Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2001. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse Euroopa raamistikku propageeriva rohelise raamatu järelmeetmete kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 2003. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Äriühinguõiguse ajakohastamine ja äriühingute juhtimise parandamine Euroopa Liidus – edasimineku kava” (COM(2003)0284) (äriühingujuhtimise tegevuskava),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Pakett ”Vastutustundlikud ettevõtted„” (COM(2011)0685),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Sotsiaalettevõtluse algatus. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” (COM(2011)0682),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2002. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse Euroopa raamistikku propageeriva komisjoni rohelise raamatu kohta(3),

–  võttes arvesse oma 13. mai 2003. aasta resolutsioon komisjoni teatise „Ettevõtete sotsiaalne vastutus: ettevõtluse panus jätkusuutlikku arengusse” kohta(4),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta – uus partnerlus(5),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. mai 2012. aasta arvamust komisjoni teatise „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas”(6) kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0017/2013),

Ettevõtja sotsiaalse vastutuse kaasaegse arusaama suunas: sissejuhatavad märkused

1.  rõhutab, et ettevõtted ei saa asendada ametiasutusi niisuguste ülesannete täitmisel, mis on seotud sotsiaal- ja keskkonnanormide edendamise, rakendamise ja kontrollimisega;

2.  toonitab, et praegune ülemaailmne majanduskriis tekkis läbipaistvuse, aruandluse, vastutuse ja lühinägelikkusega seotud suurte vigade tõttu ning et ELil on kohustus tagada, et kõik on nendest vigadest õppust võtnud; peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust viia ettevõtluse usaldusväärsuse kohta läbi Eurobaromeetri uuringud; nõuab, et kõik sidusrühmad arutaksid nimetatud uuringute tulemusi ja toimiksid nendele vastavalt; toetab kindlalt ettevõtja sotsiaalset vastutust (ESV) ning on seisukohal, et kui kõik äriühingud – st mitte ainult suurfirmad – seda nõuetekohaselt rakendavad ja järgivad, võib ettevõtja sotsiaalne vastutus aidata olulisel määral kaasa kaotatud usalduse taastamisele, mis on vajalik majanduse jätkusuutlikuks taastumiseks, samuti võib ESV aidata leevendada majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi; märgib, et kui ettevõte võtab ühiskonna, keskkonna ja töötajate ees vastutuse, luuakse sellega kõigile kasulik olukord, mis aitab suurendada majandusliku edu saavutamiseks vajalikku usaldust; on seisukohal, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtte integreerimine jätkusuutlikusse ettevõtlusstrateegiasse on nii ettevõtete kui ka kogu ühiskonna huvides; rõhutab, et paljud ettevõtted ja eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) näitavad selles valdkonnas head eeskuju;

3.  on seisukohal, et ettevõtted võivad aidata kaasa sotsiaalse turumajanduse arengule ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele töökohtade loomise ja majanduse taastumise soodustamisega;

4.  on seisukohal, et ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevat arutelu tuleks vaadelda laiemalt, sest kuigi selline vastutus peaks endiselt jääma eeskätt vabatahtlikuks, võiks vajaduse korral kõne alla tulla dialoog õigusliku reguleerimise teemal;

5.  pooldab komisjoni esitatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse uut määratlust, mis tasakaalustab vastandlikud vabatahtlikkusel ja kohustuslikuks tegemisel põhinevad lähenemisviisid;

6.  on seisukohal, et äriühingu üldjuhtimine peab olema ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhiaspekt, eelkõige mis puudutab suhteid ametiasutuste ning töötajate ja nende esindusorganisatsioonidega ning ettevõtte poliitikat toetuste, hüvitiste ja töötasude maksmisel; on veendunud, et eelkõige juhul, kui ettevõte on raskustes, ei ole juhtidele makstavad ülemäärased toetused, hüvitised ja töötasud kooskõlas sotsiaalselt vastutustundliku käitumisega;

7.  on veendunud, et ettevõtte maksupoliitikat tuleks käsitleda ettevõtja sotsiaalse vastutuse osana ning seetõttu tuleb maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiisi kasutamise strateegiaid lugeda sotsiaalselt vastutustundliku käitumisega vastuolus olevaks;

8.  on seisukohal, et äriühingu sotsiaalse vastutuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka tema tarneahela äriühingute ja võimalike alltöövõtjate käitumist;

Ettevõtja sotsiaalse vastutuse, üldsuse, konkurentsivõime ja innovatsiooni vahelise seose tugevdamine

9.  palub komisjonil ja liikmesriikide asutustel edendada innovatiivseid ettevõtlusvorme, millega on võimalik tugevdada ettevõtete ja nende tegevuskoha sotsiaalsete olude vahelist vastastikust toimet;

10.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse raamatupidamise ja läbipaistvuse direktiivide läbivaatamise teemal toimuvaid arutelusid, et uus esildatav ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia täiendaks läbivaadatud direktiivi;

11.  rõhutab innovatiivsete lahenduste toetamise vajadust, sest need võimaldavad ettevõtetel tulla toime sotsiaalsete ja keskkonnaalaste ülesannetega, näiteks võtta kasutusele arukad transpordisüsteemid ja ökotõhusad tooted, mis on kättesaadavad ja kavandatud kõigi jaoks;

12.  toetab komisjoni jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtja sotsiaalse vastutuse nähtavust ja parimate tavade levitamist, ning toetab kindlalt ettevõtjate ja muude sidusrühmade vaheliste partnerluste tunnustamise Euroopa kava ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas; kutsub sellega seoses komisjoni üles kaaluma muude meetmete hulgas seda, kas sel eesmärgil oleks võimalik võtta kasutusele Euroopa sotsiaalne märgis;

13.  peab kiiduväärseks huvirühmade platvormide loomist ettevõtja sotsiaalse vastutuse vallas ja pooldab valdkondliku lähenemisviisi valimist;

14.  peab oluliseks ja perspektiivikaks Euroopa ettevõtjate ühenduse CSR Europe algatust Enterprise 2020, mis võib oluliselt kaasa aidata ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja konkurentsivõime vahelise seose tugevdamisele ja parimate tavade levitamise hõlbustamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma suuremat sünergiat seoses selliste poliitikameetmete ja algatuste väljatöötamisega seonduvate eesmärkidega, millega tahetakse toetada sotsiaalset innovatsiooni ja töökohtade loomist; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks Euroopa ettevõtjate ühenduse CSR Europe tehtud jõupingutusi eesmärgiga tõhustada ettevõtete ja liikmesriikide vahelist koostööd, et toetada riiklike tegevuskavade väljatöötamist ja parimate tavade levitamist;

15.  toetab komisjoni ettepanekut viia perioodiliselt läbi uuringuid, et selgitada, kas kodanikud usaldavad ettevõtlust ja millised on nende hoiakud ettevõtete rakendatavate ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiate suhtes; soovitab uuringute tulemused siduda säästva tarbimise ja tootmise tegevuskava läbivaatamisega, et teha kindlaks vastutustundlikumat tarbimist takistavad asjaolud;

Ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitleva poliitika läbipaistvuse ja tulemuslikkuse suurendamine

16.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaseid kohustusi puudutava ning toodete ja teenuste keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga seotud eksitava ja vale teabe vastu võitlemise erimeetmed lisaks neile, mis on ette nähtud ebaausate kaubandustavade direktiivis, võttes eelkõige arvesse küsimusi, mis on seotud kaebuste esitamise ja läbivaatamisega avatud ja selge menetluse alusel ning uurimiste algatamisega; on seisukohal, et rohepesu ei ole mitte üksnes tarbijate, ametivõimude ja investorite petmise ja eksitamise viis, vaid see vähendab ka usaldust ettevõtja sotsiaalse vastutuse suhtes, mis on tulemuslik vahend jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks;

17.  pooldab kavatsust parandada sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumite kaasamist riigihangetesse; nõuab sellega seoses valiku tegemisel madalaima pakutava hinna eelistamisest loobumist ning vastutuse suurendamist kogu alltöövõtu ahelas;

18.  kutsub komisjoni üles tegema täiendavaid algatusi, et kasutada ära ja suurendada ettevõtja sotsiaalse vastutuse potentsiaali kliimamuutustega võitlemisel (sidudes selle ressursi- ja energiatõhususega), nt äriühingute toormaterjalide ostmise protsessis;

19.  rõhutab, et ELi toetus kolmandate riikide valitsustele sotsiaalsete ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, mille juurde kuulub ka tulemuslik järelevalve kord, on oluline Euroopa ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks kogu maailmas;

20.  rõhutab, et sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud on osa ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtte rakendamisest investeerimisotsustes; märgib, et kuigi praegu ei ole ühtset sotsiaalselt vastutustundliku investeeringu määratlust, sisaldab see tavaliselt investorite finantseesmärke ning sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja eetilisi ning äriühingu üldjuhtimise küsimusi;

21.  tõdeb, kui oluline on, et ettevõtted avaldaksid teavet jätkusuutlikkuse ning sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste kohta eesmärgiga teha kindlaks jätkusuutlikkusega seotud riskid ja suurendada investorites ja tarbijates usaldust; tuletab sellega seoses meelde seni tehtud märkimisväärseid edusamme ja kutsub komisjoni üles toetama rahvusvahelise integreeritud aruandluse nõukogu (International Integrated Reporting Council (IIRC)) eesmärki muuta integreeritud aruandlus järgmise kümne aasta jooksul ülemaailmseks normiks;

22.  rõhutab, et inimõiguste, hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse põhimõtte range järgimise jätkamine on vajalik, et tagada ettevõtja sotsiaalne vastutus kogu tarneahelas, mõõta Euroopa ettevõtluse jätkusuutlikkuse alast jalajälge ning võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu;

23.  rõhutab, et ettevõtja vastutusest ei tohi teha pelka turustamisvahendit ning et ainus viis, kuidas ettevõtja sotsiaalne vastutus täielikult välja kujundada, on integreerida see äriühingu üldisesse äristrateegiasse ning rakendada seda ja viia seda selle igapäevase tegevuse ja finantsstrateegia raames ellu; peab tervitatavaks ettevõtja hea vastutuse ning hea juhtimise seostamist; usub, et komisjon peaks julgustama äriühinguid leppima ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegias kokku juhatuse tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele ettevõtja haldusjuhendid, mis kajastavad vastutuse olulisust kõigile äriühingus ning loovad tugeva seose selle keskkonna-, sotsiaal- ja inimõiguste alase tegevuse ning majandustulemuste vahel;

24.  rõhutab, et investorid ja tarbijad peaksid saama lihtsalt tuvastada ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttest lähtuvaid äriühinguid, et neid innustada jätkama;

25.  rõhutab, et sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud, mis kuuluvad investeerimisotsuste näol ettevõtja sotsiaalse vastutuse rakendamise alla, ühendavad investorite rahalised ja majanduslikud eesmärgid nende sotsiaalsete, keskkonnaalaste, eetiliste, kultuuriliste ja hariduslike tõekspidamistega;

26.  jälgib tähelepanelikult käimasolevat arutelu seadusandliku ettepaneku teemal, mis käsitleb ettevõtjate esitatava sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe läbipaistvust; toetab tegevuse suurt paindlikkust võimaldava seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist, et võtta arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse mitmetahulist olemust ja ettevõtetes rakendatava ettevõtjate sotsiaalse vastutuse poliitika mitmekesisust, millele vastab piisav võrreldavus, et katta investorite ja muude sidusrühmade vajadused ning vajadus tagada tarbijatele lihtne juurdepääs teabele, mis käsitleb ettevõtete mõju keskkonnale, sealhulgas valitsemisaspektid ja olelusringi kulude metoodika; on seisukohal, et jätkusuutlikkust käsitlev teave peaks vajaduse korral hõlmama ka alltöövõtjaid ja tarneahelat ning peaks põhinema ülemaailmselt tunnustatud metoodikal, nagu globaalse aruandluse algatuse või integreeritud aruandluse nõukogu metoodika; nõuab lisaks erandi või lihtsustatud raamistiku kohaldamist VKEde suhtes;

27.  nõuab, et ELi kaubanduspoliitikas teostataks ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtete üle suuremat, kaasavamat ja läbipaistvamat järelevalvet, kehtestades edusammude mõõtmiseks selged võrdlusnäitajad, et suurendada usaldust süsteemi vastu;

28.  julgustab ELi ja liikmesriike jagama konkreetset teavet ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta ning pakkuma haridust ja koolitust selles valdkonnas, et ettevõtjatel oleks võimalik ettevõtja sotsiaalse vastutuse eeliseid maksimaalselt ära kasutada ning seda oma organisatsioonikultuuris rakendada;

29.  ergutab meediaettevõtteid lisama oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitikasse ka läbipaistva ajakirjanduse standardid, sealhulgas teabeallika kaitse tagamine ja rikkumistest teataja õigused;

30.  palub komisjonil hinnata nii siduvaid kui ka mittesiduvaid meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada ettevõtjate tehtud jõupingutuste tunnustamist ja edendamist muu kui finantsteabe läbipaistvuse ja avalikustamise valdkonnas;

31.  on kindlalt vastu selliste konkreetsete näitajate kasutusele võtmisele, mis võivad suurendada halduskoormust ja muuta toimimisstruktuurid ebatulemuslikeks, näiteks ELi tasemel tulemuslikkuse mõõtmise näitajad; kutsub selle asemel komisjoni üles tagama äriühingutele rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid ja edendama nende kasutamist, näiteks globaalse aruandluse algatuse ja integreeritud aruandluse nõukogu meetodid;

32.  peab sellest hoolimata ülioluliseks, et komisjon töötaks võimalikult kiiresti välja olelusringil põhineva kavandatud ühise metoodika keskkonnaalaste saavutuste mõõtmiseks; on arvamusel, et see metoodika oleks kasulik nii äriteabe läbipaistvuse kui ka ametiasutuste poolt äriühingute keskkonnaalaste saavutuste hindamise seisukohast;

33.  peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust luua ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja sotsiaalse tegevuse praktikakogukonnad; usub, et need peavad täiendama kaas- ja iseregulatsiooni heade tavade eeskirju ning võimaldama kõikidel sidusrühmadel osaleda ühistes õppeprotsessides, et parandada ja suurendada mitut sidusrühma hõlmavate meetmete tõhusust ja vastutust;

34.  nõuab esindusorganisatsioonidega, sealhulgas ametiühingutega täiemahulist ja aktiivset konsulteerimist ettevõtja sotsiaalse vastutuse protsesside ja struktuuride arendamisel, käitamisel ja nende üle järelevalve teostamisel, tehes tööandjatega koostööd tõelise partnerluse lähenemisviisi alusel;

35.  kutsub komisjoni üles tagama, et jätkusuutlikkuse kohta olulise teabe korrapärase avaldamise kohustusega ei asetataks äriühingutele liiga suurt koormust, kuna nad peavad heaks kiitma mis tahes uue ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia; kutsub komisjoni üles võimaldama üleminekuperioodi enne, kui äriühingute suhtes jõustub korrapärase muud kui finantsteavet käsitleva aruandluse kohustus, kuna see annaks neile võimaluse esmajoones rakendada ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtet nõuetekohaselt äriühingusiseselt ning võtta kasutusele korralik ja üksikasjalik ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika nende sisemise haldussüsteemi osana;

36.  toetab komisjoni ettepanekut nõuda, et kõik investeerimisfondid ja finantseerimisasutused teataksid kõikidele oma klientidele (kodanikele, ettevõtetele, avaliku sektori asutustele, jne), milliseid eetilisi või vastutustundlikke kriteeriume nad investeerimisel rakendavad või milliseid norme ja tegevusjuhendeid nad järgivad;

37.  pooldab komisjoni direktiivi ohvrite kasuks kehtestatud miinimumnõuete kohta; nõuab, et asjaomastes valdkondades (nt reisimine, kindlustus, majutus ja telekommunikatsioon) käibiv ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika hõlmaks positiivseid ja praktilisi strateegiaid ja struktuure, et toetada kuriteoohvreid ja nende perekondi kriisi ajal, ning kehtestatakse konkreetne poliitika kuriteo ohvriks langenud töötajate jaoks, olenemata sellest, kas kuritegu pandi toime töökohal või mujal;

38.  tunnustab iseregulatsiooni ja kaasregulatsiooni vahendite märkimisväärset väärtust ja potentsiaali, näiteks valdkonnapõhised tegevusjuhised; kiidab seepärast heaks komisjoni soovi parandada olemasolevaid vahendeid, töötades kõnealuse valdkonna jaoks välja head tava sisaldava tegevusjuhendi; on siiski vastu sellise ühtse lähenemisviisi juurutamisele, milles ei võeta arvesse üksikute sektorite eripära ja ettevõtete erivajadusi;

Ettevõtja sotsiaalne vastutus ja VKEd sõnadelt tegudele!

39.  juhib tähelepanu VKEde eripärale, sest nad tegutsevad peamiselt kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning konkreetsetes sektorites; peab seetõttu oluliseks, et liidu ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevas poliitikas, sealhulgas sellekohastes riiklikes tegevuskavades võetaks nõuetekohaselt arvesse VKEde erivajadusi ning mõeldaks esmalt väikestele ning tunnustataks VKEde mitteametlikku ja intuitiivset lähenemisviisi ettevõtja sotsiaalse vastutuse osas;

40.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaasata ettevõtja sotsiaalsesse vastutusse väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning tunnustada nende saavutusi selles valdkonnas;

41.  tunnistab, et paljud Euroopa VKEd rakendavad juba ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitikat, näiteks kohaliku tööhõive edendamine, kogukonna kaasamine, hea valitsemistava kohaldamine tarneahela suhtes jne; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et enamik nendest VKEdest ei tea, et nad rakendavad tegelikult jätkusuutlikkuse ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtet ning äriühingu üldjuhtimise head tava; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima kõigepealt VKEdes käibivaid tavasid enne VKEdele suunatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse eristrateegiate kaalumist;

42.  lükkab tagasi kõik meetmed, mis võivad tekitada VKEdele täiendavaid haldus- või rahalisi piiranguid, ning toetab meetmeid, mis võimaldavad VKEde ühistegevust;

43.  palub liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel kasutada arukalt Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et toetada VKEde vahendusorganisatsioonide rolli ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamisel, toetudes sellistele näidetele nagu Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatav peamine Saksamaa programm;

44.  palub komisjonil koostöös liikmesriikide, VKEde vahendusorganisatsioonide ja muude huvirühmadega teha kindlaks strateegiad ja meetmed, et edendada VKEde seas ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas parimate tavade vahetamist, näiteks niisuguse andmebaasi abil, kuhu kogutaks teavet VKEde rakendatava ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika kohta koos üksikasjadega eri liikmesriikides teostatavate projektide kohta;

45.  soovitab koostada VKEdele ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevaid juhiseid ja käsiraamatuid; rõhutab sellega seoses, et kindlasti tuleb teha rohkem akadeemilisi uuringuid viiside kohta, kuidas suurendada VKEde hulgas ettevõtja sotsiaalse vastutuse omaksvõttu, ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

46.  on seisukohal, et vaesuse vähendamisele oluliselt kaasa aitamiseks tuleks ettevõtja sotsiaalse vastutuse raames keskenduda ka VKEdele, kuna neil on oluline kumuleeruv sotsiaalne ja keskkonnamõju;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlaks arengu- ja toetusstrateegiad ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtete levitamiseks VKEde hulgas; soovitab eeskätt töötada välja erimeetmed väikestele ja mikroettevõtjatele;

Õiguskuulekus ja suhted kolmandate riikidega

48.  rõhutab, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist tuleb Euroopa Parlamendile esitada kogu teave selle kohta, kuidas lepingute jätkusuutlikkuse mõju hindamiste tulemused on kaasatud lepingute sõlmimisele eelnevatesse läbirääkimistesse, ja teda tuleb teavitada sellest, milliseid lepingute peatükke on muudetud, et hoida ära jätkusuutlikkuse mõju hindamises kindlaks tehtud negatiivset mõju;

49.  rõhutab, et ELi allkirjastatavates tulevastes kahepoolsetes investeerimislepingutes tuleb tagada õiglane tasakaal investorite kaitse vajaduse ning riigi sekkumise lubamise vajaduse vahel, eriti seoses sotsiaalsete, tervishoiu- ja keskkonnaalaste normidega;

50.  nõuab sponsorluse idee edendamist tööandjate seas;

51.  tuletab meelde, et kaubandusvaidluste lahendamiseks ja/või hüvitise nõudmiseks vastutustundetust või ebaseaduslikust äritegevusest tuleneva kahjuliku välismõju eest on juba kättesaadavad nii kohtulikud võimalused kui ka nende alternatiivid; kutsub sellega seoses komisjoni üles tegema rohkem jõupingutusi, et suurendada mõlema võimaluse alast teadlikkust nii äriringkonnas kui ka üldsuse hulgas laiemalt; tuletab meelde, et Rahvusvaheline Kaubanduskoda pakub kohtuvaidlustele alternatiive otsivatele üksikisikutele, ettevõtetele, riikidele, riigiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaidluste lahendamise teenuseid, mis võivad aidata tõhustada juurdepääsu õiguskaitsele nende jaoks, kes on saanud kannatada vastutustundlike äritavade rikkumise pärast, mis on põhjustanud majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnakahju ELis ja/või välismaal;

52.  rõhutab, et komisjoni ülesandega suurendada ettevõtjate tasandil teadlikkust ettevõtja sotsiaalse vastutuse olulisusest ja selle mittejärgimise tagajärgedest peavad kaasnema piisavad teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed vastuvõtva riigi valitsuse tasandil, et tagada tulemuslik ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevate õiguste rakendamine ja õiguskaitse kättesaadavus;

53.  on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid ergutama ELi äriühinguid haarama ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamise valdkonnas initsiatiivi ning vahetama välismaiste partneritega häid tavasid;

Järeldused

54.  rõhutab vajadust töötada välja võimalikud õigusliku reguleerimise meetmed kindlas õiguslikus raamistikus ja kooskõlas rahvusvaheliste normidega, et hoida ära riikides erinevat tõlgendamist ning konkurentsieeliste või ebasoodsate konkurentsiolude ohtu piirkondlikul, riiklikul või makropiirkondlikul tasandil;

55.  ergutab komisjoni tegema jätkuvalt jõupingutusi, et edendada ettevõtja sotsiaalset vastutust suhetes maailma muude riikide ja piirkondadega; nõuab sellega seoses suuremate jõupingutuste tegemist selleks, et kaubandussuhetes kinnistuks vastastikkuse põhimõte;

56.  kinnitab veel kord veendumust, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse arendamisel tuleks lähtuda eelkõige erinevaid sidusrühmi hõlmavast lähenemisviisist, milles esmatähtsat rolli etendavad ettevõtted, kellel peab olema võimalus kujundada oma konkreetsele olukorrale vastav lähenemisviis; rõhutab, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse arendamiseks VKEde hulgas on vaja sihipäraseid meetmeid ja lähenemisviise;

57.  märgib, et komisjoni praegune ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlev strateegia hõlmab ajavahemikku 2011–2014; kutsub komisjoni üles tagama, et õigeaegselt võetakse vastu 2014. aasta järgset ajavahemikku käsitlev ambitsioonikas strateegia;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 86, 10.4.2002, lk 3. (2) ELT C 39, 18.2.2003, lk 3. (3) ELT C 187 E, 7.8.2003, lk 180. (4) ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 73. (5) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45. (6) ELT C 229, 31.7.2012, lk 77.