Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu vahendeid, milles käsitletakse inimõiguste kaitset, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6 ja 7 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 4, 19, 47, 48 ja 49,

–  võttes arvesse rahvusvahelisi vahendeid, milles käsitletakse inimõigusi ja millega keelustatakse piinamine ja ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine, eelkõige inimõiguste ülddeklaratsiooni (artikkel 5), kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (artikkel 7), piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning selle fakultatiivset protokolli, millega nähakse ette sõltumatute rahvusvaheliste ja siseriiklike asutuste korrapärased külastused kinnipidamiskohtadesse,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu vahendeid, milles käsitletakse inimõigusi ning piinamise ja ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise vältimist, eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (artikkel 3), selle konventsiooni protokolle ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, 1987. aasta piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni, millega loodi Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise komitee, ning nimetatud komitee aruandeid,

–  võttes arvesse vahendeid, milles käsitletakse konkreetsemalt vabadusest ilmajäetud isikute õigusi, eelkõige: ÜRO tasandil – kinnipeetavate kohtlemise standardsed miinimumnõuded ning peaassamblee poolt vastu võetud deklaratsioonid ja põhimõtted; Euroopa Nõukogu tasandil – ministrite komitee soovitused, eriti soovitus (2006)2 Euroopa vanglaeeskirjade kohta, soovitus (2006)13 eelvangistuse kasutamise, selle kohaldamise tingimuste ja kuritarvitamise vältimiseks võetavate kaitsemeetmete kohta, soovitus (2008)11 alaealisi õigusrikkujaid, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone või meetmeid, puudutavate Euroopa eeskirjade kohta, soovitus (2010)1 Euroopa Nõukogu karistusest tingimisi vabastamise eeskirjade kohta(1) ning parlamentaarse assamblee poolt vastu võetud soovitused,

–  võttes arvesse oma 18. jaanuari 1996. aasta resolutsiooni kehvade tingimuste kohta Euroopa Liidu vanglates(2) ja 17. detsembri 1998. aasta resolutsiooni „Kinnipidamistingimused Euroopa Liidus: ümberkorraldused ja alternatiivsed karistused”(3) ning oma korduvaid üleskutseid komisjonile ja nõukogule esitada ettepanek võtta vastu raamotsus kinnipeetavate õiguste kohta, mille ta on esitanud oma 6. novembri 2003. aasta soovituses ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule kahtlusaluste ja kostjate kriminaalmenetluses kasutatavate menetluslike tagatiste kohta kõikjal Euroopa Liidus(4), oma 9. märtsi 2004. aasta soovituses nõukogule kinnipeetavate õiguste kohta Euroopa Liidus(5) ja oma 25. novembri 2009. aasta resolutsioonis vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutava mitmeaastase programmi kohta aastateks 2010–2014 (Stockholmi programm)(6),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil(8),

–  võttes arvesse 29. augusti 2006. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides (KOM(2006)0468),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja õigust teatada kinnipidamisest (KOM(2011)0326),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2011. aasta rohelist raamatut „Vastastikuse usalduse tugevdamine Euroopa õigusruumi vastu – roheline raamat ELi kriminaalõiguse kohaldamisest kinnipidamise valdkonnas” (KOM(2011)0327),

–  võttes arvesse fraktsioonide ALDE, GUE/NGL, PPE, Verts/ALE ja S&D esitatud suuliselt vastatavaid küsimusi kinnipidamistingimuste kohta ELis (O-000252/2011 - B7-0658/2011, O-000253/2011 - B7-0659/2011, O-000265/2011 - B7-0660/2011, O-000266/2011 - B7-0661/2011, O-000283/2011 - B7-0662/2011, O-000284/2011 - B7-0663/2011, O-000286/2011 - B7-0664/2011, O-000287/2011 - B7-0665/2011, O-000296/2011 - B7-0666/2011, O-000297/2011 - B7-0667/2011),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit on seadnud endale ülesandeks arendada välja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ja arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 6 kohaselt austab ta inimõigusi ja põhivabadusi, võttes endale sellega positiivsed kohustused, mida ta peab täitma, et sellest lubadusest kinni pidada;

B.  arvestades, et kinnipidamistingimused ja vanglate haldamine kuuluvad peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, kuid arvestades, et puudused, nagu vanglate ülerahvastatus ja süüdistused kinnipeetavate kehvas kohtlemises, võivad õõnestada usaldust, mis peab toetama kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, mille aluseks on ELi liikmesriikide kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte;

C.  arvestades, et kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö aluseks peab olema normide järgimine põhiõiguste normide valdkonnas ning kahtlusaluste ja süüdistatavate isikute õiguste ning kriminaalmenetluse menetlusõiguste vajalik ühtlustamine, mis on olulise tähtsusega liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse tagamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, eriti võttes arvesse, et sellise koostöö tulemusel võib suureneda liikmesriikide kodanike arv, keda peetakse kinni teises liikmesriigis;

D.  arvestades, et kinnipeetavate hinnanguline koguarv ELis 2009.–2010. aastal oli 633 909(9); arvestades, et komisjoni rohelises raamatus, kus see arv sisaldub, esitatakse hoiatav pilt järgmisest:

E.  arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga seatakse liikmesriikidele mitte üksnes negatiivsed kohustused, keelates neil kohaldada kinnipeetavate suhtes ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist, vaid ka positiivsed kohustused, nõudes, et nad tagaksid vanglatingimuste kooskõla inimväärikusega ja et selliste õiguste rikkumise korral viidaks läbi põhjalik ja tulemuslik uurimine;

F.  arvestades, et mõnes liikmesriigis moodustavad suure osa kinnipeetavatest kohtueelse kinnipidamise all olevad isikud; arvestades, et kohtueelne kinnipidamine on erakorraline meede ning et kohtueelse kinnipidamise ülemäära pikk kestus on kahjulik asjaomasele isikule, võib kahjustada õigusalast koostööd liikmesriikide vahel ja on vastuolus ELi väärtustega(14); arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on mõistnud märkimisväärsel arvul liikmesriike korduvalt hukka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumiste eest seoses kohtueelse kinnipidamisega;

G.  arvestades, et üks probleemidest, millele liikmesriigid tihti tähelepanu juhivad, on vahendite puudumine vanglatingimuste parandamiseks, ja arvestades, et võib olla vaja luua uus eelarverubriik eesmärgiga ergutada neid järgima kõrgeid standardeid;

H.  arvestades, et kinnipeetavatele rahuldavate tingimuste pakkumine ja neile sellistele kavadele juurdepääsu andmine, mille eesmärk on neid ühiskonda tagasipöördumiseks ette valmistada, aitavad vähendada tõenäosust, et nad uusi kuritegusid sooritavad;

I.  arvestades, et nõukogu on vastu võtnud resolutsioone ja soovitusi (mida liikmesriigid alati ei rakenda), milles käsitletakse uimastisõltuvuse konkreetset probleemi ja sellega seotud riskide vähendamist ning eelkõige uimastisõltuvuse ravi vanglates ja nendest väljaspool;

J.  arvestades et ainult 16 liikmesriiki on ratifitseerinud ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ning seitse liikmesriiki on selle allkirjastanud, kuid mitte veel ratifitseerinud(15);

K.  arvestades, et mõned liikmesriigid on andnud oma riiklike parlamentide liikmetele ja Euroopa Parlamendi liikmetele loa külastada vanglaid ja et Euroopa Parlament on kutsunud üles andma seda õigust Euroopa Parlamendi liikmetele kõikjal ELi territooriumil(16);

L.  arvestades, et lapsed on kinnipidamise, eelkõige kohtueelse kinnipidamise puhul eriti haavatavas seisundis;

M.  arvestades, et 30. novembril 2009 võttis nõukogu Stockholmi programmi osana vastu teekaardi, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses ja millega kehtestatakse olulised kaitsemeetmed, et tagada põhiõiguste austamine jõupingutustes teha kriminaalõiguse valdkonnas liikmesriikide vahel suuremat koostööd;

N.  arvestades, et nõukogu selgesõnalisel nõudmisel, vastavalt Stockholmi programmile ja vastuseks Euroopa Parlamendi korduvatele nõudmistele on komisjon avaldanud teatise „Vastastikuse usalduse tugevdamine Euroopa õigusruumi vastu – roheline raamat ELi kriminaalõiguse kohaldamisest kinnipidamise valdkonnas”(17), millega algatatakse sidusrühmadega avalik arutelu ELi meetmete üle kinnipidamistingimuste parandamiseks, et tagada vastastikune usaldus õigusalases koostöös, ja milles rõhutatakse kinnipidamistingimuste seoseid ELi eri vahendite, nagu Euroopa vahistamismääruse ja Euroopa järelevalvekorraldusega, ning täpsustatakse, et kinnipidamistingimused, kohtueelne kinnipidamine ja laste olukord kinnipidamisasutustes on küsimused, mille puhul EL võiks algatusi teha;

1.  tunneb heameelt komisjoni rohelise raamatu üle; väljendab muret seoses kinnipidamistingimuste ärevust tekitava olukorraga ELis ja kutsub liikmesriike üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et tagada kinnipeetavate, eelkõige vähem kaitstud isikute põhiõiguste austamine ja kaitsmine, ning on seisukohal, et kõigis liikmesriikides tuleks kohaldada kinnipidamise ühiseid miinimumstandardeid(18);

2.  kinnitab, et kinnipidamistingimused on keskse tähtsusega kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev alal, ning peab sellest lähtuvalt kohtuasutuste vahelist vastastikust usaldust ja paremaid teadmisi üksteise kriminaalõigussüsteemidest väga olulisteks teguriteks;

3.  kutsub komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles teostama järelevalvet kinnipidamistingimuste üle ELis ning toetama liikmesriikide jõupingutusi oma seaduste ja poliitikavaldkondade kooskõlla viimisel vastava valdkonna kõige kõrgemate standarditega(19);

4.  kutsub komisjoni ja ELi institutsioone üles esitama seadusandlikku ettepanekut vabadusest ilmajäetud isikute, sealhulgas Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja soovitustes(20) tuvastatud isikute õiguste kohta, ning töötama välja ja kohaldama vangistus- ja kinnipidamistingimuste miinimumstandardeid ning ühtseid hüvitamise eeskirju ebaõiglaselt kinni peetud või süüdi mõistetud isikute jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike seadma selle valdkonna oma poliitilises tegevuskavas esikohale ning eraldama sellega tegelemiseks asjakohased inim- ja finantsvahendid;

5.  kinnitab veel kord, kuivõrd oluline on erikaitse andmine kinnipeetud emadele ning nende lastele, sealhulgas kinnipidamise selliste erivormide kasutamine, mis järgiksid laste huve, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles aktiivselt toetama taolisi algatusi;

6.  rõhutab, kui tähtis on tagada põhiõiguste, eriti õiguse kaitsele ja õiguse kasutada kaitsjat austamine ning kahtlusaluste ja süüdistatavate õiguste tagamine, kaasa arvatud õigus mitte saada ebainimliku või alandava kohtlemise osaliseks; tuletab sellega seoses meelde, kui tähtis on komisjoni ettepanek, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja õigust teatada kinnipidamisest;

7.  rõhutab, et kehvadeks liigitatud kinnipidamistingimused või Euroopa Nõukogu vastu võetud Euroopa vanglaeeskirjades kehtestatud tingimustele mittevastavad tingimused võivad olla takistuseks vangide üleandmisele;

8.  kutsub liikmesriike üles eraldama asjakohased vahendid vanglate ümberkorraldamiseks ja moderniseerimiseks, kaitsma kinnipeetavate õigusi, kinnipeetavaid tulemuslikult rehabiliteerima ja ette valmistama nende vanglast vabanemiseks ja sotsiaalseks integratsiooniks, andma politsei- ja vanglatöötajatele ajakohastel kinnipidamisasutuste juhtimistavadel ja Euroopa inimõiguste standarditel põhinevat koolitust, teostama järelevalvet vaimsete ja psüühiliste häiretega vangide üle ning looma selliste projektide toetamiseks eraldi ELi eelarverubriik;

9.  kinnitab vajadust toetada kinnipidamisasutuste olukorra parandamist liikmesriikides, et neid tehniliselt varustada ja ruumiliselt laiendada ning muuta need funktsionaalseks, et parandada kinnipeetavate elamistingimusi ja tagada samal ajal kõrge turvalisuse tase;

10.  palub liikmesriikidel tagada, et kohtueelne kinnipidamine jääb erakorraliseks meetmeks, mida rakendatakse rangelt vastavalt vajadusele ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ning piiratud ajavaheliku jooksul kooskõlas süütuse presumptsiooni aluspõhimõtte ning vabaduse mittevõtmise õigusega; tuletab meelde, et kohtuasutused peavad kohtueelse kinnipidamise korrapäraselt läbi vaatama ja riikidevahelistel juhtudel tuleb kasutada alternatiive, näiteks Euroopa järelevalvekorraldust; kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut kõnealuses valdkonnas selliste miinimumstandardite kehtestamise kohta, mis põhineksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 2 punktil b, ühisel tugiraamistikul (CFR), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal;

11.  kinnitab veel kord, et liikmesriigid peavad kinni pidama rahvusvahelistel ja Euroopa Liidu foorumitel võetud rahvusvahelistest kohustustest, et kasutada vangistusele alternatiiviks olevaid tingimuslikke meetmeid ja sanktsioone, mis hõlmavad ka Euroopa Nõukogus tehtud otsuseid(21);

12.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid soovitusi, mida piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee annab pärast kinnipidamiskohtade külastamist;

13.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid enesetappude vältimiseks vanglates ja uuriksid põhjalikult ning erapooletult kõiki juhtumeid, kui kinnipeetav vanglas suri;

14.  kutsub liikmesriike ja ühinevaid riike allkirjastama ja ratifitseerima ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivset protokolli, millega nähakse ette sõltumatute rahvusvaheliste ja siseriiklike asutuste korrapärased külastused kinnipidamiskohtadesse ja pannakse neile asutustele nii vanglate külastamise ja inspekteerimise ning vangide taotluste kuulamise kui ka riiklikele parlamentidele igal aastal avaliku aruande esitamise kohustus; ergutab Euroopa Liitu esitama oma kolmandate riikide suhtes rakendatava poliitika raames üleskutset fakultatiivse protokolli allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegema eespool nimetatud organitega täielikku koostööd ja neid toetama, muu hulgas asjakohaste ressursside ja vahendite abil;

15.  on veendunud, et ELi tasandil tuleb võtta meetmeid, et tagada riiklike parlamentide liikmetele õigus külastada vanglaid ja et sarnane õigus tuleks anda ka Euroopa Parlamendi liikmetele ELi territooriumil;

16.  kutsub komisjoni üles hindama ELi liikmesriikides kehtiva kriminaalõiguse ja kinnipidamistingimusi reguleeriva menetlusõiguse erinevuste mõju ja tegema vastavasisulisi soovitusi, eriti seoses alternatiivsete meetmete kasutamisega, kriminaalkaristuste rakendamise ja mitterakendamise poliitikaga, kohtueelse kinnipidamisega, armuandmise ja karistuse täideviimise edasilükkamisega eelkõige rände, uimastitarbimise ja alaealiste seaduserikkujate valdkonnas;

17.  kinnitab veel korda, kui tähtis on laste kohtlemine nende parimaid huve arvestaval viisil, mis hõlmab laste lahutamist täiskasvanutest ja õigust suhelda oma perekondadega;

18.  on seisukohal, et kõigil vabaduse kaotanud lastel peaks olema õigus saada viivitamata õigus- ja muud asjakohast abi, ning õigus vaidlustada vabadusekaotuse seaduslikkus kohtu või teiste pädevate ametivõimude ees;

19.  kutsub liikmesriike üles rakendama vanglate ja kinnipidamiskeskuste suhtes tõhusaid ja sõltumatuid siseriiklikke järelevalvemehhanisme;

20.  toetab piinamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) ja Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku jätkuvat tööd kinnipidamisasutustes ja nende külastamist;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikule, piinamise tõkestamise Euroopa komiteele, Euroopa Inimõiguste Kohtule, ÜRO inimõiguste komisjonile, ÜRO piinamisvastasele komisjonile, ÜRO piinamise valdkonna eriraportöörile ja ÜRO inimõiguste ülemkomissarile.

(1) Euroopa Nõukogu karistusalaste soovituste ja resolutsioonide täielik nimekiri on toodud aadressil: http://www.coe.int/prison. (2) EÜT C 32, 5.2.1996, lk 102. (3) EÜT C 98, 9.4.1999, lk 299. (4) ELT C 83 E, 2.4.2004, lk 180. Lõige 23: „nõuab tungivalt nõukogu ja komisjoni kiirendama uuringut kinnipeetavate ja vanglate olukorra kohta ELis, eesmärgiga võtta vastu raamdirektiiv kinnipeetavate õiguste kohta ja ühised miinimumstandardid, et tagada sellised õigused [ELi lepingu] artikli 6 alusel”. Vt ka parlamendi 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2002) (ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 412), lõige 22: „on seisukohal, et üldisel tasandil tuleb teha jõupingutusi ka Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, et mobiliseerida Euroopa suutlikkus parandada politsei- ja vanglasüsteemi toimimist, näiteks … koostades raamotsuse miinimumstandardite kohta kinnipeetavate õiguste kaitsmiseks ELis”. (5) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 154. (6) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 12: Lõikes 112 „nõuab [parlament] põhiõiguste austamisel, vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja siseriikliku kriminaalõiguse sidususe säilitamise vajadusel rajaneva ELi kriminaalõiguse ala loomist, mille arendamiseks tuleb vastu võtta … vangistus- ja kinnipidamistingimuste miinimumnõuded ja ühtne vangide õiguste loetelu ELis …”. (7) EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1. (8) ELT L 327, 5.12.2008, lk 27. (9) Komisjoni poolt rohelises raamatus kinnipidamise kohta (KOM(2011)0327) esitatud andmed; täiendavad andmed on saadaval Euroopa Nõukogust, Space 1: http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/cdpc/Bureau%20documents/PC-CP(2011)3%20E%20-%20SPACE%20I%202009.pdf; Space 2: http://www3.unil.ch/wpmu/space/files/2011/02/Council-of-Europe_SPACE-II-2009-E.pdf (10) ELi keskmine on 107,3; ülerahvastatus puudutab 13 liikmesriiki, samuti Inglismaad ja Walesi ning Šotimaad, kusjuures suurim ülerahvastatus on Bulgaarias (155,6), Itaalias (153), Küprosel (150,5), Hispaanias (136,3) ja Kreekas (129,6). (11) ELi keskmine on 21,7, kusjuures suurim on protsent Luksemburgis (69,5), Küprosel (59,6), Austrias (45,8), Kreekas (43,9) ja Belgias (41,1). (12) ELi keskmine on 24,7, kusjuures suurim on protsent Luksemburgis (47,2), Itaalias (43,6) ja Küprosel (38,4). (13) Piinamise tõkestamise komitee aruannetes juhitakse tähelepanu teatavatele tõsistele probleemidele, nagu väärkohtlemine ning vanglarajatiste, -tegevuste ja -tervishoiu sobimatus. (14) Teekaart, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses, 2009/C295/01, 30. november 2009. (15) Fakultatiivse protokolli on ratifitseerinud Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik. Protokolli on allkirjastanud, kuid mitte ratifitseerinud Austria, Belgia, Kreeka, Soome, Iirimaa, Itaalia ja Portugal. Allikas: http://www.apt.ch/npm/OPCAT0911.pdf. (16) Vt näiteks Euroopa Parlamendi 17. detsembri 1998. aasta resolutsiooni „Kinnipidamistingimused Euroopa Liidus: ümberkorraldused ja alternatiivsed karistused” lõiget 41: „Nõuab Euroopa Parlamendi liikmetele õigust külastada ja inspekteerida vanglaid ning pagulaste kinnipidamisasutusi Euroopa Liidu territooriumil”. (17) KOM(2011)0327; vt http://ec.europa.eu/justice/policies/criminal/procedural/docs/com_2011_327_en.pdf. (18) Näiteks Euroopa Nõukogu vastu võetud Euroopa vanglaeeskirjad. (19) Näiteks Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise komitee ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja selle asjaomase kohtupraktikaga kehtestatud standardid ning ÜRO inimõiguste komitee, ÜRO piinamisvastase komitee ja piinamisalase eriraportööri järeldused. (20) Vt 9. märtsi 2004. aasta soovituse lõike 1 punkti c. (21) Näiteks ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)1 liikmesriikidele Euroopa Nõukogu karistusest tingimisi vabastamise eeskirjade kohta.