Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2150(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0334/2006

Esitatud tekstid :

A6-0334/2006

Arutelud :

PV 25/10/2006 - 13
CRE 25/10/2006 - 13

Hääletused :

PV 26/10/2006 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0459

Vastuvõetud tekstid
WORD 58k
Neljapäev, 26. oktoober 2006 - Strasbourg Lõplik väljaanne
EL ja Süüria vaheline Euroopa- Vahemere piirkonna assotsieerumisleping
P6_TA(2006)0459A6-0334/2006

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel (2006/2150(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Véronique De Keyseri Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tehtud ettepanekut võtta vastu resolutsioon läbirääkimiste kohta Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel (B6-0373/2006);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel (KOM(2004)0808);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni poliitvangide olukorra kohta Süürias(1) ning 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni Süüria kohta(2) ;

–   võttes arvesse 11.–18. juunil 2005. aastal Süürias toimunud Euroopa Parlamendi ja Süüria seitsmendat parlamentidevahelist kohtumist;

–   võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni ning Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni läbivaadatud Barcelona protsessi kohta(3) ;

–   võttes arvesse ÜRO resolutsioone Süüria ja Liibanoni suhete kohta, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu 2. septembri 2004. aasta resolutsiooni 1559(2004) ja 11. augusti 2006. aasta resolutsiooni 1791(2006) ning ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimehe hr Serge Brammertzi viimast aruannet, mis pärineb 25. septembrist 2006;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 83 lõiget 5 ja artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0334/2006),

A.   arvestades Süüria geostrateegilist olulisust Lähis- ja Kesk-Ida piirkonnas, eelkõige tema potentsiaalset rolli osapooltevahelise lülina rahuprotsessis ning piirkondliku konflikti lahendamise hõlbustajana; arvestades, et seda rolli võiks piirkonna riikidega peetava dialoogi arendamisega suurendada;

B.   arvestades, et praegu ei ole Euroopa Ühenduse ja Süüria vahelise assotsieerumislepingu sõlmimiseks vajalikud eeldused veel täidetud, kuid Euroopa Parlament on veendunud, et Süürial on potentsiaali vajalike tingimuste täitmiseks;

C.  C arvestades, et sõda Iraagis, Süüria strateegilised suhted Iraaniga ning Iraani seotus Liibanoni küsimusega on kõik mõjutanud Süüria suhteid tema naabritega ja laiema rahvusvahelise kogukonnaga;

D.   arvestades, et Euroopa Ühenduse ja Süüria vahelise lepingu eesmärk on tõhusa dialoogi ja tõelise partnerluse kaudu julgustada ning toetada üleminekut demokraatlikule, inim- ja kodanikuõigusi austavale riigikorrale ning avatud ja turupõhisele majandusele;

E.   arvestades, et Süüria on juba vastu võtnud mitmeid majanduslikke meetmeid, mida soovitab eelseisev assotsieerumisleping;

F.   arvestades, et põhivabaduste kaitse loob aluse tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna arenguks ning et Süüria valitsuse seisukoht on aastate jooksul olnud mitmeti mõistetav, kuid siiski tekitanud mõningat lootust, et Süüria poliitiline süsteem muutub avatumaks;

G.   arvestades, et hoolimata aktiivsest ja konstruktiivsest osalemisest Barcelona protsessis on Süüria ainuke riik, kellega Euroopa Ühendus ei ole veel sõlminud assotsieerumislepingut, ning sellega pärsib Süüria Euroopa – Vahemere partnerluse täielikku väljaarendamist;

H.   arvestades, et siiani on jõus erakorralise seisukorra väljakuulutamine 1963. aasta märtsis ning kõik sellega seonduvad õigusaktid, kuigi Baathi partei kümnenda piirkondliku kongressi (mis toimus 6. kuni 9. juunini 2005. aastal) soovituste kohaselt nähti ette kehtivate õigusaktide läbivaatamine;

I.   arvestades, et endise Liibanoni peaministri Rafic Hariri surmaga lõppenud atendaati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt uurinud ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni järeldused on assotsieerumislepingu allakirjutamise seisukohast olulise tähtsusega;

J.   arvestades, et riigi inimõiguste alane olukord on halvenenud pärast eespool nimetatud 2006. aasta 15. juuni resolutsiooni Süüria kohta, ja arvestades, et kõiki 2006. aastal Süüria – Liibanoni suhete parandamise palvekirjale allakirjutamise eest kinni peetud aktiviste ei ole siiani vabastatud,

1.   on veendunud, et assotsieerumisleping võib anda otsustava tõuke Süüria olukorra parandamiseks vajalikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele;

2.   kinnitab siiski, et demokraatlike väärtuste ning inim- ja kodanikuõiguste austamine on vajalikud eeltingimused ja selleks tuleb tagada tõhusa kontrollimehhanismi lisamine lepingu inimõiguste klauslisse; nõuab eelkõige etniliste vähemuste täielikku austamist ja kinnitab usuvabaduse säilitamise vajalikkust;

3.   usub, et Süüria kindel kaasamine Euroopa – Vahemere partnerluse raames tugevdab Süüria suhteid Euroopa Liidu liikmesriikidega ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning hõlbustab Kesk-Ida rahuprotsessi kulgu;

4.   küsib nõukogult ja komisjonilt teavet juba 19. oktoobril 2004. aastal parafeeritud Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu allkirjastamise järgmiste etappide kohta;

5.   kutsub nõukogu tõhustama algatusi ELi ja Süüria vahelise koostöö süvendamiseks ja lõppkokkuvõttes nimetatud lepingu allkirjastamiseks ning võtma arvesse järgmisi soovitusi:

   soodustada ja toetada Süüria valitsuse tegevust demokraatliku korra kehtestamisel;
   kutsuda Süüriat austama Liibanoni iseseisvust ja hoiduma sekkumast viimase siseasjadesse, eriti puudutab see relvatarnete peatamist ning Hezbollah relvarühmituse taasrelvastumise takistamist tihedas koostöös ÜRO ajutiste relvajõududega Liibanonis (UNIFIL), ning tegema uusi jõupingutusi piirkonnas usaldusväärse rahuprotsessi taasalustamiseks kuni tervikliku lahenduse leidmiseni ja Golani kõrgustiku tagastamiseni Damaskusele;
   võtta arvesse Baathi partei kümnendalt piirkondlikult kongressilt lähtuvaid poliitilisi signaale, millest kõige ilmsem on juhtkonna liikmete vahetamine nooremate, president Al-Assadile lähedaste vastutavate isikutega, näiteks Abdullah Dardari nimetamine asepeaministri ametikohale;
   pöörata erilist tähelepanu assotsieerumislepingus sisalduvatele klauslite kohaldamisele, mille eesmärk on avalike hangete läbipaistvuse suurendamine; kutsub komisjoni tagama, et ka teistes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes kõnealust lähenemist järgitakse;
   kutsuda Süüria valitsust võtma meetmeid demokraatia ja inimõiguste vallas kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega, mis puudutab eelkõige sõnavabaduse austamist, inimõiguste eest seisjate kaitset, piinamise tõkestamist ja võitlust piinamise vastu ning surmanuhtluse kaotamist; pöörata eriti tähelepanu ühendusi käsitlevate Süüria seaduste reformimise vajadusele, et lõpetada kõik suuremad piirangud, mis on kehtestatud inimõiguste organisatsioonide tegevuse suhtes;
   edastada Süüria valitsusele oma tõsine mure teatavates küsimustes edasimineku puudumise pärast, näiteks avatus mitmeparteilisusele ning inim- ja kodanikuõiguste austamine; rõhutada, et inimõiguste austamine moodustab käesoleva assotsieerumislepingu olulise osa, ning kutsuda Süüriat täitma oma kohustusi Barcelona protsessi raames ning kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga; kutsuda Süüriat tegema selleks kõik, mis vajalik, et viivitamata tühistada erakorraline seisukord;
   nõuda Süüria valitsuselt poliitvangide olukorra läbivaatamist ning süümevangide ja rahuaktivistide vabastamist ning selliste rühmade tegevuse lubamist nagu "Damaskuse deklaratsioonile allakirjutanud", kelle hulgas 16. oktoobril 2005. aastal andsid dokumendile allkirja viis keelatud erakonda ja sõltumatud isikud, samuti 12. mail 2006. aastal Beirut – Damaskus, Damaskus – Beirut deklaratsioonile allakirjutanud; kutsuda Süüriat tagama, et kinnipeetud ja vangistatud isikuid koheldakse hästi, neid ei piinata ning neil võimaldatakse viivitamata, korrapäraselt ja piiranguteta kohtuda oma advokaatide, arstide ja pereliikmetega; ergutada Süüria valitsust tegema vastavalt Süüria ja Liibanoni peaministrite 5. mai 2005. aasta kokkuleppele täielikult koostööd Liibanoni valitsusega, et saavutada konkreetseid tulemusi Süüria ja Liibanoni kodanike kadumise juhtumites, kasutades sel eesmärgil loodud ühist uurimiskomisjoni;
   Süüria valitsusel mõista Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni eeskujul hukka arreteerimiste laine pärast Beirut – Damaskus, Damaskus – Beirut deklaratsiooni, mis oli intellektuaalide ning Süüria ja Liibanoni inimõiguste kaitsjate esimene ühine algatus, ning nõuda vangistatute kohest vabastamist;
   edastada Euroopa Liidu mure seoses usu- ja muude vähemuste, eriti kurdide õiguste austamisega; nõuda Süüria valitsuselt aruannet edasimineku kohta nimetatud küsimustes;
   taasalustada tõelist dialoogi Süüriaga, et kaasata see rahupüüdlustesse Lähis-Ida konflikti igakülgseks lahendamiseks;
   nõuda Süürialt konstruktiivse rolli etendamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1559(2004) ja 1701(2006) rakendamisel ning kutsuda teda tugevdama Süüria – Liibanoni piiri kontrolli Süüria poolel, et takistada mitteriiklike üksuste relvadega varustamist;
   rõhutada, et koostöö Süüria ametivõimude ja ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni vahel on paranenud, kuid nõuda, et see tõhustuks veelgi ning uurimistulemustele järgneksid konkreetsed sammud;
   nõuda, et Süüria täidaks täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1559(2004), 1562(2004), 1680(2006) ja 1701(2006) ning Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. juuni 2006. aasta kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni Liibanoni kohta, milles Süüriat ja Liibanoni kutsutakse määratlema oma ühist piiri, et tagada piirkonna stabiilsus; kutsub Süüriat andma positiivset panust Shebaa farmide piirkonna lõpliku staatuse selgitamisse vastavalt ÜRO peasekretäri 12. septembri 2006. aasta soovitustele ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega;
   märkida positiivselt ära Süüria vägede tagasitõmbumine Liibanoni aladelt; nõuda siiski tungivalt Süüria valitsuselt ametlike diplomaatiliste suhete loomist Liibanoniga, millest siiani on keeldutud, ning Hezbollah toetamise lõpetamist;
   nõuda Süüria valitsuselt selgitusi konkreetsete võetud meetmete kohta võitluses relvade leviku, terrorismi ja Al Qaidaga ning piirikontrolli valdkonnas, et keelustada relvade salakaubavedu ning terroristide pääs naaberriikidesse;
   mõista sellega seoses hukka 15. juunil 2006. aastal sõlmitud sõjalise kokkuleppe allkirjastamine Iraagiga, et tagada vastastikune koostöö Ameerika ja Iisraeli "ohtude" osas;
   panna Süüria väärtustama oma potentsiaalset rolli Lähis-Idas ja Kesk-Idas piirkonna konfliktide rahumeelsel lahendamisel; pöörata tähelepanu murele Süüria toetuse pärast Damaskuses põhinevatele sõjaväelistele rühmitustele Hamas ja Islami džihaad mõõdukate Palestiina relvajõudude arvelt, kes soovivad Iisraeliga kooseksisteerimist ning rahu;
   kutsuda Süüria valitsust parandama elu- ja keskkonnatingimusi Süürias asuvates Palestiina põgenike laagrites vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele;
   kutsuda Süüria valitsust vabastama Yacoub Hanna Shamoun, Assüüria kristlane, kes on kandnud vanglakaristust üle kahekümne aasta ilma nõuetekohase kohtumenetluse ja vabastamise kuupäevata lähitulevikus;
   käituda ettevaatlikult usuvähemustesse kuuluvate sisserändajate ja põgenike repatrieerimisel Süüriasse, kuni jätkub represseerimine, ning igal juhul parandada selles küsimuses liikmesriikide lähenemisviisi kooskõlastamist;
   nõuda Süüria ja Euroopa Parlamendi vahelise erinevaid küsimusi hõlmava dialoogi toetamist, mille eesmärk on edendada ELi ja Süüria koostööd ja kirjutada alla assotsieerumislepingule;

6.   palub nõukogul kaaluda Süüriale antavaid lisasoodustusi ja -hüvitisi, mis on suuremad assotsieerumislepinguga antutest, et ergutada Süüriat läbi vaatama oma praegust välispoliitikat ja piirkondlikku orientatsiooni, et see aitaks edendada rahu, stabiilsust ja jõukust piirkonnas ning eriti tunnustada Iisraeli riigi õigust olemasolule, samuti toetada Kesk-Ida rahuprotsessi arengut;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi soovituste kohta nõukogule, komisjonile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja Majlis al-Sha'abile.

(1) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 349.
(2) P6_TA(2006)0279.
(3) P6_TA(2005)0412.

Viimane päevakajastamine: 15. mai 2007Õigusalane teave