Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Kongo DV kohta, eelkõige 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja vägistamise kui sõjakuriteo kohta(1) ning 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse relvarühmituste seksuaalset vägivallatsemist ja jätkuvat inimõiguste rikkumist Kongo Demokraatlikus Vabariigis(2); võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel(3);

–  võttes arvesse 24. septembril 2010. aastal avaldatud aruannet „Rapport préliminaire de la mission d'enquête du Bureau Conjoint des Nations Unies aux Droits de l'Homme sur les viols massifs et autres violations des droits de l'homme commis par une coalition de groupes armés sur l'axe Kibua-Mpofi, en territoire de Walikale, province du Nord-Kivu, du 30 juillet au 2 août 2010” (esialgne aruanne massiliste vägistamiste kohta Kongo DVs);

–  võttes arvesse 2000. aasta juunis allkirjastatud Cotonou partnerluslepingut;

–  võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2009. aasta järeldusi Ida-Aafrika järvede piirkonna kohta;

–  võttes arvesse nõukogu 10. oktoobri 2008. aasta avaldust olukorra kohta Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas;

–  võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta ühismeedet 2009/769/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu ühismeedet 2007/405/ÜVJP julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo);

–  võttes arvesse julgeolekusektori reformi missiooni EUSEC RD Congo, mis loodi 2005. aasta juunis (nõukogu 2. mai 2005. aasta ühismeede 2005/355/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni kohta);

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1856 (2008) MONUCi volituste kohta;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1925 (2010), millega määratakse kindlaks ÜRO Kongo DV missiooni (MONUSCO) mandaat;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 (2000) ja 1820 (2008) naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1888 (2009) naiste- ja lastevastase seksuaalvägivalla kohta relvastatud konfliktis, milles rõhutatakse kõikide riikide vastutust selle eest, et lõpetataks karistamatus ja võetaks vastutusele inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude, sealhulgas naiste ja tütarlaste vastu suunatud seksuaalse ja muu vägivalla toimepanijad;

–  võttes arvesse Kongo DV parlamendi poolt 2006. aastal vastu võetud seadust seksuaalse vägivalla kohta, mille eesmärk oli kiirendada vägistamisjuhtumite eest kohtulikule vastutusele võtmist ja määrata rangemaid karistusi;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu arengukoostööga seotud soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis peaks tagama soolise võrdõiguslikkuse küsimuse süstemaatilise integreerimise ELi partnerriikidega tehtava koostöö kõigil tasanditel;

–  võttes arvesse relvakonfliktide puhul esineva seksuaalse vägivalla küsimusega tegeleva ÜRO peasekretäri eriesindaja ametisse nimetamist 2010. aasta märtsis;

–  võttes arvesse liidu kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja ELi arenguvoliniku Andris Piebalgsi 27. augusti 2010. aasta ühisavaldust vägivalla taaspuhkemise kohta Kongo DV Põhja-Kivu piirkonnas;

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. augusti 2010. aasta aruannet hiljuti Kongo DV idaosas relvarühmituste poolt toime pandud tsiviilisikute massilise vägistamise kohta;

–  võttes arvesse ELi kui kriisiohjaja rolli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 täitmisel ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, mille täitmisel lülitati maailma tulipunktidesse saadetud iga kriisiohjamismissiooni koosseisu sooküsimuste valdkonna erinõustajad;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et rahuvalveoperatsioonide eest vastutav ÜRO peasekretäri asetäitja Atul Khare on teatanud ÜRO Julgeolekunõukogule, et 30. juulist 2010 kuni 4. augustini 2010 langes Kongo idaosa kaevanduspiirkonnas massilise grupiviisilise vägistamise ohvriks üle 500 inimese, sealhulgas noored tütarlapsed, kuni 75 aasta vanused naised ja mõlemast soost väikelapsed, ning et nendes rünnetes süüdistatakse mässulisi ja muid võitlejaid;

B.  arvestades, et seksuaalne vägivald toimus Luvungi linnast ainult mõne miili kaugusel asuva ÜRO rahuvalvajate laagri läheduses; arvestades, et ÜRO töötajad said sellest, et mässulised olid hõivanud Kongo idaosas asuva Luvungi linna ja ümberkaudsed külad, tõenäoliselt teada 30. juulil 2010 alanud rünnetele järgnenud päeval, ning et ÜRO peakorteris New Yorgis kuuldi vägistamistest alles kaks nädalat hiljem;

C.  arvestades, et ÜRO põhikirja VII peatüki kohaselt on ÜRO missioon Kongo DVs (MONUSCO) volitatud kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et täita oma kaitsemandaati, sealhulgas kaitsta tulemuslikult tsiviilisikuid, humanitaarabitöötajaid ja inimõiguslasi, keda ohustab otsene füüsiline vägivald ükskõik milliste Kongo või välisriikide relvarühmituste poolt, ning toetada valitsuse pingutusi võitluses karistamatusega ja tagada tsiviilisikute kaitse rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumise, sealhulgas igasuguse seksuaalse ja soolise vägivalla eest;

D.  arvestades, et hoolimata MONUSCO kohalolekust on kokkupõrked Kongo sõjaväe, mai-mai võitlejate, Rwanda Vabastamise Demokraatlike Jõudude (FDLR), Kongo Rahvarinde Õigluse Nimel (FPJC) ja Issanda Vastupanuarmee (LRA) vahel nõudnud alates 1998. aastast 6 miljonit inimelu ning põhjustavad ikka veel iga kuu otseselt või kaudselt tuhandete inimeste surma, tohutuid kannatusi, vaesust ja riigisisest inimeste ümberasustamist, samal ajal kui pagulaslaagrite olukord kogu aeg halveneb;

E.  arvestades, et Kongo armee sõdureid on süüdistatud sadade tsiviilisikute surmas ja vägistamises; arvestades, et nii LRA mässulised väed kui ka FDLRi võitlejad ja Kongo sõjavägi ise jätkavad Kongo DV idaosas vägistamist, tsiviilisikute ja lapssõdurite sunniviisilist värbamist ning inimõiguste tõsist rikkumist;

F.  arvestades, et sõjarelvana kasutatav vägistamine on Kongo idaosas muutunud šokeerivalt igapäevaseks nähtuseks ning et ÜRO andmetel teatati seal mullu vähemalt 8300 vägistamisest, kuid paljud juhud jäävad teatamata; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel teatasid 2010. aasta esimeses kvartalis enda vägistamisest vähemalt 1244 naist, mis annab keskmiselt 14 vägistamisjuhtu päevas; arvestades, et seksuaalvägivalda ja soolist vägivalda tuleb alati pidada sõjakuriteoks ja inimsusevastaseks kuriteoks;

G.  arvestades, et süstemaatilist vägistamist kasutavad mitmed relvastatud liikumised ja ka Kongo DV regulaarväed sõjalis-taktikalise hirmutusvahendina ning sõjaliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et kogukondade hirmutamiseks vägistatakse naisi nimme perekonnaliikmete ja kõigi külaelanike silme all; arvestades, et tihti võtavad need vägivallateod naistelt nende koha ühiskonnas, muudavad võimatuks oma laste eest hoolitsemise ja tihti koguni ohustavad HIV-viirusega nakatumise tõttu nende elu;

H.  arvestades, et tsiviil- ja sõjaväeprokuröride suutmatus korraldada inimõiguste rikkumise eest vastutavate isikute suhtes sõltumatut uurimist on viinud selleni, et grupiviisiline vägistamine ja seksuaalsed ründed on kongolaste elus nii igapäevased, et see on tekitanud teatud „leppimise” inimõiguste rikkumistega piirkonnas;

I.  arvestades, et Kongo sõjaväel ei ole endiselt oma ülesannete täitmiseks Kongo DV idaprovintsides piisavaid inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse, millele lisandub distsipliini ja asjakohase väljaõppe puudumine oma väeosades, ning et selline olukord ohustab jätkuvalt Kongo sõjaväe rolli elanikkonna kaitsmisel ja rahu taastamisel;

J.  arvestades, et mitmed VVOd on täheldanud möödunud aasta jooksul inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, opositsioonijuhtide, ohvrite ja tunnistajate rõhumise suurenemist Kongo DVs, sh tapmisi, ebaseaduslikke vahistamisi, kohtulikku jälitamist, telefoniähvardusi ja korduvaid väljakutseid luureteenistuse kontoritesse;

K.  arvestades, et sõjakurjategija Bosco Ntagandat ei ole ikka veel vahistatud, vastupidi, ta määrati Kongo DV idaosas toimuvate Kongo ja Rwanda vägede ühisoperatsioonide üheks juhiks; arvestades, et Kongo endise juhi Jean-Pierre Bemba Gombo üle on käimas kohtuprotsess Rahvusvahelises Kriminaalkohtus,

L.  arvestades, et Kongo DVs toimuv ebaseaduslik maavaradega kauplemine võimaldab paljudel osalistel osta jätkuvalt mässuliste rühmituste kontrolli all olevatelt aladelt pärit mineraaltooret ja sel viisil rahastada neid rühmitusi, ning arvestades, et see on konflikti õhutav ja süvendav tegur;

M.  arvestades, et Ameerika Ühendriikides hiljuti vastu võetud nn konfliktimineraalide seadus on katse takistada Ameerika tarbijaid ostmast mobiiltelefone, arvuteid jm kõrgtehnoloogiat, mille valmistanud Ameerika Ühendriikide äriühingud kasutavad mässuliste kontrolli all olevatest kaevandustest ostetud mineraaltooret; arvestades, et seadusega nõutakse ühtlasi Ameerika Ühendriikide ettevõtjatelt (sealhulgas margitooteid valmistavatelt tarbeelektroonika tootjatelt, mineraaltoorme töötlejatelt ja juveliiridelt) igal aastal aruannet väärtpaberi- ja börsikomisjonile selle kohta, kas nende tooted sisaldavad otse Kongo Demokraatlikust Vabariigist imporditud või tema üheksa naaberriigi kaudu salakaubana sisse toodud kulda, tantaali, kolumbiit-tantaliiti või kassiteriiti (tinamaak),

1.  mõistab teravalt hukka vähemalt 500 naise ja lapse massilise vägistamise ja muud inimõiguste rikkumised, mille 30. juulist 2010 kuni 4. augustini 2010 panid Põhja-Kivu provintsis toime Rwanda Vabastamise Demokraatlikud Jõud (FDLR), üks hutu mässuliste rühmitus ja mai-mai võitlejad, samuti juhtumid Põhja- ja Lõuna-Kivu muudes piirkondades;

2.  kutsub kõiki osalisi üles tugevdama võitlust karistamatuse ilmingutega ja vägivalla ning inimõiguste rikkumise viivitamatut lõpetamist Kongo DVs, eriti Põhja-Kivus; rõhutab vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et lõpetada Kongo ja välismaiste relvarühmituste tegevus Kongo DV idaosas;

3.  kutsub ÜROd ja Kongo DV valitsust üles korraldama nende sündmuste sõltumatu ja põhjalik uurimine, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest vastutavad isikud võetakse vastutusele ja antakse kohtu alla vastavalt Kongo ja rahvusvahelisele õigusele;

4.  väljendab sügavat muret, et MONUSCO-l ei olnud võimalik kasutada oma mandaati ja tegevuseeskirju, et pakkuda kaitset relvastatud rühmituste poolt rahuvalvejõudude baasi läheduses toime pandud massilise vägistamise ja muude inimõiguste rikkumiste eest; tunnistab siiski, et tema kohalolek on endiselt vajalik, ning nõuab, et tehtaks kõik, et kõnealune missioon saaks täiel määral täita oma ülesannet kaitsta ohtu sattunud inimesi;

5.  palub ÜRO Julgeolekunõukogul võtta kiires korras kõik võimalikud meetmed, et tegelikult ära hoida edasised rünnakud Kongo DV idaprovintside tsiviilelanike vastu ning anda ohvritele arsti-, õigus-, sotsiaal-, humanitaar- ja muud abi; nõuab MONUSCO uue tegevusjuhendi tulemuslikku rakendamist ja järelmeetmete rühma loomist inimõiguste jälgimise eesmärgil;

6.  rõhutab, et relvastatud konfliktile tuleb leida kiiresti poliitiline lahendus; kutsub Kongo DV valitsust üles muutma tihedas koostöös rahvusvahelise kogukonna ja Aafrika Liiduga Ida-Kongo inimeste elu turvaliseks ja stabiilseks ning nõuab, et kõik Kongo DV relvastatud rühmitused lõpetaksid rünnakud, austaksid inimõigusi ning alustaksid viivitamatult taas rahuprotsessi dialoogi;

7.  nõuab naiste kohest suuremat osalemist kõikides algatustes, mille eesmärk on leida lahendus konfliktile Kongo DVs, sealhulgas vahendajate ja läbirääkijatena ning konfliktilahendusmeetmete rakendamisel;

8.  rõhutab, et kohtusüsteemi taastamine ja reformimine (mis hõlmaks ennetamise ja kaitse mõõdet ning võitlust karistamatuse vastu seksuaalvägivalla eest) ning kannatanute abistamine ja taasintegreerimine peaksid rahastatavates abiprogrammides olema kesksel kohal; nõuab sellega seoses, et Kongo DV idaosas aset leidnud massilise vägistamise juhtumid antaks lahendada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule;

9.  rõhutab, et Kongo DV humanitaarvaldkonna keskne prioriteet on tõelise sõjaväe loomine riigis; kordab, et ümberkorralduste tegemiseks ja distsipliini parandamiseks Kongo sõjaväes on vaja anda väljaõpet ja maksta korralikku palka;

10.  nõuab, et Kongo DV parlament moodustaks esimese sammuna enne inimõiguste rikkumiste ohvrite ja tunnistajate, inimõiguste aktivistide, humanitaarabitöötajate ning ajakirjanike kaitset käsitleva seaduse vastuvõtmist riikliku inimõiguste komisjoni, mida näeb ette põhiseadus;

11.  nõuab Ida-Aafrika järvede piirkonna riikidelt jätkuvat ühist innukat pühendumist rahu ja stabiilsuse edendamisele piirkonnas olemasolevate piirkondlike mehhanismide kaudu, suuremaid pingutusi piirkonna majanduse arendamiseks ning erilise tähelepanu pööramist lepitamisele, inimeste julgeolekule, kohtunike vastutuse suurendamisele, pagulaste ja riigisiseselt ümber asustatud isikute tagasipöördumisele ja integreerimisele;

12.  palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel toetada missioonide EUSEC RD ja EUPOL RD tegevust; nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise täielikku rakendamist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide raames; nõuab sellega seoses tsiviil- ja sõjaliste missioonide puhul tugevat sooküsimuste perspektiivi operatsioonide tulemuslikkuse tõstmiseks, kuna ELi tegutsemine relvakonfliktidest mõjutatud naiste peamise kaitsja ja konfliktide ennetajana võib anda olulist lisandväärtust;

13.  mõistab hukka sagenevad vägivallateod abimissioonide töötajate vastu ning tunnustab humanitaarabiorganisatsioonide ülirasket kohapealset tööd väga ebaturvalistes oludes;

14.  peab kiiduväärseks Ameerika Ühendriikide uue nn konfliktimineraalide seaduse vastuvõtmist ja palub komisjonil ning nõukogul kaaluda sellesisulist seadusandlikku algatust; nõuab Kongo DV valitsuselt mäetööstuse läbipaistvust käsitleva algatuse (EITI) täiemahulist rakendamist ja järgimist, et suurendada mäetööstuse valdkonna läbipaistvust ja head valitsemistava; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama võitlust korruptsiooni vastu Kongo DVs, kuna korruptsioon nõrgestab veelgi inimõigusi ja aitab kaasa nende rikkumisele;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu institutsioonidele, Lõuna-Aafrika Arenguühendusele, Ida-Aafrika järvede piirkonna, sealhulgas Kongo DV ja Rwanda valitsustele, ÜRO peasekretärile, ÜRO eriesindajale relvakonfliktide puhul esineva seksuaalse vägivalla küsimustes, ÜRO peasekretäri asetäitjale humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatorile, ÜRO Julgeolekunõukogule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 83. (2) Vastu võetud tekstid, P7_TA(2009)0118. (3) Vastu võetud tekstid, P6_TA(2009)0372.