Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2027(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0224/2008

Esitatud tekstid :

A6-0224/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/07/2008 - 5.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0352

Vastuvõetud tekstid
WORD 81k
Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Liikmesriikide kohtunike roll Euroopa kohtusüsteemis
P6_TA(2008)0352A6-0224/2008

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (2007/2027(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 61, millega nähakse ette vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguline loomine, sealhulgas õigusalase koostöö meetmed tsiviil- ja kriminaalasjades;

–   võttes arvesse Haagi programmi: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus(1) , mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 5. novembri 2004. aasta Brüsseli kohtumisel, ning komisjoni 10. mai 2005. aasta teatist "Haagi programm: viie järgneva aasta kümme prioriteeti" (KOM(2005)0184);

–   võttes arvesse 14.–15. detsembril 2001. aastal Laekenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu üleskutset luua kiirelt Euroopa võrgustik, et soodustada kohtunike koolitust, aitamaks tugevdada usaldust õigusalases koostöös osalejate vahel;

–   võttes arvesse oma 10. septembri 1991. aasta resolutsiooni Euroopa Õigusakadeemia loomise kohta(2) ja 24. septembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku kohta(3) ;

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2006. aasta teatist õigusalase koolituse kohta Euroopa Liidus (KOM(2006)0356), 5. septembri 2007. aasta teatist "Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine" (KOM(2007)0502) ja 4. veebruari 2008. aasta teatist ELi õiguspoliitika ja -tava arutamise foorumi loomise kohta (KOM(2008)0038);

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta otsust 2008/79/EÜ, Euratom, millega muudetakse protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta,(4) ning Euroopa Kohtu kodukorda tehtud järgnevaid muudatusi, milles võetakse kasutusele eelotsuse kiirmenetlus;

–   võttes arvesse tulevase Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c, mis on lisatud Lissaboni lepinguga, millega nähakse ette õiguslik alus meetmetele, mille eesmärk on toetada kohtunike ja kohtutöötajate koolitust;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0224/2008),

A.   arvestades, et käesoleva resolutsiooni tarbeks 2007. aasta teises pooles läbi viidud uuringus rõhutati:

   olulisi erinevusi liikmesriikide kohtunike teadmistes ühenduse õiguse kohta(5) kogu Euroopa Liidus, kusjuures teadlikkus sellest oli mõnikord väga piiratud;
   hädavajalikkust tõhustada liikmesriikide kohtunike üldist võõrkeelte oskust;
   raskusi, millega liikmesriikide kohtunikud puutuvad kokku juurdepääsul spetsiifilisele ja ajakohasele teabele ühenduse õiguse kohta;
   vajadust parandada ja tugevdada liikmesriikide kohtunike alg- ja elukestvat õpet ühenduse õiguse valdkonnas;
   kohtunike suhteliselt piiratud teadmisi eelotsusemenetluse kohta ning vajadust tugevdada dialoogi liikmesriikide kohtunike ja Euroopa Kohtu vahel;
   asjaolu, et paljud kohtunikud tajuvad ühenduse õigust ülemäära keerulise ja läbipaistmatuna;
   vajadust tagada, et ühenduse õigus sobiks paremini liikmesriikide kohtunike poolt kohaldamiseks;

B.   arvestades, et peamine vastutus õigusalase koolituse eest, sealhulgas selle Euroopa mõõtme eest, jääb liikmesriikide kanda; arvestades, et eelmainitud Haagi programmis on ära toodud Euroopa Ülemkogu avaldus, et "õigusasutuste koolitus peaks süsteemselt sisaldama ELi komponenti"(6) , ning arvestades, et kohtunike koolitus igas liikmesriigis on sellest hoolimata ELi institutsioonide ja iga liikmesriigi ühine mure;

C.   arvestades, et ühenduse õigust ei tohiks käsitada valdkonnana, mis on mõeldud väljavalitud spetsialistide ringile, ning arvestades, et koolitusvõimaluste puhul kõnealuses valdkonnas ei tohi piirduda kõrgema astme kohtute kohtunikega, vaid neid võimalusi tuleks samamoodi laiendada kohtusüsteemi kõigi astmete kohtunikele;

D.   arvestades, et teatavad asutused, mida ühendus toetab rahaliselt, on üha edukamad ning koolitavad juba arvukalt kohtunikke ja prokuröre;

E.   arvestades, et võõrkeelte oskus on ülioluline nii nõuetekohase õigusalase koostöö tagamisel – seda eriti tsiviil- ja kaubandusasjades, valdkondades, kus on ette nähtud otsene kokkupuude kohtunike vahel – kui ka kohtunikele vahetusprogrammidele juurdepääsu tagamisel;

F.   arvestades, et Euroopa Kohtu püsivatele jõupingutustele vaatamata on eelotsusemenetluse keskmine kestus jätkuvalt liiga pikk ning vähendab oluliselt kõnealuse menetluse atraktiivsust liikmesriikide kohtunike jaoks;

G.   arvestades, et Euroopa Kohus on kinnitanud, et liikmesriikide kohuseks on luua õiguskaitsevahendite ja -menetluste süsteem, mis tagab, et austatakse ühenduse õigusest tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele(7) ;

H.   arvestades, et käesolevat resolutsiooni ei või tõlgendada kohtunike ja liikmesriikide õigussüsteemide sõltumatust mõjutavana, vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusele nr R(94)12 ja 1998. aasta Euroopa hartale kohtunike staatuse kohta,

Liikmseriikide kohtunikud ühenduse õiguse esimeste kohtunikena

1.   märgib, et Euroopa Ühendus on õigusriigi põhimõttel põhinev ühendus(8) ; märgib, et ühenduse õigus jääb kasutuks, kui seda nõuetekohaselt ei kohaldata liikmesriikides, sealhulgas liikmesriikide kohtunike poolt, kes on Euroopa Liidu kohtusüsteemi alustugi ning kellel on keskne ja asendamatu roll ühtse Euroopa õiguskorra loomisel, pidades silmas ka ühenduse õiguslooja viimaseid saavutusi(9) kaasata liikmesriikide kohtunikud aktiivsemalt ühenduse õiguse rakendamisse ning anda neile suurem vastutus selles vallas;

2.   tervitab komisjoni tõdemust, et liikmesriikide kohtunikud mängivad olulist rolli ühenduse õiguse järgimise tagamisel, näiteks rakendades selliseid põhimõtteid nagu ühenduse õiguse ülimuslikkus, vahetu mõju, ühesugune tõlgendamine ja riigivastutus ühenduse õiguse rikkumise korral; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi nimetatud suunas lisaks juba olemasolevatele valdkondlikele algatustele; kutsub lisaks komisjoni üles viivitamata avaldama teatise riigi ametiasutuste poolt ühenduse õiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise hagide kohta;

Keelega seotud küsimused

3.   on seisukohal, et keel on õigusala töötajate peamine töövahend; on arvamusel, et praegune võõrkeelte õpetamise tase liikmesriikide kohtunikele koos ühenduse õiguse praeguse teadmiste tasemega takistab mitte ainult õigusalase koostöö võimalusi konkreetsete õigusaktide puhul, vaid ka vastastikuse usalduse tekkimist, üheselt mõistetava õigusakti doktriini nõuetekohast kasutamist ja osalemist vahetusprogrammides; kutsub kõiki õigusalases koolituses osalejaid üles pöörama erilist tähelepanu kohtunikele võõrkeelte õpetamisele;

4.   märgib, et ühenduse õiguse kohaldamine liikmesriikide kohtunike poolt on nende jaoks keerukas ülesanne, eriti nendes liikmesriikides, mis liitusid Euroopa Liiduga 2004. aasta mais ja hiljem, seepärast on vaja võtta meetmeid kohtunike erialase koolituse edendamiseks nendes liikmesriikides;

5.   on lisaks arvamusel, et võttes vastu mitmeid määrusi, mis sisaldavad kollisiooninorme, on ühenduse õiguslooja teinud poliitilise valiku, mis hõlmab välisriigi õiguse kohaldamise tõenäosust liikmesriigi kohtunike poolt, mis võib samuti sisaldada võrdleva lähenemisviisi kasutamist; on seisukohal, et kokkuvõttes tugevdavad nimetatud elemendid täiendavalt argumente võõrkeelte õpetamise edendamise kasuks;

6.   on seisukohal, et liikmesriikide kohtunike keelteoskuse parandamine on üldistes huvides; kutsub seetõttu liikmesriike üles tagama, et kõnealune koolitus on tasuta ja kergesti kättesaadav, ning uurima võimalust, et kohtunikud saaksid õppida võõrkeelt liikmesriigis, kus seda räägitakse, näiteks seoses osalusega kohtunike vahetusprogrammides;

7.   on seisukohal, et juurdepääs teaduskirjandusele kohtunike emakeeles on oluline ühenduse õiguse paremaks mõistmiseks, ning märgib erialakirjanduse ilmselget vähesust ühenduse õiguse kohta ELi teatavates ametlikes keeltes, näiteks rahvusvahelise eraõiguse küsimuste kohta, ning selle võimalikke tõsiseid tagajärgi ühise õiguskorra loomisele, mis peegeldab õigustraditsioonide mitmekesisust; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama nimetatud kirjanduse väljatöötamist, eriti väiksema kasutajaskonnaga ametlikes keeltes;

Juurdepääs asjakohastele õigusallikatele

8.   märgib, et täielik ja ajakohane teave ühenduse õiguse kohta ei ole kättesaadav süsteemselt ja nõuetekohaselt paljudele liikmesriikide kohtunikele ning et ühenduse õigus on mõnikord ebapiisavalt esindatud riiklikes õigusaktide ametlikes väljaannetes, seadustekogudes, kommentaarides, perioodikaväljaannetes ja õppekirjanduses, põhinedes erineva kvaliteediga tõlgetel; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi selles valdkonnas;

9.   on arvamusel, et tõeline Euroopa õigusruum, kus saab toimuda tõhus õigusalane koostöö, eeldab mitte üksnes teadmisi Euroopa Liidu õiguses, vaid ka vastastikuseid üldteadmisi teiste liikmesriikide õigussüsteemidest; rõhutab välisriigi õiguse käsitlemise järjekindlusetust Euroopa Liidus ja on seisukohal, et selle olulise küsimusega tuleks tulevikus tegeleda; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni tulevase horisontaalse uurimuse välisriigi õiguse käsitlemise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning käimasolevad uurimused Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames;

10.   tervitab komisjoni kavatsust toetada nende andmebaaside paremat kättesaadavust, mis sisaldavad liikmesriikide kohtute ühenduse õigust käsitlevaid kohtuotsuseid; on seisukohal, et nimetatud andmebaasid peaksid olema võimalikult terviklikud ja kasutajasõbralikud; on lisaks seisukohal, et konventsioonid ja määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste jõustamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades oleksid asjakohane näide Euroopa andmebaasi kohta, võttes arvesse nende sagedast kasutamist liikmesriikide kohtunike poolt;

11. on seisukohal, et kõigil liikmesriikide kohtunikel peab olema juurdepääs andmebaasidele, mis sisaldavad kõikide liikmesriikide eelotsusetaotlusi; on seisukohal, et samuti oleks kasulik laiemalt avalikustada eelotsust kohaldavate kohtute kohtuotsused, nagu seda on juba käsitletud Euroopa Kohtu teatises "Juhised liikmesriikide kohtutele Euroopa ühenduste kohtu eelotsuste taotlemiseks"(10) ;
12. on seisukohal, võttes arvesse rikkalikku teavet internetis ühenduse õiguse kohta, et kohtunikke tuleks koolitada mitte üksnes õiguse sisuliste küsimuste valdkonnas, vaid neile tuleks tutvustada ka võimalusi, kuidas tulemuslikult tutvuda ajakohaste õigusallikatega;
13. tervitab komisjoni võetud kohustust avaldada kodanikele mõeldud kokkuvõtted ühenduse õigusaktidest ning on seisukohal, et sellised mittejuriidilised kokkuvõtted aitavad ka õigusala töötajatel asjakohast teavet kiiremini kätte saada;
14. julgustab võrgupõhiste töövahendite ja algatuste väljatöötamist e-õppe valdkonnas, mis ei ole küll terviklik vastus koolitusvajadusele, kuid mida võiks käsitleda täiendusena vahetule kontaktile kohtunike ja koolitajate vahel;
Õigusalase koolituse struktureerituma raamistiku suunas Euroopa Liidus

15.   nõuab kõigi kohtunikkonna liikmete riikliku tasandi koolituses ELi komponendi

   süstemaatilist lisamist õigusala töötajate väljaõppesse ja nende eksamitesse;
   täiendavat tugevdamist alates võimalikult varajasest etapist, pöörates suuremat tähelepanu praktilistele aspektidele;
   arvestamist tõlgendamismeetodite ja õiguspõhimõtete puhul, mis võivad olla tundmatud riiklikus õiguskorras, kuid millel on oluline roll ühenduse õiguses;

16.   võtab teadmiseks, et kohtunikkonna liikmete vahetusprogrammid on muutumas järjest edukamaks; julgustab Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku kättesaadavaks muutmist suuremale hulgale kohtunikele ning tsiviil-, kaubandus- ja halduskohtunike piisava kaasamise tagamist; tervitab võrgustiku algatusi keeleõppe valdkonnas ning vahetusprogrammi laiendamist Euroopa Kohtule, Eurojustile ja Euroopa Inimõiguste Kohtule;

17.   peab liikmesriikide kohtunike võimalust osaleda põhi- ja täiendkoolituses liikmesriikide suureks logistiliseks ja rahaliseks probleemiks; on põhimõtteliselt seisukohal, et kohtunikud ei peaks kandma mis tahes kulusid, mis on seotud nende koolitusega ühenduse õiguse valdkonnas; nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile hinnangu iga liikmesriigi kulude kohta, mis on seotud vahetusprogrammides osalevate kohtunike ajutise asendamisega;

18.   võttes arvesse komisjoni tunnistust, et Euroopa õigusalase koolituse võrgustikul on tegelikult õigusasutuste vahetusprogrammi korraldamise monopol; kutsub komisjoni üles tagama, et menetlustes, millega Euroopa õigusalase koolituse võrgustik taotleb nimetatud vahetusprogrammi rahastamist, võetakse arvesse nimetatud monopoolset olukorda; nõuab eriti nende menetluste sujuvamaks muutmist, et tagada nende vahendite õigeaegne kättesaadavaks tegemine, et Euroopa õigusalase koolituse võrgustik saaks korraldada ja juhtida tõhusat programmi, mis vastab osalevate riiklike koolide, rahvusvaheliste asutuste ning kohtunike ja prokuröride ootustele ja neile antud lubadustele; on seisukohal, et kui seda ei tehta, võib vahetusprogrammi usaldusväärse kahtluse alla seada, mis on kahjulik osalemisest huvitatud liikmesriikide kohtunikele ja prokuröridele ning vastastikuse usaldusväärsuse edendamisele kõikides Euroopa kohtusüsteemides;

19.   võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kõige sobivam võimalus edendada koolitust Euroopa õigusruumis on praegune rahaline toetus eri asutustele põhiõiguste ja õigusasjade raamprogrammi kaudu (2007–2013) ning et küsimuse, kas Euroopa õigusalase koolituse struktuure arendada muus vormis, võiks uuesti tõstatada nimetatud programmi lõppemisel;

20.   kutsub komisjoni üles hindama üksikasjalikult selle raamprogrammi tulemusi, võttes arvesse käesolevat resolutsiooni, ning töötama välja uued ettepanekud, et arendada ja mitmekesistada meetmeid kohtunike erialase koolituse edendamiseks;

21.   on siiski seisukohal, et aeg on küps ELi tasandi õigusalase koolituse küsimuse pragmaatiliseks institutsiooniliseks lahenduseks, kasutades täielikult ära olemasolevaid struktuure ning vältides samas programmide tarbetut dubleerimist; nõuab seetõttu, et loodaks Euroopa Kohtuakadeemia, mis koosneb Euroopa õigusalase koolituse võrgustikust ja Euroopa Õigusakadeemiast; nõuab, et nimetatud institutsioonilise lahenduse puhul võetaks arvesse asjakohaseid kogemusi, mis on saadud Euroopa Politseikolledži töö käigus;

22.   on seisukohal, et liikmesriikide kohtunikud ei tohi võtta omaks passiivset suhtumist ühenduse õigusesse, nagu selgub Euroopa Kohtu kohtupraktikast liikmesriikide kohtute kohta, mis tõstatavad ühenduse õigusega seotud küsimusi omal algatusel(11) ;

23.   nõuab, et kohtunikuameti kandidaatide koolitust parandataks võimalikult varasest etapist alates sarnaselt eeltoodud soovituste ja ettepanekutega liikmesriikide kohtunike kohta;

Tihedam dialoog liikmesriikide kohtunike ja Euroopa Kohtu vahel

24.   on seisukohal, et eelotsusemenetlus on oluline tagatis ühenduse õiguskorra sidususe ja ühenduse õiguse ühetaolise kohaldamise jaoks;

25.   kutsub Euroopa Kohut ja kõiki sidusrühmi üles veelgi lühendama eelotsusemenetluse keskmist pikkust, et muuta see oluline dialoogivõimalus liikmesriikide kohtunikele atraktiivsemaks;

26.   nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kas riiklikud menetlusnormid on tegelikuks või potentsiaalseks takistuseks liikmesriikide kohtute võimalusele esitada eelotsusetaotlus, nagu on ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 234 teises lõigus, ning tuvastaks järjepidevalt sellistest takistustest tulenevaid rikkumisi;

27.   on seisukohal, et Euroopa Kohtu kohtualluvuse piiramine, eriti seoses EÜ asutamislepingu IV jaotisega, kahjustab tarbetult ühenduse õiguse ühetaolist kohaldamist nendes valdkondades ning saadab negatiivse sõnumi valdavale enamikule kohtunikest, kes käsitlevad nimetatud küsimusi, muutes nende jaoks võimatuks otsese kontakti Euroopa Kohtuga ning põhjustades tarbetuid viivitusi;

28.   avaldab kahetsust, et vastavalt Lissaboni lepingule lisatud protokolli (üleminekusätete kohta) artiklile 10 jäävad enne Lissaboni lepingu jõustumist politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastuvõetud õigusaktide puhul Euroopa Kohtu volitused viieaastaseks üleminekuperioodiks samaks, nagu nad on kehtiva ELi lepingu kohaselt; tervitab siiski valitsustevahelisel konverentsil tehtud avaldust nimetatud protokolli vastava artikli kohta, ning seepärast nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon ühineksid Euroopa Parlamendiga ja võtaksid uuesti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastuvõetud õigusaktid;

29.   võttes arvesse eelotsuse kiirmenetluse kasutuselevõtmist, nõustub nõukoguga, et olulised on Euroopa Kohtu suunised, millele liikmesriikide kohtunikud saaksid tugineda otsustamisel kiirmenetluse taotlemise üle;

30.   kutsub Euroopa Kohut üles kaaluma eelotsusemenetluse kõiki võimalikke parandusi, mis kaasaksid taotluse esitanud kohtuniku aktiivsemalt selle menetlustesse, sealhulgas tõhusamaid võimalusi selgitada taotluse esitamist ja osalemist suulises menetluses;

31.   on seisukohal, et detsentraliseeritud ja valmis ühenduse õiguskorras ei tohiks liikmesriikide kohtunikke kõrvale tõrjuda, vaid neile tuleks pigem anda suurem vastutus ja julgustada neid täiendavalt nende rollis ühenduse õiguse esimeste kohtunikena; nõuab seetõttu tungivalt nn rohelise tule süsteemi kaalumist, mille alusel liikmesriikide kohtunikud võiksid lisada omapoolsed vastused küsimustele, millega nad pöörduvad Euroopa Kohtu poole, kes otsustaks seejärel konkreetse tähtaja jooksul, kas nõustub esitatud kohtuotsusega või langetab ise otsuse apellatsioonikohtu vormis;

Õigusaktide kohandamine, et liikmesriikide kohtunikud saaksid neid paremini kohaldada

32.   võtab teadmiseks ELi õiguspoliitika ja -tava arutamise foorumi loomise ning kutsub komisjoni üles tagama, et foorum viiks oma arutlusi läbi läbipaistvalt; märgib, et komisjon on võtnud kohustuse anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

33.   nõuab kindlalt, et vaja on selgemat keelekasutust ühenduse õigusaktides ja suuremat terminoloogilist ühtsust erinevates õigusaktides; toetab eelkõige Euroopa lepinguõiguse kavandatava ühtse tugiraamistiku kasutamist parema õigusloome vahendina;

34.   toetab tugevalt komisjoni nõudmist, et liikmesriigid pakuvad süsteemselt vastavustabeleid, kus on näidatud, kuidas ühenduse direktiive võetakse üle riiklikesse õigusaktidesse; nõustub, et kõnealused tabelid annavad väärtuslikku teavet minimaalsete kulude ja halduskoormusega; on lisaks seisukohal, et vastavustabelid suurendavad läbipaistvust ühenduse õiguse rakendamisel ning annavad liikmesriikide kohtunikele ja kohtus osalevatele osapooltele reaalse võimaluse näha, kas konkreetse riikliku õigusnormi taga on ühenduse õigus, ja kontrollida enda jaoks, kas ülevõtmine on nõuetekohaselt läbi viidud ja kuidas see on toimunud;

o
o   o

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja vastutava parlamendikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja Euroopa Ombudsmanile.

(1) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.
(2) EÜT C 267, 14.10.1991, lk 33.
(3) ELT C 273 E, 14.11.2003, lk 99.
(4) ELT L 24, 29.1.2008, lk 42.
(5) Käesolevas resolutsioonis mõistetakse ühenduse õiguse all samuti Euroopa Liidu õigust.
(6) ELT C 53, 3.3.2005, lk 12.
(7) Otsus kohtuasjas C-50/00 P UPA, EKL 2002, lk I-6677, punkt 41.
(8) Otsus kohtuasjas 294/83 Les Verts v. Euroopa Parlament, EKL 1986, lk 1339, punkt 23.
(9) Vt nt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1).
(10) ELT C 143, 11.6.2005, lk 1, punkt 31.
(11) Otsused kohtuasjades C-312/93 Peterbroeck EKL 1995, lk I-4599; C-473/00 Cofidis EKL 2002, lk I-10875 ja C-168/05 Mostaza Claro EKL 2006, lk I-10421.

Viimane päevakajastamine: 7. aprill 2009Õigusalane teave