Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2837(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0442/2013

Esitatud tekstid :

B7-0442/2013

Arutelud :

PV 09/10/2013 - 4
CRE 09/10/2013 - 4

Hääletused :

PV 09/10/2013 - 8.2

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0414

Vastuvõetud tekstid
PDF 126kWORD 47k
Kolmapäev, 9. oktoober 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi ja liikmesriikide meetmed Süüria konflikti tagajärjel tekkinud pagulaste tulvaga toimetulekuks
P7_TA(2013)0414B7-0442/2013

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmete kohta, millega ohjata Süüria konfliktist tingitud põgenikevoolu (2013/2837(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni(1) , 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni(2) , 23. mai 2013. aasta resolutsiooni(3) ja 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni(4) , samuti resolutsioone relvastatud konflikti eest pagevate põgenike kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 23. jaanuari, 18. veebruari, 11. märtsi, 22. aprilli, 27. mai, 24. juuni, 9. juuli ja 22. juuli 2013. aasta järeldusi Süüria kohta; võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni järgmisi avaldusi: 21. augusti 2013. aasta avaldust seoses uusimate teadetega keemiarelvade kasutamise kohta Damaskuses, 23. augusti 2013. aasta avaldust Süüria konflikti poliitilise lahendamise kiireloomulise vajaduse kohta (avalduses kajastub ELi 7. septembril 2013 kokkulepitud seisukoht Süüria kohta), 10. septembri 2013. aasta avaldust ettepaneku kohta võtta Süüria keemiarelvad rahvusvahelise kontrolli alla ning 14. septembri 2013. aasta avaldust seoses USA ja Venemaa kokkuleppega Süüria keemiarelvade küsimuses, samuti asepresidendi ja kõrge esindaja seisukohavõtte, millega ta esines Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul 11. septembril 2013 Strasbourgis,

–  võttes arvesse rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Kristalina Georgieva avaldusi Süüria põgenike ja ELi vastusmeetmete kohta, eriti 3. septembri 2013. aasta avaldust seoses uusimate andmetega Süüriast kriisi tõttu pagevate põgenike arvu kohta, ning võttes arvesse aruandeid ja ülevaateid humanitaarabi ja tsiviilkaitse olukorra kohta Süürias,

–  võttes arvesse ÜRO pagulaste ülemvoliniku António Guterrese märkusi justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel 18. juulil 2013 Vilniuses(5) ,

–  võttes arvesse Julgeolekunõukogu Süüria-teemalisi teabedokumente, mille on välja andnud ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaator Valerie Amos, eelkõige 18. aprilli 2013. aasta dokumenti,

–  võttes arvesse 4. septembril 2013 ÜRO pagulaste ülemvoliniku korraldatud Süüriaga piirnevate riikide ministrite kohtumise ühisavaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioone Süüria kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni, mille kõigiga Süüria on ühinenud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 78, 79 ja 80,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) oli 20. septembriks 2013 registreerinud kokku 1 929 227 Süüriast naaberriikidesse ja Põhja-Aafrikasse põgenenud inimest; arvestades, et põgenike üldarv, mis hõlmab ka registreerimata põgenikke, on hinnanguliselt 2 102 582; arvestades, et samade allikate kohaselt on 76% Süüria põgenikest naised ja lapsed; arvestades, et Süüria põgenike hulgas on 410 000 algkooliealist (viie kuni üheteistaastast) last; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel oli riigisiseste põgenike arv 9. septembri 2013. aasta seisuga 4,25 miljonit;

B.  arvestades, et UNHCRi andmetel oli põgenike arv (registreerimist ootavad põgenikud kaasa arvatud) vastuvõtvates riikides 20. septembri 2013. aasta seisuga järgmine: Türgis 492 687, Liibanonis 748 608, Jordaanias 531 768, Iraagis 190 857, Egiptuses 124 373 ning Marokos, Alžeerias ja Liibüas 14 289 (registreeritud); arvestades, et iga päev põgeneb naaberriikidesse tuhandeid süürlasi ning ÜRO Süüria piirkondlikus tegevuskavas arvestatakse 2013. aasta lõpuks kokku 3,5 miljoni Süüria põgenikuga;

C.  arvestades, et süürlaste varjupaigataotluste arv ELis on 2013. aastal üha kasvanud ning alates Süüria konflikti algusest 2011. aastal on süürlased ELis ja selle lähimates naaberriikides (Šveitsis ja Norras) esitanud kokku 52 037 varjupaigataotlust;

D.  arvestades, et ELi 28 liikmesriigi arvestuses langeb 59% esitatud taotlustest Saksamaale (14 842) ja Rootsile (14 083); arvestades, et kuigi teistes liikmesriikides on taotluste hulk märkimisväärselt suurenenud, on üle 2000 taotluse esitatud vaid ühele neist (nimelt Ühendkuningriigile – 2634 taotlust);

E.  arvestades, et Euroopasse saabuvate süürlaste üldarvu kohta puuduvad täiesti täpsed ja usaldusväärsed andmed ning puuduvad ka andmed Euroopa riikides varjupaigataotlejate ja kohalviibijate üldarvu kohta; arvestades, et hoolimata nendest lünkadest ja ELi liikmesriikides varjupaigataotluste lahendamise kohtupraktikat kajastavate andmete puudulikkusest on UNHCRi hinnangul tõendeid selle kohta, et Euroopa Liidu siseselt on süürlaste kaitse osas olulisi erinevusi;

F.  arvestades, et Süüria põgenikekriis on hiljuti muudetud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi esimene proovikivi;

G.  arvestades, et ELi seadusandluses on juba teatavaid vahendeid, näiteks viisaeeskiri(6) ja Schengeni piirieeskirjad(7) , mis võimaldavad anda humanitaarviisasid;

H.  arvestades, et liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada Varjupaiga- ja Rändefondi raames ning ettevalmistava tegevuse „Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades” raames kättesaadavaid vahendeid, millega kaetakse muu hulgas järgmisi meetmeid: toetada UNHCRi poolt juba põgenikeks tunnistatud isikuid; toetada erakorralisi abinõusid prioriteetseks tunnistatud põgenikerühmade puhul, keda rünnatakse relvadega ning kes on äärmiselt kaitsetus ja eluohtlikus olukorras; võimaldada hädaolukorras vajaduse korral rahalist eritoetust UNHCRile ja sellega seotud organisatsioonidele ELi liikmesriikides ja liidu tasandil;

I.  arvestades, et 3. oktoobril 2013. aastal Lampedusa lähedal toimunud järjekordse tragöödia tõttu hukkus 130 sisserändajat ja mitusada neist jäi kadunuks; arvestades, et ELi jõuda püüdes on hukkunud kümneid tuhandeid sisserändajaid; tuletades veel kord meelde vajadust võtta kõik võimalikud meetmed ohtu sattunud inimeste päästmiseks ning asjaolu, et liikmesriikidel tuleb täita oma rahvusvahelisi kohustusi merepääste valdkonnas;

1.  peab Süüria humanitaarkriisi ja sellest tulenevat tugevat survet naaberriikidele väga murettekitavaks; on mures, et põgenike väljavool Süüriast üha kiireneb ja selle peatset lõppu ei ole ette näha;

2.  hindab kõrgelt nende riikide ametivõimude jõupingutusi ja solidaarsust ning elanike suuremeelsust Süüria põgenike abistamisel;

3.  peab õigeks Süüria naaberriikide avatud uste poliitikat ning kutsub neid üles jätma piirid lahti kõikidele Süüriast pagevatele põgenikele;

4.  on mures selle pärast, et üha rohkem süürlasi riskib oma eluga, võttes ette ohtliku paadiretke üle Vahemere Euroopa Liitu;

5.  märgib tunnustavalt, et EL ja selle liikmesriigid on andnud süürlastele Süürias ja väljaspool seda üle ühe miljardi euro väärtuses humanitaarabi ja muud abi; märgib, et EL on Süüria kriisi puhul suurim humanitaarabi andja; kutsub ELi üles jälgima ka nende vahendite jaotamist;

6.  nõuab, et EL jätkaks humanitaarsete ja muude abimeetmete suuremeelset rahastamist vastavalt Süüria elanike ja Süüriast naaberriikidesse pagenud inimeste vajadustele;

7.  soovitab liikmesriikidel kasutada akuutsete vajaduste rahuldamiseks lisaks olemasolevatele riigikvootidele ka põgenike ümberasustamist ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist; ergutab liikmesriike kasutama ettevalmistavate meetmete / ümberasustamise katseprojekti raames veel olemasolevaid vahendeid;

8.  nõuab, et rahvusvaheline üldsus ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid jätkaksid reaktsioonina sellele erandliku ulatusega humanitaarkriisile abi osutamist ning võtaksid endale kohustuse anda tulemuslikku abi Süüria naaberriikidele;

9.  nõuab, et EL kutsuks kokku konverentsi Süüria põgenikekriisiga seotud humanitaarabi küsimuste arutamiseks, kusjuures esmatähtsana käsitletaks selles piirkonnas asuvatele vastuvõtjariikidele (eeskätt Liibanon, Jordaania, Türgi ja Iraak) suunatud meetmeid, et aidata neil vastu võtta üha suurenevat põgenike hulka ja jätkata n-ö avatud uste poliitikat; rõhutab, et selle konverentsiga tuleks haarata kõiki ELi institutsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone ja seal tuleks keskenduda humanitaarabi osutamisele ning ELi osa ja osaluse suurendamisele diplomaatilistes püüetes, et aidata Süüria konflikti lõpetada;

10.  rõhutab, et praegusel etapil on oluline konkreetselt uurida, mil viisil ja mis ajal saaksid liikmesriigid teha rohkem, et tugevdada oma kaitsemeetmeid vastuseks Süüria kriisile; rõhutab, et tähtis on ilmutada solidaarsust ja ELis ennetavalt tugevdada üldisi kaitsvaid vastusmeetmeid, milleks tuleb tõhustada koostööd, teabevahetust, suutlikkuse arendamist ja poliitilist dialoogi;

11.  hindab positiivselt liikmesriikide üldist üksmeelset hoiakut, et Süüria kodanikke ei tohiks Süüriasse tagasi saata; rõhutab aga, et Süüria põgenike vastuvõtmisel on vajalik ühtsem lähenemisviis ja suurem solidaarsus nende liikmesriikidega, kellele langeb kõige tugevam surve; palub liikmesriikidel tagada, et kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eri vahendite kohta kehtivaid norme rakendataks nõuetekohaselt;

12.  palub ELi liikmesriikidel jälgida kõiki olemasolevaid ELi õigusakte ja menetlusi, mis võimaldavad isikutel turvaliselt siseneda ELi, et ajutiselt vastu võtta oma riigist põgenenud süürlasi; märgib, et seaduslik sisenemine ELi on eelistatav lahendus võrreldes tunduvalt ohtlikuma ebaseadusliku piiriületamisega, mille puhul võib esineda inimkaubanduse risk; märgib, et mõni liikmesriik on andnud süürlastele kas alalise elamisloa (näiteks Rootsi) või on neid ajutiselt vastu võtnud (näiteks Saksamaa);

13.  tuletab liikmesriikidele meelde, et konflikti tõttu kodumaalt pagenud süürlased, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset, tuleks suunata riigi varjupaigaametisse ja neil tuleks võimaldada kasutada õiglast ja tõhusat varjupaigamenetlust;

14.  nõuab, et EL võtaks seoses põgenike võimaliku sissevooluga liikmesriikidesse asjakohaseid ja vastutustundlikke meetmeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel edasi jälgida hetkeolukorda ja jätkata tööd erandolukorra planeerimisel, võttes arvesse võimalust rakendada ajutise kaitse direktiivi(8) , kui olud seda nõuavad;

15.  tuletab meelde liikmesriikide kohustust merel ohus olevad sisserändajad päästa ning kutsub liikmesriike, kes ei ole oma rahvusvahelisi kohustusi järginud, loobuma sisserändajatega paatide ja laevade tagasisaatmisest;

16.  kutsub liikmesriike üles järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele ja ELi õigusaktidele; palub liikmesriikidel viivitamata lõpetada nõuetele mittevastava ja pikendatud kinnipidamise tavad, millega rikutakse rahvusvahelist ja ELi õigust, ning juhib tähelepanu sellele, et sisserändajate kinnipidamise meetmete aluseks peab alati olema haldusotsus ning need meetmed peavad olema põhjendatud ja ajaliselt piiratud;

17.  palub Euroopa Parlamendi asjaomastel komisjonidel edasi jälgida olukorda Süürias ja selle naaberriikides, samuti liikmesriikide vastavaid meetmeid;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO peasekretärile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule, Araabia Liiga peasekretärile, Süüria Araabia Vabariigi parlamendile ja valitsusele, Süüria naaberriikide parlamentidele ja valitsustele ning kõikidele Süüria konflikti osalistele.

(1) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 37.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0351.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0223.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0378.
(5) http://www.unhcr.org/51b7149c9.html
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).
(8) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

Viimane päevakajastamine: 25. veebruar 2016Õigusalane teave