eesmärkidel. Radikaalsete, poleemiliste ja vaidlust tekitavate vaadete väljendamine avalikel aruteludel tundlikes poliitilistes küsimustes, kaasa arvatud terrorism, jääb käesoleva määruse reguleerimisalast välja ning ei kuulu ka mõiste alla avaliku õhutamise kohta panna toime terroriakt; Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Põhjendus 15 a (uus) (15a)  Käesolevas raamotsuses nimetatud tegude kriminaliseerimist tuleks teostada nii, et see oleks proportsionaalne taotletavate õiguspäraste eesmärkidega, demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja asjakohane ning mittediskrimineeriv; eriti peaks tegude kriminaliseerimine olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt –1 (uus) Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 1 – lõige 2 (–1) Artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt: "2. Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis." Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a (a) avalik üleskutse panna toime terroriakt – avalikkusele suunatud sõnumi levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine kavatsusega õhutada artikli 1 lõike 1 punktides a–h loetletud tegude toimepanemisele, kui selline terroriakte otseselt või kaudselt toetav teguviis tekitab ohu, et võidakse toime panna üks või mitu sellist õigusrikkumist; (a) avalik õhutamine panna toime terroriakt – avalikkusele suunatud sõnumi levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine, mis toetab selgelt ja kavatsuslikult artikli 1 lõike 1 punktides a–h loetletud õigusrikkumiste toimepanemist, kui selline teguviis ilmselgelt tekitab ohu, et võidakse toime panna üks või mitu sellist õigusrikkumist; Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b (b) värbamine terroristlikel eesmärkidel – teise isiku agiteerimine artikli 1 lõikes 1 või artikli 2 lõikes 2 loetletud tegude toimepanemisele; (b) värbamine terroristlikel eesmärkidel – teise isiku tahtlik agiteerimine artikli 1 lõike 1 punktides a–h või artikli 2 lõikes 2 loetletud õigusrikkumiste toimepanemisele; Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c (c) väljaõpe terroristlikel eesmärkidel – lõhkeainete, tulirelvade või teiste relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise õpetamine või muude erimeetodite või tehnikate õpetamine, et panna toime ühte artikli 1 lõikes 1 loetletud tegudest, teades, et neid oskusi kavatsetakse kasutada nimetatud eesmärgil. (c) väljaõpe terroristlikel eesmärkidel – lõhkeainete, tulirelvade või teiste relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise õpetamine või muude erimeetodite või tehnikate õpetamine, et panna toime ühte artikli 1 lõike 1 punktides a–h loetletud õigusrikkumistest, teades, et neid oskusi kavatsetakse kasutada nimetatud eesmärgil. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d (d) röövimine artikli 1 lõikes 1 loetletud teo toimepanemiseks; (d) röövimine artikli 1 lõikes 1 loetletud õigusrikkumise toimepanemiseks; Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e (e) väljapressimine artikli 1 lõikes 1 loetletud teo toimepanemiseks; (e) väljapressimine artikli 1 lõikes 1 loetletud õigusrikkumise toimepanemiseks; Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f (f) valede haldusdokumentide koostamine artikli 1 lõike 1 punktides a–h ja artikli 2 lõike 2 punktis b loetletud teo toimepanemiseks. (f) valede haldusdokumentide koostamine artikli 1 lõike 1 punktides a–h ja artikli 2 lõike 2 punktis b loetletud õigusrikkumise toimepanemiseks. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 2 punktides a–c loetletud tegude kuritegudeks tunnistamine toimub sõnavabaduse ja ühinemisvabadusega seoses võetud kohustusi täites, austades eelkõige ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust muudes meediakanalites, ning pidades silmas kirjavahetuse, sealhulgas elektronkirjade ja muu elektroonilise kirjavahetuse sisu konfidentsiaalsuse kaitset.. Lõike 2 punktides a–c loetletud tegude kuritegudeks tunnistamine ei vähenda ega piira teabe levitamist teaduslikel, akadeemilistel, kunstilistel ja aruandluse eesmärkidel, radikaalsete, poleemiliste ja vaidlust tekitavate vaadete väljendamist avalikel aruteludel tundlikes poliitilistes küsimustes, kaasa arvatud terrorism. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 3 – lõige 3 b (uus) 3b.  Lisaks sellele tagavad liikmesriigid, et käesoleva artikli lõike 2 punktides a–c loetletud tegude kuritegudeks tunnistamine viiakse läbi viisil, mis oleks proportsionaalne õigusrikkumise olemuse ja asjaoludega, võttes arvesse taotletavaid õiguspäraseid eesmärke ning nende vajadust demokraatlikus ühiskonnas, ning välistaks igasuguse omavoli ja diskrimineeriva või rassistliku kohtlemise. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu raamotsus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Raamotsus 2002/475/JSK Artikkel 9 – lõige 1 a "1 a. Liikmesriigid määravad kindlaks jurisdiktsiooni artikli 3 lõike 2 punktides a–c osutatud õigusrikkumiste puhul, kui õigusrikkumine oli suunatud või viis artiklis 1 osutatud teo sooritamiseni ja see õigusrikkumine kuulub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla käesoleva artikli lõike 1 punktides a–e sätestatud mis tahes kriteeriumi alusel." "1 a. Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada või kohaldada üksnes konkreetsetel juhtudel või asjaoludel lõike 1 punktides d ja e sisalduvaid kohtualluvust käsitlevaid sätteid artikli 3 lõike 2 punktides a–c ja artiklis 4 osutatud õigusrikkumiste puhul, kuivõrd need on seotud artikli 3 lõike 2 punktides a–c osutatud õigusrikkumistega."

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu raamotsuse kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta eelnõu kohta (16069/2007 – C6-0010/2008 – 2005/0202(CNS))

P6_TA(2008)0436 A6-0322/2008

(Nõuandemenetlus – uuesti konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse nõukogu eelnõud (16069/2007);

-   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0475);

-   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta seisukohta(1);

-   võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta seisukohta(2);

-   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

-   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0010/2008);

-   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51 ning artikli 55 lõiget 3;

-   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0322/2008),

1.   kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, toimides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikes 2 sätestatud korras;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.   palub nõukogul ja komisjonil pärast Lissaboni lepingu jõustumist käsitleda prioriteetsena kõiki hilisemaid ettepanekuid, mille eesmärk on muuta kõnealust teksti, vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatava üleminekusätete protokolli artiklile 10 ning deklaratsioonile nr 50 üleminekusätete protokolli artikli 10 kohta, eriti mis puudutab Euroopa Kohtu pädevust;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele.

Nõukogu ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 4 a (uus) (4a)  Lissaboni lepinguga sisse toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 võimaldab tugevdada andmekaitse-eeskirju kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö eesmärgil. Muudatusettepanek 2 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 5 (5)  Haagi programmis sätestatud teabe kättesaadavuse põhimõtte kohaselt peaksid isikuandmete vahetamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö käigus toetama selged (…) eeskirjad, mis edendavad pädevate asutuste vahelist vastastikust usaldust ja tagavad asjaomase teabe kaitse viisil, mis välistab mis tahes diskrimineerimise liikmesriikide vahelises koostöös ja tagab samal ajal isikute põhiõiguste austamise. Olemasolevatest Euroopa tasandi õigusaktidest ei piisa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ei ole kohaldatav isikuandmete töötlemise suhtes sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu ühenduse õiguse reguleerimisalasse, näiteks Euroopa Liidu lepingu VI jaotises osutatud tegevus, ning mitte mingil juhul ei ole direktiiv kohaldatav sellise töötlemise suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku ja riigi tegevusega kriminaalõiguse valdkonnas. (5)  Haagi programmis sätestatud teabe kättesaadavuse põhimõtte kohaselt peaksid isikuandmete vahetamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö käigus toetama selged (…) eeskirjad, mis edendavad pädevate asutuste vahelist vastastikust usaldust ja tagavad asjaomase teabe kaitse viisil, mis tagab isikute põhiõiguste täieliku austamise. Muudatusettepanek 3 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 5a (5a)  Raamotsust kohaldatakse üksnes andmete suhtes, mida kogutakse või töödeldakse pädevate asutuste poolt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Raamotsusega jäetakse liikmesriikidele õigus määrata riiklikul tasandil täpsemalt, milliseid muid eesmärke peetakse kokkusobimatuks eesmärgiga, milleks isikuandmeid esialgselt koguti. Üldiselt ei ole isikuandmete täiendav töötlemine ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel töötlemise esialgse eesmärgiga vastuolus. (5a)  Raamotsust kohaldatakse üksnes andmete suhtes, mida kogutakse või töödeldakse pädevate asutuste poolt kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Üldiselt ei ole isikuandmete täiendav töötlemine ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel töötlemise esialgse eesmärgiga vastuolus. Muudatusettepanek 4 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 6b (6b)  Käesolevat raamotsust ei kohaldata isikuandmete suhtes, mis liikmesriik on saanud käesoleva raamotsuse kohaldamisel ning mis pärinevad samast liikmesriigist. välja jäetud Muudatusettepanek 5 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 7 (7)  Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise tulemusena ei tohiks langeda liikmesriikide andmekaitse tase, vaid sellega tuleks tagada kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidu tasandil. (7)  Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise tulemusena ei tohiks langeda liikmesriikide andmekaitse tase, vaid sellega tuleks tagada kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidu tasandil vastavat Euroopa Nõukogu konventsioonile üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel (edaspidi "konventsioon 108"). Muudatusettepanek 6 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 8b (8b)  Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud üksnes siis, kui andmeid enam ei vajata ega kasutata kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud samuti siis, kui arhiveeritud andmeid säilitatakse andmebaasis koos teiste andmetega selliselt, et neid ei saa enam kasutada kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimisperioodi kestus sõltub arhiveerimise otstarbest ning andmesubjektide õigustatud huvidest. Ajaloolisel eesmärgil arhiveerimise korral võib näha ette väga pika arhiveerimisperioodi. (8b)  Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud üksnes siis, kui andmeid enam ei vajata ega kasutata kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud samuti siis, kui arhiveeritud andmeid säilitatakse andmebaasis koos teiste andmetega selliselt, et neid ei saa enam kasutada kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimisperioodi kestus sõltub arhiveerimise otstarbest ning andmesubjektide õigustatud huvidest. Muudatusettepanek 7 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 11a (11a)  Kui isikuandmeid võib edasi töödelda pärast nõusoleku saamist liikmesriigilt, kellelt andmed saadi, võib iga liikmesriik kindlaks määrata sellise nõusoleku andmise üksikasjad, sealhulgas andes näiteks üldise nõusoleku teabekategooriate või edasitöötlemise kategooriate kaupa. (11a)  Kui isikuandmeid võib edasi töödelda pärast nõusoleku saamist liikmesriigilt, kellelt andmed saadi, võib iga liikmesriik kindlaks määrata sellise nõusoleku andmise üksikasjad. Muudatusettepanek 8 Nõukogu raamotsuse eelnõu Põhjendus 13a (13a)  Liikmesriik peaks tagama andmesubjekti teavitamise sellest, et isikuandmeid võidakse koguda, töödelda või edastada teisele liikmesriigile või seda tehakse kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimise eesmärgil. Viisid, kuidas tagatakse andmesubjekti õigus olla teavitatud, ja sellega seotud erandid määratakse kindlaks siseriikliku õigusega. See võib toimuda üldisel viisil, näiteks õigusaktide alusel või töötlemistoimingute loetelu avaldamise kaudu. (13a)  Liikmesriik peaks tagama andmesubjekti teavitamise sellest, et isikuandmeid võidakse koguda, töödelda või edastada teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või eraõiguslikule isikule või seda tehakse kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Viisid, kuidas tagatakse andmesubjekti õigus olla teavitatud, ja sellega seotud erandid määratakse kindlaks siseriikliku õigusega. See võib toimuda üldisel viisil, näiteks õigusaktide alusel või töötlemistoimingute loetelu avaldamise kaudu. Muudatusettepanek 9 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c a (uus) c a) isikuandmeid töödeldakse riiklikul tasandil. Muudatusettepanek 10 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 1 – lõige 4 4.  Käesoleva otsusega ei piirata riigi julgeoleku olulisi huve ega riigi julgeolekuga seotud luuretegevust. välja jäetud Muudatusettepanek 11 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 2 – punkt 1 1) "anonüümseks muutma" – isikuandmete selline muutmine, mille tulemusel ei ole enam võimalik tuvastada isiklike või materiaalsete asjaolude üksikasjade seost tuvastatud või tuvastatava üksikisikuga või see on võimalik üksnes ebaproportsionaalselt suure aja–, rahalise ja tööjõukulu kasutamise abil. 1) "anonüümseks muutma" – isikuandmete selline muutmine, mille tulemusel ei ole enam võimalik tuvastada isiklike või materiaalsete asjaolude üksikasjade seost tuvastatud või tuvastatava üksikisikuga. Muudatusettepanek 12 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 7 Selliste isikuandmete töötlemine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu, on lubatud üksnes juhul, kui see on hädavajalik ning kui siseriikliku õigusega on tagatud piisavad kaitsemeetmed. 1.  Selliste isikuandmete töötlemine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu, on keelatud. 2.  Erandina võib selliseid andmeid töödelda, kui: – töötlemine on seadusega ette nähtud, pärast pädevalt õigusasutuselt eelneva loa saamist, juhtumipõhiselt ning kui see on vältimatult vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil; – liikmesriigid näevad ette sobivad erilised kaitsemeetmed, nt asjaomastele andmetele juurdepääsu andmine ainult nendele töötajatele, kes vastutavad õiguspäraste ülesannete täitmise eest, mis õigustavad andmete töötlemist. Kõnealuseid andmete eriliike ei ole lubatud töödelda automaatselt, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on tagatud asjakohased kaitsemeetmed. Sama lisatingimus kehtib ka süüdimõistva kohtuotsusega seotud isikuandmete suhtes. Muudatusettepanek 13 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 11 – lõige 1 1.  Isikuandmete igasugune edastamine tuleb registreerida või dokumenteerida, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontroll ning tagada andmete nõuetekohane terviklikkus ja turvalisus. 1.  Isikuandmete igasugune edastamine, nendele juurdepääs ja nende järgnev töötlemine tuleb registreerida või dokumenteerida, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontroll ning tagada andmete nõuetekohane terviklikkus ja turvalisus. Muudatusettepanek 14 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib vastavalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele edasi töödelda üksnes järgmistel, edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärkidest erinevatel eesmärkidel: 1.  Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib vastavalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele edasi töödelda üksnes siis, kui see on vajalik, järgmistel, edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärkidest erinevatel eesmärkidel: Muudatusettepanek 15 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 12 – lõike 1 punkt d d) mis tahes muul eesmärgil ja üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneva nõusoleku korral või andmesubjekti nõusoleku korral, mis on antud kooskõlas siseriikliku õigusega. d) mis tahes muul täpsustatud eesmärgil, tingimusel et see on seadusega ette nähtud ja on demokraatlikus ühiskonnas vajalik konventsiooni 108 artiklis 9 sätestatud mis tahes huvi kaitsmiseks, ja üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneva nõusoleku korral või andmesubjekti nõusoleku korral, mis on antud kooskõlas siseriikliku õigusega. Muudatusettepanek 16 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädeva asutuse edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või rahvusvaheliste lepingute alusel loodud organisatsioonidele või rahvusvaheliste organisatsioonidena tunnustatud organisatsioonidele üksnes juhul, kui: 1.  Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt juhtumipõhiselt edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või rahvusvaheliste lepingute alusel loodud organisatsioonidele või rahvusvaheliste organisatsioonidena tunnustatud organisatsioonidele üksnes juhul, kui: Muudatusettepanek 17 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14 – lõike 1 punkt d d) asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kavandatava andmetöötluse piisaval tasemel kaitse. d) asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kavandatava andmetöötluse piisaval tasemel kaitse, mis on samaväärne sellega, mida võimaldatakse vastavalt konventsiooni 108 lisaprotokolli artiklile 2 ning asjaomasele pretsedendiõigusele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 raames. Muudatusettepanek 18 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14 – lõige 2 2.  Lõike 1 punkti c kohaselt andmete edastamine ilma eelneva nõusolekuta on lubatav ainult juhul, kui andmete edastamine on äärmiselt vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut või liikmesriigi olulisi huve ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks ning kui eelnevat nõusolekut ei ole võimalik saada õigeaegselt. Nõusoleku andmise eest vastutavat asutust teavitatakse sellest viivitamata. 2.  Lõike 1 punkti c kohaselt andmete edastamine ilma eelneva nõusolekuta on lubatav ainult juhul, kui andmete edastamine on äärmiselt vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut või liikmesriigi olulisi huve ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks ning kui eelnevat nõusolekut ei ole võimalik saada õigeaegselt. Sellisel juhul tohib vastuvõtja töödelda isikuandmeid üksnes juhul, kui see on vältimatult vajalik andmete edastamise konkreetsel eesmärgil. Nõusoleku andmise eest vastutavat asutust teavitatakse sellest viivitamata. Nimetatud andmete edastamisest teavitatakse pädevat järelevalveasutust. Muudatusettepanek 19 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14 – lõige 3 3.  Erandina lõike 1 punktist d võib isikuandmeid edastada, kui 3.  Erandina lõike 1 punktist d võib isikuandmeid erandkorras edastada, kui a) andmeid edastava liikmesriigi õigusega nähakse seda ette a) andmeid edastava liikmesriigi õigusega nähakse seda ette: i. andmesubjekti õiguspäraste erihuvide tõttu või i) andmesubjekti õiguspäraste erihuvide tõttu või ii. õiguspäraste huvide, eelkõige oluliste üldiste huvide tõttu või ii) õiguspäraste huvide, eelkõige liikmesriigi kiireloomuliste ja oluliste huvide tõttu või selleks, et hoida ära ähvardavat tõsist ohtu avalikule julgeolekule, ja b) kolmas riik või andmeid vastuvõttev rahvusvaheline organ või organisatsioon tagab kaitsemeetmed, mida asjaomane liikmesriik peab oma siseriikliku õiguse kohaselt piisavateks. b) kolmas riik või andmeid vastuvõttev rahvusvaheline organ või organisatsioon tagab kaitsemeetmed, mille puhul asjaomane liikmesriik tagab, et need on tema siseriikliku õiguse kohaselt piisavad; ba) liikmesriigid tagavad arvepidamise selliste andmete edastamise kohta ja teevad selle nõudmise korral kättesaadavaks riiklikele andmekaitseasutustele. Muudatusettepanek 20 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14 – lõige 4 4.  Lõike 1 punktis d osutatud kaitsemeetmete piisava taseme hindamisel võetakse arvesse kõiki andmete edastamistoimingute või edastamistoimingute kogumi asjaolusid. Tähelepanu pööratakse eelkõige andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu või töötlemistoimingute eesmärgile ja kestusele, andmete päritolu riigile ning andmete lõpliku sihtkoha riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kõnealuses kolmandas riigis või kõnealuse rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele. 4.  Lõike 1 punktis d osutatud kaitsemeetmete piisava taseme hindamisel sõltumatu asutuse poolt võetakse arvesse kõiki andmete edastamistoimingute või edastamistoimingute kogumi asjaolusid. Tähelepanu pööratakse eelkõige andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu või töötlemistoimingute eesmärgile ja kestusele, andmete päritolu riigile ning andmete lõpliku sihtkoha riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kõnealuses kolmandas riigis või kõnealuse rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele. Muudatusettepanek 21 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14a – pealkiri Andmete edastamine liikmesriigi eraõiguslikule isikule Andmete edastamine liikmesriigi eraõiguslikule isikule ja juurdepääs eraõigusliku isiku saadud andmetele Muudatusettepanek 22 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14a – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada eraõiguslikule isikule üksnes juhul, kui: 1.  Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt juhtumipõhiselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada eraõiguslikule isikule üksnes juhul, kui: Muudatusettepanek 23 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 14a – lõige 2 a (uus) 2a.  Liikmesriigid näevad ette, et nende asjaomased pädevad asutused võivad pääseda juurde eraõiguslike isikute kontrollitavatele isikuandmetele ja neid töödelda üksnes juhtumipõhiselt, ereolukordades, täpsustatud eesmärkidel ja liikmesriikide kohtuliku kontrolli all. Muudatusettepanek 24 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikli 14a – lõige 2 b (uus) 2b.  Liikmesriikide õigusaktides nähakse ette, et kui eraõiguslikud isikud saavad ja töötlevad andmeid osana avaliku teenuse osutamisest, peavad nad vastama nõuetele, mis on vähemalt samaväärsed või rangemad pädevate asutuste suhtes kehtestatud nõuetest. Muudatusettepanek 25 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a a) volitatud töötajalt või siseriiklikult järelevalveasutuselt vähemalt kinnitust selle kohta, kas teda puudutavad andmed on edastatud või tehtud kättesaadavaks, ning teavet vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid on avalikustatud, ning teavet selle kohta, milliseid andmeid töödeldakse; või a) volitatud töötajalt või siseriiklikult järelevalveasutuselt vähemalt kinnitust selle kohta, kas teda puudutavaid andmeid töödeldakse, ning teavet töötlemise eesmärgi, vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid on avalikustatud, ning teavet selle kohta, milliseid andmeid töödeldakse, ning teavet automatiseeritud otsuste põhjuste kohta; Muudatusettepanek 26 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 22 – lõige 2 – punkt h h) hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (transpordi kontroll); h) hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal, sealhulgas asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll); Muudatusettepanek 27 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 22 – lõige 2 – punkt j a (uus) ja) kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ning võtta vajalikud sisejärelevalvega seotud organisatsioonilised meetmed, et tagada vastavus käesolevale raamotsusele (sisekontroll). Muudatusettepanek 28 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 24 Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, et tagada käesoleva raamotsuse sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise puhul. Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, et tagada käesoleva raamotsuse sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, sealhulgas siseriikliku õiguse kohased haldus- ja/või kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise puhul. Muudatusettepanek 29 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 25 – lõige 1 a (uus) 1a.  Iga liikmesriik tagab, et järelevalveasutustega konsulteeritakse selliste haldusmeetmete võtmisel või õigusaktide koostamisel, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Muudatusettepanek 30 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 25 a (uus) Artikkel 25a Töörühm, mis käsitleb üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil 1.  Käesolevaga luuakse töörühm, mis käsitleb üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil (edaspidi "töörühm"). Tal on nõuandev funktsioon ja ta on oma töös sõltumatu. 2.  Töörühma kuuluvad iga liikmesriigi määratud järelevalveasutuse või järelevalveasutuste esindaja, Euroopa Andmekaitseinspektori esindaja ja komisjoni esindaja. Töörühma iga liikme määrab institutsioon, asutus või asutused, mida asjaomane liige esindab. Kui liikmesriik on määranud mitu järelevalveasutust, nimetavad need ühise esindaja. Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel loodud ühiste järelevalveasutuste esimeestel on õigus osaleda või olla esindatud töörühma koosolekutel. Islandi, Norra ja Šveitsi määratud järelevalveasutusel või järelevalveasutustel on õigus olla esindatud töörühma koosolekutel, kui käsitletakse Schengeni õigustiku küsimusi. 3.  Töörühm võtab otsused vastu järelevalveasutuste esindajate lihthäälteenamusega. 4.  Töörühm valib endale esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat. Teda võib ametisse tagasi nimetada. 5.  Töörühma sekretariaadi eest hoolitseb komisjon. 6.  Töörühm võtab vastu oma töökorra. 7.  Töörühm arutab küsimusi, mille esimees on päevakorda võtnud omal algatusel või järelevalveasutuste esindaja, komisjoni, Euroopa Andmekaitseinspektori või ühiste järelevalveasutuste esimeeste taotlusel. Muudatusettepanek 31 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 25 b (uus) Artikkel 25b Ülesanded 1.  Töörühm: a) avaldab arvamust siseriiklike meetmete kohta, kui see on vajalik, tagamaks, et siseriikliku andmetöötluse andmekaitsestandardid on samaväärsed käesolevas raamotsuses sätestatutega; b) avaldab arvamust liikmesriikide ja kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise kaitsetaseme kohta, eelkõige et tagada isikuandmete edastamine vastavalt käesoleva raamotsuse artiklile 14 kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes kindlustavad piisava andmekaitse taseme; c) annab komisjonile ja liikmesriikidele nõu käesoleva raamotsuse kavandatud muutmise, täiendavate või erimeetmete kohta füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil, ning mis tahes muude kavandatud meetmete kohta, mis mõjutavad selliseid õigusi ja vabadusi. 2.  Kui töörühm leiab liikmesriikide õigusaktide ja tavade vahel erinevusi, mis tõenäoliselt mõjutavad isikute kaitse samaväärsust isikuandmete töötlemisel Euroopa Liidus, teatab ta sellest nõukogule ja komisjonile. 3.  Töörühm võib omal algatusel või komisjoni või nõukogu algatusel anda soovitusi kõigis küsimustes, mis käsitlevad isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Euroopa Liidus seoses kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimisega. 4.  Töörühma arvamused ja soovitused edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. 5.  Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe põhjal töörühmale aru, milliseid meetmeid on võetud vastuseks töörühma arvamustele ja soovitustele. Aruanne avalikustatakse ning edastatakse nii Euroopa Parlamendile kui nõukogule. Liikmesriigid teavitavad töörühma igast meetmest, mille nad on võtnud lõike 1 kohaselt. 6.  Töörühm koostab aastaaruande füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel seoses kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimisega Euroopa Liidus ja kolmandates riikides. Aruanne avalikustatakse ning edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Muudatusettepanek 32 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 27a – lõige 1 1.  Kolm aastat pärast artikli 28 lõikes 1 kehtestatud ajavahemiku lõppemist annavad liikmesriigid komisjonile aru meetmetest, mis nad on võtnud käesoleva raamotsuse täieliku järgimise tagamiseks ning eelkõige seoses sätetega, mida tuleb järgida juba andmete kogumisel. Komisjon uurib eelkõige reguleerimisala käsitlevate artikli 1 lõike 2 sätete mõju. 1.  Kolm aastat pärast artikli 28 lõikes 1 kehtestatud ajavahemiku lõppemist annavad liikmesriigid komisjonile aru meetmetest, mis nad on võtnud käesoleva raamotsuse täieliku järgimise tagamiseks ning eelkõige seoses sätetega, mida tuleb järgida juba andmete kogumisel. Komisjon uurib eelkõige artikli 1 lõike 2 kohaldamist. Muudatusettepanek 33 Nõukogu raamotsuse eelnõu Artikkel 27a – lõige 2 a (uus) 2a.  Selleks võtab komisjon arvesse märkusi, mille on edastanud liikmesriikide parlamendid ja valitsused, Euroopa Parlament, direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel moodustatud töörühm, Euroopa Andmekaitseinspektor ja käesoleva raamotsuse artikli 25a alusel loodud töörühm.

(1) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 263. (2) ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 154.

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2007. aasta arutelude kohta (2008/2028(INI))

P6_TA(2008)0437 A6-0336/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta, eriti 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni poolt Andaluusia, Valencia ja Madridi piirkonnas korraldatud uurimismissiooni tulemuste kohta(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 21 ja 194;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ja artikli 192 lõiget 6;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0336/2008),

A.   arvestades, et petitsioonimenetlus on erakordselt oluline, võimaldades üksikisikutel juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu teatavatele liidu tegevusvaldkondades esinevatele probleemidele, mis neile otseselt muret valmistavad;

B.   arvestades, et petitsioonikomisjon peaks alati püüdma parandada oma tulemuslikkust, et paremini teenida ELi kodanikke ja täita nende ootusi;

C.   arvestades asjaoluga, et vaatamata liidu poliitika ja struktuuride märkimisväärsele arengule kõnealuse aja jooksul näevad kodanikud sageli liidu poliitika ja programmide kohaldamisel palju puudusi, kuna need mõjutavad neid otseselt;

D.   arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingule on ELi kodanikel õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioone, kuid nad võivad esitada oma kaebused ka teistele ELi institutsioonidele või asutustele, eelkõige komisjonile;

E.   arvestades, et liikmesriikide tasandil on jätkuvalt oluline levitada ja anda teavet õiguse kohta pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, et äratada üldsuse huvi selle õiguse vastu ning eriti selleks, et vältida segadust erinevate kaebuste esitamise menetluste osas;

F.   arvestades, et liikmesriigid peavad kohaldama ühenduse määruseid ja direktiive ning selle kohustuse võivad nad delegeerida piirkondlikele või kohalikele poliitilistele ametivõimudele, tulenevalt liikmesriigi enda põhiseaduslikust korrast;

G.   arvestades, et Euroopa Parlamendil on seaduslik õigus teostada liidu poliitikate üle demokraatlikku järelevalvet ja kontrolli, pidades meeles olulist subsidiaarsuse põhimõtet, et tagada liidu õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja nendest arusaamine ning et õigusaktidega täidetaks seda eesmärki, milleks liidu pädevad institutsioonid need välja töötasid, mille üle nad arutasid ja mille nimel vastu võtsid;

H.   arvestades, et ELi kodanikud ja ELis elavad isikud võivad kõnealuses tegevuses aktiivselt osaleda, teostades oma õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone, teades, et nende muredega tegeleb ja neid uurib vastutav komisjon ning neile antakse sobiv vastus;

I.   arvestades, et kehtivad asutamislepingud sisaldavad juba kohustust austada inimväärikust, vabadust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi, võrdõiguslikkust ja vähemuste õigusi kui Euroopa ühiskonna aluspõhimõtteid, ning arvestades, et uue Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, juhul kui kõik 27 liikmesriiki on need ratifitseerinud, tugevdatakse seda kohustust veelgi, kuna need hõlmavad põhiõiguste hartat, neis sätestatakse Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning nendega kehtestatakse õiguslik alus kodanike seadusandlikele algatustele ja ELi institutsioonide haldusõiguse nõuetekohane süsteem;

J.   arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatakse menetlus, mille kohaselt saab liit võtta meetmeid liikmesriigi poolt liidu aluspõhimõtete, mis on nimetatud kõnealuse lepingu artiklis 6, tõsiste ja pidevate rikkumiste vastu;

K.   tuletades sellega seoses meelde, et ELi kodanikud esitavad Euroopa Parlamendile sageli petitsioone hüvitise saamise eesmärgil, kui nad tunnevad, et rikuti nende õigusi, mida tunnustatakse asutamislepingutes, ning juhtudel, kui nende arvates on õiguskaitsevahendid sobimatud, ebapraktilised, liiga aeganõudvad või – nagu sageli juhtub – kallid;

L.   arvestades, et petitsioonikomisjonil kui asjaomasel komisjonil on kohustus konkreetsele petitsioonile mitte ainult vastata, vaid püüda leida ka toimivad lahendused petitsiooniesitaja väljendatud muredele mõistliku aja jooksul, ja arvestades, et see on petitsioonikomisjoni töö põhiline eesmärk;

M.   arvestades, et petitsiooniesitajate probleemidele leitakse üldjuhul lahendused lojaalse koostöö tulemusel ühelt poolt petitsioonikomisjoni ja teiselt poolt komisjoni, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, kes kõik koos pakuvad kohtuväliseid heastamisvahendeid;

N.   arvestades siiski, et liikmesriigid ja piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ei ilmuta alati selget tahet leida petitsiooniesitajate tõstatatud probleemidele praktilisi lahendusi;

O.   arvestades ka seda, et kuigi petitsiooniesitajate väited ei ole alati põhjendatud, on petitsiooniesitajatel õigus oodata vastutavalt komisjonilt selgitust ja vastust;

P.   arvestades, et tõhustatud institutsioonidevaheline koordineerimissüsteem peaks muutma vastuvõetamatute petitsioonide edastamise riiklikele ametiasutustele tulemuslikumaks,

Q.   arvestades, et petitsioonid saab kuulutada vastuvõetamatuks, kui need ei hõlma Euroopa Liidu tegevusvaldkondi, ning arvestades, et kodanikud ei saa kasutada petitsioonimenetlust edasikaebamise võimalusena otsuste puhul, mille on teinud liikmesriigi pädevad õigus- või poliitilised asutused ning millega nad ei nõustu;

R.   arvestades, et on väga oluline, et Euroopa Parlament omaks tulemuslikku mõjuvõimu, eeskirju, menetlusi ja ressursse, et vastata tõhusalt ja õigeaegselt talle esitatud petitsioonidele;

S.   arvestades, et petitsioonimenetluse abil saab kaasa aidata paremale õigusloomele, tehes eelkõige kindlaks petitsiooniesitajate osutatud valdkonnad, kus kehtiv ELi õigus on puudulik või ebatõhus asjaomase õigusakti eesmärki silmas pidades, ning arvestades, et koostöö abil ja õigusloomega tegeleva pädeva komisjoni volituste raames saab selliseid olukordi parandada asjaomaste õigusaktide läbivaatamise teel;

T.   arvestades, et petitsioonimenetlusega saab aidata oluliselt kaasa ka nende juhtude tuvastamisele, mille puhul liikmesriigid ei ole ühenduse õigust korrektselt kohaldanud ning mis mitmetel juhtudel toob kaasa rikkumismenetluse algatamise komisjoni poolt vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226;

U.   arvestades, et rikkumismenetlus on ette nähtud selleks, et tagada kehtiva ühenduse õiguse järgimine asjaomases liikmesriigis ning pealegi kuulub menetluse üle otsustamine vaid komisjoni pädevusse, kuivõrd Euroopa Parlamendi otsest osalemist selles menetluses sätestatud ei ole, märgib siiski, et ligikaudu üks kolmandik rikkumistest on seotud küsimustega, mida petitsiooniesitajad esitavad Euroopa Parlamendile;

V.   arvestades, et isegi kui rikkumismenetlus on edukalt lõpule viidud, ei tarvitse petitsiooniesitajad konkreetsetele probleemidele otsest hüvitust saada; arvestades, et see õõnestab kodanike usku ELi institutsioonide suutlikkusse vastata nende ootustele;

W.   arvestades, et 2007. aastal, kui petitsioonikomisjoni liikmete arvu suurendati 25lt 40le, registreeris Euroopa Parlament 1506 petitsiooni (50 % rohkem kui 2006. aastal), millest 1089 tunnistati vastuvõetavaks;

X.   arvestades, et 2007. aastal osales petitsioonikomisjoni koosolekutel 159 petitsiooniesitajat, kelle hulka ei arvestata muid kohalolevaid arutelu jälgivaid isikuid;

Y.   arvestades, et 2007. aastal korraldati kuus andmete kogumise külastust Saksamaale, Hispaaniasse, Iirimaale, Poolasse, Prantsusmaale ja Küprosesse, mille tulemusel valmistati ette raportid ja soovitused, mis seejärel saadeti kõikidele huvitatud osalistele ja eelkõige petitsiooniesitajatele;

Z.   arvestades, et korraldati üheksa petitsioonikomisjoni koosolekut, kus arutati üle 500 konkreetse petitsiooni, kasutades komisjoni esindajate väärtuslikku kaasabi, ning tulemustest teavitati kõiki petitsiooniesitajaid;

AA.   arvestades, et petitsioonimenetluste käigus on selgunud, et kõige rohkem valmistavad ELi kodanikele muret järgmised valdkonnad: keskkond ja selle kaitse, sealhulgas keskkonnamõju hindamise direktiivi, vee raamdirektiivi, joogiveedirektiivi, jäätmeid käsitlevate direktiivide, elupaikade direktiivi, loodusliku linnustiku direktiivi, rahapesu direktiivi ja muude direktiivide puudujäägid, sealhulgas üldine mure saastatuse ja kliimamuutuse, üksikisikute omandiõiguse, finantsteenuste, vaba liikumise ja töötajate õiguste pärast, kaasa arvatud pensioniõigused ja muud sotsiaalsätted, kaupade vaba liikumine ja maksustamine; kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, asutamisvabadus ja diskrimineerimine kodakondsuse, soo või vähemusse kuulumise alusel;

AB.   arvestades, et petitsioonide teemad ja nende läbivaatamine 2007. aastal tõid esile olulisi tänapäevaseid probleeme, nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, veepuudus, finantsteenuste reguleerimine ja Euroopa Liidu energiavarustus;

AC.   arvestades alalist ja konstruktiivset suhet, mis on loodud Euroopa ombudsmani, kes vastutab kodanike nende kaebuste uurimise eest, mis käsitlevad väidetavat halduslikku omavoli ELi institutsioonides, ja petitsioonikomisjoni vahel, kes esitab Euroopa Parlamendile korrapäraselt raporteid ombudsmani aastaaruande või eriaruannete kohta -- mis on ombudsmani viimane vahend meetmete võtmiseks, kui tema soovitusi ei järgita - mida 2007. aastal esitati üks;

AD.   arvestades, et esimeeste konverents otsustas 15. novembril 2007 mitte anda vastutavale komisjonile 2005. aasta juunis taotletud luba koostada raport Euroopa Parlamendile esitatud ombudsmani eriaruande kohta, mis käsitleb halduslikku omavoli Euroopa Pettustevastases Ametis;

AE.   arvestades edasiste arengutega, tänu millele muutub ELi kodanike osalemine Euroopa Liidu tegevuses ja töös veelgi tõhusamaks, eriti nn kodanikualgatuse käivitamise abil, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja millega lubatakse – juhul, kui kõik 27 liikmesriiki lepingu ratifitseerivad – rohkem kui miljonil üksikisikul mitmest liikmesriigist teha ettepanek uue õigusakti kohta ning mille jaoks tuleb kehtestada eri menetluskord, millesse on kaasatud komisjon, kellele sellised algatused tuleb kõigepealt esitada, Euroopa Parlament ja nõukogu;

AF.   arvestades, et kui petitsioonikomisjoni tegevus on tulemuslik ja tõhus, saadab see kodanikele selge signaali, et nende õigustatud probleemidega tegeletakse ning see loob kodanike ja ELi vahel tõelise sideme; arvestades aga, et kui esineb lubamatuid viivitusi ja liikmesriikide poolset soovimatust nõutud soovitusi ühenduse õiguse kohaselt ellu viia, siis see vaid suurendab ELi ja kodanike vahelist lõhet ning paljudel juhtudel ka kinnitab nende arvamust, et demokraatiat napib;

AG.   arvestades, et 2007. aasta jooksul said petitsioonikomisjoni liikmed palju kasu sellest, et sekretariaadi ja infotehnoloogia eest vastutava talituse koostöös väljaarendatud andmebaasi ja töövahendit e-Petition märkimisväärselt tõhustati, tänu millele pääsevad kõik petitsioonikomisjoni ja fraktsioonide liikmed kõikidele petitsioonidele ja nendega seotud dokumentidele otse ligi, mistõttu saavad nad petitsiooniesitajaid tõhusamalt aidata;

AH.   märkides siiski, et Euroopa Parlamendil ei ole õnnestunud leida eelmise aasta petitsioonikomisjoni tööd käsitlevas resolutsioonis nõutud ressursse, mis on vajalikud selleks, et parandada petitsioonimenetluse veebivõimalusi ning jõustada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 192 lõiget 2, milles sätestatakse, et seatakse sisse elektrooniline register, "milles kodanikud saavad avaldada petitsiooniesitajale oma toetust, andes vastuvõetavaks tunnistatud ja registrisse kantud petitsioonile oma elektroonilise allkirja";

AI.   arvestades, kui oluline on teavitada ELi kodanikke nõuetekohaselt petitsioonikomisjoni tööst, kui nad valmistuvad hääletama järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aasta juunis,

1.   väljendab heameelt tiheda koostöö üle petitsioonikomisjoni ning komisjoni talituste ja ombudsmani vahel ning koostöökliima üle institutsioonide vahel, kes otsivad lahendusi ELi kodanike muredele; on siiski kindlal arvamusel, et esmajärjekorras tuleks petitsioonikomisjonil endal võimaldada veelgi tõhustada oma sõltumatuid uurimisvõimalusi, eriti sekretariaadi ja selle õigusalaste teadmiste tugevdamise teel; otsustab jätkuvalt täiustada petitsioonikomisjoni sisest töökorda, et lihtsustada petitsioonimenetlust, eriti mis puudutab ajalist raamistikku petitsioonide kohta otsuse langetamiseks, nende vastuvõetavust, uurimist ja järelkontrolli, petitsioonikomisjoni koosolekute korraldamist, koostööd teiste parlamendikomisjonidega, mis võivad olla teatavate petitsioonide teemast huvitatud või selles pädevad, ning petitsioonikomisjoni algatusi, nagu uurimismissioonid;

2.   rõhutab, et pärast Lissaboni lepingu täielikku ratifitseerimist tunnustatakse põhiõiguste harta õiguslikku ulatust ja kinnitatakse ametlikult selle sõltumatut ja siduvat iseloomu, ning juhib tähelepanu konkreetsete meetmete vajadusele, et määrata kindlaks selle mõju kodanike õigustele ning seeläbi ka petitsioonikomisjoni tööle ja pädevusele;

3.   nõuab peasekretärilt taaskord Euroopa Parlamendi veebilehel asuva kodanikeportaali viivitamatut läbivaatamist, eesmärgiga tõhustada portaali nähtavust seoses petitsiooniõigusega ning et kodanikele tagataks võimalus anda petitsioonide toetuseks allkirju elektroonilisel teel, nagu on sätestatud kodukorra artikli 192 lõikes 2; nõuab tungivalt, et kodanikeportaalis kasutatav veebilehitsemise tarkvara tagaks koostalitlusvõime, et anda kodanikele selles suhtes võrdsed juurdepääsuõigused;

4.   on arvamusel, et praegune petitsioonide registreerimise kord tekitab põhjendamatuid viivitusi petitsioonide läbivaatamisel, ning tunneb muret asjaolu pärast, et seda võidakse näha kui mõistvuse puudumist petitsiooniesitajate suhtes; nõuab seega peasekretärilt tungivalt, et ta võtaks vajalikke meetmeid, et viia petitsioonide registreerimine presidentuuri peadirektoraadist üle vastutava komisjoni sekretariaati;

5.   kutsub üles alustama Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel läbirääkimisi, eesmärgiga nende tööd kaebuste läbivaatamisel paremini koordineerida, nii et kaebuste menetlemine muutuks lihtsamaks ja otstarbekamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks; kutsub peasekretäri üles petitsioonikomisjonile kuue kuu pärast tulemustest teada andma;

6.   toetab menetluskorra formaliseerimist, mille tulemusel petitsioonid, mis käsitlevad siseturu valdkonda, viiakse üle SOLVIT võrgustikku, eesmärgiga lühendada märkimisväärselt nende petitsioonide menetlemist, mis käsitlevad siseturu valdkonda, näiteks automakse, kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, elamislubasid, piirikontrolli ja juurdepääsu haridusele, säilitades samal ajal Euroopa Parlamendi õiguse vaadata küsimus läbi, juhul kui SOLVITi kaudu rahuldavat lahendust ei leita;

7.   kordab, et nii nõukogu kui ka liikmesriikide alalised esindused peaksid petitsioonikomisjoni töös aktiivsemalt osalema, ning kutsub neid tungivalt üles oma esindatust ja osavõttu kodanike huvides suurendama;

8.   on seisukohal, et petitsioonikomisjoni sekretariaadi tugevdamise ja e-Petition süsteemi arendamise kontekstis aitaks petitsiooniesitajatele mõeldud veebis jälgimise IT-lahendus menetlust läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta, muu hulgas staatuse regulaarse uuendamise ja lisainformatsiooni küsimisega; märgib, et selline vahend aitaks paremini vastata ELi kodanike ootustele ning samas ka Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil nende institutsioonilisi kohustusi paremini täita;

9.   kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse petitsioonikomisjoni soovitusi nende otsuste tegemisel, mis on seotud rikkumismenetluste algatamisega liikmesriikide vastu, ning kordab oma nõuet, et komisjon teavitaks petitsioonikomisjoni otse ja ametlikult teavitama sellise rikkumismenetluse algatamisest, mis on seotud petitsioonikomisjonis arutlusel oleva petitsiooniga;

10.   tuletab sellega seoses meelde petitsioonikomisjoni esinduslikku olemust, samuti selle institutsioonilist rolli ja kohustusi ELi kodanike ning ELis elavate isikute ees;

11.   tunneb muret asjaolu pärast, et rikkumismenetluste lõpuleviimine võtab komisjoni talitustel ja Euroopa Kohtul (juhul kui Euroopa Kohus on sellesse kaasatud) liiga palju aega, tunnistades, et see on sageli asjaomaste liikmesriikide haldusasutuste aeglase ja tihti tahtliku vastutöö tulemus, ning nõuab rangemate tähtaegade kehtestamist; avaldab kahtlust nn horisontaalsete rikkumismenetluste tõhususe üle, kuna nende lõpuleviimine võtab rohkem aega; nõuab rikkumismenetluse korra läbivaatamist, mille eesmärk on tagada, et ühenduse õigusakte rohkem järgitaks;

12.   kutsub asjaomaseid institutsioone üles kasutama kõnealust menetluskorda paremini ära, et tagada täielik kooskõla ühenduse õigusega, ning avaldab sügavat kahetsust, et liiga sageli toob kasutusel olevate menetluste aeglus ja asjaolude sage keerulisemaks muutmine kaasa ühenduse õiguse de facto rikkumise liikmesriikide poolt, kes tegutsevad seega karistamatult rikkumisest otseselt mõjutatud kohalike kogukondade huvide vastu, kes on Euroopa Parlamendile petitsiooni esitanud;

13.   peab problemaatiliseks asjaolu, et kehtiv süsteem ühenduse õiguse järelevalve teostamiseks võimaldab liikmesriikidel vastavusse viimisega viivitada, kuni neid ähvardab rahaline karistus, ning ikka vältida vastutust varasemate tahtlike rikkumiste eest, ning et kodanikel puudub siseriiklikul tasandil tihti piisav juurdepääs õiguskaitsevahenditele ja hüvitistele, isegi kui Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriik ei ole austanud ühenduse õigusest tulenevaid kodanike õigusi;

14.   soovitab seada prioriteediks, et petitsioonikomisjon oleks tõhus ja hästitoimiv kõigis oma tegevuse aspektides algusest lõpuni, kuna see on tõeline ja tuntav pühendumine oma kodanikele, mis näitab, et EL soovib ja suudab nende õigustatud probleemidega tegeleda;

15.   väljendab muret ja hämmeldust petitsiooniesitajate avalduste üle, mille kohaselt isegi kui nad on saavutanud petitsioonikomisjoni toetuse nende petitsiooni sisu osas, on neil liiga tihti väga raske saada hüvitust asjaomastelt asutustelt ja liikmesriigi kohtutelt; on arvamusel, et selliseid süsteemi puudujääke tuleb põhjalikumalt uurida, eriti just finantsteenuste sektori puhul, mida tehti näiteks uurimiskomisjoni Equitable Life Assurance Society kriisi käsitlevas töös, mis põhines Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidel ning mille kohta koostati 2007. aastal raport;

16.   väljendab heameelt asjaolu üle, et 2007. aastal tegutsesid komisjon ja Euroopa Kohus kiiresti ning määrasid kohtuliku tõkendi, et takistada elupaikade direktiivi raames kaitstud maa-ala eelseisvat hävitamist Rospuda orus Via Baltica maanteekoridori ehitamise tõttu, mille puhul korraldas petitsioonikomisjon sõltumatu uurimise ja andmete kogumise külastuse ning esitas konkreetsed soovitused; avaldab kahetsust, et selliseid näiteid on vähe;

17.   nõuab tungivalt, et komisjon oleks rohkem valmis tegutsema, et ennetada ühenduse õiguse rikkumisi, kui ta tegeleb keskkonnapoliitikat (mis on petitsiooniesitajate üks põhilisi muresid ELis) käsitlevate petitsioonide ja kaebustega; märgib, et ettevaatusprintsiibil ei ole piisavat praktilist juriidilist jõudu ning liikmesriikide vastutavad ametiasutused, kellel on sellegipoolest kohustus EÜ asutamislepingut kohaldada, ignoreerivad seda liiga tihti;

18.   avaldab kahetsust, et komisjoni toetus petitsioonikomisjonile on puudulik, eriti kui andmete kogumise külastuste tulemusel saadakse veenvaid tõendeid asutamislepingus sätestatud kodanike õiguste rikkumise või õigusaktide mittekohaldamise kohta, ning nõuab, et kehtestataks uued menetlused, millega võimaldataks Euroopa Parlamendil selliste juhtumitega seoses otse Euroopa Kohtusse pöörduda;

19.   tunnistab täielikult, et petitsioonimenetlus, nagu on sätestatud asutamislepingus, on siiski põhiliselt ette nähtud kohtuväliste heastamisvahendite ja lahenduste saavutamiseks nendele probleemidele, mille ELi kodanikud on tõstatanud poliitilise protsessi kaudu, ning väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et paljudel juhtudel saavutatakse rahuldavad tulemused;

20.   tunnistab samuti, et paljudel juhtudel ei suudeta petitsiooniesitajatele rahuldavaid lahendusi leida, kuna kohaldatavates ühenduse õigusaktides endis esineb puudujääke;

21.   kutsub vastutavaid õigusloomega seotud komisjone üles pöörama uute või läbivaatamisel olevate õigusaktide ettevalmistamisel ja või nende üle läbirääkimistel erilist tähelepanu probleemidele, mis on ilmnenud petitsioonimenetluse käigus;

22.   kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu ühtekuuluvusfondide kasutamisele ELi piirkondades, kus suured infrastruktuuriprojektid avaldavad olulist mõju keskkonnale, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid ELi vahendite suunamise säästvasse arengusse vastavalt kohalike kogukondade huvidele, kes aina rohkem esitavad Euroopa Parlamendile petitsioone, protestimaks selle vastu, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused nimetatud prioriteete alati ei järgi; tunneb heameelt töö üle, mida on selles osas teinud eelarvekontrollikomisjon ja kontrollikoda;

23.   märgib, et eelkõige uute liikmesriikide kodanikelt saadakse aina rohkem petitsioone, mis käsitlevad vara tagastamise küsimust, kuigi see kuulub sisuliselt liikmesriikide pädevusse; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid tagaksid, et riigikorra muutusest tulenevalt omandiõigust käsitlevad õigusaktid oleksid täielikult kooskõlas asutamislepingu nõuetega ning Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetega, nagu on sätestatud ka ELi lepingu artiklis 6 Lissaboni lepinguga muudetud kujul; rõhutab, et selle valdkonnaga seotud petitsioonid ei käsitle omandi õiguslikku režiimi, vaid õigust omada õiguspäraselt saadud omandit; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon oleks eriti tähelepanelik, mitte ainult suhtlemisel praeguste liikmesriikidega, vaid ka läbirääkimistel kandidaatriikidega;

24.   kinnitab veel kord oma kohustust toetada ELi kodanike õiguspäraselt saadud eraomandit käsitlevate õiguste tunnustamist, ning mõistab hukka kõik püüded võõrandada perekondadelt nende omandit ilma nõuetekohase menetluseta, õiglase kompensatsioonita või austuseta nende isikupuutumatuse vastu; võtab teadmiseks petitsioonide hulga kasvu selles valdkonnas, eriti seoses Hispaaniaga 2007. aastal, ning võtab samuti teadmiseks petitsioonikomisjoni raporti ja soovitused tema andmete kogumise külastuse kohta, et uurida nimetatud probleemi kolmandat korda; võtab teadmiseks, et avalikke hankeid käsitlevate direktiividega seoses on rikkumismenetlused ikka veel pooleli;

25.   võtab samuti teadmiseks petitsioonikomisjoni tõsise kriitika pärast andmete kogumise külastust 2007. aastal Loiret's Prantsusmaal, ning nõuab eelkõige, et Prantsuse ametivõimud tegutseksid otsustavalt, et tagada kooskõla ELi direktiividega, mida võidakse rikkuda, kui võimaldatakse jätkata teatavaid kavandatud projekte sildade ehitamiseks üle Loire'i jõe, pidades silmas, et Loire'i org ei ole ainult elupaikade direktiivi ja loodustiku linnustiku direktiivi kohaselt kaitse all, vaid tegemist on ka UNESCO maailma kultuuripärandiga ja Euroopa ühe viimase säilinud loodusliku jõgikonnaga;

26.   väljendab jätkuvat muret joogiveedirektiivi sätete puuduliku rakendamise pärast Iirimaal, eelneva hindamise puudumise pärast seoses 2007. aasta otsusega teisaldada Lismullinis asuv rahvuslik monument, mis jääb Meath´i maakonnas Tara lähedale kavandatava M3 maantee asukohale – mille tagajärjel esitas komisjon Iirimaa vastu Euroopa Kohtusse hagi, tuues põhjuseks, et Iirimaa üldine lähenemisviis rahvuslike monumentide teisaldamisele Lismullini-juhtumi taolistes tingimustes ei ole täielikult kooskõlas direktiiviga 85/337/EMÜ(2), Limericki kohalike kogukondade probleemide ja muude küsimuste pärast, mida käsitletakse raportis Iirimaal toimunud andmete kogumise külastuse kohta, mille petitsioonikomisjon korraldas 2007. aastal; märgib, et osade nimetatud probleemide puhul on algatatud rikkumismenetlused;

27.   võtab teadmiseks Poolas toimunud andmete kogumise külastust käsitleva raporti, milles tehti soovitused Rospuda oru ja Euroopa viimase ürgmetsa kaitsmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostööd Poola ametivõimudega alternatiivsete marsruutide leidmiseks Via Baltica teede- ja raudteevõrgu jaoks, nagu soovitas petitsioonikomisjon oma raportis; samuti julgustab komisjoni tagama rahaliste vahendite kättesaadavust, et vähendada Augustowi teedesüsteemi koormust, et kaitsta kohalikku elanikkonda ja hoida selle piirkonna keskkonda;

28.   võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni esimehe ja liikmete 2007. aasta novembris toimunud andmete kogumise külastuse Küprosele; nõuab tungivalt, et asjaomased osapooled jätkaksid pingutustega jõuda läbirääkimiste teel kokkuleppele lahendamata küsimuste osas, mis petitsiooniesitajatele muret tekitavad, eriti Famagusta suletud ala osas, mis tuleks tagastada selle seaduslikele omanikele, ja väljendab heameelt asjaolu üle, et Küprose osapooled peavad kõnelusi uuendatud jõupingutuste raamistikus, lahendamaks Küprose probleemi; rõhutab samuti, kui oluline on rakendada viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 550(1984), milles seatakse eesmärgiks Famagusta linna tagastamine selle seaduslikele elanikele;

29.   võtab teadmiseks petitsioonikomisjonile saadetud nende petitsioonide ja kirjade kasvava hulga, mis käsitlevad väga tundlikku laste hooldusõiguse küsimust, mille puhul on erakordselt raske midagi ette võtta, nagu näiteks Saksamaa Jugendamti puudutavate petitsioonide puhul; sest paljudel juhtudel on sellesse kaasatud kohtud, ning välja arvatud juhtudel, kui on tegemist erinevatest ELi liikmesriikidest pärit vanematega, on ELil raske oma pädevust tõendada;

30.   märgib, et 2007. aastal ei olnud paljud Briti petitsiooniesitajad, kelle vara konfiskeeriti Briti maksu- ja tolliameti poolt, ikka veel hüvitist saanud, kuigi komisjon peatas asutamislepinguga sätestatud kohustuse (kaupade vaba liikumise võimaldamine) mittejärgimise pärast Ühendkuningriigi vastu algatatud rikkumismenetlused; nõuab tungivalt, et Briti ametiasutused jõuaksid õiglasele lahendusele, sealhulgas maksaksid ex gratia toetusi nendele petitsiooniesitajatele, kes kandsid tõsist rahalist kahju, enne kui ametiasutused hindasid oma tegevust uuesti ning asusid komisjoni kohaselt järgima asjakohaseid direktiive;

31.   märgib samuti, et Kreekas jätkavad tolliasutused vaid erakorralise meetmena nende Kreeka kodanike autode konfiskeerimist, kes viibivad ajutiselt välismaal ja naasevad Kreekasse välismaa numbrimärkidega sõidukitega ning keda süüdistatakse salakaubaveos ja kelle juhtumeid ei ole nõuetekohaselt menetletud, nagu on kirjas petitsioonikomisjoni poolt Euroopa Parlamendile varasemalt esitatud raportis; nõuab tungivalt, et Kreeka ametivõimud maksaksid hüvitist petitsiooniesitajatele, kes on sellise tegevuse tõttu kannatanud; võtab teadmiseks Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsuse kohtuasjas C-156/04, milles leiti, et enamus Kreeka ametiasutuste antud selgitustest kõnealuses kohtuasjas olid rahuldavad; tervitab Kreeka ametivõimude poolt vastu võetud uute õigusaktide rakendamist, millega püütakse leida lahendused probleemidele, millele kõnealuses kohtuasjas tähelepanu juhiti;

32.   taunib asjaolu, et vanimate lahendamata petitsioonide hulgas on jätkuvalt lahendamata nn Lettori juhtum, mis puudutab võõrkeelte õpetajaid Itaalias, kuigi Euroopa Kohus on teinud selle kohta kaks otsust ning komisjon ja petitsioonikomisjon toetavad nende juhtumit ja kaebusi; nõuab tungivalt, et Itaalia ametivõimud ja asjaomased ülikoolid, muu hulgas Genova, Padova ja Napoli ülikoolid võtaksid meetmeid, et leida nende õigustatud nõudmistele õiglane lahendus;

33.   märgib, et petitsioonikomisjonis 2007. aastal arutlusel olnud petitsioonide hulgas, kuigi algselt esitati see 2006. aastal, oli petitsioon nn ühe asukoha kohta, mida toetas 1,25 miljonit ELi kodanikku ning milles nõuti, et Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, mis oleks Brüsselis; märgib, et 2007. aasta oktoobris saatis president petitsiooni tagasi petitsioonikomisjonile, kes seejärel nõudis, et Euroopa Parlament esitaks selle küsimuse kohta oma arvamuse, pidades silmas, et institutsiooni asukoht on sätestatud asutamislepingus ning et selles küsimuses peavad otsuse tegema liikmesriigid;

34.   otsustab vaadata järgmiseks ametiajaks läbi petitsioonikomisjoni nimetuse tõlked kõikides ELi ametlikes keeltes, et tagada kõnealuse komisjoni olemuse edasiandmine selle nimetuses arusaadaval viisil, kuna teatavate keelte puhul ei tundu see praegu nii olevat, ning rõhutada osalusdemokraatia elementi petitsiooni esitamise õiguses; soovitab terminit "kodanike petitsioonidega tegelev komisjon", kuna see võib olla selgemini mõistetav;

35.   tunneb muret arvukate petitsioonide pärast, milles juhitakse tähelepanu probleemidele valijaskonna registreerimisel, mida kogevad ELi kodanikud, kes on oma riigist välja rännanud või kellel on liikmesriigis vähemuse staatus; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu sellele, et kõikidele ELi kodanikele ja ELis elavatele hääleõigusega isikutele antaks võimalus võtta täielikult osa järgmistest Euroopa Parlamendi valimistest;

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või vastavatele pädevatele asutustele.

(1) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 340. (2) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40).

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon mägipiirkondade põllumajanduse olukorra ja väljavaadete kohta (2008/2066(INI))

P6_TA(2008)0438 A6-0327/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2001. aasta resolutsiooni mägipiirkondade põllumajandust käsitlevate ühenduse õigusaktide 25-aastase kohaldamise kohta(1);

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu metsastrateegia rakendamise kohta(2);

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolli" kohta(3);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee omaalgatuslikku arvamust teemal "Roheline raamat "Euroopa Liidu tulevase mäestikualade poliitika suunas: Euroopa seisukoht mäestikualade küsimuses"(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0327/2008),

A.   arvestades, et mägipiirkonnad moodustavad 40% Euroopa kogupindalast ning seal elab 19% Euroopa elanikkonnast;

B.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides, näiteks Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austrias ja Portugalis, moodustavad mägipiirkonnad üle 50% territooriumist ning et kõnealustes piirkondades on maarahvastikul endiselt oluline osa;

C.   arvestades, et mägipiirkonnad (eelkõige kõrg- ja keskmäestikud) kujutavad endast kultuurmaastikku, mis kajastavad inimeste ja ökosüsteemide harmoonilist koostoimimist ning on osa looduspärandist;

D.   arvestades, et mägipiirkonnad kannatavad tugevalt kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks põua ja metsapõlengute mõju all;

E.   arvestades, et mägipiirkonnad ei ole ühetaolised, vaid on moodustunud väga erisugustest eri kõrgusega mäeahelikest (kõrg- ja keskmäestikud, liustikud, väheviljakad piirkonnad);

F.   arvestades, et mägipiirkondi eristavad Euroopa Liidu teistest maastikuvormidest neile ainuomased tegurid (kallakus, eri kõrgused, ligipääsmatus, taimestik, lühemad kasvuperioodid, madal mullaviljakus, omapärased ilmastiku- ja kliimatingimused) ning arvestades, et nad on püsivate ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu mitmest aspektist halvemas olukorras; arvestades, et selle tagajärjeks on mõnes piirkonnas järkjärguline kõrbestumine ja põllumajandustootmise vähenemine;

G.   arvestades, et mägipiirkondadel (eelkõige kõrg- ja keskmäestikel) on kvaliteetsete toodete, teenuste ja puhkepiirkondade jaoks potentsiaal ja mudel, mida on võimalik jätkusuutlikult arendada ainult ressursside ja traditsioonide tervikliku ja pikaajalise suunitlusega kasutamise kaudu;

H.   arvestades, et mägipiirkondades valmistatakse eriliste kvaliteeditunnustega loomseid saadusi ning vastavate tootmisprotsesside käigus kasutatakse ulatuslikult ja säästvalt loodusressursse, karjamaid ja selleks kohandatud karjamaataimede liike ning traditsioonilisi tehnoloogiaid;

I.   arvestades, et mäed (eelkõige kõrg- ja keskmäestikud) on mitmeotstarbelised elupaigad, kus (põllu)majandus on tihedalt seotud sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste aspektidega ning seetõttu on vaja toetada kõnealuseid piirkondi asjakohaste rahaliste vahendite eraldamise kaudu;

J.   arvestades, et mägipiirkondade majandus on püsivate struktuuriliste vajakajäämiste tõttu majandustsükli kõikumiste suhtes eriti tundlik ning sõltub pikaajaliselt tootmisprotsesside mitmekesistamisest ja spetsialiseerumisest,

K.   arvestades, et teatavate mägipiirkondade kaitse Euroopa konventsioonid - 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioon (Alpi konventsioon) ja 22. mai 2003. aasta Karpaatide kaitse ja säästva arengu raamkonventsioon (Karpaatide konventsioon) kujutavad endast olulisi mägipiirkondade tervikliku poliitika vahendeid, ehkki nende ratifitseerimise ja rakendamise osas on aga puudujääke,

L.   arvestades, et põllu- ja metsamajandus ning karjamaade majandamine, millega mägipiirkondades tegeletakse sageli samaaegselt, kujutavad endast ökoloogilise tasakaalu näidet, mida ei tohiks jätta tähele panemata,

M.   arvestades, et mägipiirkondades on enamik põllumajandusettevõtetest kõrgendatud finantsriskiga pereettevõtted,

1.   märgib, et liikmesriikide pingutused seoses mägipiirkondadega (eelkõige kõrg- ja keskmäestikega) on väga erinevad ja eesmärgiks ei ole seatud terviklik, vaid ainuüksi sektoripõhine areng ning et puudub terviklik ELi raamistik (nagu näiteks merepiirkondade puhul (KOM(2007)0574);

2.   rõhutab, et Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 158 ühtekuuluvuspoliitika kohta määratletakse mägipiirkondi nende erisusi tunnustades kui piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused ning nõuab, et mägipiirkondadele pöörataks erilist tähelepanu; avaldab siiski kahetsust selle üle, et komisjon ei ole veel suutnud koostada kõikehõlmavat strateegiat mägipiirkondade ja teiste püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade tõhusaks toetamiseks, vaatamata Euroopa Parlamendi paljudele sellekohastele nõudmistele;

3.   rõhutab, et on vaja tihedalt kooskõlastada ühenduse eri poliitikad, mille eesmärk on tagada eelkõige selliste piirkondade ühtlustatud areng, kus valitsevad püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused, näiteks mägipiirkonnad; on sellega seoses mures selle pärast, kas on otstarbekas eraldada ühenduse ühtekuuluvuspoliitika maaelu arengu poliitikast praegusel programmitöö perioodil 2007–2013 (tulenevalt Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi lülitamisest ühisesse põllumajanduspoliitikasse); on seisukohal, et see uus lähenemisviis vajab hoolsat järelevalvet selle mõju hindamiseks regionaalarengule;

4.   juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad on ebasoodsas olukorras, mille tõttu ei ole eriti hõlbus kohandada põllumajandust konkurentsitingimustele ja millega kaasnevad lisakulud, nii et mägipiirkondade põllumajanduses ei suudeta toota väga konkurentsivõimelisi tooteid madala hinnaga;

5.   teeb ettepaneku, et seoses 2008. aasta sügisel vastuvõetava rohelise raamatuga territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning kooskõlas territoriaalse tegevuskava ja Euroopa ruumi arenguplaani eesmärkidega peaks komisjon võtma koostöös liikmesriikidega vastu territoriaalse lähenemisviisi eri tüüpi mägipiirkondades esinevate probleemidega tegelemiseks ning sätestama need meetmed järgmise struktuurifonde käsitleva õigusaktide paketi raames;

6.   soovib, et komisjon töötaks välja mägipiirkondade tõelise integreeritud Euroopa strateegia, ja on seisukohal, et mägipiirkondi käsitleva rohelise raamatu avaldamine on esimene oluline samm selles suunas; palub komisjonil algatada ulatuslik avalik arutelu, kuhu on kaasatud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sotsiaalmajandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsejad ning mägipiirkondade regionaalasutusi esindavad riikide ja Euroopa ühendused, et nende piirkondade olukorda paremini kindlaks teha;

7.   tervitab territoriaalse ühtekuuluvuse rohelist raamatut lähenemisviisina Euroopa Liidu erinevatele piirkondadele ning nõuab sellega seoses esimesest ja teisest sambast koosnevat põllumajanduspoliitikat, et rahvusvahelisi väljakutseid silmas pidades oleks võimalik samal ajal tõhusalt kujundada majanduslikke raamtingimusi Euroopa Liidus toimiva ja mitmeotstarbelise mägipiirkondade põllumajanduse huvides, kusjuures vajalikud on ka tootmistegevusega seotud vahendid, sealhulgas piimatransport;

8.   kutsub komisjoni samal ajal üles töötama oma pädevuste raames kuue kuu jooksul pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist välja tervikliku mägipiirkondade ressursside säästva arengu ja kasutamise ELi strateegia (ELi mägipiirkondade strateegia); nõuab lisaks selle strateegia alusel kokkuleppel kohalikke olusid ja vajadusi (nt erinevad mägipiirkonnad) tundvate ja esindavate piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega konkreetseid rakendusmeetmeid hõlmavate riiklike tegevuskavade koostamist, kusjuures tuleb asjakohaselt arvesse võtta juba olemasolevaid piirkondlikke algatusi;

9.   rõhutab mägipiirkondade piiritlemise tähtsust sihipäraste meetmete ja eelkõige mägipiirkondade põllumajanduse lähtealusena ning kõnealuste piirkondade asjakohase eristamise vajadust looduslikult ebasoodsate tingimuste raskusastme alusel, millele liikmesriigid peaksid piirkondade praeguse olukorra alusel rohkem tähelepanu pöörama;

10.   nõuab komisjonilt teadmiste siirde ja uuendustegevuse edendamise eesmärgil ülevaate koostamist rahastatavatest kavadest ja projektidest, mis on seotud mägipiirkondade jaoks oluliste teemadega;

11.   palub komisjonil pöörata Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku tööprogrammis erilist tähelepanu püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade, näiteks mägipiirkondade olukorrale; on seisukohal, et mägipiirkondade olukorra kindel ja põhjalik tundmine on väga oluline diferentseeritud meetmete kavandamiseks, millega saab nende piirkondade probleeme paremini lahendada;

12.   rõhutab mägipiirkondade põllumajanduse osa tootmises, maastiku kõikehõlmavas säilitamises ja kasutamises, teiste majandusharude mitmeotstarbelise alusena ning traditsiooniliste kultuurmaastike ja sotsiaalse struktuuri iseloomuliku elemendina;

13.   on arvamusel, et arvestades nende atraktiivsust turismiobjektina on paljud mägipiirkonnad linnastumise surve all ning kannavad samal ajal hoolt traditsioonilise maastiku kaitsmise eest, mis kaotab põllumajanduslikku iseloomu, kaunidust ja ökosüsteemi jaoks olulist väärtust;

14.   märgib, et mägipiirkondades (eelkõige kõrg- ja keskmäestikes) on põllumajandus looduslike tingimuste ja riskide tõttu seotud suuremate pingutuste (muu hulgas töö intensiivsus ja käsitsitöö) ning suuremate kuludega (muu hulgas vajadus spetsiaalsete masinate järele ja suured transpordikulud);

15.   nõuab, et mägipiirkondade põllumajanduse mitmeotstarbelisust võetaks arvesse eraldi ja suuremas ulatuses ühise põllumajanduspoliitika tulevaste reformide käigus, kohandades maaelu arengu raamdirektiivid ja riiklikud kavad mägipiirkondade põllumajandustootjate rolliga mitte ainult tootjatena, vaid ka majandusalaste teenäitajatena teistele sektoritele, ning tekitades sünergilise koostöö võimalused (muu hulgas ökoturismi kavade rahastamine ja kvaliteettoodete turustamine); juhib eriti tähelepanu mägipiirkondade põllumajanduse ökoloogilise kasu rahalise hüvitamise vajalikkusele;

16.   tunnustab mägipiirkondade põllumajandustootjate tööd; märgib, et vastavaid tingimusi (eelkõige lisatasu teenimine, töö- ja pereelu ühildamine ja võimalus luua pere) ei tohi bürokraatiaga raskendada, vaid valdkondlike poliitikate sünergia kaudu parandada; kutsub komisjoni ja vastutavaid komisjone (komiteemenetlus) üles olemasolevaid ja tulevasi eeskirju (eelkõige seoses registreerimiskohustusega) parema reguleerimise algatuse tähenduses läbi vaatama või haldusmenetluse ulatusliku lihtsustamise eesmärgil hõlbustama;

17.   rõhutab, et mägipiirkondades (eelkõige kõrg- ja keskmäestikes) tuleks jätkata hüvitismaksete maksmist tulevikus ning et tulevikud peaks see olema suunatud püsivate looduslikult ebasoodsate tingimuste ja lisakulude korvamiseks, mida põhjustab raskendatud põllumajandus, sellised maksed on alternatiivsete tootmisvõimaluste puudumise tõttu ka pikaajaliselt õigustatud ning täielik lahtisidumine tooks kaasa süstemaatilised sektorit hõlmavad koondamised; rõhutab, et mägipiirkondade vajadusi ei saa rahuldada üksnes maaelu arendamise toetustest;

18.   nõuab noortalunike ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste jõulisemat edendamist (eelkõige perekesksete meetmete, täis- ja osatööaja korralduse, kombineeritud palgamudelite, lisatöö mudelite, tööelu tasakaalu ning võimaluse kaudu luua pere), mis on elatise teenimise seisukohast määravad tegurid; kutsub komisjoni üles töötama paindliku turvalisusega seotud kaalutluste ja projektide raames ning asjaosalisi kaasates välja vastavad lähenemisviisid;

19.   nõuab demograafilise tasakaalu säilitamist piirkondades, mis seisavad sageli silmitsi elanike maalt linna lahkumisest põhjustatud probleemidega;

20.   on veendunud piisava rahvastikutiheduse säilitamise esmatähtsuses mägipiirkondades ning asjassepuutuvate piirkondade tühjenemisevastaseks võitluseks ja uute inimeste ligimeelitamiseks võetavate meetmete vajalikkuses;

21.   rõhutab vajadust tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kõrge tase, parandada mägipiirkondadele juurdepääsu ja vastastikust sidumist ning tagada vajalik infrastruktuur, eelkõige reisijate- ja kaubaveo, hariduse, teadmistepõhise majanduse ja sidevõrkude (sealhulgas lairibaühendus) osas, et lihtsustada ühendust kõrgendikul asuvate turgude ja linnapiirkondadega; kutsub pädevaid asutusi üles edendama nimetatud eesmärkidel avaliku ja erasektori partnerlust;

22.   rõhutab, et tootjate ühendused, talunike ühistud, põllumajandustootjate kollektiivsed turustamisalgatused ja sektoriülesed partnerlused, mis tervikliku arengukava alusel loovad piirkonnas lisandväärtust (nt Leader-rühmad) kooskõlas säästvate majandamiskavadega, aitavad kaasa põllumajandustootmise stabiilsusele ja sissetulekute seisukohast olulisele turupositsiooni parandamisele ning neid tuleb seetõttu jõulisemalt edendada;

23.   nõuab eraldi rahalisi toetusi piimasektorile (piima tootmise ja töötlemise ettevõtted), millel on alternatiivsete tootmisvõimaluste puudumise tõttu mägipiirkondades (mägismaal ja kõrgmäestikes) keskne tähendus; nõuab piimakvootide reformi käigus mägipiirkondade "pehme maandumise" strateegiat ning negatiivsete mõjude leevendamiseks täiendavaid meetmeid (erimakseid), mis jätavad kohandamisprotsesside jaoks nõutava tegevusvabaduse ning säilitab põllumajanduse aluse; nõuab täiendavate vahendite eraldamist esimesest sambast, eelkõige piimalehma toetuse näol;

24.   kutsub liikmesriike üles kehtestama täiendavad hektaripõhised maksed mahepõllumajanduse ja ekstensiivse karjamaade majandamise eest ning liigispetsiifilistesse loomakasvatusettevõtetesse investeerimise toetuse, suunates sealjuures põhitähelepanu säästvale ja kohandatud põllumajandusele mägipiirkondades;

25.   tuletab meelde, et ettevõtted toodavad mägipiirkondades kvaliteetseid tooteid, kasutades kaasaegsel viisil traditsioonilisi teadmisi ja valmistamismeetodeid, on töökohtade loomisel põhiteguriks ning seetõttu tuleb neid ELi toetussüsteemides arvesse võtta;

26.   nõuab suuremate kulude ja töömahu tõttu, eriti piima ja piimatoodete orgu ja orust välja vedamisel, eraldi toetusmeetmeid; kordab selles kontekstis piimalehmade toetuse kasutuselevõttu mägipiirkondades;

27.   rõhutab tüüpiliste piirkondlike ja traditsiooniliste (kvaliteet)toodete sektoriülest tähendust; palub, et ELi mägipiirkondade strateegia raames kehtestatakse meetmed kõnealuste toodete või nende valmistamismeetodite ja sertifitseerimise kaitsmiseks ja edendamiseks (nagu on sätestatud nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta(5) ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta(6)) ning nende kaitsmiseks jäljendamise eest; nõuab ELi edendusprogrammides erisätteid kvaliteetsetele toiduainetele (nt mägikarjamaalt ja talude juustutööstustest pärit toiduainetele ning kvaliteetlihale);

28.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama põllumajandustootjate rühmi ja kohalikke kogukondi piirkondliku kvaliteedimärgi kasutuselevõtmisel nagu osutatud lõikes 27; on seisukohal, et toetamine peaks toimuma parema teavitamise ning põllumajandustootjate ja kohalike toiduainete töötlemise ettevõtete asjakohase koolitamise ning rahaliste toetuste kaudu kohalike toiduainete töötlemise ettevõtete rajamiseks ja müügitoetuskampaaniate käivitamiseks;

29.   nõuab fondi asutamist ebasoodsas olukorras olevate piirkondade, sealhulgas mägipiirkondade jaoks (sealhulgas teise samba vahenditest, mis on puuduva riikliku kaasrahastamise tõttu jäänud kasutamata);

30.   nõuab nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks(7), artiklis 69 sätestatu alusel mägipiirkondade eraldi sihipärast rahalist toetamist ja sellele bürokraatiata konkreetse juurdepääsu tagamist ning artikli 69 kohaste vahendite piirmäära suurendamist 20%ni;

31.   juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad pakuvad kvaliteetset põllumajandustoodangut ja võivad täiendada mitmekülgset põllumajandustoodete valikut Euroopa turul, säilitavad teatavaid looma- ja taimeliike, hoiavad alal traditsioone, edendavad tööstus- ja turismitegevust ning aitavad bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisega ja süsihappegaasi püsirohumaade ja metsade abil sidumisega võidelda kliimamuutuse vastu ning et jätkusuutlik metsamajandus võimaldab puidujäätmetest toota energiat;

32.   nõuab, et seoses käesoleva aja ohtude ja vältimatute vajadustega võetaks loomade tervise, loomakaitse ja aretamise edendamisega seotud eeskirjades (nt aretusprogrammid, tõuraamatute pidamine ja jõudluskontrollid) arvesse eelkõige kohalikku tõugu mägiloomade aretajate ja kasvatajate muresid;

33.   rõhutab, et komisjon aitab oma tegevusega konkurentsipoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse raames kaasa mägipiirkondade arengule; kutsub komisjoni sellega seoses üles tulevaste kohandamiste korral – eelkõige läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, riiklike toetuste korralduse paindlikkusega seoses ja üldhuviteenuste arvessevõtmisel konkurentsiõiguses – käsitlema sihipärasemalt ja tugevamalt kõnealuste piirkondade vajadusi;

34.   nõuab, et metsapõlengutest kahjustatud mägipiirkondade loomakasvatajatele pöörataks erilist tähelepanu, sest kahjustatud piirkondades on võimalik karjamaid järgmise viie aasta jooksul kasutada ainult piiratult ja suurima ettevaatusega;

35.   nõuab, et strateegia raames käsitletaks põhjalikumalt mägipiirkondade maastikuvorme (mägikarjamaad, kaitsemetsad, kõrg- ja keskmäestikud, heinamaad, suure maastikulise väärtusega piirkonnad), loodaks stiimuleid nende kaitsmiseks ning kehtestataks säästvad kasutuskavad mägikarjamaade, rohumaade, metsade ja muude ebasoodsas olukorras olevatele ja tundlike alade jaoks, et ergutada nende väärtustamist, taastamist, kaitset erosiooni eest ning ratsionaalset veekasutust ning hoida ära soovimatuid nähtusi (eelkõige karjamaade kasutamisest loobumist koos järgneva metsistumisega või ülekarjatamist);

36.   rõhutab liikide mitmekesisuse säilitamist silmas pidades vajadust luua andmebaasid kohalike taime- ja loomaliikide, eelkõige kohalike põllumajandusloomade ja kõrgmäestiku floora geenimaterjali säilitamiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas ja kuidas käivitada rahvusvahelise tegevuskava algatust;

37.   rõhutab, et mõnedes mägipiirkondades Euroopa Liidus, eelkõige uutes liikmesriikides, kasvab elanike lahkumise ja seal elavate inimeste sotsiaalse tegevuse vähenemise oht ning et neid piirkondi ähvardab lisaks põllumajandustegevuse kahanemine või isegi peatumine, mis võivad kaasa tuua maastiku ja ökosüsteemi muutumise;

38.   rõhutab, et rohumaatoetused on väga olulised põllumajandustegevuse säilitamiseks mägipiirkondades ja seetõttu tuleb neid jätkata;

39.   rõhutab pikaajalise metsandusstrateegia olulisust, mis arvestab kliimamuutuste mõjude, metsakoosluse loodusliku ringluse ja loodusliku koostisega, loob kriiside (nt tormid ja metsapõlengud) ärahoidmise, tõkestamise ja nende tagajärgede heastamise mehhanismid ning stiimulid metsade terviklikuks majandamiseks; juhib tähelepanu mägipiirkondade puidu ja puidutoodete säästva ümberkujundamise ja väärtustamise võimalustele kohalikul tasandil (väikeste veokuludega ja seega vähem CO2 heitmeid tekitavad kvaliteettooted, ehitusmaterjalid, teise põlvkonna biokütused);

40.   rõhutab veemajanduse küsimuse tähtsust mägipiirkondades ning kutsub komisjoni üles innustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi edendama tootmisahela eelmise ja järgmise etapi vahelist solidaarsust, kaasa arvatud toetama piisava rahastamise teel veevarude säästlikku kasutust nendes piirkondades;

41.   rõhutab, et mägipiirkonnad on eriti kaitsetud kliimamuutuse tagajärgede suhtes ning kutsub komisjoni, liikmesriike, pädevaid piirkondlikke asutusi ja kohalikke omavalitsusi üles edendama viivitamata loodusõnnetuste, eelkõige metsatulekahjude ennetamise meetmete rakendamist nendes piirkondades;

42.   juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad vajavad uusi vahendeid oma territooriumi kaitsmiseks üleujutuste eest (rõhuasetusega üleujutuste ennetusele), samas kui põllumajandus- ja metsandusettevõtjad võivad toetada üleujutustevastaseid ennetusmeetmeid pindalaga seotud otsetoetuste abil, mida nad saavad ELi ühise põllumajanduspoliitika raames;

43.   juhib tähelepanu asjaolule, et põhjalik igakülgne kaitse pinnase erosiooni vastu, ehitisi mõjutava erosiooni vastu ja põhjaveekihtide kaitse tuleb sätestada põllumajandus- ja metsandustavade lahutamatu osana üleujutus- ja pinnaseerosiooniohtude vähendamiseks minimaalse tasemeni ning põua ja metsatulekahjude ennetamiseks, samuti põhja- ja pinnaveevarustuse parandamiseks maakohtades;

44.   rõhutab, et leht- ja okaspuumetsad vajavad majandusharu, lähipuhkepiirkondade ja elupaikadena erilist hooldust ning et metsade mittesäästev kasutamine toob kaasa keskkonnaalased ja ohutusriskid (nagu kivivaring ja mudavoolud), mille ennetamiseks tuleb võtta meetmeid;

45.   tuletab meelde oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni lõikes 15 esitatud soovitust, et mägipiirkondades tuleks soodustada metsade ja karjamaade eraldamist ja rakendada eelkõige üldistel turvalisuskaalutlustel teeradadelt lahkumise keeldu;

46.   tuletab meelde, et mäed on looduslikud ja sageli ka riiklikud tõkked, mille tõttu muutub äärmiselt oluliseks piiriülene, rahvusvaheline ja piirkondade vaheline koostöö ja selle edendamine ühiseid probleeme silmas pidades (nt kliimamuutused, loomataudid, liikide väljasuremine);

47.   tervitab pingutusi säästva turismi edendamiseks ja looduse kui "majanduseelise" tõhusaks kasutamiseks säästvate ja samal ajal traditsiooniliste vaba aja veetmise ja spordikavade kaudu kõnealuste piirkondade eripära arvesse võttes; rõhutab looduse kasutajate osa, kes loodust austades oma tervist parandavad;

48.   nõuab tungivalt maaelu arengu ja struktuuritoetuse suuremat kooskõlastamist ning ühisprogrammide arendamist;

49.   nõuab tungivalt maaelu arengu ja struktuuritoetuste kombineerimist ning ühtsete kavade väljatöötamist;

50.   rõhutab integreeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmise tähtsust sellistes otsustus- ja haldusprotsessides, nagu regionaalplaneerimine, ehitusprojektide litsentsimine ja elamute saneerimine keskkonnakaitse-, muinsuskaitse- ja linnaplaneerimistavade abil, et tagada mägipiirkondade säästev areng; soovitab, et mägipiirkondade potentsiaali kasutataks turismi igakülgse arengu ja maa-arengu alaste uuenduste kasutamise edendamiseks ning innustab sel eesmärgil kohalikke ja detsentraliseeritud algatusi ning koostööd mägipiirkondade vahel;

51.   rõhutab, et maaharimiseks ja tootmiseks sobimatuid alasid tuleb muu hulgas kasutada metsade hoolduse, säästva jahinduse ja kalanduse jaoks ning nende tegevuste edendamiseks, et ennetada metsistumist, põlenguohtu, erosiooni ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist;

52.   märgib ära mägipiirkondade (eelkõige kõrg- ja keskmäestike) tähtsuse looduskaitse, liikide mitmekesisuse ja elupaikade säilitamise alal; juhib aga eriti tähelepanu põllu- ja metsamajanduse säilitamise vajadusele Natura 2000 aladel ja looduskaitsealadel ning nõuab kõnealuste piirkondade tugevamat sidumist miinimumstandardite kasutuselevõtmise kaudu ökoloogiliste asendusalade jaoks põllumajanduspiirkondades (näiteks 5%);

53.   kutsub komisjoni üles toetama parimal võimalikul viisil mägipiirkondade lisamist maailma looduspärandisse ning kasutama mägipiirkondade kaitsmise rahvusvahelisi võimalusi;

54.   juhib tähelepanu ainulaadsetele mägipiirkondade vee-ja allikavarudele, mida on vaja looduslike niisutussüsteemide, joogivee- ja energiaallikatena ning raviturismi eesmärgil säästvalt kasutada; rõhutab jõest ülesvoolu ja allavoolu paiknevate piirkondade vahelise solidaarsuse vajalikkust kõnealuste varude majandamisel; rõhutab sellega seoses ja võimalike konfliktide ärahoidmiseks vajadust töötada koostöö käigus välja lahenduskavad veereservide kasutamiseks "allikast kuni oruni";

55.   kutsub komisjoni üles edendama Alpi konventsiooni mägipiirkondade põllumajanduse protokolli rakendamist tihedas koostöös Alpi konventsiooni institutsioonidega, toetama parimal võimalikul viisil mägipiirkondade põllumajanduse vastastikust sidumist teiste poliitikavaldkondadega ja võtma sellega seoses vajalikke meetmeid, et viia lõpule Alpi konventsiooni nende protokollide ratifitseerimine, mis ei kuulu veel ühenduse õigustikku, ja et Euroopa Liit liituks lepingupoolena Karpaatide konventsiooniga;

56.   tõstab esile vabatahtliku töö tähtsust (eelkõige mägipääste, kodanikukaitse ja heategevusasutused) seoses teenuste ning mägipiirkondade kultuuri- ja looduspärandiga;

57.   tunnustab mägipiirkondadega tegelevate organisatsioonide ja teadusasutuste tööd ning rõhutab, et ELi mägipiirkondade strateegia ja sarnaste meetmete väljatöötamiseks tuleb kasutada nende teadmisi ja motivatsiooni;

58.   juhib tähelepanu (põhitöö kõrvalt asetleidva) kutsealase hariduse ja koolituse ning – juba kutsealaste võimsuste ja võimaluste mitmekesistamise tähenduses – elukestva õppe algatuste ja projektide edendamise olulisusele;

59.   peab vajalikuks investeerida kohalikesse mägipiirkondade põllumajandusalase täiendkoolituse keskustesse, et koolitada mägikeskkonnas tegevuse juhtimise, maa kaitsmise ja põllumajanduse arendamise oskustega spetsialiste;

60.   nõuab eritähelepanu pööramist maastiku säilitamisele ning infrastruktuuride väljaehitamisele ja ajakohastamisele ligipääsmatutes mägipiirkondades; nõuab digitaalse lõhe ületamist ja teadusuuringute raamprogrammide tulemuste (nt e-valitsus) kättesaadavaks tegemist;

61.   juhib tähelepanu tõhusate kohapealse varustamise teenuste vajalikkusele seoses rahvastiku säilitamise ja konkurentsivõimega; nõuab kohalike omavalitsuste sihipärast toetamist üldhuviteenuste valdkonnas;

62.   rõhutab vajadust panustada liikuvuse säästvatele lahendustele ning terviklikule lähenemisviisile rahvusvaheliste (transiit, pikamaakoridorid) ja kohalike nõuete (nagu juurdepääs erinevatel kõrgustel paiknevatele piirkondadele ja linnaline liikumiskeskkond) vahel;

63.   nõuab mägipiirkondade toetamist transpordiga toimetulekul, müra tõkestamisel, maastikukaitsel, kasutades selleks maanteelt ümbersuunamise meetmeid (nt tundlike alade laiendamine teemaksude direktiivis)(8), pannes niiviisi aluse paremale elukvaliteedile ja säästvale turismile;

64.   rõhutab tasandike ja mägipiirkondade vaheliste "üleminekupiirkondade" tähtsust kvaliteetsete era- ja avalike infrastruktuurirajatiste ja teenuste kättesaadavaks tegemisel (nt ülikoolid, lennujaamad, haiglad); nõuab kõnealuste rajatiste vähese kättesaadavuse parandamise toetamist, eelkõige ühistranspordi kaudu;

65.   rõhutab, et mägipiirkonnad on paljude erinevate energiaallikate aruka kasutamise kaudu energialiikide mitmekesise valiku, energiatõhusate ehituslahenduste ja teise põlvkonna biokütuste "eeskujuks" ning et sellesuunalisi teadusuuringute algatusi on vaja toetada; rõhutab siiski, et teise põlvkonna biokütuste areng ei tohi kaasa tuua konkurentsi nende valmistamiseks ettenähtud alade (kesa, madalmets jne) ja karjamaade vahel;

66.   soovitab liikmesriikidel parandada mägipiirkondade arengu toetuseks mõeldud rahalise abi andmise struktuuri ja korda ning samal ajal lihtsustada haldusmenetlusi ja juurdepääsu territooriumi varade – kultuuripärandi ning loodusvarade ja inimressursside – kaitse ja säästva kasutuse toetamiseks mõeldud ressurssidele;

67.   on seisukohal, et säästev, moderniseeritud ja multifunktsionaalne põllumajandus on mägipiirkondades vajalik teiste tegevusalade (näiteks biomassi kasutamine ja põllumajandusturism) säilitamiseks, suurendades niiviisi kohaliku elanikkonna sissetulekut, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma ühises põllumajanduspoliitikas ja regionaalpoliitikas arvesse eriti mägipiirkondade vajadusi: uute põllumajandusettevõtjate juurdetulemine, ligipääsmatuse probleemiga seotud lisakulude hüvitamine, näiteks seoses piima kogumisega, teenuste säilitamine maakohtades ja transpordiinfrastruktuuri arendamine;

68.   juhib tähelepanu mägede ja liustike haavatavusele kliimamuutuste suhtes, mis tuleneb nende topograafilistest tunnustest ja ebasoodsatest struktuurilistest tingimustest, aga ka nende potentsiaalile loodust jäljendavate, uuenduslike tehnoloogiate katselaborina kliimakaitse valdkonnas; kutsub komisjoni üles töötama välja mägipiirkondade diferentseeritud kliimapoliitika ning kasutama sealjuures juba olemasolevaid teadmisi (nt Alpi ja Karpaatide konventsioone); nõuab teadusuuringuid ja üleminekumeetmete võtmist selles valdkonnas;

69.   nõuab mägipiirkondade ja vähemsoodsate piirkondadega seotud kooskõlastamise funktsionaalset sidumist ühise põllumajanduspoliitika ja teise samba – maaelu arenguga;

70.   rõhutab, et säästev põllumajandus ja mägipiirkondade areng on olulised mitte ainult kõnealuste piirkondade, vaid ka nendega piirnevate alade (nt tasandik) elanike jaoks, ning ELi mägipiirkondade strateegia peaks mõjutama seoses veevarustuse, keskkonna stabiilsuse, bioloogilise mitmekesisuse, elanike tasakaalustatud jagunemise ja kultuurilise mitmekesisusega ka nende piirkondade säästvust; kutsub komisjoni üles uurima ELi mägipiirkondade strateegia väljatöötamisel, kuidas on võimalik lisada strateegiasse tulemuslikult juba olemasolevad mägipiirkondade ja piirnevate alade integreerimise algatused;

71.   teeb põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile ülesandeks jälgida resolutsiooni edasist arengut nõukogus ja komisjonis;

72.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 354. (2) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 413. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0093. (4) Regioonide Komitee, 23-2008. (5) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1. (6) ELT L 93, 31.3.2006, lk. 12. (7) ELT L 270, 21.10.2003, lk. 1. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/38/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (ELT L 157, 9.6.2006, lk 8).

Euroopa Parlamendi deklaratsioon 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks

P6_TA(2008)0439 P6_DCL(2008)0044

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni aegumistähtaja mittekohaldamisest sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 1 (kohustus austada inimõigusi), artiklit 2 (õigus elule), artiklit 3 (piinamise keelamine) ja artiklit 4 (orjuse ja sunniviisilise töö keelamine);

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1481 (2006) totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude hukkamõistmise vajaduse kohta rahvusvahelisel tasandil;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 116,

A.   arvestades, et NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt jaotas salajaste lisaprotokollidega Euroopa kaheks mõjusfääriks;

B.   arvestades, et stalinismi ja natsismi agressioonide raames toime pandud massiküüditamised, mõrvad ja orjastamised kuuluvad sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude hulka;

C.   arvestades, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod ei aegu;

D.   arvestades, et Nõukogude korra ja okupatsiooni mõju ning tähendus postkommunistlike riikide kodanikele on Euroopas vähe tuntud;

E.   arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007-2013 programm Kodanike Euroopa, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust(1) artiklis 3 toetatakse meedet "Euroopa mäletab", mille eesmärk on ära hoida natsismi ja stalinismi kuritegude kordumine,

1.   teeb ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks, et hoida massilise küüditamise ja hävitamise ohvrite mälestust, süvendades ühtlasi demokraatiat ja tugevdades rahu ning stabiilsust meie kontinendil;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.