Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2194(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0066/2014

Esitatud tekstid :

A7-0066/2014

Arutelud :

PV 25/02/2014 - 4
CRE 25/02/2014 - 4

Hääletused :

PV 25/02/2014 - 5.21
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0130

Vastuvõetud tekstid
PDF 140kWORD 59k
Teisipäev, 25. veebruar 2014 - Strasbourg
Ühtse turu juhtimine
P7_TA(2014)0130A7-0066/2014

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioon ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2014. aasta poolaasta raames (2013/2194(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta teatist „2014. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2013)0800), komisjoni aruannet „Majanduskasvu ja tööhõive ühtne turg: liikmesriikides tehtud edusammude ja järelejäänud tõkete analüüs – Panus 2014. aasta majanduskasvu analüüsi” (COM(2013)0785) ja selle aruande taustaanalüüsi „ELi-sisesed ja -välised rahvusvahelised väärtusahelad”,

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta esimest aruannet „Ühtse turu integratsiooni olukord 2013 – Panus 2013. aasta majanduskasvu analüüsi” COM(2012)0752),

–  võttes arvesse 3. oktoobri 2012. aasta komisjoni teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2012. aasta teatist „Ühtse turu parem juhtimine” (COM(2012)0259),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 24. veebruari 2012. aasta töödokumenti „Ühtse turu tulemuslikkuse suurendamine: iga-aastane valitsemistavade kontroll 2011” (SWD(2012)0025),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse 4. juulil 2013. aastal veebis avaldatud ühtse turu tulemustabelit,

–  võttes arvesse siseturu tulemustabelit nr 26 (veebruar 2013),

–  võttes arvesse 27.–28. juunil 2013. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldusi,

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 29.–30. mai 2013. aasta järeldusi aruka õigusliku reguleerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. märtsi 2013. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 18.–19. veebruari 2013. aasta arutelu 2013. aasta iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja ühtse turu akti kohta,

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta(1) ja komisjoni 8. mail 2013 vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.–25. oktoobri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni ühtse turu akti ja järgmiste sammude kohta majanduskasvuks(2) ning komisjoni 26. septembril 2012. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0066/2014),

A.  arvestades, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsiga juhatati sisse kolmas Euroopa poolaasta tsükkel, mis sisaldab esimest korda aastaaruannet ühtse turu integratsiooni olukorra kohta;

B.  arvestades, et säästva ja kaasava majanduskasvu jaoks on oluline kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel põhineva efektiivse ja hästi toimiva ühtse turu olemasolu;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament taotles ühtse turu samba täielikku kaasamist Euroopa poolaasta tsüklisse;

D.  arvestades, et ühtse turu paremaks juhtimiseks tuleks tagada asjaomaste direktiivide ja määruste parem ja kiirem ülevõtmine ja rakendamine, eriti kui need on seotud kindlaksmääratud peamiste sektoritega;

E.  arvestades, et Euroopa poolaasta raamistikku kuuluvate riiklike reformikavade kvaliteet on sisu, läbipaistvuse ja teostatavuse osas väga erinev;

F.  arvestades, et ühtset turgu tuleks näha tihedas seoses horisontaalsete poliitikameetmetega, nagu tarbija- ja töötajakaitse, sotsiaalsed õigused, keskkond ja säästev areng;

G.  arvestades, et ühtse turu esimese ja teise meetmepaketi näol on tegemist hästi koostatud horisontaalse strateegiaga, millega määrati konkreetsed seadusandlikud ja mitteseadusandlikud meetmed, mis võimaldavad ära kasutada seni kasutamata kasvupotentsiaali ja kaotada ühtse turu toimimist segavad takistused;

H.  arvestades, et komisjon on peamiste valdkondadena, mille kaudu parandada ja tugevdada ühtse turu toimimist, nimetanud teenuste, finantsteenuste, transpordi-, energia- ja digitaalse turu sektorit; arvestades, et nende valdkondade kindlaksmääramise metoodikat tuleks regulaarselt hinnata ja läbi vaadata, võttes arvesse kasvueesmärke ja -väljavaateid ning ka kodanikele, eelkõige tarbijatele, spetsialistidele ja töötajatele vajaliku kaitse pakkumise kriteeriume;

I.  arvestades, et me ei ole Euroopas jõudnud veel internetipõhiste teenuste ja sideteenuste täielikult toimiva ühtse digitaalse turuni; arvestades, et killustatud eeskirjad liikmesriikide tasandil takistavad praegu digitaalteenuste vaba liikumist ja piiriülest e-kaubandust; arvestades, et Euroopa ettevõtted ja avalikud teenistused saavad arenenud IKT teenuste ja rakenduste kasutamisest majanduslikku ja sotsiaalset kasu;

J.  arvestades, et hästi ligipääsetav ja tõhus Euroopa transporditaristu, ambitsioonikas Euroopa tööstuspoliitika ja ühtse energiaturu loomine – eesmärgiga toetada ELi ettevõtete konkurentsivõimet ning tagada kodumajapidamistele ja tarbijatele energia üldine ja taskukohane kättesaadavus – on ELi ühtse turu jaoks hädavajalikud; arvestades, et seetõttu on vaja kindlaks määrata nende valdkondade esmatähtsad tegevused;

Euroopa poolaasta

1.  kordab oma üleskutset komisjonile: tõhustada ühtse turu juhtimist, kehtestades Euroopa poolaasta ühe konkreetse sambana iga-aastase ühtse turu juhtimise tsükli, mis hõlmaks siseturu tulemustabelit, ühtse turu integreerituse aastaaruannet iga-aastase majanduskasvu analüüsi osana, Euroopa Ülemkogu juhiseid liikmesriikidele, riikide tegevuskavasid ühtse turu suuniste rakendamiseks ja konkreetseid riigipõhiseid soovitusi; palub komisjonil võtta täiel määral arvesse ka peamisi majanduskasvu valdkondi, milleks on teenindus-, energia- ja transpordisektor ja digitaalne ühtne turg, samuti ühtse turu esimeses ja teises meetmepaketis sisalduvaid meetmeid;

2.  rõhutab vajadust määratleda ühte turg Euroopa poolaasta kolmanda sambana, et hõlmata reaalmajandusega seotud selgeid prioriteete; on veendunud, et nende prioriteetide määratlemine ja saavutamine on oluline majanduskasvu ergutamiseks ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist takistava lõhe ületamiseks ning tagab samal ajal liikmesriikide majandusliku lähenemise nii euroala sees kui ka väljaspool seda ning ELi tuumik- ja äärealadel;

3.  tuletab meelde oma arvamust, et esimene aruanne ühtse turu integratsiooni olukorra kohta on ebapiisav ja puudulik; on seetõttu kindlalt arvamusel, et tulevastes aruannetes tuleks selgemalt välja tuua konkreetsetes liikmesriikides täheldatavad puudujäägid, anda konkreetsemad suunised võimalike abinõude ning oodatava kasu kohta ning osutada tõhusatele majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise hoobadele ja seega töökohtade loomisele, nii et see kõik kokku oleks konkreetseks vastuseks praegusele sotsiaal- ja majanduskriisile;

4.  hindab positiivselt komisjoni aruannet ühtse turu integratsiooni kohta vaatega 2014. aastale (COM(2013)0785) ja toetab kindlalt komisjoni jõupingutusi ühtse turu integreerimise jätkamiseks Euroopa poolaasta raames; tunnustab asjaolu, et aruanne ühtse turu olukorra kohta 2014. aastal sisaldab mitmeid elemente, mis puudutavad konkreetselt üksikute liikmesriikide võetud meetmeid; on siiski seisukohal, et aruandes ei ole võetud meetmete tulemuslikkust, tehtud edusamme ja tegelikult saavutatud poliitilisi tulemusi kvalitatiivselt hinnatud; nõuab, et töötataks välja analüüsivahend, millega Euroopa poolaasta ühtse turu samba juures mõõta ühtse turu integratsiooni seoses riigipõhiste soovitustega; on seisukohal, et see analüüsivahend oleks täienduseks siseturu tulemustabelile;

5.  on veendunud, et ühtse turu jaoks oluliste seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel on vaja rohkem horisontaalset kooskõlastamist ja järjekindlust; usub, et ühtse turu juhtimisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kõikide sidusrühmade vajadusi ning et sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade tugevam ja varasem kaasamine meetmete väljatöötamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja järelevalvesse on vajalik selleks, et edendada majanduskasvu ja ühtsel turul kodanike õigusi maksma panna;

6.  rõhutab, et enne, kui komisjon ettepaneku vastu võtab, tuleb pidada ulatuslikke konsultatsioone ja viia läbi põhjalikke mõju hindamisi; rõhutab, et komisjoni ettepanekud peavad olema kooskõlas aruka õigusliku reguleerimise ja õigusloome kvaliteedi põhimõtetega ning neis peab olema hinnatud mõjusid VKEdele, samuti peavad need pälvima komisjoni enda mõju hindamise komitee heakskiidu; toonitab veel, et mõju hindamise käigus tuleb hinnata uue õigusakti mõju majanduskasvu võimalustele ja Euroopa konkurentsivõimele;

7.  on seisukohal, et Euroopa poolaasta peaks olema seotud sügavama demokraatliku protsessiga, millesse oleksid suuremal määral kaasatud riikide parlamendid, ning samal ajal tuleks laiendada Euroopa Parlamendi eelisõigusi;

8.  usub, et selle protsessi käigus esitatud riigipõhistes soovitustes tuleks arvesse võtma iga liikmesriigi edusamme ja et ühtse turu õigusaktide rakendamise siseriiklik kord ei pea ilmtingimata järgima „kõigile ühtemoodi” lähenemisviisi, vaid pigem tuleks püüda suurendada võetavate meetmete tulemuslikkust ja parandada tegelikke poliitilisi tulemusi;

9.  soovib, et riigipõhistes soovitustes 2014. aastal algava Euroopa poolaasta tsükli jaoks kajastataks tugevamalt ja rangemalt ühtse turu integratsiooni aruande järeldusi, kui seda tehti 2013. aasta riigipõhistes soovitustes;

10.  leiab, et Euroopa poolaasta kolmanda, ühtse turu integratsioonile pühendatud samba eesmärk peaks olema reaalmajandust stimuleerivate ja taaselustavate esmatähtsate poliitikavaldkondade ja meetmete kindlaksmääramine; on seisukohal, et seda eesmärki on võimalik tulemuslikult saavutada ainult siis, kui kõik ELi institutsioonid seda järjekindlalt jagavad ja toetavad; soovitab seetõttu konkurentsivõime nõukogu tööd korraldada selliselt, et selle keskmes oleks nende reaalmajanduse jaoks oluliste prioriteetide sidumine Euroopa poolaastaga;

Peamised sektorid

11.  on seisukohal, et komisjoni määratud peamised sektorid – teenused, finantsteenused, transport, energeetika ja digitaalne turg – on ühtse turu täieliku integreerimise jaoks otsustava tähtsusega; on ka seisukohal, et uue majanduskasvu saavutamiseks tuleks uuesti käivitada nendele sektoritele keskenduv mõjus ja integreeritud tööstuspoliitika, mis hõlmaks ka jõupingutusi kodanike, sealhulgas tarbijate ja töötajate õiguste tugevamaks kaitsmiseks, samuti teadmistel ja innovatsioonil põhinevat konkurentsivõime mudelit, milles kasutataks ELi stiimuleid, et ergutada investeeringuid ja juurdepääsu rahastamisele, teadus- ja arendustegevust ning kõrghariduse toetamist;

12.  nõuab, et komisjon töötaks välja tõelise Euroopa tööstuspoliitika; on seisukohal, et taasindustrialiseerimine peaks olema liidu valdkonnaülene prioriteet; on seisukohal, et see uus tööstuspoliitika peaks hõlmama ühtse turu eeskirjade jõustamist ja ühtse turu välismõõtme terviklikku strateegiat, kus erilist rõhku pannakse järjekindlale tarbijakaitsepoliitikale ning kapitali ja taristu kättesaadavuse parandamisele, et tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja hõlbustada nende juurdepääsu ülemaailmsetele turgudele;

13.  rõhutab, et kaotades takistused isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise teelt, võimaldab ühtne turg ettevõtetel tegutseda suuremas ulatuses ja aitab sellega suurendada nende suutlikkust rakendada innovatsiooni, investeerida, tõsta tootlikkust ja luua töökohti;

14.  kutsub komisjoni üles esitama üksikasjaliku tegevuskava meetmete kohta, mis on kavandatud selleks, et saavutada täielikult integreeritud ja sisemiselt seotud ühtne energiaturg; rõhutab vajadust tagada tarbijatele läbipaistvad ja võrreldavad energiahinnad ning samal ajal tagada tarbijate, sealhulgas ka haavatavate tarbijate kaitse; rõhutab vajadust teha energiataristusse ulatuslikke investeeringuid ning leiab, et kõik elukondlike teenuste sektorid peavad energiasektori arenguga kaasas käima;

15.  rõhutab, et tähtis on parandada taristut – eelkõige piiriüleseid ühendusi ja koostalitlusvõimet, et tagada ühtse turu hea toimimine; on seisukohal, et ühtne, omavahel ühendatud ja tõhusalt toimiv Euroopa transpordisüsteem on ülimalt tähtis, et kaubad, inimesed ja teenused saaksid ühtsel turul vabalt liikuda; usub, et nende eesmärkide saavutamiseks on tingimata vajalikud täiendavad investeeringud ja kordab, et nende projektide jaoks tuleks võtta kasutusele mitmesuguseid rahastamisvahendeid;

16.  rõhutab, et digitaalteenuseid käsitlevate olemasolevate õigusaktide ja komisjoni tulevaste ettepanekute järjepidev rakendamine võib Euroopal aidata siseturgu täiel määral ära kasutada; nõuab digitaalse ühtse turu jaoks poliitikat, mis muudaks internetipõhised teenused Euroopas konkurentsivõimelisemaks, piiriüleselt paremini toimivaks ja läbipaistvamaks ning tagaks teenuste heal tasemel kättesaadavuse ja tarbijakaitse; rõhutab suunatud investeeringute tähtsust ja märgib, et nn ühendatud Euroopa (Connected Continent) määruse eelnõuga seoses tehtav töö aitab vähendada liikmesriikide vahelisi hinnaerinevusi ja soodustada konkurentsi telekommunikatsiooni sektoris;

17.  nõuab tarbijakaitse tegevuskava, sealhulgas seadusandlike ja programmiliste meetmete nõudlikku rakendamist, et tugevdada tarbijakaitset ja usaldust ühtse turu vastu, tõhustada tarbijate õigusi, ärgitada tavatarbijat vastutustundlikult käituma ja suurendada haavatavate tarbijate kaitset;

18.  on seisukohal, et VKEde lihtsam juurdepääs rahastamisele aitaks leevendada VKEde likviidsusprobleeme ja suurendada nende käibekapitali; väljendab rahulolu selle üle, et komisjoni poolt 2014. aasta majanduskasvu analüüsis ja ühtse turu integratsiooni aruandes seatud prioriteetide hulgas on VKEde alternatiivse rahastamise vormide arendamine kõrgel kohal; toetab kindlalt eesmärki töötada VKEde jaoks välja spetsiaalsed võlakirjad ja eraldi börsiturg, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama praktilisi meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks; toetab ELi tasandil tehtud algatusi, mis täiendavad riikide jõupingutusi mikrokrediidi suurendamiseks ja sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks, sealhulgas selliste arengupankade toetamist, kes annavad madalama intressiga laenu kui kommertspangad; märgib, et eriti oluline on toetada VKEsid programmide COSME ja „Horisont 2020” kaudu;

19.  toonitab, et jaefinantsturu teenuste killustatus takistab tugevalt ühtse turu toimimist, nagu komisjon on rõhutanud oma ühtse turu integratsiooni käsitlevas aruandes, eelkõige seoses pangalaenude väga erinevate intressimääradega, mis mõjutavad tugevalt tarbijaid, majapidamisi ja VKEsid; on veendunud, et need erinevused takistavad tulemuslikku juurdepääsu rahastamisele ja mõjutavad ebasoodsalt reaalmajandust; peab murettekitavaks, et jaefinantsteenuste killustatus ja nõrkus, eriti pangakontode, hüpoteeklaenude, erakogumispensionite ja väärtpaberite puhul, jätab tarbijatele negatiivse mulje;

20.  on seisukohal, et finantsteenuste määrus peaks pakkuma tarbijatele paremat teavet, tõhusamat kaitset ja toimivaid õiguskaitsevahendeid; rõhutab vajadust viia kiiresti ja positiivselt lõpule tarbijate ja jaefinantsteenuste turgu käsitlevate seadusandlike ettepanekutega seotud töö, eelkõige maksekontodega seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu küsimuste lahendamine; on seisukohal, et tuleks esitada uusi ettepanekuid, näiteks konkreetse tarbija maksejõuetusmenetluse kehtestamiseks, et parandada praegust killustatud ja puudulikku korda ning soodustada sel moel erasäästude turvalist investeerimist reaalmajandusse;

21.  peab kahetsusväärseks, et kuigi on kindlaid tõendeid ühtse turu tähtsuse kohta kriisi ületamisel, ei toimi kodanike, eelkõige töötajate ja spetsialistide vaba liikumine Euroopas veel täielikult ning vaja on rakendada tugevamaid meetmeid, et eemaldada seni püsivad tõkked ja soodustada majanduskasvu ning samal ajal tagada kodanikele ja töötajatele nende õigused; rõhutab, et vajalik on siseturu tasakaalustatud areng, mis lähtub majanduslike vabaduste täielikust rakendamisest kooskõlas sotsiaalse turumajanduse põhimõtetega;

22.  tuletab meelde, et ühtse turu meetmepakettide esitamise tsükliline meetod võimaldas ühtse turu arendamise prioriteete regulaarselt kindlaks määrata ja arutada; on seisukohal, et seda meetodit tuleks veelgi parandada ja edasi arendada;

23.  kiidab heaks seadusandlike ettepanekute paketi, mille moodustavad tooteohutuse määrus ja turujärelevalve määrus, ning paketi muu kui finantsalase teabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamise kohta suurte äriühingute ja kontsernide poolt; on seisukohal, et need algatused aitavad parandada tarbijate õigusi, paremini tagada tarbijate tervist ja ohutust, lihtsustada kaupade ja teenustega kauplemist ning edendada konkurentsivõime uut mudelit; palub seetõttu komisjonil teha tihedat koostööd parlamendi ja nõukoguga, et nendes asjades mõistliku aja jooksul kokkuleppele jõuda;

24.  rõhutab kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise direktiivi, riigihangete ja kontsessioonide paketi, vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi ja vaidluste veebipõhise lahendamise määruse reformide osas saavutatud poliitiliste kokkulepete tähtsust; nõuab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid hakkaksid uusi sätteid kiiresti ja täielikult rakendama;

25.  rõhutab, et riigihankeid ja kontsessioone käsitlevad õigusaktid tuleb nõuetekohaselt üle võtta; rõhutab, et riigihanked on üks olulisi majanduskasvu hoogustavaid tegureid, eriti VKEde jaoks; on seisukohal, et selle reformi rakendamine annab hea võimaluse ajakohastada avalikku haldust, kui riigihankeid kasutatakse strateegiliselt innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse huvides ning parandatakse avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja tõhusust, vastates kohaliku ja riigi tasandi valitsuste konkreetsetele vajadustele; leiab, et need on riigihangete ja kontsessioonide eeskirjade edukaks rakendamiseks otsustava tähtsusega tegurid;

26.  on seisukohal, et uued kutsekvalifikatsioonide eeskirjad (direktiiv, mis võeti vastu 2013. aasta novembris ja millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta) on oluline samm töötajate ja spetsialistide vaba liikumise edendamiseks ning eriti noorte tööpuudusega võitlemiseks, kuna nende eeskirjadega nähakse ette ühtne kõrge koolitusstandard ja soodustatakse Euroopa kutsekaardi kasutamist; rõhutab, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi (ja teenuste direktiivi) täielik ja nõuetekohane rakendamine on üks olulisi ELi majanduskasvu hoogustavaid tegureid; on samas seisukohal, et on vaja reguleeritud kutsealade reformi, et anda noortele parem juurdepääs nimetatud kutsealadele ja luua dünaamilisem turg, mis annab tarbijatele vajalikke tagatisi;

Juhtimise vahendid

27.  võtab teadmiseks komisjoni poolt parlamendi 7. veebruari 2013. aasta resolutsioonile antud vastuse seoses nõutud seadusandliku ettepaneku õigusliku alusega, mis sisaldaks nimetatud resolutsioonis loetletud elemente; on seisukohal, et resolutsioonis esitatud konkreetsed soovitused sisaldavad endiselt väärtuslikke ideid ühtse turu parema juhtimise kohta;

28.  võtab teadmiseks ühtse turu integratsiooni aruande teise väljaande (COM(2013)0785) muudetud ülesehituse; on rahul, et komisjon on sellega reageerinud parlamendi 7. veebruari 2013. aasta resolutsioonis esitatud nõudmistele; märgib, et mitmed selles resolutsioonis nimetatud meetmed on juba aidanud paremini rakendada ja jõustada ELi õigusakte ning muu hulgas korrektsemalt kasutada projekti „EU Pilot”;

29.  hindab positiivselt internetipõhist ühtse turu tulemustabelit ning eelkõige – seoses siseturu toimimise jaoks oluliste ELi õigusaktide rakendamisega – liikmesriikide tulemuste visuaalset ja informatiivset esitust selles tabelis; on seisukohal, et internetipõhine tulemustabel peaks olema kättesaadav kõigis liidu keeltes, et hõlbustada kõigi Euroopa Liidu kodanike arusaamist ühtse turu tsüklist ja nende endi võimalikust aktiivsest osast selles;

30.  on seisukohal, et tuleks teha jõupingutusi, et muuta liikmesriikides liidu õigusaktide rakendamine ja ühetaoline kohaldamine läbipaistvamaks; märgib, et ülevõtmise tähtaegu ületatakse keskmiselt üheksa kuu võrra ning üha rohkem on neid direktiive, mille ülevõtmine hilineb kaks aastat või enam; on seisukohal, et iga direktiivi peaks üle võtma ühtselt ja kõik ülevõtmise meetmed tuleks vastu võtta selliselt, et need kajastaksid liidu tasandil saavutatud kompromisse;

31.  on aga seisukohal, et ainult kvantitatiivne statistika ühtse turu õigusaktide rakendamise kohta ei ole piisav ja et on vaja keskenduda õigusaktide rakendamise kvaliteedile liikmesriikides, hinnates seda Euroopa tasandil ühtse turu sektorite jaoks välja töötatud konkreetsete peamiste näitajate alusel;

32.  tunnustab aruannet „ELi-sisesed ja -välised rahvusvahelised väärtusahelad”, mis on positiivne näide konkreetsete näitajate kasutamise kohta, et hinnata ühtse turu integratsiooni, pöörates erilist tähelepanu ELis levinud tootmissüsteemidele; on seisukohal, et toetades edasisi algatusi piiriüleste tarneahelate arendamiseks saab kiiremini kõrvaldada ammust ajast ühtse turu lõplikku väljakujundamist takistavaid tõkkeid, samuti aitaks see tõsta Euroopa ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet maailmamajanduses;

33.  väljendab rahulolu selle üle, et keskmine õigusaktide ülevõtmata jätmise määr on langenud 0,6%ni; rõhutab, et isegi väike mahajäämus mõnes olulises poliitikavaldkonnas võib mõjuda väga kahjulikult tarbijate ja äriühingute võimalustele ja seega kogu Euroopa Liidu majandusele;

34.  peab taunitavaks rikkumismenetluste liiga pikka keskmist kestust ning eelkõige tõsiasja, et teenustega seotud juhtumite menetlemine kestab kõige kauem (keskmiselt 49,8 kuud); on seisukohal, et rikkumismenetlused on toonud ilmsiks mitmeid piiranguid, mis takistavad ühtse turu sätete rakendamise ja kohaldamise puudujääkide kiiret kõrvaldamist; kutsub liikmesriike üles tegema komisjoniga tulemuslikumat koostööd, et lahendada juhtumeid kiiremini, ning palub, et komisjon jätkaks riikide nende meetmete tõrjumist, mis kahjustavad ühtset turgu;

35.  on seisukohal, et rikkumismenetlus peaks olema viimane võimalus, mis võetakse kasutusele siis, kui on tehtud katseid olukorda koordineerida ja parandada, ning et komisjon peaks seepärast soodustama projekti „EU Pilot” ja muude menetluste kasutamist, enne kui liikmesriik Euroopa Kohtusse kaevata; nõuab peale selle, et tehtaks kõik, mis võimalik, et tagada rikkumismenetluste tulemuslikum kasutamine juhtudel, kui on rikutud liidu õiguse sätteid ühtse turu valdkonnas, ning et liikmesriigid ja Euroopa Ülemkogu jätkaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu tulevaste läbivaatamiste raames rikkumismenetluste edasiarendamist;

36.  toetab komisjoni tegevust riikide asutuste koostöö parandamiseks seoses ühtse turu toimimisega; jagab seisukohta, et alaline IT-mehhanism, mis lihtsustab asjakohase teabe vahetust, võiks olukorda märkimisväärselt parandada, kuna paar korda aastas kohtuv ekspertide rühm ei ole ilmselt sobiv viis sellise esmatähtsa küsimusega tegelemiseks;

37.  rõhutab taas, kui tähtis on siseturu infosüsteemi (IMI) nõuetekohane toimimine, kuna hiljuti sai see süsteem kohase õigusliku aluse ja praegu laiendatakse seda uutele poliitikavaldkondadele ja sektoritele; kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti sellest, kuidas toimib masintõlke vahend, mis võeti kasutusele riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise suhtluse hõlbustamiseks;

38.  kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult digitaalarengu tegevuskavas ette nähtud meetmeid ja suurendama jõupingutusi avaliku halduse ajakohastamiseks – muu hulgas e-valitsuse, e-tervishoiu, e-arvete ja e-hangetega seotud meetmete kiire rakendamisega – eesmärgiga pakkuda kodanikele ja ettevõtetele kogu Euroopas rohkem ja paremaid digitaalteenuseid, vähendada kulusid ja suurendada avaliku sektori tõhusust;

39.  märgib, et probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT on endiselt alakasutatud; palub liikmesriikidel tagada, et SOLVITi võrgule ja ühtsetele kontaktpunktidele eraldataks piisavalt vahendeid, nagu nõutakse teenuste direktiivis; palub komisjonil ja liikmesriikidel astuda täiendavaid samme, et levitada ettevõtete ja ettevõtjate seas teavet nende vahendite kättesaadavuse kohta; on ka seisukohal, et liikmesriigid peaksid algatama tõhusama ja ulatuslikuma parimate tavade vahetamise;

40.  võtab teadmiseks, et pidevalt suureneb portaalide „Sinu Euroopa” ja „Teie Euroopa Nõuanne” kasutamine – need portaalid peaksid andma vajalikku teavet kõikidele Euroopa Liidus liikuvatele inimestele;

41.  hindab positiivselt 2013. aasta 23. septembrist 23. oktoobrini väldanud ühtse turu kuud, mis tõi kokku Euroopa kodanikke, poliitikakujundajaid, eksperte ja ELi juhte, kes internetiaruteludel ja riikides korraldatud asjakohastel üritustel arutasid ühtse turuga seotud edusamme, lahendamist vajavaid probleeme ja tulevikuplaane, ning palub komisjonil osalejate esitatud mureküsimusi ja ettepanekuid tõsiselt arvesse võtta; palub, et komisjon hindaks selle 2013. aasta ürituse formaati ja tulemuslikkust, sealhulgas selle jõudmist kodanike, ettevõtete ja tarbijateni, ning annaks neile reaalse võimaluse aidata ühtset turgu kujundada;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0054.
(2) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 72.
(3) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 51.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika