Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2080(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0313/2013

Esitatud tekstid :

A7-0313/2013

Arutelud :

PV 24/10/2013 - 6
CRE 24/10/2013 - 6

Hääletused :

PV 24/10/2013 - 12.5
CRE 24/10/2013 - 12.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0454

Vastuvõetud tekstid
PDF 141kWORD 29k
Neljapäev, 24. oktoober 2013 - Strasbourg
Elektrooniline side
P7_TA(2013)0454A7-0313/2013

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2013. aasta resolutsioon elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisaruande kohta (2013/2080(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse direktiivi 2009/140/EÜ (parema õigusloome direktiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2009/136/EÜ (kodanike õiguste direktiiv),

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1211/2009 (BERECi määrus),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsudirektiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 531/2012 (uuesti sõnastatud rändlust käsitlev määrus),

–  võttes arvesse soovitust 2010/572/EL (soovitus reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele),

–  võttes arvesse soovitust 2007/879/EÜ (asjaomaseid turge käsitlev soovitus),

–  võttes arvesse soovitust 2009/396/EÜ (soovitus kõne lõpetamise tasu kohta),

–  võttes arvesse dokumenti COM 2002/C 165/03 (märkimisväärse turujõu suunised),

–  võttes arvesse soovitust 2008/850/EÜ (raamdirektiivi artikli 7 kohane kodukord),

–  võttes arvesse otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm,

–  võttes arvesse 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–  võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase (COM(2013)0048),

–  võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) hiljutist tööd interneti neutraalsuse valdkonnas,

–  võttes arvesse 26. märtsi 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0313/2013),

A.  arvestades, et liidu elektroonilist sidet reguleerivat raamistikku muudeti viimati 2009. aastal 2007. aastal esitatud ettepanekute alusel pärast aastatepikkust ettevalmistustööd;

B.  arvestades, et liikmesriigid pidid 2009. aasta muudatused võtma üle 25. maiks 2011 ja et viimases liikmesriigis viidi see lõpule 2013. aasta jaanuaris;

C.  arvestades, et igal riigi reguleerival asutusel on raamistiku rakendamisel tõlgendusruumi, seega saab raamistiku tõhususe hindamisel võtta arvesse ka tingimusi, mille kohaselt raamistikku liikmesriikides rakendatakse;

D.  arvestades, et erinevused reguleeriva raamistiku jõustamises ja rakendamises on toonud kaasa suuremad kulud rohkem kui ühes riigis tegutsevatele operaatoritele, takistades seeläbi investeeringute tegemist ja telekommunikatsiooni ühtse turu arengut;

E.  arvestades, et komisjon ei ole kasutanud raamdirektiivi artikli 15 lõikes 4 sätestatud võimalust võtta vastu otsus, millega määratakse kindlaks riikidevahelised turud;

F.  arvestades, et üleeuroopalisi ärikasutajaid ei ole tunnustatud eraldi turusegmendina, mille tulemuseks on standardsete hulgimüügipakkumiste puudumine, ebavajalikud kulud ja killustunud siseturg;

G.  arvestades, et raamistikuga soovitakse soodustada konkurentsi, investeerimise ja innovatsiooni valdkondlikku ökosüsteemi, millega aidatakse kaasa sidevaldkonna siseturu arengule, et sellest saaksid kasu tarbijad ja valdkondlikud ettevõtted, eelkõige Euroopas;

H.  arvestades, et reguleeriv raamistik tuleks hoida ühtse tervikuna;

I.  arvestades, et kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega on komisjon kohustatud vaatama raamistiku perioodiliselt läbi, eesmärgiga tagada, et see peab sammu tehnoloogia ja turu arenguga;

J.  arvestades, et reguleerivale raamistikule toetumise asemel tegeleb komisjon paralleelselt üksikute algatustega, millest viimane on digitaalne ühtne turg;

K.  arvestades, et komisjon on teatanud oma kavatsusest vaadata läbi eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv ning asjaomaseid turge käsitlev soovitus, kuid mitte veel reguleeriva raamistiku teisi osi;

L.  arvestades, et komisjon ei ole alates 1998. aastast ajakohastanud universaalteenuse osutamise kohustusi, hoolimata 2009. aasta kodanike õiguste direktiivis sisaldunud taotlusest;

M.  arvestades, et asjakohane, stabiilne ja püsiv raamistik on investeerimise, konkurentsi ja innovatsiooni soodustamiseks ning sellest tulenevalt teenuste kvaliteedi parandamiseks ülioluline;

N.  arvestades, et ühine, riigi reguleerivatel alustel põhinev alt üles lähenemisviis on osutunud ühise reguleeriva kohtupraktika soodustamisel tõhusaks;

O.  arvestades, et funktsionaalne eraldatus, st vertikaalselt integreeritud operaatori kohustus paigutada asjaomaste juurdepääsutoodete hulgitasandiga seotud tegevused sõltumatult tegutsevasse ettevõttesisesesse üksusesse, on endiselt viimane abinõu;

P.  arvestades, et tõhus ja jätkusuutlik konkurents on pikas perspektiivis investeeringute oluline soodustaja;

Q.  arvestades, et reguleeriv raamistik on soodustanud konkurentsi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumisel, et tarbijad saaksid sellest kasu;

R.  arvestades, et konkurentsi soodustamine elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumisel ning investeerimise edendamine on vastavalt raamdirektiivi artiklis 8 sätestatule peamised poliitilised eesmärgid;

S.  arvestades, et hoolimata saavutatud edule liigub EL vaid väikeste sammudega digitaalarengu tegevuskavas olevate lairibaühendust puudutavate eesmärkide seatud tähtajaks saavutamise poole;

T.  arvestades, et suure kiirusega internetiühenduse kasutuselevõtmine on olnud etapiviisiline (54% Euroopa majapidamistest on nüüd juurdepääs üle 30 Mbit/s kiirusega internetile), kuid Euroopa tarbijad on sellist tüüpi juurdepääsu omaksvõtmisel aeglased (4,2% majapidamistest); arvestades, et ülikiire internetiühenduse (üle 100 Mbit/s) kasutuselevõtmine on aeglane, moodustades kõigest 3,4% kõikidest püsivõrgu liinidest, ning kasutajatepoolne nõudlus näib olevat väike – vaid ligikaudu 2% majapidamistest on selliste liinidega ühendatud(1);

U.  arvestades, et võrguliikluse haldamisega seotud läbipaistvus üksi ei suuda tagada interneti neutraalsust;

V.  arvestades, et nii elektrooniliste sideteenuste pakkujate kui ka nende ja infoühiskonna teenuste pakkujate vahelise konkurentsiga seotud küsimused, eelkõige interneti avatud olemust ohustavad tegurid väärivad tähelepanu;

W.  arvestades, et konkurentsi takistavaid tegureid esineb veel paljude võrkude puhul; võttes arvesse suutmatust määratleda ja kohaldada võrguneutraalsuse põhimõtet, et tagada teenuste mittepiiramist lõppkasutajate jaoks;

X.  arvestades, et 4G võrgu kasutuselevõtmist Euroopas on takistanud piisava koordineerimise puudumine raadiospektri eraldamisel, eelkõige lükkavad liikmesriigid edasi lubade andmise protsessi läbiviimist, mis oleks võimaldanud 800 MHz riba kasutuselevõtmist elektrooniliste sideteenuste jaoks 1. jaanuariks 2013, nagu seda nähti ette raadiospektripoliitika programmis;

Y.  arvestades, et raadiospektripoliitika programmis paluti Euroopa Komisjonil vaadata läbi 400 MHz ja 6 GHz vahele jäävate spektrite kasutamine ja hinnata, kas oleks võimalik vabastada täiendav spekter, näiteks – kuid mitte ainult – 700 MHz riba, ja teha see kättesaadavaks uutele rakendustele;

Z.  arvestades, et kaaluda tuleks innovatsiooni ning uute tehnoloogiate ja taristute arendamist, kui hinnatakse õigusraamistiku mõju kasutajatele ja tarbijatele pakutavatele valikutele;

AA.  arvestades, et raamistik peaks jääma neutraalseks ning võrdväärsete teenuste suhtes peaksid kehtima samad eeskirjad;

1.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid on viivitanud 2009. aasta elektroonilise side reguleeriva raamistiku muudatuste ülevõtmisega, ning juhib tähelepanu sideteenuste siseturu killustatusele, mis on tingitud selle raamistiku erinevast rakendamist 28 liikmesriigis;

2.  rõhutab tõsiasja, et samal ajal kui raamistikuga seoses on tehtud olulisi edusamme selle eesmärkide saavutamiseks, on ELi telekommunikatsiooniturg endiselt mööda riigipiire killustunud, mistõttu on ettevõtjatel ja kodanikel raske saada ühtsest turust täielikku kasu;

3.  on seisukohal, et ainult konkurentsivõimelise Euroopa turu omamise kaudu suure kiirusega lairibaühenduse teenuste valdkonnas on võimalik ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning pakkuda lõppkasutajatele konkurentsivõimelisi hindu;

4.  on seisukohal, et järgmise läbivaatamisega tuleks püüda raamistikku edasi arendada, et tegeleda nõrkade kohtadega ja võtta arvesse turu, sotsiaalset ja tehnoloogia arengut ning tulevasi suundumusi;

5.  on seisukohal, et aspektid, mida tuleb kogu reguleeriva raamistiku läbivaatamise käigus arvesse võtta, peaksid hõlmama järgmist:

   i) universaalteenuse osutamise kohustuse ammu oodatud läbivaatamine, mis hõlmab ka kohustust tagada juurdepääs lairiba internetiühendusele, võttes arvesse kiireloomulist vajadust vähendada digitaalset lõhet; ning riigiabi suunistega kehtestatud piirangutele vastamine selle eesmärgi saavutamiseks;
   ii) riigi reguleerivate asutuste pädevus kõikide raamistikus käsitletavate küsimuste, sh spektri puhul; riigi reguleerivatele asutustele antud volitused liikmesriikides ning vastavalt riigi reguleeriva asutuse sõltumatuse nõude ulatus;
   iii) riigi reguleerivate asutuste ja riigi konkurentsiasutuste koostöö;
   iv) võrguühendusega seotud sümmeetrilised kohustused (raamdirektiivi artikkel 12), sest teatud liikmesriikides riigi reguleerivatele asutustele selliseid regulatiivseid volitusi ei antud;
   v) võimendavat mõju käsitlevad eeskirjad (raamdirektiivi artikkel 14) ja ühist turgu valitsevat seisundit käsitlevad eeskirjad (raamdirektiivi II lisa), sest vaatamata 2009. aasta muudatusettepanekutele peavad riikide reguleerivad asutused nende vahendite kasutamist jätkuvalt keeruliseks;
   vi) turuülevaate protsessid;
   vii) traditsiooniliste teenusepakkujate osutatavate teenustega täielikult asendatavate teenuste mõju; teatavatel juhtudel selgitused seoses raamistiku tehnoloogilise neutraalsuse ulatusega ning samuti seoses „infoühiskonna” režiimi ja „elektroonilise side” seisukohast oluliste teenuste vahelise erinevusega;
   viii) vajadus liigse reguleerimise kaotamise järele;
   ix) reguleerimise kaotamine tingimusel, et turuanalüüs näitab, et asjaomane turg tegutseb konkurentsinõuete kohaselt ning seal on olemas viisid ja vahendid kestvaks järelevalveks;
   x) riigi reguleerivatele asutustele võimaluse andmine aruandmiseks oma kogemustest mittediskrimineerimise kohustuse ja õiguskaitsevahenditega;
   xi) artikli 7/7a menetluste („ühisreguleerimine”) tõhusus ja toimimine: kuigi üldiselt on nii komisjon kui ka BEREC (elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet) ühel nõul, et need toimivad hästi ning võimaldavad asjakohast tasakaalu, väidab komisjon, et teatud juhtudel ei kohandanud riigi reguleeriv asutus kõiki oma regulatiivseid meetmeid või viivitas nende vastuvõtmisega, ning BEREC kaebas pingeliste ajapiirangute üle;
   xii) olukord, kus menetluse II etapp ei alga, sest riigi reguleeriv asutus on oma kavandatud meetme tagasi võtnud või kui riigi reguleeriv asutus ei paku õiguskaitsevahendit teataval turul tuvastatud probleemi puhul, mille korral on ainus lahendus rikkumismenetlus: mõlemal nimetatud juhul peaks olema võimalus algatada nõuetekohane artikli 7/7a kohane menetlus;
   xiii) artikli 19 kohase menetluse tõhusus ja toimimine: komisjon on kasutanud oma artikli 19 kohaseid volitusi kaks korda (järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlev soovitus septembris 2010 ning soovitus mittediskrimineerimise ja kuluarvestuse metoodika kohta). Kuna erinevalt artiklist 7/7a ei kehti artikli 19 menetluse kohta ajapiirangud, ei olnud BERECi ja komisjoni vaheline regulatiivne dialoog nii sujuv, mille tagajärjel kaebas BEREC, et tema arvamust nõuti väga lühikese etteteatamisega, ning komisjon kaebas, et teatavad riikide reguleerivad asutused väljendasid koostamis- ja rakendamisperioodil vastumeelsust;
   xiv) üleeuroopalised teenused ja operaatorid, võttes arvesse raamdirektiivi artikli 15 lõike 4 (kasutamata) sätet, millega võimaldatakse komisjonil riikidevahelised turud kindlaks määrata. Rohkem tuleks keskenduda sideteenuste konkurentsil põhinevale pakkumisele ELi ettevõtjatele ning äriklassi abinõude tõhusale ja järjepidevale rakendamisele kogu ELis;
   xv) esimese sammuna tuleks kindlaks teha riikidevahelised turud, vähemalt seoses äriteenustega; võimaldada teenusepakkujatel BERECi teavitada, et nad kavatsevad selliseid turge teenindada, ja selliseid turge teenindavate teenusepakkujate üle järelevalve teostamine BERECi poolt;
   xvi) BEREC ja selle toimimine ning pädevuste ulatuse laiendamine;
   xvii) raamdirektiivi artikli 1 lõike 3a kohane vaba, mittediskrimineeriv juurdepääs sisule ning raamdirektiivi artikli 8 lõike 4 punktile g tuginev võrgu neutraalsus;
   xviii) asjakohaseid turge käsitlev soovitus;
   xix) seadmete, sh seadmete ja operatsioonisüsteemide ühendamise reguleerimine;
   xx) hiljutised ülemaailmsed arengud küberjulgeoleku ja küberspionaaži valdkonnas ning Euroopa kodanike ootused seoses eraelu puutumatusega elektrooniliste sideteenuste ja infoühiskonna teenuste kasutamisel ning
   xxi) asjaolu, et internet on muutunud elutähtsaks taristuks paljude majandus- ja sotsiaalsete tegevuste teostamise jaoks;

6.  on arvamusel, et läbivaatamise peamised eesmärgid peaksid hõlmama järgmist:

   i) tagamine, et täielikult asendatavate teenuste suhtes kehtivad samad eeskirjad; sel eesmärgil tuleks arvesse võtta raamdirektiivi artikli 2 punktis c sätestatud elektroonilise sideteenuse määratlust;
   ii) tagamine, et tarbijatel on juurdepääs terviklikule ja arusaadavale teabele seoses internetiühenduse kiirustega, mis võimaldaks neil võrrelda eri operaatorite tehtud pakkumisi;
   iii) tõhusa ja jätkusuutliku konkurentsi edasine soodustamine, mis on investeeringute oluline soodustaja pikas perspektiivis;
   iv) konkurentsi suurendamine Euroopa suure kiirusega lairibaühenduse turul;
   v) investeerimise jaoks stabiilse ja jätkusuutliku raamistiku tagamine;
   vi) ühtlustatud, püsiva ja tõhusa kohaldamise tagamine;
   vii) üleeuroopaliste teenusepakkujate arendamise ja piiriüleste äriteenuste pakkumise hõlbustamine;
   viii) tagamine, et raamistik sobib digitaalajastu jaoks ja pakub interneti ökosüsteemi, mis toetab kogu majandust ning
   ix) kasutajate usalduse suurendamine kommunikatsiooni siseturu vastu, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud tulevase reguleeriva raamistiku rakendamiseks võetavate meetmete ja siseturul elektroonilise side turvalisuse suurendamiseks võetavate meetmete abil;

7.  usub, et raamistiku üldine eesmärk peaks jätkuvalt olema tarbijatele ja kasutajatele kasu toova konkurentsi ja investeerimise valdkondliku ökosüsteemi soodustamine, julgustades samal ajal tõelise sidevaldkonna siseturu loomist ja soodustades liidu ülemaailmset konkurentsivõimet;

8.  rõhutab, et reguleeriv raamistik peab jääma sidusaks, asjakohaseks ja tõhusaks;

9.  on seisukohal, et selle raamistiku eesmärgiks peaks olema sidususe säilitamine ja õiguskindluse pakkumine õiglase ja tasakaalustatud konkurentsi tagamiseks, kus Euroopa osalejatel on kõik võimalused; on seisukohal, et kõik komisjoni poolt esitatud ettepaneku sätted, sealhulgas lubade andmise ühtse Euroopa menetluse, tarbijaprobleemide ja spektrioksjonite tehnilise korralduse kohta, võivad etendada olulist osa sideteenuste ühtse turu loomisel, kuid et neid tuleb hinnata sellest eesmärgist lähtuvalt; on arvamusel, et raamistiku läbivaatamise kord vastavalt käesolevas dokumendis soovitule peaks olema Euroopa digitaalse majanduse jaoks edasiminek ning seetõttu tuleks selle suhtes kohaldada sidusat ja kavandatud lähenemisviisi;

10.  rõhutab, et teabe mittediskrimineerimine saatmise, edastamise ja vastuvõtmise etapis on vajalik selleks, et edendada innovatsiooni ja kõrvaldada sisenemistakistused;

11.  rõhutab, et andmeliikluse haldamine annab võimaluse konkurentsi kahjustavaks ja diskrimineerivaks tegevuseks; kutsub seetõttu liikmesriike üles võrgu neutraalsuse rikkumisi ennetama;

12.  märgib, et sätted, mis võimaldavad riikide reguleerivatel asutustel sekkuda, et nõuda teenuse kvaliteedi tagamist konkurentsi kahjustava teenuste tõkestamise või piiramise puhul, koos lepingute suurema läbipaistvusega, on võimsad vahendid, mis aitavad tagada, et tarbijatel on oma valitud teenustele juurdepääs ja nad saavad neist kasu;

13.  rõhutab, et ühenduse otspunktide vahel pakutava teenusekvaliteedi esikohale seadmine lisaks traditsioonilisele parimale võimalikule edastusele võib kahjustada võrgu neutraalsuse põhimõtet; palub komisjonil ja reguleerivatel asutustel neid suundumusi jälgida ja kui see on asjakohane, rakendada kvaliteedi tagamise kohustuse vahendeid, mis on sätestatud universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi artiklis 22; nõuab, et vajaduse korral kaalutakse täiendavate seadusandlike meetmete võtmist ELi tasandil;

14.  rõhutab, et uuendustegevuse ergutamiseks, tarbijatele suuremate valikuvõimaluste pakkumiseks, kulude vähendamiseks ja ülikiire elektronsideinfrastruktuuri tõhusamaks kasutuselevõtmiseks tuleb rakendada erinevaid meetmeid ning ühtlasi tuleks ära kasutada kõik kättesaadavad tehnoloogilised võimalused, mida tuleks pakkuda ka tarbijatele, et vältida teenuste kvaliteedi langust, ühenduse katkestusi ja võrguliikluse aeglustumist;

15.  toonitab, et riiklike pädevate asutuste eesmärgiks peaks olema kohaldada spektri kasutamise suhtes selliseid reguleerivaid põhimõtteid, menetlusi ja tingimusi, mis ei takista Euroopa elektrooniliste sideteenuste pakkujatel pakkuda võrke ja teenuseid mitmes liikmesriigis või kogu liidus;

16.  on veendunud, et spektri parem koordineerimine koos spektri kasutusõiguse ühiste põhimõtete rakendamisega kogu liidus oleks peamine õiguskaitsevahend, mis aitaks lahendada spektri kättesaadavusega seotud prognoositavuse puudumise probleemi, soodustades seeläbi investeerimist ja mastaabisäästu;

17.  rõhutab, et stimuleerivad tasud ja/või kasutusõiguse tühistamine suutmatuse korral kasutada asjaomast raadiospektrit võivad olla olulised meetmed piisava ühtlustatud raadiospektri vabastamiseks, et ergutada suure läbilaskevõimega traadita lairibaühenduste teenuste pakkumist;

18.  toonitab, et 4G ja 5G traadita teenuste üleeuroopalised oksjonid, kus on piiratud arv õiguste omajaid, kes ühiselt teenindavad kogu ELi territooriumi, võimaldaksid pakkuda üleeuroopalisi traadita teenuseid ja õõnestaksid alust, millele rändlus on üles ehitatud;

19.  palub liikmesriikidel elektroonilise side tarbijaaspekte senisest palju rohkem tähtsustada; rõhutab, et hästi toimivad turud koos hästi informeeritud ja usaldavate tarbijatega on ELi turu selgroog;

20.  rõhutab, et kuna tarbijad valivad üha enam mitut teenust hõlmavad lepingud, on lepingueelse ja olemasoleva lepingu uuendamisega seotud teavitamise nõuete range jõustamine eriti oluline;

21.  rõhutab, et tähtis on kehtestada rangemad tarbija teavitamise nõuded seoses teenuse piirangute, seadmete doteerimise ja andmeliikluse haldamisega; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada eksitava reklaami keelu järjekindel jõustamine;

22.  rõhutab, et sisu ühendamine võib takistada operaatori vahetamist, ning palub komisjonil ja BERECil uurida sellega seotud võimalikku konkurentsi kahjustamist;

23.  märgib, et esineb juhtumeid, mille puhul operaatorid piiravad tarbija mobiiltelefoni modemi funktsioone (kusjuures mobiiltelefoni on võimalik ruuteri või traadita interneti pääsupunktina kasutada), kuigi tarbija leping näeb ette andmeside piiramatus mahus; palub seepärast, et komisjon ja BEREC uuriksid võimaliku eksitava reklaami probleemi seoses vajadusega suurema selguse järele selles küsimuses;

24.  rõhutab, kui tähtsad on dünaamilisel turul operaatori vahetamise ja numbriliikuvuse lihtsus, lepingu läbipaistvus ning tarbijate teavitamine lepingu muudatustest; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikuvuse eesmärke ei täideta, ning nõuab, et komisjon ja BEREC võtaksid meetmeid;

25.  toetab neid liikmesriike, kes on rakendanud rangemad nõuded puudega kasutajatele võrdse juurdepääsu tagamiseks, ning kutsub kõiki liikmesriike üles nende eeskuju järgima; palub BERECil parandada puudega kasutajate juurdepääsu edendamist;

26.  avaldab kõikidele liikmesriikidele tunnustust ühise hädaabinumbri 112 rakendamise eest; nõuab helistaja asukoha kindlaksmääramise kiirendamist; märgib, et mitu liikmesriiki on juba arendanud tehnoloogiat, mis võimaldab helistaja asukoha peaaegu viivitamata kindlaks määrata;

27.  väljendab heameelt komisjoni töö üle 116 numbrite praktilisel rakendamisel, eriti seoses kadunud laste infotelefoniga (116000); nõuab, et komisjon neile numbritele rohkem reklaami teeks;

28.  märgib, et komisjon on loobunud oma ambitsioonikast kavast luua üleeuroopaline telefoninumbrite süsteem;

29.  rõhutab märkimisväärseid edusamme, mida on tehtud baastaseme lairibaühenduse üldise kättesaadavuse tagamisel, märkides siiski, et see areng on olnud väga ebaühtlane; ergutab liikmesriike täitma digitaalarengu tegevuskava eesmärke, toetades erainvesteeringute tegemist ja kasutades avaliku sektori investeeringuid uutesse võrkudesse;

30.  rõhutab, et andmete mahu suurenemine, kasutada olevate raadiospektriressursside piiratud hulk ja tehnoloogia, seadmete ja sisu lähenemine nõuab arukat andmeliikluse haldust ja erinevaid andmete levitamise meetodeid, nagu maapealse digitaalringhäälingu ja traadita lairibavõrkude koostöö;

31.  rõhutab, et läbivaatamine peab põhinema laiaulatuslikel konsultatsioonidel kõikide huvitatud pooltega ning kõikide küsimuste põhjalikul analüüsil;

32.  kutsub seepärast komisjoni üles algatama kogu raamistiku järgmise läbivaatamise, et järgmise parlamendikoosseisu ametiajal oleks võimalik nõuetekohaseid arutelusid pidada;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) SWD(2013)0217, Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel, lk 43.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika