Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Guantánamo kohta,

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale(1),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste valdkonna ning meelevaldset kinnipidamist, sunniviisilist kadumist ja piinamist keelustavaid rahvusvahelisi, ELi ja siseriiklikke instrumente, nagu 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ja piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside vastane ÜRO 10. detsembri 1984. aasta konventsioon ning nendele lisatud asjaomaseid protokolle,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide 15. juuni 2009. aasta ühisavaldust Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ning tulevase terrorismivastase koostöö kohta, mis põhineb ühistel väärtustel, rahvusvahelisel õigusel ning austusel õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste vastu,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 5. aprilli 2013. aasta avaldust Guantánamos kinnipidamise korra kohta, milles ta ütles, et paljude kinnipeetavate jätkuv tähtajatu vangistus võrdub meelevaldse kinnipidamisega ja sellega rikutakse selgelt rahvusvahelist õigust,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud põhimõtteid ning inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 122,

A.  arvestades, et paljud Guantánamo Bay 166st järelejäänud vangist on alustanud näljastreiki, et protesteerida kinnipidamisasutuses valitsevate tingimuste vastu;

B.  arvestades, et 86 järelejäänud vangi suhtes on tehtud vabastamisotsus, kuid neid peetakse endiselt tähtajatult kinni;

C.  arvestades, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad tähtsaks ühesuguseid põhiväärtusi, milleks on vabadus, demokraatia ning austus rahvusvahelise õiguse, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste vastu;

D.  arvestades, et vähemalt 10 näljastreigis osalevat kinnipeetavat on sunniviisiliselt toidetud, et neid elus hoida; arvestades, et arstide rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt tuleb austada üksikisiku teadlikku ja vabatahtlikku otsust osaleda näljastreigis;

E.  arvestades, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad mõlemad tähtsaks usuvabadust; arvestades, et mitmete teadete kohaselt on USA sõjaväelased kongide läbiotsimise käigus kinnipeetavatele kuuluvate koraanidega halvasti ümber käinud;

F.  arvestades, et ELi ja USA 15. juuni 2009. aasta ühisavalduses on sõnastatud president Obama lubadus sulgeda Guantánamo Bay kinnipidamiskeskus 22. jaanuariks 2010, ning avalduses tervitatakse teisi tehtavaid samme, sealhulgas terrorismivastases võitluses kasutatava kinnipidamis-, üleviimis-, kohtupidamis- ja ülekuulamispoliitika põhjalikku läbivaatamist ja suuremat läbipaistvust selle poliitika varasemate kasutusviiside suhtes;

G.  arvestades, et USA lõpetab ainsa tsiviillennuühenduse Guantánamoga, nii et ainsaks lennuvõimaluseks jääb sõjaväetransport, mille kasutamiseks on üksikisikutel vaja Pentagoni luba, mistõttu piiratakse nii ajakirjanike, advokaatide ja inimõiguste valdkonna töötajate juurdepääsu;

1.  märgib ära tihedad Atlandi-ülesed suhted, mis põhinevad jagatud põhiväärtustel ja austusel põhiliste, universaalsete ja tingimatute inimõiguste vastu, nagu õigus õiglasele kohtupidamisele ja meelevaldse kinnipidamise keeld; peab tervitatavaks tihedat Atlandi-ülest koostööd väga erinevates rahvusvahelistes inimõiguste küsimustes;

2.  kutsub USA ametivõime üles kohtlema kinnipeetavaid nende inimväärikust austavalt ning austama kinnipeetavate inimõigusi ja põhivabadusi;

3.  väljendab muret näljastreiki pidavate ja sunniviisilisele toitmisele allutatud kinnipeetavate heaolu pärast ning palub USA-l austada kinnipeetavate õigusi ja otsuseid;

4.  nõuab tungivalt, et USA vaataks läbi otsuse lõpetada ainuke tsiviillennuühendus Guantánamo Bayga, kuna see piiraks ajakirjanike ja kodanikuühiskonna esindajate juurdepääsu;

5.  nõuab tungivalt, et USA kohtleks kohustuslike läbiotsimismenetluste ajal religiooniga seotud esemeid nõuetekohaselt ja austusega;

6.  rõhutab, et endiselt kinnipeetavatele vangidele tuleb tagada õigus lasta kinnipidamise seaduslikkus regulaarselt läbi vaadata kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 9, mille kohaselt on igaühel, kellelt on võetud vabadus vahistamise või kinnipidamise teel, õigus taotleda menetlust, millega kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise seaduslikkuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine osutub ebaseaduslikuks;

7.  kinnitab veel kord oma meelepaha ja nördimust massiterrorirünnakute suhtes ning solidaarsust kõigi selliste rünnakute ohvritega ja kaastunnet nende perekondade, sõprade ja sugulaste valu ja kannatuste suhtes; kordab siiski taas, et terrorismi vastu ei saa võidelda selliste väljakujunenud põhiliste jagatud väärtuste arvel nagu inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et USA presidendi lubadust Guantánamo 2010. aasta jaanuariks sulgeda ei ole senini täidetud; kordab oma üleskutset USA ametiasutustele vaadata läbi oma sõjaväeliste komisjonide süsteem, et tagada õiglane kohtupidamine, sulgeda Guantánamo ning keelustada igasugune piinamise, väärkohtlemise ning ilma kohtumõistmiseta tähtajatu kinnipidamise kasutamine;

9.  avaldab kahetsust USA presidendi 7. märtsi 2011. aasta otsuse üle allkirjastada vahistamiskorraldus ja tühistada sõjaväetribunalide keeld; on veendunud, et tavalised tsiviilkohtualluvuses toimuvad kriminaalmenetlused oleks parim viis Guantánamo kinnipeetavate olukorra lahendamiseks; rõhutab, et USA poolt kinnipeetavatele tuleks viivitamatult esitada süüdistus ja nende üle kohut mõista vastavalt rahvusvahelistele õigusriigi normidele või vastasel juhul nad vabastada; rõhutab seoses sellega, et samu õiglase kohtupidamise standardeid tuleb ilma diskrimineerimata rakendada kõigi suhtes;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon sõjaväelise komisjoni kokkukutsuvale ametiisikule, USA riigisekretärile, USA presidendile, USA kongressile ja senatile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee presidendile ning ÜRO liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0126.