Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (COM(2011)0890 – C7-0507/2011 – 2011/0455(COD))

P7_TA(2013)0287 A7-0156/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0890),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 336, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0507/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 22. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kontrollikoja 14. juuni 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. juuni 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0156/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) ELT C 205, 12.7.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel Euroopa Liidu huvides ratifitseerida protokoll, millega muudetakse 21. mail 1963. aastal allakirjutatud tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooni, või sellega ühineda, ning teha avaldus liidu õiguse asjaomaste siseeeskirjade kohaldamise kohta (06206/2013 – C7-0063/2013 – 2012/0262(NLE))

P7_TA(2013)0288 A7-0198/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06206/2013),

–  võttes arvesse 12. septembri 1997. aasta protokolli, millega muudetakse 21. mail 1963. aastal sõlmitud tuumakahjustustega seotud tsiviilvastutust käsitlevat Viini konventsiooni (06658/2013),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0063/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust (A7-0198/2013),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (COM(2012)0725 – C7-0004/2013 – 2012/0342(NLE))

P7_TA(2013)0289 A7-0180/2013

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2012)0725),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni riigiabi ajakohastamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 109, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0004/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0180/2013),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides ELi toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Võttes arvesse riigiabi eeskirjade põhjalikku ajakohastamist, mille eesmärk on aidata rakendada majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”27 ja konsolideerida eelarvet, tuleks aluslepingu artiklit 107 kohaldada tõhusalt ja ühetaoliselt kogu liidus. Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 659/1999 kodifitseeriti ja tugevdati komisjoni senist tava, et suurendada õiguskindlust ja toetada riigiabi poliitika arendamist läbipaistvas keskkonnas. Võttes aga arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi ja viimase aja sündmusi, nagu laienemine ning majandus- ja finantskriis, tuleks kõnealuse määruse teatavaid aspekte muuta, et komisjon saaks tegutseda tõhusamalt. (1)  Võttes arvesse riigiabi eeskirjade põhjalikku ajakohastamist, mille eesmärk on aidata rakendada majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020” ja konsolideerida eelarvet, tuleks aluslepingu artiklit 107 kohaldada tõhusalt ja ühetaoliselt kogu liidus. Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 659/1999 kodifitseeriti ja tugevdati komisjoni senist tava, et suurendada õiguskindlust ja toetada riigiabi poliitika arendamist läbipaistvas keskkonnas. Võttes aga arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi ja viimase aja sündmusi, nagu laienemine ning majandus- ja finantskriis, tuleks kõnealuse määruse teatavaid aspekte muuta, et komisjonil oleksid lihtsustatud ja tõhusamad riigiabi kontrolli ja riigiabi eeskirjade täitmise vahendid. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1a (uus) (1a)  Oluline on, et komisjon koondaks tähelepanu riigiabi juhtudele, mis võivad moonutada konkurentsi siseturul. See eesmärk on kooskõlas komisjoni 8. mai 2012. aasta teatisega ELi riigiabi ajakohastamise kohta, mille Euroopa Parlament kiitis heaks oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis riigiabi ajakohastamise kohta. Sellest tulenevalt peaks komisjon hoiduma tegelemast meetmetega, mis puudutavad vaid väiksemaid ettevõtteid ja millel on üksnes kohalik mõju, eeskätt juhul, kui nende meetmete peamine eesmärk on täita sotsiaalseid eesmärke, millega ei moonutata siseturgu. Komisjon peaks seepärast saama keelduda selliste juhtumite, eriti talle esitatud kaebuste läbivaatamisest, isegi juhul kui järjekindlalt kaebusi esitavad isikud vastavad igale märkuste esitamise kutsele. Komisjon peaks aga tegelema nende juhtumitega, millele on tähelepanu juhtinud mitu kaebajat, ja olema väga tähelepanelik, et mitte jätta riigiabi kontrollist välja liiga palju meetmeid. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1b (uus) (1b)  Praegu tõlgendavad liikmesriigid erinevalt seda, kuidas määrata kindlaks teenused, mis tegelikult ei paku majandushuvi ja millel ei ole selget turupõhist pakkumist või nõudlust. Sellised teenused ei tohiks kuuluda riigiabi eeskirjade reguleerimisalasse. Ebaselge olukord on tekitanud probleeme eeskätt kolmanda sektori kasumit mittetaotlevatele teenuseosutajatele, sest nad jäävad põhjendamatult ilma riigipoolsest abist võimaliku kaebuse ohu tõttu. Komisjon peaks riigiabi eeskirjade ajakohastamise käigus paluma liikmesriike hinnata turutesti abil, kas antud teenuste järel on turul tegelikku nõudlust või pakkumist, ning abistama neid selles. Seda aspekti tuleks samuti arvesse võtta, kui komisjon hindab konkreetse kaebuse põhjendatust. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1c (uus) (1c)  Käesoleva määruse õigusliku alusega, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 109, on ette nähtud vaid Euroopa Parlamendiga konsulteerimine, mitte kaasotsustamismenetlus, mida pärast Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatakse muude turu integreerimise ja majanduse reguleerimise valdkondade suhtes. Sellise demokraatia puudujäägiga ei saa leppida ettepanekute puhul, mis puudutavad seda, kuidas komisjon teostab järelevalvet riigi ja kohaliku tasandi valitud ametivõimude otsuste ja õigusaktide üle, mis käsitlevad eelkõige üldist majandushuvi pakkuvaid ja põhiõigustega seotud teenuseid. See puudujääk tuleb edaspidi ELi toimimise lepingu muutmisega kõrvaldada. Komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu suunas” nähakse ette ettepanekud muuta ELi toimimise lepingut 2014. aastaks. Selline ettepanek peaks sisaldama muu hulgas konkreetset ettepanekut muuta ELi toimimise lepingu artiklit 109, et võtta nimetatud artiklis osutatud määrused vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Selleks et hinnata pärast ametliku uurimismenetluse algatamist abimeetme siseturuga kokkusobivust, eelkõige seoses uute või tehniliselt keerukate meetmetega, mida tuleb põhjalikult hinnata, peaks komisjonil, juhul kui tema käsutuses olev teave ei ole piisav, olema võimalik tavalise teabenõude või otsusega nõuda mis tahes ettevõtjalt, ettevõtjate ühenduselt või liikmesriigilt kogu hindamise lõpuleviimiseks vajalikku teavet, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. (3)  Selleks et hinnata pärast ametliku uurimismenetluse algatamist abimeetme siseturuga kokkusobivust, eelkõige seoses uute või tehniliselt keerukate meetmetega, mida tuleb põhjalikult hinnata, peaks komisjonil, juhul kui tema käsutuses olev teave ei ole piisav, olema võimalik tavalise teabenõude või otsusega nõuda mis tahes ettevõtjalt, ettevõtjate ühenduselt või liikmesriigilt kogu hindamise lõpuleviimiseks vajalikku teavet, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Monopolidevastaste õigusaktide täitmise tagamiseks on juba olemas sellised volitused ning ei ole normaalne, et riigiabi reguleerivate õigusaktide jõustamiseks neid ei ole, sest riigiabi võib samuti moonutada siseturgu nagu ELi toimimise lepingu artiklis 101 või 102 osutatud rikkumised. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) (3a) Oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis riigiabi ajakohastamise kohta väljendas Euroopa Parlament juba oma toetust sellele, et komisjon koguks teavet otse turuosalistelt, kui tema valduses olev teave ei ole piisav. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus) (3b)  Uute uurimisvolituste tasakaalustamiseks peaks komisjonil olema aruandluskohustus Euroopa Parlamendi ees. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti korrapäraselt teavitama pooleliolevatest uurimismenetlustest. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Komisjonil peaks olema võimalik tagada, et mis tahes ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele adresseeritud teabetaotlustele vastatakse, määrates vajaduse korral proportsionaalseid trahve ja perioodilisi karistusmakseid. Nende isikute õigusi, kellelt teavet taotletakse, tuleks kaitsta, andes neile võimaluse esitada oma seisukohad enne trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuse tegemist. Euroopa Liidu Kohtul peaks olema aluslepingu artikli 261 kohaselt täielik pädevus selliseid trahve või perioodilisi karistusmakseid määrata. (4)  Komisjonil peaks olema võimalik tagada, et mis tahes ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele adresseeritud teabetaotlustele vastatakse, määrates vajaduse korral proportsionaalseid trahve ja perioodilisi karistusmakseid. Komisjon peaks karistuse suuruse hindamisel tegema vahet isikutel sõltuvalt sellest, milline on nende osa juhtumis ja seotus sellega. Kergemaid karistusi tuleks kohaldada nende osapoolte suhtes, keda komisjon seostab juhtumiga teabetaotluse esitamise tõttu, kuna need kolmandad pooled ei ole uurimisega seotud samal viisil kui väidetav abisaaja ja kaebuse esitanud pool. Lisaks peaks komisjon iga juhtumi puhul asjakohaselt arvesse võtma konkreetseid asjaolusid ja iga teabetaotluse adressaadi kulusid, mis kaasnevad nõuete täitmisega, samuti proportsionaalsuse põhimõtet, seda eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Nende isikute õigusi, kellelt teavet taotletakse, tuleks kaitsta, andes neile võimaluse esitada oma seisukohad enne trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuse tegemist. Euroopa Liidu Kohtul peaks olema aluslepingu artikli 261 kohaselt täielik pädevus selliseid trahve või perioodilisi karistusmakseid määrata. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Komisjon võib omal algatusel läbi vaadata mis tahes allikast pärineva teabe ebaseadusliku abi kohta, et tagada aluslepingu artikli 108 ning eriti selle lõikes 2 sätestatud teatamiskohustuse ja kavandatava meetme rakendamise keelu järgimine ning hinnata asjaomase abi kokkusobivust siseturuga. Sellega seoses on kaebused oluline teabeallikas, mille põhjal avastada liidu riigiabi eeskirjade rikkumine. (9)  Komisjon võib omal algatusel läbi vaadata mis tahes allikast pärineva teabe ebaseadusliku abi kohta, et tagada aluslepingu artikli 108 ning eriti selle lõikes 2 sätestatud teatamiskohustuse ja kavandatava meetme rakendamise keelu järgimine ning hinnata asjaomase abi kokkusobivust siseturuga. Sellega seoses on kaebused oluline teabeallikas, mille põhjal avastada liidu riigiabi eeskirjade rikkumine. Seega on oluline kaebuste esitamisele mitte seada liiga palju või liiga ametlikke piiranguid. Eelkõige üksikkodanikele peaks jääma õigus kaebusi esitada lihtsalt ligipääsetava ja kasutajasõbraliku menetluse teel. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) (9a)  Liikmesriikidel peaks olema stiimul teatada riigiabi meetmetest ja neid ei tohiks karistada põhjendamatult, kui komisjonil võtab teatatud riigiabi juhtumi läbivaatamine ülemäära palju aega. Seetõttu, juhul kui komisjoni otsust ei saada kuue kuu jooksul pärast teavitamist, tuleks hilisemas abi tagastamise otsuses näidata, et teavitamine oli mittetäielik ja liikmesriik ei vastanud nõuetekohaselt teabetaotlustele. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Kaebuste esitajatelt tuleks nõuda, et nad tõendaksid, et nad on huvitatud pooled ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti h tähenduses. Samuti tuleks nõuda, et nad esitaksid teatava hulga teavet vormis, mille komisjon peaks olema volitatud kindlaks määrama rakendussättes. (11)  Kaebuste esitajatelt tuleks nõuda, et nad tõendaksid, et nad on huvitatud pooled ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti h tähenduses. Mõiste „huvitatud pool” liiga kitsast tõlgendamisest tuleks siiski hoiduda. Tuleks nõuda, et kõik kaebuste esitajad esitaksid teatava minimaalse hulga teavet kergesti kättesaadavas ja kasutajasõbralikus vormis, mille komisjon peaks olema volitatud kindlaks määrama rakendussättes. Juhul kui kaebuse esitajad ei esita märkusi või teavet ebaseadusliku abi või abi kuritarvitamise kohta, mis võib moonutada konkurentsi siseturul, peaks komisjon saama lugeda kaebuse tagasivõetuks. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) (11a)  Komisjon peaks kaaluma kolmanda isiku kaebuse uurimist, kui on esitatud piisavalt tõendeid siseturul konkurentsi moonutamise tõenduseks. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Tagamaks, et komisjon käsitleb samalaadseid küsimusi järjepidevalt kogu siseturu ulatuses, on asjakohane täiendada komisjoni seniseid volitusi, nähes selleks ette konkreetse õigusliku aluse teatava majandussektori või teatavate mitmes liikmesriigis kasutatavate abivahendite uurimise algatamiseks. Proportsionaalsuse huvides peaks sektoriuuringute aluseks olema sellise avalikult kättesaadava teabe eelnev analüüs, mis viitab asjaolule, et teatava sektori või teatava abivahendi kasutamisega seotud riigiabiprobleemid esinevad mitmes liikmesriigis, näiteks et teatavas sektoris või teatava abivahendi alusel mitmes liikmesriigis antav olemasolev abi ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobiv. Sellised uuringud võimaldaksid komisjonil käsitleda horisontaalse riigiabi küsimusi tõhusalt ja läbipaistvalt (13)  Tagamaks, et komisjon käsitleb samalaadseid küsimusi järjepidevalt kogu siseturu ulatuses, on asjakohane täiendada komisjoni seniseid volitusi, nähes selleks ette konkreetse õigusliku aluse teatava majandussektori või teatavate mitmes liikmesriigis kasutatavate abivahendite uurimise algatamiseks. Proportsionaalsuse huvides peaks sektoriuuringute aluseks olema sellise avalikult kättesaadava teabe eelnev analüüs, mis viitab asjaolule, et teatava sektori või teatava abivahendi kasutamisega seotud riigiabiprobleemid esinevad mitmes liikmesriigis, näiteks et teatavas sektoris või teatava abivahendi alusel mitmes liikmesriigis antav olemasolev abi ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobiv. Kuna ka Euroopa Parlamendi liikmed võivad oma otsesidemete tõttu valijatega saada teavet võimalike riigiabi tavadest kõrvalekaldumiste kohta teatavas sektoris, siis tuleks Euroopa Parlamendile samuti anda õigus paluda komisjonil kõnealust sektorit uurida. Sellisel juhul saadab komisjon Euroopa Parlamendi teavitamiseks talle vahearuanded, milles on üksikasjalikult kirjeldatud uurimiste edenemist. Sellised uuringud võimaldaksid komisjonil käsitleda horisontaalse riigiabi küsimusi tõhusalt ja läbipaistvalt Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)  Riigiabi eeskirjade järjekindel kohaldamine eeldab liikmesriikide kohtute ja komisjoni koostöö korra ettenägemist. Selline koostöö on asjakohane kõikide liikmesriikide kohtute puhul, kes kohaldavad aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108, sõltumata kontekstist. Liikmesriikide kohtutel peaks olema võimalik küsida komisjonilt teavet või komisjoni arvamust riigiabi reguleerivate õigusaktide kohaldamisega seotud küsimustes. Peale selle peaks komisjonil olema võimalik esitada kohtutele, kes kohaldavad aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108, kirjalikke või suulisi tähelepanekuid. Need tähelepanekud tuleks esitada liikmesriikide menetluseeskirjade ja -tavade, sealhulgas poolte õiguste kaitset käsitlevate eeskirjade kohaselt. (14)  Riigiabi eeskirjade järjekindel kohaldamine eeldab liikmesriikide kohtute ja komisjoni koostöö korra ettenägemist. Selline koostöö on asjakohane kõikide liikmesriikide kohtute puhul, kes kohaldavad aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108, sõltumata kontekstist. Liikmesriikide kohtutel peaks olema võimalik küsida komisjonilt teavet või komisjoni arvamust riigiabi reguleerivate õigusaktide kohaldamisega seotud küsimustes. Peale selle peaks komisjonil olema võimalik esitada kohtutele, kes kohaldavad aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108, kirjalikke või suulisi tähelepanekuid. Need mittesiduvad tähelepanekud tuleks esitada liikmesriikide menetluseeskirjade ja -tavade, sealhulgas poolte õiguste kaitset käsitlevate eeskirjade kohaselt. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 6a – lõige 1 1.  Pärast artiklis 6 ettenähtud ametliku uurimismenetluse algatamist võib komisjon juhul, kui talle kättesaadav teave ei ole piisav ja kui ta seda vajalikuks peab, nõuda ettevõtjalt, ettevõtjate ühenduselt või mõnelt teiselt liikmesriigilt, et see annaks kogu vajaliku teabe, mis võimaldab komisjonil asjaomase meetme hindamise lõpule viia. 1.  Pärast artiklis 6 ettenähtud ametliku uurimismenetluse algatamist võib komisjon juhul, kui talle kättesaadav teave ei ole piisav ja kui ta seda vajalikuks ja proportsionaalseks peab, nõuda ettevõtjalt, ettevõtjate ühenduselt või mõnelt teiselt liikmesriigilt, et see annaks kogu vajaliku teabe, mis võimaldab komisjonil asjaomase meetme hindamise lõpule viia. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 6a – lõige 5 5.  Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki lõigete 1–4 kohaselt saadetud teabenõuete sisust. 5.   Taotluse saatmise korral edastab komisjon asjaomasele liikmesriigile viivitamata lõigete 1–4 kohaselt saadetud teabenõude koopia. Komisjon edastab asjaomasele liikmesriigile ühe kuu jooksul pärast dokumentide kättesaamist ka kõikide dokumentide koopiad, mis ta saab teabenõude kohaselt tingimusel, et need ei sisalda konfidentsiaalset teavet, mida ei ole teavitaja isikut avaldamata võimalik koondada või muul viisil anonüümseks muuta. Komisjon annab asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada tähelepanekuid selliste dokumentide kohta ühe kuu jooksul pärast nende kättesaamist. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 6b – lõige 1 – punkt a a) annavad artikli 6a lõike 3 alusel esitatud teabenõudele vastates ebaõiget või eksitavat teavet; a) annavad artikli 6a lõike 3 alusel esitatud teabenõudele vastates ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või jätavad tahtlikult asjakohase teabe esitamata; Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 6b – lõige 1 – punkt b b) annavad artikli 6a lõike 4 alusel vastuvõetud otsusele vastates ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul. b) annavad artikli 6a lõike 4 alusel vastuvõetud otsusele vastates ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita tahtlikult asjakohast teavet või ei esita teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 6b – lõige 3 3.  Trahvi- või perioodilise karistusmakse summa määramisel võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja ajalist kestust. 3.  Trahvi- või perioodilise karistusmakse summa määramisel võetakse arvesse järgmist: a) rikkumise laadi, raskusastet ja ajalist kestust; b) kas ettevõtja või ettevõtjate ühenduse võib lugeda huvitatud pooleks või uurimise kolmandaks pooleks; c) proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul; Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2 Komisjon kontrollib põhjendamatu viivituseta kõiki kaebusi, mis huvitatud pooled on artikli 20 lõike 2 kohaselt esitanud. Komisjon kontrollib põhjendamatu viivituseta kõiki kaebusi, mis huvitatud pooled on artikli 20 lõike 2 kohaselt esitanud. Komisjon kaalub kolmanda isiku esitatud kaebuse läbivaatamist, kui on esitatud piisavalt tõendeid, mis näitavad, et abi väidetava ebaseadusliku kasutamisega või väidetava kuritarvitamisega on rikutud konkurentsi siseturul. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 a (uus) Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 14 – lõige 1 a (uus) (4a)  Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõige: „1a.  Juhul kui komisjoni teavitati eelnevalt ebaseaduslikust abist ning seda hakati andma teavitamisest möödunud rohkem kui kuue kuu pärast ja ilma et komisjon oleks selleks ajaks artikli 4 kohast otsust teinud, siis peab komisjon käesoleva artikli lõike 1 kohases otsuses tõendama, et teavitamine ei olnud täielik ja liikmesriik ei esitanud tähtajaks kogu komisjoni nõutud vajalikku teavet.„ Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1 2.  Iga huvitatud pool võib komisjonile esitada kaebuse väidetava ebaseadusliku abi ja abi väidetava kuritarvitamise kohta. Selleks täidab huvitatud pool nõuetekohaselt vormi, mille komisjon peaks olema volitatud kindlaks määrama rakendussättes, ja esitab kogu nõutava kohustusliku teabe. 2.  Iga huvitatud pool võib komisjonile esitada kaebuse väidetava ebaseadusliku abi ja abi väidetava kuritarvitamise kohta. Selleks täidab huvitatud pool nõuetekohaselt vormi, mille komisjon peaks olema volitatud kindlaks määrama rakendussättes, ja esitab kogu nõutava kohustusliku teabe. Komisjon kaalub uurimist, kui kolmas isik on esitanud talle piisavalt tõendeid abi väidetava ebaseadusliku kasutamise või väidetava kuritarvitamise kohta. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 2 Kui komisjon leiab, et huvitatud poole esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei võimalda esimese kontrolli alusel piisavalt tõendada ebaseadusliku abi olemasolu või abi kuritarvitamist, teatab ta sellest huvitatud poolele ja nõuab märkuste esitamist ettenähtud tähtaja jooksul, mis tavaliselt ei ületa üht kuud. Kui huvitatud pool ei suuda oma seisukohti ettenähtud tähtaja jooksul esitada, loetakse kaebus tagasivõetuks. Kui olenemata artiklist 13 komisjon leiab, et huvitatud poole esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei võimalda esimese kontrolli alusel piisavalt tõendada ebaseadusliku abi olemasolu või abi kuritarvitamist, mis võib moonutada konkurentsi siseturul, teatab ta sellest huvitatud poolele ja nõuab märkuste esitamist. Need märkused tuleb esitada ettenähtud tähtaja jooksul, mis tavaliselt ei ületa üht kuud, kui muu tähtaeg ei ole põhjendatud proportsionaalsuse ja asja selgitamiseks nõutava teabe mahukuse või keerukuse tõttu. Kui huvitatud pool ei suuda oma seisukohti ettenähtud tähtaja jooksul esitada või anda täiendavat teavet, mis osutaks ebaseaduslikule abile või abi kuritarvitamisele, mis võib moonutada konkurentsi siseturul, loetakse kaebus tagasivõetuks Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 10 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 20a – lõige 1 – lõik 1 1.  Kui kättesaadav teave osutab sellele, et teatava sektori või teataval abivahendil põhinevad riigiabi meetmed võivad piirata või moonutada konkurentsi mitme liikmesriigi siseturul või et teatavas sektoris või teatava abivahendi alusel mitmes liikmesriigis antav olemasolev abi ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobiv, võib komisjon korraldada uuringu, mis käsitleb seda majandussektorit või asjaomase abivahendi kasutamist mitmes liikmesriigis. Uuringu käigus võib komisjon nõuda kõnealustelt liikmesriikidelt või asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamiseks vajaliku teabe esitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. 1.  Kui komisjonile kättesaadav teave osutab sellele, et teatava sektori või teataval abivahendil põhinevad riigiabi meetmed võivad piirata või moonutada konkurentsi mitme liikmesriigi siseturul või et teatavas sektoris või teatava abivahendi alusel mitmes liikmesriigis antav olemasolev abi ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobiv, või kui Euroopa Parlament on samalaadse teabe alusel esitanud taotluse, võib komisjon korraldada uuringu, mis käsitleb seda majandussektorit või asjaomase abivahendi kasutamist mitmes liikmesriigis. Uuringu käigus võib komisjon nõuda kõnealustelt liikmesriikidelt või asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamiseks vajaliku teabe esitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 10 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 20 a – lõige 1 – lõik 2 Komisjon võib avaldada aruande teatavat majandussektorit või mitmes liikmesriigis kasutatavaid abivahendeid käsitleva uuringu tulemuste kohta ning kutsuda kõnealuseid liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi üles märkusi esitama. Komisjon avaldab oma veebilehel aruande teatavat majandussektorit või mitmes liikmesriigis kasutatavaid abivahendeid käsitleva uuringu tulemuste kohta ning kutsuda kõnealuseid liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi üles märkusi esitama. Kui Euroopa Parlament taotleb uurimist, saadab komisjon Euroopa Parlamendile oma vahearuande. Komisjon järgib oma aruannete avaldamisel ametisaladuse hoidmise nõudeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 11 Määrus (EÜ) nr 659/1999 Artikkel 23 a – lõige 2 – lõik 1 2.  Kui see on vajalik aluslepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 ühetaoliseks kohaldamiseks, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriikide kohtutele kirjalikke tähelepanekuid. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi. 2.  Kui see on vajalik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 ühetaoliseks kohaldamiseks, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriikide kohtutele kirjalikke tähelepanekuid. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi. Komisjoni esitatud tähelepanekud ei ole liikmesriikide kohtutele siduvad. Komisjon võib selle sätte alusel tegutseda üksnes liidu avalikes huvides (amicus curiae rollis) ja mitte üht poolt toetades.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0026.

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta resolutsioon ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine (2012/2299(INI))

P7_TA(2013)0290 A7-0172/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi lennundusalane välispoliitika – tulevikuprobleemide lahendamine” (COM(2012)0556),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames(1),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe (edaspidi „raamkokkulepe”) muutmise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi–USA lennutranspordilepingu kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 90, artikli 100 lõiget 2 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0172/2013),

A.  arvestades, et lennundus on kiiresti kasvav majandusharu nii liidus kui ka väljaspool liitu, eriti Aasias ja Lähis-Idas;

B.  arvestades, et lennundusel on tähtis ülesanne ühendada inimesi ja ettevõtteid nii liidus kui ka ülemaailmselt, eriti arenevate turgudega;

C.  arvestades, et Euroopa lennufirmade läbi viidud ja kavandatud töökohtade vähendamine ulatub alates 2012. aastast enam kui 20 000 töökohani;

D.  arvestades, et Euroopa lennundussektori sotsiaalpartnerid leppisid 29. jaanuaril 2013. aastal tsiviillennunduse üleilmse kriisi mõjusid käsitleva dialoogi raames kokku, et vajalik on koordineeritud ja ulatuslik tegutsemine rahvusvahelisel tasandil;

E.  arvestades, et komisjoni 2005. aastal koostatud teatisel oli oluline roll ELi lennundusalase välispoliitika väljatöötamisel;

F.  arvestades, et viimase seitsme aasta jooksul toimunud arengu tõttu on asjakohane korraldada uus läbivaatamine;

Üldine taust

1.  juhib tähelepanu edusammudele, mida on tehtud liidu ühtse ja avatud piirkondliku turu loomisel ning samal ajal liidu ühise lähenemisviisi väljatöötamisel lennundusalasele välispoliitikale;

2.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, milles analüüsitakse õigeaegselt lennundusalase välispoliitika hetkeolukorda ja alates 2005. aastast tehtud edusamme, samuti probleeme, millega liidu lennundussektor peab ülimalt konkurentsitihedal ülemaailmsel lennundusturul silmitsi seisma;

3.  rõhutab lennundussektori väga tähtsat rolli liidu majanduses, eriti majanduskasvu ja töökohtade loomisel, kuna lennundusest sõltub Euroopas üle 5 miljoni töökoha ja ta annab 2,4% liidu SKPst, andes samuti panuse liidu ühendamisse muu maailmaga; toonitab vajadust säilitada liidu lennundussektor tugeva ja konkurentsivõimelisena;

4.  on arvamusel, et liidu mehhanismide ja süsteemide – ühtne Euroopa taevas (SES), ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise alased uuringud (SESAR), algatus Clean Sky, Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) – määratlemisel ja rakendamisel on tehtud olulisi edusamme, et tõhustada ohutust ning täita reisijate nõudeid; on seisukohal, et nendes valdkondades on vaja veel edusamme teha;

5.  on sellegipoolest mures viivituste pärast SESi ja SESARi rakendamisel, kuna see toob lennufirmadele ja nende klientidele kaasa tarbetud kulud; toetab komisjoni karistusmeetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole pidanud kinni 2012. aasta detsembriks seatud tähtajast ega ole teinud edusamme funktsionaalsete õhuruumiosade küsimuses;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama SESi ja SESARi rakendamist; märgib, et SESi väljaarendamisega luuakse selle täieliku rakendamise tulemusel palju otseseid ja kaudseid töövõimalusi;

7.  rõhutab, et kõnealused liidu programmid ei ole olulised ainult siseturu seisukohalt, vaid ka välispoliitikas; on veendunud, et nende programmide lõpuleviimine ja rakendamine aitab tugevdada liidu tööstuse positsiooni konkurentsipõhisel maailmaturul;

8.  rõhutab lennureisijate õigusi käsitleva määruse praeguse läbivaatamise tähtsust ning pooldab kindlaid ja läbinisti tarbijasõbralikke Euroopa õigusakte;

9.  on teadlik, et finantskriis on mõjunud maailma eri piirkondadele erinevalt; on seisukohal, et liidu lennufirmad seisavad kõnealusel põhjusel silmitsi karmi konkurentsiga ning et kahepoolsed lennunduslepingud ei ole alati kõige sobivam lahendus turupiirangute või ebaõiglaste toetuste vastu võitlemiseks;

10.  on seisukohal, et hoolimata viimase seitsme aasta jooksul tehtud pingutustest ei ole terviklikku lennundusalast välispoliitikat veel saavutatud, mistõttu tuleks võimalikult kiiresti kohaldada liidu ühtsemat ning sihikindlamat lähenemisviisi, et saavutada õiglane ja avatud konkurents;

11.  on arvamusel, et Euroopa õigusnormide lähendamine on tähtis samm, mis aitaks Euroopal saavutada tugeva positsiooni maailmaturul ja luua suhteid kolmandate riikidega;

2005. aasta teatis ning Euroopa Parlamendi resolutsioon

12.  kiidab heaks edusammud, mis on tehtud seoses 2005. aasta poliitika kolme sambaga; liidu määratletud põhimõtet tunnustatakse nüüd rohkem kui 100 kolmandas riigis; liidu õigusaktidega on viidud kooskõlla peaaegu 1000 kahepoolset lennunduslepingut, tagades niiviisi õiguskindluse; peab kahetsusväärseks, et olulised partnerid, sh Hiina, India ja Lõuna-Aafrika, ei ole veel neid põhimõtteid heaks kiitnud;

13.  märgib, et liidu lennundusalase välispoliitika elluviimine on aidanud maksimeerida ühtse turu potentsiaali, kuna see hõlbustab liidu lennunduse konsolideerimist ajal, kui üleilmastumise tõttu vajatakse tugevamaid ettevõtteid, et võistelda väliskonkurentidega;

14.  rõhutab, et koos naaberriikidega on töötatud välja üha suurenev ühine lennunduspiirkond; on seisukohal, et need lepingud on toonud kaasa märkimisväärse majanduskasu; väljendab heameelt suurte pingutuste üle, mida on tehtud selleks, et viia liidu õigusaktidega vastavusse erinevad õigusraamistikud sellistes valdkondades nagu ohutus, turvalisus, lennuliikluse korraldamine, keskkond, reisijate õigused, majanduslik reguleerimine ja sotsiaalsed aspektid;

15.  tunneb heameelt ELi–USA üldise lennutranspordilepingu üle, selle positiivse mõju üle mõlemale majandusele ning hinnanguliselt 80 000 uue töökoha üle, mis loodi esimese viie aasta jooksul;

16.  on arvamusel, et tugev liidu lennundusalane välispoliitika, mis on suunatud tähtsaimatele kasvavatele pikamaaliinide turgudele, eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, avaks liidu lennuettevõtjatele uued majanduslikud võimalused;

17.  rõhutab, et veel on vaja lõpule viia läbirääkimised mõnede peamiste partneritega, nagu Brasiilia, ning et selliste riikidega sõlmitavad terviklikud lennunduslepingud võivad tuua kaasa märkimisväärse majandusliku kasu;

18.  rõhutab, et mõned nõuded, mida parlament oma 2006. aasta resolutsioonis esitas, on ikka veel täitmata; rõhutab eelkõige vajadust edendada asjakohaseid rahvusvahelisi ohutuse ja turvalisuse norme, tagada liidu ja liiduväliste lennuettevõtjate võrdne kohtlemine ning leevendada negatiivset mõju keskkonnale;

19.  rõhutab selliste vahendite nagu ühiskomitee süsteem tähtsust lennundusalastes küsimustes ühise lähenemisviisi loomiseks;

20.  tunneb heameelt asjaolu üle, et muud 2006. aasta resolutsioonis püstitatud eesmärgid, nt Euroopa Lennundusohutusameti vastutusvaldkonna laiendamine, on saavutatud;

Turg

21.  märgib, et lennuliiklus Aasia Vaikse ookeani piirkonnas on muutunud tihedamaks, mis näitab, et selle piirkonna majandus kasvab; on mures asjaolu pärast, et juhul kui midagi ette ei võeta, võivad liidu lennufirmad ja ettevõtted kaotada nii selles maailmajaos tekkinud suurepärased võimalused kui ka kasumi teenimise suutlikkuse;

22.  märgib samuti, et liiduväliste lennuettevõtjate positsiooni maailmas on tugevdatud toetuste ning lennukiparki ja infrastruktuuri tehtud suurte avaliku sektori investeeringutega Lähis-Ida, Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika eri piirkondades;

23.  rõhutab, et odavlennufirmade suurenenud osakaalu tõttu on liidu siseturg teinud läbi suured muutused; on seisukohal, et hoolimata konkurentsist saaksid kaks ärimudelit leida viisid, kuidas teineteist täiendada, seistes vastu välisturu poolt avalduvatele raskustele;

24.  märgib, et mõnede Euroopa odavlennufirmade poolt pakutavaid äärmiselt madalaid piletihindu korvatakse ebaõiglaste tavadega ettevõtte töötingimustes, näiteks töötajate puudulike sotsiaal- ja tööõigusnormidega; märgib samuti, et selliste piletihindade kujundamisel paistab olevat oma osa ka minimaalsel investeerimisel ohutusstandarditesse ja põhjendamatutel piirkondlikel toetustel;

25.  juhib tähelepanu sellele, et lennuettevõtjate vahel valitseb odavlennufirmade tõttu (turusegment, mis moodustab 40% liidu lennundusturust) väga tihe konkurents; rõhutab, et kui liikmesriik on ratifitseerinud ILO konventsioonid nr 87 ja 98, peavad kõik lennuettevõtjad järgima nendes sätestatud põhiõigusi, sealhulgas ühinemisvabadust ning töötajate usaldusisikute ja kollektiivlepingute tunnustamist, kusjuures järgimist tuleb kontrollida ja rikkumiste eest karistada;

26.  rõhutab sõlmlennujaamade, sh teiseste sõlmlennujaamade, spetsialiseerunud sõlmlennujaamade ja mitmete sõlmlennujaamade tähtsust, samuti tungivat vajadust pikaajaliste avaliku ja erasektori investeeringute järele lennujaamade infrastruktuuri, et suurendada läbilaskevõimet, nt ehitades uusi lennuradasid, ning vajadust kasutada olemasolevat infrastruktuuri tõhusamalt – sh piirkondlikes lennujaamades, nt Vahemere ääres ja liidu idapiiril –, eraldades lennujaamade teenindusaegu paremini;

27.  rõhutab, et liidu lennufirmade konkurentsivõimet pärsib ülemaailmselt muu hulgas võrdsete tingimuste puudumine, mille põhjuseks on näiteks erinevad siseriiklikud maksud, ülekoormatud lennujaamad, kõrged lennuliikluse korraldamise ja lennujaamatasud, konkurentidele antud riigiabi, heitkogustega seotud kulud ning madalamate sotsiaalstandardite ja teistsuguste riigiabi eeskirjade kasutamine väljaspool liitu;

28.  on seisukohal, et need tegurid võivad takistada majanduskasvu ja tööhõivet;

29.  kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut liikmesriigiti täiesti erinevate lennuliiklustasude ja maksude kohta ning selle kohta, kuidas need mõjutavad lennupiletite hindu ja lennufirmade kasumit, ning viima läbi uuringu, mis käsitleb ülemaailmsete konkurentide võimalikku riigiabi saamist ja selle mõju liidu lennuettevõtjatele;

30.  tunneb heameelt liidu uute eeskirjade üle, mis käsitlevad liikuvate töötajate sotsiaalkindlustust;

Edasised meetmed

31.  on arvamusel, et lennundusalane välispoliitika peaks täielikult järgima vastastikkuse, sh turulepääsu, avatuse ja võrdsete konkurentsitingimustega ausa konkurentsi põhimõtet ning sellel peaks olema kaks põhieesmärki: olla kasulik tarbijatele ja ettevõtjatele ning toetada liidu lennufirmasid ja lennujaamu nende pingutustes säilitada juhtpositsiooni maailmas;

  32. rõhutab seetõttu, et naaberriikide ja liidu seisukohti jagavate partneritega sõlmitavad lennutranspordilepingud peavad sisaldama ausa konkurentsi õiguslikke tingimusi;

33.  nõuab, et jätkataks menetlusi, et arutada liidu tasandi terviklikke lennunduslepinguid, mis põhinevad Euroopa ühtsusel ning mille kiidab heaks nõukogu;

34.  kutsub komisjoni üles edendama ja kaitsma lepingutes liidu huve ning esitama ja jagama liidu norme, väärtuseid ja parimaid tavasid;

35.  nõuab liidu mõjuvõimu ja uutele turgudele pääsemise võimaluste suurendamiseks komisjonilt ja liikmesriikidelt omavahelist paremat koostööd ja koordineeritust peamiste partneritega peetavatel lennunduslepingute läbirääkimistel;

36.  kutsub komisjoni üles lisama terviklepingutesse ohutust, turvalisust, reisijate õigusi, töötajate koolitust ja sertifitseerimist reguleerivad tingimused;

37.  kutsub komisjoni üles viima lõpule käimasolevad läbirääkimised naabruspoliitika riikidega, nagu Ukraina, Liibanon, Tuneesia, Aserbaidžaan ja Alžeeria; juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud riikide ja nende turgude lähedust ning majanduskasvu, mida mõned neist on hiljuti kogenud, võib käsitada liidu piirkondlike ja vähemtähtsate lennujaamade kasvuvõimalusena; on seisukohal, et piirkondlike lennujaamade suure läbilaskevõime tõttu võivad need aidata vähendada Euroopa peamiste liiklussõlmede ülekoormust ja muuta need seeläbi ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimelisemaks;

38.  kutsub nõukogu üles andma komisjonile üksikjuhtumite kaupa volitused pidada läbirääkimisi muude naabruspoliitika riikidega, nagu Türgi, Armeenia ja Liibüa;

39.  on seisukohal, et liit peaks lähenema oma suhetele tähtsamate partneritega juhtumipõhiselt, ning kutsub komisjoni üles viima võimalikult kiiresti lõpule läbirääkimised terviklike lennunduslepingute üle põhipartneritega, sh Austraalia ja Brasiiliaga, ning kutsub nõukogu üles andma komisjonile volitused pidada läbirääkimisi lepingute üle kiiresti kasvavate majandustega riikidega, nagu Hiina, India, ASEANi riigid ja Pärsia lahe riigid;

40.  on seisukohal, et võimalik tulevane kaubandus- ja investeerimisleping liidu ja USA vahel avaldaks kindlasti mõju ka lennundussektorile; avaldab seetõttu arvamust, et komisjon peaks andma piisavalt teavet, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik tulevasi läbirääkimisi tähelepanelikult jälgida;

41.  rõhutab vajadust täita täielikult peamiste partneritega, eriti USA ja Kanadaga sõlmitud õhutranspordilepingutes sätestatud eesmärgid, sh piirangute kaotamine lennuettevõtete välisomandilt või -kontrollilt; kutsub üles võtma meetmeid, et kaotada ebavõrdsus liidu lennuettevõtjate, kes ei saa teha kabotaažvedusid USA turul, ning USA lennuettevõtjate vahel, kes saavad kõnealused vedusid Euroopas teha; juhib tähelepanu sellele, et rahvusvahelised ristinvesteeringud aitavad suurendada lennundussektori majanduslikku elujõulisust, ja nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks rahvusvahelist õigusraamistikku selliste investeeringute laiendamiseks ja toetamiseks, ning edendaks aktiivset poliitikat, mille eesmärk on kehtestada rahvusvaheliste investeeringute jaoks normid ja parimad tavad;

42.  on arvamusel, et kahepoolsed lepingud võivad anda suure panuse lennundusalase välispoliitika arengusse, kuid rõhutab, et samal ajal on oluline ka liidu ühtne lähenemisviis;

43.  rõhutab ausa ja avatud konkurentsi olulisust kõikides lennuteenustega seotud tegevustes; nõuab, et kahepoolsetesse lennunduslepingutesse lisataks ausat konkurentsi käsitlevad standardklauslid;

44.  kutsub komisjoni üles määrama eelkõige regulatiivse koostöö, töö- ja keskkonnastandardite ning reisijate õiguste kohta kindlaks minimaalsed liidu õiguslikud nõuded, mis lisatakse kahepoolsetesse lepingutesse ning mille selge eesmärk oleks luua liidu lennuettevõtjatele võimalusi ja eemaldada tõkked, ning palub liikmesriikidel neid nõudeid kohaldada;

45.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut määruse (EÜ) nr 868/2004 (mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju)(6) viivitamatu läbivaatamise või asendamise kohta;

46.  toetab komisjoni ettepanekut kaitsta suhetes ja kokkulepetes kolmandate riikidega vaba ning õiglast konkurentsi ja töötada välja tulemuslikumad uued kaubanduse kaitsevahendid, mis on tõhusamad võitluses turumoonutusi põhjustada võivate ebaausate tavadega, nagu diskrimineerimine, õigusraamistiku ebajärjekindel kohaldamine ning äriühingute finantsaruandluse läbipaistvuse puudumine;

47.  kutsub komisjoni üles alustama Pärsia lahe riikidega dialoogi, et suurendada läbipaistvust ja tagada aus konkurents;

48.  märgib, et Venemaa Föderatsioon ei täida lepingut, milles käsitletakse Siberi õhuruumi läbivate lendude eest nõutavate tasude järk-järgulist kaotamist ning mis sõlmiti 2011. aastal Venemaa WTOga liitumise raames; on seisukohal, et kuna liidu lennundusettevõtjad peavad taluma kõnealuste ebaseaduslike transiiditasude näol pikaajalist diskrimineerimist, peaks liit võtma samaväärseid meetmeid ning keelama või piirama Venemaa Föderatsiooni lennundusettevõtjate jaoks liidu õhuruumi kasutamist või üldisemalt kehtestama selle kasutamisega seoses mis tahes meetmed, et motiveerida Venemaad kaotama kõnealused tasud, mis on ka ebaseaduslikud, kuna nendega rikutakse rahvusvahelisi lepinguid (Chicago konventsioon); kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles uurima võimalikke meetmeid vastastikkuse tagamiseks Venemaa Föderatsiooni ja liidu õhuruumi kasutamise küsimuses;

49.  rõhutab, et nõudlik liidu poliitika lennureisijate õiguste kaitsmisel võib anda liidu lennuettevõtjatele ülemaailmses konkurentsis kvaliteedieelise; kutsub komisjoni üles astuma uusi samme, et edendada lennureisijate õiguste valdkonnas jätkuvalt kõrgeid liidu standardeid ning jälgima nende ülevõtmist ja kohaldamist;

50.  kutsub komisjoni üles koostama võimalikult kiiresti SESi rakendamise uue õigusraamistiku, mis põhineb ülalt-alla-lähenemisviisil, sh Euroopa aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelisel paremal koostöömehhanismil, ning tagama vajalikud tingimused SESARi kasutuselevõtu alustamiseks;

51.  palub nõukogul võtta lõpuks seisukoht Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni suhtes ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta(7), mis kiideti Euroopa Parlamendis suure, 96% häälteenamusega heaks, kuid on endiselt nõukogu poolt blokeeritud;

52.  on arvamusel, et Rahvusvahelisel Tsiviillennunduse Organisatsioonil (ICAO) on oluline roll reguleeriva raamistiku väljatöötamisel ülemaailmses lennundussektoris, näiteks omandiõiguse ja lennufirmade kontrolli liberaliseerimisel ning lennuliikluse korraldamise ülemaailmse koostalitlusvõime tagamisel; ergutab ICAOd töötama jätkuvalt välja ülemaailmseid ja turupõhiseid meetmeid, et vähendada lennujaamade müra ning piirata asjaomaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid; peab oluliseks, et ICAO jõuaks võimalikult kiiresti kokkuleppele ülemaailmse lähenemisviisi suhtes;

53.  nõuab, et komisjonile antaks läbirääkimisvolitused, et muuta selgemaks ja tugevamaks liidu esindatus ICAOs;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 5. (2) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 98. (3) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 121. (4) ELT C 74E, 20.3.2008, lk 506. (5) ELT C 287E, 24.11.2006, lk 84. (6) ELT L 162, 30.4.2004, lk 1. (7) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 164.

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta resolutsioon komisjoni esimese aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuride tegevuse valdkonnas (2012/2320(INI))

P7_TA(2013)0291 A7-0193/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ,(1)

–  võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2013. aasta delegeeritud määrust, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1233/2011 (mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist) II lisa (C(2013)1378),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni VKEde kaubandustegevuse ja investeeringute rahastamise kohta ELis ja lihtsama juurdepääsu kohta rahvusvahelistumise toetuseks antavale krediidile,(2)

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames,(3)

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta,(4)

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal,(5)

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes,(6)

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes,(7)

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (2010/C 83/02),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist (COM(2011)0886),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks” (COM(2010)0573),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2012. aasta avaldust ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava (11855/2012) kohta,

–  võttes arvesse parlamendi poliitikaosakonna teabedokumenti „Inimõiguste olukorra võrdlusalused ELi välispoliitika jaoks” (EXPO/B/DROI/2011/15),

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mis kiideti heaks 16. juunil 2011. aastal (HR/PUB/11/04, ÜRO 2011),

–  võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt (COM(2013)0207),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0193/2013),

A.  arvestades, et liikmesriikide ekspordikrediidi programmid kujutavad endast tähtsat vahendit Euroopa ettevõtete kaubandus- ja ettevõtlusvõimaluste edendamiseks;

B.  arvestades, et riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1233/2011 on sätestatud, et liikmesriikidel tuleb igal aastal komisjonile aru anda, ning arvestades, et ühtlasi nähakse seal ette volituste delegeerimine komisjonile, et võimaldada OECD korra asjaomased muudatused kiiresti ELi õigusesse üle võtta;

C.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 teostatakse ühist kaubanduspoliitikat kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega;

D.  arvestades, et ELi ülemaailmsete suhete korraldamise põhimõtted ning liidu rahvusvahelise tegevuse juhtpõhimõtted on sätestatud liikmesriikidevahelise siduva Euroopa Liidu lepingu artiklites 3 ja 21;

E.  arvestades, et komisjoni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2011. aasta detsembri teatises rõhutatakse, et „Euroopa ettevõtteid tuleks julgustada täitma hoolsuskohustust ning jälgima, et nende tegevus maailma mis tahes paigas lähtuks inimõiguste põhimõtetest”;

F.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud ELi inimõigusi ja demokraatiat käsitlevas strateegilises raamistikus ja tegevuskavas öeldakse, et EL edendab inimõigusi eranditult kõigis oma välispoliitika valdkondades;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta on ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele (välja arvatud need liikmesriigid, kes on selle järgimisest loobunud) ELi õiguse rakendamisel seaduslikult siduv, ja arvestades, et harta tulemuslikku rakendamist käsitlevas komisjoni strateegias on sõnaselgelt öeldud, et hartat kohaldatakse ELi välistegevuses;

H.  arvestades, et liit ja tema liikmesriigid väljendasid heameelt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete vastuvõtmise üle, kusjuures riikide äritegevust käsitlevas 4. põhimõttes osutatakse selgelt ka ekspordikrediidi agentuuridele;

I.  arvestades, et ekspordikrediidi toetust antakse sageli suurprojektidele, millel on suure kaubandusliku, poliitilise, majandusliku või keskkonnaohu tõttu raskusi kommertslaenu saamisega, ja arvestades, et ekspordikrediidi agentuurid peaksid neid ohte hindamisel asjakohaselt arvesse võtma;

J.  arvestades, et 14. märtsil 2013. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu delegeeritud määrus, millega muudetakse määruse (EL) nr 1233/2011 II lisa;

1.  peab kiiduväärseks komisjoni jõupingutusi liikmesriikide ekspordikrediidiga seotud tegevuse iga-aastase aruandlusraamistiku kehtestamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 1233/2011, et suurendada ELi tasandi läbipaistvust; rõhutab, et aruandluse peamine eesmärk on jälgida, kas liikmesriikide ekspordikrediidi agentuurid täidavad ekspordikrediidile kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte ning ELi aluslepingutest tulenevaid kohustusi;

2.  kinnitab, et Euroopa Parlament sai 14. detsembril 2012. aastal komisjonilt mitteametlikult esimese liikmesriikide ekspordikrediiditegevust käsitleva aastaaruande, kus antakse hinnang vastustele, mille on esitanud 20 aktiivset ekspordikrediidi programmi omavat liikmesriiki 27st, samuti edastati parlamendile lisade kujul nimetatud liikmesriikide aruanded; märgib, et pärast seda lubas komisjon need dokumendid ka ametlikult avaldada, et täita algmääruses sätestatud läbipaistvuse suurendamise eesmärki;

3.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni aruandes tuuakse selgelt esile, kui ulatuslikud ja olulised olid liikmesriikide 2011. aasta ekspordikrediiditoimingud – nende kogu riskipositsioon ulatus üle 250 miljardi euro, hõlmates muu hulgas 260 suure keskkonnamõjuga tehingut, ning need lõid Euroopa ettevõtetele märkimisväärseid kaubandus- ja ärivõimalusi;

4.  võtab teadmiseks, et liikmesriigid on teinud oma tegevuse aastaaruannetes komisjonile teatavaks ekspordikrediiti puudutava finants- ja praktilise teabe, nagu on nõutud määruse (EL) 1233/2011 I lisa esimeses lõigus;

5.  rõhutab liikmesriikide ekspordikrediiditoimingute mahuga seoses, kui oluline on määruse (EL) 1233/2011 põhjendus 4, kus nõutakse liidu välistegevuse selliste üldiste normide järgimist nagu demokraatia edendamine, inimõiguste austamine, arengupoliitika sidusus ja võitlus kliimamuutuse vastu; tuletab sellega seoses meelde, et määruse I lisas sõnastatud konkreetsed aruandlusnõuded on olulised selleks, et komisjon ja parlament saaksid hinnata nende normide järgimist;

6.  rõhutab, et liikmesriikide aastaaruanded ja komisjoni hinnang neile ei võimalda parlamendil veel täielikult hinnata, kas liikmesriikide ekspordikrediiditegevus on kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkidega, mis on toodud Euroopa Liidu lepingu artiklites 3 ja 21, ning kuidas ekspordikrediidi agentuuride riskipreemiate arvutamisel võetakse arvesse keskkonnaohtu;

7.  peab kiiduväärseks, et komisjoni aastaaruande kohaselt ilmutavad liikmesriigid selgelt üldist valmidust kohaldada oma ekspordikrediidi programmide suhtes poliitikat, mille eesmärgid on kooskõlas artiklite 3 ja 21 üldise sõnastusega; kiidab teatavate liikmesriikide, sh Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Hollandi püüdeid esitada veelgi sisukamaid aruandeid kooskõla kohta mõnede liidu välistegevuse eesmärkidega;

8.  tunnistab, et komisjon peab suutma hinnata, kas liikmesriikide ekspordikrediiditoimingud on kooskõlas liidu välistegevuse üldiste eesmärkidega või mitte, ning soovitab seetõttu, et nõuete täitmise näitajaks peaks olema sellise tõhusa korra olemasolu riiklikult toetatavates ekspordikrediidi agentuurides, mille eesmärk on tagada nende tegevuse kooskõla liidu välispoliitika eesmärkidega;

Ekspordikrediidi agentuuride võrdlev hindamine liidu välistegevuse eesmärkide täitmise seisukohast

9.  jagab komisjoni aastaaruandes väljendatud seisukohta, et ELi õigusaktidele vastavuse hindamiseks on raske määrata täpset võrdlusalust; kordab, et ekspordikrediiditehingute puhul kohaldatava poliitika hindamise peamiseks võrdlusaluseks on endiselt artikli 21 sätted;

10.  rõhutab, et Euroopa Liit saab ainult siis olla usaldusväärne ja tugev ülemaailmne toimija, kui liikmesriigid ja liidu institutsioonid järgivad sidusat välispoliitikat;

11.  soovitab, et nõukogu ekspordikrediidi töörühm ja komisjon konsulteeriksid enne järgmise aastaaruande esitamist Euroopa välisteenistusega sisuka meetodi väljatöötamise üle seoses artikli 21 sätete täitmist puudutava aruandlusega ning riiklikult toetatava ekspordikrediidi valdkonda käsitlevate OECD teatavate suuniste kohaldamise üle ELis; nõuab, et selle protsessi käigus tuleb konsulteerida ka üldsusega;

12.  peab väga tähtsaks, et liikmesriike kutsutaks üles jälgima riiklikult toetatavat ekspordikrediiti saavate projektide kontrollimisel hoolsuskohustuse täitmist, tulemuslikkust ja tõhusust ning andma selle kohta aru, pidades silmas nende projektide võimalikku mõju inimõigustele;

13.  on teadlik asjaolust, et ekspordikrediidi agentuurid toetuvad projektipartnerite esitatud teabele; on veendunud, et kui ekspordikrediidi agentuuridelt nõutakse projektirahastamise eeldusena hoolsuskohustuse struktureeritud käsitust, sooviksid projektipartnerid sellega tegeleda ise, et vältida ekspordikrediidi agentuuridele täiendava halduskulu põhjustamist;

14.  on seisukohal, et aruandluse parandamine ekspordikrediidi agentuuride inimõigustest kinnipidamise vallas toob peagi kaasa parema aruandluse ka muude artiklis 21 osutatud Euroopa välistegevuse eesmärkide vallas, nagu vaesuse kaotamine ja keskkonnaohtude arvessevõtmine;

Aruandlus keskkonnaohu arvessevõtmise kohta ekspordikrediidi agentuuride riskipreemiate arvutamisel

15.  soovitab liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuridel anda keskkonnaohtude hindamise kohta jätkuvalt aru; peab võrdsete tingimuste tagamiseks hädavajalikuks, et selliseid aruandeid esitaksid kõik OECD liikmesriikide ja OECDsse mittekuuluvate riikide ekspordikrediidi agentuurid;

Aruandlus tingimuslike kohustuste kohta

16.  märgib, et praegu annavad liikmesriikide ekspordikrediidi agentuurid tingimuslike kohustuste tekkimise võimalusest aru eri viisidel; palub komisjonil koostada ühine määratlus, milles arvestataks ka parlamendi soovi saada bilansiväliste kohustuste kohta teavet;

Komisjoni suunised ja hinnang

17.  palub komisjonil koostada liikmesriikide jaoks enne järgmist aruandlusperioodi suunised, muu hulgas seoses sellega, kuidas anda aru hoolsuskohustuse rakendamise korra olemasolu ja tulemuslikkuse kohta nende inimõiguspoliitika kontekstis ja kuidas anda aru keskkonnaohtude arvessevõtmise kohta;

18.  eeldab, et komisjoni järgmises aastaaruandes antakse teada, kas komisjon on suutnud hinnata liikmesriikide kinnipidamist liidu eesmärkidest ja kohustustest, ning eeldab, et kui mitte, siis esitatakse ka soovitused sellealase aruandluse parandamiseks;

Komisjoni aruanne suhete loomise kohta OECDsse mittekuuluvate riikidega

19.  kiidab heaks komisjoni ja Ameerika Ühendriikide 2012. aasta ühised jõupingutused Hiina, Brasiilia, Venemaa ja muude kiiresti areneva majandusega riikide kaasamiseks juhtivate ekspordirahastajate rahvusvahelise töörühma loomisse;

20.  soovitab uurida töörühma moodustamisel valdkonnapõhise lähenemisviisi otstarbekust, et luua teises etapis alus horisontaalsete sätete vastuvõtmiseks, millega tagatakse, et kõikides OECD liikmesriikides ja OECDsse mittekuuluvates riikides võetakse kasutusele ühised tulemuslikud ja kõrged standardid ja ekspordikrediidi agentuure käsitlevad uued rahvusvahelised eeskirjad, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused;

o
o   o

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning OECD sekretariaadile.

(1) ELT L 326, 8.12.2011, lk 45. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0469. (3) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 87. (4) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 34. (5) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 94. (6) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31. (7) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta otsus Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2012/2325(IMM))

P7_TA(2013)0292 A7-0236/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 26. novembril 2012 Prantsuse Vabariigi justiitsminister seoses Lyoni apellatsioonikohtu peaprokuröri 7. novembri 2012. aasta taotlusega ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 10. detsembril 2012,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 ära kuulanud Marine Le Peni esindanud parlamendiliikme Bruno Gollnischi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0236/2013),

A.  arvestades, et Lyoni apellatsioonikohtu peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikmelt Marine Le Penilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õiguserikkumist käsitleva kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et parlamendiliikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklis 26 on sätestatud, et Prantsusmaa parlamendi liikmete vastu ei algatata kohtumenetlusi nende poolt töökohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

D.  arvestades, et Marine Le Peni süüdistatakse viha, diskrimineerimise või vägivalla õhutamises isikute rühma vastu nende usutunnistuse tõttu, mis on Prantsusmaa õiguses sätestatud õiguserikkumisena, eelkõige 29. juuli 1881. aasta akti artikli 24 lõikes 8, artikli 23 lõikes 1 ja artiklis 42 ning 29. juuli 1982. aasta akti 82-652 artikli 93 taandes 3, ning mille eest on ette nähtud karistused 29. juuli 1881. aasta akti artikli 24 lõigetes 8, 10, 11 ja 12 ning kriminaalkoodeksi artikli 131-26 lõigetes 2 ja 3;

E.  arvestades, et väidetav süütegu ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud Marine Le Peni töökohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena, samuti ei ole tegu Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

F.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Marine Le Peni kui Euroopa Parlamendi liikme positsiooniga;

G.  arvestades, et ei ole põhjust eeldada fumus persecutionis’t;

1.  otsustab Marine Le Peni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Marine Le Penile.

(1) 12. mai 1964. aasta otsus kohtuasjas 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; 10. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 149/85: Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; 15. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. parlament, EKL 2008, lk II-2849; 21. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch vs. parlament, EKL 2010, lk II-1135; 6. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565 ning 15. septembri 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-346/11 ja T-347/11: Gollnisch vs. parlament (EKLis seni avaldamata).

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja kohta (COM(2012)0035 – 2012/0022(APP))

P7_TA(2013)0293 A7-0223/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (COM(2012)0035),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni mõjuhinnangut, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta(1),

–  võttes arvesse Max Plancki võrdleva ja rahvusvahelise eraõiguse instituudi ja Heidelbergi ülikooli 2008. aastal läbiviidud teostatavusuuringut Euroopa sihtasutuse põhikirja kehtestamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuseid kohtuasjades C-386/04 Centro di Musicologia Walter Stauffer vs. Finanzamt München für Körperschaften(2), C-318/07 Hein Persche vs. Finanzamt Lüdenscheid(3) ja C-25/10 Missionswerk Werner Heukelbach e.V. vs. Belgia riik(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (Euroopa kodakondsus)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2012. aasta arvamust(6),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 29. novembri 2012. aasta arvamust(7),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A7-0223/2013),

A.  arvestades, et ELis on umbes 110 000 avalikes huvides tegutsevat sihtasutust, mille koguvara on hinnanguliselt ligikaudu 350 miljardit eurot, kogukulutused umbes 83 miljardit eurot ja mis annavad tööd 750 000 kuni 1 000 000 Euroopa kodanikule;

B.  arvestades samas, et osa nendes sihtasutustes töötavatest inimestest on vabatahtlikud, kelle tööaega ei tasustata;

C.  arvestades, et avalikke hüvesid edendavate sihtasutuste olemasolu ja tegevus Euroopa Liidus on ülitähtis koolituse, hariduse, teadustegevuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu, ajaloolise mälu ja rahvaste lepitamise, keskkonnakaitse, noorsootöö ja spordi ning kultuuri ja kunsti valdkonnas, ning arvestades, et paljudel nende projektidel on suur piiriülene mõju;

D.  arvestades, et ELis on rohkem kui 50 erinevat tsiviil- ja maksuõiguslikku seadust sihtasutuste kohta ning arvukalt keerukaid haldusmenetlusi, mis toovad kaasa hinnanguliselt 100 miljoni euro ulatuses nõustamiskulusid – raha, mida seetõttu ei saa kasutada üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks;

E.  arvestades, et iseäranis õiguslikud, maksuõiguslikud ja halduslikud takistused, millega kaasnevad raha- ja ajakulukad menetlused, ning asjakohaste õiguskaitsevahendite puudumine panevad sihtasutusi loobuma tegevusest teises liikmesriigis või raskendavad seda või takstavad seal tegevuse laiendamist;

F.  arvestades, et ajal, kui riiklikud vahendid on kasinad, seda eelkõige kultuuri ja kunsti, hariduse ja spordi rahastamise osas, on sihtasutuste rahaline ja sotsiaalne panus hädavajalik, olgugi et sihtasutused saavad riiki üldise heaolu edendamisel üksnes toetada, mitte aga asendada;

G.  arvestades, et maksustamise puhul ei ole tegemist mitte maksuõiguse ühtlustamisega, vaid diskrimineerimiskeelu kohaldamisega, millest lähtudes Euroopa sihtasutuse ja tema annetajate suhtes kohaldatakse automaatselt ja põhimõtteliselt samu maksunorme ja maksusoodustusi nagu liikmesriikide avalikes huvides tegutsevate üksuste suhtes;

H.  arvestades, et Euroopa sihtasutuse ühtse põhikirja kehtestamine võiks suurel määral lihtsustada sihtasutuste vahendite, teadmiste ja annetuste koondamist ja ülekandmist ning soodustaksid sihtasutuste tegevust kogu ELis;

I.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnustab komisjoni ettepanekut kui olulist sammu, et lihtsustada kogu ELis avaliku huvi eesmärkide toetamist sihtasutuste poolt;

J.  arvestades, et pakutud põhikiri on vabatahtlik ELi õigusvorm, mida saavad kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevad sihtasutused ja rahastajad, ent sellega ei asendata ega ühtlustata olemasolevaid sihtasutusi käsitlevaid õigusakte;

K.  arvestades, et majandusraskuste ajal on järjest olulisem, et sihtasutustel oleksid nõuetekohased vahendid avalikes huvides tegutsemiseks Euroopa tasandil ja nad saaksid koondada ressursse ning samal ajal vähendada kulusid ja õiguslikku ebakindlust;

L.  arvestades, kui oluline on, et Euroopa sihtasutuste tegevus oleks jätkusuutlik ja pikaajaline ning nad tegutseksid aktiivselt vähemalt kahes liikmesriigis, kuna vastasel juhul ei oleks nende eristaatus õigustatud;

M.  arvestades, et teatavaid komisjoni ettepanekus sisalduvaid mõisteid ja määratlusi tuleks täpsustada;

N.  arvestades, et komisjoni ettepanekut on ilmselt vaja mõneti täiendada ja kohandada, et tõsta Euroopa sihtasutuse usaldusväärsust näiteks selliste aspektide osas nagu õiguslike ja eetiliste normide järgimine, tegutsemine üksnes avaliku huvi eesmärgil, piiriülene tegutsemine, miinimumvarade olemasolu ja vajadus säilitada need põhimõtteliselt kogu sihtasutuse tegutsemisaja jooksul, eeskiri õigeaegsete väljamaksete kohta, minimaalne tegutsemisaeg ja sihtasutuse juhatusse või juhtorganitesse kuuluvatele liikmetele tasu maksmine;

O.  arvestades, et väga oluline on võlausaldajate ja töötajate kaitse, mis tuleb tagada kogu sihtasutuse tegutsemisaja jooksul;

P.  arvestades, et töötajate esindatusega seoses tuleks tugevamalt viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivile 2009/38/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (uuesti sõnastatud))(8), selgitamaks, et kohaldatakse menetluseeskirju nimetatud direktiivi alusel; arvestades lisaks sellele, et rikkumisi tuleks karmimalt karistada, seades näiteks Euroopa sihtasutuse registreerimise tingimuseks direktiivi 2009/38/EÜ nõuete täitmise kooskõlas nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta)(9) artikli 11 lõikega 2; arvestades, et lisaks sellele on vajalikud sätted, mis puudutavad töötajate kaasamist Euroopa sihtasutuse organite töösse kooskõlas nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiviga 2001/86/EÜ (millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes)(10), et Euroopa sihtasutuse vormi ei saaks kuritarvitada selleks, et jätta töötajad ilma õigusest olla kaasatud või keelata neil sellise õiguse kasutamine;

Q.  arvestades, et teretulnud oleks säte, mis käsitleks vabatahtlike esindatust Euroopa sihtasutuses, kuna asjaomases valdkonnas tegutseb 2,5 miljonit vabatahtlikku;

R.  arvestades, et vabatahtlike üha suurenev esindatus sihtasutustes ja nende väärtuslik panus sihtasutuste töösse aitab sihtasutustel täita avaliku huviga seotud eesmärke; arvestades, et kuna üha suuremal hulgal noortel inimestel tuleb esimesed töökogemused omandada vabatahtliku tööga, oleks sihtasutustel kasulik vaagida vorme ja vahendeid, mis avaksid noortele juurdepääsu teabele, mis aitaks neil tulemuslikumalt töötada, näiteks Euroopa töönõukogu kaudu;

S.  arvestades, et tuleb täpsustada asjaolu, et Euroopa sihtasutuse registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht peavad olema ühes ja samas liikmesriigis, et vältida registrijärgse asukoha ja juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha lahutamist ning lihtsustada järelevalvet, kuna Euroopa sihtasutuse üle teostab järelevalvet selle liikmesriigi järelevalveasutus, kus on Euroopa sihtasutuse registrijärgne asukoht;

T.  arvestades, et Euroopa sihtasutuse eesmärgiks ei tohiks olla Euroopa erakondade rahastamine;

U.  arvestades, et maksustamisel tuleks lähtuda Euroopa Kohtu väljatöötatud diskrimineerimise keelu põhimõttest; arvestades, et kõnealuses sektoris on teadmiseks võetud, et ettepanekus sisalduv võrdse maksustamise automaatse kohaldamise põhimõte suurendaks Euroopa sihtasutuse põhikirja atraktiivsust, kuna see vähendaks märkimisväärselt maksu- ja halduskoormust ning teeks põhikirjast midagi enamat kui üksnes tsiviilõiguse vahendi; arvestades aga, et nimetatud lähenemisviisile tundub nõukogus olevat tugev vastuseis, kuna liikmesriigid ei taha lubada sekkumist oma siseriiklikesse maksuseadustesse; arvestades, et seetõttu on ilmselt mõistlik mitte kõrvale heita muid võimalikke lahendusi;

V.  arvestades, kui oluline on tagada, et selle olulise õigusakti üle peetavad läbirääkimised kulgeksid kiiresti, et sihtasutuste valdkond saaks kasutada seda uut vahendit, mida ilmselt kärsitusega oodatakse;

1.  julgustab liikmesriike kasutama olemasolevat võimalust, et teha tööd tervikliku, kõiki läbipaistvuse tagatisi hõlmava põhikirja kiire kehtestamise nimel, et kaotada takistused sihtasutuste piiriülesele tegevusele ja edendada selliste uute sihtasutuste loomist, mis vastavad ELis elavate inimeste vajadustele ja täidavad avalike hüvede või muude ühiskonna huvidega seotud ülesandeid; rõhutab, et sellise põhikirja loomine aitab kaasa Euroopa kodakondsuse rakendamisele ja on ettevalmistuseks Euroopa ühingu põhikirja loomisele;

2.  rõhutab, et Euroopa sihtasutus peaks kaasa aitama tõeliselt euroopaliku kultuuri ja identiteedi arengule;

3.  märgib, et kuigi Euroopa sihtasutus kujutab endast uut õiguslikku vormi, tuleks seda ettepaneku kohaselt rakendada liikmesriikides juba olemasolevate struktuuride kaudu;

4.  avaldab heameelt selle üle, et põhikirjaga määratakse läbipaistvuse, aruandluskohustuse, järelevalve ja rahaliste vahendite kasutamise miinimumnõuded, mis võiksid kodanike ja annetajate jaoks olla n-ö kvaliteedimärgiks ning tagaksid sellega usalduse Euroopa sihtasutuse suhtes ja stimuleeriksid sihtasutuste tegevust ELis, nii et sellest saaksid kasu kõik kodanikud;

5.  rõhutab sihtasutuste võimalusi pakkuda töökohti noortele, kuna noorte seas on tööpuudus on jõudnud ärevust tekitavale tasemele;

6.  nõuab, et määruses sätestataks, et sihtasutuse üle finantsjärelevalve volitusi omav liikmesriik tagaks, et sihtasutust juhitakse rangelt tema põhikirja kohaselt;

7.  märgib, et olemasolevate sihtasutuste ühendamise võimalust ei ole veel loodud;

8.  viitab seoses sellega vajadusele eriliselt tähtsustada sihtasutuse kestvust, tõsiseltvõetavust ja elujõulisust ning tulemuslikku järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle, et panna alus usaldusele sihtasutuse vastu, ning palub nõukogul arvesse võtta järgmisi soovitusi ja muudatusettepanekuid:

	i)	sihtasutuse olemasolu vältel peaks tema varade väärtus olema vähemalt 25 000 eurot;
	ii)	sihtasutuse kestus tuleks kõikides liikmesriikides jätta lahtiseks või siis – juhul kui see sihtasutuse põhikirjas eraldi sätestatakse – luuakse sihtasutus kindlaks ajaks, mille pikkus on vähemalt neli aastat; sihtasutuse loomine lühemaks ajaks, kuid mitte vähemaks kui kaheks aastaks, peaks olema lubatav vaid siis, kui see on piisavalt põhjendatud ja sihtasutuse eesmärgi täitmine on selle ajaga täielikult tagatud;
	iii)	kui sihtasutuse põhikiri ei vasta enam sihtasutuse tegevusele, võib põhikirja muuta ja seda tohib teha sihtasutuse juhatus; kui sihtasutusel on artikli 31 kohaselt muid organeid, tuleb need organid kaasata põhikirja muutmise otsuste tegemisse;
	iv)	selleks, et vältida sihtasutuses huvide konflikte asutajast sõltumatute organite, st selliste organite vahel, kellel ei ole asutajaga äri-, perekondlikke või muid sidemeid, tuleks vastavas sättes arvesse võtta komisjoni ettepanekut, kuid tuleks ka tunnistada, et sihtasutus võib olla loodud perekondlikul põhjal, mille eelduseks on suur usaldus asutaja ja juhtorgani liikmete vahel, nii et asutaja on veendunud, et sihtasutuse sihipärane tegevus on tagatud ka pärast tema surma;
	v)	künnise määramisel selle kohta, millistelt sihtasutustelt tuleks nõuda raamatupidamisaruannete auditeerimist, tuleks võtta arvesse sihtasutuse varade kogumahtu, aastatulu ja töötajate arvu; künnisest allapoole jäävate sihtasutuste puhul on piisav raamatupidamisaruannete sõltumatu kontroll;
	vi)	põhikiri peaks sisaldama teavet vabatahtlike kohta; põhikirjas tuleks vabatahtlikku tegevust ka ühe juhtpõhimõttena esile tõsta;
	vii)	tuleks lisada säte selle kohta, et sihtasutuse juhatuse või muude organite liikmetele makstava tasu suurus peab olema mõistlik ja proportsionaalne. tuleks kehtestada konkreetsed kriteeriumid tasu suuruse mõistlikkuse ja proportsionaalsuse kindlaksmääramise kohta;
	viii)	töötajate esindatusega seoses tuleks laiendada ettepaneku artiklites 38 ja 39 osutatud läbirääkimismenetlust, nii et see hõlmaks ka töötajate osalemist Euroopa sihtasutuse organite töös, kuna ettepanekus viidatakse üksnes ELi sisesele töötajate teavitamisele ja nendega konsulteerimisele, lisaks praegu ettepaneku artiklites 38 ja 39 sisalduvale viitele Euroopa töönõukogu asutamise menetlustele tuleks – pidades silmas töötajate kaasamist sihtasutuse organite töösse – viidata ka nõukogu direktiivis 2001/86/EÜ osutatud menetlustele;
	ix)	tuleks säilitada säte ettepaneku artiklis 38 osutatud töötajate esindatuse kohta, samuti tuleks täpsustada mõistete „vabatahtlikud” ja „vabatahtlik tegevus” sisu;
	x)	Euroopa sihtasutuse registrijärgne asukoht ja peakorteri asukoht peaksid tulemusliku järelevalve tagamise huvides olema selles liikmesriigis, kus sihtasutus on asutatud;
	xi)	ettepanekus peaks – asjaomase sektori ettepanekut arvesse võttes – piirduma tsiviilõiguse vahendiga, samas tuleks aga Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt tugevdada teatavaid avaliku huvi mõistega seonduvaid põhielemente, nii nagu neid käsitatakse liikmesriikides, et lihtsustada võrdväärsuse tunnustamist liikmesriikides;
	xii)	ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus tuleks muuta järgmiselt: Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus) (15a)  Juhatuse liikmed tagavad käesolevas määruses sätestatud kohustuste, põhikirja ning Euroopa sihtasutuse kõikide asjaomaste õiguslike ja eetiliste tegutsemis- ja käitumiseeskirjade järgimise. Selleks töötavad nad välja organisatsioonistruktuure ja sisemeetmeid, et vältida ja avastada eeskirjade rikkumisi. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 (18)  Selleks et FE saaks ühtse turu hüvesid täielikult ära kasutada, peaks tal olema võimalus viia oma registrijärgne asukoht ühest liikmesriigist teise. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 1 1) „varad” – kõik väärtuse loomiseks omatavad või kontrollitavad materiaalsed ja mittemateriaalsed vahendid; 1) „varad” – kõik majandusliku ja/või sotsiaalse väärtuse loomiseks omatavad või kontrollitavad materiaalsed ja mittemateriaalsed vahendid; Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 2 2) „avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevus” – FE majandustegevus, mis ei ole otseselt seotud avalikes huvides tegutseva üksuse avaliku huvi eesmärgiga; 2) „avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevus” – FE majandustegevus (välja arvatud tavapärane varahaldus – investeerimine võlakirjadesse, aktsiatesse või kinnisvarasse), mis ei ole otseselt seotud avalikes huvides tegutseva üksuse avaliku huvi eesmärgiga; Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 5 5) „avalikes huvides tegutsev üksus” – sihtasutus, mis tegutseb avaliku huvi eesmärgil, ja/või sarnane avalikes huvides tegutsev liikmeteta juriidiline isik, mis on asutatud ühe liikmesriigi õiguse kohaselt; 5) „avalikes huvides tegutsev üksus” – sihtasutus, mis tegutseb üksnes avaliku huvi eesmärgil, ja/või sarnane avalikes huvides tegutsev liikmeteta juriidiline isik, mis on asutatud ühe liikmesriigi õiguse kohaselt; Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus) (ba) artikli 30 alusel ametisse nimetatud tegevjuhtide nimed; Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatus FE võib asutada ja tema varasid tagasivõtmatult kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel: FE võib asutada ja tema varasid tagasivõtmatult kasutada üksnes ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest: Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 – punkt s a (uus) (sa) terrorismi ja vägivalla ohvrite toetamine; Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 – punkt s b (uus) (sb) religioonidevahelise dialoogi edendamine. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) 2a.  FE ei maksa ühelegi isikule ebaproportsionaalset hüvitist ega hüvita kellelegi kulusid, mis ei vasta avaliku huvi eesmärgile. FE ei täida oma avaliku huvi eesmärki, kui ta toob kasu vaid piiratud hulgale üksikisikutele. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 FE tegutseb registreerimise ajal või tema põhikirjas on registreerimise ajal ette nähtud tegutsemine vähemalt kahes liikmesriigis. FE tegutseb või vähemalt tema põhikirjas on ette nähtud tegutsemine vähemalt kahes liikmesriigis. Kui FE-l on oma registreerimise ajal põhikirjaliseks eesmärgiks üksnes tegutsemine vähemalt kahes liikmesriigis, peab FE sel ajal usutavalt tõendama, et ta hakkab hiljemalt kahe aasta jooksul vähemalt kahes liikmesriigis tegutsema. Selline ajaline piir ei kehti juhul, kui FE eesmärgi saavutamise seisukohalt tundub olevat õigustatud ja proportsionaalne alustada tegevust hiljem. Igal juhul on FE kohustatud oma tegutsemisaja jooksul alustama tegevust vähemalt kahes liikmesriigis ja seda tegevust alal hoidma. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 2.  FE varade väärtus on võrdne vähemalt 25 000 euroga. 2.  FE varade väärtus on võrdne vähemalt 25 000 euroga. FE säilitab nimetatud miinimumvarad kogu oma tegutsemisaja jooksul, välja arvatud juhul, kui FE on artikli 12 lõike 2 kohaselt asutatud kindlaksmääratud ajaks. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) FE kulutab 70% majandusaastal saadud sissetulekust järgmise nelja aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on kindlaks määratud konkreetne projekt, mis viiakse ellu järgmise kuue aasta jooksul. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 2.  FE asutatakse kindlaksmääramata ajaks või kui see on sõnaselgelt sätestatud FE põhikirjas, kindlaksmääratud ajaks, mille pikkus on vähemalt kaks aastat. 2.  FE asutatakse kindlaksmääramata ajaks või kui see on sõnaselgelt sätestatud FE põhikirjas, kindlaksmääratud ajaks, mille pikkus on vähemalt neli aastat. Juhul kui piiratud ajavahemik on FE eesmärkide saavutamiseks kohane ning see on nõuetekohaselt põhjendatud, võib FE asutada kindlaksmääratud ajaks, mille pikkus on vähemalt kaks aastat. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d a (uus) (da) teave töötajate kaasamise korra kindlaksmääramise kohta vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 3.  Pädev asutus kohaldab ühinemistaotluse läbivaatamisel sarnast korda ja põhimõtteid nagu siis, kui tegemist oleks ühinemistaotlusega, mille tulemusel luuakse riiklik avalikes huvides tegutsev üksus. 3.  Pädev asutus kohaldab ühinemistaotluse läbivaatamisel sarnast korda ja põhimõtteid nagu siis, kui tegemist oleks ühinemistaotlusega, mille tulemusel luuakse riiklik avalikes huvides tegutsev üksus. Pädev asutus lükkab piiriülese ühinemistaotluse kohustuslikus korras tagasi üksnes juhul, kui lõikes 2 osutatud dokumendid ei vasta käesoleva määruse nõuetele või kui võlausaldajate ja töötajate õigused ei ole piisavalt kaitstud. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 1.  FE võib asutada liikmesriigis seaduslikult asutatud, avalikes huvides tegutseva üksuse ümberkujundamise teel, tingimusel et see on ümberkujundatava üksuse põhikirja kohaselt lubatud. 1.  FE võib asutada liikmesriigis seaduslikult asutatud, avalikes huvides tegutseva üksuse ümberkujundamise teel, tingimusel et see ei ole põhikirjas selgesõnaliselt keelatud ega asutaja tahtega vastuolus. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 3.  Pädev asutus kohaldab ümberkujundamistaotluse läbivaatamisel samasugust korda ja põhimõtteid nagu siis, kui tegemist oleks avalikes huvides tegutseva üksuse põhikirja muutmise taotlusega. 3.  Pädev asutus kohaldab ümberkujundamistaotluse läbivaatamisel samasugust korda ja põhimõtteid nagu siis, kui tegemist oleks avalikes huvides tegutseva üksuse põhikirja muutmise taotlusega. Pädev asutus lükkab ümberkujundamistaotluse kohustuslikus korras tagasi üksnes juhul, kui lõikes 2 osutatud dokumendid ei vasta käesoleva määruse nõuetele või kui võlausaldajate ja töötajate õigused ei ole piisavalt kaitstud. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 1.  Kui kehtiv põhikiri ei sobi enam FE toimimiseks, võib juhatus teha otsuse põhikirja muutmise kohta. 1.  Kui kehtiv põhikiri ei sobi enam FE toimimiseks, võib juhatus teha otsuse põhikirja muutmise kohta. Kui FE-l on artikli 31 kohaselt muid organeid, tuleb need organid põhikirja muutmise üle otsustamisse kaasata. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 – punkt g (g) kui asutavad organisatsioonid on juriidilised isikud, siis nende nimi, tegevusalad ja aadress, või sarnane asjakohane teave avaliku sektori asutuste kohta; (g) kui asutajad on füüsilised isikud, siis iga asutaja ees- ja perekonnanimi ning aadress; kui asutavad organisatsioonid on juriidilised isikud, siis nende nimi, tegevusalad ja asukoht, või sarnane asjakohane teave avaliku sektori asutuste kohta; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 a (uus) 2a.  FE-d ei saa registreerida enne, kui on tõendatud, et järgitakse käesoleva määruse V peatükist tulenevaid kohustusi seoses töötajate osalemisega FE töös. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 1 1.  Asutaja ja teised juhatuse liikmed, kes võivad olla asutajaga või üksteisega äri-, pere- või muudes suhetes, mille tõttu võib tekkida nende otsustusvõimet kahjustav tegelik või potentsiaalne huvide konflikt, ei tohi moodustada enamikku juhatuse liikmetest. 1.  Asutaja ja teised juhatuse liikmed, kes võivad olla asutajaga või üksteisega äri-, pere- või muudes suhetes, mille tõttu võib tekkida nende otsustusvõimet kahjustav huvide konflikt, ei tohi moodustada enamikku juhatuse liikmetest. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 3 3.  FE asutajale, juhatuse või nõukogu liikmele, tegevjuhile ega audiitorile ei tohi anda otseseid ega kaudseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks FEs, ja neid soodustusi ei tohi laiendada ühelegi nendega äri- või lähedastes peresuhetes olevale isikule. 3.  FE asutajale, juhatuse või nõukogu liikmele, tegevjuhile ega audiitorile ei tohi anda soodustusi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks FEs, ja neid soodustusi ei tohi laiendada ühelegi nendega äri- või lähedastes peresuhetes olevale isikule. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2 2.  FE koostab ja esitab pädevale riiklikule registrile ja järelevalveasutusele raamatupidamise aastaaruande ning iga-aastase tegevusaruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4 4.  FE raamatupidamise aastaaruannet auditeerib üks või mitu isikut, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide kohaselt volitatud teostama kohustuslikku auditit. 4.  FE raamatupidamise aastaaruannet auditeerib üks või mitu isikut, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide kohaselt volitatud teostama kohustuslikku auditit juhul, kui FE ületab üht järgmistes kriteeriumides osutatud piirmäära: a) aastasissetulek 2 miljonit eurot või b) varade väärtus 200 000 eurot või c) keskmiselt 50 töötajat majandusaasta jooksul. FE-de puhul, kes ei ületa ühtki nimetatud kriteeriumides osutatud piirmäära, võib audiitori asemel kasutada sõltumatut kontrollijat. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 5 5.  Juhatuse poolt nõuetekohaselt kinnitatud raamatupidamise aastaaruanne koos auditeerimise eest vastutava isiku järeldusotsusega ja tegevusaruanne avalikustatakse. 5.  Juhatuse poolt nõuetekohaselt kinnitatud raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne avalikustatakse. Auditeerimise eest vastutava isiku järeldusotsus avalikustatakse registrijärgse asukoha liikmesriigi eeskirjade kohaselt. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 FE registrijärgne asukoht ja tema juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus. FE registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus ja nimelt selles liikmesriigis, kus on tema juhatuse asukoht ja peamine tegevuskoht. FE tegevus peab toimuma vähemalt kahes liikmesriigis, sealhulgas oluline tegevus selles liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht ja juhatus, kuid FE võib arendada tegevust ka väljaspool ELi Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 2 – punkt e a (uus) (ea) üleviimise võimalik mõju töötajate osalusele. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 5 – lõik 2 Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib üleviimisest keelduda üksnes juhul, kui eelmises lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib üleviimisest keelduda üksnes juhul, kui eelmises lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud; samuti keeldub asutus üleviimisest juhul, kui võlausaldajate ja töötajate õigused ei ole piisavalt kaitstud. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 2 – lõigud 1 ja 2 Kuni 200 töötajaga FE asutab Euroopa töönõukogu vähemalt kahes liikmesriigis asuva vähemalt 20 töötaja või nende esindajate taotlusel. FE asutab Euroopa töönõukogu vähemalt 10 % töötajate (kes asuvad vähemalt kahes liikmesriigis) taotlusel või kõnealuste töötajate esindajate taotlusel. Rohkem kui 200 töötajaga FE asutab Euroopa töönõukogu vähemalt 10 % töötajate (kes asuvad vähemalt kahes liikmesriigis) taotlusel või kõnealuste töötajate esindajate taotlusel. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 2 – lõik 3 Euroopa töönõukogu asutamise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/38/EÜ I lisa punkti 1 alapunktides a–e sätestatud täiendavaid nõudeid käsitlevaid riiklikke meetmeid. Euroopa töönõukogu asutamise suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/38/EÜ artikleid 5 ja 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/38/EÜ I lisa punkti 1 alapunktides a–e sätestatud täiendavaid nõudeid käsitlevaid riiklikke meetmeid. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 3 3.  FE ametlikus vabatahtlikus tegevuses pikemat aega osalevate vabatahtlike esindajatele antakse Euroopa töönõukogus vaatleja staatus. Iga liikmesriigi kohta, kus tegutseb vähemalt kümme sellist vabatahtlikku, peab olema vähemalt üks esindaja. välja jäetud Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2 2.  Kui FE võlausaldajatele on täielikult tasutud, kantakse FE ülejäänud varad üle sarnase avaliku huvi eesmärgil tegutsevale üksusele või kasutatakse neid muul viisil sellisel avaliku huvi eesmärgil, mis on võimalikult sarnane FE asutamise eesmärgiga. 2.  Kui FE võlausaldajatele on täielikult tasutud, kantakse FE ülejäänud varad üle sarnase avaliku huvi eesmärgil tegutsevale üksusele, mille asukoht on samas liikmesriigis, kus see on registreeritud, või kasutatakse neid muul viisil sellisel avaliku huvi eesmärgil, mis on võimalikult sarnane FE asutamise eesmärgiga. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 Iga liikmesriik määrab järelevalveasutuse, kes teostab järelevalvet kõnealuses liikmesriigis registreeritud FEde üle, ja teatab sellest komisjonile. Iga liikmesriik määrab omal valikul vähemalt ühe asutuse, kes vastutab tõhusa järelevalve teostamise eest kõnealuses liikmesriigis registreeritud FEde üle, ja teatab sellest komisjonile.

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 187. (2) EKL 2006, lk I-8203. (3) EKL 2009, lk I-359. (4) EKL 2011, lk I-497. (5) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. (6) ELT C 351, 15.11.2012, lk 57. (7) ELT C 17, 19.1.2013, lk 81. (8) ELT L 122, 16.5.2009, lk 28. (9) ELT L 207, 18.8.2003, lk 1. (10) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (COM(2012)0129 – C7-0081/2012 – 2012/0062(COD))

P7_TA(2013)0294 A7-0394/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0129),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0081/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 17. aprilli 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0394/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 2. juulil 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2013/38/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 153.

Euroopa Parlamendi 2. juulil 2013. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (COM(2012)0381 – C7-0187/2012 – 2012/0185(COD))(1)

P7_TA(2013)0295 A7-0199/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)   Tuleks kehtestada võimalus sõiduk ajutiselt registrist kustutada näiteks juhul, kui sõiduk on mõnes teises liikmesriigis uuesti registreeritud või see on lammutatud ja maha kantud. (3)   Tuleks kehtestada võimalus sõiduk liikmesriigis, kus see on registreeritud, ajutiselt registrist kustutada näiteks juhul, kui sõiduk on mõnes teises liikmesriigis uuesti registreeritud või see on lammutatud ja maha kantud. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)   Halduskoormuse vähendamiseks ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks sõidukiga seotud teavet säilitada riiklikus registris. (4)   Halduskoormuse vähendamiseks ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks sõidukiga seotud teavet säilitada riiklikus elektroonilises registris. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4a (uus) (4a)  Selleks et hõlbustada kontrolle, mis on eelkõige mõeldud pettuste ja varastatud sõidukite ebaseadusliku kaubanduse vastaseks võitluseks ning tehnoülevaatuse tõendi kehtivuse kontrollimiseks, on kohane luua tulemuslikul teabevahetusel põhinev tihe liikmesriikidevaheline koostöö, milleks kasutatakse riiklikke elektroonilisi andmebaase. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/37/EÜ Artikkel 2 – punktid e ja f e)   „ajutine registrist kustutamine” – piiratud ajavahemik, mille jooksul sõidukit ei ole lubatud liikluses kasutada ja mis ei eelda uut registreerimisprotsessi; e)   „ajutine registrist kustutamine” – haldusakt, mille tulemusena ei ole piiratud ajavahemiku jooksul lubatud sõidukit liikluses kasutada ning mille järel, tingimusel et ajutise kustutamise põhjused on likvideeritud, võib seda jälle kasutada, ilma et oleks vaja uut registreerimisprotsessi; f)   „alaline registrist kustutamine” – sõiduki liikluses kasutamise loa alaline tühistamine, mis eeldab uut registreerimisprotsessi. f)   „alaline registrist kustutamine” – sõiduki liikluses kasutamise loa alaline tühistamine pädeva asutuse poolt, mille järel on vaja uut registreerimisprotsessi, kui sõidukit tahetakse jälle liikluses kasutada. Registreerimistunnistuse omanik võib esitada pädevale asutusele taotluse alaliseks registrist kustutamiseks. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 1999/37/EÜ Artikkel 3 – lõige 4 4.   Liikmesriigid säilitavad kõik andmed kõigi oma territooriumil registreeritud sõidukite kohta elektroonilises registris. Kõnealuses registris sisalduvad andmed hõlmavad kõiki I lisa kohaseid elemente ja ka määruse XX/XX/XX [korralise tehnoülevaatuse kohta] kohase kohustusliku tehnoülevaatuse tulemusi. Nad teevad sõidukeid käsitlevad tehnilised andmed kättesaadavaks pädevatele ametiasutustele või tehnoülevaatusi tegevatele ülevaatuspunktidele. 4.   Liikmesriigid säilitavad kõik andmed kõigi oma territooriumil registreeritud sõidukite kohta elektroonilises registris. Kõnealuses registris sisalduvad andmed hõlmavad I lisa punktides II.4 kuni II.7 nimetatud andmeid ja ka määruse XX/XX/XX [korralise tehnoülevaatuse kohta] kohase korralise või muu kohustusliku tehnoülevaatuse tulemusi. Nad teevad sõidukeid käsitlevad tehnilised andmed kättesaadavaks pädevatele ametiasutustele või tehnoülevaatusi tegevatele ülevaatuspunktidele. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 1999/37/EÜ Artikkel 3a – lõige 1 – lõik 2 Kustutamine on jõus seni, kuni sõiduk läbib uue tehnoülevaatuse. Tehnoülevaatuse eduka läbimise korral annab registreerimisasutus viivitamata uuesti loa sõiduki kasutamiseks liikluses. Kustutamine on jõus seni, kuni sõiduk läbib uue tehnoülevaatuse. Tehnoülevaatuse eduka läbimise korral annab registreerimisasutus viivitamata uuesti loa sõiduki kasutamiseks liikluses; uut registreerimisprotsessi ei ole vaja. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 1999/37/EÜ Artikkel 3a – lõige 2 2.   Kui liikmesriigi registreerimisasutus saab teate, et sõidukit käsitatakse romusõidukina vastavalt direktiivile 2000/53/EÜ, kustutatakse sõiduk alaliselt registrist ja see teave lisatakse liikmesriigi elektroonilisse registrisse. 2.   Kui liikmesriigi registreerimisasutus saab teate, et sõidukit käsitatakse romusõidukina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivile 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, kustutatakse sõiduk alaliselt registrist ja see teave lisatakse liikmesriigi elektroonilisse registrisse. Sellisel juhul ei järgne alalisele registrist kustutamisele uut registreerimisprotsessi. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 1999/37/EÜ Artikkel 5 4)   artiklile 5 lisatakse järgmine lõige: 4)   artiklile 5 lisatakse järgmised lõiked: „3. Kui liikmesriik saab teate, et sõiduk on teises liikmesriigis uuesti registreeritud, kustutab ta kõnealuse sõiduki oma territooriumil registreeritud sõidukite registrist.”; „3. Kui liikmesriik saab teate, et sõiduk on teises liikmesriigis uuesti registreeritud, kustutab ta kõnealuse sõiduki oma territooriumil registreeritud sõidukite registrist. 3a.  Kui sõiduk registreeritakse uuesti teises liikmesriigis ja registreerimistunnistusele on kantud märge eelmise tehnoülevaatuse läbimise kohta ja järgmise ülevaatuse kuupäev, peab liikmesriik, kus sõiduk uuesti registreeritakse, uue registreerimistunnistuse väljastamisel tunnustama tehnoülevaatuse tõendi kehtivust ning juhul, kui nimetatud tõend on ümberregistreerimise liikmesriigis kohaldatavat tehnoülevaatuste sagedust arvestades kehtiv, tegema uuele registreerimistunnistusele vastava märke. 3b.  Kui sõiduk vahetab omanikku ja registreerimistunnistusele on kantud märge eelmise tehnoülevaatuse läbimise kohta ja järgmise ülevaatuse kuupäev, peab asjaomane liikmesriik uuele omanikule uue registreerimistunnistuse väljastamisel tunnustama tehnoülevaatuse tõendi kehtivust ja tegema uuele registreerimistunnistusele vastava märke.”; Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 1999/37/EÜ Artikkel 7 – lõige 2 2.   Artiklis 6 osutatud delegeeritud volitused antakse määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. 2.   Artiklis 6 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6a (uus) Direktiiv 1999/37/EÜ Artikkel 9 6a)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Nad võivad kahe- või mitmepoolselt vahetada teavet, eriti selleks, et vajaduse korral enne mis tahes sõiduki registreerimist kontrollida selle õiguslikku seisundit sõiduki eelnevalt registreerinud liikmesriigis. Selline kontrollimine võib toimuda eelkõige arvutivõrgu kaudu ning selleks tehakse riiklikud elektroonilised andmebaasid teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.” Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6b (uus) Direktiiv 1999/37/EÜ I lisa – punkt II.5 6b)  I lisa punkti II.5 lisatakse järgmine punkt: „Y) märge (näiteks tempel, kuupäev, allkiri) tehnoülevaatuse läbimise kohta ja järgmise tehnoülevaatuse kuupäev (korratakse nii sageli kui vajalik).”

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0199/2013).

Euroopa Parlamendi 2. juulil 2013. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liidus liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (COM(2012)0382 – C7-0188/2012 – 2012/0186(COD))(1)

P7_TA(2013)0296 A7-0207/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Tehnoülevaatus on osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kõnealune kord peaks hõlmama kõigi sõidukite korralist tehnoülevaatust ja kommertsvedusid tegevate liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning sõidukite registreerimist käsitlevaid sätteid, et vahetult liiklusohtlikke sõidukeid ei kasutataks teedel liiklemiseks. (3)  Tehnoülevaatus on osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kõnealune kord peaks hõlmama kõigi sõidukite korralist tehnoülevaatust ja kommertsvedusid tegevate liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning sõidukite registreerimist käsitlevaid sätteid. Korraline ülevaatus peaks olema sõiduki sõidukõlblikkuse tagamise peamine vahend. Tarbesõidukite tehnokontrollid peaksid korralisi ülevaatusi üksnes täiendama ning neid peaks kohaldama otseselt liiklusohtlike liiklevate sõidukite tuvastamiseks. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Liidus on sõidukite ohutuse valdkonnas vastu võetud mitmeid tehnilisi standardeid ja nõudeid. Siiski on liiklevate sõidukite etteteatamata tehnokontrolliga vaja tagada, et pärast sõidukite turulelaskmist vastavad need kogu kasutusaja jooksul ohutusstandarditele. (4)  Liidus on sõidukite ohutuse valdkonnas vastu võetud mitmeid tehnilisi standardeid, nõudeid ja keskkonnastandardeid. Siiski on liiklevate sõidukite etteteatamata tehnokontrolliga vaja tagada, et pärast sõidukite turulelaskmist on need kogu kasutusaja jooksul tehniliselt sõidukõlblikud. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) (5 a)  Kuna komisjoni aruandes direktiivi 2000/30/EÜ rakendamise kohta on nimetatud, et paljudel tehnokontrolliks peatatud sõidukitel ei avastata mingeid puudusi, peaks liiklevate sõidukite tehnokontrolli alla kuuluvate sõidukite valimine toimuma käitajate riskiprofiili alusel ja keskenduma suure riskiprofiiliga ettevõtjatele, et niimoodi vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes hooldavad oma sõidukeid nõuetekohaselt. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli tuleks rakendada riskiastme hindamise süsteemi abil. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/22/EÜ (mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ) artikli 9 kohaselt kehtestatud riskiastme hindamise süsteemi. (6)  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli tuleks seetõttu rakendada riskiastme hindamise süsteemi abil, mis põhineb üksikute ettevõtjate käitatavate sõidukite puhul avastatud puuduste arvul ja raskusastmel, mida on nimetatud standardsetes tehnoülevaatuse kontrollkaartides ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruannetes. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) (6 a)  Võttes arvesse tarbesõidukite osakaalu liikmesriikide vahelises liikluses ning selleks et vältida diskrimineerimist sõiduki registreerimise riigi alusel, tuleks riskiastme hindamise süsteemi rakendada kogu liidus ja see peaks põhinema kõikide liikmesriikide tarbesõidukite korrapäraste tehnokontrollide ja teeäärsete kontrollide piisaval ühtlustamisel. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus) (6 b)  Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ning luuakse Euroopa autoveo-ettevõtjate register (ERRU). ERRU võimaldab riikide autoveo- ettevõtjate riiklike registrite üleeuroopalist ühendamist kooskõlas liidu andmekaitse-eeskirjadega. Selle, liikmesriikide pädevate asutuste hallatava süsteemi kasutamine lihtsustab koostööd liikmesriikide vahel ning vähendab nii ettevõtete kui ka haldusasutuste kontrollidega seotud kulusid. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) (7 a)  Kommertsvedusid tegevate veoautode asemel kasutatakse mõnel juhul põllumajanduslikke sõidukeid, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h. Oluline on tagada, et juhul, kui põllumajanduslikke sõidukeid kasutatakse sellisel viisil, käsitletakse neid liiklevate sõidukite tehnokontrolli seisukohast veoautodega samamoodi. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Liigse halduskoormuse ja -kulu vältimiseks ning kontrollide tõhustamiseks tuleks eelisjärjekorras kontrollida sõidukeid, mida käitavad ettevõtjad, kes ei täida liiklusohutus- ja keskkonnakaitsenorme, samal ajal kui vastutustundlike ja ohutusnõudeid täitvate ettevõtjate nõuetekohaselt hooldatud sõidukeid tuleks harvemini kontrollida. (10)  Liigse halduskoormuse ja -kulu vältimiseks ning kontrollide tõhustamiseks peaksid riiklikud pädevad asutused saama otsustada, et eelisjärjekorras kontrollitakse sõidukeid, mida käitavad ettevõtjad, kes ei täida liiklusohutus- ja keskkonnakaitsenorme, samal ajal kui vastutustundlike ja ohutusnõudeid täitvate ettevõtjate nõuetekohaselt hooldatud sõidukeid kontrollitakse harvemini. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Liiklevate sõidukite tehnokontroll peaks hõlmama algset ja vajaduse korral põhjalikumat kontrolli. Mõlemal juhul peaks kontroll hõlmama sõiduki kõiki asjakohased osi ja süsteeme. Kõigi võimalike punktide ühetaolisemaks kontrollimiseks tuleks kehtestada kontrollimeetodid ja puuduste näited ning tuleks ette näha nende hindamine vastavalt raskusastmele. (11)  Liiklevate sõidukite tehnokontroll peaks hõlmama algset ja vajaduse korral põhjalikumat kontrolli. Mõlemal juhul peaks kontroll hõlmama sõiduki kõiki asjakohased osi ja süsteeme, sh veose kinnitamist. Kõigi võimalike punktide ühetaolisemaks kontrollimiseks tuleks kehtestada kontrollimeetodid ja puuduste näited ning tuleks ette näha nende hindamine vastavalt raskusastmele. Veose kinnitamisega seoses tuleks soodustada veose kinnitamise ja selle hindamise standardite kasutamist. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) (11 a)  Kuna rehvide nõuetekohane toimimine on tihedalt seotud nende rõhuga, tuleks kaaluda UNECE eeskirjas 64.02 määratletud rehvirõhu seire süsteemide paigaldamise kohustuse laiendamist tarbesõidukitele ning asjakohasel juhul tuleks nende süsteemide toimimist kontrollida liiklevate sõidukite tehnokontrollide käigus. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus) (11 b)  Liikmesriigid võivad kontrollida veose kinnitamist liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus vastavalt kehtivatele normidele. Selliste kontrollide tulemusi ei tohiks sisestada riskiastme hindamise süsteemi enne veose kinnitamise alaste eeskirjade ühtlustamist liidu tasandil. Kuni ühtlustamiseni tuleks julgustada kasutada hindamisel Euroopa norme ja Euroopa parimaid tavasid käsitlevaid suuniseid veose kinnitamise kohta autoveos. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruanded on mitmes liikmesriigis elektroonilised. Sel juhul tuleks juhile esitada kontrolliaruande väljatrükk. Liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus kogutud kõik andmed ja kogu teave tuleks saata liikmesriigi ühisesse andmebaasi, et andmeid oleks võimalik hõlpsamini töödelda ning et andmeedastusega ei kaasneks täiendavat halduskoormust. (12)  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruanded on mitmes liikmesriigis elektroonilised. Sel juhul on tähtis täielikult kasutada elektroonilise suhtluse võimalusi ning kontrolliaruandeid võimalikult vähe välja printida. Liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus kogutud kõik andmed ja kogu teave tuleks saata liikmesriigi ühisesse andmebaasi, et andmeid oleks võimalik hõlpsamini töödelda ning et andmeedastusega ei kaasneks täiendavat halduskoormust. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Liikuvate kontrolliüksuste kasutamine aitab vähendada järjekordi ja käitajate kulusid, kuna üksikasjalikumaid kontrolle saab teha kohe tee ääres. Teatavatel tingimustel võidakse üksikasjalikumad kontrollid teha ka ülevaatuspunktides. (13)  Liikuvate kontrolliüksuste kasutamine aitab vähendada järjekordi ja käitajate kulusid, kuna üksikasjalikumaid kontrolle saab teha kohe tee ääres. Üksikasjalikumad kontrollid võidakse teha ka ülevaatuspunktides, kui need asuvad läheduses. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) (13 a)  Algset liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegevatel isikutel peaksid olema piisavad oskused tõhusa visuaalse kontrolli tegemiseks. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus) (14 a)  Algse liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegemise eest ei tohiks ettevõtjatelt ega autojuhtidelt tasu võtta. Et aga katta kulusid, mis liikuvatel kontrolliüksustel või läheduses asuvatel ülevaatuspunktidel tekivad üksikasjalikuma liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus tehniliste seadmete kasutamisel, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada tasu kindlakstehtud suurte või ohtlike puuduste eest, mis annavad tunnistust sellest, et sõidukit käitav ettevõtja ei ole täitnud kohustust hoida sõiduk sõidukõlbulikus seisukorras. Ettevõtjate finantskoormuse piiramiseks tuleks tasu kehtestada selliselt, et selle summa ei ületa tasu, mida võetakse sama sõidukikategooria korralise tehnoülevaatuse eest. Kogu selliste tasude kehtestamiselt saadavat kasu või sissetulekut tuleks kasutada liiklusohutuse suurendamiseks. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Selleks et tõhustada liikmesriikidevahelist teabevahetust, peaks igas liikmesriigis olema üks asutus, kes tegutseb asjaomaste pädevate asutustega suhtlemisel kontaktpunktina. See asutus peaks koostama ka asjakohase statistika. Peale selle peaksid liikmesriigid kohaldama oma territooriumil järjekindlat riiklikku jõustamisstrateegiat ning nad võivad rakendamise kooskõlastamiseks määrata ühe asutuse. Iga liikmesriigi pädevad asutused peaksid ette nägema menetluse tähtaegade ja vahetatava teabe sisu kindlaksmääramiseks. (16)  Selleks et tõhustada liikmesriikidevahelist teabevahetust, peaks igas liikmesriigis olema üks asutus, kes tegutseb asjaomaste pädevate asutustega suhtlemisel kontaktpunktina. See asutus peaks koostama ka asjakohase statistika, eelkõige selle kohta, millise kategooria tarbesõidukeid liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus kontrolliti, kui palju ja milliseid puudusi leiti ja millise raskusastmega need puudused olid. Peale selle peaksid liikmesriigid kohaldama oma territooriumil järjekindlat riiklikku jõustamisstrateegiat ning nad võivad rakendamise kooskõlastamiseks määrata ühe asutuse. Iga liikmesriigi pädevad asutused peaksid ette nägema menetluse tähtaegade ja vahetatava teabe sisu kindlaksmääramiseks. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)  Selleks et liidus rakendatava liiklevate sõidukite tehnokontrolli hõlmava korra toimimist oleks võimalik jälgida, peaksid liikmesriigid komisjonile kaks korda aastas teatama liiklevate sõidukite kontrolli tulemused. Komisjon peaks kogutud andmed edastama Euroopa Parlamendile. (17)  Selleks et liidus rakendatava liiklevate sõidukite tehnokontrolli hõlmava korra toimimist oleks võimalik jälgida, peaksid liikmesriigid komisjonile igal teisel aastal enne 31. märtsi teatama liiklevate sõidukite kontrolli tulemused. Komisjon peaks kogutud andmed edastama Euroopa Parlamendile. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus) (17 a)  Et ettevõtjate ja autojuhtide ajakulu oleks võimalikult väike ja üldine tõhusus suurem, tuleks liiklevate sõidukite tehnokontrolli puhul innustada autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide − Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist,1 direktiiv 2006/22/EÜ ja nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta2 − järgimist. 1 ELT L 102, 11.4.2006, lk 1. 2 EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 Käesoleva määrusega kehtestatakse liikmesriikide territooriumil liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli kord. 1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse liikmesriikide territooriumil liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatuse kord. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) 1 a. Liiklevate sõidukite tehnokontrolli teostamisel ei tohi esineda diskrimineerimist autojuhi kodakondsuse alusel ega asjaomase tarbesõiduki registreerimise või kasutuselevõtmise riigi alusel. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 1.  Käesolevat määrust kohaldatakse selliste tarbesõidukite suhtes, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h ja mis kuuluvad järgmistesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ kohastesse kategooriatesse: 1.  Käesolevat määrust kohaldatakse selliste sõidukite suhtes, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h ja mis kuuluvad järgmistesse direktiivis 2007/46/EÜ ja direktiivis 2003/37/EÜ osutatud kategooriatesse: – mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele üle kaheksa istekoha (M2- ja M3-kategooria sõidukid); – mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele üle kaheksa istekoha (M2- ja M3-kategooria sõidukid), ja mis tahes nende külge kinnitatud haagis; – vähemalt neljarattalised sõidukid, mida kasutatakse kaupade maateeveoks ja mille registrimass ei ületa 3 500 kg (N1-kategooria sõidukid); – peamiselt kaubaveoks kasutatavad mootorsõidukid, mille täismass on kuni 3 500 kg (N1-kategooria sõidukid), ja mis tahes nende külge kinnitatud haagis; – kaubaveoks kasutatavad sõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg (N2- ja N3-kategooria sõidukid); – kaubaveoks kasutatavad mootorsõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg (N2- ja N3-kategooria sõidukid) ja mis tahes nende külge kinnitatud haagis; – haagised ja poolhaagised, mille registrimass ei ületa 3 500 kg (O1- ja O2-kategooria sõidukid); – haagised ja poolhaagised, mille registrimass ületab 3 500 kg (O3- ja O4- kategooria sõidukid). –  T5-kategooria ratastraktorid, mida kasutatakse avalikel teedel peamiselt kaubandusliku maanteetranspordi eesmärgil ja mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 40 km/h. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 6 (6) „tarbesõiduk” – kaupade või reisijate kommertsveoks ettenähtud mootorsõiduk ja selle haagis; (6) „tarbesõiduk” – mootorsõiduk ja selle haagis, mis on ette nähtud kaupade või reisijate maanteeveoks tasu eest; Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 9 (9) „liiklevate sõidukite tehnokontroll” – liikmesriigi territooriumil avalikel teedel liiklevate tarbesõidukite etteteatamata kontroll, mida teevad ametiasutused või mis tehakse nende otsese järelevalve all; (9) „liiklevate sõidukite tehnokontroll” – liikmesriigi territooriumil avalikel teedel liiklevate tarbesõidukite ja nende veose kinnitamise etteteatamata kontroll, mida teevad ametiasutused või mis tehakse nende otsese järelevalve all; Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 10 (10) „tehnoülevaatus” – kontroll, et sõiduki kõik osad vastavad ohutus- ja keskkonnanäitajatele, mis kehtivad tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise ja ka järelpaigaldamise ajal; (10) „tehnoülevaatus” – kontroll, millega tagatakse, et sõiduk on avalikel teedel liiklemiseks ohutu ja et see vastab nõutavatele ohutus- ja keskkonnanäitajatele, mis kehtivad tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise ja ka järelpaigaldamise ajal; Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 11 (11) „pädev asutus” – ametiasutus või avalik-õiguslik asutus, kes vastutab liiklevate sõidukite riikliku tehnokontrolli süsteemi haldamise eest. (11) „pädev asutus” – liikmesriigi volitatud ametiasutus või avalik-õiguslik asutus, kes vastutab liiklevate sõidukite tehnokontrolli süsteemi haldamise, sealhulgas asjakohasel juhul ka liiklevate sõidukite tehnokontrollide tegemise eest. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 12 a (uus) (12 a) „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, tulunduslik või mittetulunduslik ühendus või isikute rühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti juriidilise isiku staatuses ametiasutus või juriidilise isiku staatuses asutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb autovedudega kas rendi või tasu eest või omal kulul; Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 14 a (uus) (14 a) „ohutushindamine” – tarbesõiduki šassii ja kanderaamistiku, haakeseadme, rooliseadme, rehvide, velgede ja pidurisüsteemi visuaalne, toimivuse ja töötamise kontroll. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 14 b (uus) (14 b) „ülevaatuspunkt” – avalik või eraõiguslik asutus või ettevõte, kellele liikmesriik on andnud volituse teha tehnoülevaatust. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 14 c (uus) (14 c) „käitaja” – eraisik või juriidiline isik, kes käitab sõidukit kas selle omanikuna või kellel on sõiduki omaniku volitus seda käitada; Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 Igas liikmesriigis igal kalendriaastal tehtavate liiklevate sõidukite algsete tehnokontrollide koguarv moodustab vähemalt 5 % selliste tema territooriumil registreeritud sõidukite koguarvust, millele osutatakse artikli 3 lõikes 1. Igas liikmesriigis viiakse igal kalendriaastal läbi nõuetekohane arv sõidukite algseid tehnokontrolle. Igas liikmesriigis igal kalendriaastal tehtavate liiklevate tarbesõidukite algsete tehnokontrollide koguarv moodustab vähemalt 5% alljärgnevate tema territooriumil registreeritud tarbesõidukite koguarvust, millele osutatakse artikli 2 lõikes 1: – mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele üle kaheksa istekoha (M2- ja M3-kategooria sõidukid); – kaubaveoks kasutatavad sõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg (N2- ja N3-kategooria sõidukid); – haagised ja poolhaagised, mille registrimass ületab 3 500 kg (O3- ja O4- kategooria sõidukid). Proportsionaalselt kontrollitakse vähemalt 5% tarbesõidukitest, mis ei ole registreeritud tema territooriumil, kuid seal liiguvad. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 1.   Riiklikul tasandil kehtestatakse liiklevate sõidukite tehnokontrolli hõlmav riskiastme hindamise süsteem, mis põhineb üksikute ettevõtjate käitatavate sõidukite puhul avastatud puuduste arvul ja raskusastmel. Riskiastme hindamise süsteemi haldab liikmesriigi pädev asutus. 1.  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli tõhususe suurendamiseks tuleb liidu tasandil kehtestada riskiastme hindamise süsteem, mis põhineb tarbesõidukite korralise tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus leitud puuduste arvul ja raskusastmel. Riskiastme hindamise süsteem põhineb kogu liidus omavahel ühendatud riiklikel elektroonilistel registritel ja seda haldab iga liikmesriigi pädev asutus. Kolm aastat pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XX (milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ) jõustumist esitatakse tehnoülevaatuse kontrollkaardid ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruanded standardses Euroopa Liidu vormis. 2.   Liiklevate sõidukite tehnokontrolli hõlmavasse riskiastme hindamise süsteemi lisatavale igale ettevõtjale määratakse riskiprofiil I lisas osutatud kriteeriumide alusel. 2.   Pärast lõikes 1 osutatud kuupäeva määratakse igale riskiastme hindamise süsteemi lisatavale ettevõtjale riskiprofiil, kasutades järgmisi I lisas osutatud kriteeriumeid: – puuduste arv; – puuduste raskusaste; – ülevaatuste või kontrollide arv; – ajafaktor. Ettevõtjad klassifitseeritakse järgmise riskiprofiili alusel: Ettevõtjad klassifitseeritakse järgmise riskiprofiili alusel: – suur risk; – suur risk; – keskmine risk, keskmine risk, – väike risk. – väike risk. Et ettevõtjad saaksid oma riskiprofiili parandada, võetakse asjaomase ettevõtja riskiastme kindlaksmääramisel arvesse seda, kuidas need ettevõtjad on järginud vabatahtlike ja korrapäraste sõidukite ohutushindamiste tulemusena esitatud sellise tehnoülevaatuse nõudeid, mis toimuvad järgmiste ajavahemike järel: –  N2- kategooria sõidukid registrimassiga üle 7,5 t: esmakordselt alates 42. kuust pärast esimest registreerimist ja järgmised ohutushindamised iga 6 kuu tagant pärast viimati tehtud tehnoülevaatust; –  N3-kategooria sõidukid: esmakordselt alates 30. kuust pärast esimest registreerimist ja järgmised ohutushindamised iga 6 kuu tagant pärast viimati tehtud tehnoülevaatust; –  O4-kategooria sõidukid: esmakordselt alates 30. kuust pärast esimest registreerimist ja järgmised ohutushindamised iga 6 kuu tagant pärast viimati tehtud tehnoülevaatust. 3.  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli hõlmava riskiastme hindamise süsteemi rakendamiseks võivad liikmesriigid kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 kohaselt kehtestatud riskiastme hindamise süsteemi. 3.  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli hõlmava riskiastme hindamise süsteemi rakendamiseks kasutavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1071/2009 kohaselt kehtestatud riskiastme hindamise süsteemi. Riskiastme hindamise süsteem hõlmab teavet artiklis 2 osutatud sõidukite tehnokontrolli kohta 4 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 1.  Liikmesriigis registreeritud sõidukite juhid hoiavad sõidukis viimase tehnoülevaatuse kontrollkaardi ja viimase liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruande, kui need on olemas. 1.  Liikmesriigis registreeritud sõidukite juhid hoiavad sõidukis viimase tehnoülevaatuse kontrollkaardi ja viimase liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruande, kui need on olemas. Kui kontrollkaart ja aruanne on sõiduki päritoluliikmesriigis elektrooniliselt saadaval, ei saa ametiasutused nõuda paberkoopiate hoidmist sõidukis. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 3.   Üksikud ettevõtjad tagavad, et nende käitatavad sõidukid on kogu aeg liiklusele ohutus ja sõidukõlblikus seisukorras. 3.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sõidukeid käitavad ettevõtjad tagavad, et nende käitatavad sõidukid on kogu aeg liiklusele ohutus ja sõidukõlblikus seisukorras ning et viimase tehnoülevaatuse kontrollkaardi originaali või kinnitatud koopiat ja määruse XX [korraliste tehnoülevaatuste kohta] artikli 10 kohaselt väljastatud ülevaatuse tõendit hoitakse sõidukis. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 3.  Üksikud ettevõtjad tagavad, et nende käitatavad sõidukid on kogu aeg liiklusele ohutus ja sõidukõlblikus seisukorras. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 Liiklevate sõidukite tehnokontrolliks sõidukite väljavalimisel valivad inspektorid eelisjärjekorras välja sõidukid, mida käitavad artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiprofiiliga ettevõtjad. Muid sõidukeid võib kontrolliks välja valida juhul, kui kahtlustatakse, et sõiduk on liiklusohtlik. Kui liikmesriik nii otsustab, võivad inspektorid liiklevate sõidukite tehnokontrolliks sõidukite väljavalimisel valida eelisjärjekorras välja sõidukid, mida käitavad artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiprofiiliga ettevõtjad. Muid sõidukeid võib kontrolliks välja valida juhul, kui kahtlustatakse, et sõiduk on liiklusohtlik. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2 Algset liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegev inspektor: Algset liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegev inspektor: a) kontrollib, et vajaduse korral oleks artikli 7 lõike 1 kohaselt sõidukis tehnoülevaatuse kontrollkaart ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruanne; a) kontrollib, et vajaduse korral oleks artikli 7 lõike 1 kohaselt sõidukis viimati teostatud tehnoülevaatuse kontrollkaart, määruse XX [korraliste tehnoülevaatuste kohta] artikli 10 kohaselt väljastatud ülevaatuse tõend ja võimaluse korral viimane liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruanne; b) hindab visuaalselt sõiduki ja selle veose seisukorda. b) hindab visuaalselt sõiduki tehnilist seisukorda. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus) b a) võib kontrollida vastavust mis tahes õigusaktide nõuetele, mis puudutavad tarbesõidukite käitamist liidus. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2 – taane 2 a (uus) – šassii ja kanderaamistik; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2 – taane 3 – teljed, veljed, rehvid, vedrustus; – veljed ja rehvid, Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2 – taane 3 a (uus) – haakeseade, Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2 – taane 4 – saaste. – saaste: müra ja heitgaasid. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 3 –  Iga kõnealuse valdkonna kontroll hõlmab ühte või mitut II lisas loetletud punkti või kõiki asjakohaseid punkte. Iga kõnealuse valdkonna kontroll hõlmab kõiki II lisas loetletud punkte, mida peetakse valdkonna puhul vajalikuks ja oluliseks. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 4 Peale selle võib inspektor kontrollida II lisa punktis 1 osutatud muid kontrollivaldkondi ning kõnealuses lisas loetletud ühte või mitut punkti või kõiki punkte. Peale selle võib inspektor ohutusriskide olemasolul vajaduse korral kontrollida muid kontrollivaldkondi, mis on loetletud II lisa 1. osas, hõlmates kõiki nimetatud lisas loetletud punkte, mida peetakse nende valdkondade puhul vajalikuks ja oluliseks. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 5 Kui tehnoülevaatuse kontrollkaardilt või liikuvate sõidukite tehnokontrolli aruandest ilmneb, et eelmisel kuul on kontrollitud mõnda II lisas osutatud punkti, ei kontrolli inspektor seda punkti, v.a kui kontroll on õigustatud ilmse puuduse tõttu. Kui viimati tehtud tehnoülevaatuse kontrollkaardilt, vabatahtliku korrapärase sõiduki ohutushindamise käigus või liikuvate sõidukite tehnokontrolli aruandest ilmneb, et eelmisel kolmel kuul on kontrollitud mõnda II lisas osutatud punkti, ei kontrolli inspektor seda punkti, v.a kui kõnealune kontroll on õigustatud ilmse puuduse tõttu. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 2.  Kui kontrolle tehakse ülevaatuspunktis, ei tehta algset liiklevate sõidukite tehnokontrolli kõnealusest ülevaatuspunktist kaugemal kui kümme kilomeetrit. 2.  Kui kontrolle tehakse ülevaatuspunktis, tuleb need teha esimesel võimalusel ning kõige lähemas ülevaatuspunktis. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 3.  Liikuvatel kontrolliüksustel on liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegemiseks vajalikud seadmed, sh vähemalt vahendid, mida on vaja pidurite, roolisüsteemi ja vedrustuse seisundi ning heite kontrollimiseks. 3.  Liikuvatel kontrolliüksustel on liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegemiseks vajalikud seadmed, sh vähemalt vahendid, mida on vaja pidurite, roolisüsteemi ja vedrustuse seisundi, heite ning massi kontrollimiseks. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – taane 3 – ohtlikud puudused, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlikud, nii et sõidukit ei tohi mingil tingimusel liiklemiseks kasutada. – ohtlikud puudused, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlikud ning mis põhjendavad sõiduki liiklemiseks kasutamise keelamist asjaomase liikmesriigi või selle pädevate asutuste poolt. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 Artikkel 13 Artikkel 13 Konkreetsed veose kinnitamise kontrolli eeskirjad Veose kinnitamise kontroll Inspektor võib kontrollida sõiduki veose kinnitamist kooskõlas IV lisaga. Veose kinnitamisega seotud raskete või ohtlike puuduste korral kohaldatakse ka artiklis 14 osutatud järelmeetmeid. Inspektorid võivad kontrollida sõiduki veose kinnitamist kooskõlas kehtivate normidega. Selliste kontrollide tulemusi ei tohiks sisestada riskiastme hindamise süsteemi enne veose kinnitamise alaste eeskirjade ühtlustamist liidu tasandil. Komisjon esitab ... ....[vastavalt korraliste tehnoülevaatuste määruse ettepaneku artiklis 18 a sätestatud kuupäevale] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande veose kinnitamise ühtlustamise kohta autoveos, veose kinnitamise kontrollimise kohta liikluses ja meetodite analüüsi kohta, et tagada, et sõidukit käitavad ettevõtjad, kaubasaatjad, ekspediitorid, laadijad ja veost käitlevad muud asjaomased käitajad järgivad veose kinnitamise nõudeid. Vajaduse korral lisatakse komisjoni aruandele seadusandlik ettepanek. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 1.  Algse või üksikasjalikuma kontrolli käigus ilmnenud rasked puudused kõrvaldatakse viivitamata ja kontrollikoha läheduses. 1.  Algse või üksikasjalikuma kontrolli käigus ilmnenud rasked puudused kõrvaldatakse viivitamata ja vajalike seadmetega kohas, mis asub võimalikult lähedal kontrollikohale, kus tehti algne või üksikasjalikum kontroll. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – lõik 1 3.  Inspektor ei luba ohtlike puudustega sõidukit kasutada enne, kui sellised puudused on kontrollikohas kõrvaldatud. Inspektor võib anda loa kõnealuse sõiduki kasutamiseks, et sõita kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks lähimasse autoremonditöökotta, tingimusel et ohtlikud puudused on fikseeritud nii, et need võimaldavad töökotta jõuda ega sea vahetult ohtu reisijaid ega muid liiklejaid. 3.  Inspektor ei luba ohtlike puudustega sõidukit kasutada enne, kui sellised puudused on kontrollikohas või lähimas autoremonditöökojas kõrvaldatud. Kui puudused tuvastatakse sõiduki sellistes valdkondades, mida käsitletakse artikli 10 lõikes 2, annab inspektor loa kõnealuse sõiduki kasutamiseks, et sõita kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks lähimasse autoremonditöökotta, tingimusel et ohtlikud puudused on käepäraselt kõrvaldatud nii, et need võimaldavad töökotta jõuda ega sea vahetult ohtu sõiduki reisijaid ega muid liiklejaid. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – lõik 2 Inspektor võib anda loa tuua ohtlike puudustega sõiduk kohe lähimasse kohta, kus seda on võimalik remontida või kus see kõrvaldatakse liiklusest. Inspektor võib anda loa tuua ohtlike puudustega sõiduk kohe võimalikult lähedalasuvasse paika, kus seda on võimalik remontida või kus see kõrvaldatakse liiklusest. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 2.  Inspektor teatab pädevale asutusele üksikasjalikuma liiklevate sõidukite tehnokontrolli tulemused mõistliku aja jooksul pärast kontrolli. Pädev asutus säilitab kõnealust teavet 36 kuud alates selle saamise kuupäevast. 2.  Inspektor teatab pädevale asutusele elektrooniliselt üksikasjalikuma liiklevate sõidukite tehnokontrolli tulemused mõistliku aja jooksul pärast nimetatud kontrolli. Pädev asutus sisestab kõnealuse teabe määruses (EÜ) nr 1071/2009 osutatud riiklikus registris ja säilitab seda 36 kuud alates teabe saamisest. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 3.  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli tulemused teatatakse sõiduki registreerinud asutusele. 3.  Liiklevate sõidukite tehnokontrolli tulemused teatatakse elektrooniliselt sõiduki registreerinud asutusele, sõiduki omanikele ja teises liikmesriigis registreeritud sõidukite puhul ERRU kaudu, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1071/2009. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 1.  Kui muus kui kontrolli tegevas liikmesriigis registreeritud sõidukil avastatakse rasked või ohtlikud puudused, eriti sellised, mille tõttu keelatakse sõiduki kasutamine, teavitab kontaktpunkt sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevat asutust kõnealuse kontrolli tulemustest. 1.  Kui muus kui kontrolli tegevas liikmesriigis registreeritud sõidukil avastatakse rasked või ohtlikud puudused, eriti sellised, mille tõttu keelatakse sõiduki kasutamine, teavitab kontaktpunkt sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevat asutust kõnealuse kontrolli tulemustest. Sõiduki registreerimise liikmesriik võtab seda teavet ettevõtjate klassifitseerimisel artikli 6 lõike 2 kohaselt arvesse. Kõnealune teave sisaldab liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruande elemente, mis on esitatud VI lisas. Kõnealune teave sisaldab liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruande elemente, mis on esitatud VI lisas ja see edastatakse standardses vormis määruse (EÜ) 1071/2009 artiklis 16 osutatud riikliku elektroonilise registri kaudu. Komisjon võtab kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu üksikasjalikud eeskirjad, mille alusel teavitatakse registreerimisliikmesriigi pädevat asutust raskete või ohtlike puudustega sõidukitest. Komisjon võtab kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu üksikasjalikud eeskirjad, mille alusel teavitatakse registreerimisliikmesriigi pädevat asutust raskete või ohtlike puudustega sõidukitest. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2 Sõiduki registreerimise liikmesriigi pädev asutus teavitab kontrolli tegeva liikmesriigi pädevat asutust võetud meetmetest. Sõiduki registreerimise liikmesriigi pädev asutus teavitab kontrolli tegeva liikmesriigi pädevat asutust võetud meetmetest ja sisestab teabe Euroopa autoveo-ettevõtjate registrisse (ERRU). Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 a (uus) 2 a. Kui avastatakse suured või ohtlikud puudused, edastatakse käitaja nimi kontaktpunktile vastavalt artiklile 16. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 b (uus) 2 b. Sõiduki registreerimise liikmesriik annab liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegevale asutusele teavet kontrollitavat sõidukit omava ettevõtja riskiprofiili kohta. See teave esitatakse elektrooniliselt ja mõistliku aja jooksul. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, kuidas see teave tuleb asjaomasele asutusele esitada. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 2 Komisjon edastab kogutud andmed Euroopa Parlamendile. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile aruande, milles antakse ülevaade kogutud andmetest. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 2.  Artiklis 21 osutatud delegeeritud volitused antakse määramata ajaks [alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. 2.  Artiklis 21 osutatud delegeeritud volitused antakse komisjonile viieks aastaks [alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 2.  Kooskõlas lõikega 1 sätestatud eeskirjad hõlmavad karistusi juhul, kui juht või käitaja ei tee inspektoriga koostööd ega kõrvalda kontrolli käigus avastatud puudusi. 2.  Kooskõlas lõikega 1 sätestatud eeskirjad hõlmavad karistusi juhul, kui juht või käitaja ei tee inspektoriga koostööd, ja juhul, kui artikli 14 rikkumisest tulenevalt on tegemist sõiduki ebaseadusliku kasutamisega. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 2. osa – punkt 5.2.2 – alapunkt d a (uus) Komisjoni ettepanek 5.2.2. Veljed Kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest Parlamendi muudatusettepanek 5.2.2. Veljed Kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest d a) Velg ei ühildu rattarummuga Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 2. osa – punkt 5.2.3 – teine veerg Meetod Komisjoni ettepanek 5.2.3 Rehvid Kogu rehvi visuaalne kontroll, sõites sõidukiga edasi ja tagasi. Parlamendi muudatusettepanek 5.2.3 Rehvid Kogu rehvi visuaalne kontroll, sõites sõidukiga edasi ja tagasi. Rehvirõhu mõõtmine manomeetriga ja selle võrdlemine tootja antud väärtustega. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa I – 1. osa – pealkiri „Ohtlikud puudused” – lõige 1 Vahetult liiklusohutust kahjustavad puudused. Sõiduki edasine kasutamine liikluses ei ole lubatud, kuigi teatavatel juhtudel ja kindlaksmääratud tingimustel võidakse lubada sõiduki juhtimist kindlaksmääratud kohta, näiteks sõiduki koheseks remontimiseks või liiklusest kõrvaldamiseks. Vahetult liiklusohutust kahjustavad puudused, mille puhul asjaomasel liikmesriigil või selle pädeval asutusel on õigus keelustada sõiduki edasine kasutamine liikluses, kuigi teatavatel juhtudel ja kindlaksmääratud tingimustel võidakse lubada sõiduki juhtimist kindlaksmääratud kohta, näiteks sõiduki koheseks remontimiseks või liiklusest kõrvaldamiseks. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – 2. osa – punkt 5.2.3 – teine veerg Komisjoni ettepanek 5.2.3. Rehvid e) Rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele(1). X X Vähem kui 80 % nõutavast mustri jääksügavusest Parlamendi muudatusettepanek 5.2.3. Rehvid e) Rehvimuster on õigusaktidega nõutava minimaalse jääksügavusega. X X Rehvimuster on õigusaktidega nõutavast väiksema jääksügavusega. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – 2. osa – punkt 5.2.3 – alapunkt g a (uus) Komisjoni ettepanek 5.2.3. Rehvid Parlamendi muudatusettepanek 5.2.3. Rehvid g a) Töörõhk ekspluatatsioonil on sõiduki ühes rehvis vähenenud 20 % X X Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa […] välja jäetud

(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0207/2013).

Euroopa Parlamendi 2. juulil 2013. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (COM(2012)0380 – C7-0186/2012 – 2012/0184(COD))(1)

P7_TA(2013)0297 A7-0210/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)   Tehnoülevaatus on osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kõnealune kord peaks hõlmama kõigi sõidukite korralist tehnoülevaatust ja kommertsvedusid tegevate liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning sõidukite registreerimist käsitlevaid sätteid, et liiklusohutust vahetult liiklusohtlikke sõidukeid ei kasutataks teedel liiklemiseks. (3)   Tehnoülevaatus on osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kõnealune kord peaks hõlmama kõigi sõidukite korralist tehnoülevaatust ja kommertsvedusid tegevate liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning sõidukite registreerimist käsitlevaid sätteid. Korraline ülevaatus peaks olema peamine vahend, millega tagada tehnonõuetele vastavus. Liiklevate tarbesõidukite tehnokontroll peaks üksnes täiendama korralisi ülevaatusi ja peaks olema suunatud vahetult liiklusohtlikele sõidukitele. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3a (uus) (3a)  Kõik maanteeliikluses kasutatavad sõidukid peavad, ilma et see piiraks korralise tehnoülevaatuse nõudeid, vastama tehnonõuetele alati, kui neid kasutatakse. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3b (uus) (3b)  Tehnonõuetele vastavuse meetmete jõustamine peaks hõlmama teavituskampaaniaid, mis keskenduvad sõidukiomanikele ja mille eesmärk on arendada sõidukite põhikontrollist tulenevaid häid tavasid ja harjumusi. Muudatusettepanekud 4 ja 115 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)   Liidus on sõidukite ohutuse valdkonnas vastu võetud mitmeid tehnilisi standardeid ja nõudeid. Siiski on korralise tehnoülevaatusega vaja tagada, et pärast sõidukite turulelaskmist vastavad need kogu kasutusaja jooksul ohutusstandarditele. Kõnealust korda tuleks kohaldada nende sõidukikategooriate suhtes, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/61/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta). (4)   Liidus on sõidukite ohutuse valdkonnas vastu võetud mitmeid tehnilisi standardeid ja nõudeid. Siiski on korralise tehnoülevaatusega vaja tagada, et pärast sõidukite turulelaskmist vastavad need kogu kasutusaja jooksul ohutusstandarditele. Mis tahes järelpaigaldatud seadmed, mis mõjutavad sõiduki ohutus- ja keskkonnanäitajaid, ei tohi negatiivselt mõjutada neid näitajaid, mis kehtisid tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise ajal. Liikmesriigid võiksid kehtestada riigisisesed nõuded seoses selliste sõidukikategooriate tehnoülevaatusega, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta; kõnealust riigisisest tehnoülevaatuse korda tuleks kohaldada nende sõidukikategooriate suhtes, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5a (uus) (5a)  Arvestades, et mootorsõiduki iga liiklusohutuse seisukohast olulise puuduse õigeaegne avastamine aitab kaasa selle puuduse kõrvaldamisele ja seega õnnetuse vältimisele, peaksid õnnetuste vältimisega säästetud kulud andma panuse boonussüsteemi loomisesse. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Suure osa autovedude tekitatavast koguheitest ja eriti CO2-heitest põhjustab väike hulk sõidukeid, mille heitekontrollisüsteem ei tööta nõuetekohaselt. Hinnanguliselt tekitab 5 % sõidukitest 25 % kõigist saasteainetest. Seepärast aitaks korraline tehnoülevaatus kaasa keskkonnaseisundi parandamisele, kuna sõidukite tekitatav keskmine heide väheneks. (6)  Suure osa autovedude tekitatavast koguheitest ja eriti CO2-heitest põhjustab väike hulk sõidukeid, mille heitekontrollisüsteem ei tööta nõuetekohaselt. Hinnanguliselt tekitab 5% sõidukitest 25% kõigist saasteainetest. See kehtib ka suurema tahkete osakeste ja NOx-heite puhul, mis lähtub nüüdisaegse konstruktsiooniga mootoritest, mis nõuavad põhjalikumat heitkoguste katset, sh elektrooniliste kontrolliseadmetega teostatavat sõiduki enda pardadiagnostika (OBD) süsteemi terviklikkuse ja funktsionaalsuse kontrolli, mis kontrollitakse üle olemasoleva väljalasketorukatsega, et tagada täielik heitkoguste süsteemi katsetus, sest OBD-le tuginev katsetamine üksi ei ole usaldusväärne. Seepärast aitaks korraline tehnoülevaatus kaasa keskkonnaseisundi parandamisele, kuna sõidukite tekitatav keskmine heide väheneks. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)   Veoautode asemel kasutatakse kohalike vedude tegemisel järjest enam põllumajanduslikke sõidukeid, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h. Nende riskipotentsiaal on veoautodega võrreldav ja kõnealust sõidukikategooriat tuleks käsitleda tehnoülevaatuse seisukohast samamoodi. (8)   Kommertsvedude eesmärgil kasutatakse veoautode asemel mõnel juhul põllumajanduslikke sõidukeid, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h. On oluline tagada, et kui põllumajanduslikke sõidukeid kasutatakse sellisel viisil, käsitletakse neid tehnoülevaatuse seisukohast veoautodega samamoodi. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)   Ajaloolise väärtusega sõidukid aitavad säilitada nende valmistamise ajastu pärandit ning neid kasutatakse avalikel teedel vähe, mistõttu peaks see jääma liikmesriikide otsustada, kas laiendada korralist tehnoülevaatust kõnealustele sõidukitele. Ka peaksid liikmesriigid otsustama, kas reguleerida muud liiki erisõidukite tehnoülevaatust. (9)   Ajaloolise väärtusega sõidukid aitavad säilitada nende valmistamise ajastu pärandit, neid hoitakse ajalooliselt tõeses seisundis ning neid kasutatakse harva igapäevasõidukitena. Peaks jääma liikmesriikide otsustada, kas laiendada korralist tehnoülevaatust kõnealustele sõidukitele või reguleerida nende tehnoülevaatuskorda muul viisil. Ka peaksid liikmesriigid otsustama, kas reguleerida muud liiki erisõidukite tehnoülevaatust. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)   Tehnoülevaatus on iseseisev valdkond ja seega peaks seda korraldama liikmesriigid või pädevad asutused liikmesriikide järelevalve all. Igal juhul peaksid tehnoülevaatuse eest jätkuvalt vastutama liikmesriigid, isegi kui liikmesriigis kehtiv süsteem võimaldab anda vastava loa erasektori üksustele, sealhulgas remonditöid tegevatele üksustele. (10)   Tehnoülevaatus on iseseisev valdkond ja sellisena peaks seda korraldama asjaomane liikmesriik või riigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või riigi poolt määratud ning tema otsese järelevalve alla kuuluvad asutused või ettevõtted, sealhulgas nõuetekohaselt volitatud eraõiguslikud asutused. Eelkõige juhul, kui sõidukite ülevaatuspunktideks määratud asutused teostavad ka mootorsõidukite remonti, peaksid liikmesriigid võtma kõik meetmed, et tagada sõidukite ülevaatuse objektiivsus ja kõrge kvaliteet. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10a (uus) (10a)  Liidu piires vaba liikumise põhimõtte ladusamaks kohaldamiseks tuleks liikmesriikidel sõiduki ümberregistreerimise juhtudel tunnustada vastastikku selle liikmesriigi väljastatud tehnoülevaatuse kontrollkaarti, kus toimus esmane registreerimine. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10b (uus) (10b)  Kui leiab tõendamist, et tehnoülevaatus on juba piisaval määral ühtlustatud, tuleks sätestada tehnoülevaatuse kontrollkaartide täielik vastastikune tunnustamine kogu liidus. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)   Sõidukite ja eriti nende elektrooniliste ohutusseadiste kontrollimisel on oluline, et oleks juurdepääs iga sõiduki tehnilisele spetsifikatsioonile. Seepärast peaks sõidukitootja esitama kõik vastavustunnistusega hõlmatud andmed ja ka võimaldama juurdepääsu andmetele, mida on vaja ohutust ja keskkonda mõjutavate seadmete toimivuse kontrollimiseks. Seepärast tuleks kohaldada ka remonditöid ja hooldust hõlmavale teabele juurdepääsu käsitlevaid sätteid, võimaldades ülevaatuspunktidele juurdepääsu tehnoülevaatuse tegemiseks vajalikele andmeelementidele. See on oluline eelkõige elektrooniliste kontrollisüsteemide puhul ja hõlmata tuleks kõiki tootja paigaldatud elemente. (11)   Sõidukite ja eriti nende elektrooniliste ohutusseadiste kontrollimisel on oluline, et oleks juurdepääs iga sõiduki tehnilisele spetsifikatsioonile. Seepärast peaks sõidukitootja esitama kõik vastavustunnistusega hõlmatud andmed ja ka võimaldama juurdepääsu andmetele, mida on vaja ohutust ja keskkonda mõjutavate süsteemide toimivuse kontrollimiseks. Andmed peaksid sisaldama üksikasju, mis võimaldavad jälgida sõiduki ohutust mõjutavate süsteemide toimivust viisil, mis võimaldab neid korralise tehnoülevaatuse käigus testida viisil, mis võimaldab prognoosida, kas sõiduk läbib ülevaatuse või mitte. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)   Selleks et tagada ülevaatuste kõrge tase kogu liidus, tuleks liidu tasandil kindlaks määrata ülevaatuseks kasutatavad seadmed, nende hooldamine ja kalibreerimine. (12)   Selleks et tagada ülevaatuste kõrge tase kogu liidus, tuleks liidu tasandil kindlaks määrata ülevaatuseks kasutatavad seadmed, nende hooldamine ja kalibreerimine. Luua tuleks stiimulid uuenduste tegemiseks ülevaatuse tegemise süsteemide, menetluste ja ülevaatuseks kasutatavate seadmete valdkonnas, võimaldades saavutada täiendavat kulude kokkuhoidu ja kasutuse paranemist. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Tehnoülevaatust tegevad inspektorid peaksid olema sõltumatud ja vältida tuleks huvide konflikti. Seega ei tohiks tehnoülevaatuse tulemused olla seotud palga, majandusliku ega isikliku huviga. (13)  Tehnoülevaatust tegevad inspektorid peaksid olema sõltumatud ja vältida tuleks huvide konflikti. Liikmesriigid peaksid tagama ekspertiiside nõuetekohase läbiviimise ning pöörama erilist tähelepanu nende objektiivsusele. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13a (uus) (13a)  Suurema liiklusohutuse eesmärgi saavutamiseks on ülioluline ülevaatuspunktide kvaliteet ja erapooletus. Seetõttu peaksid ülevaatusi läbi viivad ülevaatuspunktid vastama näiteks standardi ISO 17020 miinimumnõuetele eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide osas. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)   Ülevaatustulemusi ei tohiks kaubanduslikul eesmärgil muuta. Kui inspektori tehtud tehnoülevaatuse tulemused on selgelt valed, peaks järelevalveasutus saama tehnoülevaatustulemusi muuta. (14)   Ülevaatustulemusi ei tohiks kaubanduslikul eesmärgil muuta. Ainult siis, kui inspektori tehtud tehnoülevaatuse tulemused on selgelt valed, peaks järelevalveasutus saama tehnoülevaatustulemusi muuta ja kehtestada asjakohased karistused kontrollkaardi välja andnud asutusele. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 (15)  Tehnoülevaatuse kõrge tase eeldab ülevaatust tegevalt personalilt kõrgetasemelisi oskusi ja pädevust. Tuleks kehtestada koolitussüsteem, sh algkoolitus ja korrapärane täiendkoolitus. Tuleks kindlaks määrata üleminekuperiood, et tagada ülevaatust tegeva olemasoleva personali sujuv kohanemine korrapärase koolituskorraga. (15)  Tehnoülevaatuse kõrge tase eeldab ülevaatust tegevalt personalilt kõrgetasemelisi oskusi ja pädevust. Tuleks kehtestada koolitussüsteem, sh algkoolitus ja korrapärane täiendkoolitus. Tuleks kindlaks määrata üleminekuperiood, et tagada ülevaatust tegeva olemasoleva personali sujuv kohanemine korrapärase koolituskorraga. Liikmesriikidel, kes kohaldavad juba praegu miinimumnõuetest rangemaid koolitus-, pädevus- ja kontrollinõudeid, tuleks lubada oma kõrged normid säilitada. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)   Ülevaatussagedust tuleks kohandada vastavalt sõiduki tüübile ja läbisõidule. Sõidukitel ilmnevad tehnilised puudused suure tõenäosusega teatavas vanuses ja kui sõidukeid kasutatakse intensiivselt, siis pärast teatavat läbisõitu. Seepärast on asjakohane muuta vanemate ja suurema läbisõiduga sõidukite ülevaatused sagedamaks. (17)   Ülevaatussagedust tuleks kohandada vastavalt sõiduki tüübile. Sõidukitel ilmnevad tehnilised puudused suure tõenäosusega teatavas vanuses. Seepärast on asjakohane viia vanemate sõidukite ülevaatus läbi sagedamini. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)  Tehnoülevaatus peaks hõlmama kõiki kontrollitava sõiduki konkreetse disaini, konstruktsiooni ja varustuse seisukohalt asjakohaseid punkte. Seoses sellega tuleks sõidukitehnoloogia praegust taset silmas pidades kontrollitavate punktide loetellu lisada nüüdisaegsed elektroonilised süsteemid. Tehnoülevaatuse ühtlustamiseks tuleks kõigi kontrollitavate punktide jaoks ette näha kontrollimeetod. (19)  Tehnoülevaatus peaks hõlmama kõiki kontrollitava sõiduki konkreetse disaini, konstruktsiooni ja varustuse seisukohalt asjakohaseid punkte. Nimetatud punkte tuleks ajakohastada, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut sõidukite ohutuse valdkonnas. Nõuetele mittevastavaid velgi, mis on paigaldatud mittestandardsetele telgedele, tuleks käsitleda kriitilise tähtsusega ohutuspunktina ning seepärast tuleks see lisada tehnoülevaatuse kavasse. Seoses sellega tuleks sõidukitehnoloogia praegust taset silmas pidades kontrollitavate punktide loetellu lisada nüüdisaegsed elektroonilised süsteemid. Tehnoülevaatuse ühtlustamiseks tuleks kõigi kontrollitavate punktide jaoks ette näha kontrollimeetod. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20a (uus) (20a)  Liidu tasandil tuleks kehtestada ühised ranged tehnoülevaatuse miinimumstandardid, lubades käesoleva määrusega nõutavatest rangemaid tehnoülevaatuse standardeid kohaldavatel liikmesriikidel need standardid kehtima jätta ning neid vajaduse korral tehnika arenguga kohandada. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)   Kui tehnoülevaatuse käigus avastatakse tehnoülevaatust läbival sõidukil puudusi, eelkõige liiklusohtlikke puudusi, peaks registreerimistunnistuse omanik need puudused viivitamata kõrvaldama. Ohtlike puuduste korral tuleks sõiduk ajutiselt registrist kustutada kuni kõigi puuduste kõrvaldamiseni. (21)   Kui tehnoülevaatuse käigus avastatakse tehnoülevaatust läbival sõidukil puudusi, eelkõige liiklusohtlikke puudusi, peaks registreerimistunnistuse omanik need puudused viivitamata kõrvaldama. Ohtlike puuduste korral ei tohiks sõidukit kuni nende puuduste täieliku kõrvaldamiseni enam avalikel teedel kasutada. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 (22)   Iga tehtud ülevaatuse kohta tuleks väljastada tehnoülevaatuse kontrollkaart, millel on märgitud muu hulgas teave sõiduki kohta ja ülevaatuse tulemused. Liikmesriigid peaksid kõnealust teavet koguma ja säilitama andmebaasis, et tagada asjakohaste tehnoülevaatuse järelmeetmete võtmine. (22)   Ülevaatustulemustele korrakohaste järelmeetmete tagamiseks tuleks iga tehtud ülevaatuse kohta väljastada tehnoülevaatuse kontrollkaart, mis tuleks koostada ka elektroonilisel kujul, kusjuures viimane peaks sisaldama sama täpseid ülevaatustulemusi ja sõiduki identifitseerimisandmeid, nagu originaaltõend. Lisaks peaksid liikmesriigid kõnealust teavet koguma ja säilitama keskses andmebaasis, et tagada võimalus korralise tehnoülevaatuse tulemusi hõlpsasti kontrollida. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22a (uus) (22a)  Kuna mõned liikmesriigid ei nõua teatavate sõidukikategooriate, nt kerghaagiste registreerimist, tuleks teave ülevaatuse eduka läbimise kohta teha kättesaadavaks sõidukile nähtaval viisil paigaldatud ülevaatustõendi abil. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 (23)   Läbisõidumõõdikuga seotud pettused esinevad kasutatud sõidukite müügil 5–12 % juhul, mis tähendab ühiskonna jaoks mitme miljardi euro suurust kahju aastas ja seda, et sõiduki tehnoülevaatuse tulemused on valed. Läbisõidumõõdikuga seotud pettuste vastu võitlemisel hõlbustaks läbisõidumõõdiku rikkumist või sellega manipuleerimist kindlaks teha see, kui tehnoülevaatuse kontrollkaardile märgitakse läbisõit ja kehtestatakse kohustus esitada eelmise ülevaatuse kontrollkaart. Läbisõidumõõdikuga seotud pettust tuleks ka süstemaatilisemalt käsitada rikkumisena, mille eest määratakse karistus. (23)   Läbisõidumõõdikuga seotud pettused esinevad kasutatud sõidukite riigi sees müügil 5–12% juhul, kusjuures piiriülese müügi puhul on see protsendimäär palju kõrgem, mis tähendab ühiskonna jaoks mitme miljardi euro suurust kahju aastas ja seda, et sõiduki tehnoülevaatuse tulemused on valed. Läbisõidumõõdikuga seotud pettuste vastu võitlemisel hõlbustaks läbisõidumõõdiku rikkumist või sellega manipuleerimist kindlaks teha see, kui tehnoülevaatuse kontrollkaardile märgitakse läbisõit ja kehtestatakse kohustus esitada eelmise ülevaatuse kontrollkaart. Samuti aitaks manipuleerimise takistamisele ja olulise teabe kättesaadavaks tegemisele kaasa elektroonilise sõidukiteabeplatvormi loomine, milles säilitatakse andmekaitset nõuetekohaselt arvesse võttes andmeid sõidukite läbisõidu ja raskete õnnetuste kohta kogu nende kasutusaja jooksul. Läbisõidumõõdikuga seotud pettust tuleks lisaks süstemaatilisemalt käsitada rikkumisena, mille eest määratakse karistus. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 (25)   Tehnoülevaatus on osa üldisemast õiguskorrast, millega reguleeritakse sõidukeid kogu nende kasutusaja jooksul alates tüübikinnitusest kuni registreerimise, kontrolli ja lammutamiseni. Riiklike elektrooniliste sõidukiandmebaaside väljatöötamine ja nende ühendamine sõidukitootjate elektroonilise andmebaasiga peaks põhimõtteliselt tõhustama sõidukit hõlmavat haldusahelat ning aitama vähendada halduskoormust. Seepärast peaks komisjon koostama uuringu, milles käsitletakse Euroopa elektroonilise sõidukiteabeplatvormi loomise teostatavust, maksumust ja sellest saadavat kasu. (25)   Tehnoülevaatus on osa üldisemast õiguskorrast, millega reguleeritakse sõidukeid kogu nende kasutusaja jooksul alates tüübikinnitusest kuni registreerimise, kontrolli ja lammutamiseni. Riiklike elektrooniliste sõidukiandmebaaside väljatöötamine ja nende ühendamine sõidukitootjate elektroonilise andmebaasiga tõhustaks sõidukit hõlmavat haldusahelat ning aitaks vähendada halduskoormust. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25a (uus) (25a)  Arvestades, et käesoleva määruse eesmärgiks peaks olema soodustada sõidukite korralise tehnoülevaatuse edasist ühtlustamist ja standardimist, mis peaks aitama luua liidus lõpuks korralise tehnoülevaatuse ühtse turu, mis hõlmab tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikuse tunnustamise süsteemi, mis võimaldab teha sõidukitele tehnoülevaatust mis tahes liikmesriigis, peaks komisjon koostama ühtlustamisprotsessi edusammude kohta aruande, et määrata kindlaks, millal oleks võimalik selline vastastikuse tunnustamise süsteem luua. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)   Selleks et täiendada käesolevat määrust tehniliste üksikasjadega, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte eesmärgiga võtta vajaduse korral arvesse liidu tüübikinnitusalaste õigusaktide arengut seoses sõidukikategooriatega ja ka vajadust ajakohastada lisasid tulenevalt tehnika arengust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (26)   Selleks et ajakohastada käesolevat määrust, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte eesmärgiga võtta vajaduse korral arvesse liidu tüübikinnitusalaste õigusaktide arengut seoses sõidukikategooriatega ja ka vajadust ajakohastada lisasid tulenevalt tehnika arengust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 (29)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt näha ette liidus ühised tehnoülevaatuse miinimumnõuded ja ühtlustatud eeskirjad, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, mistõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (29)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt näha ette liidus ühised tehnoülevaatuse miinimumnõuded ja ühtlustatud eeskirjad, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, mistõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liikmesriigid võivad siinkohal otsustada kehtestada miinimumstandarditest rangemad nõuded. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 Käesoleva määrusega kehtestatakse sõidukite korralise tehnoülevaatuse kord. Käesoleva määrusega kehtestatakse sõidukite korralise tehnoülevaatuse kord, mille kohaselt tehakse ülevaatus vastavalt tehniliste standardite ja nõuete miinimumtasemele liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme tagamiseks. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 1 –   vähemalt neljarattalised sõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta (M1-kategooria sõiduk); –   peamiselt inimeste ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta (M1-kategooria sõiduk); Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 2 –   mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele üle kaheksa istekoha (M2- ja M3-kategooria sõidukid); –   peamiselt inimeste ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele üle kaheksa istekoha (M2- ja M3-kategooria sõidukid); Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 3 –   vähemalt neljarattalised sõidukid, mida kasutatakse kaupade maateeveoks ja mille registrimass ei ületa 3 500 kg (N1-kategooria sõidukid); –   peamiselt kaupade veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, mille täismass ei ületa 3,5 tonni (N1-kategooria sõidukid); Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 4 –   kaubaveoks kasutatavad sõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg (N2- ja N3-kategooria sõidukid); –   peamiselt kaupade veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, mille täismass ületab 3,5 tonni (N2- ja N3-kategooria sõidukid); Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 5 –   haagised ja poolhaagised, mille registrimass ei ületa 3 500 kg (O1- ja O2-kategooria sõidukid); –   kaupade või inimeste veoks (sh inimeste majutamiseks) projekteeritud ja valmistatud haagised, mille täismass on üle 750 kg, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2-kategooria sõidukid); Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 6 –   haagised ja poolhaagised, mille registrimass ületab 3 500 kg (O3- ja O4- kategooria sõidukid); –   kaupade või inimeste veoks (sh inimeste majutamiseks) projekteeritud ja valmistatud haagised, mille täismass ületab 3,5 tonni (O3- ja O4-kategooria sõidukid); Muudatusettepanek 117/1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 7 –  kahe- või kolmerattalised sõidukid (L1e-, L2e-, L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid); –   alates 1. jaanuarist 2016 kahe- või kolmerattalised sõidukid (L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõidukid); Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – taane 8 –   ratastraktorid, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h (T5-kategooria sõidukid). –   T5-kategooria ratastraktorid, mida kasutatakse peamiselt avalikel teedel ning mille valmistajakiirus ületab 40 km/h. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1a (uus) 1a.  Liikmesriigid võivad laiendada korrapärase tehnoülevaatuse kohustust ka muudele sõidukikategooriatele. Liikmesriigid teavitavad nende tehtud laiendamisotsustest komisjoni ja põhjendavad selliste otsuste tegemist. Muudatusettepanek 117/2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 b (uus) 1 b. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018 järgmiste sõidukite kategooriate kohta, kui komisjon ei näita oma aruandes vastavalt artiklile 18a, et selline meede ei oleks tõhus: –  kahe- või kolmerattalised sõidukid (L1e, L2e- ja L6e-kategooria sõidukid); Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – taane 2 –   relvajõudude, tuletõrje, tsiviilkaitse, hädaabi- või päästeteenistuse sõidukid; –  relvajõudude, tuletõrje, tsiviilkaitse, hädaabi- või päästeteenistuse kasutatavad sõidukid; Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – taane 4a (uus) –  O2-kategooria haagised, mille täismass ei ületa 2,0 tonni; see ei hõlma haagissuvila tüüpi O2-kategooria haagiseid. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt 5 5)  „kahe- või kolmerattalised sõidukid” – mootori jõul liikuv kaherattaline külgkorviga või külgkorvita sõiduk, kolmerattalised ja väikesed neljarattalised mootorsõidukid; välja jäetud Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt 7 7)   „ajaloolise väärtusega sõiduk” – sõiduk mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 7)   „ajaloolise väärtusega sõiduk” – sõiduk mida registreerimise liikmesriik või selle liikmesriigi määratud lube andev asutus loeb ajalooliseks ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: –   see on valmistatud vähemalt 30 aastat tagasi; –  see on valmistatud või esmaselt registreeritud vähemalt 30 aastat tagasi; –   selle sõidukorras hoidmiseks kasutatakse varuosi, mis jäljendavad sõiduki ajaloolisi osi; –  selle konkreetset tüüpi, nagu on määratletud liidu asjaomastes tüübikinnituse alastes õigusaktides, enam ei toodeta; –   selle peamiste osade (mootor, pidurid, roolisüsteem või vedrustus) tehnilisi näitajaid ei ole muudetud; –   seda on säilitatud ja hoitud ajalooliselt tõeses seisundis ning seetõttu ei ole selle tehnilisi näitajaid olulisel määral muudetud; –  selle välimust ei ole muudetud; Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt 9 9)   „tehnoülevaatus” – kontroll, et sõiduki kõik osad vastavad ohutus- ja keskkonnanäitajatele, mis kehtivad tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise ja ka järelpaigaldamise ajal; 9)   „tehnoülevaatus” – kontroll tagamaks, et sõiduki avalikel teedel kasutamine on ohutu ning sõiduk vastab nõutavatele ohutus- ja keskkonnanäitajatele, mis kehtisid tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise või järelpaigaldamise ajal; Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt 13 13)   „inspektor” – isik, keda liikmesriik on volitanud tegema tehnoülevaatust ülevaatuspunktis või pädeva asutuse nimel; 13)   „inspektor” – isik, keda liikmesriik või selle pädev asutus on volitanud tegema tehnoülevaatust ülevaatuspunktis või pädeva asutuse nimel; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 2.   Tehnoülevaatust teevad üksnes liikmesriigi pädevad asutused või liikmesriigi volitatud ülevaatuspunktid. 2.   Tehnoülevaatust teevad põhimõtteliselt liikmesriigis, kus sõiduk on registreeritud, selle liikmesriigi pädev asutus või riigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või riigi poolt kinnitatud ning tema järelevalve alla kuuluvad asutused või ettevõtted, sealhulgas volitatud eraõiguslikud asutused. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 3.   Sõidukitootjad võimaldavad ülevaatuspunktidele või vajaduse korral pädevale asutusele juurdepääsu tehnoülevaatuse tegemiseks vajalikule tehnilisele teabele, mis on esitatud I lisas. Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad I lisas esitatud tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3.   Sõidukitootjad võimaldavad ülevaatuspunktidele ja ülevaatusvahendite tootjatele või vajaduse korral pädevale asutusele tasuta juurdepääsu tehnoülevaatuse tegemiseks vajalikule tehnilisele teabele, mis on esitatud I lisas. Tehnoülevaatusvahendite tootjate jaoks sisaldab see teave andmeid, mida on vaja selleks, et võimaldada ülevaatusvahendite kasutamist selleks, et anda positiivne või negatiivne hinnang sõiduki elektrooniliste juhtsüsteemide toimivusele. Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad I lisas esitatud tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta ja uurib ühtse juurdepääsupunkti teostatavust kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus 3.peatükk – pealkiri TEHNOÜLEVAATUSNÕUDED TEHNOÜLEVAATUSE MIINIMUMNÕUDED Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – taane 2 –   M1-, N1- ja O2-kategooria sõidukid: neli aastat pärast sõiduki esmast registreerimist, siis kahe aasta pärast ja seejärel igal aastal; –  M1-, N1- ja O2-kategooria sõidukid: neli aastat pärast sõiduki esmast registreerimist ja seejärel iga kahe aasta järel; Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – taane 3 –   takso või kiirabiautona registreeritud M1-kategooria sõidukid, M2-, M3-, N2-, N3-, T5-, O3- ja O4-ketegooria sõidukid: üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ning seejärel igal aastal. –  takso või kiirabiautona registreeritud M1-kategooria sõidukid, M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukid: üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ning seejärel igal aastal; Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – taane 3a (uus) –  T5-kategooria sõidukid, mida kasutatakse peamiselt avalikel teedel: üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ning seejärel igal aastal; Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – taane 3b (uus) –  muud sõidukikategooriad: sõiduki registreerinud liikmesriigi määratud sagedusega. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1a (uus) 1a.  Kui sõidukiomanik peaks otsustama vähendada tehnoülevaatuste intervalli ühele aastale, võib iga liikmesriik otsustada tehnoülevaatusi rahaliselt toetada. Toetuse maksmise aeg algab kõige varem siis, kui sõiduki esmasest registreerimisest on möödunud 10 aastat. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1b (uus) 1b.  Liikmesriik võib nõuda, et tema territooriumil registreeritud mis tahes klassi kuuluvad sõidukid peavad läbima korralise tehnoülevaatuse sagedamini. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 2.  Kui pärast sõiduki esmast registreerimist tehtud tehnoülevaatuse ajal on M1- või N1-kategooria sõiduki läbisõit 160 000 km, tehakse tehnoülevaatus seejärel igal aastal. välja jäetud Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 3.  Tehnoülevaatuse kontrollkaardi omanik võib paluda ülevaatuspunkti või vajaduse korral pädevat asutust teha tehnoülevaatus ajavahemikus alates lõike 1 kohasele esmasele registreerimise aastapäevale järgneva kuu algusest kuni kõnealusele kuupäevale järgneva teise kuu lõpuni, ilma et see mõjutaks järgimise tehnoülevaatuse kuupäeva. 3.  Registreerimistunnistuse omanik võib paluda ülevaatuspunkti või vajaduse korral pädevat asutust või riigi poolt kinnitatud ning tema järelevalve alla kuuluvaid asutusi või ettevõtteid teha tehnoülevaatus ajavahemikus alates lõike 1 kohasele esmasele registreerimise aastapäevale järgneva kuu algusest kuni kõnealusele kuupäevale järgneva teise kuu lõpuni, ilma et see mõjutaks järgimise tehnoülevaatuse kuupäeva. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 – taane 3 –  kui sõiduki registreerimistunnistuse omanik muutub. välja jäetud Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 – taane 3a (uus) –  kui sõiduki läbisõit on saavutanud 160 000 km. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 1.  Tehnoülevaatus hõlmab II lisa punktis 2 osutatud valdkondi. 1.  Tehnoülevaatus hõlmab vähemalt II lisa punktis 2 osutatud valdkondi. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 2.   Lõikes 1 osutatud iga valdkonna puhul teevad liikmesriigi pädevad asutused või ülevaatuspunkt tehnoülevaatuse, mis hõlmab vähemalt II lisa punktis 3 osutatud punktide kontrollimist selleks ettenähtud meetodite alusel. 2.   Lõikes 1 osutatud iga valdkonna puhul teevad liikmesriigi pädevad asutused või ülevaatuspunkt tehnoülevaatuse, mis hõlmab vähemalt II lisa punktis 3 osutatud punktide kontrollimist selleks kohaldatavate meetodite või pädeva asutuse poolt heaks kiidetud samaväärsete alternatiivmeetodite alusel. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 1.   Sõiduki tehnoülevaatuse teinud ülevaatuspunkt või vajaduse korral pädev asutus väljastab kõnealuse sõiduki kohta tehnoülevaatuse kontrollkaardi, millel on esitatud vähemalt IV lisa kohased elemendid. 1.   Sõiduki tehnoülevaatuse teinud ülevaatuspunkt või vajaduse korral pädev asutus väljastab kõnealuse sõiduki kohta tehnoülevaatuse kontrollkaardi, mis on kättesaadav ka elektroonilisel kujul ja millel on esitatud vähemalt IV lisa kohased elemendid. Selleks koostab komisjon tehnoülevaatuse jaoks Euroopa Liidu standardvormi. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 2.   Ülevaatuspunkt või vajaduse korral pädev asutus väljastab sõiduki ülevaatusele toonud isikule tehnoülevaatuse kontrollkaardi või tehnoülevaatuse elektroonilise kontrollkaardi korral selle nõuetekohaselt kinnitatud väljatrüki. 2.   Niipea, kui ülevaatus on rahuldavalt läbitud, väljastab ülevaatuspunkt või vajaduse korral pädev asutus sõiduki ülevaatusele toonud isikule tehnoülevaatuse kontrollkaardi või, juhul kui kontrollkaart on elektroonilisel kujul, teeb talle kättesaadavaks ülevaatustulemuste väljatrüki. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2a (uus) 2a.  Teisest liikmesriigist pärit sõiduki ümberregistreerimise taotluse saamisel kontrollivad registriasutused sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivust ja positiivse tulemuse korral tunnustavad seda. Selline tunnustamine hõlmab kontrollkaardi algset kehtivusaega, välja arvatud juhul, kui algne kehtivusaeg on pikem samasuguse tõendi maksimaalsest kehtivusajast liikmesriigis, kuhu sõiduk ümber registreeritakse. Sellisel juhul kehtivusaeg lüheneb ja selle kestust arvestatakse sõiduki algse tehnoülevaatuse kontrollkaardi väljastamise kuupäevast. Enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva edastavad liikmesriigid üksteisele oma vastavate pädevate asutuste tunnustatud tehnoülevaatuse kontrollkaartide vormid ja nimetatud kaartide ehtsuse kontrolli juhised. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 4.   Läbisõidumõõdiku näidu kontrollimiseks ja juhul, kui seda pärast eelmist tehnoülevaatust ei teatatud elektrooniliselt, palub inspektor sõiduki ülevaatusele toonud isikul näidata eelmise tehnoülevaatuse järel väljastatud kontrollkaarti. 4.   Läbisõidumõõdiku (kui see on paigaldatud) näidu kontrollimiseks ja juhul, kui seda näitu pärast eelmist tehnoülevaatust ei teatatud elektrooniliselt, palub inspektor sõiduki ülevaatusele toonud isikul näidata eelmise tehnoülevaatuse järel väljastatud kontrollkaarti, kui kaarti ei ole väljastatud elektrooniliselt. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 5.   Tehnoülevaatuse tulemused teatatakse sõiduki registreerinud asutusele. Teatatakse andmed, mis on esitatud tehnoülevaatuse kontrollkaardil. 5.   Tehnoülevaatuse tulemused teatatakse elektrooniliselt viivitamata sõiduki registreerinud asutusele. Teatatakse andmed, mis on esitatud tehnoülevaatuse kontrollkaardil. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 2.   Suurte puuduste korral otsustab pädev asutus, millistel tingimustel võib sõidukit enne uue tehnoülevaatuse läbimist kasutada. Uus ülevaatus tehakse kuue nädala jooksul alates algsest ülevaatusest. 2.   Suurte puuduste korral võib pädev siseriiklik asutus otsustada, millistel tingimustel võib sõidukit enne uue tehnoülevaatuse läbimist kasutada. Uus ülevaatus tehakse kuue nädala jooksul alates algsest ülevaatusest. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 3.   Ohtlike puuduste korral ei kasutata sõidukit avalikel teedel ja see kustutatakse ajutiselt registrist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi XXX (millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta) artikliga 3a seniks, kuni puudused on kõrvaldatud ja väljastatakse uus tehnoülevaatuse kontrollkaart, mis kinnitab, et sõiduk on sõidukorras. 3.   Ohtlike puuduste korral võib liikmesriik või pädev asutus takistada või piirata sõiduki kasutamist avalikel teedel, kuni kõik ohtlikud puudused on kõrvaldatud. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 Ülevaatuspunkt või vajaduse korral liikmesriigi pädev asutus, kes on teinud oma territooriumil registreeritud sõiduki tehnoülevaatuse, väljastab ülevaatuse edukalt läbinud iga sõiduki kohta tõendi. Ülevaatustõendile on märgitud järgmise tehnoülevaatuse kuupäev. Ülevaatuspunkt või vajaduse korral liikmesriigi pädev asutus, kes on teinud oma territooriumil registreeritud sõiduki tehnoülevaatuse, väljastab ülevaatuse edukalt läbinud iga sõiduki kohta tõendi. Ülevaatustõendile on märgitud järgmise tehnoülevaatuse kuupäev. Ülevaatustõendit ei pea väljastama, kui sõiduki registreerimistunnistusele on võimalik teha märge tehnoülevaatuse läbimise ja järgmise tehnoülevaatuse kuupäeva kohta. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1a (uus) Kui ülevaatuse läbinud sõiduk kuulub sõidukikategooriasse, mille registreerimist selles liikmesriigis, kus see kasutusele võeti, ei nõuta, paigaldatakse ülevaatustõend nähtaval viisil sõidukile. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 2 Kõik liikmesriigid tunnistavad lõike 1 kohaselt väljastatud tõendit. Kõik liikmesriigid tunnistavad teise liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt väljastatud tõendit või vastavat märget sõiduki registreerimistunnistusel, kui tõend väljastati kõnealuses liikmesriigis registreeritud sõidukile. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 1.   Ülevaatuseks kasutatavad rajatised ja seadmed vastavad V lisas esitatud minimaalsetele tehnilistele nõuetele. 1.   Ülevaatuseks kasutatavad rajatised ja seadmed vastavad vähemalt V lisas esitatud minimaalsetele tehnilistele nõuetele. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1a (uus) 1a.  Ülevaatuspunktidele, kus inspektorid teevad tehnoülevaatust, annab loa liikmesriik või selle pädev asutus. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1b (uus) 1b.  Ülevaatuspunkte, millele liikmesriigid on andnud loa juba enne käesoleva määruse jõustumist, tuleb miinimumstandardite täitmise osas uuesti kontrollida vähemalt viie aasta pärast alates käesoleva määruse jõustumisest. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2a (uus) 2a.  Kvaliteedijuhtimise miinimumnõuete täitmiseks peavad ülevaatuspunktid vastama loa väljastanud liikmesriigi nõuetele. Ülevaatuspunktid tagavad sõidukite ülevaatuse objektiivsuse ja kõrge kvaliteedi. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 1.  Tehnoülevaatuse teevad inspektorid, kes vastavad VI lisa kohastele pädevuse ja koolituse miinimumnõuetele. 1.  Tehnoülevaatuse teevad inspektorid, kes vastavad VI lisa kohastele pädevuse ja koolituse miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad kehtestada pädevuse ja koolitusega seotud täiendavaid nõudeid. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1a (uus) 1a.  Liikmesriigid näevad ette inspektorite piisava koolituse vastavalt kvalifikatsiooninõuetele. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 2.   Liikmesriigid väljastavad pädevuse ja koolituse miinimumnõuetele vastavatele inspektoritele sertifikaadi. See sertifikaat sisaldab vähemalt VI lisa punktis 3 osutatud teavet. 2.   Pädevad asutused või vajaduse korral heakskiidetud koolituskeskused väljastavad pädevuse ja koolituse miinimumnõuetele vastavatele inspektoritele sertifikaadi. See sertifikaat sisaldab vähemalt VI lisa punktis 3 osutatud teavet. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 3.   Inspektorid, kelle liikmesriigi pädevad asutused või ülevaatuspunktid on tööle võtnud käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva seisuga, on vabastatud VI lisa punkti 1 nõuete täitmisest. Liikmesriigid väljastavad kõnealustele inspektoritele samaväärse sertifikaadi. 3.   Inspektorid, kelle liikmesriigi pädevad asutused või ülevaatuspunktid on tööle võtnud või volitanud käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva seisuga, on vabastatud VI lisa punkti 1 nõuete täitmisest. Liikmesriigid väljastavad kõnealustele inspektoritele samaväärse sertifikaadi. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4a (uus) 4a.  Sõiduki remondi või hooldusega tegelenud isik ei osale sama sõiduki järgmise korralise tehnoülevaatuse läbiviimisel inspektorina, välja arvatud juhul, kui järelevalveasutus on veendunud, et võimalik on garanteerida objektiivsuse kõrge tase. Liikmesriigid võivad näha tegevuste eristamise osas ette rangemad nõuded. Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 5 5.   Ülevaatuspunkt teavitab sõiduki ülevaatusele toonud isikut vajalikest remonditöödest ega muuda ülevaatustulemusi kaubanduslikel eesmärkidel. 5.   Ülevaatuspunkt teavitab sõiduki ülevaatusele toonud isikut või remonditöökoda sõidukil tuvastatud puudustest ega muuda ülevaatustulemusi kaubanduslikel eesmärkidel. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1a (uus) Iga liikmesriik tagab oma territooriumil asuvate ülevaatuspunktide järelevalve. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 2.  Pädeva asutuse vahetult käitatavad ülevaatuspunktid on vabastatud järelevalvet ja lubade andmist käsitlevate nõuete täitmisest. 2.  Liikmesriigi pädeva asutuse vahetult käitatavad ülevaatuspunktid on vabastatud järelevalvet ja lubade andmist käsitlevate nõuete täitmisest. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 Komisjon uurib sellise elektroonilise sõidukiteabeplatvormi teostatavust, maksumust ja sellest saadavat kasu, mille eesmärk on vahetada tehnoülevaatusega seotud teavet ülevaatuse, registreerimise ja sõiduki tüübikinnituse eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutuste, ülevaatuspunktide ja sõidukitootjate vahel. Komisjon uurib, kuidas on kõige tõhusamalt ja tulemuslikumalt võimalik luua elektrooniline sõidukiteabeplatvorm, kasutades ära olemasolevaid ja juba rakendatud rahvusvahelise andmevahetuse IT-lahendusi, et vähendada kulusid ja vältida dubleerimist. Nimetatud uurimisel kaalutakse kõige kohasemat viisi ühendada olemasolevad siseriiklikud süsteemid, eesmärgiga vahetada tehnoülevaatusega ja läbisõidumõõdiku näiduga seotud teavet ülevaatuse, registreerimise ja sõiduki tüübikinnituse eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutuste, ülevaatuspunktide, ülevaatusvahendite tootjate ja sõidukitootjate vahel. Komisjon uurib ka raskesse õnnetusse sattunud sõidukeid puudutavate olemasolevate ohutuse seisukohast oluliste andmete kogumist ja salvestamist. Need andmed peaks hõlmama vähemalt teavet ohutuse seisukohast oluliste asendatud ja parandatud sõidukiosade kohta. Teave sõidukiga toimunu kohta tuleks teha kättesaadavaks selle sõiduki ülevaatust tegevatele inspektoritele ja – anonüümseks muudetud kujul – liikmesriikidele, et aidata neil kavandada ja võtta meetmeid liiklusohutuse suurendamiseks, ning samuti registreerimistunnistuse omanikule või sõiduki omanikule. Sellise uurimise alusel pakub ta välja ja hindab erinevad poliitikavalikuid, sh võimalus jätta kõrvale artikli 10 kohane ülevaatustõendi nõue. Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule uurimistulemuste aruande ja lisab sellele vajaduse korral õigusakti ettepaneku. Sellise uurimise alusel pakub komisjon välja ja hindab erinevad poliitikavalikuid, sh võimalus jätta kõrvale artikli 10 kohane ülevaatustõendi nõue ning sellise süsteemi juurutamine, mille abil vahetada sõidukite piiriülese müügi korral liikmesriikide vahel teavet selliste sõidukite läbisõidu ja nendega juhtunud raskete õnnetuste kohta kogu nende kasutusaja jooksul. Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule uurimistulemuste aruande ja lisab sellele vajaduse korral õigusakti ettepaneku. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 19, et: Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 18, et ajakohastada: –  ajakohastada vajaduse korral artikli 2 lõiget 1 ning artikli 5 lõikeid 1 ja 2, et võtta arvesse sõidukikategooriate muutust tulenevalt artikli 3 lõikes 1 osutatud õigusaktide muudatustest; a)  vajaduse korral artikli 2 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 esitatud sõidukikategooriate määratlust artikli 2 lõikes 1 osutatud tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide muudatustest tulenevate sõidukikategooriate muutuste puhul, ilma et see mõjutaks ülevaatuse ulatust või sagedust; –  ajakohastada lisasid tehnika arengust tulenevalt või selleks, et võtta arvesse rahvusvaheliste või liidu õigusaktide muudatusi. b)  II lisa punkti 3 meetodite ja tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjuste osas ja V lisa tõhusamate ja mõjusamate kontrollimeetodite olemasolu korral ning I lisa, kui tehnoülevaatuse teostamiseks peaks olema vaja lisateavet; c)  II lisa punkti 3 kontrollitavate punktide, meetodite ja tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjuste osas, III lisa puuduste hindamise osas ning V lisa, et kohandada neid liidu ohutus- või keskkonnaalaste õigusaktide arenguga, ning I lisa, kui tehnoülevaatuse teostamiseks peaks olema vaja lisateavet. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 2.   Artiklis 17 osutatud delegeeritud volitused antakse määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. 2.   Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18a (uus) Artikkel 18a Aruandlus kahe- või kolmerattaliste sõidukite kohta Hiljemalt [kolme aasta möödumisel käesoleva määruse avaldamise kuupäevast] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kahe- või kolmerattaliste sõidukite käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise kohta. Aruandes hinnatakse kõnealuse sõidukikategooria liiklusohutusalast olukorda liidus. Eelkõige võrdleb komisjon kõnealuse sõidukikategooria liiklusohutusalaseid tulemusi liikmesriikides, kus viiakse läbi selle kategooria sõidukite ülevaatus, liikmesriikidega, kus selle kategooria sõidukeid ei kontrollita, et hinnata, kas kahe- või kolmerattaliste sõidukite ülevaatuse läbiviimine on proportsionaalne püstitatud liiklusohutusalaste eesmärkidega. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 b (uus) Artikkel 18 b Aruandlus Hiljemalt [viie aasta möödumisel käesoleva määruse avaldamise kuupäevast] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja selle mõju kohta, eelkõige tehnoülevaatuse sageduse, korraliste tehnoülevaatuste ühtlustamise taseme ja selliste sätete mõjususe kohta, mis käsitlevad tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikust tunnustamist muust liikmesriigist pärit sõidukite registreerimise puhul. Samuti analüüsitakse aruandes, kas ühtlustamise tase on piisav selleks, et tehnoülevaatuse kontrollkaarte oleks võimalik vastastikku täiel määral tunnustada kogu liidus ning kas selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kõrgemaid Euroopa standardeid. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud. Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 2.   Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et läbisõidumõõdikuga manipuleerimine või selle rikkumine on kuritegu, mille eest määratakse tegelik, proportsionaalne, ennetav ja mittediskrimineeriv karistus. 2.   Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise seisukohast oluliste sõidukiosade ja -süsteemide või läbisõidumõõdikuga manipuleerimist või nende rikkumist peetakse kuriteoks, mille eest määratakse tegelik, proportsionaalne, ennetav ja mittediskrimineeriv karistus, ning et tagada läbisõidumõõdiku näitude täpsus sõiduki kogu kasutusaja jooksul. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – 5. osa – punkt 5.3 – taane 8a (uus) –  Soovituslik rehvirõhk Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 1. osa – lõik 4a (uus) Juhul kui sõiduki ülevaatust ei ole võimalik teha käesolevas lisas sätestatud soovitatud kontrollimeetodeid kasutades, võib ülevaatuspunkt teha ülevaatuse alternatiivse meetodi kohaselt, mille asjakohane pädev asutus on kirjalikult heaks kiitnud. Pädev asutus peab olema veendunud, et vastatakse ohutus- ja keskkonnastandarditele. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 1.8 – alapunkt a 1.8  Pidurivedelik Keemistemperatuuri või veesisalduse mõõtmine (a)  Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal või veesisaldus liiga suur. 1.8  Pidurivedelik Keemistemperatuuri või veesisalduse mõõtmine (a)  Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 3.3 – alapunkt a 3.3.  Tahavaatepeeglid või -seadmed Visuaalne kontroll (a)  Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele.(1)(1) 3.3.  Tahavaatepeeglid või -seadmed Visuaalne kontroll (a)  Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele(1), sealhulgas neile, mis on sätestatud direktiivis 2007/38/EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta. Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 4.1.2 4.1.2.  Reguleeritus Määratakse kindlaks iga lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus, kasutades esilaternate reguleerituse kontrollimise seadet või ekraani. Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes sätestatud piiridesse. 4.1.2.  Reguleeritus Määratakse kindlaks iga lähitulelaterna horisontaalne ja vertikaalne reguleeritus, kasutades esilaternate reguleerituse kontrollimise seadet ja vajaduse korral elektroonilist kontrollseadist, et kontrollida dünaamika toimimist.. Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes sätestatud piiridesse. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 4.1.3 4.1.3.  Lülitid Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (a)  Lüliti ei tööta nõuetele vastavalt.(1) (Samaaegselt põlevate esilaternate arv) (b)  Kontrollseadise talitluse rike. 4.1.3.  Lülitid Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel ning vajaduse korral elektroonilise kontrollseadisega (a)  Lüliti ei tööta nõuetele vastavalt.(1) (Samaaegselt põlevate esilaternate arv) (b)  Kontrollseadise talitluse rike. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 4.1.5 4.1.5.  Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud) Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel (a)  Seade ei tööta. (b)  Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada. 4.1.5.  Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud) Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel ning vajaduse korral elektroonilise kontrollseadisega (a)  Seade ei tööta. (b)  Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada. Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 4.3.2 4.3.2.  Lülitamine Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (a)  Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele. (b)  Kontrollseadise talitluse rike. 4.3.2.  Piduritulelaternad – hädapiduritule lülitamine Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel, kasutades elektroonilist kontrollseadist, et muuta piduripedaali anduri sisendväärtust ja kontrollida vaatluse teel hädapiduritule talitlust. (a)  Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele. (b)  Kontrollseadise talitluse rike. (b a) Hädapidurituli ei tööta või ei tööta nõuetekohaselt. Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 4.5.2 4.5.2  Reguleeritus (X)(2) Kontrollimine käitamisel ning esitulede reguleerituse kontrollimise seadme abil Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt valesti reguleeritud. 4.5.2  Reguleeritus (X)(2) Kontrollimine käitamisel ning esitulede reguleerituse kontrollimise seadme abil Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt ja vertikaalselt valesti reguleeritud. Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 5.2.2 – alapunkt da (uus) 5.2.2.  Veljed Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest (a)  Mis tahes mõra või defekt keevises. (...) 5.2.2.  Veljed Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest (a)  Mis tahes mõra või defekt keevises. (...) (d a) Ratas ei sobi rattarummuga kokku. Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 5.2.3 – veerg 2 5.2.3.  Rehvid Kogu rehvi visuaalne kontroll, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos rehviga (sõiduk on paigutatud kanalile või tõstetud tõstukile) või sõites sõidukiga üle kanali edasi ja tagasi 5.2.3.  Rehvid Kogu rehvi visuaalne kontroll, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos rehviga (sõiduk on paigutatud kanalile või tõstetud tõstukile) või sõites sõidukiga üle kanali edasi ja tagasi. Manomeetri kasutamine rehvirõhu kontrollimiseks ja tootja andmetega võrdlemiseks. Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 8.2.1.2 8.2.1.2  Gaasiline heide Heitkoguste mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas nõuetega(1). Teise võimalusena võib sobivate pardadiagnostika (OBD) seadmetega varustatud sõidukite puhul heitgaasisüsteemi nõuetekohast toimimist kontrollida OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust heitgaaside mõõtmise kohas tühikäigul tootja soovitatavatel katse ettevalmistamise tingimustel ja kooskõlas muude nõuetega(1). (a)  Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetsed tasemed (b)  või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad i)  sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitekontrollisüsteemi abil, –  4,5%, või –  3,5% vastavalt nõuetes1 kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale(1). ii)  sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitekontrollisüsteemi abil, –  tühikäigul 0,5% –  kõrgendatud pööretel 0,3% või –  tühikäigul 0,3%6 –  kõrgendatud pööretel 0,2% vastavalt nõuetes(1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale. (c)  Lambda väärtus ei jää vahemikku 1± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga. (d)  OBD osutab olulisele rikkele. 8.2.1.2  Gaasilised heitmed Heitkoguste mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas nõuetega(1). Väljalasketorukatse on alati heitgaaside mõõtmise tavapärane viis, isegi kui see on kombineeritud OBD-ga. (a)  Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetsed tasemed OBD-ga varustatud sõidukite puhul kooskõlas nõuetega(1), lugedes OBD teavet ja kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust (valmisolekut) tühikäigul tootja soovitatavatel tingimustel ja kooskõlas muude nõuetega(1). NOx taseme mõõtmine sobivate vahendite / sobivalt varustatud gaasianalüsaatori abil, kasutades olemasolevaid väljalasketorukatse meetodeid. (b)  või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad i)  sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitekontrollisüsteemi abil, –  4,5%, või –  3,5% vastavalt nõuetes(1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale. ii)  sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitekontrollisüsteemi abil, –  tühikäigul 0,5% –  kõrgendatud pööretel 0,3% või –  tühikäigul 0,3%6 –  kõrgendatud pööretel 0,2% või –  tühikäigul 0,2%(6 a) –  kõrgendatud pööretel 0,1%(6 a) vastavalt nõuetes(1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale. (c)  Lambda väärtus ei jää vahemikku 1± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga. (d)  OBD osutab olulisele rikkele mootori tühikäigu pööretes. NOx tase ei vasta nõuetele või ületab tootja poolt ette antud konkreetsed tasemed. _____________ (6 a) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 1 esitatud piirnormide kohaselt või mis esimest korda registreeriti või võeti kasutusele pärast 1. juulit 2007 (Euro 5). Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – 3. osa – punkt 8.2.2.2 8.2.2.2  Suitsusus Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes. a)  Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud. (a)  Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes kindlaksmääratud kuupäeva(1), b)  Sõiduki ettevalmistus ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil; 1.  Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleks kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras (b)  kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete(1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis 2.  Eeltingimused: ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1 , i)  Mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal; turbomootorite puhul 3,0 m-1, ii)  heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga. või nõuetes(1) määratletud või pärast nõuetes(1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul c)  Testimise kord 1,5 m-1 7. Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist. 2.  Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksimaalne sissepritse pritsepumbast. 3.  Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis 1. lisa kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvate sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit. 4.  Sõiduk loetakse ülevaatuse mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirnormi. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmised, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest, või kasutades mis tahes statistilist arvutusmeetodit, mis võtab arvesse mõõtmiste hajuvust. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu katsetsüklite arvule. 5.  Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid tunnistada ülevaatuse mitteläbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist ületavad märkimisväärselt piirnormi. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks tunnistada ülevaatuse läbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused jäävad pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist märkimisväärselt allapoole piirnormi. 8.2.2.2  Suitsusus Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes. a)  Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud. Väljalasketorukatse on alati heitgaaside mõõtmise tavapärane viis, isegi kui see on kombineeritud OBD-ga. (a)  Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes kindlaksmääratud kuupäeva(1), OBD-ga varustatud sõidukite puhul kooskõlas nõuetega(1), lugedes OBD teavet ja kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust (valmisolekut) tühikäigul tootja soovitatavatel tingimustel ja kooskõlas muude nõuetega(1). b)  Sõiduki ettevalmistus ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil; 1.  Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleks kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras (b)  kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete(1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis 2.  Eeltingimused: ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1, i)  Mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal; turbomootorite puhul 3,0 m-1, ii)  heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga. või nõuetes(1) määratletud või pärast nõuetes(1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul c)  Testimise kord 1,5 m-1 7 1.  Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist. või 2.  Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksimaalne sissepritse pritsepumbast. 0,5 m-1 6 a 3.  Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis 1. lisa kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvate sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit. 4.  Sõiduk loetakse ülevaatuse mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirnormi. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmised, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu katsetsüklite arvule. 5.  Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid tunnistada ülevaatuse mitteläbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist ületavad märkimisväärselt piirnormi. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks tunnistada ülevaatuse läbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused jäävad pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist märkimisväärselt allapoole piirnormi. NOx taseme ja tahkete osakeste mõõtmine sobivate vahendite / sobivalt varustatud gaasianalüsaatori abil, kasutades olemasolevaid vabakiirenduskatse meetodeid. NOx tase või tahkete osakeste väärtus ei vasta nõuetele või ületab tootja poolt ette antud konkreetsed tasemed. ______________ 6 a Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 1 esitatud piirnormide kohaselt või mis esimest korda registreeriti või võeti kasutusele pärast 1. juulit 2007 (Euro 5). Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.8 – alapunkt a 1.8  Pidurivedelik (a)  Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal või veesisaldus liiga suur. 1.8.  Pidurivedelik (a)  Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 5.2.2 – alapunkt da (uus) Väike Suur Ohtlik 5.2.2.  Veljed (a)  Mis tahes mõra või defekt keevises. x (...) Väike Suur Ohtlik 5.2.2.  Veljed (a)  Mis tahes mõra või defekt keevises. x (...) (d a) Ratas ei sobi rattarummuga kokku. x Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 5.2.3 Väike Suur Ohtlik 5.2.3.  Rehvid (a)  Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele(1) ning mõjutab liiklusohutust. x Kasutamiseks ebapiisav koormus või kiiruskategooria, rehv puutub kokku sõiduki muude liikumatute osadega, mis halvendab ohutut juhtimist x (b)  Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega. x (c)  Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid). x (d)  Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis. x Koort nähtav või katki x (e)  Rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele(1). x Vähem kui 80 % nõutavast mustri jääksügavusest x (f)  Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (painduvad porikaitsed). x Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (ei mõjuta ohutut juhtimist). x (g)  Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele(1). x Mõjutab koorti kaitsekihti x (h)  Rike rehvirõhu kontrollsüsteemi toimimises x Ilmselt ei tööta. x Väike Suur Ohtlik 5.2.3.  Rehvid (a)  Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele(1) ning mõjutab liiklusohutust. x Kasutamiseks ebapiisav koormus või kiiruskategooria, rehv puutub kokku sõiduki muude liikumatute osadega, mis halvendab ohutut juhtimist x (b)  Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega. x (c)  Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid). x (d)  Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis. x Koort nähtav või katki x (e)  Rehvimustri kulumismärgis muutub nähtavaks. x Rehvimustri jääksügavus lubatud piiri peal. Rehvimustri jääksügavus alla lubatud piiri. x (f)  Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (painduvad porikaitsed). x Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (ei mõjuta ohutut juhtimist). x (g)  Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele(1). x Mõjutab koorti kaitsekihti x (h)  Rike rehvirõhu kontrollsüsteemi toimimises või ilmselge alarõhk rehvis. x Ilmselt ei tööta. x (i)  Sõiduki ühe rehvi töörõhk on vähenenud 20%, aga mitte alla 150 kPa. x Rehvirõhk on alla 150 kPa x Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 8.2.1.2 – alapunkt b Väike Suur Ohtlik 8.2.1.2  Gaasiline heide (b)  või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad x (...) ii)  sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitekontrollisüsteemi abil, –  tühikäigul 0,5% –  kõrgendatud pööretel 0,3% või –  tühikäigul 0,3% –  kõrgendatud pööretel 0,2% vastavalt nõuetes(1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale. Väike Suur Ohtlik 8.2.1.2  Gaasiline heide (b)  või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad x (...) ii)  sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitekontrollisüsteemi abil, –  tühikäigul 0,5% –  kõrgendatud pööretel 0,3% või –  tühikäigul 0,3% –  kõrgendatud pööretel 0,2% või –  tühikäigul 0,2%6 a –  kõrgendatud pööretel 0,1%6 a vastavalt nõuetes(1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale. ______________ 6 a Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 1 esitatud piirnormide kohaselt või mis esimest korda registreeriti või võeti kasutusele pärast 1. juulit 2007 (Euro 5). Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 8.2.2.2 – alapunkt b Väike Suur Ohtlik 8.2.2.2  Suitsusus Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes. kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete(1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis x ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1, turbomootorite puhul 3,0 m-1, või nõuetes(1) määratletud või pärast nõuetes(1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul 1,5 m-1. Väike Suur Ohtlik 8.2.2.2  Suitsusus Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes. kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete(1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis x ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1, turbomootorite puhul 3,0 m-1, või nõuetes(1) määratletud või pärast nõuetes(1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul 1,5 m-1. või 0,5 m-1 6a _____________ 6 a Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 1 esitatud piirnormide kohaselt või mis esimest korda registreeriti või võeti kasutusele pärast 1. juulit 2007 (Euro 5). Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – punkt 6a (uus) 6a)  andmed õnnetusest põhjustatud suuremahuliste remonditööde kohta; Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – I osa – lõik 2a (uus) Kasutada võib tehnoloogilist innovatsiooni neutraalsel viisil rakendavaid alternatiivseid seadmeid, tingimusel et need tagavad ülevaatuse samaväärselt kõrge kvaliteedi. Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – I osa – lõik 1 – punkt 15a (uus) 15a)  manomeeter rehvirõhu mõõtmiseks;