Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 157 ja 225,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(1);

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta resolutsiooniga 34/180 vastu võetud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni artikli 11 lõike 1 punkti d,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta” (COM(2010)0078),

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa lisaväärtuse hinnangut teemal „Meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine”(3),

–  võttes arvesse uuringut „Sooline pensionierinevus ELis”(4),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta (O-000078/2013 – B7-0218/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et oma 24. mai 2012. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta nõudis Euroopa Parlament, et komisjon vaataks hiljemalt 15. veebruariks 2013 läbi direktiivi 2006/54/EÜ, võttes arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi, sealhulgas kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta;

B.  arvestades, et tööturupoliitika tõttu, millega püütakse kõrvaldada kollektiivläbirääkimiste põhimõte ja tavad, lepitakse palkade suhtes sagedamini kokku individuaalselt, mistõttu individuaalse tasustamissüsteemi kohta puudub teave ja see süsteem ei ole läbipaistev, see aga toob kaasa üha suuremad palgaerinevused sarnasel tasemel töötajate tasustamises ja võib põhjustada soolise palgaerinevuse suurenemist;

C.  arvestades, et edusammud soolise palgaerinevuse vähendamisel on äärmiselt visad tulema ning et mõnedes liikmesriikides on erinevus isegi suurenenud; arvestades, et hoolimata märkimisväärsest hulgast õigusaktidest, mis on kehtinud peaaegu 40 aastat, ning võetud meetmetest ja vahenditest, mida on palgaerinevust vähendamiseks kulutatud (erinevus ELi tasandil oli 2006. aastal 17,7%, 2007. aastal 17,6%, 2008. aastal 17,4%, 2009. aastal 16,9% ja 2010. aastal 16,4%), on palgaerinevus jätkuvalt probleemiks ning on praegu ELis 16,2%; arvestades, et sama ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ülimalt oluline; arvestades, et soolise palgaerinevuse negatiivne mõju ulatub naiste pensioniikka ja naiste pension on keskmiselt 39% madalam kui meestel;

D.  arvestades, et teaduslikud uuringud soolise palgaerinevuse kaotamise kohta näitavad, et tuleb vajalikul määral arvesse võtta eri tegureid, nagu erinevused tegevusalas ja tööhõivemääras, palgastruktuuris, tööjõu koosseisus ja tasustamises, samuti muid makromajanduslikke ja institutsioonilisi tegureid, ning nendega tuleb tegeleda;

E.  arvestades, et kogemus näitab, et heast tavast või pehmetest õigusmeetmetest enamasti stiimuliks ei piisa ja oodatavat vastastikust õppimist ei toimu;

F.  arvestades, et Euroopa lisaväärtuse hinnangu järelduste kohaselt suurendab soolise palgaerinevuse vähenemine ühe protsendipunkti võrra majanduskasvu 0,1%, ning soolise palgaerinevuse kaotamine on praeguse majanduslanguse tingimustes otsustava tähtsusega;

G.  arvestades, et soolise palgaerinevuse kaotamise aeglusel on märkimisväärsed demograafilised, sotsiaalsed, õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed;

1.  peab kahetsusväärseks, et soolise palgaerinevuse vähendamine kulgeb Euroopa Liidus aeglaselt;

2.  rõhutab, et soolise ebavõrdsuse vähendamine soolise palgaerinevuse kaotamise teel ei too kasu mitte üksnes naistele, vaid ühiskonnale tervikuna, ja soolise palgaerinevuse kaotamist ei tuleks pidada mitte kulutuseks, vaid investeeringuks;

3.  kordab, et direktiiv 2006/54/EÜ ei ole praegusel kujul piisavalt tõhus, et kaotada sooline palgaerinevus ning saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus tööhõive ja elukutse valdkonnas;

4.  nõuab, et komisjon toetaks liikmesriike soolise palgaerinevuse vähendamisel nii, et aastas väheneks see vähemalt viie protsendipunkti võrra, eesmärgiga kaotada sooline palgaerinevus 2020. aastaks;

5.  tunnistab, et mitmetasandiline, mitmekülgne lähenemisviis nõuab, et komisjon toetaks liikmesriike heade tavade edendamisel ja poliitikameetmete rakendamisel soolise palgaerinevuse vähendamiseks;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon vaataks direktiivi 2006/54/EÜ viivitamata läbi ja esitaks ettepanekuid selle muutmiseks kooskõlas direktiivi artikliga 32 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 alusel, järgides Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni lisas toodud üksikasjalikke soovitusi;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0225. (3) EAVA 4/2013. (4) http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/documents/130530_pensions_en.pdf