Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. juuni 2009. aasta kohtumisel kokku tulnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide otsust Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga (eesistujariigi järelduste I lisa),

–  võttes arvesse Iiri valitsuse 20. juuli 2011. aasta kirja nõukogule, milles esitati Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 2 kohane ettepanek lisada Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule protokolli eelnõu Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga (edaspidi protokolli eelnõu),

–  võttes arvesse, et nõukogu esitas selle ettepaneku Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 2 kohaselt 11. oktoobril 2011. aastal Euroopa Ülemkogule,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel Euroopa Ülemkogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0387/2011),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 74a,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0064/2012),

A.  arvestades, et Iiri valitsus otsustas 2008. aastal korraldada rahvahääletuse Lissaboni lepingu ratifitseerimise kohta;

B.  arvestades, et 12. juunil 2008. aastal toimunud rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu ei olnud Iirimaal võimalik Lissaboni lepingut ratifitseerida;

C.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu leppis 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumisel kokku, et Iiri valitsuse taotlusel tehakse otsus, mille kohaselt kuulub komisjoni pärast 2014. aastat jätkuvalt üks kodanik igast liikmesriigist;

D.  arvestades, et kuna Lissaboni lepingu jõustumiseks oli tarvis ühehäälsust, sooviti Iiri valitsuselt lahendust olukorrale, mille tingisid otsus korraldada rahvahääletus ja rahvahääletuse negatiivne tulemus;

E.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu 19. juuni 2009. aasta kohtumisel kokku tulnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku võtta vastu otsus, et anda „vajalikud õiguslikud tagatised” vastuseks Iiri rahva muredele seoses õigusega elule, perekonna ja haridusega, maksupoliitikaga ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, ning leppisid kokku näha järgmise ühinemislepingu sõlmimise ajal kooskõlas iga liikmesriigi põhiseadusest tulenevate nõuetega ette otsuse sätete lisamine Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatavasse protokolli, et selgitada Lissaboni lepingu sätteid, mille pärast Iiri rahvas muret tunneb;

F.  arvestades, et protokolli eelnõu artikli 1 sõnastusega, mille kohaselt mitte miski Lissaboni lepingus ei mõjuta Iirimaa põhiseaduse nende sätete reguleerimisala ja kohaldatavust, millega kaitstakse õigust elule, perekonda ja haridusega seotud õigusi, viidatakse küsimustele, mis ei kuulu Euroopa Liidu lepingu artiklite 4 ja 5 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 2–6 kohaselt liidu pädevusse või milles liidul on üksnes täiendav roll (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 6);

G.  arvestades, et maksustamist puudutavas protokolli eelnõu artiklis 2 sätestatakse, et „mitte miski Lissaboni lepingus ei muuda ühegi liikmesriigi puhul kuidagi Euroopa Liidu pädevuse ulatust ega teostamist” ning see ei takista liidusisest tõhustatud majandusliku koordineerimise poole püüdlemist;

H.  arvestades, et protokolli eelnõu artiklis 3 soovitakse selgitada Lissaboni lepingu julgeoleku- ja kaitsepoliitika alaseid sätteid (Euroopa Liidu lepingu artiklid 42–46), näidates selgelt, et liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ei mõjuta Iirimaa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ega tema kohustusi, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 kohast kohustust anda abi ja toetust ning tegutseda solidaarselt, kui mõni liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks;

I.  arvestades vajadust pidada kinni varasematest valitsustevahelistest poliitilistest kokkulepetest ning asjaolu, et protokolli eelnõu sisu viitab ainult Iirimaa olukorrale;

1.  nõustub Euroopa Ülemkogu otsusega, milles kiidetakse heaks aluslepingute muudatusettepanekute läbivaatamine;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.