Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse petitsiooniõiguse tähtsust ning seda, kuivõrd oluline on, et parlamendiorganid saaksid Euroopa kodanike ja elanike konkreetsetest muredest ja seisukohtadest viivitamatult teada, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 24 ja 227,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid ja eelkõige selle artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad rikkumismenetlust, eelkõige selle artikleid 258 ja 260,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 202 lõiget 8,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0131/2014),

A.  pidades silmas, et 2013. aastal, mis oli Euroopa kodanike aasta, laekus 2885 petitsiooni, mis tähendab 2012. aastaga võrreldes peaaegu 45%-list kasvu; ning märkides, et praeguse ametiaja jooksul on senise seisuga registreeritud peaaegu 10 000 petitsiooni;

B.  arvestades, et kuigi see arv on Euroopa Liidu elanikkonnaga võrreldes suhteliselt tagasihoidlik, näitab see siiski petitsiooniõigusest teadlikkuse märkimisväärset suurenemist ja õiguspäraseid ootusi petitsiooniprotsessi kasulikkuse suhtes vahendina, mis tagab ELi institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu üksikkodanike, kohalike kogukondade, valitsusväliste organisatsioonide, vabatahtlike ühenduste ja eraettevõtete probleemide suhtes;

C.  arvestades, et Euroopa kodanikke esindab otseselt ainus nende valitud ELi institutsioon – Euroopa Parlament; pidades silmas, et petitsiooniõigus annab kodanikele võimaluse pöörduda otse oma esindajate poole;

D.  pidades silmas, et petitsiooniõigus tõhustab Euroopa Parlamendi reageerimist liidu kodanike ja elanike probleemidele ning samal ajal võib see pakkuda inimestele avatud, demokraatlikku ja läbipaistvat mehhanismi oma kaebuste kohtuväliseks rahuldamiseks, kui see on seaduspärane ja põhjendatud, eriti juhul, kui need kaebused on seotud probleemidega Euroopa õigusaktide rakendamisel; arvestades, et petitsioonid annavad väärtuslikku tagasisidet seadusandjatele ja rakendusasutustele nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil;

E.  arvestades, et on oluline takistada bioloogilise mitmekesisuse edasist pöördumatut kadu, eriti Natura 2000 aladel; arvestades, et liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (79/409/EMÜ) kohaste erikaitsealade kaitse; arvestades, et kuigi komisjon saab ELi õigusaktide järgimist täielikult kontrollida üksnes pärast seda, kui riiklikud ametiasutused on teinud lõpliku otsuse, tuleb eelkõige keskkonnaküsimuste puhul võimalikult varajases etapis kontrollida, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused kohaldaksid nõuetekohaselt kõiki asjakohaseid ELi õigusaktidega sätestatud menetlusnõudeid, sealhulgas rakendaksid ettevaatuspõhimõtet;

F.  arvestades, et on vaja suurendada kodanike osalust ELi otsustusprotsessis, et tugevdada selle õiguspärasust ja vastutust; arvestades, et petitsiooniprotsess kujutab endast ka vahendit tegeliku olukorra väljaselgitamiseks seoses Euroopa kogukondades esinevate pingetega, eelkõige majanduskriisi ja ühiskondliku rahulolematuse aegadel, mis on tekkinud maailma finantsturgude ja pangasüsteemide kokkukukkumise Euroopa inimestele avalduva mõju tagajärjel; tuletab meelde, et petitsioonikomisjon korraldas 2013. aasta septembris selleteemalise avaliku istungi, kuhu olid kaasatud ka petitsioonide esitajad; arvestades, et petitsioonikomisjoni tähelepanu on pälvinud paljud petitsioonid, mis käsitlevad pangandussektoris rahaliste vahendite kuritarvitusi ja nende väärkasutamist seoses tarbijaõigustega, eriti aga raskeid tagajärgi, mis on seotud perede väljatõstmisega kodudest ebaõiglaste hüpoteeke käsitlevate punktide tõttu;

G.  arvestades, et petitsioonikomisjonile adresseeritud petitsioonid pakuvad sageli kasulikku teavet ka teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele, mis vastutavad õigusaktide koostamise eest eesmärgiga luua sotsiaalmajanduslikust ja keskkonna seisukohast turvalisem, kindlam, õiglasem ja jõukam alus kõigi Euroopa kodanike ja elanike tulevikule;

H.  arvestades, et iga petitsiooni hinnatakse ja käsitletakse objektiivselt, isegi kui selle on esitanud ainult üks ELi kodanik või elanik, ning et igal petitsiooni esitajal on õigus saada vastus oma emakeeles;

I.  pidades silmas, et petitsiooni käsitlemise ja sellele vastamise aeg sõltub laekunud petitsiooni sisust ja keerukusest, kuid et tehakse kõik võimalik, et vastata petitsiooni esitajate probleemidele nõuetekohaselt mõistliku aja jooksul ja asjakohasel viisil ning mitte ainult menetluse, vaid ka sisu seisukohast;

J.  arvestades, et petitsiooni esitajatel, kelle petitsiooni hakatakse järgnevalt arutama petitsioonikomisjoni korralistel koosolekutel, on võimalik selles täiel määral osaleda, neil on õigus esitada oma petitsioon koos üksikasjalikuma teabega ning seega aidata komisjoni tööle aktiivselt kaasa, andes petitsioonikomisjoni ja Euroopa Komisjoni liikmetele ning nendel koosolekutel osaleda võivatele liikmesriikide esindajatele täiendavat ja otsesest allikast pärit teavet; ning arvestades, et 2013. aastal osales komisjoni aruteludes ja oli nendesse aktiivselt kaasatud 185 petitsiooni esitajat;

K.  pidades silmas, et petitsioonikomisjoni tegevus tugineb täielikult petitsiooni esitajatelt saadud teabele ja andmetele, millele lisanduvad komisjoni enda uurimiste tulemused iga juhtumi puhul ja mida täiendatakse vajaduse korral Euroopa Komisjoni, liikmesriikide või muude organite pakutava täiendava oskusteabega; ning pidades silmas, et petitsioonikomisjoni tegevuskavad on seatud tähtsuse järjekorda, mis on koostatud selle liikmete demokraatlikult tehtud otsuste alusel;

L.  pidades silmas, et aluslepingu ja Euroopa Parlamendi kodukorra sätete alusel kehtestatud petitsioonide vastuvõetavuse kriteeriumide kohaselt peab petitsioon puudutama Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse kuuluvat teemat, mis on otseselt seotud petitsiooni esitajaga; ning pidades silmas, et selle tulemusel tunnistatakse osa laekunud petitsioonidest vastuvõetamatuks, kuna nad ei vasta nendele kriteeriumidele;

M.  arvestades, et petitsiooniõigus on üks peamisi vahendeid, mille abil kodanikud saavad osaleda ja teostada demokraatlikku kontrolli, ning selle asjakohane rakendamine peab olema tagatud protsessi algusest kuni lõpuni; arvestades, et see õigus peab olema püsivalt ja täielikult tagatud, olenemata valitsuse huvidest; arvestades, et seda põhimõtet peavad ELi tasandil petitsioonide käsitlemisel eeskujulikult järgima nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Komisjon;

N.  arvestades, et eelmainitud kriteeriume on kohtutes kontrollitud, ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu otsused, näiteks kohtuasjas T-308/07, on toetanud petitsiooniõigusega seotud kriteeriume ning asjaolu, et petitsioonide vastuvõetamatuks tunnistamine peab olema hästi põhjendatud ja et petitsioonikomisjon peab oma järgnevas kirjavahetuses petitsiooni esitajaga oma otsust selgitama; ning arvestades näiteks kohtuotsuseid kohtuasjades T-280/09 ja T-160/10, mis on seotud petitsioonidega, mida võib nende sisu poolest pidada liiga ebatäpseks;

O.  arvestades, et lisaks laekunud petitsioonidele, mis käsitlevad kriisi mõjusid Euroopa kodanikele ja elanikele, on teised peamised teemad, mis petitsiooni esitajatele muret valmistavad, seotud keskkonnaõiguse (eelkõige jäätmekäitluse ja veemajandusega seotud teemade), põhiõiguste (eelkõige lapse õigustega seotud teemade), puuetega inimeste õiguste ja tervisealaste teemade, isikliku ja kinnisvaraga seotud õiguse, isikute vaba liikumise, diskrimineerimise eri vormide, eriti etnilise päritolu, kultuuri või keele alusel, viisade, rände ja tööhõivega seotud teemade, väidetava korruptsiooni, kohtumenetlustes esinevate viivituste ja paljude teiste tegevusvaldkondadega;

P.  pidades silmas, et kuna paljud petitsiooni esitajad, eelkõige nooremate elanikkonnarühmade hulgas, kasutavad suhtlemiseks väga palju sotsiaalmeedia kanaleid, on petitsioonikomisjon Euroopa Parlamendi egiidi all välja töötanud oma võrgustiku, mida jälgib regulaarselt üha suurem hulk isikuid levinud sotsiaalmeedia kanalites, mis on eriti aktiivsed ja on osutunud kasulikuks komisjoni koosolekute toimumise ajal; ning arvestades samuti, et komisjoni uudiskirjal PETI Journal on praeguseks märkimisväärne hulk püsitellijaid (ligi 1500);

Q.  arvestades, et selles kontekstis on petitsioonikomisjon teinud tihedat koostööd Euroopa Parlamendi asjaomaste teenistustega uue mitmekeelse internetiportaali väljatöötamiseks, mis asendab varasemat, palju piiratumat elektroonilist vahendit petitsioonide esitamiseks, mis asus Euroopa Parlamendi veebisaidil; arvestades, et selle uue portaali eesmärgiks on suurendada haldustõhusust ning parandada petitsiooniprotsessi läbipaistvust petitsiooni esitajate ja Euroopa Parlamendi liikmete, aga ka laiema üldsuse jaoks;

R.  tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta 2012. aasta aruande alusel, milles otsustati muuta petitsioonimenetlus tõhusamaks, läbipaistvamaks ja erapooletumaks ning samal ajal säilitada petitsioonikomisjoni liikmete osalemisõigus selliselt, et petitsioonide käsitlemine vastaks kohtuliku läbivaatamise nõuetele isegi menetluse tasandil;

S.  arvestades, et petitsioonikomisjon säilitab aktiivset huvi Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse kohaldamisviisi vastu ning võtab arvesse olemasoleva õigusraamistiku paljusid puudujääke ja üsna kohmakat laadi, mis ei kanna endas täielikult aluslepingu sätete olemust, hoolimata põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni jõupingutustest selle väljatöötamisel; ning arvestades, et Euroopa Parlament peaks osalema nimetatud määruse läbivaatamist käsitlevates aruteludes läbivaatamisklausli tingimuste kohaselt kolm aastat pärast selle toimima hakkamist;

T.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse sätteid, mis käsitlevad eduka algatuse korral avaliku istungi korraldamist Euroopa Parlamendi ruumides, hakatakse peagi kohaldama; sellisel istungil osaleb Euroopa Parlamendi kodukorra sätete ja juhatuse poolt vastu võetud rakenduseeskirjade kohaselt lisaks petitsioonikomisjonile ka vastutav komisjon, kellel on algatuse teemal õiguslik pädevus;

U.  pidades silmas uuritavate petitsioonidega seotud teabekogumiskülastuste väärtuslikku rolli, mida komisjon korraldab korrapäraselt küsimustes, mida peetakse eriti prioriteetseks, ning arvestades, et selliste külastuste aruanded peavad olema kvaliteedi ja usaldusväärsuse kõrgeimal tasemel ning põhinema usalduslikul koostööl, mille tulemuseks on soovitava üksmeele saavutamine osaliste vahel; tuletab meelde 2013. aastal korraldatud külastusi Hispaaniasse (kaks korda), Poola, Taani ja Kreekasse; arvestades, et suurem paindlikkus nende külastuste praktilises korralduses, peamiselt seoses sobivate nädalatega, aitaks kaasa külastuste veelgi suuremale edukusele, eelkõige seoses liikmete kättesaadavuse ja tühistamise ohu vähendamisega;

V.  pidades silmas petitsioonikomisjoni kohustusi Euroopa Ombudsmani suhtes, kes vastutab ELi kodanikelt ELi institutsioonide ja organite võimaliku haldusomavoli kohta laekunud kaebuste uurimise eest, mille kohta petitsioonikomisjon koostab samuti iga-aastase raporti, mis tugineb Euroopa Ombudsmani enda aastaaruandele; ning tuletades meelde, et komisjon osales 2013. aastal aktiivselt uue Euroopa Ombudsmani valimiste korraldamises pärast toonase Euroopa Ombudsmani ametikohta täitnud Nikiforos Diamandourose pensionile jäämist;

W.  arvestades, et kuigi uus Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly valiti parlamendiliikmete poolt edukalt seda ametikohta täitma alates 1. oktoobrist 2013, tuleb järgmise parlamendi ametiaja alguses vastavalt kodukorras (artiklis 204) sätestatule korraldada uued valimised, ning arvestades, et mõistlik oleks tagada selgete ja läbipaistvate valimisprotsessi eeskirjade õigeaegne avaldamine, milles selgitatakse lisaks petitsioonikomisjoni rolli selles protsessis ning millega tagatakse valimiste läbiviimiseks piisav läbipaistvus, eelkõige täiustatud teemakohase veebikeskkonna kaudu;

X.  arvestades, et petitsioonikomisjon on Euroopa Ombudsmani võrgustiku liige, kuhu kuuluvad ka mõnede liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonid (nende olemasolu korral), ning arvestades, et siinkohal tundub oluline, et petitsioonikomisjonide koostööd tuleks veelgi rõhutada ja vajaduse korral veelgi tugevdada ning et Euroopa Parlamendil võiks olla selle Euroopa kodaniku huvides edasi arendamises keskne roll;

Y.  arvestades, et petitsioonikomisjoni eesmärk on olla kasulik ja läbipaistev vahend Euroopa kodanike ja elanike teenistuses, kes teostab demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet Euroopa Liidu tegevuse paljude aspektide üle, eelkõige seoses ELi õigusaktide rakendamisega liikmesriikide ametiasutuste poolt; ning arvestades, et petitsioonikomisjon võib lisaks aidata laekunud petitsioonide alusel kaasa ühelt poolt ELi õigusaktide sidusamale ja kooskõlastatumale kohaldamisele ning teiselt poolt tulevaste ELi õigusaktide täiustamisele, juhtides tähelepanu õppetundidele, mida tuleks õppida laekunud petitsioonide sisust;

Z.  arvestades, et käesolev raport on petitsioonikomisjoni viimane raport Euroopa Parlamendi 7. ametiajal ning seetõttu sisaldab see ülevaadet komisjoni tegevuse kohta 2013. aastal ja ülevaadet kogu ametiaja kohta ning hinnangut selle kohta, mil määral suutis petitsioonikomisjon vastata kodanike ootustele pärast Lissaboni lepingu jõustumist;

1.  teadvustab petitsioonikomisjoni olulist ja põhimõttelist rolli ELi kodanike ja elanike õiguste kaitsmisel ja edendamisel, tagades, et petitsioonimenetluse kaudu oleksid petitsioonide esitajate mured paremini teada ning nende põhjendatud kaebused leiaksid võimaluse korral mõistliku aja jooksul lahenduse;

2.  on otsustanud muuta petitsioonimenetluse tõhusamaks, läbipaistvamaks ja erapooletumaks, säilitades samal ajal petitsioonikomisjoni liikmete osalemisõiguse, nii et petitsioonide käsitlemine vastaks kohtuliku läbivaatamise nõuetele isegi menetluse tasandil;

3.  rõhutab, et petitsioonikomisjonil on koos teiste institutsioonide ja organitega, näiteks uurimiskomisjonide ja Euroopa Ombudsmaniga, sõltumatu ja selgelt määratletud roll iga üksiku kodaniku kontaktpunktina; rõhutab asjaolu, et nimetatud organid on koos Euroopa kodanikualgatusega peamised demokraatliku ELi ja Euroopa rahva loomise vahendid ja seega tuleb tagada neile asjakohane juurdepääs ning nende usaldusväärne toimimine;

4.  rõhutab, et kogu praeguse ametiaja jooksul on petitsioonikomisjon tegelenud väljakutsetega vastata Euroopa Liidu kodanike ootustele; rõhutab, kuivõrd oluline on, et kodanikud oleksid vahetult kaasatud Euroopa Parlamendi tegevusse ning et komisjoni liikmed käsitleksid konkreetselt nende probleeme, ettepanekuid või kaebusi; juhib tähelepanu töö hulgale, mis on tehtud kodanike õiguste võimalike rikkumiste väljaselgitamiseks, ning sellele, et Euroopa õigusaktide kohaldamisega seotud küsimustes on tehtud koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega; rõhutab, et petitsioonikomisjon peab samal ajal säilitama oma olulise rolli Euroopa kodanike kaasamisel ning ELi otsustusprotsessi demokraatliku legitiimsuse ja aruandekohustuse tugevdamisel;

5.  tuletab meelde Euroopa Komisjoni märkimisväärset rolli petitsioonides tõstatatud probleemide käsitlemisele kaasa aitamises; on seisukohal, et komisjonil tuleks petitsioone põhjalikumalt uurida ning süveneda neis tõstatatud probleemide olemusse seoses ELi õigusaktidega; rõhutab, kui tähtis on nende protsesside läbipaistvus ja üldsuse asjakohane juurdepääs asjaomastele dokumentidele ja juhtumiga seotud teabele;

6.  rõhutab komisjonipoolse proaktiivse järelevalve ja õigeaegsete ennetavate meetmete tähtsust, kui on olemas tõendid, et teatavad kavandatavad ja avaldatud projektid võivad olla vastuolus ELi õigusaktidega;

7.  märgib, et kodanike petitsioonides on käsitletud paljusid olulisi temaatilisi valdkondi, näiteks põhiõigusi, siseturgu, keskkonnaõigust, rahvatervise küsimusi, lapse heaolu, transpordi- ja ehitustegevust, Hispaania rannikuseadust, head haldustava käsitlevat uut määrust, puuetega inimeste probleeme, vanuselist diskrimineerimist, dokumentide avalikku kättesaadavust, Euroopa koole, fiskaalliitu, terasetööstust, loomaõigusi ja paljusid teisi valdkondi;

8.  on seisukohal, et nimetatud temaatilistesse valdkondadesse kuuluvad petitsioonid tõestavad, et ELi õigusaktide ebarahuldava ülevõtmise või ebaõige kohaldamise laiaulatusliku esinemise probleem ei ole kuhugi kadunud;

9.  on seisukohal, et oluline on parandada vastastikustel alustel põhinevat koostööd liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, ühtlasi tuleb vajaduse korral ergutada liikmesriikide asutusi tegutsema täiesti läbipaistvalt ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel; rõhutab komisjoni koostöö olulisust liikmesriikidega ja taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid suhtuvad hooletult ELi õigusaktide täielikku ülevõtmisse ja jõustamisse, eelkõige keskkonna-alastes küsimustes;

10.  tuletab meelde, et petitsioonikomisjon peab vastu võetud petitsioone, mis on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtete ja sisuga, lahutamatuks osaks oma tegevusest ning uurib iga juhtumit objektiivselt; tuletab meelde, et Euroopa Komisjon on harta artikli 51 olemasolu tõttu tundnud end petitsioonikomisjoni tegutsemispalve korral sageli tegutsemisvõimetuna; rõhutab asjaolu, et kodanike ootused on palju suuremad, kui harta ranged õigussätted võimaldavad;

11.  õnnitleb komisjoni tehtud töö puhul puuetega seotud küsimustes laekunud petitsioonidega, mille arv kasvas 2013. aastal märkimisväärselt; märgib ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 sätete kohase ELi raamistiku eduka käivitamise tagamiseks tehtud jõupingutusi, kui petitsioonikomisjon tegi koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga, ning märgib petitsioonikomisjoni jätkuvat valmisolekut selle tegevuse toetamiseks; avaldab kahetsust, et praeguseks on petitsioonikomisjoni osalemine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistikus peatatud ning et petitsioonikomisjon on asendatud õigusloomega seotud komisjonidega, kellel on samuti kohustused selles valdkonnas; on seisukohal, et nimetatud otsus võib tuleneda üksnes ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistiku kohaselt antud ülesannete valesti tõlgendamisest;

12.  märgib suurt tähelepanu, mida omistati mõnedele olulistele laekunud petitsioonidele, milles käsitleti uue lennujaama kavandatud ehitamist Nantes’i lähedale Notre-Dame-des-Landes’i linna; märgib, et sellesse andsid märkimisväärse panuse petitsioonide esitajad, kes olid selle kava vastu keskkondlikel kaalutlustel, ning et oluline petitsioon laekus ka selle projekti toetajatelt, mille tulemusel toimus komisjonis intensiivne arutelu, kus osalesid lisaks peamistele petitsioonide esitajatele ka Prantsusmaa ametiasutused ja Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi peadirektor; on seisukohal, et sellised tõsised arutelud suurendavad üldsuse teadlikkust ja võimaldavad kodanikel aktiivselt ja seaduslikult osaleda ning samuti võimaldavad need selgitada projektiga seotud erinevaid vastuolulisi aspekte, mis on väidetavalt vastuolus ELi õigusega, ja tuvastada lahendused, mis võimaldavad Euroopa õigusakte sellistes olukordades nõuetekohaselt järgida;

13.  märgib, et 2013. aastal protesteerisid paljud petitsiooni esitajad häälekalt ilmselge ebaõigluse vastu Taanis seoses vanemate lahkuminekut ja lahutust ning sellele järgnevat alaealiste laste hooldusõigust käsitlevate haldus- ja kohtumenetlustega; märgib sellega seoses, et kaherahvuseliste paaride kohta on olemas selgeid näited rahvuse alusel diskrimineerimise kohta, kus menetluses eelistatakse asjaomasest liikmesriigist pärit abikaasat ja ollakse selle abikaasa vastu, kes ei ole sellest liikmesriigist pärit, millel on sageli väga negatiivsed ja dramaatilised tagajärjed lapse õigustele; märgib sellega seoses nii petitsiooni esitaja kui ka lapse põhiõiguste rasket rikkumist; märgib, et petitsioonikomisjon korraldas teabekogumiskülastuse Taani, et uurida neid väiteid vahetult kohas, kus olukord tundub olevat eriti terav; märgib, et selliseid juhtumeid on registreeritud ka teistes riikides, eelkõige Saksamaal (kus see puudutab eriti noorteameti tegevust), Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis;

14.  tuletab meelde uurimisi jäätmete raamdirektiivi puuduliku kohaldamise tagajärgi puudutavate petitsioonide põhjal kogu Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja jooksul, ning asjakohase raporti vastuvõtmist; tuletab meelde soovitusi, mis puudutasid nõuetekohase otsustusmenetluse puudumist seoses prügilatega ja nende mõjuga kohalikule elanikkonnale; rõhutab, et olukord ei ole kaugeltki lahendatud, arvestades järgnevaid petitsioone, mis käsitlesid eeskätt äärmiselt saastavatest tööstusjäätmetest tingitud mürgiste põlengute jätkumist Campania mõnes piirkonnas ning läbipaistvuse puudumist viimastel kuudel seoses kavade ja institutsioonilise juhtimisega Lazios pärast Malagrotta prügila kavakohast sulgemist, mille suhtes viiakse praegu läbi kõrgetasemelist kohtulikku uurimist; tuletab meelde samateemalist 2013. aasta sügisel toimunud töörohket teabekogumiskülastust Kreekasse, millega juhiti tähelepanu puudujääkidele asjaomaste jäätmealaste direktiivide kohaldamisel, edusammude puudumisele jäätmekäitluses seoses kavade ja süsteemidega, mis paiknevad jäätmehierarhia ülemises osas, ning nende mõjule Kreeka teatavate piirkondade elanike tervisele; märgib, et hiljuti on esitatud mitu jäätmekäitluse puudujääke käsitlevat petitsiooni ka teiste liikmesriikide, eriti Hispaania Valencia piirkonna ning Ühendkuningriigi suhtes;

15.  märgib Poolasse tehtud teabekogumiskülastuse aruannet, mille raames uuriti kavandatud pealmaakaevanduse asukohta Alam-Sileesias; tervitab samuti sellel teemal peetud intensiivseid arutelusid petitsiooni esitajate ja kohalike ametiasutustega seoses kildagaasi varude võimaliku uurimise ja kaevandamisega, mille kohta korraldas petitsioonikomisjon seminari juba 2012. aastal;

16.  rõhutab kogu petitsioonikomisjoni tehtud väga konstruktiivset tööd seoses laekunud petitsioonidega, milles käsitletakse Hispaania rannikuseadust (Ley de Costas), ning seda nii seoses teabekogumiskülastuse tulemuste ja järeldustega kui ka seoses koostööga nii petitsiooni esitajate kui ka vastutavate kohalike ametiasutustega; tuletab meelde, et komisjon moodustas selle keerulise teema üksikasjalikumaks käsitlemiseks ja väga suure hulga asjaomaste petitsiooni esitajatega koostöö tagamiseks spetsiaalse ad hoc töörühma; tunnistab, et kuigi petitsiooni esitajate jaoks saavutati Hispaania parlamendis vastu võetud uue õigusakti osas teatavaid edusamme; palub komisjonil jätkata selle teema aktiivset jälgimist;

17.  tervitab asjaolu, et 2013. aasta veebruaris Galicia piirkonnas toimunud teabekogumiskülastuse raames peeti laiaulatuslikke arutelusid petitsiooni esitajate ja piirkondlike ametiasutustega küsimustes, mis olid seotud nõuetekohaste reovee käitlemise rajatiste puudumisega nimetatud piirkonnas; ratifitseerib teabekogumiskülastuse aruandes esitatud järeldused ja soovitused, mille 17. detsembril 2013. aastal kiitis heaks petitsioonikomisjon vajaduse osas jätkata jõupingutusi, et viia lõpule külastatud jõgede piirkondade puhastamine ja regenereerimine;

18.  rõhutab petitsioonikomisjoni aruandluskohustuse tähtsust; juhib peale aastaaruande Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta tervikuna tähelepanu ka mitmetele 2013. aastal raportite kujul vastu võetud resolutsioonidele, näiteks Euroopa Ombudsmani eriaruandele selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon käsitles Viini lennujaama laiendamise projekti keskkonnamõju hinnangus esinenud puudujääke; rõhutab petitsioonikomisjoni olulist panust tänu aastate jooksul paljude konkreetsete juhtumite käsitlemisest omandatud asjatundlikkusele vastutavatele komisjonidele esitatud arvamuste vormis ning eelkõige seoses keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamisega ning samuti seoses arvamusega Euroopa Liidu institutsioonide asukohtade kohta; usub, et tänu sellistele dokumentidele saab petitsioonikomisjon viia Euroopa kodanike jaoks olulised teemad täiskogu ette;

19.  tuletab meelde artikli 202 lõike 2 kohast petitsioonikomisjoni õigust esitada täiskogule peale muude kui seadusandlike algatusraportite, mis käsitlevad mitut petitsiooni, kiireloomuliste küsimuste korral ka lühikesi resolutsioone, mille üle hääletatakse täiskogul;

20.  usub, et avalike istungite korraldamine on väga oluline vahend petitsiooni esitajate tõstatatud probleemide uurimiseks; juhib tähelepanu avalikule istungile kriisi mõju kohta Euroopa kodanikele ja nende demokraatliku osalemise tugevdamise kohta liidu juhtimises ning samuti ELi kodakondsuse täielikku ärakasutamist käsitlevale avalikule kuulamisele, kus analüüsiti laekunud petitsioonide alusel ELi kodanike tõstatatud probleeme mõlemal teemal; on arvamusel, et petitsioonides esitatud teave annab tunnistust kokkuhoiumeetmete konkreetsest mõjust petitsiooni esitajate õigustele ning kodanikuühiskonna suuremast rollist ja pühendumusest; tunnistab, et tulevaste finantsprobleemidega toimetulekuks vajab Euroopa usaldusväärset, nähtavat ja vastutustundlikku majandusjuhtimist; rõhutab, kuivõrd oluline on võidelda takistuste vastu, mis endiselt takistavad ELi kodanikel oma ELi õiguse kohaste õiguste nautimist, ning edendada ELi kodanike poliitilist osalemist ELi elus;

21.  on seisukohal, et oma töös konkreetsetel teemadel on äärmiselt oluline kasutada ka teisi tegevuse vorme, näiteks parlamendiliikmete suuliselt vastatavad küsimused, millega tegeletakse täiskogu istungite ajal; tuletab meelde, et see on üks parlamendi järelevalve vorme teiste ELi institutsioonide ja organite üle; rõhutab, et Euroopa Parlament kasutas seda õigust 2013. aastal üheksa korda küsimuste esitamiseks, mis olid seotud näiteks puuetega inimeste, loomade heaolu, jäätmekäitluse ja Euroopa kodanikualgatusega; peab väga kahetsusväärseks, et mõningad komisjoni esitatud algatused on mitme kuu järel ikka veel täiskogu arutelude menetluses, mistõttu takistatakse ELi kodanike korduvate mureküsimuste kuuldavaks tegemist ja neile komisjoni otsese vastuse andmist;

22.  märgib pidevat kirjade voolu kodanikelt, kes pöörduvad Euroopa Parlamendi poole õigusabi saamiseks küsimustes, mis ei kuulu aluslepingu artikli 227 ja põhiõiguste harta artikli 51 kohaselt ELi pädevusalasse; nõuab paremaid lahendusi nendelt kodanikelt laekunud petitsioonide käsitlemiseks, võttes samal ajal arvesse Euroopa Parlamendi kohustusi seoses kodanikega peetava kirjavahetusega; avaldab sellega seoses kahetsust, et parlamendi asjaomased teenistused ei ole suutnud järgida soovitusi seoses kodanike petitsioonidega ELi pädevusvaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis esitati parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioonis petitsioonikomisjoni 2011. aasta tegevuse kohta;

23.  märgib, et keskkonnaalased küsimused on petitsiooni esitajate jaoks jätkuvalt prioriteetsed teemad, mis rõhutab asjaolu, et liikmesriikides esineb selles valdkonnas endiselt puudujääke; täheldab, et paljudes petitsioonides keskendutakse rahvatervisele, s.o jäätmekäitlusele, joogivee ohutusele, tuumaenergiale ja kaitse all olevatele loomadele; märgib, et paljud petitsioonid on seotud uute ja kavandatavate projektidega, mis suurendavad eespool nimetatud valdkondi mõjutavaid ohte; tuletab meelde, et kuna liikmesriigid üritavad nende olukordadega tegeleda, on selge, et püsiva lahenduse leidmine on endiselt takistatud; juhib tähelepanu Tarantos asuva ILVA terasetehase juhtumile, mis valmistab suurt muret tulenevalt keskkonnatingimuste ja kohalike elanike tervisega seotud olukorra tõsisest halvenemisest; palub komisjonil tungivalt kasutada tema käsutuses olevaid mehhanisme nii palju kui võimalik, et tagada, et Itaalia ametiasutused täidaksid viivitamatult ELi keskkonnaalaseid õigusakte;

24.  kutsub petitsioonikomisjoni üles jätkama Kreeka ringhäälinguorganisatsiooniga (Ellinikí Radiofonía Tileórasi, ERT) seotud kohtupraktika mõju uurimist Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamisele ja hindama selle tagajärgi petitsioonidele ning samuti uurima, millised tegelikud asjaolud takistavad ELi kodanikel eelotsuse taotlemist Euroopa Kohtult, et saada usaldusväärne tõlgendus liikmesriikide kohtutes arutatavate juhtumite raames ELi õigusakte käsitlevatele kesksetele küsimustele;

25.  tervitab Euroopa kodanikualgatuse kasutuselevõttu 1. aprillil 2012 ja esimese Euroopa kodanikualgatuse registreerimist, mis on pühendatud Euroopa noori („Vendlus 2020”) käsitlevale poliitikale, ning hiljutist edukat Euroopa kodanikualgatust, mille teemaks on õigus veele; usub, et Euroopa kodanikualgatus on esimene rahvusvahelise osalusdemokraatia vahend ning annab kodanikele võimaluse olla aktiivselt kaasatud Euroopa poliitika ja õigusaktide koostamisse; kinnitab oma pühendumust osaleda edukaid Euroopa kodanikualgatusi käsitlevate avalike istungite korraldamises, kuhu on aktiivselt kaasatud kõik asjaomased parlamendikomisjonid; rõhutab vajadust Euroopa kodanikualgatuste olukorra korrapärase läbivaatamise järele, mille eesmärgiks on täiustada tingimusi ning samal ajal piirata bürokraatiat ja teisi takistusi; on teadlik, et 2014. aastal toimuvate esimeste edukate kodanikualgatuste esimeste kuulamiste tulemused Euroopa Parlamendis on otsustava tähtsusega rangete menetlusnormide kehtestamisel ja kodanike ootustele vastamisel seoses selle õiguse kasutamisega tulevikus, ning võtab kohustuse seada institutsiooniliselt esmatähtsale kohale kaasava protsessi tõhususe tagamine;

26.  kiidab heaks komisjoni otsuse kuulutada 2013. aasta Euroopa kodakondsuse aastaks, mis annab ELi kodanikele väärtuslikku teavet ja ülevaate seoses nende õiguste ning neile nende õiguste kinnistamiseks kättesaadavate demokraatlike vahendite kohta; on seisukohal, et Euroopa kodakondsuse aastat tuleks kasutada uue Euroopa kodanikualgatusega seotud teabe laiaulatuslikuks levitamiseks, andes seeläbi selgeid ja arusaadavaid suuniseid, et piirata kõrget vastuvõetamatuse määra, mis on võrreldav määraga, mida võib endiselt kohata petitsioonide valdkonnas; on veendunud, et petitsioonide veebiportaal kujutab endast konkreetset ja väärtuslikku panust liidu kodakondsuse seisukohast;

27.  kutsub Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles tagama, et praegused ELi õigusaktide ebapiisava rakendamisega seotud probleemid, mida näitab Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonide arv, lahendatakse, sest see võimaldab ELi kodanikel kasutada täielikult oma õigusi;

28.  kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut probleemide lahendamiseks, mis on seotud isikuandmeid sisaldavate dokumentide vastastikkuse tunnustamisega liikmesriikide poolt, samas austades liikmesriikide pädevust;

29.  taunib asjaolu, et Euroopa kodanikud kogevad oma liikumisvabaduse kasutamisel endiselt sagedasi probleeme, mida põhjustab siseturu õiguse ebaõige kohaldamine riigiasutuste poolt;

30.  taunib asjaolu, et viimasel ajal ei ole teabekogumiskülastuste aruandeid ja muid dokumente tõlgitud ELi ametlikesse keeltesse, eriti petitsioonide esitajate riigikeelde;

31.  tunnustab SOLVITi võrgustiku olulist rolli, mille raames tuuakse korrapäraselt esile ja lahendatakse probleeme, mis on seotud siseturgu käsitlevate õigusaktide kohaldamisega; nõuab tungivalt selle vahendi tugevdamist ja aktiivsemat koostööd petitsioonikomisjoni ja SOLVITi võrgustikuga; tuletab meelde, et 2013. aasta oli Euroopa kodakondsuse aasta, ning avaldab tunnustust Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioonidele ja organitele, kes reklaamisid aluslepingus sisalduvate põhimõtete ja käesolevas aruandes esitatud asjaolude valguses selle aasta jooksul intensiivsemalt oma Euroopa kodanike ja elanike teenistuses olemist;

Uued väljavaated ja suhted teiste institutsioonidega

32.  rõhutab, kui oluline on muuta petitsioonikomisjoni töö Euroopa Parlamendis sisulisemaks, tuues esile selle rolli järelevalvet tegeva komisjonina; kutsub petitsioonikomisjoni uusi valitud liikmeid nimetama ametisse komisjonisiseseid iga-aastaseid raportööre peamistes poliitikavaldkondades, mis Euroopa petitsiooni esitajatele enim muret valmistavad ning edendama koostööd teiste parlamendikomisjonidega, kutsudes nende liikmeid süsteemselt petitsioonikomisjoni aruteludele, mis käsitlevad nende asjaomasesse õiguspädevusse kuuluvaid valdkondi; kutsub teisi parlamendikomisjone üles kaasama petitsioonikomisjoni suuremal määral nõuandva komisjonina rakendusaruannete ja muude vahendite osas, mida kasutatakse liikmesriikides ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise või võimaliku muutmise jälgimiseks; rõhutab, kuivõrd oluline on, et petitsioonikomisjonil oleks Euroopa Parlamendi komisjonide hulgas deneutraliseeritud staatus, võttes arvesse ka laekuvate petitsioonide üha suurenevat arvu ja nendega seotud tegevusi; kutsub üles pühendama Euroopa Parlamendi täiskogu istungitel rohkem aega petitsioonikomisjoni tööle ;

33.  rõhutab vajadust tugevdada petitsioonikomisjoni koostööd teiste ELi institutsioonide ja organitega ning liikmesriikide ametiasutustega; peab oluliseks parandada struktuurset dialoogi ja süstemaatilist koostööd liikmesriikidega, eelkõige liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonidega, nt korraldades korrapäraseid kohtumisi kõigi riiklike petitsioonikomisjonide esimeestega; on seisukohal, et selline partnerlus võimaldab kõige paremini vahetada kogemusi ja tavasid, suunata süsteemsemalt ja tõhusamalt petitsioone pädevale tasandile ja organile ning toob selle tulemusel Euroopa Parlamendi Euroopa kodanike probleemidele lähemale; tervitab Oireachtasi uurimise, järelevalve ja petitsioonide ühiskomisjoni loomist Iirimaal ning kasulikke sidemeid, mida nimetatud asutus on selle aasta jooksul loonud Euroopa Parlamendiga, et olla veelgi paremini oma kodanike teenistuses; märgib, et teiste liikmesriikide parlamendid kaaluvad praegu petitsioonikomisjonide või sarnaste organite loomist või et osal neist on olemas muud menetlused petitsioonide käsitlemiseks;

34.  kutsub komisjoni üles tunnustama nõuetekohaselt petitsioonide rolli ELi õiguse tõhusa kohaldamise jälgimisel, kuna petitsioonid on tavaliselt esimesed märgid selle kohta, et liikmesriikides esineb õigusmeetmete kohaldamises mahajäämust; kutsub Euroopa Parlamenti esitama oma komisjoniga sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes soovitust komisjoni taotlustele vastamiseks kuluva aja lühendamiseks ning samuti petitsioonikomisjoni petitsioonidega otseselt seotud rikkumismenetlustes toimuvate arengutega kursis hoidmiseks; on veendunud, et üldiselt peaksid ELi institutsioonid andma rohkem teavet ja olema ELi kodanike suhtes läbipaistvamad, et võidelda järjest süveneva demokraatia defitsiidi tajumise vastu;

35.  rõhutab, et tihe koostöö liikmesriikidega on petitsioonikomisjoni töö jaoks möödapääsmatu; julgustab liikmesriike täitma ELi õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega seotud petitsioonidele vastamisel proaktiivset rolli ning on seisukohal, et liikmesriikide esindajate kohalolek ja aktiivne koostöö petitsioonikomisjoni koosolekutel on äärmiselt oluline; on otsustanud säilitada tihedat koostööd ja suhtlust ELi institutsioonide ja kodanike vahel;

36.  rõhutab, kuivõrd oluline on tugevdada koostööd Euroopa Ombudsmaniga, võttes kasutusele uue institutsioonidevahelise kokkuleppe; rõhutab, kuivõrd oluline on kaasata Euroopa Parlament liikmesriikide ombudsmanide võrgustikku; kiidab heaks ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepärased suhted institutsionaalses raamistikus; tunneb erilist heameelt ombudsmani korrapärase panuse üle petitsioonikomisjoni töösse kogu õigusloomeperioodi jooksul; tuletab meelde, et kõikidel ELi kodanikel ei ole veel riiklikku ombudsmani, mis tähendab, et kõikidel ELi kodanikel ei ole õigusabile võrdset juurdepääsu; on seisukohal, et iga liikmesriigi riiklik ombudsman annab Euroopa ombudsmanide võrgustiku raames Euroopa Ombudsmani töösse olulise panuse;

Töömeetodid

37.  kutsub petitsioonikomisjoni kuuluvaid Euroopa Parlamendi liikmeid üles võtma vastu lõplikke sisekorraeeskirju, et tagada komisjoni töös maksimaalne tõhusus ja avatus, ning tegema ettepanekuid Euroopa Parlamendi kodukorra vastavaks läbivaatamiseks, et kooskõlastada nende töömeetodite parandamiseks tehtavaid pidevaid jõupingutusi kogu seitsmenda koosseisu ametiaja jooksul; kutsub petitsioonikomisjoni üles võtma vastu petitsiooniprotsessis selgeid tähtaegu, et kiirendada petitsioonide olelusringi Euroopa Parlamendis ning muuta kogu protsess veelgi läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks; rõhutab, et see võimaldaks kehtestada kindlaksmääratud petitsiooni eluea alates selle registreerimisest kuni käsitlemise lõpliku lõpetamiseni Euroopa Parlamendis sarnaselt olemasolevatele tähtaegadele seadusandlike ja mitteseadusandlike toimikute käsitlemise osas; on seisukohal, et nende tähtaegade alusel tuleks kehtestada hoiatamise mehhanism, mis juhiks automaatselt parlamendiliikmete tähelepanu petitsioonidele, millele ei ole reageeritud ega vastatud märkimisväärse aja jooksul, et vältida vanade petitsioonide avatuks jäämist aastateks ilma sisulise põhjuseta; tuletab meelde, et teabekogumiskülastused on üks peamisi petitsioonikomisjoni uurimisvahendeid ning et seetõttu on vaja asjakohased eeskirjad kiiremas korras läbi vaadata, et võimaldada uutel valitud liikmetel viia läbi tõhusaid külastusi ning anda petitsiooni esitajatele ja komisjonile sujuvat tagasisidet oma järelduste ja soovituste kohta;

38.  tervitab asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste ja teiste huvitatud poolte osalemist petitsioonikomisjoni koosolekutel; rõhutab asjaolu, et petitsioonikomisjon on ainuke komisjon, mis pakub kodanikele korrapäraselt platvormi oma probleemide väljaütlemiseks vahetult Euroopa Parlamendi liikmetele ning mis võimaldab pidada mitmepoolset dialoogi ELi institutsioonide, liikmesriikide ametiasutuste ja petitsiooni esitajate vahel; soovitab petitsioonikomisjonil ja Euroopa Parlamendi administratsioonil uurida võimalust petitsiooni esitajate või liikmesriikide ametiasutuste osalemiseks videokonverentsi või muude sarnaste vahendite kaudu, et lihtsustada tulevikus koosolekute korraldamist ja vähendada reisikulusid;

39.  märgib üha suurema hulga petitsioonide esitamist parlamendi ametiaja jooksul ning tunneb suurt muret seoses sellega, et tähtajad ja vastamiseks kuluv aeg on kogu protsessi registreerimisetapi ja vastuvõetavuse hindamise etapi jooksul endiselt liiga pikad; nõuab, et nii ametlike dokumentide vastuvõtmise ja edastamise üksusele kui ka petitsioonikomisjoni sekretariaadile võimaldataks täiendav juriidilise tagapõhjaga administraator, et välja anda soovitusi seoses sellega, kas petitsioon kuulub Euroopa õiguse pädevusse; on seisukohal, et need soovitused ja petitsioonide kokkuvõtted on vaja edastada liikmetele kõigepealt ainult inglise keeles – ning hiljem tõlkida kõikidesse ametlikesse keeltesse vaid juhul, kui need avaldatakse, et kiirendada esimesi, vastuvõetavust käsitlevaid otsuseid; loodab, et uue petitsioonide internetiportaali käivitamine vähendab küsitavate esildiste arvu, mida aeg-ajalt registreeritakse petitsioonina;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liimesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või sarnastele pädevatele organitele.