Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2013)0150),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (COM(2013)0462),

–  võttes arvesse OECD kõrgetasemelisi põhimõtteid, mis käsitlevad pikaajaliste investeeringute rahastamist institutsionaalsete investorite poolt,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (COM(2008)0394), milles tunnustatakse VKEde keskset rolli ELi majanduses ning mille eesmärk on tugevdada VKEde rolli ja edendada nende majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali, leevendades mitmeid probleeme, mida peetakse VKEde arengut takistavateks,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (COM(2011)0078) ja Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni samal teemal(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL(3) alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010,

–  võttes arvesse läbirääkimisi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0065/2014),

A.  arvestades, et komisjoni sõnul on kommertspangad ELis rahastamise peamine allikas, pakkudes rohkem kui 75 % finantsvahendusest;

B.  arvestades, et ülemaailmne finantskriis ja riigivõlakriis ELis on nõrga makromajandusliku keskkonna tõttu märkimisväärselt takistanud finantsvahenduse protsessi ning Euroopa finantssektori võimet suunata sääste pikaajaliste investeerimisvajaduste rahuldamisse;

C.  arvestades, et avaliku sektori investeeringutel on keskne roll pikaajaliste investeeringute edendamisel; arvestades, et komisjoni hiljutistest uuringutest(4) lähtuvalt on eelarve konsolideerimise poliitikal olnud väga tõsine mõju pikaajalistele investeeringutele selle ülekanduva mõju ja positiivse fiskaalkordaja olemasolu tõttu, eelkõige siis, kui poliitikat on koordineeritud ELi tasandil;

D.  arvestades, et ELi rahvusvahelised konkurendid, nagu USA või Jaapan, on säilitanud avaliku sektori investeeringute kõrge taseme, samal ajal kui ELi poliitikasuundade tulemusel on sellised investeeringud väga madalal tasemel;

E.  arvestades, et nii era- kui ka institutsionaalsete investorite seas püsib usalduse puudus ja kõrge riskikartlikkuse tase;

F.  arvestades, et madala intressiga keskkond ja madalad kasvuprognoosid, vähemalt lähitulevikuks, ning majanduslik ebakindlus on märkimisväärselt vähendanud pikaajalise rahastamise pakkumist ning ka riskivalmidust pikaajaliste projektide suhtes;

G.  arvestades, et avaliku sektori piiratud rahalised vahendid liikmesriikides on pärssinud avaliku sektori suutlikkust investeerida infrastruktuuri;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament on rohkem kui ühel korral palunud, et koostataks seadusandlik akt ettevõtete restruktureerimise kohta (nagu seda paluti juba 2013. aasta jaanuaris), et võimaldada ettevõtjatel teostada pikaajalist planeerimist;

I.  arvestades, et üldise töötuse ja eelkõige noorte töötuse suurenemine on endiselt peamine tegur, mis kujutab ohtu majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele ELi tasandil;

Põhjendused

1.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle alustada laiaulatuslikku arutelu selle üle, kuidas edendada pikaajalise rahastamise pakkumist ning parandada ja mitmekesistada finantsvahenduse süsteemi ELis tehtavate pikaajaliste investeeringute puhul; rõhutab siiski, et võimalikult kiiresti on vaja teha konkreetseid edusamme, et käivitada taas pikaajaliste investeeringute tegemine ja töökohtade loomine ELis; rõhutab, et pikaajalise rahastamise mõiste peaks olema tasakaalustatud ja hõlmama stabiilsete kohustuste olemasolu, et hallata pikaajalisi varasid ilma ülemäärase likviidsuse riskita;

2.  rõhutab, et pikaajalised investeeringud peavad olema kooskõlas reaalmajanduse vajadustega, et tagada vajalik alus püsivaks ja jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja sotsiaalseks heaoluks, mis on vajalikud konkurentsivõimelise, jätkusuutliku, sotsiaalselt kaasava ja innovatiivse ELi saavutamiseks;

3.  võtab teadmiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil esinevate asjaolude eripära ning nõuab tõhusat koostööd ELi institutsioonide, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike asutuste vahel, et aidata kaasa riikidevahelistele projektidele ja pikaajalise investeerimise kultuuri loomisele kogu ELis;

4.  rõhutab, et pikaajalised investeeringud peavad olema kooskõlas majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, 2012. aasta tööstuspoliitika ajakohastuse, algatuse „Innovatiivne liit” ning Euroopa ühendamise rahastu eesmärkidega;

5.  rõhutab, et koolitus- ja hariduskulusid tuleks käsitleda pikaajaliste investeeringutena;

6.  märgib, et majanduse suutlikkus pakkuda rahastamist pikaajalistele investeeringutele sõltub avaliku ja erasektori nõudlusest, mis mõlemad on ELis väga madalad, selle investeerimiskultuurist ning selle võimest luua rahastamisvõimet ning tõmmata ligi ja säilitada kodumaiste ja välismaiste otseinvesteeringute kapitali;

7.  toonitab, et pikaajalistel investeeringutel on vastutsüklilistest investeeringutest tulenevalt otsustav tähtsus finantsturgude stabiliseerimisel ning need edendavad seega jätkusuutlikku majanduskasvu;

8.  märgib, et ELis on pankade osa pikaajalises rahastamises suurem kui 75 %, mis tekitab märkimisväärse sõltuvuse sellest rahastamisallikast, samal ajal kui USAs tuleb pankadelt vähem kui 20 % kogu pikaajalisest rahastamisest ja suur enamus sellest saadakse hästi arenenud kapitaliturgude kaudu;

9.  märgib, et ELi finantssüsteem muutub vastupanuvõimelisemaks, kui on olemas laiem valik mittepanganduslikke rahastamisallikaid ja finantsinstrumente, mis rahuldavad säästjate vajadusi ja äriühingute pikaajalise rahastamise vajadusi;

10.  märgib, et ELi kliima- ja energiavaldkonna eesmärkide saavutamiseks tuleb varade allokeerimist suunata pikaajaliste roheliste investeeringute poole;

11.  toonitab, et eelarve konsolideerimine on avaliku sektori eelarvete puhul prioriteet, et tagada ja taastada vastavus stabiilsuse ja kasvu paktile ning kahe seadusandliku ettepaneku paketile; toetab seetõttu algatust, mille eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid pikaajalise rahastamise valdkonnas;

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu takistused

12.  märgib, et avaliku sektori rahastamist piirab aeglane majanduskasv, halb avaliku sektori eelarve haldamine ja riigiabi andmine finantseerimisasutuste päästmiseks;

13.  märgib, et mõnel riigil esineb tõsiseid takistusi kapitaliturgudele pääsul või nende puhul isegi keeldutakse neile turulepääsu võimaldamisest, sest nad on viimastel aastatel jõudnud ülemäärasele võlatasemele, samas kui kapitaliturud olid hiljutise kriisi peamine põhjus; märgib lisaks, et VKEde jaoks on juurdepääs kapitalile paljudes liikmesriikides väga keeruline, sest kommertspangad on üksnes valmis andma suuri laene liiga karmidel tingimustel;

14.  märgib, et mõned pangandus- ja kindlustussektori investorid peavad kohandama oma ärimudeleid muutuvatele ja karmistatud regulatiivsetele nõuetele; juhib tähelepanu asjaolule, et need nõuded peaksid tugevdama reaalmajanduse rahastamist ning peaksid panustama ELi üldistesse eesmärkidesse, mille sihiks on jätkusuutlik, kaasav ja arukas majandus;

15.  märgib, et investorid võivad loobuda teatavatesse sektoritesse investeerimisest ka regulatiivsete muudatuste ohu tõttu, mis võivad oluliselt muuta projekti majandustegureid;

16.  palub komisjonil koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hinnata kapitaliturge ja üldiselt ühiskonda ohustavaid süsteemseid riske, mis tulenevad põletamatute süsinikuvarade ülejäägist; palub komisjonil esitada aruanne selle hinnangu kohta oma rohelise raamatu järelmeetmena;

17.  märgib, et praegused ELi pankrotiseadustikud on killustatud ning võivad teatavatel juhtudel takistada piiriüleseid investeeringuid ja piirata investorite võimalust saada oma kapital tagasi juhul, kui projekt ebaõnnestub; hoiatab, et vältida tuleb investorite kaitsega seotud järeleandmiste võidujooksu; tunnistab, et pankrotialaste normide kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse;

Alternatiivsed rahastamismehhanismid

18.  märgib, et kommertspangad jäävad tõenäoliselt peamiseks rahastamisallikaks ja et liikmesriikide jaoks on väga oluline luua uusi allikaid, et täiendada olemasolevaid mehhanisme ja täita rahastamislünk ning samal ajal tagada asjakohane reguleeriv ja järelevalveraamistik, mis vastab reaalmajanduse vajadustele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et viimase kahekümne aasta jooksul on avalik pakkumine ELis kahanenud, takistades kasvu, töökohtade loomist, innovatsiooni ja stabiilsust; märgib, et börsil noteeritud VKEde arvele läheb märkimisväärne osa kõikidest ELis loodud töökohtadest, ning peab kahetsusväärseks negatiivseid tagajärgi, mis tulenevad sellistele äriühingutele kapitalialaste piirangute seadmisest nende kasvu etapil;

19.  teeb ettepaneku kaaluda ELi eelarves investeeringute jao loomist;

20.  väljendab heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle, mis käsitleb pikaajalisi investeerimisfonde; märgib, et nende kavandatud omadused tähendavad, et need teenivad peamiselt institutsionaalseid investoreid; juhib tähelepanu sellele, et sobivaid investeerimisvahendi mudeleid pakub ka ELi alternatiivsete investeerimisfondide, riskikapitali ja sotsiaalsete investeerimisfondide kord;

21.  toonitab uute innovatiivsete finantsinstrumentide tugevdatud rolli kõikides tegevusvaldkondades ning kogu rahastamises, mis on hõlmatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; rõhutab, et finantsinstrumentide olulisus ühtekuuluvuspoliitikas kasvab, võttes arvesse reaalmajandusse investeerimiseks antavate laenude vähest kättesaadavust; palub komisjonil tagada uute kasutuskõlblike finantsinstrumentide õiguslik selgus ja läbipaistvus ning luua tugevamad seosed Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenuandmisvõimalustega;

22.  palub komisjonil teha ettepanek vähem likviidsete investeerimisfondide tõhustatud Euroopa raamistiku kohta, et suunata eramajapidamiste lühiajalist likviidsust pikaajalistesse investeeringutesse ja pakkuda täiendavat pensionilahendust;

23.  julgustab ELi-EIP projektivõlakirjade algatusega seotud sidusrühmi seda edasi arendama, et suurendada suuremahuliste Euroopa infrastruktuuriprojektide rahastamist transpordi-, energia- ja infotehnoloogia sektoris; kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikke projektivõlakirjade algatusi, mis toetuksid tagatisskeemidele; tuletab meelde, et avaliku sektori tagatisi tuleks anda ainult rangetel tingimustel, mille eesmärk on tagada avalike hüvede piisav pakkumine;

24.  usub, et avaliku ja erasektori partnerlused võivad olla tulemuslikud ja kulutõhusad vahendid, millega hõlbustada avaliku ja erasektori koostööd teatavate investeeringute puhul, eriti seoses infrastruktuuriprojektidega; märgib suurt vajadust kõrgel tasemel erialateadmiste järele, et võimaldada selliste projektide nõuetekohast väljavalimist, hindamist, kavandamist, pikaajalist planeerimist ja rahastamiskorra kehtestamist;

25.  on veendunud, et pikaajalised avaliku sektori investorid (riiklikud, piirkondlikud või mitmepoolsed arengupangad ja riiklikud finantseerimisasutused) kujutavad endast tugevaid vahendeid, millega stimuleerida erainvesteeringuid, et võimaldada VKEde puhul juurdepääsu rahastamisele ning kiirendada pikaajalist rahastamist laiema avaliku huvi valdkonda kuuluvate ja strateegilise tähtsusega ettevõtjate puhul, eelkõige nende puhul, kes lisaksid väärtust avaliku poliitika majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja keskkonnakaitsega seotud eesmärkidele; rõhutab soovitavate pikaajaliste investeeringute eesmärkide ja nende lihtsustamise mehhanismide aruandekohusluse, läbipaistvuse ja demokraatliku isevastutuse olulisust;

26.  palub komisjonil järelmeetmete dokumendis uurida ja arendada ühtset lähenemisviisi selliste üldist huvi pakkuvate projektide pikaajalise hindamise suhtes, mis saavad ELi ja riiklikul tasandil toetust avalikest vahenditest;

27.  kutsub liikmesriike üles looma asjakohaseid võrgustikke koostööks ja teabevahetuseks ning riiklikke või piirkondlikke pikaajalisi avaliku sektori investoreid, kes võiksid õppida juba loodud asutuste parimatest tavadest; toonitab sellega seoses, et sellised riiklikud või piirkondlikud arengupangad, mis on sageli üles ehitatud koostööle, on jätkanud usaldusväärse rahastamise pakkumist piirkondlikele ja kohalikele majandustele praeguse kriisi ajal; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma toetust sellist tüüpi finantseerimisasutustele;

28.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas toetada liikmesriike, kes vajavad rahalist ja tehnilist abi oma pikaajaliste riiklike ja piirkondlike avaliku sektori investorite loomiseks, ning uurima võimalust kasutada ELi tagatismehhanismi pikaajaliste riiklike avaliku sektori investorite jaoks;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima agregeerimis- ja ühiskasutusse andmise meetodite potentsiaali vahenditena, millega parandada väiksemamahuliste sotsiaalsete ja muude infrastruktuuriprojektide väljavaateid vajalike investeeringute ligimeelitamiseks;

30.  märgib ühisrahastamise kiiret kasvu ja usub, et see võib tuua kaasa uusi võimalusi; rõhutab siiski, et tuleb säilitada investori kaitse ja läbipaistvus;

31.  on veendunud, et institutsionaalsed investorid – kindlustusandjad, pensionifondid, pereettevõtted, usaldusfondid ja heategevusfondid – on nende ärimudelite pikemat ajalist perspektiivi arvestades sobivad ja usaldusväärsed pikaajalise rahastamise pakkujad; rõhutab, et nende institutsionaalsete investoritega seotud asjakohaseid järelevalve- ja usaldatavusnõudeid tuleb täpsustada ja kalibreerida, et edendada pikaajalisi investeeringuid aruka, jätkusuutliku ja kaasava reaalmajanduse saavutamiseks;

32.  rõhutab, et parandada tuleb juurdepääsu kapitaliturgudele uute rahastamisallikate abil, nagu esmased avalikud pakkumised, ühisrahastamine, vastastikune laenamine ja (tagatud) võlakirjad, või uute turusegmentide abil; kutsub ELi üles tegema ülevaateid edukatest riiklikest algatustest ja tuginema neile, et tuvastada esmaste avalike pakkumiste takistused ja kõrvaldad need; toetab finantsinstrumentide turgude direktiivis turgude all VKEde kasvuturgude klassifikatsiooni kasutuselevõttu; palub komisjonil toetada nende arengut prospektidirektiivi läbivaatamise kaudu; kutsub ühtlasi komisjoni üles kaaluma direktoraatidevahelist lähenemisviisi, et uurida, kuidas on võimalik tõhustada avalikke turge VKEde jaoks ning kuidas saab finantsteenuste tegevuskava direktiividega mitmekesistada investorite kogumit;

33.  julgustab tegema reguleerimisalaseid jõupingutusi, millega tagatakse varade kvaliteetne väärtpaberistamine ning välditakse samal ajal suure keerukuse, liigse edasiväärtpaberistamise ja rohkem kui kolme seeriaga struktuure; märgib, et seotud riskide osas on ruumi täiendavale standardimisele ja läbipaistvusele; kutsub komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles jälgima tähelepanelikult Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni ja finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) väärtpaberistamise töörühma tööd ja selles aktiivselt osalema; märgib järjepideva lähenemisviisi puudumist ning nõuab seetõttu üldise reguleeriva raamistiku väljatöötamist ja „kvaliteetse väärtpaberistamise” määratlemist; on seisukohal, et kvaliteetsel väärtpaberistamisel võib olla kasulik roll nii pikaajaliste kui ka lühiajaliste varade finantsvahenduses ning see võib olla kasulik väikese ja keskmise suurusega laenuvõtjatele;

34.  märgib, et väärtpaberistamine oli üks kriisi põhjustanud teguritest, sest pikaajaline vastutus riskide eest oli väärtpaberistamise ahelas hajutatud; kutsub seetõttu komisjoni üles tugevdama ka edaspidi nii pangandussüsteemi, mis hõlmab ka ühistupankasid ja avalik-õiguslikke hoiupankasid, ning pankade võimalust saada pikaajalist refinantseerimist nende pikaajaliste investeeringute katteks;

35.  väljendab heameelt Euroopa Investeerimisfondi krediidikvaliteedi parandamise toimingute ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi üle, mille eesmärk on VKEdele täiendava rahastamise loomine;

36.  palub komisjonil vähendada tarbetut haldus- ja regulatiivset koormust ning võtta eelkõige arvesse VKEde ja ettevõtjate eripära; tunneb heameelt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) ja Horisont 2020 programmi vastuvõtmise üle; märgib, et finantsturgude killustatus on muutnud VKEde sektori rahastamise raskemaks ja koormavamaks;

37.  soovitab, et EIP asutaks VKEde rahastamise eriharu koos spetsiaalselt kohandatud laenutingimustega;

38.  võtab teadmiseks komisjoni nõudmise kasutada börsivälist või riskikapitali, mida reguleeritakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiviga ja määrusega Euroopa riskikapitalifondide kohta, alternatiivse rahastamisallikana, eelkõige asutamis- ja kasvuetapis äriühingute puhul; märgib, et praegu on maksude puhul levinud tugev suundumus, millega soodustatakse laenurahastamist; on veendunud, et riskikapitaliettevõtted ja börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad ettevõtted saavad pakkuda väärtuslikku mitterahalist toetust, sealhulgas konsultatsiooniteenuseid, finantsnõu, turundusstrateegiaalast nõu ja koolitust; kutsub komisjoni üles hindama ka niisuguste ettevõtete rolli ELi majanduse rahastamises; kutsub komisjoni üles töötama selle nimel, et kõrvaldada kogu aktsiakapitaliga seotud kallutatus eri riikide majanduses, Euroopa majanduses ja maailmamajanduses;

Regulatiivne keskkond

39.  toonitab, et investorisõbralik ärikliima koos tugeva suunatusega tehnoloogia arengule on eeltingimus selleks, et muuta EL atraktiivseks sihtkohaks välismaistele otseinvesteeringutele; rõhutab vajadust ergutada kapitali vaba liikumist nii ELis kui ka ELi ja kolmandate riikide vahel, nii et ELil oleks juurdepääs ülemaailmsele kapitali kogumile; märgib sellega seoses eelkõige, kui oluline on tagada, et alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi rakendamine toimub viisil, mis soodustaks välisinvesteeringute tegemist ELis;

40.  on seisukohal, et investorite jaoks on oluline, et neil oleks võimalik valida paljude atraktiivsete investeerimistoodete vahel, et nad saaksid mitmekesistada oma investeeringut;

41.  rõhutab vajadust eemaldada investorite käitumisest liigne lühiajalisus ning liikuda ELis pikaajalisi investeeringuid soodustava vastutustundliku investeerimiskultuuri suunas;

42.  rõhutab vajadust edendada ühist arusaama, et finantsstabiilsus ja kasv ei ole teineteist välistavad, vaid pigem teineteisest sõltuvad, ning need moodustavad olulise aluse, millele rajada investorite usaldus pikas perspektiivis ja millega seda tõhustada;

43.  rõhutab finantshariduse ja investorite mõistmise olulisust ELi pikaajaliste investeeringute kultuuri loomisel ning rõhutab, kui oluliseks võib sellega seoses osutuda ELi tasandil toimuv reguleerimine;

44.  rõhutab, et järjepidev reguleeriv raamistik ja õiguskindlus on toimiva finantsteenuste ühtse turu jaoks vältimatud; usub, et praegust ja tulevast reguleeriva süsteemi reformi tuleks hoolikalt hinnata ning nende tagajärgi tuleks tähelepanelikult jälgida; palub komisjonil ja liikmesriikidel kiirendada pangandusliidu edendamist, et vähendada finantsturgude killustatust; kutsub komisjoni üles kujundama välja teenuste ühtne turg, et oleks võimalik rakendada selle kogu potentsiaali;

45.  nõuab pikaajalise osaluse tõhustamiseks stiimulite rakendamist, milleks on näiteks täiendav hääleõigus nõukogudes, lisaaktsiad või suuremad dividendid;

46.  kutsub komisjoni üles hindama hoolikalt juba lõpule viidud ja käimasoleva pikaajaliste investeeringutega seotud finantsvaldkonna reguleerimise kumulatiivset mõju;

47.  tunneb heameelt Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavate läbirääkimiste arengu üle; märgib nende läbirääkimiste olulisust selliste poliitikavaldkondade ja meetmete tugevdamisel, mille eesmärk on suurendada USA-ELi investeeringuid toetamaks töökohtade loomist, jätkusuutlikku majanduskasvu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet;

48.  on veendunud, et kõikidesse seadusandlikesse ettepanekutesse asjaomase finantsteenuste reguleerimise kohta tuleks lisada konkreetne pikaajalise rahastamise mõjuhinnang;

49.  toetab komisjoni poolt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele esitatud nõuet uurida teatavate kapitalinõuete sätete võimalikku kalibreerimist Solventsus II korra alusel, et vältida pikaajalise rahastamise võimalikke takistusi; palub komisjonil teostada kavandatavate kalibreerimiste teemal täieulatuslikku konsulteerimist ja täiendavalt muuta kehtivaid õigusakte;

50.  kordab oma nõudmist, et ettepanekus võtta vastu määrus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta määrataks esmatähtsatele transpordi, energia ja kommunikatsiooni infrastruktuuri projektidele seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidele asjakohane riskikaal; on seisukohal, et tulevastes õigusaktides tuleks võtta arvesse pikaajaliste investorite nõudmisi, hinnata finantsvara riski, võttes arvesse kohustuste laadi ja kestust, ning tunnustada stabiilsete kohustuste positiivset mõju;

51.  julgustab komisjoni püüdlema tõhustatud rahvusvahelise koostöö ja lähenemise poole pikaajaliste investeeringute valdkonnas, jätkates ülemaailmset dialoogi nii G20 kui ka FSB tasandil;

52.  usub, et investeeringud pikaajalistesse varadesse nõuavad põhjalikke teadmisi ja hinnanguid nendega seotud pikaajaliste riskide kohta; rõhutab seetõttu, et investoritel on vaja põhjalikke teadmisi ja head riskijuhtimist, et kaitsta pikaajalisi kohustusi;

53.  on veendunud, et pikaajaliste eesmärkidega kooskõlas olevad usaldusväärsed raamatupidamispõhimõtted, mida kohaldatakse institutsionaalsete investorite suhtes, näiteks üleminek kliimasõbralikule majandusele, võivad suurendada finantsteabe järjepidevust ja läbipaistvust ning peaksid süsteemselt kajastama majanduslikku lähenemisviisi, mida kasutavad pikaajalised investorid; rõhutab siiski, et kõnealuste raamatupidamispõhimõtete rakendamine ei tohi tuua kaasa stiimulite loomist protsüklilistele strateegiatele; nõuab tungivalt, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu võtaks arvesse protsüklilisuse riski oma turuhinnas hindamise ja mudelipõhise hindamise tavade läbivaatamisel ning tunnustaks oma kontseptuaalse raamistiku läbivaatamisel usaldatavusnõuetele vastavuse keskset tähtsust; on veendunud, et suurte äriühingute kohta selge ja standarditud mittefinantsteabe avaldamine võib suurendada läbipaistvust ja edendada investorisõbralikumat kliimat;

54.  julgustab komisjoni jälgima tähelepanelikult G20 tööd seoses ettepanekutega luua mitmepoolne investeerimisraamistik, millega kehtestatakse miinimumstandardid ja muudetakse teatavaid pikaajalist investeerimist käsitlevaid õigusakte ning õiglasel väärtusel põhinevaid raamatupidamispõhimõtteid, et tegeleda lühiajalise kõikumise ja volatiilsuse probleemiga ning edendada seega piiriüleseid investeeringuid;

55.  on veendunud, et tungivalt on vaja usaldusväärset maksukeskkonda, millega ennetatakse pikaajaliste investeeringute tegemise takistusi; märgib, et teatavad maksustiimulid ja -soodustused võivad olla investeeringute edendamise keskse tähtsusega vahendid; ergutab vahetama parimaid tavasid ning rõhutab, et siseturg nõuab liikmesriikide maksupoliitika läbipaistvust ja paremat koordineerimist, et hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ja vältida nii topeltmaksustamist kui ka kahekordset maksustamata jätmist; ergutab liikmesriike ja komisjoni hindama võimalust pakkuda säästvate infrastruktuuriprojektide tulude puhul maksualaseid eeliseid või muid maksustiimuleid ja -soodustusi, et edendada pikaajalisi investeeringuid;

56.  palub liikmesriikidel koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega vaadata läbi oma eelarve planeerimise vahendid ning töötada välja ja avaldada oma riiklikud infrastruktuurikavad, et anda investoritele ja muudele sidusrühmadele üksikasjalikku teavet ning võimaldada rohkem kindlust ja tulevikku suunatud planeerimist seoses tulevaste projektidega; palub komisjonil võimaldada liikmesriikidel töötada välja vahendid infrastruktuuriprojektide andmete standardimiseks ja nende kättesaadavaks tegemiseks keskse andmebaasi kaudu;

57.  usub, et stabiilne ja sektoripõhine reguleeriv raamistik on hädavajalik kontsessiooni valdajate jaoks, kes käitavad transpordiinfrastruktuuri suuri osasid ilma rahastamiseta riiklikest vahenditest, sest see võimaldab neil asjakohaste tasude määramise eeskirjade kohaldamise abil saada vajaliku rahastamise, oma kulutused pikas perspektiivis tagasi teenida ja tagada piisav investeerimistulu;

58.  kutsub komisjoni üles hindama liikmesriikide maksustiimulite mõju pikaajalisele rahastamisele ja säästvale energiavarustusele üleminekule ning tuvastama parimad tavad eristuse tegemisel roheliste investeeringute madalamate kapitalikulude ja niisuguste investeeringute kõrgemate kapitalikulude vahel, mida tehakse projektidesse, mis ei ole kooskõlas säästvale energiavarustusele üleminekuga;

59.  palub, et VKEdele antaks eelisjuurdepääs Euroopa pikaajalistele investeerimisfondidele (ELTIFid), sest nad moodustavad ELis majanduskasvu ja töökohtade loomise selgroo; on seisukohal, et sellise juurdepääsuga peaks kaasnema ka taotlusmenetluste lihtsustamine; toonitab, kui tähtis on tagada äriühingu kogu tegevustsükli jooksul kergem juurdepääs rahastamisele, et luua ja säilitada püsivaid kvaliteetseid töökohti;

60.  palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada pensionifonde tegema sotsiaalselt vastutustundlikke investeerimisotsuseid, mis on kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega, sealhulgas asjakohaste OECD ja ÜRO suuniste ja põhimõtetega; tuletab meelde, et komisjoni kava vaadata läbi tööandjapensionide kogumisasutuste tegevust ja järelevalvet käsitlev direktiiv ei tohi takistada pikaajalist jätkusuutlikku rahastamist;

61.  rõhutab vajadust parema finantsvaldkonna reguleerimise ja finantsjärelevalve järele, et kaitsta töötajaid, maksumaksjaid ja reaalmajandust tulevaste turutõrgete eest;

62.  palub komisjonil tugevdada seoses kohandatud laenude ja tagatisskeemide väljatöötamisega oma teabevahetust ja suhet EIPga; ergutab EIPd tegema tihedat koostööd liikmesriikide ja piirkondadega nendepoolsel uute innovatiivsete finantsinstrumentide rakendamisel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu ning jätkama nende sotsiaalmajandussektorile suunatud investeerimisstrateegia toetamist; palub lisaks EIP-l kaaluda ka suurema paindlikkuse võimalust selliste kohandatud laenude ja muude seotud skeemide suuruse ja eeskirjade kindlaksmääramisel, et need sobiksid võimalikult hästi kokku Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu pakutavate finantsinstrumentidega, eriti seoses noorte ettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete asjakohase rahastamisega;

o
o   o

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 102. (2) ELT L 115, 25.4.2013, lk 1. (3) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1. (4) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2013/pdf/ecp506_en.pdf