Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/0309(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0190/2014

Esitatud tekstid :

A7-0190/2014

Arutelud :

PV 02/04/2014 - 16
CRE 02/04/2014 - 16

Hääletused :

PV 03/04/2014 - 7.5
CRE 03/04/2014 - 7.5

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0281

Vastuvõetud tekstid
PDF 882kWORD 435k
Neljapäev, 3. aprill 2014 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa elektroonilise side ühtne turg ***I
P7_TA(2014)0281A7-0190/2014
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (COM(2013)0627 – C7-0267/2013 – 2013/0309(COD)) (Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0627),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0267/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Iirimaa Esindajatekoja ja Iirimaa Senati, Malta Esindajatekoja, Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1) ,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust(2) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0190/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 64.
(2) ELT C 126, 26.4.2014, lk 53.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid , ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 ja otsust nr 243/2012/EL [ME 1]
(EMPs kohaldatav tekst)
P7_TC1-COD(2013)0309

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1) ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2) ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopal tuleb kriisist väljumiseks, töökohtade loomiseks ja konkurentsivõime taastamiseks kasutada ära kõik majanduskasvu allikad. Majanduskasvu taastamine ja töökohtade loomine liidus on strateegia „Euroopa 2020” eesmärk. Pealegi on digitaalvaldkond muutunud avaliku ruumi osaks, kus kehtestatakse uusi piiriülese kaubanduse vorme ja luuakse Euroopa ettevõtetele üleilmses digitaalmajanduses ärivõimalusi paralleelselt innovaatilise turuarengu ning sotsiaalse ja kultuurilise suhtlusega. 2013. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel rõhutati digitaalse ühtse turu tähtsust majanduskasvule ja kutsuti üles võtma konkreetseid meetmeid info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ühtse turu võimalikult kiireks loomiseks. Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja nimetatud üleskutsega kooskõlas on käesoleva määruse eesmärk luua aidata kaasa elektroonilise side ühtne turg ühtse turu loomisele liidu elektroonilise side praeguse reguleeriva raamistiku (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2002/19/EÜ(4) , 2002/20/EÜ(5) , 2002/21/EÜ(6) , 2002/22/EÜ(7) , 2002/58/EÜ(8) , komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ(9) , samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1211/2009(10) , (EL) nr 531/2012(11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 243/2012/EL(12) ) teatavate aspektide täiendamise ja kohandamise ning selle raamistiku järgmise läbivaatamise üldise sisu, eesmärgi ja aja kindlaksmääramise kaudu. [ME 2]

(2)  Digitaalarengu tegevuskavas, mis on üks strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatus, on IKT ja võrgu ühenduvuse rolli Euroopa majanduse ja ühiskonna hädavajaliku alusena juba tunnustatud. Selleks et Euroopa saaks kasutada ära digitaalsetest muudatustest tulenevad eelised, vajab liit kõiki sektoreid hõlmavat dünaamilist elektroonilise side ühtset turgu kõikjal Euroopas. Selline tõeliselt ühtne sideturg on innovaatilise ja aruka digitaalmajanduse tugisammas ning sellise digitaalse ühtse turu alustala, kus veebipõhised teenused võivad vabalt liikuda üle piiride ühtses avatud, standardiseeritud ja koostalitlusvõimelises kontekstis . [ME 3]

(3)  Tõrgeteta toimival elektroonilise side ühtsel turul Tuleks tagada vabadus pakkuda elektroonilise side võrke ja teenuseid liidu kõigile klientidele ja iga lõppkasutaja õigus valida turul pakutavast parim pakkumine ning seda ei tohiks takistada turgude killustatus liikmesriikide lõikes. Elektroonilise side praegune reguleeriv raamistik, milles tunnistatakse ja võetakse arvesse objektiivselt erinevaid tingimusi liikmesriikides, ei paku siiski täielikku lahendust sellele killustatusele muudel põhjustel , sest nii üldlubade andmise korra rakendamine ja spektri eraldamise kavad kui ka kohaldatavad eri sektoripõhised tarbijakaitse eeskirjad on pigem riiklikud kui liiduülesed, elektroonilise side teenuste pakkujatele kättesaadavad juurdepääsutooted on liikmesriigiti erinevad ning kohaldatakse erinevaid sektoripõhiseid tarbijakaitse eeskirju. Paljudel juhtudel määratakse liidu eeskirjadega kindlaks vaid lähtealus ja neid rakendatakse liikmesriikides sageli erinevalt . Kuigi näiteks direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) seatakse nõutava teabe liigile piirangud, nõuavad 12 liikmesriiki täiendavaid üksikasju, nagu plaanitavate tegevuste liigi rühmitamine, tegevuse geograafiline ulatus, sihtturg, ettevõtte struktuur, sh osanike nimed, kaubanduskoja tõend ja ettevõtte esindaja karistusregistri väljavõte. Sellised lisanõudmised näitavad, kui oluline on, et komisjon järgiks rikkumismenetluste osas kindlat poliitikat. [ME 4]

(4)  Elektroonilise side tõeliselt ühtne turg peaks edendama konkurentsi, koordineeritust, investeerimist, innovatsiooni ja innovatsiooni suuremat suutlikkust uute ja täiustatud võrkude ja teenuste vallas, soodustades turu integratsiooni ja teenuste piiriülest pakkumist; samuti peaks see viima ettevõtjate tarbetu regulatiivse koormuse miinimumini . See peaks aitama saavutada digitaalarengu tegevuskavas seatud kiire lairibavõrgu ambitsioonikaid eesmärke ja neid isegi ületada, ning soodustama selliste teenuste ja rakenduste loomist, millega saaks kasutada kogu ELis ühesuguse funktsionaalse ja mittefunktsionaalse tasemega kättesaadavaid andmeid ja avatud vorme koostalitlusvõimeliselt, standardselt ja turvaliselt . Digitaalse infrastruktuuri ja teenuste üha suurem kättesaadavus peaks omakorda suurendama tarbijate valikut, teenusekvaliteeti ja sisu mitmekesisust, edendama territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning hõlbustama liikuvust kõikjal liidus. [ME 5]

(4a)  Nagu rõhutatakse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2013. aastal avaldatud uuringus „Internet, digitaalne tegevuskava ja Euroopa regioonide majandusareng”, on IKT tunnustamise ja vastuvõtmise ning infoühiskonna arengu seisukohast soodne keskkond regioonides oluline ja isegi otsustav tegur, kuna piirkondlik tasand on IKT nõudluse kujunemisel esmane. [ME 6]

(4b)  Nagu uuringus märgitakse, on piirkondlik tasand kohane infoühiskonna pakutavate võimaluste tuvastamiseks ning selle arendamiseks loodud programmide elluviimiseks. Samuti nähtub uuringust, et eri valitsustasandite vahelist suhtlust on võimalik tihendada. Et ühtne digitaalne turg välja kujuneks, tuleb ülevalt alla ja alt üles suunatud lähenemisviise kombineerida või neid vähemalt paralleelselt arendada. [ME 7]

(4c)  Euroopa elektroonilise side ühtse turu väljakujundamiseks ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 (13) artiklis 5 sätestatud investeerimisprioriteeti 2a ellu viia nii selleks, et täiustada lairibajuurdepääsu ja kiireid võrke, kui ka selleks, et toetada digitaalmajanduses uute tehnoloogialahenduste ja võrkude kasutuselevõtmist; samuti tuleks kõikidele Euroopa piirkondadele anda võimalus sellesse valdkonda investeerida, nagu on täpsustatud nimetatud määruse artiklis 4. [ME 8]

(4d)  Järgmise põlvkonna infrastruktuuridesse investeerimine, mis on hädavajalik, et liidu elanikud saaksid kasutada uusi uuenduslikke teenuseid, ei tohiks piirduda kesksete või tihedalt asustatud aladega, kus need end kindlasti ära tasuvad. Samal ajal tuleb investeerida ka äärealadesse ja äärepoolseimatesse, hõredamalt asustatud ning vähem arenenud piirkondadesse, et mitte veelgi süvendada nende arengut pärssivaid tegureid. [ME 9]

(5)  Elektroonilise side ühtse turuga kaasnevad eelised peaksid jõudma laiemasse digitaalsesse ökosüsteemi. Sinna kuuluvad liidu seadmete valmistajad, sisu ja rakenduste ja tarkvara pakkujad ning majandus laiemas tähenduses, hõlmates selliseid sektoreid nagu haridus, pangandus, autotööstus, logistika, jaekaubandus, energeetika, meditsiin, liikuvus ja transport ning hädaolukordade ja looduskatastroofide arukas haldamine , mis sõltuvad oma tegevuse tõhustamisel, lõppkasutajale kvaliteedi ja pakkumise parandamisel ühenduvusest ja lairibaühendusest , näiteks kõikjal kättesaadavate pilvetehnoloogia pilvandmetöötluse rakenduste, sidevõrkudest tulevate suurte andmemahtude kõrgetasemelise analüüsi, võrguühendusega ja koostalitlusvõimeliste objektide ja ettevõtte eri harudele piiriüleste teenuste integreeritud osutamise võimaluste kaudu, et saavutada süsteemide avatud ja standardne koostalitlusvõimelisus, ning avatud andmete (open data) kontekstis . Samuti peaksid e-valitsuse ja e-tervishoiu teenuste ulatuslikumast kättesaadavusest kasu saama riikide kodanikud, haldusasutused ja tervishoiusektor. Elektroonilise side ühtse turu kontekstis võib paraneda ka kultuurisisu ja -teenuste kultuuri- ja haridussisu ja asjaomaste teenuste pakkumine ning kultuuriline mitmekesisus üldiselt. Elektroonilise side võrkude ja teenuste kaudu toimuv ühenduvuse pakkumine kommunikatsioon on kogu majandusele, ühiskonnale ja ühiskonnale tuleviku nutilinnadele sedavõrd tähtis, et vältida tuleks põhjendamatut sektoripõhist regulatiivset ja muud koormust. [ME 10]

(6)  Käesoleva määruse eesmärk on viia lõpule liikuda elektroonilise side ühtse turu väljakujundamine väljakujundamise lõpuleviimise suunas , tegutsedes kolmel laial omavahel seotud suunal. Esiteks tuleks määrusega tagada vabadus toetada vabadust pakkuda elektroonilise side teenuseid ja võrke piiriüleselt eri liikmesriikides, tuginedes ELi ühtse loa mõistele, milles määratakse kindlaks tingimused, et tagada suurem järjekindlus ja prognoositavus sektoripõhise reguleerimise sisus ja rakendamises kõikjal liidus ühtlustades ja lihtsustades üldloasüsteemi kohaldamist . Teiseks tuleb senisest ühtsematel tingimustel võimaldada juurdepääsu piiriüleste elektroonilise side võrkude ja teenuste osutamiseks vajalikele põhisisenditele mitte ainult käsitleda traadita lairibaühenduse puhul, mille jaoks on olulise tähtsusega nii litsentsitud kui ka spektrilubade andmise tingimusi ja menetlusi ning litsentsivaba spekter, vaid ka püsiliinide kaudu pakutava ühenduse puhul spektri kasutamist .

Kolmandaks tuleks äritingimuste ühtlustamise ja kodanike digitaalse kindlustunde suurendamise huvides käsitleda käesoleva määrusega ühtlustada lõppkasutajaid, määruse raames kasutajate ja eelkõige tarbijaid käsitlevad eeskirjad tarbijate kaitse eeskirju . See hõlmab mittediskrimineerimise põhimõtet, lepinguga seotud teavet, lepingu lõpetamist ja teenusepakkuja vahetamist käsitlevaid eeskirju, samuti eeskirju internetisisule, rakendustele ja teenustele juurdepääsu, ning andmeliikluse haldamise ning lõppkasutaja eraelu puutumatuse, andmekaitse ja -turbe jagatud ja ühiste standardite kohta, millega kaitstakse lõppkasutajaid ja tagatakse samaaegselt interneti ökosüsteemi pidev toimimine innovatsiooni mootorina. Lisaks sellele peaksid edasised reformid rändluse valdkonnas andma lõppkasutajatele kasutajatele kindlustunde kasutada liidus reisides internetiühendust ning toimima aja jooksul katalüsaatorina hindade ja muude tingimuste ühtlustumisele liidus , ilma et nad peaksid maksma lisatasu tariifidele, mida nad maksavad liikmesriigis, kus nad on lepingu sõlminud . [ME 11]

(7)  Käesolev määrus peaks seega täiendama olemasolevat liidu reguleerivat raamistikku ning kooskõlas ELi õigusega vastu võetud kehtivaid siseriiklikke õigusakte, sätestades võttes teatavaid sihtmeetmeid, et sätestada nii elektroonilise side pakkujate kui ka lõppkasutajate kasutajate õigused ja kohustused ning muutes muuta sellest tulenevalt olemasolevaid direktiive ja määrust (EL) nr 531/2012, eesmärgiga tagada suurem ühtsus ja teha teatavaid sisulisi muudatusi, mis on kooskõlas konkurentsivõimelisema ühtse turuga. [ME 12]

(8)  Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega: nende meetmetega ei sunnita ega soodustata konkreetse tehnoloogia kasutamist.

(9)  Piiriülese elektroonilise side pakkumisel on halduskoormus endiselt suurem kui riigipiiridesse jääval teenuseosutamisel. Nimelt peavad piiriülesed teenusepakkujad teenuse pakkumisest endiselt teavitama ja maksma tasusid igas vastuvõtvas liikmesriigis. ELi ühtse loa omajatele peaks kehtima ühtne teavitussüsteem teenusepakkuja peamise tegevuskoha liikmesriigis (päritoluliikmesriigis), et vähendada piiriüleste operaatorite halduskoormust. ELi ühtset luba tuleks kohaldada kõigi ettevõtjate suhtes, kes pakuvad või kavatsevad pakkuda elektroonilise side teenuseid ja võrke enam kui ühes liikmesriigis, tagades neile seeläbi õigused, mis on seotud vabadusega pakkuda elektroonilise side teenuseid ja võrke käesoleva määruse kohaselt kõigis liikmesriikides. ELi ühtne luba, milles määratakse kindlaks kõigis liikmesriikides päritoluliikmesriigi üldloa alusel teenuseid osutavate elektroonilise side operaatorite suhtes kehtiv õigusraamistik, Üldloa teatav ühtlustamine, mille puhul tuleks teatised saata Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametile (BEREC) peaks samuti tagama elektroonilise side teenuste ja võrkude osutamise pakkumise vabaduse tõhusa toimimise praktilise tõhususe kogu liidus.

Pealegi ei ole teatis üldloasüsteemi kasutamiseks kohutuslik ja kõik liikmesriigid ei nõua seda. Et teatisenõue tekitab operaatorile halduskoormuse, peaksid teatist nõudvad liikmesriigid tarbetu regulatiivse koormuse vältimist käsitlevast liidu poliitikast lähtuvalt tõendama, et see on põhjendatud. Komisjonilt tuleks nõuda teatisenõuete hindamist ja vajaduse korral tuleks komisjonile anda õigus nõuda nende tühistamist. [ME 13]

(10)  Elektroonilise side teenuste või võrkude pakkumine piiriüleselt võib toimuda mitmel viisil, sõltudes sellistest erinevatest teguritest nagu pakutava võrgu või teenuse liik, füüsilise infrastruktuuri vajalik suurus või abonentide arv eri liikmesriikides. Kavatsust pakkuda elektroonilise side teenuseid piiriüleselt või käitada elektroonilise side võrke enam kui ühes liikmesriigis saab tõendada sellise tegevuse kaudu nagu asjaomases liikmesriigis võrkudele juurdepääsu käsitlevate lepingute üle peetavad läbirääkimised või veebisaidi kaudu toimuv turundustegevus sihtliikmesriigi keeles. [ME 14]

(11)  Olenemata sellest, kuidas teenusepakkuja soovib piiriüleselt elektroonilise side võrke käitada või elektroonilise side teenuseid pakkuda, peaks Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes kohaldatav reguleeriv kord olema neutraalne nende äriliste valikute suhtes, millest lähtuvalt korraldatakse ülesanded ja tegevus eri liikmesriikides. Äriühingu struktuurist sõltumata tuleks Euroopa elektroonilise side ettevõtja päritoluliikmesriigina käsitada seega liikmesriiki, kus tehakse elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumist käsitlevad strateegilised otsused. [ME 15]

(12)  ELi ühtse loa aluseks peaks olema päritoluliikmesriigi üldluba. Selle suhtes ei tohiks kehtestada tingimusi, mida juba kohaldatakse muude olemasolevate siseriiklike õigusaktidega, mis ei puuduta konkreetselt elektroonilise side sektorit. Samuti peaksid käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 531/2012 sätted kehtima Euroopa elektroonilise side ettevõtjate suhtes. [ME 16]

(13)  Enamik sektorile iseloomulikke tingimusi, näiteks need, mis on puudutavad võrkudele juurdepääsu või võrkude turvalisust ja terviklust või juurdepääsu hädaabiteenustele, on tihedalt seotud võrgu või teenuse pakkumise kohaga. Sellest tulenevalt võivad Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes kehtida tingimused, mida kohaldatakse liikmesriigis, kus ta tegutseb, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. [ME 17]

(14)  Kui liikmesriik nõuab, et sektor panustaks universaalteenuse osutamise kohustuste rahastamisse ja riikide reguleerivate asutuste halduskulude katmisse, peaksid panuse jagunemisega seotud kriteeriumid ja menetlused olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad Euroopa elektroonilise side ettevõtjate suhtes, nii et see ei takistaks piiriülest turule sisenemist, seda eelkõige uute ja väikeste ettevõtjate puhul. Üksiku ettevõtja panuse arvestamisel tuleks seega võtta arvesse maksja turuosa vastavalt asjaomases liikmesriigis realiseeritud käibele ning selle suhtes tuleks kohaldada miinimumkünnist.

(15)  Võrdse kohtlemise põhimõte on Euroopa Liidu õiguse peamisi põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale eeldab see põhimõte, et sarnaseid olukordi ei tohi käsitada erinevalt ning erinevaid olukordi ühetaoliselt, välja arvatud juhul, kui selline käsitamine on objektiivselt põhjendatud. On oluline tagada, et ühetaoliste asjaolude korral ei kohtleks eri liikmesriigid Euroopa elektroonilise side ettevõtjat diskrimineerivalt ning et ühtsel turul kohaldataks järjekindlaid reguleerimistavasid, eelkõige seoses meetmetega, mis kuuluvad direktiivi 2002/21/EÜ artiklite 15 või 16 või direktiivi 2002/19/EÜ artiklite 5 või 8 kohaldamisalasse. Euroopa elektroonilise side ettevõtjatel peaks seega olema õigus kõigi liikmesriikide poolsele võrdsele kohtlemisele objektiivselt samaväärsetes olukordades, et võimaldada mitme riigi territooriumit hõlmavat integreeritumat tegevust. Samuti tuleks sellistel juhtudel näha liidu tasandil ette konkreetsed menetlused direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 punktis a osutatud parandusmeetmeid käsitlevate otsuste eelnõude läbivaatamiseks, et vältida põhjendamatuid erinevusi eri liikmesriikides Euroopa elektroonilise side ettevõtjate suhtes kehtivate kohustuste osas. [ME 18]

(16)  Euroopa elektroonilise side ettevõtja päritoluliikmesriigi ja mis tahes vastuvõtva riigi vahel tuleks ära jagada regulatiivne ja järelevalvealane pädevus, eesmärgiga vähendada tõkkeid turule sisenemisel, tagades samal ajal, et asjaomased ettevõtjad jõustavad elektroonilise side teenuste ja võrkude osutamiseks kehtivaid tingimusi nõuetekohaselt. Ehkki kõigil riikide reguleerivatel asutustel peaks olema kohustus jälgida oma territooriumil kehtivate tingimuste täitmist vastavalt liidu õigusele, sealhulgas sanktsioonide ja ajutiste meetmete kaudu, siis peaks üksnes päritoluliikmesriigi reguleerival asutusel olema õigus peatada või tühistada Euroopa elektroonilise side ettevõtja õigused pakkuda elektroonilise side võrke ja teenuseid kõikjal liidus või mõnes selle osas. [ME 19]

(17)  Raadiospekter on avalik hüve ning piiratud ressurss, mis on liidu mobiil mobiilside , traadita lairiba lairibaside, ringhäälinguga seotud side ja satelliitside siseturu jaoks tähtis ressurss sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike väärtuste loomisel ülitähtis. Liidu raadiospektripoliitika peaks aitama kaasa sõnavabadusele, sealhulgas arvamusvabadusele ning vabadusele saada ja levitada teavet ja ideid, olenemata riigipiiridest, samuti meediavabadusele ja meediakanalite paljususele . Traadita lairibaside arendamisega panustatakse digitaalarengu tegevuskava rakendamisse ning eelkõige eesmärki tagada aastaks 2020 kõigile liidu kodanikele juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ning pakkuda liidus suurima võimaliku kiiruse ja läbilaskevõimega lairibaühendust. Vaatamata sellele on liit jäänud uusima põlvkonna traadita lairibatehnoloogia kasutuselevõtu ja leviku vallas maha maailma teistest olulistest piirkondadest (Põhja-Ameerika, Aafrika ja osa Aasiast) , kuigi see on vajalik nimetatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Samal ajal, kui mõned liidu piirkonnad on nii Euroopa digitaalarengu tegevuskava poliitilisi eesmärke silmas pidades kui ka üldises mõttes kaugele arenenud, on teised maha jäänud. Osaline põhjus on siin asjaolu, et traadita kiire lairibaside juurdepääsu jaoks eriti sobiva spektri kättesaadavaks tegemise protsess on liidus killustunud, mis seab ohtu kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamise liidus tervikuna .

Lubade andmise ja traadita lairibaside jaoks 800 MHz sagedusala kättesaadavaks tegemise protsessi killustatus, kus üle poole liikmesriikidest soovivad enda suhtes erandi tegemist poolte liikmesriikide puhul on komisjon kas teinud erandi või ei suuda liikmesriigid muul viisil kinni pidada otsuses nr 243/2012/EL seatud tähtajast, annab märku kiire tegutsemise vajadusest isegi praeguse raadiospektripoliitika programmi tähtaja raames. See annab ka märku, et komisjon peab oma volitusi paremini kasutama, mis on liidu meetmete nõuetekohase rakendamise ja liikmesriikidevahelise lojaalse koostöö jaoks äärmiselt oluline. Komisjoni sihipärased pingutused, mille eesmärk on jõustada juba vastu võetud liidu meetmed traadita lairibasideks kasutatava raadiospektri kättesaadavust ja kasutamise tõhusust käsitlevate tingimuste ühtlustamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 676/2002/EÜ(14) ei ole olnud piisavad sellele , peaksid probleemile lahenduse leidmiseks leidmisele oluliselt kaasa aitama . [ME 20]

(17a)  Traadita lairibaühenduseks kasutatava ühtlustatud spektriga kauplemine ja selle rentimine suurendab paindlikkust ning tagab spektriressursside tulemuslikuma jaotamise. Seetõttu tuleks seda veelgi rohkem hõlbustada ja soodustada, tagades muu hulgas, et kõik kasutusõigused, sh varem antud õigused, on piisavalt pika kehtivusega. [ME 21]

(18)  Erinevate riiklike poliitikameetmete rakendamine tekitab siseturu ebaühtlust ja killustatust, mis takistab kogu liitu hõlmavate teenuste kasutuselevõttu ja traadita lairibaside siseturu lõpuleviimist. Eelkõige võib see luua ebavõrdsed tingimused juurdepääsuks sellistele teenustele, takistada konkurentsi eri liikmesriikides asutatud ettevõtete vahel, pärssida investeerimist uuematesse võrkudesse ja tehnoloogiasse ning innovaatiliste teenuste tekkimist, jättes kodanikud ja ettevõtjad seega ilma kõikjal kättesaadavatest integreeritud kvaliteetsetest teenustest ning traadita lairibaühenduse pakkujad ilma võimalusest suurendada tõhusust tänu integreeritumatele laiaulatuslikele toimingutele. Seetõttu peaks raadiospektri eraldamise teatavaid aspekte käsitlevad liidu tasandi meetmed toetama traadita lairibaside täiustatud teenuste ulatuslikku integreeritud levikut kogu liidus. Samal ajal on vaja piisavat paindlikkust, et võimaldada spetsiifiliste siseriiklike nõuete kehtestamist, ning liikmesriikidel peaks liikmesriikidel säilima õigus võtta meetmeid raadiospektri korraldamiseks avaliku korra, julgeoleku ja kaitse eesmärkidel või sellist üldist huvi pakkuvate sihtide järgimiseks ja soosimiseks nagu keeleline, kultuuriline ja meedia mitmekesisus . [ME 22]

(19)  Elektroonilise side teenuste ettevõtjad, sealhulgas mobiilsideoperaatorid või nende konsortsiumid, peaksid ühiselt suutma seda, et suurem osa liidu territooriumist oleks lõppkasutajate pikaajalise kasu nimel kaetud tõhusate ja , tehnoloogiliselt ajakohaste, edumeelsete ning taskukohaste hindadega teenustega, ning seepärast saama kasutada raadiospektrit ühtlustatud sagedusaladel mitmes liikmesriigis samade tingimuste, menetluste, kulude, ajastuse ja kestuse alusel ning koos täiendavate raadiospektripakettidega, näiteks kombineerides madalamaid ja kõrgemaid sagedusalasid, et katta tihedalt ja vähem tihedalt asustatud alasid. Paremat koordineerimist ja suuremat järjepidevust soodustavad algatused edendaksid ka võrkude investeerimiskeskkonna prognoositavust. Seda prognoositavust edendaksid oluliselt ka raadiospektriga seotud kasutusõiguste pikaajalist kestust soosivad selged poliitikameetmed (ilma et seejuures piirataks nende õiguste tähtajatust mõnedes liikmesriikides), ning ühtlasi oleks see seotud sellise raadiospektri osalise või täieliku üleandmise, rentimise või ühikasutus selgete ühiskasutuse parandatud tingimustega, mille suhtes kehtib individuaalne kasutusõigus. [ME 23]

(20)  Parandada tuleks raadiospektri kasutusõiguste koordineerimist ja järjepidevust, vähemalt nende sagedusalade puhul, mis on ühtlustatud traadita paikse, teisaldatava ja mobiilse lairibaside jaoks . See hõlmab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) tasandil kindlaksmääratud sagedusalasid rahvusvahelise mobiilside (International Mobile Telecommunications ehk IMT) täiustatud süsteemide jaoks, samuti raadio-kohtvõrkude (RLAN) jaoks kasutatavaid sagedusalasid, näiteks 2,4 GHz ja 5 GHz. Samuti peaks see laienema sagedusaladele, mida võib ühtlustada tulevikus traadita lairibaside jaoks, nagu seda on kavandatud raadiospektripoliitika programmi artikli 3 punktis b ja raadiospektripoliitika töörühma 13. juuni 2013. aasta arvamuses, milles käsitletakse Euroopa ees seisvate probleemide lahendamist seoses traadita lairibaühenduse kasvava raadiospektrivajadusega, lähitulevikus näiteks sagedusalad 700 MHz, 1,5 GHz ja 3,8–4,2 GHz . Arvestades spektriga seotud otsuste märkimisväärset ühiskondlikku , kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju, tuleks nende otsuste puhul asjakohaselt arvesse võtta direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8a esitatud kaalutlusi ja vajaduse korral nimetatud direktiivi artikli 9 lõikes 4 esitatud üldist huvi pakkuvaid eesmärke. [ME 24]

(21)  Eri riikide raadiospektri eraldamise menetluste järjepidevust soodustaksid senisest selgemad sätted, mis käsitlevad loa andmise menetluste ajastusega seotud kriteeriume; kasutusõiguste kestust, tasusid ja makseviise; läbilaskevõime ja leviga seotud kohustusi; selliste raadiosagedusalade ja sagedusvahemike kindlaksmääramist, mille suhtes kohaldatakse loa andmise menetlust; objektiivsed künnisnõuded tõhusa konkurentsi edendamiseks; kasutusõigustega kauplemise tingimused, sealhulgas ühiskasutuse tingimused.

(22)  Rahalise koormuse piiramine vastavalt sellele, mida on vaja raadiospektri optimaalseks haldamiseks, hoides tasakaalu viivitamata makstavate ja perioodiliste tasude vahel, julgustaks investeeringuid infrastruktuuri ja tehnoloogia kasutuselvõttu ning võimaldaks suunata sellest tuleneda võivad kulueelised lõppkasutajatele.

(23)  Raadiospektri sünkroonsem eraldamine ja sellest tulenev traadita lairibaühenduse kasutuselevõtt kõikjal liidus peaks toetama mastaabisäästu sellistes seonduvates tööstusharudes, kes tegelevad võrgu- ja lõppseadmetega. Need tööstusharud võiksid omakorda võtta senisest enam arvesse liidu algatusi ja poliitikameetmeid seoses raadiospektri kasutamisega. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada sagedusalade jaotamise ajakavade ühtlustamise menetlus ja määrata kindlaks nende kasutusõiguste minimaalne või ühesugune kestus.

(24)  Muude peamiste sisuliste tingimuste puhul, mida võib siduda traadita lairibaühenduseks kasutatava raadiospektri kasutusõigustega, soodustaks Koordineerimismehhanismi sisseseadmine soodustaks seda, et eri liikmesriigid kohaldavad ühtmoodi käesolevas määruses liidu reguleerivas raamistikus sätestatud reguleerivaid põhimõtteid ja kriteeriume ühtmoodi . Koordineerimismehhanismi abil oleks komisjonil ja teiste liikmesriikide pädevatel asutustel võimalus teha asjaomase liikmesriigi kasutusõiguste andmise kohta eelnevalt märkusi ning teiselt poolt oleks komisjonil võimalus liikmesriikide seisukohti arvestades tõkestada ettepaneku rakendamine, kui tundub, et see ei ole liidu õigusega kooskõlas. [ME 25]

(25)  Arvestades traadita lairibaühenduse spektrivajaduse tohutut kasvu, tuleks edendada ergutada ja mitte takistada tõhusat spektrikasutust võimaldavaid lahendusi alternatiivseks juurdepääsuks traadita lairibaühendusele. See hõlmab praegu väikese võimsuse ja tööraadiusega traadita juurdepääsusüsteeme juurdepääsusüsteemide , näiteks nn raadio-kohtvõrke raadio-kohtvõrkude (RLAN, tuntud ka kui wifi ), samuti väikese võimsuse ja levialaga juurdepääsupunktide kärgvõrgud kärgvõrkude (nn femto-, piko- või metrokärjed) kasutamist, kuid ei pea piirduma nendega . Dünaamilist juurdepääsu spektrile, ka litsentsivabadel tingimustel, ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele ja spektrikasutustele tuleks toetada ja teha see võimalikuks . [ME 26]

(26)  Sellised täiendavad traadita juurdepääsusüsteemid nagu RLAN, eelkõige üldsusele juurdepääsetavad RLAN-pääsupunktid, võimaldavad lõppkasutajatel üha enam juurdepääsu internetile ning võimaldavad mobiilsideoperaatoritel mobiilse andmeliikluse mujale suunamist ühtlustatud raadiospektriressursside kaudu, ilma et selleks oleks vaja raadiospektri individuaalset luba või kasutusõigust.

(27)  Praegu kasutavad enamikku RLAN-pääsupunkte erakasutajad oma lairiba püsiühenduse kohaliku traadita laiendusena. Kui lõppkasutajad soovivad oma internetilepingu piires jagada oma RLAN-võrku teistega, peaks selliste pääsupunktide arvukus eelkõige tihedalt asustatud piirkondades maksimeerima traadita andmeside läbilaskevõimet raadiospektri taaskasutamise kaudu ja looma teistele lõppkasutajatele kättesaadava kulutõhusa traadita lairibaühenduse täiendava infrastruktuuri. Seega tuleks kõrvaldada või ära hoida tarbetud piirangud, mis takistavad lõppkasutajatel oma RLAN-pääsupunktide jagamist teiste lõppkasutajatega või sellistesse pääsupunktidesse ühendumist.

(28)  Samuti tuleks kaotada RLAN-pääsupunktide kasutuselevõtu ja omavahelise sidumise tarbetud piirangud. Riigiasutused või avalike teenuste pakkujad kasutavad oma tööruumides üha rohkem RLAN-pääsupunkte nii enda tarbeks (näiteks töötajatele mõeldud kasutamiseks) kui ka selleks, et hõlbustada kodanike jaoks kohapeal kulutõhusat juurdepääsu e-valitsuse teenustele ning toetada arukate avalike teenuste osutamist reaalajas saadava teabega, näiteks ühistranspordi või liikluse korraldamise kohta. Samuti võiksid riigiasutused võimaldada kodanikele üldiselt juurdepääsu sellistele juurdepääsupunktidele neis tööruumides elanikkonnale pakutavate teenuste tugiteenusena ning nad peaksid seda saama teha kooskõlas konkurentsi- ja riigihankeeeskirjadega. Elektroonilise side võrkudele kohaliku juurdepääsu võimaldamine eraomandi sees või ümbruses või piiratud juurdepääsuga avalikul alal muu teenuse tugiteenusena, mis ei sõltu sellest juurdepääsust, näiteks RLAN-levialad (hotspots ), mis on tehtud muu äritegevuse klientidele või avalikkusele kättesaadavaks kõnealusel alal, ei tohiks tähendada, et sellise juurdepääsu pakkujat käsitatakse elektroonilist sidet pakkuva ettevõtjana.

(29)  Väikese võimsuse ja leivalaga traadita pääsupunktid on kodustele wifi ruuteritele sarnanevad väga väiksed ja silmatorkamatud seadmed, mille tehnilised näitajad tuleks kindlaks määrata liidu tasandil, et need saaks kasutusele võtta ja neid kasutada erinevates kohalikes oludes üldloa alusel, ilma põhjendamatute piiranguteta, mis võivad olla seotud individuaalsete ehituslubade või muude lubadega. Nende meetmete proportsionaalsus, millega täpsustatakse sellise kasutuse suhtes üldloa andmist võimaldavad tehnilised näitajad, tuleks tagada oluliselt piiravamate näitajatega kui seda on liidu meetmetes sellistele parameetritele nagu väljundvõimsus sätestatud maksimaalsed piirmäärad.

(30)  Liikmesriikidel tuleks tagada, et raadiospektri haldamine riiklikul tasandil ei takista teisi liikmesriike kasutamast raadiospektrit, millele neil on õigus, või täitmast kohustusi, mis on seotud sagedusaladega, mille kasutamine on liidu tasandil ühtlustatud. Raadiospektripoliitika töörühma käimasolevatele tegevusele tuginedes on vaja luua koordineerimismehhanism, mille abil tagada, et igal liikmesriigil on võrdne juurdepääs raadiospektrile ning et koordineerimise tulemused on järjepidevad ja jõustatavad. [ME 27]

(31)  Liidu reguleeriva raamistiku rakendamisest saadud kogemused näitavad, et kehtivad sätted, mis eeldavad reguleerivate meetmete järjepidevat kohaldamist, ja eesmärk panustada siseturu väljakujundamisse, ei ole loonud piisavaid stiimuleid, et juurdepääsutooteid loodaks harmoneeritud standardite ja ühtlustatud protsesside alusel, seda eelkõige püsivõrkude puhul. Eri liikmesriikides tegutsedes on ettevõtjatel raske leida sobiva kvaliteedi ja võrkude ja teenuste koostalitlusvõimega juurdepääsusisendeid, ning juhul, kui need on olemas, on nende tehnilised omadused erinevad. See suurendab kulusid ja on takistuseks teenuste piiriülesele osutamisele. [ME 28]

(32)  Elektroonilise side ühtse turu integreerimine kiireneks raamistiku loomisega, milles määratakse kindlaks teatavad olulised Euroopa virtuaalsed tooted, mis on eriti olulised selleks, et elektroonilise side teenuste ettevõtjad saaksid pakkuda piiriüleseid teenuseid ning töötada välja kogu liitu hõlmava strateegia üha enam andmeedastusel põhinevas keskkonnas, toetudes võtmeparameetritele ja miinimumnäitajatele. [ME 29]

(33)  Tuleks täpsustada neid operatiivseid vajadusi, mida täidavad erinevad virtuaalsed tooted. Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu tooted peaksid olema kättesaadavad juhtudel, mil märkimisväärse turujõuga operaatorid on kohustatud raamdirektiivi ja juurdepääsu käsitleva direktiivi kohaselt pakkuma reguleeritud tingimustel juurdepääsu oma võrgu konkreetses pääsupunktis. Esiteks tuleks lihtsustada tõhusat piiriülest turule sisenemist lihtsustada ühtlustatud toodetega, mis võimaldavad teenuste piiriülestel pakkujatel alustada oma lõppklientidele teenuste pakkumist viivitamata ning prognoositava ja piisava kvaliteediga, sealhulgas teenused äriklientidele, kellel on tegevuskohad eri liikmesriikides, kui see osutub turuanalüüsi kohaselt vajalikuks ja proportsionaalseks. Need ühtlustatud tooted peaksid olema kättesaadavad piisava aja jooksul, et võimaldada juurdepääsu taotlejatel ja pakkujatel kavandada keskmise pikkusega ja pikaajalisi investeeringuid. [ME 30]

(34)  Teiseks on keerukamad virtuaalse juurdepääsu tooted, mis nõuavad juurdepääsutaotlejatelt suuremaid investeeringuid ning võimaldavad tänu kohalikul tasandil pakutavale juurdepääsule rohkem kontrolli- ja diferentseerimisvõimalusi, olulise tähtsusega, et luua vajalikud tingimused jätkusuutlikuks konkurentsiks kogusiseturul. Seega tuleks piiriülese investeerimise soodustamiseks ühtlustada ka sellised järgmise põlvkonna võrkude võtmetähtsusega hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted. Sellised virtuaalse lairibajuurdepääsu tooted tuleks välja töötada nii, et nende funktsioonid oleksid samaväärsed nagu füüsilisel eraldamisel, eesmärgiga laiendada valikut hulgimüügitasandi võimalikest parandusmeetmetest, mida esitada läbivaatamiseks riikide reguleerivatele asutustele direktiivi 2002/19/EÜ kohase proportsionaalsuse hindamise raames. [ME 31]

(35)  Kolmandaks tuleb ühtlustada ka täiustatud liidesega püsiliinide lõppsegmentide jaoks kasutatav hulgimüügitasandi juurdepääsutoode, et võimaldada eluliselt tähtsate ühenduvusteenuste piiriülest pakkumist kõige nõudlikumatele äriklientidele. [ME 32]

(35a)  On vaja ühtlustada tingimused äriteenuste osutamiseks kasutatavate kvaliteetsete hulgitoodete jaoks, et võimaldada sujuvat teenuste osutamist piiriülestele ja rahvusvahelistele äriühingutele kogu Euroopa Liidus. Sellisel ühtlustamisel võib olla sidekulude osas oluline mõju ELi konkurentsivõimele. [ME 33]

(36)  IP-protokollil põhinevate ühenduvust võimaldavate toodete puudumine selliste eri liiki ja tagatud teenusekvaliteediga teenuste osutamiseks, mis võimaldavad võrgudomeenideülest ja võrgupiire ületavat teabevahetust nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel, takistab täielikult internetiprotokollil põhinevatele võrkudele järkjärgulise ülemineku kontekstis selliste rakenduste arendamist, mis sõltuvad juurdepääsust teistele võrkudele, pärssides seeläbi tehnoloogilisi uuendusi. Lisaks sellele takistab kõnealune olukord selliste tõhususega kaasnevate võimaluste laiemat levimist, mis on seotud IP-põhiste võrkude ja tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldavate toodete haldamise ja pakkumisega (eelkõige suurem turvalisus, usaldusväärsus ja paindlikkus, kulutõhusus ja ressursside kiirem jagamine), millest saavad kasu võrguoperaatorid, teenusepakkujad ja lõppkasutajad. Seega on vaja ühtlustatud lähenemisviisi nende toodete väljatöötamisele ja kättesaadavaks tegemisele mõistlikel tingimustel, mis hõlmavad vajaduse korral toodete ristpakkumise võimalust asjaomaste elektroonilise side ettevõtjate poolt. [ME 34]

(37)  Käesoleva määrusega loodavaid Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu tooteid tuleks arvesse võtta riikide reguleerivate asutuste hinnangus, kui uuritakse, millised on kõige sobivamad parandusmeetmed seoses juurdepääsuga märkimisväärset turujõudu omavate ettevõtjate võrkudele, vältides samas hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete tarbetu dubleerimisega kaasnevat ülereguleerimist, olenemata sellest, kas sellised tooted on kehtestatud kooskõlas turuanalüüsiga või muudel tingimustel. Eelkõige ei tohiks Euroopa virtuaalse juurdepääsu toodete kasutuselevõtmisega kaasneda konkreetsele operaatorile kohustuseks tehtud reguleeritud juurdepääsutoodete arvu suurenemine. Samuti ei tohiks asjaolu, et riikide reguleerivad asutused peavad hakkama käesoleva määruse vastuvõtmise järel hindama seda, kas seniste hulgimüügitasandi juurdepääsu parandusmeetmete asemel tuleks kehtestada Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toote pakkumise kohustus, ning seda, kas Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toote kehtestamine on tulevaste turuanalüüside kontekstis ja märkimisväärse turujõu olemasolu korral asjakohane, mõjutada riikide reguleerivate asutuste vastutust selgitada välja kõige asjakohasemad ja proportsionaalsemad parandusmeetmed tuvastatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 16. [ME 35]

(38)  Regulatiivse prognoositavuse huvides tuleks õigusloomes arvestada ka kehtiva õigusraamistiku kohase areneva otsustamistava põhielemente, mis mõjutavad tingimusi, mille alusel tehakse hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted, sealhulgas Euroopa lairibajuurdepääsu virtuaalsed tooted, kättesaadavaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele. Need elemendid peaksid hõlmama sätteid, milles hulgimüügitasandi juurdepääsuturgude analüüsi seisukohast ja eelkõige silmas pidades võimalikku vajadust kehtestada hinnakontroll juurdepääsul järgmise põlvkonna võrkudele, võetakse arvesse seoseid püsi- ja traadita alternatiivsetest infrastruktuuridest tulenevate konkurentsipiirangute, mittediskrimineerivat juurdepääsu käsitlevate tõhusate tagatiste ning jaemüügi tasandi hindade, valikuvõimaluste ja kvaliteedi osas esineva konkurentsi vahel. See viimane määrab lõppkokkuvõttes ära lõppkasutajatele tagatava kasu. Näiteks võivad riikide reguleerivad asutused direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 kohaselt läbiviidava juhtumipõhise hindamise puhul ja ilma, et see piiraks märkimisväärse turujõu hindamist, olla seisukohal, et kahe järgmise põlvkonna püsivõrgu olemasolu korral on turutingimused piisavalt konkurentsipõhised selleks, et võrke uuendataks ja liigutaks ülikiirete teenuste pakkumise suunas. See on jaeturu tasandi konkurentsi seisukohast oluline parameeter. [ME 36]

(39)  Konkurentsi tihenemine ühtsel turul peaks aja jooksul kaasa tooma turuanalüüsil põhineva sektoripõhise reguleerimise vähenemise. Ühtse turu lõpuleviimine peaks soodustama tõhusat konkurentsi asjaomastel turgudel ning konkurentsiõiguse järeljõustamist peetakse üha enam piisavaks vahendiks, et tagada turu toimimine. Selleks et tagada õiguslik selgus ja regulatiivsete lähenemisviiside prognoositavus kõigis liikmesriikides, tuleks ette näha selged ja siduvad kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas eelneval reguleerimisel põhinevad kohustused on konkreetsel turul endiselt õigustatud, pidades silmas kitsaskohtade säilimist ja konkurentsialaseid väljavaateid, eelkõige infrastruktuuripõhist konkurentsi, ning jaemüügi tasandi konkurentsi selliste näitajate puhul nagu hind, valik ja kvaliteet, mis on lõppkokkuvõttes lõppkasutajate ja ELi majanduse üldise konkurentsivõime seisukohast kõige olulisemad. See kaalutlus peaks olema aluseks nende turgude nimekirja järgmisteks läbivaatamisteks, mille puhul võidakse kohaldada eelnevat reguleerimist, ja aitama riikide reguleerivatel asutustel koondada jõupingutused valdkondadele, kus konkurents ei ole veel tõhus, ja tegema seda ühtsel viisil. Elektroonilise side tõeliselt ühtse turu loomine võib mõjutada ka turgude geograafilist ulatust nii konkurentsipõhimõtete alusel tehtava sektoripõhise reguleerimise kui ka konkurentsiõiguse kui sellise rakendamise seisukohast.

(40)  Lõppkasutajate kaitse sektoripõhiste eeskirjade erinev rakendamine riikide tasandil loob olulisi tõkkeid ühtsel digitaalsel turul. Eelkõige tähendab see nõuete järgimise suuremaid kulusid nende üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjate jaoks, kes soovivad pakkuda teenuseid eri liikmesriikides. Lisaks sellele vähendavad turu killustatus ja kindlusetus seoses eri liikmesriikides tagatud kaitse tasemega lõppkasutajate usaldust, mis paneb neid loobuma elektroonilise side teenuste ostmisest välismaal. Et saavutada liidu eesmärk kaotada siseturu toimimist takistavad tõkked, tuleb asendada riikide tasandil kehtivad erinevad õigusmeetmed ühtse ja täielikult ühtlustatud sektoripõhiste eeskirjade kogumiga, millega tagatakse lõppkasutajale kaitse kõrge ja ühtne tase. Õigussätete täielik ühtlustamine ei tohiks takistada üldsusele elektroonilist sidetpakkuvaid ettevõtjaid pakkumast lõppkasutajatele selliseid lepinguid, mis näevad ette kõnealusest tasemest kõrgema kaitstuse taseme. [ME 37]

(41)  Arvestades, et Käesoleva määrusega ühtlustatakse vaid teatavad sektoripõhised eeskirjad, ei tohiks määrus piirata liidu õigusaktide ja neid rakendavate siseriiklike õigusaktidega õiguse kohaselt kehtestatud üldiste tarbijakaitse eeskirjade ja nende siseriiklike rakendusaktide kohaldamist. [ME 38]

(42)  Kui käesoleva määruse peatükkide 4 ja 5 sätetes viidatakse lõppkasutajatele, ei tuleks neid sätteid kohaldada ainult tarbijate, vaid ka muude lõppkasutajate rühmade, peamiselt mikroettevõtjate suhtes. Muud lõppkasutajad kui tarbijad peaksid individuaalse taotluse korral saama eraldi lepingu sõlmimise alusel teha erandi teatavatest sätetest. [ME 39]

(43)  Elektroonilise side ühtse turu lõpuleviimine eeldab ka nende tõkete kõrvaldamist, mis takistavad lõppkasutajate juurdepääsu elektroonilise side teenustele kogu liidus. Seetõttu ei tohiks riigiasutused luua ega säilitada tõkkeid selliste teenuste piiriülesele ostmisele. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad ei tohiks keelata ega piirata lõppkasutajate juurdepääsu või neid diskrimineerida kodakondsuse või elukohaliikmesriigi alusel. Sellest hoolimata peaks olema võimalik kehtestada eristusi, mis põhinevad objektiivselt põhjendatud erinevustel hinna, riskide ja selliste turutingimuste osas nagu muutused nõudluses ja konkurentide tariifid.

(44)  Nii püsi- kui ka mobiilsides on endiselt olulised hinnaerinevused riigisiseste ning teises liikmesriigis lõppevate kõnede ja lühisõnumite vahel. Kuigi riikide, operaatorite ja tariifipakettide ning mobiil- ja püsisideteenuste vahel on olulisi erinevusi, avaldab see siiski mõju haavatavamatele kliendirühmadele ning takistab sujuvat sidet liidus hoolimata sellest, et kõnede lõpetamise tasud on väga oluliselt langenud ja on toimunud nende absoluutväärtuse ühtlustumine eri liikmesriikides, ning sellest, et transiiditurgude hinnad on väga madalad. Samuti peaks üleminek täielikult internetiprotokollil põhinevale elektroonilise side keskkonnale tooma varem või hiljem kaasa kulude täiendava vähenemise. Sellest tulenevalt tuleks objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendada mis tahes märkimisväärset erinevust riigisisese püsivõrgu kaugside (st igasugune side peale selle, mis toimub riigi numeratsiooniplaanis ühe suunakoodiga identifitseeritava geograafilise ala piires) ja teises liikmesriigis lõppeva püsivõrgu side jaehindade vahel.

Rahvusvaheliste mobiilsideteenuste jaehinnad ei tohiks ületada reguleeritud rändluskõnedele ja lühisõnumitele määruses (EL) nr 531/2012 kehtestatud kõneteenuste ja lühisõnumi eurotariife, välja arvatud objektiivsete kriteeriumidega põhjendatud juhtudel. Sellised kriteeriumid võivad hõlmata lisakulusid ning nendega seotud mõistlikku marginaali. Muude objektiivsete tegurite hulgas võivad olla hinnaelastsusega seotud erinevused ja asjaolu, et kõigile lõppkasutajatele on hõlpsasti kättesaadavad muud tariifid, mida pakuvad üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad, kes pakuvad liidus piiriüleseid sideteenuseid väikeste lisatasudega või lisatasudeta, või samaväärsete funktsioonidega infoühiskonna teenuseid pakkuvad ettevõtjad, tingimusel et selliste alternatiivsete teenuste pakkujad teavitavad lõppkasutajaid aktiivselt neist võimalustest. [ME 40]

(45)  Internet on viimaste aastakümnete jooksul arenenud innovatsiooni edendavaks avatud platvormiks, millele on lõppkasutajatel kasutajatel , sisu ja rakenduste ning internetiühenduse teenuste pakkujatel kerge juurde pääseda. Võrgu neutraalsuse põhimõte tähendab avatud interneti puhul seda, et andmeliiklust tuleb käsitada alati ühtviisi, ilma diskrimineerimise, piiramise või segamiseta ning sõltumata selle saatjast, vastuvõtjast, tüübist, sisust, seadmest, teenusest või rakendusest. Nagu on öeldud Euroopa Parlamendi 17. novembri 2011. aasta resolutsioonis (15) avatud interneti ja võrgu neutraalsuse kohta Euroopas, on interneti avatud loomus olnud tõesti peamine konkurentsivõime, majanduskasvu, sotsiaalarengu ja innovatsiooni edendaja, mis on viinud internetipõhiste rakenduste, sisu ja teenuste arengu tähelepanuväärse tasemeni, ning seega ka sisu ja teenuste pakkumise ja nõudluse kasvu edendaja, olles selle muutnud teadmiste, ideede ja teabe vaba ringluse eluliselt tähtsaks kiirendiks, sh riikides, kus juurdepääs sõltumatule meediale on piiratud. Praeguse regulatiivse raamistiku eesmärk on edendada lõppkasutajate võimet pääseda juurde saada kätte ja levitada teavet või kasutada rakendusi ja teenuseid vastavalt oma valikutele. BERECi 2012. aasta mais avaldatud andmeedastuse haldamise viise käsitlevast aruandest ning 2012. aasta detsembris avaldatud ja Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti tellitud uuringust (internetiühenduse turu toimimise ja internetiühenduse pakkumise kohta tarbija seisukohast) selgus hiljuti siiski, et märkimisväärne hulk lõppkasutajatest kannatab selliste andmeedastuse haldamistavade all, millega blokeeritakse või aeglustatakse konkreetseid rakendusi. Selliseid suundumusi arvestades on vaja liidu tasandil selgeid eeskirju, et säilitada avatud internet ning vältida ühtse turu killustamist, mida põhjustavad liikmesriikide individuaalsed meetmed. [ME 41]

(46)  Lõppkasutajate vabaduse puhul pääseda juurde teabele ja seaduslikule sisule ja seda levitada Kasutajate õigus saada kätte ja levitada teavet ja infosisu ning kasutada rakendusi ja teenuseid vastavalt oma valikule tuleb järgida sõltub liidu õigust ja sellega kooskõlas olevaid riiklikke õigusakte olevate riiklike õigusaktide järgimisest . Käesolevas määruses määratakse kindlaks selle vabaduse võimalikud piirangud, mida üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad võivad kohaldada, aga see ei piira liidu muid õigusakte, sealhulgas autoriõigust ja direktiivi 2000/31/EÜ . [ME 42]

(47)  Avatud interneti kontekstis ei tohiks üldsusele elektroonilist sidet internetiühenduse teenust pakkuvad ettevõtjad lepingus kokku lepitud internetiühenduse teenuste andmemahtude ja kiiruste piirangute piires blokeerida, aeglustada, halvendada ega diskrimineerida konkreetset sisu, rakendusi või teenuseid või nende konkreetseid kategooriaid, välja arvatud piiratud arvu mõistlike andmeliikluse haldamise meetmete puhul. Sellised meetmed peaksid olema tehniliselt vajalikud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Mõisliku andmeliikluse haldamise alla kuulub raskete kuritegude ärahoidmine või takistamine, sealhulgas teenusepakkujate vabatahtlikult võetavad meetmed, et takistada juurdepääsu lapspornole ja selle levitamist. Võrgu ülekoormuse tagajärgi minimeerivaid meetmeid tuleks pidada mõistlikuks Võrgu ülekoormusega tegelemist tuleks lubada tingimusel, et võrgu ülekoormus on ajutine või esineb erakorralistel asjaoludel. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid saama nõuda teenuseosutajalt tõendust, et andmeliikluse võrdväärne kohtlemine oleks oluliselt vähem tõhus. [ME 43]

(47a)  Käesolev määrus ei piira direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist. [ME 44]

(48)  Mahupõhiseid tariife tuleks pidada avatud interneti põhimõttega kokkusobivaks eeldusel, et lõppkasutajatel kasutajatel on võimalik valida oma tavapärasele andmekasutusele vastav tariif, lähtudes selgest, läbipaistvast ja üksikasjalikust teabest sellise valiku tingimuste ja tagajärgede kohta. Samal ajal peaksid sellised tariifid võimaldama üldsusele elektroonilist sidet internetiühenduse teenust pakkuvatel ettevõtjatel võrgu võimsust eeldatava andmemahuga paremini kohandada. On oluline, et enne andmemahu või andmeedastuskiiruse piiranguid ja kohaldatavaid tasusid käsitleva lepingu sõlmimist oleksid lõppkasutajad kasutajad täielikult teadlikud sellest, et neil on pidevalt võimalus jälgida oma tarbimist ja soovi korral hõlpsasti suurendada kättesaadavat andmemahtu. [ME 45]

(49)  Lõppkasutajate seas on Peaks olema võimalik rahuldada kasutajate nõudlust ka selliste üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjate või sisu, rakenduste või teenuste pakkujate teenuste ja rakenduste järele, mis eeldavad tagatud teenusekvaliteedi kõrgemat taset. Nende teenuste hulka võivad muu hulgas kuuluda IP ringhääling (IP-TV) , videokonverentsid ja teatavad rakendused tervishoiu valdkonnas. Seega peaks lõppkasutajatel kasutajatel olema vabadus sõlmida lepinguid parema teenusekvaliteediga eriteenuste osutamiseks kas internetiühenduse teenuse pakkujatega, üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjatega või sisu, rakenduste või teenuste pakkujatega lepinguid parema teenusekvaliteediga eriteenuste osutamiseks . Kui sellised lepingud sõlmitakse internetiühenduse teenuse pakkujaga, peaks teenusepakkuja tagama, et parem teenusekvaliteet ei põhjustaks varalist kahju internetiühenduse üldisele kvaliteedile. Lisaks ei tohiks kohaldada andmeedastuse haldamise meetmeid nii, et diskrimineeritakse konkureerivaid teenuseid. [ME 46]

(50)  Lisaks sellele on sisu, rakenduste ja teenuste pakkujate hulgas nõudlus selliste edastusteenuste pakkumise järele, mis põhinevad paindlikel kvaliteediparameetritel, sealhulgas madalama prioriteedi määramine andmeedastuse jaoks, mis ei ole kiireloomuline. On oluline Võib olla ka vajalik , et sisu, rakenduste ja teenuste pakkujad saaksid leppida üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjatega kokku paindlikus teenusekvaliteedis eriteenuste osutamiseks ning see võimalus osutub tõenäoliselt oluliseks selliste uute teatavate teenuste arendamisel osutamisel, nagu masinatevaheline teabevahetus (M2M). Ühtlasi peaksid sellised kokkulepped võimaldama üldsusele elektroonilist sidet pakkuvatel ettevõtjatel andmeedastust paremini tasakaalustada ja hoida ära võrgu ülekoormatust. Sisu, rakenduste ja teenuste pakkujad pakkujatel ning üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad pakkuvatel ettevõtjatel peaksid seetõttu olema vabad sõlmima ka edaspidi vabadus sõlmida kokkuleppeid kindlaksmääratud teenusekvaliteediga eriteenuste pakkumiseks tingimusel, et need kokkulepped ei kahjusta oluliselt internetiühenduse teenuste üldist kvaliteeti teenusekvaliteeti . [ME 239]

(51)  Riikide reguleerivatel asutustel on oluline roll selle tagamisel, et lõppkasutajad saaksid kasutada seda vabadust juurdepääsuks avatud internetile. Selleks peaksid riikide reguleerivatel asutustel olema järelevalve- ja aruandekohustused ning nad peaksid tagama, et üldsusele internetiühenduse teenust või muud elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad ja muude teenuste osutajad järgiksid asjakohaseid norme ning et kvaliteetsed ja mittediskrimineerivad internetiühenduse teenused, mida eriteenused ei kahjusta, oleksid kättesaadavad. Hinnates internetiühenduse teenuse võimalikku üldist kahjustamist, peaksid riikide reguleerivad asutused võtma arvesse selliseid kvaliteediparameetreid nagu ajastus ja usaldusväärsusparameetrid (latentsusaeg, värin, paketikadu), võrgu ülekoormuse tase ja tagajärjed, tegeliku ja väljareklaamitud kiirus kiiruse võrdlus, internetiühenduse teenuste ja eriteenuste parandatud kvaliteediga teenuste tõhususe võrdlus ning lõppkasutajate hinnang kvaliteedile. Riikide reguleerivatel asutustel reguleerivad asutused peaksid kehtestama kaebuste esitamise menetlused, millega tagatakse lõppkasutajate jaoks tõhusad, lihtsad ja hõlpsasti juurdepääsetavad õiguskaitsemehhanismid, ning neil peaks olema õigus kehtestada kõikidele või üksikutele üldsusele internetiühenduse teenuse pakkujatele, muude elektroonilise side teenuste pakkujatele ja muude teenuste osutajatele teenusekvaliteedi miinimumnõuded, kui see on vajalik, et vältida internetiühenduse teenuse kvaliteedi üldist kahjustamist või halvendamist. [ME 240]

(52)  Hindade, tariifide ja tingimuste läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamise meetmed ja teenusekvaliteedi parameetrid, sealhulgas need, mis puudutavad konkreetselt internetiühenduse teenuste osutamist, peaksid suurendama lõppkasutajate võimalusi teha neile sobivaim teenusepakkuja valik ja seega saada konkurentsist võimalikult suurt kasu. Kõik interaktiivsete, võrdluseks kasutatavate veebisaitide, suuniste või sarnaste vahendite vabatahtlikud sertifitseerimiskavad peaksid olema sõltumatud kõigist elektroonilise side pakkujatest, esitatud lihtsas ja selges keeles, kasutama täielikku ja ajakohast teavet ning läbipaistvaid meetodeid, olema usaldusväärsed ja juurdepääsetavad vastavalt veebisisu juurdepääsusuuniste versioonile 2.0 ning pakkuma tõhusat kaebuste käsitlemise menetlust. [ME 49]

(53)  Enne kui lõppkasutaja teenuse ostab, tuleks teda osutatava teenuse hinnast ja liigist nõuetekohaselt teavitada. See teave tuleks samuti anda vahetult enne kõne ühendamist, kui teatavale numbrile või teenusele helistamisel kehtivad eraldi hinnatingimused, nagu tasuliste telefoniteenuste puhul, mille suhtes kohaldatakse sageli eritasusid. Kui selline kohustus on ebaproportsionaalne, võttes arvesse teenusepakkujale tariifide kohta teabe andmise kestust ja maksumust võrreldes keskmise kõne kestusega ja lõppkasutajale kaasnevate kulude riskiga, võib riigi reguleeriv asutus teha erandeid. Lõppkasutajat tuleks teavitada ka sellest, kas tasuta telefoninumbrite suhtes kohaldatakse lisatasusid. [ME 50]

(54)  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad peaksid lõppkasutajaid muu hulgas piisavalt teavitama oma teenustest ja tariifidest, teenusekvaliteedi parameetritest, hädaabiteenustele juurdepääsust ja selle võimalikest piirangutest ning puuetega tarbijatele suunatud teenuste ja toodete valikust. Eelnevalt kindlaksmääratud andmesidemahuga tariifikavade puhul peaksid üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad teavitama tarbijaid ja muid lõppkasutajaid, kes seda soovivad, ka sellest, et neil on võimalus kanda eelmise arveldusperioodi kasutamata maht üle käimasolevasse arveldusperioodi. See teave tuleks anda selgel ja läbipaistval viisil ning see peaks olema kohandatud konkreetselt nendele liikmesriikidele, kus teenuseid osutatakse, ning igasuguste muutuste korral tuleks seda teavet ajakohastada. Eraldi läbiräägitavate pakkumiste puhul tuleks teenusepakkujad sellise teabe andmise kohustusest vabastada. [ME 51]

(55)  Tooteid ja teenuseid käsitleva võrreldava teabe kättesaadavus on väga oluline, et lõppkasutajad saaksid pakkumisi sõltumatult hinnata. Kogemus on näidanud, et usaldusväärse ja võrreldava teabe kättesaadavus suurendab lõppkasutajate usaldust teenuste kasutamise vastu ning nende tahet kasutada ära valikuvõimalused.

(56)  Lepingud on oluline vahend, millega tagada lõppkasutajatele teabe läbipaistvus ja õiguskindlus. Enne seda, kui lõppkasutaja ennast kasutaja end lepinguga seob, peaksid üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad andma talle selget ja arusaadavat teavet kõigi lepingu oluliste elementide kohta. Selline teave peaks olema kohustuslik ja seda ei tohiks muuta, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja ja teenusepakkuja selles omavahel kokku lepivad. Komisjon ja mitu riikide reguleerivat asutust leidsid hiljuti, et internetiühenduse teenuste väljareklaamitud kiiruse ja lõppkasutajatele tegelikult kättesaadava kiiruse vahel on suured erinevused. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad peaksid seetõttu enne lepingu sõlmimist teavitama lõppkasutajat kiirusest ja muudest teenusekvaliteedi parameetritest, mida nad suudavad lõppkasutaja põhiasukohas reaalselt tagada.

Fikseeritud ja mobiilse andmeside puhul on tavapärane kiirus sideteenuse kiirus, mida klient peaks teenuse kasutamise korral olenemata kellaajast enamasti saama. Tavapärane kiirus tuletatakse hinnangulistest kiirusevahemikest, keskmisest kiirusest, kiirusest tipptundidel ja väikseimast kiirusest. Vastav metoodika tuleks kehtestada BERECi suunistes ning seda tuleks vastavalt tehnoloogia ja taristu arengule korrapäraselt ajakohastada. Liikmesriigid peaksid tagama, et teenusepakkujad võimaldavad enne lepingu sõlmimist lõppkasutajatele juurdepääsu mobiilsidevõrkude levialade võrdlusteabele, mis hõlmab ka eri tehnoloogiaid asjaomases liikmesriigis, et lõppkasutajad saaksid teha teadliku ostuotsuse. [ME 52]

(57)  Seoses lõppseadmetega tuleks lepingutes täpsustada mis tahes piirangud, mille teenusepakkuja on seadmete kasutamisele kehtestanud, näiteks lukustatud SIM-kaardiga mobiilsidevahendid, ning lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud tasud. Pärast lepingu kokkulepitud kestuse lõppu ei tohiks nõuda mingeid tasusid. Lepingutes tuleks täpsustada ka müügijärgselt pakutavate teenuste ja hooldusteenuste liigid ning kliendi tugiteenused. Võimaluse korral peaks see teave vastava nõudmise korral hõlmama ka tehnilist teavet lõppkasutaja valitud terminaliseadmete nõuetekohase toimimise kohta. Kui tehnilist ühildamatust ei ole tuvastatud, tuleks sellist teavet anda tasuta. [ME 53]

(58)  Arvešoki vältimiseks peaks lõppkasutajal olema võimalik kõigi tagantjärele makstavate teenuste puhul määrata eelnevalt telefoni- ja internetiühenduse teenuste kasutamisega seotud tasude rahaline ülempiir. Seda võimalust See võimalus peaks pakkuma tasuta koos asjakohase teatega sisaldama asjakohast teadet , mida saab hiljem uuesti vaadata, kui kulud jõuavad kõnealuse ülempiiri lähedale. Ülempiiri saavutamise korral ei peaks lõppkasutajad enam teenust saama või neilt ei tuleks enam selle eest tasu nõuda, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja on sõnaselgelt soovinud, et talle osutataks jätkuvalt asjaomast teenust vastavalt teenusepakkujaga kokkulepitule. [ME 54]

(58a)  Isikuandmete töötlemine, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (16) , milles reguleeritakse käesoleva määruse kohast isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eeskätt liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all, ning direktiiviga 2002/58/EÜ. [ME 55]

(58b)  Isikuandmete töötlemine, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (17) . [ME 56]

(59)  Liikmesriikide kogemustest ning Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti tellitud hiljutisest uuringust selgub, et pikk lepinguperiood ja lepingu automaatne pikendamine takistavad märkimisväärselt teenusepakkuja vahetamist. Sellest tulenevalt on soovitav, et lõppkasutajatel oleks võimalik lõpetada leping ilma lisatasusid maksmata kuus kuud pärast selle sõlmimist. Sellisel juhul võidakse nõuda, et lõppkasutaja maksaks teenusepakkujale hüvitist subsideeritud lõppseadmete jääkväärtuse või pro rata temporis põhimõttel muude soodustuste eest. Automaatselt pikendatud lepingut peaks olema võimalik lõpetada ühekuulise etteteatamisajaga. [ME 57]

(60)  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja poolt lepingutingimustes lõppkasutaja kahjuks tehtud olulisi muudatusi, näiteks seoses tasude, tariifide, andmemahu või kiirusepiirangu, katvuse või isikuandmete töötlemisega, tuleks käsitada põhjusena, mis annab lõppkasutajale õiguse lõpetada leping ilma lisatasusid maksmata.

(61)  Teenuspaketid, mis sisaldavad elektroonilise side ja muid teenuseid, nagu lineaarsed ringhäälinguteenused, on muutunud üha levinumaks ja konkurentsi seisukohast väga oluliseks. Kui sellistesse pakettidesse kuuluvate teenuste suhtes kohaldatakse erinevaid lepingu lõpetamist ja teenusepakkuja vahetamist käsitlevaid lepingutingimusi, takistab see lõppkasutajal kogu teenusepaketti või selle osa konkureeriva pakkumise vastu välja vahetada. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad lepingu lõpetamist ja teenusepakkuja vahetamist, kohaldada kõigi selliste pakettide osade suhtes.

(62)  Konkurentsikeskkonna kõigi eeliste ärakasutamiseks peaks lõppkasutajal olema võimalik teha teadlikke otsuseid ning vahetada teenusepakkujat, kui see on nende huvides. Seepärast peaks lõppkasutajal olema võimalik vahetada teenusepakkujat ilma õiguslike, tehniliste või menetluslike takistusteta, sealhulgas lepingutingimuste ja -tasude osas. Numbri liikuvus on tarbijate valiku hõlbustamisel ja tulemusliku konkurentsi tagamisel põhiline toetav tegur. Seda tuleks teha ilma viivitusteta, nii et number aktiveeritaks ühe tööpäeva jooksul numbri teisaldamise lepingu sõlmimisest. Maksmata arvete tasumine ei tohiks olla numbri teisaldamise tingimuseks.

(63)  Ühtse kontaktpunkti loomise toetamiseks ja Selleks et muuta teenusepakkuja vahetamise vahetamine lõppkasutajate jaoks sujuvaks muutmiseks peaks vahetusprotsessi juhtima , tuleks BERECile anda õigus kehtestada suunised, milles sätestatakse vastuvõtva ja üleandva teenusepakkuja vastavad kohustused teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessis, tagades muu hulgas, et üldsusele elektroonilist sidet pakkuv vastuvõttev ettevõtja. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuv üleandev ettevõtja ei tohiks pidurda ega takista vahetusprotsessi pidurdada ega takistada. Tuleks kasutada , et protsess on võimalikult laialdaselt automatiseeritud protsesse ja tagada ja et tagatakse isikuandmete kaitse kõrge tase. Samuti tuleks suunistes käsitleda küsimust, kuidas tagada lõppkasutajate puhul järjepidevus, sealhulgas olulised kontaktandmed, nagu e-posti aadressid, milleks võib pakkuda näiteks e-kirjade edasisaatmise võimalust. Teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistva, täpse ja õigeaegse teabe kättesaadavus peaks suurendama lõppkasutajate usaldust vahetamise vastu ja ka nende tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. [ME 58]

(64)  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuva üleandva ettevõtjaga sõlmitavad lepingud tuleks pärast teenusepakkuja vahetamist tühistada automaatselt, ilma et lõppkasutajad peaksid astuma lisasamme. Ettemakstud teenuste puhul tuleks ettemaksu kulutamata jääk teenusepakkujat vahetavale tarbijale tagasi maksta. [ME 59]

(65)  Lõppkasutajatele tuleks oluliste kontaktandmete, nagu e-posti aadressi vahetamisel tagada järjepidevus. Selleks ning tagamaks, et e-kirjavahetus kaotsi ei läheks, tuleks lõppkasutajatele anda võimalus kasutada tasuta e-posti edasisaatmise teenust, mida pakub üldsusele elektroonilist sidet pakkuv üleandev ettevõtja, juhul kui lõppkasutajal on üleandva ettevõtja antud e-posti aadress. [ME 60]

(66)  Pädevad siseriiklikud asutused võivad ette näha üldise numbrite teisaldamise ja teenusepakkuja vahetamise menetluse, võttes arvesse tehnika arengut ja vajadust tagada sujuv, tõhus ja tarbijasõbralik vahetusprotsess. Pädevad siseriiklikud asutused peaksid saama kehtestada proportsionaalseid meetmeid, et kaitsta lõppkasutajaid piisavalt kogu vahetusprotsessi jooksul, sealhulgas asjakohaseid sanktsioone, mis on vajalikud kuritarvituste ja viivituste riski minimeerimiseks ning selleks, et vältida olukorda, kus teenusepakkujat vahetatakse ilma lõppkasutaja nõusolekuta. Samuti peaks neil olema võimalik kehtestada sellistel juhtudel lõppkasutajate jaoks automaatse hüvitamise kord.

(67)  Riikide reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik võtta tõhusaid meetmeid, et kontrollida ja tagada käesoleva määruse järgimist, sealhulgas peaks neil olema õigus kehtestada määruse rikkumise korral tõhusaid rahalisi või halduskaristusi.

(68)  Turu ja tehnika arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisade kohandamiseks. On eriti tähtis, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 61]

(69)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses otsusega, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud kohandama oma kavu, et need vastaksid kasutusõiguste andmist ja nende tegelikku kasutamist käsitlevale ühisele ajakavale.

(70)  Rakendamisvolitusi, mis seonduvad raadiospektri ühtlustamise ja kasutamislubade koordineerimise, väikese levialaga traadita pääsupunktide omaduste, liikmesriikide vahelise raadiospektri eraldamist käsitleva koordineerimise, Euroopa virtuaalse juurdepääsu tooteid käsitlevate täpsemate tehniliste ja metodoloogiliste eeskirjade ning internetiühenduse teenuse kaitsmise, andmeedastuse mõistliku haldamise ja teenusekvaliteediga ja mõistliku kasutamise kriteeriumidega , tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011(18) . [ME 62]

(71)  Selleks et tagada käesoleva määruse kohase elektroonilise side ühtse turu lõpuleviimise eesmärgi ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete ning teatavate kehtivate õigusnormide vaheline järjepidevus ning võtta arvesse muutuva otsuste tegemise praktika keskseid aspekte , tuleks direktiive 2002/21/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ, määrust määruseid (EL) nr 531/2012, (EÜ) nr 1211/2009, samuti otsust nr 243/2012/EL muuta. Selleks tuleks ette näha, et direktiivi 2002/21/EÜ ja sellega seotud direktiive loetakse koostoimes käesoleva määrusega, komisjonile antakse suuremad volitused, mille abil tagada Euroopa konsultatsioonimehhanismi kontekstis märkimisväärse turujõuga Euroopa elektroonilise side ettevõtjate suhtes kehtestatud parandusmeetmete ühtsus, See hõlmab nende kriteeriumide ühtlustamist, mis on vastu võetud asjaomaste turgude kindlaksmääramise ja konkurentsivõime hindamiseks, direktiivis 2002/20/EÜ sätestatud teavitussüsteemi kohandamist ELi ühtse loa kasutuselevõtu eesmärgil ning direktiiviga 2002/22/EÜ ettenähtud lõppkasutajate õiguste minimaalset ühtlustamist käsitlevad sätted, mis osutuvad käesolevas määruses ettenähtud täieliku ühtlustamise tõttu tarbetuks, kehtetuks tunnistamist. [ME 63]

(72)  Mobiilside turg on liidus endiselt killustatud, kuna ükski mobiiltelefonivõrk ei hõlma kõiki liikmesriike. Liidus reisivatele omamaistele klientidele mobiilsideteenuste pakkumiseks tuleb rändlusteenuse pakkujatel osta hulgimüügitasandi rändlusteenuseid külastatava liikmesriigi operaatoritelt. Sellised hulgimüügitasud takistavad oluliselt rändlusteenuste osutamist riigisisestele mobiilteenustele vastaval hinnatasemel. Nende tasude vähendamise soodustamiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Selleks et hulgimüügitasandi kulusid arvesse võtta, tuleks rändlusteenust pakkuvate ettevõtjate vahel sõlmida kaubanduslikud või tehnilised lepingud, mille abil on võimalik võrgu leviala kõikjal liidus virtuaalselt laiendada. Asjakohaste stiimulite pakkumiseks tuleks kohandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 531/2012 (19) sätestatud regulatiivseid kohustusi. Kui rändlusteenuse pakkujad tagavad oma võrkude või kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute kaudu, et kõigi nende klientide suhtes kohaldatakse liidus vaikimisi riigisisesel tariifitasemel rändlustariife, ei tohiks nende teenusepakkujate suhtes kohaldada riigisisestel teenusepakkujatel lasuvat kohustust võimaldada oma klientidele juurdepääsu kõne- ja lühisõnumiteenustele ning alternatiivse rändlusteenuse pakkuja osutatavale andmeside-rändlusteenusele, kohaldades juhul, kui selline juurdepääs on juba antud, üleminekuperioodi. [ME 64]

(73)  Kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute abil võivad mobiilsideoperaatorid käsitleda oma riigisiseste klientide rändlust partnerite võrkudes enam-vähem võrdväärselt sellistele klientidele oma võrkudes teenuste pakkumisega, mis mõjutab kogu liitu katva virtuaalse võrgu raames kohaldatavaid jaemüügihindu. Selline hulgimüügitasandi süsteem võiks anda võimaluse arendada uusi rändlustooteid ning suurendada seeläbi valikuvõimalusi ja konkurentsi jaemüügitasandil. [ME 65]

(74)  Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja määrusega nr 531/2012 seatakse poliitiline eesmärk, mille kohaselt peaksid erinevused rändlus- ja riigisiseste tariifide vahel olema nullilähedased. Tegelikkuses eeldab see seda, et tarbijatel, kes kuuluvad sellistesse kodumaise tarbimise üldistesse kategooriatesse, mis on kindlaks määratud osapoole erinevate riigisiseste jaemüügitasandi pakettide alusel, peaks olema liidus reisides võimalik julgelt jätkata oma tarbimisharjumusi lisakuludeta, nii nagu see toimuks päritoluriigis. Sellised üldised kategooriad võib kindlaks määrata kehtivate kaubandustavade alusel, näiteks eristades riigisisese jaemüügitasandi pakette selle alusel, kas tegemist on ettemaksu- või järelmaksuklientidega; üksnes GSM-pakettidega (st kõneteenus, lühisõnumiteenus); erinevatele tarbimismahtudele kohandatud pakettidega; äri- või eraklientidele suunatud pakettidega; jaemüügitasandi pakettidega, mille puhul makstakse iga tarbitud ühiku eest, või pakettidega, mille puhul pakutakse teatavat hulka ühikuid (näiteks kõneminut, andmeedastuse megabait) teatava summa eest, olenemata tegelikust tarbimisest. Liidu eri osades riigisisestel mobiilsideturgudel klientidele kättesaadavate jaetasandi tariifide ja pakettide puhul võetakse arvesse konkurentsivõimelise turuga seonduvaid erinevaid kasutajate nõudmisi. Paindlikkus, mis iseloomustab riigisisest turgu, peaks kajastuma ka liidusiseses rändluskeskkonnas. Siiski tuleks arvestada sellega, et kuna rändlusteenuse pakkujad vajavad eri liikmesriikide sõltumatute võrguoperaatorite hulgimüügisisendeid, võib see asjaolu endiselt õigustada mõistliku kasutusega seotud piirangute kehtestamist, kui sellise rändlusteenuse tarbimise suhtes kohaldatakse riigisiseseid tariife. [ME 66]

(75)  Ehkki Kuigi rändlusteenuse pakkujatel tuleks kõigepealt ise hinnata pakkujad hindavad ise kõne-, lühisõnumi- ja andmeside-rändlusteenuste mõistlikku mahtu, mille eest maksta riigisisest hinda erinevate jaepakettide raames, tuleks võivad nad vaatamata rändluse jaehindade kaotamisele 15. detsembriks 2015 kohaldada kehtiva riigisisese tasu eest osutatava jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste tarbimise suhtes mõistliku kasutamise klauslit, osutades seejuures mõistliku kasutamise kriteeriumitele. Nimetatud kriteeriume kohaldatakse sellisel viisil, et tarbijad saavad liidus korrapäraselt reisides julgelt jätkata oma päritoluriigis tekkinud tavapäraseid tarbimisharjumusi, mis on seotud riigisiseste jaemüügipakettidega. Riikide reguleerivatel asutustel kontrollida reguleerivad asutused peaksid kontrollima , kuidas rändlusteenuse pakkujad kohaldavad kõnealuseid mõistliku kasutamise piire, ning tagada tagama , et need määratakse lepingus üksikasjaliku arvulise teabega konkreetselt kindlaks kliendile selgetel ja arusaadavatel tingimustel. Seda tehes peaksid riikide reguleerivad asutused avaliku konsultatsiooni tulemuste alusel võtma mõistliku kasutamise kriteeriumite kohaldamisel jaemüügi tasandi lepingutes, mida pakuvad rändlusteenuse pakkujad, täiel määral arvesse BERECi asjakohaseid suuniseid. BERECil tuleks oma juhistes teha kindlaks erinevad tarbimismudelid, tuginedes kõne-, andmeedastus- ja lühisõnumiteenuste kasutamise liidu tasandi suundumustele, ning prognoositav areng eelkõige seoses traadita võrkude kaudu toimuva andmekasutusega. Eurotariifide maksimaalsed hinnalaed peaksid jätkuvalt olema turvalimiidiks mõistliku kasutamise piirmäärasid ületavatele tarbimistasudele kuni määruse (EL) nr 531/2012 kehtivuse lõppemiseni. [ME 67]

(76)  Kuna mobiilkõne lõpetamise tasud on kõikjal liidus viimastel aastatel märkimisväärselt langenud, peaks olema võimalik kaotada ka sissetulevate kõnede rändlustasud. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks 15. detsember 2015 seada tähtajaks, mil lõppeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 717/2007 (20) alustatud jaemüügi tasandi rändlusteenuste lisatasude järkjärguline kaotamine. Peale selle peaks komisjon enne jaeteenuste lisatasude lõplikku kaotamist andma 30. juuniks 2015 aru kõigist muudatustest, mis tuleb teha hulgihindades või hulgituru mehhanismides, võttes arvesse ka rändlusteenuste kõne lõpetamise tasusid kogu liidus. [ME 68]

(77)  Selleks et tagada BERECi tegevuse stabiilsus ja strateegiline juhtroll, peaks BERECi reguleerivate asutuste nõukogu esindama täistööajaga esimees, kelle on reguleerivate asutuste nõukogu nimetatud ametisse teenete, oskuste, elektroonilise side turu osaliste ja turgude hea tundmise ning järelevalve ja reguleerimise valdkonnas asjakohase kogemuse alusel pärast avalikku valikumenetlust, mille on korraldanud ja mida haldab reguleerivate asutuste nõukogu, keda abistab komisjon. Et nimetada ametisse esimene reguleerivate asutuste nõukogu esimees, tuleks komisjonil muu hulgas koostada kandidaatide nimekiri, mis on koostatud kandidaatide teenete, oskuste, elektroonilise side turu osaliste ja turgude hea tundmise ning järelevalve ja reguleerimise valdkonna asjakohase kogemuse alusel. Järgmiste ametissenimetamiste jaoks tuleks käesoleva määruse kohaselt koostatavas aruandes läbi vaadata komisjonipoolse kandidaatide nimekirja koostamise vajadus. Seega peaks BERECi büroosse kuuluma reguleerivate asutuste nõukogu esimees, juhtkomitee ja haldusdirektor. [ME 69]

(78)  Seepärast tuleks direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 ja otsust nr 243/2012/EL vastavalt muuta. [ME 70]

(79)  Komisjon võib peaks määruse (EÜ) nr 1211/2009 kohaselt alati BERECiga konsulteerida konsulteerima , kui see osutub vajalikuks käesoleva määruse sätete rakendamiseks. [ME 71]

(79a)  Elektroonilise side regulatiivne raamistik tuleks läbi vaadata selliselt, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi resolutsioonis elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisaruande kohta (21) . Läbivaatamine peaks põhinema 2009. aasta järgse raamistiku mõju järelhindamistel, täielikul konsultatsioonil ja läbivaatamisest tulenevate ettepanekute oodatava mõju eelhindamisel. Ettepanekud tuleks esitada piisavalt varakult, et seadusandjal oleks võimalik neid nõuetekohaselt analüüsida ja arutada. [ME 72]

(80)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ning võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid, eelkõige artiklit 8 (isikuandmete kaitse), artiklit 11 (sõna- ja teabevabadus), artiklit 16 (ettevõtlusvabadus) artiklit 21 (mittediskrimineerimine) ja artiklit 38 (tarbijakaitse).

(81)  Kuna liikmesriigid ei suuda piisaval määral saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on elektroonilise side Euroopa ühtse turu lõpuleviimiseks vajalike reguleerivate põhimõtete ja üksikasjalike eeskirjade kehtestamine, ning nimetatud eesmärk on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses kehtestatakse reguleerivad põhimõtted ja üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud Euroopa elektroonilise side ühtse turu lõpuleviimiseks. Sellel turul [ME 73]

a)  on selleks, et hõlbustada ühtlustatud näidisvormil põhineva, ühtlustatud ja lihtsustatud teavitamissüsteemi abil elektroonilise side teenuste ja võrkude pakkujatel õigus, võimalus ja stiimul arendada, laiendada ja käitada oma võrke ning pakkuda teenuseid pakkujate jaoks praktikas oma võrkude käitamise ja teenuste pakkumise õiguse kasutamist olenemata sellest, kus kõnealune teenusepakkuja asub või kus asuvad tema kliendid liidus; [ME 74]

b)  on selleks, et hõlbustada kodanikel ja ettevõtjatel õigus ja võimalus kasutada praktikas oma õigust pääseda juurde konkurentsivõimelistele, turvalistele ja usaldusväärsetele elektroonilise side teenustele, olenemata sellest, kus neid liidus osutatakse, ilma et seda takistaksid piiriülesed piirangud või põhjendamatud lisakulud. [ME 75]

ba)  selleks, et luua traadita lairibaside teenuste ühtlustatud raadiospektri jaoks koordineeritum liidu raamistik; [ME 76]

bb)  selleks, et tagada liidusiseste rändlusteenuste eest põhjendamatult nõutavate lisatasude järkjärguline kaotamine. [ME 77]

2.  Käesoleva määrusega kehtestatakse eelkõige reguleerivad põhimõtted, mille alusel komisjon, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja riikide ja piirkondade pädevad asutused toimivad oma pädevuse piires koostoimes direktiivide 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ sätetega, selleks et [ME 78]

a)  tagada lihtsustatud, prognoositavad ja ühtlustatud reguleerivad tingimused kesksete halduslike ja äriliste parameetrite jaoks, sealhulgas seoses võimalike turuanalüüsi alusel kehtestatavate individuaalsete kohustuste proportsionaalsusega; [ME 79]

b)  edendada ühtse turu jätkusuutlikku konkurentsi ja liidu üldist konkurentsivõimet ning vähendada vastavalt sektoripõhist turu reguleerimist, kui need eesmärgid on saavutatud; [ME 80]

c)  soodustada investeerimist uutesse ja täiustatud suure võimsusega infrastruktuuridesse, mis ning tagada , et need hõlmavad kogu liitu ja mis suudavad vastata vastavad lõppkasutajate kasvavale nõudlusele, olenemata sellest, kus lõppkasutajad liidu territooriumil asuvad, ning selliste infrastruktuuridega seotud innovatsiooni; [ME 81]

d)  hõlbustada innovaatiliste ja kvaliteetsete teenuste pakkumist; [ME 82]

e)  tagada traadita lairibateenuste jaoks raadiospektri kättesaadavus ja selle tõhus kasutamine innovatsiooni, investeeringute, töökohtade ja lõppkasutajate kasu toetamiseks, olenemata sellest, kas kohaldatakse raadiospektri üldluba või individuaalseid kasutusõigusi; [ME 83]

f)  teenida kodanike ja lõppkasutajate huvisid seoses ühenduvusteenustega, edendades investeerimistingimusi, et parandada võrkudele juurdepääsu ja teenustega seotud valikuvõimalusi ja kvaliteeti, lihtsustades liikuvust kõikjal liidus ning sotsiaalset ja territoriaalset kaasatust. [ME 85]

3.  Lõikes 2 sätestatud üldiste reguleerivate põhimõtete rakendamise tagamiseks kehtestatakse käesolevas määruses ka vajalikud üksikasjalikud eeskirjad järgmistes valdkondades:

a)  ELi ühtne luba Euroopa elektroonilise side ettevõtjatele;

b)  reguleerivate tingimuste jätkuv lähendamise seoses riikide reguleerivate asutuste poolt Euroopa elektroonilise side ettevõtjatele kehtestatud parandusmeetmete vajalikkuse ja proportsionaalsusega;

c)  teatavate hulgimüügitasandi lairibatoodete ühtlustatud pakkumine liidu tasandil ühtsetel reguleerivatel tingimusel;

d)  kooskõlastatud Euroopa raamistik ühtlustatud raadiospektri eraldamiseks traadita lairibaside teenuste jaoks, millega luuakse Euroopa traadita side ala;

e)  lõppkasutajate õigusi ja jaemüügiturul tõhusa konkurentsi edendamist käsitlevad ühtlustatud eeskirjad, millega luuakse Euroopa elektroonilise side tarbijate ala;

f)  liidusiseste side- ja rändlusteenuste eest põhjendamatult nõutavate lisatasude järkjärguline kaotamine. [ME 85]

3a.  Käesoleva määruse sätted ei piira liidu andmekaitsealase õigustiku ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 7 ja 8 kohaldamist. [ME 86]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivides 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ, 2002/22/EÜ ja 2002/77/EÜ sätestatud mõisteid.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „Euroopa elektroonilise side ettevõtja” – liidus asutatud ettevõtja, kes pakub või kavatseb pakkuda elektroonilise side võrke või teenuseid kas otse või ühe või enama tütarettevõtja kaudu enam kui ühte liikmesriiki ja keda ei saa pidada mõne teise elektroonilise side ettevõtja tütarettevõtjaks; [ME 87]

2)  „üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja” − ettevõtja, kes pakub üldkasutatavaid elektroonilise side võrke või üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid;

3)  „tütarettevõtja” − ettevõtja, kelle puhul teisel ettevõtjal on otseselt või kaudselt

i)  õigus kasutada üle poole häältest või

ii)  õigus nimetada ametisse üle poole nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

iii)  õigus juhtida ettevõtja äritegevust; [ME 88]

4)  „ELi ühtne luba” − õigusraamistik, mida kohaldatakse Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes kõikjal liidus päritoluliikmeriigis välja antud üldloa alusel ja kooskõlas käesoleva määrusega; [ME 89]

5)  „päritoluliikmesriik” − liikmesriik, kus asub Euroopa elektroonilise side ettevõtja peamine tegevuskoht; [ME 90]

6)  „peamine tegevuskoht” − ettevõtja tegevuskoht selles liikmesriigis, kus tehakse peamised otsused liidus elektroonilise side teenuste või võrkude pakkumise ja neisse tehtavate investeeringute kohta; [ME 91]

7)  „vastuvõttev liikmesriik” − liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus Euroopa elektroonilise side ettevõtja pakub elektroonilise side võrke või teenuseid; [ME 92]

8)  „traadita lairibaühenduseks kasutatav ühtlustatud raadiospekter” − raadiospekter, mille kättesaadavust, tõhusust ja tõhusat peamist kasutust käsitlevad tingimused on liidu tasandil ühtlustatud, eelkõige vastavalt määrusele 2002/21/EÜ ning otsuse 676/2002/EÜ alusel, ning mida kasutatakse muude elektroonilise side teenuste jaoks kui ringhääling; [ME 93]

9)  „väikese levialaga traadita pääsupunkt” − traadita võrguühendust võimaldavad väikese võimsuse ja tööulatusega väikeseadmed, mis kasutavad litsentsitud spektrit või litsentsitud ja litsentsivaba spektrit, mis võivad, kuid ei pruugi olla osa üldkasutatavast maapealsest mobiilsidevõrgust ja varustatud ühe või mitme vähese visuaalse mõjuga antenniga ning mille kaudu on üldsusel traadita juurdepääs elektroonilise side võrkudele olenemata sellest, milline on nende võrkude topoloogia; [ME 94]

10)  „raadio-kohtvõrk” (RLAN) − väikese võimsuse ja tööulatusega traadita juurdepääsusüsteem, mille puhul oht tekitada häireid teiste kasutajate poolt vahetus läheduses kasutatavate muude süsteemide töös on väike ja milles kasutatakse ainuõiguseta litsentsivaba spektrit, mille kättesaadavust ja tõhusat kasutust käsitlevad tingimused on kõnealuse eesmärgi jaoks liidu tasandil ühtlustatud; [ME 95]

11)  „virtuaalne lairibajuurdepääs” – sellist liiki hulgitasandi juurdepääs lairibavõrkudele, mis koosneb virtuaalsest juurdepääsulingist kliendi ruumidesse mis tahes juurdepääsuvõrgu arhitektuuri kaudu, välja arvatud füüsiline eraldamine, ja kindlaksmääratud üleandmispunktidele andmeedastuse teenusest ning mis hõlmab konkreetseid võrguelemente, konkreetseid võrgu funktsioone ja IT tugisüsteeme; [ME 96]

12)  „tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldav toode” − toode, mis tehakse kättesaadavaks internetiprotokolli (IP) sidumispunkti kaudu ning mis võimaldab klientidel luua IP-sideühenduse sidumispunkti ning võrgu ühe või mitme kindlaksmääratud otspunkti vahel, samuti võimaldab see kindlaksmääratud tasemega võrgu katkematut jõudlust lõppkasutajatele eriteenuste pakkumiseks teatava tagatud teenusekvaliteediga vastavalt kindlaksmääratud parameetritele; [ME 97]

12a)  „võrgu neutraalsus” – põhimõte, et kogu interneti andmeliiklust koheldakse võrdselt ilma diskrimineerimata, piiramata või segamata, sõltumata selle saatjast, vastuvõtjast, tüübist, sisust, seadmest, teenusest või rakendusest; [ME-d 234 ja 241]

13)  „kaugside” − kõne- või sõnumiteenused, mille sihtkoht on väljaspool kohaliku keskjaama ja piirkondlike tariifide ala, mille määratlemiseks kasutatakse riigi numeratsiooniplaanis sisalduvaid geograafiliste piirkondade suunanumbreid; [ME 98]

14)  „ internetiühenduse teenus” − üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega pakutakse kooskõlas võrgu neutraalsuse põhimõttega internetiühendust ja selle kaudu ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud otspunktide vahel, sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või lõppseadmetest ;

15)  „eriteenus” − elektroonilise side teenus või mis tahes muu teenus , mis võimaldab pääseda juurde on optimeeritud konkreetsele sisule, rakendustele või teenustele või nende kombinatsioonile ja mille tehnilisi näitajaid kontrollitakse otspunktide vahel või mis võimaldab saata andmeid kindlaksmääratud arvule osapooltele või otspunktidele või võtta vastu andmeid kindlaksmääratud arvult osapooltelt või otspunktidelt; eriteenust ning mida pakutakse loogiliselt eraldiseisvate vahendite abil ja range juurdepääsukontrolli alusel, mis pakub igas etapis täiustatud kvaliteeti nõudvat funktsionaalsust, ning mida ei turustata ega kasutata laialdaselt internetiühenduse teenust asendava teenusena; [ME-d 235 ja 242]

16)  „üldsusele elektroonilist sidet pakkuv vastuvõttev ettevõtja” − üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja, kellele telefoninumber või teenus üle antakse; [ME 101]

17)  „üldsusele elektroonilist sidet pakkuv üleandev ettevõtja ” − üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja, kellelt telefoninumber või teenus üle võetakse. [ME 102]

II peatükk

ELi ühtne luba

Artikkel 3

Vabadus pakkuda elektroonilist sidet kõikjal liidus

1.  Euroopa Igal elektroonilise side ettevõtjal on õigus pakkuda elektroonilise side võrke ja teenuseid kõikjal liidus ning kasutada nende võrkude ja teenuste pakkumisega seotud õigusi igas liikmesriigis, kus ta tegutseb, ELi ühtse loa alusel ja üksnes tingimusel, et artiklis 4 sätestatud teavitamisnõuded on täidetud . [ME 103]

2.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ja ilma et see piiraks määruse (EL) nr 531/2012 kohaldamist, kohaldatakse Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes igas asjaomases liikmesriigis kehtivaid eeskirju ja tingimusi vastavalt liidu õigusaktidele. [ME 104]

3.  Erandina direktiivi 2002/20/EÜ artiklist 12 võib Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes kohaldada vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid haldustasusid ainult siis, kui ettevõtja elektroonilise side teenuste aastakäive kõnealuses liikmesriigis on üle 0,5 % kogu selle riigi elektroonilise side käibest. Nende tasude kehtestamisel võetakse arvesse üksnes elektroonilise side teenuste käivet asjaomases liikmesriigis. [ME 105]

4.  Erandina direktiivi 2002/22/EÜ artikli 13 lõike 1 punktist b võib Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes kohaldada makse, et jagada universaalteenuse osutamise kohustuste netokulusid vastuvõtvas liikmesriigis ainult siis, kui tema elektroonilise side teenuste aastakäive kõnealuses liikmesriigis on üle 3 % kogu riigi elektroonilise side käibest. Nende maksude kehtestamisel võetakse arvesse üksnes käivet asjaomases liikmesriigis. [ME 106]

5.  Objektiivselt samaväärsetes olukordades tuleb eri Liikmesriikide reguleerivatel asutustel kohelda Euroopa reguleerivad asutused kohtlevad elektroonilise side ettevõtteid olenemata nende päritoluliikmesriigist võrreldavates olukordades võrdselt. [ME 107]

6.  Kui nende ettevõtjate vahel, kelle hulgas on Euroopa elektroonilise side ettevõtja, tekib vaidlus direktiivide 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ, käesoleva määruse või määruse (EL) nr 531/2012 kohaselt vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavate kohustuste üle, võib elektroonilise side Euroopa pakkuja konsulteerida oma päritoluliikmesriigi reguleeriva asutustega, kes võib reguleerimistavade järjepidevuse edendamise huvides esitada arvamuse. Vaidluse lahendamisel võtab vastuvõtva liikmesriigi reguleeriv asutus päritoluliikmesriigi reguleeriva asutuse arvamust võimalikult suurel määral arvesse. [ME 108]

7.  Euroopa elektroonilise side ettevõtja, kellel on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval õigus pakkuda elektroonilise side võrke ja teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, esitab artiklis 4 sätestatud teatise hiljemalt 1. juuliks 2016. [ME 109]

Artikkel 4

Teavitamiskord Euroopa elektroonilise side ettevõtjate jaoks

1.  Käesoleva määruse kohaselt esitab Euroopa elektroonilise side ettevõtja päritoluliikmesriigi reguleerivale asutusele üheainsa teatise enne tegevuse alustamist vähemalt ühes liikmesriigis.

2.  Teatises kinnitatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumist või kavatsust sellega alustada ning sellele lisatakse üksnes järgmine teave:

a)  ettevõtja nimi, tema õiguslik seisund ja vorm, registreerimisnumber, koht, kus teenusepakkuja on registreeritud äriregistris või muus samalaadses avalikus registris, peamise tegevuskoha aadress, kontaktisik, pakutavate või pakkumiseks kavandatavate võrkude või teenuste lühikirjeldus ning päritoluliikmesriigi nimi;

b)  vastuvõttev liikmesriik või vastuvõtvad liikmesriigid, kus pakutakse või kavatsetakse pakkuda teenuseid ja võrke otse või tütarettevõtjate kaudu, ning viimasel juhul tütarettevõtja nimi, õiguslik seisund ja vorm, aadress, registreerimisnumber, koht, kus teenusepakkuja on registreeritud äriregistris või vastuvõtva liikmesriigi muus samalaadses avalikus registris, iga asjaomase tütarettevõtja kontaktandmed ja vastavad tegevuspiirkonnad. Kui tütarettevõtjat kontrollivad ühiselt kaks või enam elektroonilise side ettevõtjat, kelle peamised tegevuskohad asuvad eri liikmesriikides, nimetab tütarettevõtja, milline emaettevõtjate päritoluliikmesriikide hulgast on käesoleva määruse kohaldamise seisukohast tema asjakohane päritoluriik, ning kõnealuse päritoluliikmesriigi emaettevõtja teavitab sellest vastavalt.

Teatis tuleb esitada päritoluliikmesriigi ja iga vastuvõtva liikmesriigi keel(t)es.

3.  Päritoluliikmesriigi reguleerivat asutust tuleb teavitada kõigist muudatustest vastavalt lõikele 2 esitatud teabes ühe kuu jooksul pärast asjaolude muutumist. Kui muudatus, millest tuleb teatada, käsitleb kavatsust pakkuda elektroonilise side võrke või teenuseid vastuvõtvas liikmesriigis, mille kohta ei ole seni teatist esitatud, võib Euroopa elektroonilise side ettevõtja hakata kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis tegutsema pärast teatise esitamist.

4.  Käesolevas artiklis sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmist käsitatakse Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes päritoluliikmesriigis kehtivate ühiste tingimuste rikkumisena.

5.  Päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus edastab lõike 2 kohaselt saadud teabe ning lõike 3 kohaselt kõik selles teabes tehtud muudatused asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide reguleerivatele asutustele ning BERECi büroole ühe nädala jooksul pärast sellise teabe või muudatuse saamist.

BERECi büroo haldab avalikkusele kättesaadavat registrit käesoleva määruse kohaselt esitatud teatistest.

6.  Euroopa elektroonilise side ettevõtja taotluse korral väljastab päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ artikliga 9 kinnituse, milles täpsustatakse, et asjaomase ettevõtja suhtes kohaldatakse ELi ühtset luba.

7.  Kui eri liikmesriikides on üks või mitu reguleerivat asutust seisukohal, et lõike 2 kohaselt esitatud teatises või lõike 3 kohaselt esitatud teabe muudatustes nimetatud päritoluliikmesriik ei vasta või ei vasta enam ettevõtja käesoleva määruse kohasele peamisele tegevuskohale, teatatakse sellest komisjonile, põhjendades oma hinnangut. Komisjonile esitatud teabe koopia saadetakse teadmiseks BERECi büroosse. Komisjon annab asjaomasele Euroopa elektroonilise side ettevõtjale ja vaidlustatud päritoluliikmesriigi reguleerivale asutusele võimaluse esitada oma seisukohad ning teeb seejärel otsuse kõnealuse ettevõtja päritoluliikmesriigi kindlaksmääramise kohta vastavalt käesolevale määrusele kolme kuu jooksul pärast seda, kui talle on küsimusest teatatud. [ME 110]

Artikkel 5

Vastavus ELi ühtsele loale

1.  Iga asjaomase liikmesriigi reguleeriv asutus kontrollib ja tagab direktiivi 2002/20/EÜ artiklis 10 sätestatud menetlusi rakendava siseriikliku õiguse kohaselt, et Euroopa elektroonilise side ettevõtjad täidavad tema territooriumil kohaldatavaid eeskirju ja tingimusi vastavalt artiklile 3.

2.  Vastuvõtva liikmesriigi reguleeriv asutus edastab päritoluliikmesriigi reguleerivale asutusele kogu asjakohase teabe üksikmeetmetest, mis ta on võtnud Euroopa elektroonilise side ettevõtja suhtes, et tagada oma territooriumil kohaldatavate eeskirjade ja tingimuste täitmine vastavalt artiklile 3. [ME 111]

Artikkel 6

Euroopa elektroonilise side ettevõtjate elektroonilise side pakkumise õiguste peatamine ja tühistamine

1.  Ainult päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus võib peatada või tühistada Euroopa elektroonilise side ettevõtja õigused pakkuda elektroonilise side võrke või teenuseid kõikjal liidus või mõnes selle osas vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud direktiivi 2002/20/EÜ artikli 10 lõige 5, ilma et see piiraks mis tahes asjaomase liikmesriigi antud spektri või numbrite kasutamise õiguste peatamist või tühistamist käsitlevate meetmete ja vastavalt lõikele 3 võetud ajutiste meetmete kohaldamist.

2.  Kui vastuvõtvas liikmesriigis artikli 3 kohaselt kohaldatavate eeskirjade ja tingimuste raske või korduva rikkumise korral ei ole vastuvõtva liikmesriigi reguleeriva asutuse lõikes 5 osutatud eeskirjade ja tingimuste täitmise tagamiseks võetud meetmed andnud tulemusi, teavitab vastuvõttev liikmesriik päritoluliikmesriigi reguleerivat asutust ja taotleb lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmist.

3.  Kuni päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus ei ole teinud lõplikku otsust lõike 2 kohaselt esitatud taotluse kohta, võib vastuvõtva liikmesriigi reguleeriv asutus võtta direktiivi 2002/20/EÜ artikli 10 lõiget 6 rakendava siseriikliku õiguse kohaselt kiireloomulisi ajutisi meetmeid, kui tal on tõendeid tema territooriumil vastavalt artiklile 3 kohaldatavate eeskirjade ja tingimuste rikkumiste kohta. Erandina direktiivi 2002/20/EÜ artikli 10 lõikes 6 seatud kolmekuulisest tähtajast, võivad kõnealused ajutised meetmed kehtida kuni ajani, mil päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus võtab vastu lõpliku otsuse.

Komisjoni, BERECit ja päritoluliikmesriigi reguleerivat asutust ning teisi vastuvõtvaid liikmesriike teavitatakse vastuvõetud ajutisest meetmest õigeaegselt.

4.  Kui päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus kaalub otsuse tegemist Euroopa elektroonilise side ettevõtja õiguste peatamise või tühistamise kohta vastavalt lõikele 1 kas omal algatusel või vastuvõtva liikmesriigi reguleeriva asutuse taotlusel, teatab ta oma kavatsusest iga vastuvõtva liikmesriigi reguleerivale asutusele, keda see otsus puudutab. Vastuvõtva liikmesriigi reguleeriv asutus võib ühe kuu jooksul esitada arvamuse.

5.  Võttes võimalikult suurel määral arvesse asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide reguleerivate asutuste arvamust, võtab päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus vastu lõpliku otsuse ning teatab sellest nädala jooksul pärast vastuvõtmist komisjonile, BERECile ja nende vastuvõtvate liikmesriikide reguleerivatele asutustele, keda kõnealune otsus puudutab.

6.  Kui päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus on otsustanud peatada või tühistada Euroopa elektroonilise side ettevõtja õigused vastavalt lõikele 1, võtab asjaomase vastuvõtva liikmesriigi reguleeriv asutus vajalikud meetmed, et Euroopa elektroonilise side ettevõtja ei saaks jätkata tema territooriumil nende teenuste või võrkude pakkumist, mida kõnealune otsus käsitleb. [ME 112]

Artikkel 7

Täitemeetmete tagamise koordineerimine

1.  Artikli 6 kohaldamisel võtab päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus muus liikmesriigis pakutava või muus liikmesriigis kahju tekitanud elektroonilise side teenuse või võrguga seotud järelevalve- ja täitemeetmeid sama hoolsalt kui siis, kui elektroonilise side teenust või võrku oleks pakutud päritoluliikmesriigis.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on võimalik kätte toimetada artiklite 5 ja 6 kohaselt võetud meetmetega seotud õigusdokumente. [ME 113]

III peatükk

Euroopa sisendid

1. jagu

Raadiospektri kasutamise koordineerimine ühtsel turul

Artikkel 8

Reguleerimisala ja üldsätted

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse traadita lairibaühenduse jaoks ühtlustatud raadiospektrile kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ, otsusega nr 676/2002/EÜ ja otsusega nr 243/2012/EL . [ME 114]

2.  Käesolev jagu ei piira liikmesriikide õigust saada kasu tasudest, mis on kehtestatud raadiospektriressursside optimaalse kasutamise tagamiseks vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ artiklile 13, ning korraldada ja kasutada oma spektrit avaliku korra, julgeoleku ja kaitse eesmärkidel või selleks, et kaitsta üldisest huvist lähtuvaid eesmärke, nagu kultuuriline mitmekesisus ja meedia mitmekesisus . [ME 115]

3.  Kasutades käesolevas jaos antud volitusi, võtab komisjon võimalikult suurel määral arvesse kõiki komisjoni otsusega 2002/622/EÜ(22) loodud raadiospektripoliitika töörühma (RSPG) esitatud asjakohaseid arvamusi ja kõiki parimaid reguleerimistavasid, aruandeid või juhiseid, mis BEREC on oma pädevusalasse kuuluvate küsimuste kohta välja andnud . [ME 116]

Artikkel 8a

Teatavate raadiosageduste kasutamise individuaalsete õiguste üleandmise ja rentimisega ning nende kestusega seotud aspektide ühtlustamine

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2002/21/EÜ või konkurentsieeskirjade kohaldamist ettevõtjate suhtes, kohaldatakse järgmist seoses spektri või selle osade, mis on määratletud otsuse nr 243/2012/EL artikli 6 lõikes 8, kasutusõiguste üleandmise või rentimisega:

a)  liikmesriigid teevad kõigi selliste kasutusõiguste kehtivad üksikasjad standardiseeritud elektroonilises vormis avalikult kättesaadavaks;

b)  liikmesriigid ei tohi keelduda selliste kasutusõiguste praegustele omanikele üleandmist või rentimist lubamast;

c)  punktis b hõlmamata juhtudel võivad liikmesriigid üleandmisest keelduda ainult juhul, kui on tuvastatud, et on olemas selge risk, et uus omanik ei suuda täita kasutusõiguse kehtivaid tingimusi;

d)  punktis b hõlmamata juhtudel ei tohi liikmesriigid rentimisest keelduda, kui üleandja on otsustanud jääda vastutavaks kasutusõiguse kehtivate tingimuste täitmise eest.

2.  Mis tahes haldustasu, mida on ettevõtjate suhtes kohaldatud seoses spektri üleandmise või rentimise taotluse töötlemisega, katab kokkuvõttes ainult halduskulusid, sh lisaetappe, nagu uue kasutusõiguse väljastamine, mis on taotluse töötlemise jooksul esinenud. Kõiki selliseid tasusid kohaldatakse objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalse viisil, mis minimeerib täiendavaid halduskulusid ja kaasnevaid tasusid. Direktiivi 2002/20/EÜ artikli 12 lõiget 2 kohaldatakse tasude suhtes, mida on käesoleva lõike alusel rakendatud.

3.  Kõik spektri kasutusõigused antakse minimaalse kestusega 25 aastat ning kõigil juhtudel kestuseks, mis on investeeringute ja konkurentsi soodustamiseks asjakohane ning tõkestab spektri alakasutust või „varumist”. Liikmesriigid võivad anda tähtajatu kestusega kasutusõiguseid.

4.  Liikmesriigid võivad sätestada õiguste proportsionaalse ja mittediskrimineeriva tühistamise, sh 25-aastase minimaalse kestusega õiguste tühistamise, et tagada spektri tõhus kasutamine, muu hulgas spektri haldamise, riikliku julgeoleku, litsentsitingimuste rikkumise, sagedusala ühtlustatud muutmise ja tasude maksmata jätmise tõttu;

5.  Kõigi olemasolevate spektri kasutusõiguste kestust pikendatakse 25 aastani alates nende andmise kuupäevast, piiramata muid tingimusi, mis on seotud kasutusõiguse ja tähtajatu kestusega kasutusõigustega.

6.  Litsentsi minimaalselt 25-aastane kestus ei tohiks vähendada reguleerivate asutuste võimet anda välja ajutisi litsentse ja teiseste kasutusotstarvetega litsentse ühtlustatud sagedusalas. [ME 117]

Artikkel 9

Raadiospektri kasutamine traadita lairibaside jaoks: reguleerivad põhimõtted

1.  Ilma et see piiraks üldisest huvist lähtuvate eesmärkide kaitsmist, toetavad raadiospektri eest vastutavad riikide pädevad asutused toetavad sellise traadita ala arendamist, kus traadita kiire lairibaühenduse investeerimis- ja konkurentsitingimused sulavad ühte ning kus on võimalik kavandada ja pakkuda integreeritud, koostalitlusvõimelisi, avatud, mitme riigi territooriumit hõlmavaid võrke ja teenuseid ja kus on võimalik mastaabisääst, et seeläbi soodustada innovatsiooni, majanduskasvu ja lõppkasutajate pikaajalist kasu.

Riikide pädevad asutused hoiduvad kohaldamast selliseid menetlusi või kehtestamast selliseid tingimusi raadiospektri kasutamisele, mis võivad põhjendamatult takistada Euroopa elektroonilise side ettevõtjaid pakkumast integreeritud elektroonilise side võrke ja teenuseid mitmes liikmesriigis või kõikjal liidus. Riikide pädevad asutused tagavad, et sellise traadita side ala arendamine ei takista häirete tekitamisega olemasolevate teenuste või rakenduste toimimist asjaomastes raadiospektri sagedusalades ning naabersagedusalades. [ME 118]

2.  Riikide pädevad asutused kohaldavad raadiospektri kasutamist lubades võimalikult vähe koormavat lubade andmise süsteemi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel viisil, mis võimaldaks muuta raadiospektri kasutuse võimalikult paindlikuks ja tõhusaks ning edendada kõikjal liidus Euroopa elektroonilise side ettevõtjate integreeritud ja mitme riigi territooriumit hõlmavate investeeringute ja tegevuse suhtes kohaldatavaid võrreldavaid tingimusi. [ME 119]

3.  Raadiospektri kasutustingimuste ja -korra kehtestamisel peavad riikide pädevad asutused silmas eelkõige praeguste ja võimalike uute operaatorite ning Euroopa elektroonilise side ettevõtjate (välja jäetud) ja muude ettevõtjate võrdset objektiivset, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kohtlemist ning spektri kollektiivset, jagatud ja litsentsimata kasutamist. Riikide pädevad asutused tagavad ka olemasolevate ja uute raadiospektri kasutajate kooseksisteerimise. Selleks viivad nad läbi põhjaliku mõjuhindamise ja konsultatsioonid, kaasates mõlemal puhul kõik sidusrühmad . [ME 120]

4.  Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, võtavad riikide pädevad asutused arvesse raadiospektri kasutusõiguste andmise tingimuste ja korra kehtestamisel järgmisi reguleerivaid põhimõtteid ja vajaduse korral ühitavad need:

a)  lõppkasutaja huvide maksimeerimine, sealhulgas lõppkasutajate huvid, mis on seotud tõhusa pikaajalise investeerimisega traadita võrkudesse ja teenustesse, sellealase innovatsiooniga ja tõhusa konkurentsiga;

b)  raadiospektri võimalikult tõhusa kasutamise ja tulemusliku haldamise ning litsentsimata spektri kättesaadavuse tagamine;

c)  prognoositavate ja võrreldavate tingimuste tagamine, et võimaldada mitme riigi territooriumi hõlmavate pikaajaliste võrguinvesteeringute ja -teenuste kavandamine ja mastaabisäästu saavutamine;

d)  kehtestatud tingimuste vajalikkuse ja proportsionaalsuse tagamine, sealhulgas hinnates objektiivselt ja läbipaistvalt , kas teatavaid operaatoreid kas soosida või kahjustada võivate lisatingimuste kehtestamine on põhjendatud;

e)  traadita kiirete lairibavõrkude ulatusliku territoriaalse katvuse ning nendega seotud teenuste laialdase leviku ja tarbimise tagamine, võttes samas arvesse avalikku huvi ning spektri kui terviku sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku väärtust ;

ea)  selle tagamine, et mis tahes poliitiline muudatus seoses spektri tõhusa kasutamisega võtab arvesse selle mõju avalikule huvile kahjustavate häirete ja kuludega seonduvalt. [ME 121]

5.  Kaaludes, kas raadiospektri kasutusõiguste suhtes tuleks kehtestada artiklis 10 viidatud eritingimusi, võtavad riikide pädevad asutused eelkõige arvesse kõnealuses artiklis sätestatud kriteeriume.

5a.  Riikide pädevad asutused peavad tagama, et teave on kättesaadav raadiospektri kasutamiseks loa andmise tingimustes ja korras, ning võimaldama sidusrühmadel esitada oma seisukohti protsessi vältel. [ME 122]

Artikkel 10

Raadiospektri kasutamise puhul arvesse võetavad asjakohased kriteeriumid

1.  Kui raadiospektri kasutusõiguste andmise konkreetse menetluse käigus otsustatakse, kui palju ja mis liiki raadiospektrit eraldada, võtavad riikide pädevad asutused arvesse järgmist:

a)  erinevate saadaval olevate raadiosagedusalade tehnilised näitajad ning praegune ja kavandatav kasutusala ; [ME 123]

b)  võimalus kombineerida ühe menetluse raames üksteist täiendavaid sagedusalasid ja

c)  eri liikmesriikides raadiospektri kasutusõigustest moodustuva sidusa koosluse tähtsus võrkude või teenuste pakkumisele kogu liidu turul või märkimisväärsel osal sellest turust.

2.  Selleks et otsustada, kas täpsustada raadiospektri ülem- või alampiir, mis määratakse kindlaks teatava sagedusalade või üksteist täiendavate sagedusalade kombinatsiooni kasutusõiguse puhul, tagavad riikide pädevad asutused

a)  raadiospektri võimalikult tõhusa kasutuse vastavalt artikli 9 lõike 4 punktile b, võttes arvesse asjaomase sagedusala või -alade omadusi ning praegust ja kavandatavat kasutamist ; [ME 124]

b)  tõhusad võrguinvesteeringud vastavalt artikli 9 lõike 4 punktile a.

Käesolev lõige ei piira lõike 5 kohaldamist seoses tingimustega, mille kohaselt määratakse kindlaks raadiospektri maksimaalsed vahemikud.

3.  Riikide pädevad asutused tagavad, et mis tahes liiki raadiospektri kasutusõiguste võimalikud tasud

a)  peegeldavad asjakohaselt raadiospektri sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku väärtust, sealhulgas kasulikke välismõjusid;

b)  väldivad alakasutust ja edendavad investeeringuid võimsusesse, levisse ning võrkude ja teenuste kvaliteeti;

c)  väldivad diskrimineerimist ja tagavad võrdsed võimalused operaatorite vahel, sealhulgas praeguste ja võimalike uute operaatorite vahel;

d)  saavutavad optimaalse jaotumise koheselt makstavate ja võimalike ettemakstud ja eelistatavalt perioodiliste maksete vahel, võttes eelkõige arvesse vajadust stimuleerida võrgu kiiret kasutuselevõttu ja raadiospektri kasutamist vastavalt artikli 9 lõike 4 punktidele b ja e. ;

da)  ei maksta varem kui üks aasta enne seda, kui operaatorid saavad alustada raadiospektri kasutamist.

Raadiospektri kasutusõigustega seotud tehnilised ja reguleerivad tingimused on määratletud ning operaatorite ja sidusrühmade jaoks kättesaadavad enne oksjoniprotsessi algust.

Käesolev lõige ei piira lõike 5 kohaldamist seoses võimalike tingimustega, mis tulenevad erisuuruste tasude kehtestamisest operaatorite vahelise tõhusa konkurentsi edendamiseks. [ME 125]

4.  Riikide pädevad asutused võivad kehtestada kohustused minimaalse territoriaalse kaetuse saavutamiseks üksnes siis, kui need on vastavalt artikli 9 lõike 4 punktile d vajalikud ja proportsionaalsed riiklikul tasandil kindlaks määratud üldist huvi pakkuvate konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Selliste kohustuste kehtestamisel võtavad riikide pädevad asutused arvesse

a)  riigi territooriumi senist kaetust asjaomaste teenuste või muude elektroonilise side teenustega;

b)  selliste operaatorite arvu vähendamist, kelle suhtes on võimalik neid kohustusi kohaldada;

c)  koormuse jagamise ja vastastikkuse võimalust eri operaatorite vahel, sealhulgas muud elektroonilise side teenuste pakkujate vahel;

d)  soovitud kaetuse saavutamiseks vajalikke investeeringuid ja vajadust võtta neid arvesse kohaldatavates tasudes;

e)  asjaomaste sagedusalade tehnilist sobivust ulatusliku territoriaalse kaetuse tõhusaks tagamiseks.

5.  Selleks et otsustada, kas tõhusa konkurentsi edendamiseks on vaja kehtestada mõni otsuse nr 243/2012/EL artikli 5 lõikes 2 sätestatud meede, hindavad riikide pädevad asutused objektiivselt ja ettevaatavalt järgmisi aspekte, võttes arvesse turutingimusi ja olemasolevaid võrdlusnäitajaid:

a)  kas tõhusa konkurentsi püsimine või selle saavutamine on tõenäoline ilma nende meetmeteta ja

b)  milline on selliste ajutiste meetmete võimalik mõju turuoperaatorite senistele ja tulevastele investeeringutele.

6.  Riikide pädevad asutused määravad kindlaks tingimused, mille kohaselt ettevõtjad võivad raadiospektri kasutamise individuaalseid õigusi osaliselt või tervikuna teistele ettevõtjatele üle anda või rentida, sealhulgas kõnealuse raadiospektri ühiskasutamine. Selliste tingimuste kindlaksmääramisel võtavad riikide pädevad asutused arvesse

a)  raadiospektri tõhusa kasutamise optimeerimist vastavalt artikli 9 lõike 4 punktile b;

b)  soodsate ühiskasutusvõimaluste kasutamise võimaldamist;

c)  seniste ja võimalike uute õiguste omajate huvide ühtesobitamist;

d)  paremini toimiva, likviidsema turu loomine juurdepääsuks raadiospektrile.

Käesolev lõige ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist ettevõtjate suhtes.

7.  Riikide pädevad asutused lubavad passiivse ja aktiivse infrastruktuuri ühiskasutust ning infrastruktuuri ühist kasutuselevõttu traadita lairibaside jaoks, võttes arvesse

a)  infrastruktuuripõhise konkurentsi ja sellele lisaks muu teenusepõhise konkurentsi olukorda;

b)  raadiospektri tõhusa kasutamise nõudeid;

c)  valikuvõimaluste suurenemist ja teenusekvaliteedi paranemist lõppkasutajatele;

d)  tehnoloogilisi uuendusi.

Käesolev lõige ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist ettevõtjate suhtes.

Artikkel 11

Raadiospektri kasutamise tingimustega seotud täiendavad sätted

1.  Kui traadita lairibaühenduse jaoks ühtlustatud raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tehnilised tingimused võimaldavad kasutada asjaomast raadiospektrit üldloasüsteemi alusel, hoiduvad riikide pädevad asutused lisatingimuste kehtestamisest ega lase mis tahes teistsugusel kasutusel takistada selle ühtlustatud süsteemi tulemuslikku kohaldamist. See ei piira artikli 2 punkti 8 kohaldamist. [ME 126]

2.  Riikide pädevad asutused kehtestavad loatingimused, mille kohaselt võib individuaalset luba või kasutusõigust kehtetuks tunnistada või tühistada juhtudel, mil vastav raadiospekter jäetakse pidevalt kasutamata. Kehtetukstunnistamise või tühistamise võib asjakohaselt hüvitada, kui raadiospektri kasutamata jätmise põhjused ei sõltu operaatorist ning on objektiivselt põhjendatud.

3.  Selleks et õigeaegselt vabastada piisavalt ühtlustatud raadiospektrit või võimaldada selle ühiskasutust kulutõhusates sagedusalades suure läbilaskevõimega traadita lairibateenuste jaoks, kaaluvad riikide pädevad asutused vajadust kehtestada kooskõlas konkurentsieeskirjadega

a)  asjakohased hüvitised või stimuleerivad tasud olemasolevatele kasutajatele või raadiospektri kasutusõiguste omajatele, muu hulgas pakkumissüsteemi lisamise kaudu või makstes kindla summa kasutusõiguste eest, või

b)  stimuleerivad tasud, mida maksavad olemasolevad kasutajad või raadiospektri kasutusõiguste omajad.

4.  Riikide pädevad asutused kaaluvad vajadust määrata vastavalt otsuse nr 243/2012/EL artikli 6 lõikele 3 erinevatele sagedusaladele kindlaks asjakohased tehnilise jõudluse miinimumtasemed, et parandada spektrikasutuse tõhusust ja piiramata otsuse nr 676/2002/EÜ alusel võetud meetmeid.

Nende tasemete kindlaksmääramisel tuleb eelkõige

a)  võtta arvesse tehnoloogia arengu ja seadmete uuendamise tsükleid, eelkõige lõppseadmeid, ja

b)  kohaldada kindlaksmääratud tehnilise jõudluse saavutamiseks tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 9.

Artikkel 12

Traadita lairibaühendusega seotud teatavate loatingimuste ühtlustamine

1.  Riikide pädevad asutused koostavad direktiivi 2002/21/EÜ, eelkõige selle artikleid 7, 8, 8a, 9 ja 9a, otsust nr 676/2002/EÜ ja otsust nr 243/2012/EL, eelkõige selle artikleid 2, 3, 5 ja 6 arvesse kasutusõiguste andmise või ümberjagamise või kehtivate õiguste alusel nende õiguste uuendamise ajakavad, mida kohaldatakse traadita lairibaside jaoks ühtlustatud raadiospektrile . [ME 127]

Kasutusõiguste kestus või edasiste uuendamiste kuupäevad kehtestatakse aegsasti enne esimeses lõigus osutatud ajakavas sisalduvat asjaomast menetlust. Ajakavades, kehtivusaegades ja uuendustsüklites võetakse arvesse vajadust prognoositava investeerimiskeskkonna järele, tegelikku võimalust vabastada traadita lairibaühenduse jaoks ühtlustatud raadiospektri uusi sagedusalasid ning seonduvate investeeringute amortisatsiooniperioodi konkurentsitingimustes. [ME 128]

2.  Selleks et tagada lõike 1 ühtne rakendamine kõikjal liidus ja eelkõige võimaldada traadita teenuste samaaegset kättesaadavus liidus, võib komisjon on komisjoni kohus teha rakendusaktide kaudu, mis tuleb vastu võtta ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast, järgmist:

a)  kehtestada liidule tervikuna ühise ajakava või eri liikmesriikidest koosnevate rühmade oludele sobivad ajakavad, kuupäeva või kuupäevad, enne mida antakse ühtlustatud sagedusala või üksteist täiendavate ühtlustatud sagedusalade kogumi jaoks individuaalsed kasutusõigused ning võimaldatakse raadiospektri tegelik kasutamine traadita lairibaside pakkumiseks ainuõiguse või ühiskasutuse alusel kõikjal liidus.

b)  määrata kindlaks ühtlustatud sagedusalade jaoks antud õiguste minimaalne kestus, mis ei ole vähem kui 25 aastat ja mille kestus on asjakohane, et luua stiimulid investeeringute tegemiseks ja konkurentsi tekkeks ja selleks, et hoida ära spektri ala- ning ülekasutamist või otsustada, et sellised õigused antakse määramata ajaks ;

c)  määrata selliste õiguste puhul, mis ei ole oma olemuselt tähtajatud, kindlaks samaaegne kehtivus või uuendamise aeg kogu liidus;

d)  määrata kindlaks muu kui traadita lairibaühenduse jaoks ühtlustatud sagedusalade juba kehtivate kasutusõiguste kehtivusaja lõppkuupäev või tähtajatute õiguste puhul kuupäev, puhul kuupäev, enne mida juba kehtivat kasutusõigust muudetakse, et võimaldada traadita lairibaside pakkumist.

Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega ning piiramata direktiivi 2002/21/EÜ artikli 9 lõigetes 3 ja 4 toodud sätete kohaldamist . [ME 129]

3.  Samuti võib Kui artikli 8a lõike 4 teises lõigus ei ole sätestatud teisiti, võtab komisjon võtta vastu rakendusakte ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ühtlasi vastu rakendusaktid , millega ühtlustatakse traadita lairibaside jaoks ühtlustatud sagedusalades raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste kehtivusaega või uuendamise kuupäeva, mis on selliste rakendusaktide vastuvõtmise ajal juba olemas, et sünkroniseerida kogu liidus nende sagedusalade kasutusõiguste uuendamise või ümberjagamise kuupäev, sünkroniseerides selle kuupäeva võimalus korral l selliste muude sagedusalade uuendamise või ümberjagamise kuupäevaga, mida on ühtlustatud lõike 2 või käesoleva lõike kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetega. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui käesoleva lõiguga ette nähtud rakendusaktides määratakse kindlaks raadiospektri kasutusõiguste uuendamise või ümberjagamise ühtlustatud kuupäev, mis osutub hilisemaks kui sellise raadiospektri seniste individuaalsete kasutusõiguste kehtivusaeg või uuendamise kuupäev mis tahes liikmesriigis, pikendavad riikide pädevad asutused olemasolevaid õigusi ühtlustatud kuupäevani samadel loatingimustel, mida seni oli kohaldatud, sealhulgas võimalikud kohaldatavad perioodilised tasud pikendatakse nende õiguste kasutamise kestust, ilma et see piiraks muude nende õigustega seotud tingimuste kohaldamist .

Kui teise lõigu kohaselt antud pikendusaeg on võrreldes kasutusõiguste algse kestusega märkimisväärne, võivad riikide pädevad asutused seada õiguste pikendamise tingimuseks varem kohaldatud loatingimuste sellise muutmise, mis osutub vajalikuks muutunud olusid silmas pidades, sealhulgas lisatasude kehtestamine. Kõnealuste lisatasude kindlaksmääramisel lähtutakse algsete kasutusõiguste eest makstavatest tasudest, mis olid välja arvutatud konkreetselt algselt kavandatud perioodi kohta ja mille suhtes kohaldatakse pro rata temporis põhimõtet.

Käesolevas lõigus sätestatud rakendusaktid ei eelda juba olemasolevate kasutusõiguste lühendamist mis tahes liikmesriigis, välja arvatud vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ artikli 14 lõikele 2, ja neid ei kohaldata tähtajatu kehtivusajaga olemasolevate õiguste suhtes.

Kui komisjon võtab vastavalt lõikele 2 vastu rakendusakti, võib ta kohaldada käesoleva lõike sätteid mutatis mutandis kõigi traadita lairibaühenduse jaoks ühtlustatud sagedusalade kasutusõiguste suhtes. [ME 130]

4.  Lõigetes 2 ja 3 sätestatud rakendusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmist

a)  artiklis 9 sätestatud reguleerivad põhimõtted;

b)  liidusisesed objektiivsed erinevused selles osas, kui palju on traadita lairibaside pakkumise jaoks raadiospektrit juurde vaja, võttes arvesse mitut liikmesriiki katvate integreeritud võrkude ühiseid raadiospektri vajadusi;

c)  tegutsemistingimuste prognoositavus raadiospektri praeguste kasutajate jaoks;

d)  traadita lairibatehnoloogia järjestikuste põlvkondade kasutuselevõtu-, arendamis- ja investeerimistsüklid;

e)  lõppkasutajate nõudlus suure läbilaskevõimega traadita lairibaühenduse järele;

Ajakavade kindlaksmääramisel liikmesriikide erinevatele rühmadele, kes ei ole veel andnud individuaalseid kasutusõigusi ja võimaldanud kõnelause ühtlustatud sagedusala tegelikku kasutamist, võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide esitatud teavet selle kohta, millised on raadiospektri kasutusõiguste andmise traditsioonilised viisid, direktiivi 2002/21/EÜ artikli 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud piirangute põhjused, võimalik vajadus vabastada kõnealune sagedusala, mõju konkurentsile, geograafilised või tehnilised piirangud ning mõju siseturule. Komisjon tagab, et rakendamist ei lükata põhjendamatult edasi ning et erinevused liikmesriikide ajakavades ei loo liikmesriikide vahel põhjendamatuid konkurentsi- või reguleerimisolukorra erisusi.

5.  Lõikega 2 ei piirata liikmesriikide õigust anda kasutusõigusi ühtlustatud sagedusala jaoks ja võimaldada selle tegelikku kasutamist enne kõnealust sagedusala käsitleva rakendusakti vastuvõtmist − tingimusel, et täidetakse käesoleva lõike teist lõiku − või enne rakendusaktiga kõnealusele sagedusalale kehtestatud ühtlustatud kuupäeva.

Kui riikide pädevad asutused annavad õigused ühtlustatud sagedusala kasutamiseks enne kõnealust sagedusala käsitleva rakendusakti vastuvõtmist, määravad nad kindlaks sellise õiguse andmise tingimused, eelkõige kehtivusajaga seotud tingimused nii, et kasutusõiguste saajad on teadlikud võimalusest, et komisjon võtab vastavalt lõikele 2 vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse selliste õiguste minimaalne kestus või kehtivusaja sünkroniseeritud lõppemis- või uuendamisajad kõikjal liidus . Käesolevat lõiku ei kohaldata tähtajatu kehtivusajaga õiguste andmise suhtes. [ME 131]

6.  Nende ühtlustatud sagedusalade puhul, mille jaoks on lõike 2 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis kehtestatud kasutusõiguste andmist ja tegeliku kasutamise lubamist käsitlev ühine ajakava, esitavad riikide pädevad asutused komisjonile õigeaegselt piisavalt üksikasjaliku teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad tagada nõuetest kinnipidamise. Komisjon võib võtab ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastu võtta rakendusakte rakendusakti , milles määratakse kindlaks sellesisulise teabe esitamise vorm ja kord. Sellised rakendusaktid Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 132]

Kui komisjon leiab liikmesriikide esitatud üksikasjalike kavade läbivaatamise käigus, et on ebatõenäoline, et asjaomane liikmesriik suudab täita tema suhtes kohaldatavat ajakava, võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse, mis kohustab seda liikmesriiki kohandama oma plaane selliselt, et nõuete täitmine oleks tagatud.

Artikkel 12a

Raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmise ühisvolituse protsess

1.  Kaks või enam liikmesriiki võivad teha koostööd teineteisega ning komisjoniga, selle nimel, et täita loadirektiivi artiklites 6 ja 7 sätestatud kohustusi, et käivitada raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmiseks ühisvolituse protsess kooskõlas, kui see on asjakohane, ükskõik millise artikli 12 lõikega 2 kooskõlas loodud ühise ajakavaga. Ühisvolituse protsess vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)  individuaalseid riiklikke lubade väljastamise protsesse käivitavad ja rakendavad riiklikud pädevad asutused vastavalt ühisele ajakavale;

b)  see tagab asjaomastes liikmesriikides, kui see on asjakohane, individuaalõiguste valiku ja väljastamise ühistingimused ja menetluskorra;

c)  see tagab, kui see on asjakohane, et asjaomastes liikmesriikides kehtivad individuaalsetele kasutusõigustele ühised või võrreldavad tingimused, muuhulgas lubades operaatoritele väljastada järjepidevaid spektriportfelle seoses sagedusvahemikega, mis neile määratakse.

2.  Kui liikmesriik kavatseb käivitada loa andmise ühise protsessi, teevad asjaomased riiklikud pädevad asutused oma meetmete eelnõu samal ajal kättesaadavaks komisjonile ja pädevatele asutustele. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

3.  Ühise loa andmise protsessiga võivad igal ajal ühineda teised liikmesriigid. [ME 133]

Artikkel 13

Siseturul traadita lairibaühenduse jaoks kasutatava raadiospektri kasutuslubade korra ja kasutustingimuste koordineerimine

1.  Kui riigi pädev asutus kavatseb seada raadiospektri kasutamise eeltingimuseks üldloa olemasolu, anda individuaalseid raadiospektri kasutusõigusi või muuta raadiospektri kasutamisega seotud õigusi ja kohustusi vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ artiklile 14, esitab ta üheaegselt nii komisjonile kui ka teiste liikmesriikide raadiospektri eest vastutavatele pädevatele asutustele meetme eelnõu koos põhjendustega vajaduse korral pärast direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 6 nimetatud avaliku konsulteerimise lõpulejõudmist ja igal juhul alles sellises ettevalmistamise etapis, et komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele saaks esitada piisava ja stabiliseerunud teabe kõigi oluliste küsimuste kohta.

Riigi pädev asutus esitab teabe, mis hõlmab vastavalt vajadusele vähemalt järgmisi elemente:

a)  loaandmise protsessi liik;

b)  loaandmise protsessi ajastus;

c)  kasutusõiguste kestus, mis ei ole vähem kui 25 aastat ja mille kestus on asjakohane, et luua stiimulid investeeringute tegemiseks ja konkurentsi tekkeks, ja selleks, et hoida ära spektri ala- ning ülekasutamist ; [ME 134]

d)  kõigile tervikuna või teatavale ettevõtjale kättesaadava raadiospektri liik ja ulatus;

e)  võimalike makstavate tasude suurus ja struktuur;

f)  hüvitised või stiimulid, mis on seotud raadiospektri vabastamise või ühiskasutusega olemasolevate kasutajate poolt;

g)  kaetusega seotud kohustused;

h)  hulgimüügitasandi juurdepääs, rändlust käsitlevad riiklikud või piirkondlikud nõuded;

i)  raadiospektri reserveerimine teatavat tüüpi operaatoritele või teatavat tüüpi operaatorite väljajätmine;

j)  kasutusõiguste jagamise, ümberjagamise, üleandmise või kuhjumisega seotud tingimused; [ME 135]

k)  võimalus kasutada raadiospektrit ühiselt;

l)  infrastruktuuri ühiskasutamine;

m)  tehnoloogilise tõhususe miinimumtasemed;

n)  direktiivi 2002/21/EÜ artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt kohaldatavad piirangud;

o)  ühe või mitme kasutusõiguse kehtetuks tunnistamine või tühistamine, õiguste või selliste õigustega seotud tingimuste muutmine, mida ei saa pidada direktiivi 2002/20/EÜ artikli 14 lõike 1 tähenduses väheolulisteks.

2.  Riikide pädevad asutused ja komisjon võivad esitada märkusi asjaomasele pädevale asutusele kahe kuu jooksul. Kahe kuu pikkust tähtaega ei pikendata.

Hinnates meetme eelnõu vastavalt käesolevale artiklile, võtab komisjon arvesse eelkõige

a)  direktiivide 2002/20/EÜ ja 2002/21/EÜ ning otsuse nr 243/2012/EL sätteid;

b)  artiklis 9 sätestatud reguleerivaid põhimõtteid;

c)  artiklis 10 sätestatud teatavate eritingimuste asjakohaseid kriteeriume ja artiklis 11 sätestatud lisasätteid;

d)  artikli 12 kohaselt vastu võetud rakendusakte;

e)  kooskõla teiste liikmesriikide hiljutiste, käimasolevate või kavandatud menetlustega ning võimalikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Kui komisjon annab kõnealuse tähtaja jooksul pädevale asutusele teada, et meetme eelnõu looks siseturul tõkke või et tal on sügavaid kahtlusi, kas see sobib kokku liidu õigusega, lükatakse meetme eelnõu vastuvõtmine veel kaks kuud edasi. Sellisel juhul teavitab komisjon ka teiste liikmesriikide pädevaid asutusi meetme eelnõu kohta võetud seisukohast.

3.  Lõikes 2 osutatud täiendava kahekuulise tähtaja jooksul teevad komisjon ja asjaomane pädev asutus tihedat koostööd, et selgitada välja lõikes 2 osutatud kriteeriumide seisukohast kõige sobivam ja tõhusam meede, arvestades samal ajal nõuetekohaselt turuosaliste arvamustega ja vajadusega tagada reguleerimistavade järjepidevuse edendamine.

4.  Pädev asutus võib meetme eelnõud muuta või selle tühistada menetluse mis tahes etapis, võttes võimalikult suurel määral arvesse lõikes 2 osutatud komisjoni teatist.

5.  Lõikes 2 nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul võib komisjon

a)  esitada sidekomiteele otsuse eelnõu, milles nõutakse asjaomaselt asutuselt meetme eelnõu tagasivõtmist. Otsuse eelnõule lisatakse üksikasjalik ja objektiivne analüüs selle kohta, miks komisjon leiab, et meetme eelnõu ei tohiks esitatud kujul vastu võtta, ja vajaduse korral konkreetsed ettepanekud meetme eelnõu muutmiseks, või

b)  teha otsuse, milles ta muudab oma seisukohta kõnealuse meetme eelnõu suhtes.

6.  Kui komisjon ei ole esitanud lõike 5 punkti a kohast otsuse eelnõud või kui komisjon teeb lõike 5 punkti b kohase otsuse, võib asjaomane asutus meetme eelnõu vastu võtta.

Kui komisjon on esitanud lõike 5 punkti a kohase otsuse eelnõu, lükkab pädev asutus meetme eelnõu vastuvõtmise edasi ajaks, mis ei ole pikem kui kuus kuud alates ajast, mil pädevale asutusele saadeti lõike 2 kohane teatis.

Komisjon võib otsustada muuta asjaomast meetme eelnõud käsitlevat seisukohta menetluse mis tahes etapis ja samuti pärast seda, kui otsuse eelnõu on esitatud sidekomiteele.

7.  Komisjon võtab otsused, millega ta kohustab pädeva asutuse meetme eelnõu tagasi võtma, vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  Kui komisjon on vastu võtnud lõike 7 kohase otsuse, muudab pädev asutus meetme eelnõud või tühistab selle kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse teatavaks tegemise kuupäevast. Kui meetme eelnõud muudetakse, korraldab pädev asutus vajaduse korral avaliku konsulteerimise ning teeb meetme muudetud eelnõu komisjonile kättesaadavaks vastavalt lõikele 1.

9.  Asjaomane pädev asutus võtab võimalikult suurel määral arvesse teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni arvamusi, ja kui tegemist ei ole lõike 2 kolmandas lõigus, lõike 6 teises lõigus ja lõikes 7 osutatud juhtumitega, võib ta meetme muudetud eelnõu vastu võtta ning edastada selle seejärel komisjonile.

10.  Kui see menetlus on lõpetatud, teavitab pädev asutus komisjoni meedet käsitleva menetluse tulemustest.

Artikkel 14

Juurdepääs raadio-kohtvõrkudele

1.  Riikide pädevad asutused lubavad pakkuda juurdepääsu üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja võrku raadio-kohtvõrkude kaudu ning kasutada sellise juurdepääsu pakkumiseks ühtlustatud raadiospektrit üksnes üldloa olemasolul.

2.  Riikide pädevad asutused ei takista üldsusele elektroonilist sidet pakkuvaid ettevõtjaid võimaldamast üldsusele juurdepääsu nende võrkudesse raadio-kohtvõrkude kaudu, mis võivad paikneda lõppkasutaja ruumides, eeldusel, et üldloa tingimused on täidetud ja lõppkasutaja on andnud selleks eelnevalt oma teadliku nõusoleku.

3.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad ei piira ühepoolselt

a)  lõppkasutajate õigust liituda kolmandate isikute pakutavate vabalt valitud raadio-kohtvõrkudega;

b)  lõppkasutajate õigust lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste ettevõtjate võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, mis koondavad ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja teevad need üldsusele kättesaadavaks.

4.  Riikide pädevad asutused ei piira lõppkasutajate õigust lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu oma raadio-kohtvõrkudele, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, mis koondavad ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja teevad need üldsusele kättesaadavaks.

5.  Riikide pädevad asutused ei piira üldise juurdepääsu pakkumist raadio-kohtvõrkudele,

a)  kui seda pakuvad riigiasutused oma ruumides või nende vahetus läheduses ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike teenuste tugiteenustega;

b)  kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või riigiasutuste algatustel, millega eri koondatakse lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ühte ning tehakse need vastastikku või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas vajaduse korral raadio-kohtvõrgud, millele pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt alapunktile a.

6.  Ettevõtjat, riigiasutust või muud lõppkasutajat ei peeta üldsusele elektroonilist sidet pakkuvaks ettevõtjaks üksnes selle alusel, et ta pakub avalikku juurdepääsu raadio-kohtvõrkudele, kui juurdepääsu selline pakkumine ei ole ärilist laadi või kui tegemist on vaid mõne muu sellise äritegevuse või avaliku teenuse tugiteenusega, mis ei sõltu signaalide edastamisest sellistes võrkudes.

Artikkel 15

Väikese levialaga traadita pääsupunktide kasutuselevõtt ja käitamine

1.  Riikide pädevad asutused võimaldavad silmatorkamatute väikese levialaga traadita saatjate kasutuselevõttu, ühendamist ja käitamist üldloasüsteemi alusel ning ei piira põhjendamatult seda kasutuselevõttu, ühendamist või käitamist individuaalsete linnaplaneerimisalaste lubade kehtestamisega või mis tahes muul viisil, kui selline kasutamine on kooskõlas lõike 2 kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmetega.

Käesolev lõige ei piira väikese levialaga traadita tugijaamade käitamiseks kasutatava raadiospektri loasüsteemi kohaldamist.

2.  Väikese levialaga traadita pääsupunktide kasutuselevõtu, ühendamise ja käitamise üldloasüsteemi ühetaolise rakendamise huvides vastavalt lõikele 1, võib komisjon määrata määrab komisjon rakendusaktiga, mis tuleb vastu võtta ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, kindlaks sellised tehnilised näitajad väikese levialaga traadita tugijaamade väljatöötamiseks, kasutuselevõtuks ja käitamiseks, mille järgimisega tagatakse nende saatjate silmatorkamatus, kui neid kasutatakse erinevates kohalikes kontekstides. Komisjon täpsustab kõnealused tehnilised näitajad seoses kasutusele võetavate väikese levialaga traadita saatjate maksimaalse suuruse, võimsuse ja elektromagnetiliste omaduste ning visuaalse mõjuga. Väikese levialaga traadita saatjate jaoks tehnilised näitajad vastavad vähemalt direktiivi 2013/35/EL(23) nõuetele ja nõukogu soovituses nr 1999/519/EÜ(24) sätestatud piirnormidele. [ME 137]

Tehnilised tingimused, mille alusel saab väikese levialaga traadita saatjate kasutuselevõtu, ühendamise ja käitamise korral kasutada lõike 1 sätteid, ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/5/EÜ(25) selliste toodete turule laskmise suhtes kehtestatud olulisi nõudeid. [ME 138]

Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 16

Raadiospektri koordineerimine liikmesriikide vahel

1.  Ilma et see piiraks asjaomastest rahvusvahelistest kokkulepetest, sealhulgas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioside eeskirjadest tulenevate kohustuste täitmist, tagavad riikide pädevad asutused raadiospektri kasutuse korraldamise oma territooriumil ning võtavad eelkõige kõik vajalikud raadiospektri eraldamise ja määramisega seotud meetmed, nii et see ei takistaks ühelgi teisel liikmesriigil lubada oma territooriumil konkreetse ühtlustatud sagedusala kasutamist vastavalt liidu õigusele.

2.  Liikmesriigid teevad raadiospektri kasutamise piiriülesel kooskõlastamisel omavahel koostööd, et tagada kooskõla lõike 1 sätetega ja tagada, et ühelegi liikmesriigile ei keelata võrdset juurdepääsu raadiospektrile.

3.  Iga asjaomane liikmesriik võib kutsuda raadiospektripoliitika töörühma üles abistama kõnealust liikmesriiki ja teisi liikmesriike käesoleva artikli järgimisel.

Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmeid, mille eesmärk on tagada, et kooskõlastamise tulemuste puhul oleks täidetud nõue võimaldada asjaomastele liikmesriikidele võrdset juurdepääsu raadiospektrile, leida lahendus võimalikule ebajärjekindlusele, mis tekib, kui koordineeritud tegevuse tulemused on eri liikmesriikides erinevad, või tagada kooskõlastatud lahenduste jõustamine liidu õiguse kohaselt. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõike 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 139]

2. jagu

Euroopa virtuaalse juurdepääsu tooted

Artikkel 17

Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toode

1.  Direktiivi 2002/19/EÜ artiklite 8 ja 12 kohaselt kehtestatud virtuaalse lairibajuurdepääsu toodete pakkumist käsitatakse Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toote pakkumisena, kui seda pakutakse vastavalt I lisas ühes pakkumuses loetletud miinimumparameetritele ning kui see täidab kumulatiivselt järgmised sisulised nõuded:

a)  seda saab pakkuda kvaliteettootena kõikjal liidus;

b)  maksimaalselt suur võrkude ja teenuste koostalitusvõime ning operaatoritevaheline mittediskrimineeriv võrguhaldus vastavalt võrgutopoloogiale;

c)  suutlikkus pakkuda lõppkasutajatele teenust konkurentsi tingimustes;

d)  kulutõhusus, arvestades suutlikkust kasutada olemasolevaid ja uusi võrke ning kooseksisteerimise võimalusi muude juurdepääsutoodetega, mida võidakse pakkuda samas võrguinfrastruktuuris;

e)  tegevuse tõhusus, eelkõige seoses sellega, et rakendamisega seotud takistused ja kasutuselevõtuga seotud kulud hoitakse virtuaalsele lairibavõrgule juurdepääsu pakkujate ja taotlejate jaoks võimalikult väikesed;

f)  eraelu puutumatuse kaitset, isikuandmete kaitset, võrkude turvalisust ja terviklust ning läbipaistvust käsitlevate eeskirjade järgimine vastavalt liidu õigusele.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32, et kohandada I lisa turu ja tehnoloogia arenguga, nii et lõikes 1 loetletud sisulised nõuded oleksid jätkuvalt täidetud. [ME 140]

Artikkel 17a

Kvaliteetsed juurdepääsutooted äritegevusega seotud sideteenuste pakkumiseks

1.  Riiklikud reguleerivad asutused kaaluvad elektrooniliste sideteenuste pakkujatele, keda raamdirektiivi 2002/21/EÜ artikli 16 kohaselt määratletakse asjaomasel kvaliteetsete elektrooniliste sideteenuste hulgiturul märkimisväärset turujõudu omava teenusepakkujana, hulgimüügi näidispakkumise avaldamise kohustuse kehtestamise proportsionaalsust, võttes arvesse lõikes 2 osutatud BERECi suuniseid. Selline kaalutlemine peab toimuma ühe kuu jooksul pärast BERECi suuniste avaldamist.

2.   Hiljemalt 31. detsembriks 2015 sätestab BEREC pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja koostöös komisjoniga suunised, milles määratakse kindlaks elemendid, mida näidispakkumine peab sisaldama. Suunised peavad sisaldama vähemalt püsiliinide lõppsegmente ja võivad sisaldada muid äriteenuste osutamiseks kasutatavaid hulgimüügitasandi juurdepääsutooteid, mida BEREC asjakohaseks peab, võttes arvesse nõudlust jae- ja hulgimüügiturul ning parimaid reguleerimistavasid. Riiklikud reguleerivad asutused võivad nõuda täiendavate elementide lisamist näidispakkumisse. BEREC vaatab suunised korrapäraselt läbi, võttes arvesse tehnoloogia ja turu arengut. [ME 141]

Artikkel 18

Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toodete seotud reguleerivad tingimused

1.  Riigi reguleeriv asutus, kes on varem vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artiklitele 8 ja 12 kehtestanud operaatori suhtes kohustuse pakkuda hulgimüügitasandi juurdepääsu järgmise põlvkonna võrgule, hindab seda, kas oleks asjakohane proportsionaalne asendada kõnealune kohustus kohustusega pakkuda Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toodet, mille pakutavad funktsioonid on vähemalt samaväärsed kui seniste kohustuste kohasel hulgimüügitasandi juurdepääsu tootel.

Esimeses lõigus osutatud riikide reguleerivad asutused teostavad hulgimüügitasandi juurdepääsuga seotud olemasolevate parandusmeetmete nõutava hindamise võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist, sõltumata direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 lõike 6 kohase asjaomaste turgude analüüsi ajastusest.

Kui riigi reguleeriv asutus, kes on varem kehtestanud kohustuse pakkuda virtuaalset lairibajuurdepääsu, on esimeses lõigus osutatud hindamise alusel seisukohal, et Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toode ei ole konkreetsetes oludes sobiv, esitab ta meetme eelnõus põhjendatud selgituse vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklites 6 ja 7 sätestatud menetlusele.

2.  Kui riigi reguleeriv asutus kavatseb kehtestada operaatori suhtes kohustuse pakkuda hulgimüügitasandi juurdepääsu järgmise põlvkonna võrgule vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artiklitele 8 ja 12, hindab ta lisaks nimetatud direktiivi artikli 12 lõikes 2 esitatud teguritele eelkõige seda, millised eelised kaasneksid, kui kehtestataks

i)  passiivne hulgimüügisisend, näiteks füüsiliselt eraldatud juurdepääs kliendiliinile või kliendi alamliinile;

ii)  samaväärseid funktsioone pakkuv mittefüüsiline või virtuaalne hulgimüügisisend ja eelkõige Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toode, mis vastab käesoleva määruse artikli 17 lõikes 1 ja I lisa punktis 1 sätestatud sisulistele nõuetele ja parameetritele.

3.  Erandina direktiivi 2002/19/EÜ artikli 12 lõikest 3, kui riigi reguleeriv asutus kavatseb kehtestada operaatori suhtes kohustuse pakkuda vastavalt nimetatud direktiivi artiklitele 8 ja 12 virtuaalset lairibajuurdepääsu, seab ta kohustuseks pakkuda sellist Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toodet, millel on hindamise käigus välja selgitatud reguleeriva vajaduse täitmiseks kõige otstarbekamad funktsioonid. Kui riigi reguleeriv asutus on seisukohal, et Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toode ei ole konkreetsetes oludes sobiv, esitab ta meetme eelnõus põhjendatud selgituse vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklites 6 ja 7 sätestatud menetlustele.

4.  Kui riigi reguleeriv asutus hindab vastavalt lõikele 1, 2 või 3 vajadust kehtestada muu võimaliku hulgimüügitasandi juurdepääsu toote asemel Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toote kohustus, võtab ta arvesse selle lahenduse tähtsust regulatiivsete tingimuste ühtlustumisele kõikjal liidus seoses hulgimüügitasandi juurdepääsu parandusmeetmete, infrastruktuuripõhise konkurentsi praeguse ja tulevase seisu ja järgmise põlvkonna konkureerivate võrkude pakkumist käsitlevate turutingimuste arenemisega, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks nimetatud ettevõtja ja juurdepääsutaotlejate investeeringuid ning nende investeeringute amortisatsiooniperioodi.

Riigi reguleeriv asutus kehtestab vajaduse korral üleminekuaja olemasoleva hulgimüügitasandi juurdepääsutoote asendamiseks Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu tootega.

5.  Erandina direktiivi 2002/19/EÜ artikli 9 lõikest 3, kui operaatoril on kõnealuse direktiivi artiklite 8 ja 12 kohaselt kohustus pakkuda Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toodet, hoolitsevad riikide reguleerivad asutused selle eest, et avaldatakse standardpakkumus, mis sisaldab vähemalt neid elemente, mis on esitatud kas I lisa punktis 1, 2 või 3 (vastavalt olukorrale).

6.  Erandina direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 lõikest 3 ei kehtesta riigi reguleeriv asutus kohustuslikku etteteatamistähtaega enne, kui ta tühistab varem seatud kohustuse pakkuda Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toodet, mis vastab käesoleva määruse artikli 17 lõikes 1 ja I lisa punktis 2 esitatud sisulistele nõuetele ja parameetritele, kui asjaomane operaator võtab endale vabatahtlikult kohustuse teha selline toode kolmanda isiku nõudmisel kättesaadavaks õiglastel ja mõistlikel tingimustel veel kolme aasta jooksul.

7.  Kui riigi reguleeriv asutus kaalub lõike 2 või 3 alusel toimuva hindamise kontekstis, kas kehtestada või säilitada vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artiklile 13 hinnakontroll hulgimüügitasandi juurdepääsu suhtes järgmise põlvkonna võrkudele kas Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toote kaudu või muul viisil, analüüsib ta konkurentsi olukorda jaemüügitasandil pakutavate hindade, valikuvõimaluste ja toodete puhul. Riigi reguleeriv asutus võtab arvesse diskrimineerimisvastase kaitse tõhusust hulgimüügitasandil ning muude püsiliinivõrkude või traadita võrkude pakutava infrastruktuuripõhise konkurentsi olukorda, võttes nõuetekohaselt arvesse järgmise põlvkonna võrkude vahel juba olemasoleva infrastruktuuripõhise konkurentsi osatähtsust kvaliteedi edasisel parandamisel lõppkasutajate jaoks, et otsustada, kas hinnakontrolli kohaldamine hulgimüügitasandi juurdepääsu suhtes oleks konkreetsel juhul vajalik või proportsionaalne. [ME 142]

Artikkel 19

Tagatud teenusekvaliteediga (assured service quality, ASQ) ühenduvust võimaldav toode

1.  Kõigil operaatoritel on õigus pakkuda lõikes 4 täpsustatud Euroopa tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldavat toodet.

2.  Kõik operaatorid rahuldavad elektroonilise side teenuste volitatud pakkuja kirjalikult esitatud mõistliku taotluse pakkuda lõikes 4 kindlaks määratud Euroopa tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldavat toodet. Keeldumine osutada Euroopa tagatud teenusekvaliteediga toodet peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel. Operaator peab esitama keeldumise põhjused ühe kuu jooksul alates kirjaliku taotluse saamisest.

Keeldumise objektiivseks põhjuseks loetakse seda, et Euroopa tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldava toote pakkumist taotlev osapool ei saa või ei taha liidus või kolmandates riikides pakkuda taotluse saanud osapoolele Euroopa tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldavat toodet mõistlikel tingimustel, kui taotluse saanud osapool seda taotleb.

3.  Kui taotlus lükatakse tagasi või kui kahe kuu jooksul alates kirjaliku taotluse saamisest ei jõuta kokkuleppele konkreetsetes tingimustes, sealhulgas hinnas, on kummalgi osapoolel õigus vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 20 pöörduda asjaomase riikliku reguleeriva asutuse poole. Sel juhul võib kohaldada käesoleva määruse artikli 3 lõiget 6.

4.  Ühenduvust võimaldava toote pakkumist käsitatakse Euroopa tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldava toote pakkumisena, kui seda pakutakse vastavalt II lisas loetletud miinimumparameetritele ja kui see vastab kumulatiivselt järgmistele sisulistele nõuetele:

a)  seda saab pakkuda kvaliteettootena kõikjal liidus;

b)  teenusepakkujad saavad selle abil vastata lõppkasutajate vajadustele;

c)  kulutõhusus, arvestades olemasolevaid lahendusi, mida saab pakkuda samades võrkudes;

d)  tegevuse tõhusus, eelkõige seoses sellega, et rakendamisega seotud takistused ja kasutuselevõtuga seotud kulud hoitakse klientide jaoks võimalikult väikesed, ja

e)  eraelu puutumatuse kaitset, isikuandmete kaitset, võrkude turvalisust ja terviklust ning läbipaistvust käsitlevate eeskirjade järgimine vastavalt liidu õigusele.

5.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32, et kohandada II lisa turu ja tehnoloogia arenguga, nii et lõikes 4 loetletud sisulised nõuded oleksid jätkuvalt täidetud. [ME 143]

Artikkel 20

Euroopa juurdepääsutoodetega seotud meetmed

1.  Komisjon võtab hiljemalt 1. jaanuariks 2016 vastu rakendusaktid, milles sätestatakse ühtsed tehnilised ja metodoloogilised eeskirjad Euroopa virtuaalse lairibajuurdepääsu toote rakendamiseks artikli 17 ja I lisa punkti 1 tähenduses, vastavalt nendes kindlaks määratud kriteeriumidele ja parameetritele ning eesmärgiga tagada järgmise põlvkonna võrkudele virtuaalse juurdepääsu hulgimüügitasandi toote funktsioonide samaväärsus funktsioonidega, mida pakub füüsiliselt eraldatud juurdepääsu toode. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse ühtsed tehnilised ja metodoloogilised eeskirjad ühe või enama Euroopa juurdepääsutoote rakendamiseks artiklite 17 ja 19, I lisa punktide 2 ja 3 ning II lisa tähenduses, kooskõlas nendes täpsustatud vastavate kriteeriumite ja parameetritega. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 144]

IV peatükk

Lõppkasutajate ühtlustatud Kasutajate õigused avatud internetiühendusele [ME 146]

Artikkel 21

Piirangute ja diskrimineerimise kaotamine

1.  Riigiasutused ei piira lõppkasutajate vabadust kasutada teises liikmesriigis asuva ettevõtja pakutavaid üldkasutatava elektroonilise side võrke või üldkasutatava elektroonilise side teenuseid.

2.  Üldsusele elektroonilise side ettevõtjad ei kohalda lõppkasutajate suhtes kodakondsusel või elukohal põhinevaid diskrimineerivaid juurdepääsu või kasutamisega seotud nõudeid või tingimusi, välja arvatud juhul, kui need erinevused on objektiivselt põhjendatud.

3.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad ei kohalda muudel kui objektiivsetel põhjustel teist liikmesriiki hõlmava liidusisese side puhul kõrgeimaid tariife

a)  kui riigisisesed kaugside tariifid, kui tegemist on püsiliiniteenustega;

b)  kui määruses (EÜ) nr 531/2012 kehtestatud reguleeritud kõne- ja lühisõnumi-rändlusteenuste eurotariifid, kui tegemist on mobiilsidega. [ME 145]

Artikkel 22

Piiriüleste vaidluste lahendamine

Direktiivi 2002/22/EÜ artikli 34 lõike 1 kohaselt loodud kohtuväliseid menetlusi kohaldatakse ka lepinguid käsitlevate vaidluste suhtes, mille osapooled on tarbijad või muud lõppkasutajad − niivõrd, kui sellised kohtuvälised menetlused on ka lõppkasutajatele kättesaadavad – ning muus liikmesriigis asuvad üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad. Direktiivi 2013/11/EL (26) reguleerimisalasse kuuluvate vaidluste puhul kohaldatakse kõnealust direktiivi. [ME 147]

Artikkel 23

Vabadus pakkuda juurdepääsu avatud internetile ja vabadus seda kasutada ning andmeedastuse mõistlik haldamine [ME 148]

1.  Lõppkasutajatel on vabadus õigus pääseda juurde teabele ja sisule ja seda levitada ning , kasutada ja pakkuda vabalt valitud rakendusi ja teenuseid ning kasutada vabalt valitud lõppseadmeid internetiühenduse teenuse kaudu, olenemata lõppkasutaja või teenusepakkuja asukohast või teenuse, teabe või sisu asukohast, päritolust või eesmärgist .

Lõppkasutajatel on vabadus sõlmida internetiühenduse teenuste pakkujatega lepinguid, mis käsitlevad andmemahtusid ja kiirusi, ning kasutada vastavalt andmemahtusid käsitlevatele lepingutele internetisisu, rakenduste ja teenuste pakkujate pakkumisi.

2.  Lõppkasutajatel on samuti vabadus leppida Internetiühenduse teenuste pakkujatel, üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjate või pakkuvatel ettevõtjatel ning sisu, rakenduste ja teenuste pakkujatega kokku parema teenusekvaliteediga eriteenuste pakkumises pakkujatel on vabadus pakkuda lõppkasutajatele eriteenuseid . Eriteenuseid pakutakse ainult juhul, kui võrgumaht on piisav selliste teenuste pakkumiseks lisaks internetiühendusele ning eriteenused ei kahjusta internetiühenduse teenuste kättesaadavust või kvaliteeti. Lõppkasutajatele internetiühenduse pakkujad ei tohi teha vahet funktsionaalselt samaväärsete teenuste ja rakenduste vahel.

Lõppkasutajatele eriteenuste osutamise eesmärgil võivad sisu, rakenduste ja teenuste pakkujad ning üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad sõlmida üksteisega lepinguid, et edastada seotud andmemahtusid või -liiklust teatava teenusekvaliteedi või spetsiaalse võimsusega eriteenustena. Eriteenuste osutamine ei kahjusta korduvalt ega pidevalt internetiühenduse teenuste üldkvaliteeti.

3.  Käesolev artikkel ei piira nende liidu või siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis on seotud edastatud teabe, sisu, rakenduse või teenuste õiguspärasusega.

4.  Lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabaduste kasutamist lihtsustab täielik teabe esitamine vastavalt artikli 25 lõikele 1, artikli 26 lõikele 2 ja artikli 27 lõigetele 1 ja 2.

Lõppkasutajatele antakse täielik teave vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ artikli 20 lõikele 2, artikli 21 lõikele 3 ja artiklile 21a, sealhulgas ka teave võimalike kohaldatavate andmeedastuse haldamise meetmete kohta, mis võivad mõjutada juurdepääsu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud teabele, sisule, rakendustele ja teenustele ning nende levitamist.

5.  Lepingus kokkulepitud Internetiühenduse teenuste pakkujad teenuse andmemahtude või kiiruste piires ei piira internetiühenduse ja lõppkasutajad võivad kokku leppida internetiühenduse teenuste andmemahtudele ja kiirustele piirangute seadmises. Internetiühenduse teenuste pakkujad ei piira lõikes 1 sätestatud vabadusi, blokeerides juurdepääsu teatavale sisule, rakendustele või teenustele või nende teatavatele kategooriatele , muutes need aeglasemaks, teisendades neid, halvendades nende kvaliteeti või neid diskrimineerides, välja arvatud juhtudel, kui osutub vajalikuks kohaldada mõistlikke andmeedastuse haldamise meetmeid. Mõistlikud Andmeedastuse haldamise meetmed on läbipaistvad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja vajalikud selleks, et

a)  rakendada õigusnormi või kohtuotsust või hoida ära või takistada raskeid kuritegusid ;

b)  säilitada võrgu, selle kaudu osutatavate teenuste ja lõppkasutajate lõppseadmete terviklikkus ja turvalisus;

c)  takistada pealesunnitud teabe edastamist lõppkasutajatele, kes on eelnevalt nõustunud nende piiravate meetmetega;

d)  vähendada miinimumini vältida või leevendada võrgu ajutist või erakorralist ülekoormust, tingimusel et samaväärset liiki andmeedastust käsitletakse ühtmoodi.

Andmeedastuse mõistlik haldamine hõlmab vaid selliste andmete töötlemist, mis on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Andmeedastuse haldamise meetmeid ei kohaldata kauem, kui on vajalik .

Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist, hõlmavad andmeedastuse haldamise meetmed vaid sellist isikuandmete töötlemist, mis on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne, ning mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/58/EÜ, eelkõige seoses side konfidentsiaalsusega.

Internetiühenduse teenuste pakkujad näevad ette asjakohase, selge, avatud ja tõhusa korra käesoleva artikli väidetavaid rikkumisi käsitlevate kaebustega tegelemiseks. Kõnealuse korraga ei piirata lõppkasutajate õigust edastada juhtum arutamiseks riigi reguleerivale asutusele. [ME-d 236 ja 243]

Artikkel 24

Teenusekvaliteedi kaitsemeetmed

1.  Artikli 23 suhtes oma artikli 30a kohase pädevuse teostamisel jälgivad riikide reguleerivad asutused jälgivad hoolikalt ja tagavad seda , et lõppkasutajad saavad tõhusalt kasutada järgitaks artiklite 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabadusi, et täidetakse artikli 23 lõiget 5 ning ja et jätkuvalt on kättesaadaval mittediskrimineerivad internetiühenduse teenused, mille kvaliteet peegeldab tehnoloogia arengut ja mida ei kahjusta eriteenused . Nad jälgivad koostöös muude riikide pädevate asutustega ka eriteenuste mõju kultuurilisele mitmekesisusele ja innovatsioonile. Riikide reguleerivad asutused esitavad komisjonile ja BERECile iga-aastase aruande avaldavad iga-aastaseid aruandeid nende teostatud järelevalve ja tähelepanekute kohta ning esitavad need aruanded komisjonile ja BERECile . [ME 153]

2.  Selleks et vältida internetiühenduse teenuse kvaliteedi üldist kahjustamist või et tagada lõppkasutajate kasutajate võimalus pääseda juurde sisule või teabele, seda levitada või kasutada enda valitud rakendusi, ja teenuseid ja tarkvara , on riikide reguleerivatel asutustel õigus kehtestada üldsusele elektroonilist sidet pakkuvatele ettevõtjatele teenusekvaliteedi miinimumnõuded ja asjakohasel juhul muid riigi reguleerivate asutuste kindlaks määratud teenuse kvaliteedi parameetreid .

Riikide reguleerivad asutused esitavad komisjonile aegsasti enne selliste nõuete kehtestamist kokkuvõtte, milles käsitletakse meetmete võtmise põhjuseid, kavandatavaid nõudeid ja kavandatavat tegevuskava. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks ka BERECile. Komisjon võib pärast kõnealuse teabega tutvumist esitada selle kohta märkusi või soovitusi, eelkõige tagamaks, et kavandatavad nõuded ei mõju kahjulikult siseturu toimimisele. Kavandatavaid nõudeid ei võeta vastu kahe kuu jooksul alates sellest, kui komisjon on saanud kätte täieliku teabe, välja arvatud juhul, kui komisjon ja riigi reguleeriv asutus on kokku leppinud teisiti, kui komisjon on riigi reguleerivat asutust teavitanud lühemast läbivaatamisperioodist või kui komisjon on esitanud märkusi või soovitusi. Riikide reguleerivad asutused võtavad täiel määral arvesse komisjoni märkusi või soovitusi ning edastavad komisjonile ja BERECile vastuvõetud nõuded. [ME 154]

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga esitab BEREC kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist üldised suunised, milles määratakse kindlaks ühetaolised tingimused käesolevast artiklist riikide pädevatele asutustele tulenevate kohustuste rakendamiseks. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega , sh andmeliikluse haldamise meetmete rakendamise ja nõuetele vastavuse järelevalve osas . [ME 155]

Artikkel 24a

Läbivaatamine

Komisjon vaatab tihedas koostöös BERECiga läbi eriteenuste pakkumise toimimise ja pärast üldsusega konsulteerimist esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja asjakohased ettepanekud [sisestada kuupäev kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva]. [ME 156]

Artikkel 25

Läbipaistvus ja teabe avaldamine

1.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad avaldavad, välja arvatud eraldi läbiräägitavate pakkumiste puhul, järgmise läbipaistva, võrreldava, piisava ja ajakohase teabe:

a)  nende nimi, aadress ja kontaktandmed;

b)  iga tariifikava kohta pakutavad teenused ja teenusekvaliteedi asjaomased parameetrid, kohaldatavad hinnad (tarbijatele koos maksudega) ning kõik kohaldatavad tasud (liitumine, kasutamine, hooldus ja võimalikud lisatasud), samuti lõppseadmetega seotud kulud;

c)  kehtivad tariifid seoses numbri või teenusega, mille suhtes kohaldatakse eraldi hinnatingimusi;

d)  nende poolt pakutavate teenuste kvaliteet vastavalt lõikes 2 sätestatud rakendusaktidele;

e)  internetiühenduse teenused, nende pakkumise korral täpsustatakse järgmised andmed:

i)  tegelikult kasutada olev andmeside kiirus alla- ja üleslaadimiseks lõppkasutaja elukohaliikmesriigis, sealhulgas tipptundidel;

ii)  võimalike kohaldatavate andmemahupiirangute tase; kättesaadava andmemahu ajutise või püsiva suurendamise hind; kohaldatava andmemahu piirangu korral andmemahu täieliku ärakasutamise järel kättesaadava andmeside kiirus ja selle maksumus; ja lõppkasutajate võimalused jälgida igal ajal oma tarbimise seisu;

iii)  selge ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas andmemahu piirang, tegelik kiirus ja muud kvaliteediparameetrid ning parema teenusekvaliteediga eriteenuste samaaegne kasutamine võib avaldada praktilist mõju sisu, rakenduste ja teenuste kasutamisele;

iv)  teave menetluste kohta, mille teenusepakkuja on kehtestanud võrguühenduses toimuva liikluse mõõtmiseks ja kohandamiseks, et hoida ära võrgu ülekoormatust, ning selle kohta, kuidas need menetlused võivad mõjutada teenusekvaliteeti ja isikuandmete kaitset;

f)  meetmed, mis on võetud selleks, et tagada puuetega lõppkasutajatele samaväärne juurdepääs, sealhulgas korrapäraselt ajakohastatud teave neile suunatud toodete ja teenuste üksikasjade kohta;

g)  lepingu tüüptingimused, sealhulgas lepingu minimaalne kestus, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused ja võimalikud seonduvad kulud, teenusepakkuja vahetamise ning numbri ja muude kontaktandmete liikuvusega seotud otsesed tasud ning hüvitamise kord, mida kohaldatakse teenusepakkuja vahetamisel tekkinud viivituste või kuritarvituste korral;

h)  juurdepääs hädaabiteenusele ja teave helistaja asukoha kohta kõigi pakutavate teenuste puhul, võimalikud piirangud direktiivi 2002/22/EÜ artikli 26 kohaste hädaabiteenuste osutamisele ja nendega kaasnevad muudatused;

i)  universaalteenusega seotud õigused, sealhulgas vajaduse korral direktiivi 2002/22/EÜ I lisas nimetatud vahendid ja teenused.

Teave avaldatakse selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus teenust pakutakse, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. See teave esitatakse taotluse korral enne avaldamist asjaomastele riigi reguleerivatele asutustele. Tarbijate ja teiste lõppkasutajate suhtes kohaldatavate tingimuste erinevusest antakse sõnaselgelt teada.

2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse internetiühenduse teenuste kiiruse mõõtmise meetodid, teenusekvaliteedi parameetrid ja nende mõõtmise meetodid, avaldatava teabe sisu, vorm ja avaldamisviis, sealhulgas võimalikud kvaliteedi sertifitseerimise mehhanismid. Komisjon võib võtta arvesse direktiivi 2002/22/EÜ III lisas sätestatud parameetreid, määratlusi ja mõõtmismeetodeid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Lõppkasutajad pääsevad juurde sõltumatu hindamise vahenditele, mis võimaldavad neil võrrelda elektroonilise side võrkudele juurdepääsu ja teenuste tõhusust ja alternatiivsete kasutusmudelite kulusid. Selleks koostavad liikmesriigid interaktiivsete veebisaitide, juhiste või samalaadsete vahendite jaoks vabatahtliku sertifitseerimise kava. Sertifitseerimine toimub objektiivsete, läbipaistvate ja proportsionaalsete nõuete alusel, eriti võetakse arvesse sõltumatust üldsusele elektroonilist sidet pakkuvast ettevõtjast, arusaadava keele kasutamist, täieliku ja ajakohase teabe esitamist ning tõhusa kaebuste käsitlemise menetluse kohaldamist. Kui sertifitseeritud võrdlusvahendid ei ole turul tasuta või mõistliku hinnaga kättesaadaval, teevad riikide reguleerivad asutused või muud pädevad asutused sellised vahendid kättesaadavaks ise või kolmandate isikute kaudu, järgides sertifitseerimise nõudeid. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja avaldav teave on võrdlusvahendite kasutamiseks tasuta kättesaadav.

4.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad jagavad asjaomaste riigiasutuste taotluse korral lõppkasutajatele üldist huvi pakkuvat teavet tasuta, vajaduse korral samade vahendite kaudu, mida nad lõppkasutajatega suhtlemiseks tavaliselt kasutavad. Sellisel juhul esitavad asjaomased riigiasutused selle teabe üldsusele elektroonilist sidet pakkuvatele ettevõtjatele standardvormis ja see võib muu hulgas hõlmata järgmisi teemasid:

a)  kõige levinumad viisid elektroonilise side teenuste kasutamiseks ebaseaduslikuks tegevuseks või kahjuliku sisu levitamiseks, eriti kui see võib ohustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas andmekaitse õiguste, autoriõiguste ja nendega seotud õiguste rikkumine, ning sellise tegevuse õiguslikud tagajärjed ja

b)  elektroonilise side teenuste kasutamisega kaasneva isikute turvalisuse ja isikuandmetele ebaseadusliku juurdepääsu vastased kaitsevahendid. [ME 157]

Artikkel 26

Lepingutega seotud teavitamisnõuded

1.  Enne kui üldkasutatava elektroonilise side võrkudega ühenduse pakkumist või üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid käsitlev leping muutub siduvaks, esitavad üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad tarbijatele ja teistele lõppkasutajatele, välja arvatud juhul, kui nad on sõnaselgelt teisiti kokku leppinud, vähemalt järgmise teabe:

a)  teenusepakkuja nimi, aadress ja kontaktandmed ning aadress ja kontaktandmed võimalike kaebuste esitamiseks, kui see on erinev;

b)  osutatavate teenuste peamised näitajad, sealhulgas eelkõige järgmised andmed:

i)  iga tariifikava kohta pakutavad teenused, nende andmeside maht ja kõik asjakohased teenusekvaliteedi parameetrid, sealhulgas ühenduse esmakordse loomise aeg;

ii)  kas ja millistes liikmesriikides pakutakse juurdepääsu hädaabiteenustele ja teavet helistaja asukoha kohta ning võimalikud piirangud direktiivi 2002/22/EÜ artikli 26 kohasele hädaabiteenuste osutamisele;

iii)  pakutavate müügijärgsete teenuste, hooldusteenuste ja kliendile pakutavate tugiteenuste liigid, nende teenuste tingimused ja tasud ning nende tellimise viisid;

iv)  kõik teenusepakkuja poolt tarnitud lõppseadme kasutamisele kehtestatud piirangud, sealhulgas teave lõppseadme luku desaktiveerimise ja võimalike tasude kohta neil juhtudel, mil leping lõpetatakse enne lepingu minimaalse kestuse lõppu;

c)  hindade ja tariifide üksikasjad (tarbijatele koos maksudega ja võimalike lisatasudega) ning võimalused ajakohase teabe saamiseks kõigi nõutavate tariifide ja tasude kohta;

d)  võimalikud makseviisid ja makseviisist tulenevad kulude erinevused ning olemasolevad võimalused tagada arve läbipaistvus ja jälgida tarbimise määra;

e)  lepingu kestus ning selle pikendamise ja lõpetamise tingimused, sealhulgas

i)  soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumkasutus või minimaalne kestus;

ii)  kõik teenusepakkuja vahetamise ning numbri ja muude kontaktandmete liikuvusega seotud kulud, sealhulgas hüvitamise kord, mida kohaldatakse teenusepakkuja vahetamisel tekkinud viivituste või kuritarvituste korral;

iii)  lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seonduvad kulud, sealhulgas lõppseadmega seotud kulude võimalik hüvitamine (tavapärase kulumi arvestamise meetodi alusel) ja muud soodustused ( pro rata temporis põhimõttel);

f)  võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord, sealhulgas selgesõnaline viide lõppkasutaja seadusjärgsetele õigustele, mida kohaldatakse, kui teenusekvaliteet ei ole kokkulepitud tasemel;

g)  direktiivi 2002/22/EÜ artikli 25 kohase kohustuse korral lõppkasutaja otsus selle kohta, kas ta soovib oma isikuandmete lisamist kataloogi, ning asjaomased andmed;

h)  puuetega lõppkasutajate puhul neile suunatud toodete ja teenuste üksikasjad;

i)  vaidluste, sealhulgas piiriüleste vaidluste lahendamise menetluse algatamise viisid vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ artiklile 34 ja käesoleva määruse artiklile 22;

j)  millist liiki meetmeid võib teenusepakkuja võtta turvaintsidentide, terviklikkuse rikkumise või turvaohtude puhul.

2.  Kui lõppkasutajaga, kes ei ole tarbija, ei ole kokku lepitud teisiti, esitavad üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad lõppkasutajatele lisaks lõikes 1 sätestatule vähemalt järgmise internetiühenduse teenustega seonduva teabe:

a)  võimalike kohaldatavate andmemahu piirangute tase; kättesaadava andmemahu ajutise või püsiva suurendamise hind; kohaldatava andmemahu piirangu korral andmemahu täieliku ärakasutamise järel kättesaadava andmeside kiirus ja selle maksumus; ja lõppkasutajate võimalused jälgida igal ajal oma tarbimise seisu;

b)  tegelikult kasutada olev andmeside kiirus alla- ja üleslaadimiseks lõppkasutaja põhiasukohas, sealhulgas tegelikud kiirusevahemikud, keskmine kiirus ja kiirus tipptundidel ning kolmandatele isikutele raadiovõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamise võimalik mõju;

c)  muud teenusekvaliteedi parameetrid;

d)  teave menetluste kohta, mille teenusepakkuja on kehtestanud võrguühenduses toimuva liikluse mõõtmiseks ja kohandamiseks, et hoida ära võrgu ülekoormatust, ning teave selle kohta, kuidas need menetlused võivad mõjutada teenusekvaliteeti ja isikuandmete kaitset;

e)  selge ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas andmemahu piirang, tegelik kiirus ja muud teenusekvaliteedi parameetrid ning parema teenusekvaliteediga eriteenuste samaaegne kasutamine võib avaldada praktilist mõju sisu, rakenduste ja teenuste kasutamisele.

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave esitatakse selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul lõppkasutaja asukohaliikmesriigi ametlikus keeles ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. See teave moodustab lepingu lahutamatu osa, mida võib muuta ainult juhul, kui lepingupooled on sõnaselgelt selles kokku leppinud. Lõppkasutaja saab lepingu kirjaliku koopia.

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse lõikes 2 nimetatud teavitamisnõuete üksikasjad. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.  Asjaomaste riigiasutuste nõudmisel sisaldab leping teavet, mille asjaomased asutused esitavad sel eesmärgil ja mis käsitleb elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kasutamist ebaseaduslikuks tegevuseks või kahjustava sisu levitamiseks ning osutatava teenuse puhul asjakohaseid kaitseviise artikli 25 lõikes 4 osutatud isikute turvalisuse tagamiseks ja isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ohu vastu. [ME 158]

Artikkel 27

Tarbimise kontroll

1.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad pakuvad lõppkasutajatele võimalust valida tasuta selline moodus, mis annab teavet erinevate elektrooniliste teenuste kogutarbimise kohta selles vääringus, milles lõppkasutajale arve esitatakse. Sellise mooduse abil tagatakse, et teatava kasutusperioodi kogukulud ei ületaks ilma lõppkasutaja nõusolekuta lõppkasutaja kindlaksmääratud rahalist ülempiiri.

2.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad tagavad, et lõppkasutajale saadetakse asjakohane teade, kui teenuste tarbimine on jõudnud 80 protsendini lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud rahalisest ülempiirist. Teates kirjeldatakse korda, mida tuleb järgida, kui soovitakse, et nende teenuste osutamine jätkuks, sealhulgas nimetatakse teenuste maksumus. Teenuse pakkuja lõpetab kindlaksmääratud teenuste osutamise ja selle eest lõppkasutajalt tasu võtmise, kui rahaline ülempiir muidu ületataks, juhul ja kuni lõppkasutaja ei ole taotlenud kõnealuste teenuste osutamise jätkamist või taasalustamist. Rahalise ülempiiri saavutamisel saavad lõppkasutajad endiselt vastu võtta kõnesid ja lühisõnumeid ning kasutada tasuta telefoninumbreid ja hädaabiteenuseid, helistades Euroopa hädaabinumbril 112 tasuta kuni kokkulepitud arveldusperioodi lõpuni.

3.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad võimaldavad lõppkasutajatel vahetult enne kõne ühendamist saada hõlpsasti ja ilma lisatasudeta teavet kehtivate tariifide kohta seoses numbri või teenusega, mille suhtes kohaldatakse eraldi hinnatingimusi, välja arvatud juhul, kui riigi reguleeriv asutus on teinud proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt erandi. Vastavasisuline teave esitatakse võrreldaval viisil kõigi selliste numbrite või teenuste kohta.

4.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad pakuvad lõppkasutajatele tasuta üksikasjalike arvete võimalust. [ME 159]

Artikkel 28

Lepingu lõpetamine

1.  Tarbijate ja üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjate vahel sõlmitavate lepingute miinimumkestus ei ületa 24 kuud. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad pakuvad lõppkasutajatele võimalust sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on 12 kuud.

2.  Tarbijatel ja muudel lõppkasutajatel, välja arvatud juhul, kui nad on kokku leppinud teisiti, on õigus lõpetada leping ühekuulise etteteatamistähtajaga, kui lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt kuus kuud. Hüvitist saab nõuda üksnes selliste subsideeritud seadmete jääkväärtuse eest, mis olid lepinguga seotud selle sõlmimisel, ning pro rata temporis põhimõttel hüvitamist muude soodustuste eest, mis olid sellisena esitatud lepingu sõlmimisel. Teenusepakkuja kaotab tasuta kõik piirangud lõppseadmete muudes võrkudes kasutamiselt hiljemalt nimetatud hüvitise maksmisel.

3.  Kui lepingud või riiklikud õigusaktid näevad ette lepinguperioodi automaatse pikenemise, teavitab üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja lõppkasutajat sellest õigeaegselt, nii et lõppkasutajal on vähemalt üks kuu aega automaatse pikenemise vaidlustamiseks. Kui lõppkasutaja seda ei vaidlusta, loetakse leping tähtajatuks ja lõppkasutaja saab selle igal ajal lõpetada ühekuulise etteteatamistähtajaga ja lisatasudeta.

4.  Lõppkasutajal on õigus lõpetada leping lisatasudeta pärast seda, kui talle on teatatud üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja kavandatud lepingutingimuste muutmisest, välja arvatud juhul, kui kavandatud muudatused on üksnes lõppkasutaja huvides. Teenusepakkujad teavitavad lõppkasutajaid igast sellisest muudatusest piisavalt vara (vähemalt kuu aega varem) ja teavitavad neid samal ajal õigusest leping lisatasudeta lõpetada, kui uued tingimused ei ole neile vastuvõetavad. Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis .

5.  Igasugust kiiruse või muude kvaliteediparameetritega seonduvat tegeliku jõudluse märkimisväärset ja püsivat erinevust üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja poolt artikli 26 kohaselt teatatud jõudlusest käsitatakse lõppkasutajate õiguskaitsevahendite siseriikliku õiguse kohasel kindlaksmääramisel toimivust käsitlevate nõuete täitmata jätmisena.

6.  Sama üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja pakutavate lisateenuste tellimine ei käivita algse lepingu kestust uuesti, välja arvatud juhul, kui lisateenus(t)e hind ületab märkimisväärselt algsete teenuste maksumust või kui lisateenuseid pakutakse spetsiaalse soodushinnaga, mis on seotud kehtiva lepingu uuendamisega.

7.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad kohaldavad selliseid lepingu lõpetamise tingimusi ja korda, mis ei takista või ei mõjuta teenusepakkuja vahetamisest loobumist. [ME 160]

Artikkel 29

Teenuspakett

Kui tarbijatele pakutavasse teenuspaketti kuulub vähemalt liitumine elektroonilise sidevõrguga või üks elektroonilise side teenus, kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 28 ja 30 paketi kõigi elementide suhtes. [ME 161]

V PEATÜKK

Teenusepakkuja vahetamise lihtsustamine

Artikkel 30

Teenusepakkuja vahetamine ja numbri liikuvus

1.  Kõigil lõppkasutajatel, kel on riigi numeratsiooniplaani kuuluv number, on taotluse esitamise korral õigus säilitada direktiivi 2002/22/EÜ I lisa C osa kohaselt oma number (numbrid) sellest olenemata, milline üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja teenust osutab, eeldusel et teenusepakkuja on elektroonilise side ettevõtja selles liikmesriigis, mis on seotud riigi numeratsiooniplaaniga, või Euroopa elektroonilise side ettevõtja, kes on teatanud päritoluliikmesriigi pädevale reguleerivale asutusele, et ta pakub või kavatseb pakkuda neid teenuseid liikmesriigis, mis on seotud riigi numeratsiooniplaaniga.

2.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjate vahelised numbri liikuvuse pakkumisega seotud tasud on kulupõhised ning lõppkasutajatelt nõutavad võimalikud otsesed tasud ei mõjuta lõppkasutajaid teenusepakkuja vahetamisest loobuma.

3.  Numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul. Nende lõppkasutajate number, kes on teinud lepingu numbri üleviimiseks uue teenusepakkuja alla, aktiveeritakse ühe tööpäeva jooksul sellise lepingu sõlmimisest. Teenuse võimalik katkemine teisaldamise protsessi ajal ei ületa üht tööpäeva.

4.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuv vastuvõttev ettevõtja juhib vahetamis- ja teisaldamisprotsessi. Lõppkasutajad saavad asjakohase teabe teenusepakkuja vahetamise kohta enne vahetamisprotsessi, selle jooksul ning vahetult pärast selle lõppu. Lõppkasutajat ei sunnita teenusepakkujat vahetama tema tahte vastaselt.

5.  Lõppkasutaja leping üldsusele elektroonilist sidet pakkuva üleandva ettevõtjaga lõppeb automaatselt pärast seda, kui vahetus on toimunud. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuv üleandev ettevõtja maksab järelejäänud summa tarbijatele, kes kasutavad ettemakstud teenuseid.

6.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad, kes viivitavad vahetusprotsessiga või seda kuritarvitavad, jättes sealhulgas õigeaegselt andmata teisaldamist käsitleva vajaliku teabe, on kohustatud maksma hüvitist lõppkasutajatele, keda selline viivitus või kuritarvitamine puudutab.

7.  Kui lõppkasutajal, kes vahetab internetiühenduse teenuse pakkujat, on üleandva teenusepakkuja poolt antud e-posti aadress, saadab üleandev teenusepakkuja lõppkasutaja taotluse korral lõppkasutajale 12 kuu jooksul tasuta edasi kõik lõppkasutaja eelmisele e-posti aadressile saadetavad e-kirjad. Kõnealune e-posti edasisaatmise teenus hõlmab kõigile e-kirja saatjatele saadetavat automaatset vastussõnumit, milles neid teavitatakse lõppkasutaja uuest e-posti aadressist. Lõppkasutajal on võimalus taotleda, et uut e-posti aadressi ei avaldataks automaatses vastussõnumis.

Pärast esialgset 12-kuulist perioodi pakub üldsusele elektroonilist sidet pakkuv üleandev ettevõtja lõppkasutajale võimalust pikendada e-posti edasisaatmise perioodi, vajaduse korral tasu eest. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuv üleandev ettevõtja ei anna lõppkasutaja algset e-posti aadressi teisele lõppkasutajale enne, kui lepingu lõppemisest on möödunud kaks aastat, ega ühelgi juhul selle aja jooksul, milleks e-posti edasisaatmise teenust on pikendatud.

8.  Riikide pädevad asutused võivad kehtestada üldise teenusepakkuja vahetamist ja numbri liikuvust käsitleva menetluse, sealhulgas teenusepakkujate suhtes kohaldatavad asjakohased karistused ja lõppkasutajatele makstavad hüvitised. Nad võtavad arvesse vajadust kaitsta lõppkasutajaid kogu vahetusprotsessi jooksul ja tagada selle protsessi tõhusus. [ME 162]

Artikkel 30a

Järelevalve ja jõustamine

1.  Riikide reguleerivatel asutustel peavad olema vajalikud vahendid, et kontrollida käesoleva määruse täitmist oma territooriumil ja teostada selle üle järelevalvet.

2.  Riikide reguleerivad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamist käsitleva ajakohastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kujul, mis võimaldab huvitatud isikutele hõlpsat juurdepääsu kõnealusele teabele.

3.  Riikide reguleerivatel asutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sisalduvaid kohustusi, et need esitaksid kogu käesoleva määruse rakendamise ja jõustamise seisukohast vajaliku teabe. Need ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning riigi reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt.

4.  Riikide reguleerivad asutused võivad omal algatusel sekkuda, et tagada käesoleva määruse täitmine.

5.  Riikide reguleerivad asutused näevad ette asjakohase, selge, avatud ja tõhusa korra artikli 23 väidetavaid rikkumisi käsitlevate kaebustega tegelemiseks. Riikide reguleerivad asutused vastavad kaebustele ilma põhjendamatu viivituseta.

6.  Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et käesolevas määruses sätestatud kohustusi on rikutud, nõuab ta sellise rikkumise viivitamatut lõpetamist. [ME 163]

VI peatükk

Korralduslikud ja lõppsätted

Artikkel 31

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2016 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Euroopa elektroonilise side ettevõtjate puhul määratakse karistused vastavalt II peatükile, võttes arvesse riikide reguleerivate asutuste asjaomaseid pädevusvaldkondi päritoluliikmesriigis ja vastuvõtvas liikmesriigis. [ME 164]

Artikkel 32

Volituste delegeerimine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] õigus võtta vastu artikli 17 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 17 lõike 2 ja artikli 19 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 165]

Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab direktiivi 2002/21/EÜ artikli 22 lõike 1 alusel loodud sidekomitee. See on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 34

Direktiivi 2002/20/EÜ muutmine

1)   Artikli 3 lõike 2 teine lõik jäetakse välja. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: [ME 166]

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega: "

„2. Ilma et see piiraks artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustusi või artiklis 5 nimetatud kasutusõigusi, võib elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuda ainult üldloa alusel. Kui liikmesriik peab teavitamisnõuet põhjendatuks, võib see liikmesriik nõuda ettevõtjatelt BERECile teatise esitamist, kuid ta ei või nõuda neilt riigi reguleerivalt asutuselt või mis tahes muult asutuselt selgesõnalise otsuse ega muu haldusakti saamist enne, kui nad hakkavad kasutama loast tulenevaid õigusi. Vajaduse korral pärast BERECile teatise esitamist võib ettevõtja hakata tegutsema, võttes vajadusel arvesse artiklite 5, 6 ja 7 sätteid kasutusõiguste kohta.” [ME 167]

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega: "

„3. Lõikes 2 nimetatud teatis ei sisalda muud kui lisa D osas esitatud ühtlustatud näidisvormil esitatavat juriidilise või füüsilise isiku deklaratsiooni BERECile selle kohta, et alustatakse elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkumist, ja minimaalset teavet, mis on vajalik, et BEREC ja riigi reguleeriv asutus saaks pidada elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujate registrit või nimekirja. Liikmesriigid ei või kehtestada mingeid täiendavaid või eraldiseisvaid teavitamisnõudeid.” [ME 168]

"

c)  lisatakse järgmine lõige: "

„3a. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja muudele liikmesriikidele 12 kuu jooksul pärast määruse (EL) nr .../... * kohaldamiskuupäeva põhjendatud teatise, kui nad peavad teavitamisnõuet põhjendatuks. Komisjon vaatab kõnealuse teatise läbi ja võtab vajaduse korral kolme kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast vastu otsuse, milles nõutakse kõnealuselt liikmesriigilt teavitamisnõude kaotamist.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus ((EL) nr .../..., millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ, määruseid (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 ning otsust nr 243/2012/EL (ELT L ..., lk ...).” [ME 169]

"

2)   Artiklisse 10 lisatakse uus lõige 6a: "

„6a. Riigi reguleeriv asutus teavitab BERECit igast meetmest, mida ta kavatseb võtta lõigete 5 ja 6 kohaselt. Kahe kuu jooksul pärast teavitamist, mille jooksul ei tohi riigi reguleeriv asutus lõplikku meedet vastu võtta, võtab BEREC vastu põhjendatud arvamuse, kui ta on arvamusel, et meetme eelnõu oleks ühtsele turule takistuseks. BEREC edastab kõik arvamused riigi reguleerivale asutusele ja komisjonile. Riigi reguleeriv asutus võtab kõiki BERECi arvamusi võimalikult suurel määral arvesse ja edastab kõik lõplikud meetmed BERECile. BEREC ajakohastab sellele vastavalt oma registrit.” [ME 170]

"

3)  Lisale lisatakse D osa: "

„D. Artikli 3 kohaselt teatises nõutav teave

Teatises kinnitatakse kavatsust alustada elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumist ning sellele lisatakse üksnes järgmine teave:

1.  pakkuja nimi,

2.  pakkuja õiguslik seisund, vorm ja registreerimisnumber, kui pakkuja on registreeritud äriregistris või muus samalaadses avalikus registris,

3.  pakkuja peamise tegevuskoha geograafiline aadress,

4.  kontaktisik,

5.  pakkumiseks kavandatavate võrkude või teenuste lühikirjeldus,

6.   asjaomased liikmesriigid ja

7.  tegevuse alustamise eeldatav kuupäev.” [ME 171]

"

Artikkel 34a

Otsusega nr 243/2012/EL seotud muudatusettepanekud

Otsuse nr 243/2012/EL artikli 6 lõikele 8 lisatakse järgmine lõik: "

„Liikmesriigid lubavad mis tahes täiendavate ühtlustatud sagedusribade üleandmist või rentimist esimeses lõigus loetletutega samadel alustel.” [ME 172]

"

Artikkel 35

Direktiivi 2002/21/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/21/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Artiklile 1 lisatakse lõige 6: "

„Käesolevat direktiivi ja eridirektiive tõlgendatakse ja kohaldatakse koostoimes määruse nr [XX/2014] sätetega.” [ME 173]

"

1a)  Artikli 2 punkti g muudetakse järgmiselt: "

„„riigi reguleeriv asutus” – organ, kellele liikmesriik on usaldanud käesolevas direktiivis või eridirektiivides nimetatud reguleerimisülesanded;” [ME 174]

"

1b)  Artikli 3 lõige 3a asendatakse järgmisega: "

„3a. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 kohaldamist, vastutab iga riigi reguleeriv asutus vähemalt turu eelneva reguleerimise eest käesoleva direktiivi artiklite 7, 7a, 15 ja 16 ning direktiivi 2002/19/EÜ artiklite 9–13b alusel numbrite, nimede ja aadresside andmise, ühispaiknemise ning võrgu osade ja seotud vahendite ühiskasutuse ning ettevõtjatevaheliste vaidlusküsimuste lahendamise eest käesoleva direktiivi artiklite 10, 12, 20 ja 21 alusel ning tariifide vastuvõetavuse, määratud ettevõtjate teenuse kvaliteedi, universaalteenuse osutamise kohustuste kulude arvestamise, jaemüügiteenuste üle teostatava reguleeriva kontrolli, lepingute, läbipaistvuse ja teabe avaldamise, teenuse kvaliteedi, puuetega lõppkasutajatele samaväärse juurdepääsu ja valikuvõimaluse tagamise, hädaabiteenuste ja Euroopa ühtse hädaabinumbri, numbritele ja teenustele juurdepääsu, lisavahendite pakkumise ning teenuseosutaja vahetamise lihtsustamise eest direktiivi 2002/22/EÜ artiklite 9, 11, 12, 17, 20, 20a, 21, 22, 23a, 26, 28, 29 ja 30 alusel, direktiivi 2002/20/EÜ ning samuti direktiivi 2002/58/EÜ eest.

Iga riigi reguleeriv asutus tegutseb sõltumatult ning ei taotle ega täida ühegi teise organi juhiseid kõnealuste ülesannete täitmisel, mis on talle määratud ühenduse õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega. See ei välista siseriikliku riigiõiguse kohast järelevalvet. Riigi reguleeriva asutuse otsuseid võivad peatada või tühistada üksnes artikli 4 kohaselt asutatud edasikaebusi käsitlevad organid. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riigi reguleeriva asutuse juhti või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmeid, või nende asetäitjaid saab ametist vabastada üksnes juhul, kui nad ei vasta enam tingimustele, mis on nende ametiülesannete täitmiseks eelnevalt siseriiklikus õiguses sätestatud. Asjaomase riigi reguleeriva asutuse juhi või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmete ametist vabastamise otsus tuleb ametist vabastamise ajal avalikustada. Riigi reguleeriva asutuse ametist vabastatud juhile või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmetele esitatakse vabastamise põhjused ning neil on õigus nõuda nende avaldamist, juhul kui avaldamist muidu ei toimuks, mille puhul nimetatud põhjused avaldatakse.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riigi reguleerivatel asutustel on eraldi aastaeelarve ja et eelarve on nende ülesannete täitmiseks piisav. Iga riigi reguleeriv asutus avalikustab kõnealuse eelarve ja auditeeritud raamatupidamise aastaaruande. Iga riigi reguleeriv asutus on korraldatud ja juhitud nii, et kindlustada tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus, ning tal on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. Liikmesriigid tagavad samuti, et riigi reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised ja inimressursid, mis võimaldavad neil aktiivselt osaleda elektroonilise side sektori Euroopa reguleerivate asutuste organi töös (BEREC) 1 ja sellele kaasa aidata.

__________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo.” [ME 175]

"

2)  Artiklit 7a muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: "

„1. Kui artikli 7 lõike 3 kohase kavandatud meetme eesmärk on kehtestada, muuta või tühistada ettevõtja kohustus vastavalt artiklile 16 koostoimes direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklitega 5 ja 9–13 ning direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikliga 17, võib komisjon käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul teatada asjaomasele riigi reguleerivale asutusele ja BERECile põhjused, miks ta arvab, et meetme eelnõu oleks takistuseks ühtsele turule, või et tal on tõsiseid kahtlusi selle ühenduse õigusele vastavuse osas , võttes vajaduse korral arvesse käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt vastu võetud soovitusi, mis käsitlevad käesoleva direktiivi ja eridirektiivide erisätete ühtlustatud kohaldamist. Sellisel juhul ei võeta meetme eelnõu vastu veel kolme kuu jooksul alates komisjoni teate saamisest.”; [ME 176]

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega: "

„2. Lõikes 1 viidatud kolmekuulise tähtaja jooksul teevad komisjon, BEREC ja asjaomane riigi reguleeriv asutus tihedat koostööd, et selgitada välja kõige sobivam ja tõhusam meede artiklis 8 sätestatud eesmärkide täitmiseks, arvestades samas nõuetekohaselt turuosaliste arvamustega ja vajadusega tagada õigusaktide järjekindel kohaldamine. Kui kavandatud meetme eesmärk on kehtestada, muuta või tühistada määruses [XXX/2014] nimetatud Euroopa elektroonilise side ettevõtja kohustus vastuvõtvas liikmesriigis, võib päritoluliikmesriigi reguleeriv asutus samuti koostöös osaleda.”; [ME 177]

"

c)  lõikele 5 lisatakse punkt aa: "

„aa) teha otsuse, milles nõutakse asjaomaselt riigi reguleerivalt asutuselt meetme eelnõu tühistamist, ja lisada sellele konkreetsed ettepanekud meetme eelnõu muutmiseks, kui kavandatud meetme eesmärk on määruses [XXX/2014] nimetatud Euroopa elektroonilise side ettevõtjale kohustuse kehtestamine, selle muutmine või tühistamine.”; [ME 178]

"

d)  lõikele 6 lisatakse järgmine lõik: "

„Artikli 7 lõiget 6 kohaldatakse juhtudel, kui komisjon võtab vastu otsuse kooskõlas lõike 5 punktiga aa.” [ME 179]

"

2a)  Artikli 8 lõike 4 punkt g jäetakse välja. [ME 180]

2b)  Artikli 9b lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: "

„3. Komisjon võtab vastu asjakohased rakendusmeetmed, et hõlbustada ettevõtjatel raadiosageduste kasutamise õiguste üksteisele üleandmist või rentimist. Need meetmed võetakse vastu 12 kuu jooksul pärast määruse .../...* kohaldamise alguskuupäeva. Need meetmed ei hõlma sagedusi, mida kasutatakse ülekandeks.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) nr .../..., millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ, määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 ning otsus nr 243/2012/EL (ELT L ..., ..., lk).” [ME 181]

"

3)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimese ja teise lõigu vahele lisatakse järgmine lõik:"

„Otsustamaks, kas teataval turul on omadused, mis võivad õigustada regulatiivsete eelkohustuste kehtestamist, mistõttu tuleks see turg soovitusse lisada, võtab komisjon eelkõige arvesse vajadust kõikjal liidus ühtlustatud reguleerimise järele, vajadust edendada lõppkasutajate huvides ja liidu majanduse üldise konkurentsivõime nimel tõhusaid investeeringuid ja innovatsiooni ning asjaomase turu asjakohasust ning muid selliseid tegureid, nagu jaemüügi tasandil valitsev infrastruktuuripõhine konkurents ning lõppkasutajatele pakutavate toodete hinna-, valikuvõimaluste ja kvaliteedikonkurents. Komisjon võtab arvesse kõiki asjakohaseid konkurentsipiiranguid, sõltumata sellest, kas neid piiranguid seadvaid võrke, teenuseid või rakendusi käsitatakse elektrooniliste sidevõrkude, elektroonilise side teenuste või muud liiki teenuse või rakendusena, mis on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad, et määrata kindlaks, kas liidus üldiselt või märkimisväärses osas sellest on kumulatiivselt täidetud järgmised kolm kriteeriumi:

   a) tugevate ja alaliste struktuursete, õiguslike või reguleerivate turutõkete olemasolu;
   b) turustruktuur ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist asjakohase ajavahemiku jooksul, võttes arvesse turutõketega seotudinfrastruktuuripõhise ja muu konkurentsi olukorda;
   c) ainult konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turuhäirete kõrvaldamiseks.”;

"

b)  lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:"

„Artiklist 7 tulenevaid volitusi kasutades kontrollib komisjon, kas lõikes 1 sätestatud kolm kriteeriumi on kumulatiivselt täidetud, kui ta uurib selle meetme eelnõu kokkusobivust liidu õigusega, milles järeldatakse, et

   a) teataval soovituses kindlaksmääramata turul on omadused, mis õigustavad regulatiivsete kohustuste kehtestamist konkreetsetes siseriiklikes oludes; või
   b) soovituses kindlaksmääratud turg ei vaja reguleerimist konkreetsetes siseriiklikes oludes.”

"

4)  Artikli 19 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:"

„Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivi artikli 9 ning direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklite 6 ja 8 kohaldamist, võib võtab komisjon juhul, kui ta leiab, et käesolevas direktiivis, eridirektiivides ja määruses nr […/2014] sätestatud reguleerimisülesannete erinev täitmine riikide reguleerivate asutuste poolt võib takistada siseturu toimimist, võtta vastu BERECi arvamust täiel määral arvestades vastu soovituse või otsuse käesoleva direktiivi, eridirektiivide ja määruse nr […/2014] sätete ühtlustatud kohaldamise kohta, et aidata kaasa artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamisele.” [ME 182]

"

Artikkel 36

Direktiivi 2002/22/EÜ muutmine

1.  Alates 1. juulist 2016 muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ järgmiselt:

1)  Artikli 1 lõike 3 esimene lause jäetakse välja.

1a)  Artikli 2 teise lõiku lisatakse järgmised punktid: "

„fa) „üldsusele elektroonilist sidet pakkuv vastuvõttev ettevõtja” − üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja, kellele telefoninumber või teenus üle antakse;

   fb) „üldsusele elektroonilist sidet pakkuv üleandev ettevõtja” − üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja, kellelt telefoninumber või teenus üle võetakse.” [ME 183]

"

1b)  Artikli 20 pealkiri asendatakse järgmisega: "

„Teavitamisnõuded lepingute puhul”; [ME 184]

"

1c)  Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: "

„-1a. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 1 a osutatud teave antakse selgel, arusaadaval ja juurdepääsetaval viisil enne lepingu sõlmimist ja ilma et see piiraks direktiivis 2011/83/EL* sätestatud nõudeid väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ja kauglepingute kohta. Tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele on lepingu koopia nõudmise korral kättesaadav püsival andmekandjal.

Liikmesriigid võivad oma siseriiklikus õiguses säilitada või kehtestada lepinguteabega seotud keelenõuded, tagamaks, et see teave on taotluse esitanud tarbijale või muule lõppkasutajale kergesti arusaadav.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).” [ME 185]

"

1d)  Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega: "

„1. Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatava sidevõrgu ühenduse teenuseid ja/või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid tellides on tarbijatel ja taotluse korral teistel lõppkasutajatel õigus sõlmida leping sellist ühendust ja/või teenuseid pakkuva ettevõtja või pakkuvate ettevõtjatega. Lepingus esitatakse vähemalt järgmine teave:

   a) ettevõtja nimi, aadress ja kontaktandmed, samuti aadress ja kontaktandmed võimalike kaebuste esitamiseks, juhul kui need andmed on erinevad;
   b) osutatavate teenuste põhijooned, sealhulgas eelkõige järgmised andmed:
   i) konkreetne tariifikava või konkreetsed tariifikavad, mille kohta leping kehtib, iga sellise tariifikava kohta pakutavate teenuste liigid, sealhulgas side maht;
   ii) kõigi pakutavate teenuste puhul juurdepääs teabele hädaabiteenuste kohta ja teabele helistaja asukoha kohta ning teave mis tahes piirangute kohta hädaabiteenuste osutamisel vastavalt artiklile 26;
   iii) pakutava teenuse kvaliteedi miinimumtase, nimelt ühenduse esmakordse loomise aeg ning vajaduse korral muud riigi reguleerivate asutuste kindlaks määratud teenuse kvaliteedi parameetrid;
   iv) pakutavate müügijärgsete teenuste ja hooldusteenuste liigid ja kliendile pakutavad tugiteenused, sh võimaluse korral tehniline teave lõppkasutaja valitud lõppseadmete nõuetekohase toimimise kohta ja nende teenuste eest võetavad tasud ning nende teenuste tellimise viisid;
   v) kõik teenuseosutaja kehtestatud piirangud tarnitud lõppseadme kasutamisele, sealhulgas teave lõppseadme luku desaktiveerimise ja võimalike tasude kohta neil juhtudel, kui leping lõpetatakse enne lepingu minimaalse kestuse lõppu;
   vi) kõik riigisisese tasu eest osutatava jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste tarbimise suhtes kohaldatavad piirangud, osutades seejuures mõistliku kasutamise kriteeriumitele, sealhulgas üksikasjalik teave selle kohta, kuidas mõistliku kasutamise kriteeriume kohaldatakse seoses kõnealuste hinnakujunduse kavade peamiste hinnaelementide, mahu ja muude parameetritega;
   c) artikli 25 kohase kohustuse korral abonendi otsus selle kohta, kas ta soovib oma isikuandmete lisamist kataloogi, ning tema võimalus oma andmeid kontrollida, parandada või kustutada;
   d) hindade ja tariifide üksikasjad, sealhulgas maksud ja lisatasud, mida võidakse kohaldada, ning võimalused ajakohase teabe saamiseks kõigi kasutatavate tariifide ja hooldustasude kohta;
   da) võimalikud makseviisid ja valitud makseviisist tulenevad kulude erinevused ning olemasolevad võimalused tagada arve läbipaistvus ja jälgida tarbimise seisu;
   e) lepingu kestus ning teenuste ja lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused, sealhulgas:
   i) soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumkasutus või minimaalne kestus;
   ii) kõik teenusepakkuja vahetamise ning numbri ja muude näitajate teisaldamise kulud, sealhulgas hüvitamise ja tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenusepakkuja vahetamisel tekkinud viivituste või kuritarvituste korral;
   iii) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seonduvad kulud, sealhulgas lõppseadmega seotud kulude võimalik hüvitamine tavapärase kulumi arvestamise meetodi alusel ja muud soodustused pro rata temporis põhimõttel;
   f) võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord, sealhulgas vajaduse korral sõnaselge viide lõppkasutaja seadusjärgsetele õigustele, mida kohaldatakse juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule;
   g) artikli 34 kohase vaidluste, sealhulgas piiriüleste vaidluste lahendamise menetluse algatamise viisid;
   ga) üksikasjad selle kohta, kuidas puuetega lõppkasutajad saavad teavet nendele suunatud toodete ja teenuste kohta;
   h) nende meetmete liigid, mida ettevõtjad võivad võtta turvaintsidentide, terviklikkuse rikkumise või turvaohtude puhul.

Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et leping sisaldaks teavet, mille asjaomased riigiasutused võivad sel eesmärgil esitada ja mis puudutab elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kasutamist ebaseaduslikuks tegevuseks või kahjustava sisu levitamiseks, ning osutatava teenuse puhul asjakohaseid kaitseviise artikli 21 lõikes 4 osutatud isikute turvalisuse, eraelu ja isikuandmete puutumatuse ohustamise vastu.” [ME 186]

"

1e)  Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: "

„1a. Lisaks lõikes 1 osutatud teabele sisaldab leping, kui see hõlmab internetiühenduse teenuste osutamist, ka järgmist teavet:

   a) üksikasjad väikeste andmemahtude hinnakujunduse kavade kohta, suurte andmemahtude hinnakujunduse kavade kohta ning mis tahes kohaldatavate piirmäärade kohta, mis on seotud konkreetse tariifikava või tariifikavadega, mille suhtes lepingut kohaldatakse. Piirmäära ületavate andmemahtude puhul kohaldatakse kas juhtumipõhiselt või alaliselt väikeste või suurte andmemahtude hinnakujundust ning mis tahes andmeedastuskiiruse piiranguid, mida võib kohaldada konkreetse tariifikava või tariifikavade suhtes, mille suhtes lepingut kohaldatakse;
   b) kuidas lõppkasutajad saavad oma tarbimise hetkeseisu jälgida ning kas ja kuidas nad saavad seada vabatahtlikke piiranguid;
   c) fikseeritud andmeside puhul tavapäraselt kättesaadav ja minimaalne alla- ja üleslaadimiskiirus lõppkasutaja põhiasukohas;
   d) mobiilse andmeside puhul hinnanguline ja minimaalne alla- ja üleslaadimiskiirus, kui internetiühendus toimub lõppkasutaja elukohaliikmesriigi teenusepakkuja traadita võrgus;
   e) muud teenusekvaliteedi parameetrid, nagu on määratletud kooskõlas määruse (EL) .../... (27) artikli 24 lõikega 2;
   f) teave mis tahes menetluste kohta, mille teenusepakkuja on kehtestanud andmeedastuse mõõtmiseks ja kujundamiseks, sealhulgas viide aluseks olevatele sidekontrollimeetoditele, mida kasutatakse mõistlike andmeedastuse haldamise meetmete puhul, ning teave selle kohta, kuidas need menetlused võivad mõjutada teenuse kvaliteeti, lõppkasutajate eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset; ning
   g) selge ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas andmemahu piirang, kiirus ja muud teenusekvaliteedi parameetrid võivad avaldada praktikas mõju internetiühenduse teenustele, eelkõige sisu, rakenduste ja teenuste kasutamisele. [ME 187]

"

1f)  Artikli 20 lõige 2 jäetakse välja. [ME 188]

1g)  Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: "

„2a. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad lepinguteabe nõuded seoses lepingutega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit.”; [ME 189]

"

1h)  Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: "

„2b. BEREC avaldab suunised selliste standardsete lepinguteabe vormide koostamiseks, mis sisaldavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a nõutud teavet.

Riikide reguleerivad asutused võivad määrata lisanõuded avaldatava lepinguteabe vormi, sisu ja avaldamisviisi kohta, eelkõige andmete edastamise kiiruste kohta, võttes hoolikalt arvesse BERECi suuniseid kiiruse mõõtmise metoodika ja avaldatava teabe vormi, sisu ja avaldamisviisi kohta, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 3a.”; [ME 190]

"

1i)  Lisatakse järgmine artikkel: "

„Artikkel 20a

Lepingu kestus ja lõpetamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjate vahel sõlmitavate lepingute kestus on 24 kuud. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad pakuvad lõppkasutajatele võimalust sõlmida leping 12 kuuks.

2.  Kooskõlas direktiiviga 2011/83/EL on tarbijal õigus lõpetada kaugleping või väljaspool äriruume sõlmitud leping 14 päeva jooksul pärast selle sõlmimist.

3.  Kui leping või siseriiklikud õigusaktid näevad ette tähtajaliste lepinguperioodide (erinevalt miinimumtähtajast) automaatse pikenemise, teavitab üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja sellest õigeaegselt tarbijat, et tarbijal oleks vähemalt üks kuu aega automaatsest pikenemisest keeldumiseks. Kui tarbija ei keeldu sellisest automaatsest pikenemisest, käsitletakse lepingut tähtajatu lepinguna, mille tarbija saab mis tahes ajal ühekuulise etteteatamistähtajaga ja lisakuludeta lõpetada, v.a teenuse etteteatamistähtaja jooksul teenuse osutamisest tulenevad kulud.

4.  Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on õigus oma leping lisakuludeta lõpetada, kui nad saavad teatise üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja poolt kavandatud lepingutingimuste muudatuste kohta, välja arvatud kui pakutud muudatustest on kasu ainult lõppkasutajal. Teenusepakkujad teavitavad tarbijaid igast sellisest muudatusest piisavalt vara (vähemalt kuu aega varem) ja teavitavad neid samal ajal õigusest leping lisakuludeta lõpetada, kui uued lepingutingimused ei ole neile vastuvõetavad. Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

5.  Igasugust kiiruse või muude teenuse kvaliteediparameetritega seonduvat korrapäraselt esinevat tegeliku toimivuse märkimisväärset, püsivat või korrapärast erinevust üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja poolt artikli 20 kohaselt teatatud toimivusest käsitatakse lõppkasutajatele kättesaadavate õiguskaitsevahendite siseriikliku õiguse kohasel kindlaksmääramisel toimivust käsitlevate nõuete täitmata jätmisena.

6.  Liikmesriigid tagavad, et sama üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja pakutavate lisateenuste tellimine ei käivita algse lepingu kestust uuesti, välja arvatud juhul, kui lisateenuseid pakutakse spetsiaalse soodushinnaga tingimusel, et olemasoleva lepingu kestus käivitub uuesti.

7.  Liikmesriigid tagavad, et üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad kohaldavad selliseid lepingu lõpetamise tingimusi ja korda, mis ei takista või ei mõjuta kahjulikult teenusepakkujate vahetamist.

8.  Kui tarbijatele pakutav teenuspakett koosneb vähemalt ühendusest elektroonilise sidevõrguga või elektroonilise sideteenusega, kohaldatakse käesolevat artiklit kõigi paketi osade suhtes.

9.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad nõuded kõrgema tarbijakaitse taseme tagamiseks seoses lepingutega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit.”; [ME 191]

"

1j)  Artikkel 21 asendatakse järgmisega: "

„Artikkel 21

1.  Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivatel asutustel oleks võimalik kohustada üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja/või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid avaldama läbipaistvat, võrreldavat, piisavat ja ajakohast teavet kehtivate hindade ja tariifide, lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulude ning standardtingimuste kohta, mis on seotud lõppkasutajate juurdepääsuga osutatavatele teenustele ning teenuste kasutamisega vastavalt II lisa sätetele. Selline teave avaldatakse selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Tarbijate ja muude vastavat soovi avaldavate lõppkasutajate suhtes kohaldatavate tingimuste erinevusest antakse sõnaselgelt teada.

Riikide reguleerivad asutused võivad määrata lisanõuded selle kohta, millises vormis tuleb selline teave avaldada, mis võib eelkõige lisada keelenõuded, tagamaks, et selline teave on tarbijatele ja muudele vastavat soovi avaldavatele lõppkasutajatele kergesti arusaadav.” Liikmesriigid tagavad, et üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad on kohustatud taotluse korral andma asjaomastele riikide pädevatele reguleerivatele asutustele teavet enne selle avaldamist.

2.  Riigi reguleerivad asutused tagavad, et tarbijatel ja muudel vastavat soovi avaldavatel lõppkasutajatel on juurdepääs iseseisva hindamise vahenditele, mis võimaldavad neil võrrelda elektroonilise side võrkude ühenduse ja teenuste toimivust ning eri kasutusmudelite kulusid. Kui sellised teenused ei ole turul tasuta või mõistliku hinnaga kättesaadavad, tagavad liikmesriigid, et riikide reguleerivad asutused saaksid teha sellised juhendid või vahendid kättesaadavaks ise või kolmandate isikute kaudu. Kolmandatel isikutel on õigus kasutada elektroonilisi sidevõrke ja/või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvate ettevõtjate avaldatud teavet tasuta, selleks et selliseid iseseisvaid hindamise vahendeid müüa või need kättesaadavaks teha.

2a.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikud reguleerivad asutused loovad BERECi juhendamise abil ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist interaktiivsete, võrdluseks kasutatavate veebisaitide, juhiste või samalaadsete vahendite jaoks vabatahtliku sertifitseerimise kava, mis põhineb objektiivsetel, läbipaistvatel ja proportsionaalsetel nõuetel, sealhulgas eelkõige sõltumatusel ühestki üldsusele elektroonilist sidet pakkuvast ettevõtjast.

3.  Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivad asutused saaksid üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja/või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid kohustada muu hulgas

   a) esitama lõppkasutajatele teabe kehtivate tariifide kohta seoses numbri või teenusega, millele kohaldatakse eraldi hinnatingimusi; riigi reguleeriv asutus võib teatud teenusekategooriate puhul nõuda sellise teabe esitamist vahetult enne kõne ühendamist;
   b) pakkuma lõppkasutajatele teavet juurdepääsu kohta hädaabiteenustele ja teabele helistaja asukoha kohta kõigi pakutavate teenuste puhul ning võimalike piirangute kohta käesoleva direktiivi artikli 26 kohaste hädaabiteenuste osutamisel ning tagama, et mis tahes muudatustest teavitatakse viivitamata;
   da) andma internetiühenduse teenuste pakkumise korral nende kohta teavet, täpsustades järgmised andmed:
   i) fikseeritud andmeside puhul tavapäraselt kättesaadav ja minimaalne alla- ja üleslaadimiskiirus lõppkasutaja elukohaliikmesriigis; mobiilse andmeside puhul hinnanguline ja minimaalne alla- ja üleslaadimiskiirus, kui internetiühendus toimub lõppkasutaja elukohaliikmesriigi teenusepakkuja traadita võrgus;
   ii) üksikasjad väikeste andmemahtude hinnakujunduse kavade kohta, suurte andmemahtude hinnakujunduse kavade kohta ning mis tahes kohaldatavate piirmäärade kohta. Piirmäära ületavate andmemahtude puhul võidakse kohaldada kas juhtumipõhiselt või alaliselt väikeste või suurte andmemahtude hinnakujundust ning mis tahes andmeedastuskiiruse piiranguid;
   iii) kuidas lõppkasutajad saavad oma tarbimise hetkeseisu jälgida ning kas ja kuidas nad saavad seada vabatahtlikke piiranguid;
   iv) selge ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas andmemahu piirang, tegelik kiirus ja muud teenusekvaliteedi parameetrid võivad avaldada praktikas mõju internetiühenduse teenuste kasutamisele, eelkõige sisu, rakenduste ja teenuste kasutamisele;
   v) teave mis tahes menetluste kohta, mille teenusepakkuja on kehtestanud andmeedastuse mõõtmiseks ja kujundamiseks vastavalt määruse (EL) .../... (28) artikli 23 lõikele 5, sealhulgas viide aluseks olevatele sidekontrollimeetoditele, mida kasutatakse mõistlike andmeedastuse haldamise meetmete puhul, ning teave selle kohta, kuidas need menetlused võivad mõjutada teenuse kvaliteeti, lõppkasutajate eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset;
   e) teavitama tarbijaid ja vajaduse korral muid lõppkasutajaid õigusest otsustada, kas nad soovivad lisada oma isikuandmed kataloogi, ning otsustada selliste andmete laadi üle vastavalt direktiivi 2002/58/EÜ artiklile 12 ning
   f) teavitama regulaarselt puuetega tarbijaid ja vajaduse korral muid lõppkasutajaid neile mõeldud toodete ja teenuste üksikasjadest ning meetmetest, mida on rakendatud samaväärse juurdepääsu tagamiseks.

Kui seda peetakse asjakohaseks, võivad riikide reguleerivad asutused edendada enne kohustuste kehtestamist ise- ja/või kaasreguleerimismeetmeid. Liikmesriigid võivad kehtestada lisanõuded sellise teabe avaldamise vormi, sisu ja avaldamisviisi kohta, võttes hoolikalt arvesse käesoleva artikli lõikes 3a osutatud BERECi suuniseid.

3a.  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga esitab BEREC ... (29) üldised suunised kiiruse mõõtmise metoodika ja mõõdetavate teenusekvaliteedi parameetrite kohta (sh keskmiste ja väljareklaamitud kiiruste võrdlus; kasutajate hinnang kvaliteedile), ja nende mõõtmise meetodite kohta aja jooksul, samuti avaldatava teabe sisu, vormi ja avaldamisviisi, sealhulgas võimalike kvaliteedi sertifitseerimise mehhanismide kohta, tagamaks, et lõppkasutajad, sealhulgas ka puudega lõppkasutajad, pääsevad juurde ammendavale, võrreldavale, usaldusväärsele ja kasutajasõbralikule teabele. Vajaduse korral võib kasutada III lisas esitatud parameetreid, mõisteid ja mõõtmismeetodeid.

4.  Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 3 osutatud ettevõtjad edastavad vajaduse korral lõppkasutajatele üldist huvi pakkuvat teavet tasuta samade vahendite kaudu, mida nad lõppkasutajatega suhtlemiseks tavaliselt kasutavad. Sellisel juhul esitavad asjaomased riigiasutused selle teabe üldsusele elektroonilist sidet pakkuvatele ettevõtjatele standardsel kujul ja see võib muu hulgas hõlmata järgmisi teemasid:

   a) kõige levinumad viisid elektrooniliste sideteenuste kasutamiseks ebaseaduslikuks tegevuseks või kahjuliku sisu levitamiseks, eelkõige kui see võib ohustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas andmekaitseõiguste, autoriõiguste ja nendega seotud õiguste rikkumine, ning sellise tegevuse õiguslikud tagajärjed ning
   b) elektrooniliste sideteenuste kasutamisega kaasneva isikute turvalisuse, eraelu ja isikuandmete puutumatuse ohustamise vastased kaitsevahendid. [ME 192]

"

1k)  Lisatakse järgmine artikkel: "

„Artikkel 21a

Tarbimise kontroll

1.  Liikmesriigid tagavad, et elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad pakuvad tarbijatele ja lõppkasutajatele vahendit, millega nad saaksid jälgida oma elektroonilise side kasutamist, mille suhtes esitatakse arve kas aja või mahu tarbimise eest. See vahend peab hõlmama järgmist:

   a) ette- ja järelmaksuteenuste puhul tasuta juurdepääs ajakohasele teabele nende teenuste tarbimise kohta;
   b) järelmaksuteenuste puhul võimalus seada tasuta oma kasutusele rahaline piirmäär, nõuda teavitamist, kui on saavutatud ettemääratud osa sellest piirmäärast või piirmäär ise, kord, mida järgitakse kasutuse jätkamiseks piirmäära ületamisel, ning kohaldatavad hinnakujunduskavad;
   c) üksikasjalikud arved püsival andmekandjal.

2.  BEREC kehtestab lõike 1 rakendamiseks suunised.

Rahalise ülempiiri saavutamisel saavad lõppkasutajad endiselt vastu võtta kõnesid ja lühisõnumeid ning kasutada tasuta telefoninumbreid ja hädaabiteenuseid, helistades Euroopa hädaabinumbril 112 tasuta kuni kokkulepitud arveldusperioodi lõpuni.” [ME 193]

"

2)  Artiklid 20, 21, Artikkel 22 ja 30 jäetakse välja. [ME 194]

2a)  Artikkel 26 asendatakse järgmisega: "

„1. Liikmesriigid tagavad, et kõigil lõikes 2 osutatud teenuste lõppkasutajatel, sealhulgas üldkasutatavate taksofonide kasutajatel, on võimalik tasuta ja ühtegi makseviisi kasutamata helistada hädaabiteenistustele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112 ja kõiki liikmesriikide määratud riigisiseseid hädaabinumbreid.

1a.  Liikmesriigid tagavad, et kõigil elektroonilise side eravõrkude kasutajatel on võimalik helistada tasuta hädaabiteenustele või vajaduse korral sisestele hädaabiteenustele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112 ja võimalikke liikmesriikide määratud riigisiseseid hädaabinumbreid.

2.  Liikmesriigid tagavad, konsulteerides riikide reguleerivate asutuste, hädaabiteenistuste ja teenuseosutajatega, et riigi telefoninumeratsiooniplaani kuuluva(te) numbri(te) abil riigisiseste kõnede algatamiseks lõppkasutajatele elektroonilist sideteenust osutavad ettevõtjad tagaksid juurdepääsu hädaabiteenustele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud kõnedele vastatakse nõuetekohaselt ja need edastatakse riiklikule hädaabiorganisatsioonile kõige kohasemal viisil. Sellistele kõnedele vastatakse ja need edastatakse vähemalt sama kiiresti ja tõhusalt, kui seda tehakse riigisisese hädaabinumbri või riigisiseste hädaabinumbrite puhul, kui need on jätkuvalt kasutusel.

Komisjon võtab asjaomaste pädevate asutustega konsulteerides vastu soovituse liikmesriikide toimivusnäitajate kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa hädaabinumbri 112 rakendamise tulemuslikkuse ja toimivusnäitajate toimimise kohta 31. detsembriks 2015 ja pärast seda iga kahe aasta järel.

4.  Liikmesriigid tagavad puuetega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega samaväärse juurdepääsu hädaabiteenustele. Meetmed, mis võetakse, et tagada puuetega lõppkasutajatele juurdepääs hädaabiteenustele teises liikmesriigis reisides, põhinevad võimalikult suurel määral Euroopa standarditel või spetsifikaatidel, mis on avaldatud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 17, ning need ei takista liikmesriikidel võtmast vastu lisanõudeid käesolevas artiklis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

5.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomased ettevõtjad avaldavad tasuta teabe helistaja asukoha kohta hädaabikõnesid käsitlevale asutusele niipea, kui kõne jõuab sellesse asutusse. See kehtib kõigi Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud kõnede puhul. Liikmesriigid võivad seda kohustust laiendada nii, et see hõlmaks riigisisestel hädaabinumbritel tehtud kõnesid. Komisjon tagab, et pädevad reguleerivad asutused kehtestavad helistaja asukoha kohta pakutava teabe täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid vastavalt lõikele 7 ja võttes hoolikalt arvesse BERECi suuniseid.

Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga esitab BEREC ... (30) üldised suunised hädaabiteenustele edastatava helistaja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumide kohta. Nendes suunistes võetakse arvesse GNSS-seadmega varustatud mobiilsideterminali kasutatavust selleks, et parandada numbrile 112 tehtava kõne korral helistaja asukohateabe täpsust ja usaldusväärsust.

6.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kodanikke teavitatakse nõuetekohaselt Euroopa ühtsest hädaabinumbrist 112 ja selle kasutusest, eelkõige liikmesriikide vahel reisivatele isikutele suunatud algatuste kaudu. Komisjon toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust.

7.  Hädaabinumbriga 112 seotud teenustele tegeliku juurdepääsu tagamiseks liikmesriikides võib komisjon pärast BERECiga konsulteerimist vastu võtta artikli 37a kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad helistaja asukoha kriteeriume ja hädaabinumbri 112 kättesaadavuse peamisi tulemusnäitajaid. Sellegipoolest võetakse nimetatud meetmed vastu nii, et see ei piiraks ega mõjutaks hädaabiteenistuste korraldust, mis jääb liikmesriikide ainupädevusse.

7a.  Komisjon haldab Euroopa hädaabiteenuste E.164 numbrite andmebaasi, tagamaks, et hädaabiteenustel on võimalik üksteisega ühest liikmesriigist teise ühendust võtta.; [ME 195]

"

2b)  Lisatakse järgmine artikkel: "

„Artikkel 26a

Nn ümberpööratud hädaabinumbri 112 sidesüsteem

Hiljemalt [1 aasta pärast ülevõtmise tähtaega] esitab komisjon Euroopa parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuivõrd teostatav on kogu ELi hõlmav nn ümberpööratud hädaabinumbri 112 sidesüsteemi kasutuselevõtmine, mis on üldine, mitmekeelne, juurdepääsetav, lihtsustatud ja tõhus, et hoiatada kodanikke ilmsete või arvatavate suurte katastroofide või hädaolukordade eest.

Komisjon konsulteerib BERECi ja kodanikukaitseteenistustega ja uurib esimeses lõigus nimetatud süsteemi loomiseks vajalikke standardeid ja näitajaid. Komisjon võtab aruande koostamisel arvesse olemasolevaid riiklikke ja piirkondlikke hädaabinumbri 112 süsteeme ja järgib isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusakte. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.”; [ME 196]

"

2c)  Artikkel 30 asendatakse järgmisega: "

„1. Liikmesriigid tagavad, et kõik riigi telefoninumeratsiooniplaanist numbri saanud abonendid võivad taotluse esitamise korral säilitada I lisa C osa sätete kohaselt oma numbri(d) sellest olenemata, milline üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja teenust osutab.

2.  Riigi reguleerivad asutused tagavad, et operaatorite ja/või teenuseosutajate vahelised tasud numbrite teisaldamise eest on kulupõhised ja et abonentidelt nõutav otsene tasu ei mõjutaks abonente teenuseosutaja vahetamisest loobuma.

3.  Riigi reguleerivad asutused ei kehtesta numbrite teisaldamise jaemüügitariife konkurentsi moonutaval viisil, näiteks eri- või ühtsete jaemüügitariifide kehtestamisega.

4.  Numbrite teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul. Nende lõppkasutajate number, kes on sõlminud lepingu numbri üleviimiseks uue teenusepakkuja alla, aktiveeritakse ühe tööpäeva jooksul.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võivad pädevad riigiasutused kehtestada üleüldise teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi, võttes arvesse lõikes 4b osutatud BERECi suuniseid. Nad võtavad arvesse vajalikku lõppkasutajate kaitset kogu vahetusprotsessi jooksul, vajadust tagada selle protsessi tõhusus lõppkasutaja jaoks, vajadust tagada protsessi järjepidevus lõppkasutaja jaoks ja vajadust tagada, et vahetusprotsess ei oleks kahjulik konkurentsile. Ühelgi juhul ei ületa teenuse katkemine teisaldamise protsessi ajal üht tööpäeva. Lõppkasutajaid ei sunnita teenusepakkujat vahetama nende tahte vastaselt.

Liikmesriigid tagavad, et nähakse ette asjakohased karistused ettevõtjatele, sealhulgas kohustus maksta abonentidele hüvitist, juhul kui teisaldamisega viivitatakse, kui teisaldamiseks vajalikku teavet ei tehta õigeaegselt kättesaadavaks või kui teisaldamist ettevõtjate poolt või nende nimel kuritarvitatakse.

4a.  Üldsusele elektroonilist sidet pakkuv vastuvõttev ettevõtja juhib vahetamis- ja teisaldamisprotsessi. Lõppkasutajad saavad asjakohase teabe teenusepakkuja vahetamise kohta enne vahetamisprotsessi, selle jooksul ning vahetult pärast selle lõppu.

4b.  BEREC kehtestab suunised vahetamis- ja teisaldamisprotsessi kõikide menetluste ja korra kohta, eelkõige vahetamis- ja teisaldamisprotsessis osaleva vastuvõtva ja üleandva teenusepakkuja vastavate kohustuste, protsessi kestel tarbijatele antava teabe, olemasoleva lepingu õigeaegse lõpetamise, ettemaksete tagasimaksmise ja e-kirjade tõhusate edasisaatmisteenuste kohta.

4c.  Kui tarbijatele pakutav teenuspakett koosneb vähemalt ühendusest elektroonilise sidevõrguga või elektroonilise sideteenusega, kohaldatakse käesolevat artiklit kõigi paketi osade suhtes.”; [ME 197]

"

2d)  Artiklisse 34 lisatakse järgmine lõik: "

„1a. Lõike 1 kohaselt loodud kohtuväliseid menetlusi kohaldatakse ka lepinguid käsitlevate vaidluste suhtes, mille osalised on tarbijad või muud lõppkasutajad − niivõrd, kuivõrd sellised kohtuvälised menetlused on ka lõppkasutajatele kättesaadavad –, ning muus liikmesriigis asuvad üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad. Direktiivi 2013/11/EL* reguleerimisalasse kuuluvate vaidluste puhul kohaldatakse kõnealust direktiivi.

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).” [ME 198]

"

2e)  Lisatakse järgmine artikkel 37a: "

„Artikkel 37a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 26 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates ... (31) .

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 26 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 199]

"

2f)  II lisas asendatakse punkt 1 järgmisega: "

„1. Ettevõtja(te) nimi (nimed), aadress(id) ja kontaktandmed

i.e. Üldkasutatavaid sidevõrke ja/või üldkasutatavaid telefoniteenuseid pakkuvate ettevõtjate nimed ja nende peakontorite aadress.”; [ME 200]

"

2g)  II lisas asendatakse punkt 2.2 järgmisega: "

„2.2. Iga tariifikava kohta: osutatavad teenused ja asjaomased teenusekvaliteedi parameetrid, kohaldatav(ad) tariifikava(d), igas tariifikavas pakutavate teenuste liigid, sealhulgas sidemaht ja mis tahes kohaldatavad tasud (juurdepääs, kasutus, hooldus ning kõik lisatasud) ja lõppseadmete maksumus.”; [ME 201]

"

2h)  II lisasse lisatakse järgmine punkt: "

„2.2.a. Lisateave internetiühenduse teenuste kohta, kui neid pakutakse, sealhulgas eelkõige üksikasjad andmemahtude hinnakujunduse, alla- ja üleslaadimiskiiruste ning mis tahes kohaldatavate andmeedastuse kiiruse piirangute kohta, võimaluste kohta jälgida tarbimise taset, mis tahes kohaldatavate andmeedastuse haldamise menetluste kohta ja nende mõju kohta teenuse kvaliteedile, lõppkasutaja eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.”; [ME 202]

"

2i)  II lisas asendatakse punkt 2.5 järgmisega: "

„2.5. Lepingute standardtingimused, sealhulgas lepingu miinimumkestus, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused ja võimalikud seonduvad tasud, teenusepakkuja vahetamise ning numbrite ja vajaduse korral muude kontaktandmete teisaldamise kord ja otsesed tasud ning hüvitamise kord teenusepakkuja vahetamisel tekkinud viivituste või kuritarvituste korral.”; [ME 203]

"

2.  Liikmesriigid jätavad kuni 1. juulini 2016 jõusse kõik lõikes 1 osutatud sätete ülevõtmise meetmed.

Artikkel 37

Määruse (EÜ) nr 531/2012 muutmine

Määrust (EÜ) nr 531/2012 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse kolmas lõik: "

„Käesolevat määrust kohaldatakse liidus nende lõppkasutajatele pakutavate rändlusteenuste suhtes, mille riigisiseste teenuste pakkuja on liikmesriigis asuv üldsusele elektroonilist sidet pakkuv ettevõtja.” [ME 204]

"

2)  Artikli 2 lõikesse 2 lisatakse punkt r: "

„r) „kahe- või mitmepoolne rändlusleping” − rändlusteenuse pakkujate vaheline kaubandus- või tehniline leping (või mitu sellist lepingut), mis võimaldab virtuaalselt laiendada koduvõrgu leviala ning kõigil rändlusteenuse pakkujatel jätkusuutlikult osutada jaemüügi tasandil reguleeritud rändlusteenuseid sama hinnaga kui nende riigisisesed mobiilsideteenused.” [ME 205]

"

3)  Artiklisse 4 lisatakse lõige 7: "

„7. Käesolevat artiklit ei kohaldata rändlusteenuse pakkujate suhtes, kes osutavad vastavalt artiklile 4a jaemüügi tasandil reguleeritud rändlusteenuseid.” [ME 206]

"

4)  Lisatakse artikkel 4a: "

„Artikkel 4a

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse nende rändlusteenuse pakkujate suhtes, kes

   a) kohaldavad vaikimisi ja kõigis reguleeritud rändlusteenuseid sisaldavates jaemüügipakettides riigisiseste teenuste suhtes kehtivat tasu nii riigisiseste teenuste kui ka reguleeritud rändlusteenuste suhtes kõikjal liidus nii, nagu reguleeritud rändlusteenuseid tarbitaks koduvõrgus, ja
   b) tagavad kas oma võrkude või teiste rändlusteenuse pakkujatega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute kaudu selle, et punkti a sätteid täidab vähemalt üks rändlusteenuse pakkuja kõigis liikmesriikides.

2.  Lõigetega 1, 6 ja 7 ei välistata, et rändlusteenuse pakkuja piirab jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste tarbimist riigisiseste teenuste tasuga, viidates mõistliku kasutamise kriteeriumidele. Kõiki mõistliku kasutamise kriteeriume kohaldatakse sellisel viisil, et tarbijad, kes kasutavad rändlusteenuse pakkuja erinevaid riigisiseseid jaemüügipakette, saavad liidus reisides julgelt jätkata oma päritoluriigis tekkinud tavapäraseid tarbimisharjumusi, mis on seotud riigisiseste jaemüügipakettidega. Rändlusteenuse pakkuja, kes kasutab seda võimalust, avaldab vastavalt määruse XXX/2014 artikli 25 lõike 1 punktile b ja lisab selle vastavalt nimetatud määruse artikli 26 lõike 1 punktidele b ja c oma lepingutesse, üksikasjaliku arvandmeid sisaldava teabe selle kohta, kuidas kohaldatakse mõistliku kasutamise kriteeriume, koos asjaomase jaemüügipaketi peamiste hinnaelementide, mahu ja muude parameetritega.

31. detsembriks 2014 kehtestab BEREC pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga üldsuunised mõistliku kasutamise kriteeriumide kohaldamiseks jaemüügi tasandi lepingutes, mida pakuvad käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutavad rändlusteenuse pakkujad. Sellised suunised töötab BEREC välja vastavalt esimeses lõigus sätestatud üldeesmärkidele ning võtab eelkõige arvesse hinna- ja tarbimismudelite arengut liikmesriikides, riigisiseste hinnatasemete ühtsuse määra kõikjal liidus, riigisiseste teenuste tasu eest pakutava rändlusteenuse jälgitavat mõju selliste hindade arengule ning rändlusteenuse hulgihindade arengut rändlusteenuse pakkujate vahel toimuva tasakaalustamata liikluse puhul.

Riigi pädev reguleeriv asutus kontrollib ja jälgib mõistliku kasutamise kriteeriumide kohaldamist, võttes täiel määral arvesse BERECi esitatud üldsuuniseid pärast nende vastuvõtmist, ning tagab, et ei kohaldata põhjendamatuid tingimusi.

3.  Individuaalsel tasandil võivad lõppkasutajad, keda teenindab käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutav rändlusteenuse pakkuja, loobuda taotluse esitamise korral omal tahtel ja sõnaselgelt eelisest, mida toob teatava jaemüügipaketi raames reguleeritud rändlusteenuste eest võetav riigisisese teenuse tasu, vastutasuna kõnealuse teenusepakkuja pakutavate muude eeliste eest. Rändlusteenuse pakkuja tuletab neile lõppkasutajatele meelde neid rändlusteenuse eeliseid, mis nad loobumisega kaotavad. Riikide reguleerivad ametiasutused kontrollivad eelkõige seda, et käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutavad rändlusteenuse pakkujad ei rakendaks tavarežiimist kõrvalehoidmist põhjustavaid äritavasid.

4.  Artiklites 8, 10 ja 13 sätestatud reguleeritud jaemüügitasandi rändlushindu ei kohaldata käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutava rändlusteenuse pakkuja rändlusteenuste suhtes, kui need arvutatakse riigisiseste teenuste suhtes kehtiva tasu alusel.

Kui käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutav rändlusteenuse pakkuja kohaldab selliste reguleeritud rändlusteenuste tarbimise eest, mis lähevad kaugemale selliste teenuste lõike 2 kohasest mõistlikust kasutamisest, tasusid, mis erinevad riigisiseste teenuste eest nõutavatest tasudest, või kui üksikisikust lõppkasutaja loobub lõike 3 kohaselt sõnaselgelt reguleeritud rändlusteenuste eest võetava riigisisese teenuse tasu eelisest, ei ületa nimetatud reguleeritud rändlusteenuste tasud artiklites 8, 10 ja 13 sätestatud jaemüügitasandi rändlushindu.

5.  Rändlusteenuse pakkuja, kes soovib kasutada käesoleva artikli sätteid, esitab oma teatise ja kõik kahe- või mitmepoolsed lepingud, mille alusel ta täidab lõike 1 tingimused, ja nendesse tehtavad muudatused, BERECi büroole. Teatist esitav rändlusteenuse pakkuja lisab teatisesse tõendi, et teatatud kahe- või mitmepoolse lepingu partnerid on sellise teatamisega nõus.

6.  Ajavahemikul 1. juuli 2014 − 30. juuni 2016 kohaldatakse käesolevat artiklit nende rändlusteenuse pakkujate suhtes, kes ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, kui nad järgivad järgmisi tingimusi:

   a) rändlusteenuse pakkuja esitab lõike 5 kohaselt oma teatise ja kõik asjakohased kahe- või mitmepoolsed rändluslepingud BERECi büroole konkreetse viitega käesolevale lõikele;
   b) rändlusteenuse pakkuja tagab kas oma võrkude või teiste rändlusteenuse pakkujatega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute kaudu selle, et punktide c, d ja e tingimused on täidetud vähemalt 17 liikmesriigis, mis moodustab 70 % liidu elanikkonnast;
   c) rändlusteenuse pakkuja ja punktis b nimetatud lepingupartnerid kohustuvad tegema kättesaadavaks ja pakkuma aktiivselt hiljemalt 1. juulist 2014 või alates teavitamise kuupäevast, vastavalt sellele, milline kuupäev on hilisem, vähemalt ühte jaemüügipaketti, mille tariifivõimaluste puhul võetakse riigisisese teenuse tasu nii riigisiseste teenuste kui ka kogu liidus reguleeritud rändlusteenuste eest nii, nagu reguleeritud rändlusteenuseid tarbitaks koduvõrgus;
   d) rändlusteenuse pakkuja ja punktis b nimetatud lepingupartnerid kohustuvad tegema kättesaadavaks ja aktiivselt pakkuma hiljemalt 1. juulist 2015 või alates teavitamise kuupäevast, vastavalt sellele, milline kuupäev on hilisem, selliseid jaemüügipakettide tariifivõimalusi, mida sama aasta 1. jaanuaril kasutas vähemalt 50 % nende kliendibaasist;
   e) rändlusteenuse pakkuja ja punktis b nimetatud lepingupartnerid kohustuvad täitma lõike 1 punkti b hiljemalt alates 1. juulist 2016 kõigis oma jaemüügipakettides.

Alternatiivina punktis d osutatud kohustusele võivad käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutav rändlusteenuse pakkuja ja lõikes b nimetatud lepingupartner võtta alates 1. juulist 2015 või alates teavitamise kuupäevast, vastavalt sellele, milline kuupäev on hilisem, kohustuseks, et rändlusteenuse lisatasud, mida võetakse lisaks erinevates jaemüügipakettides kohaldatavale riigisisese teenuse tasule, ei ületa koondsummana 50 % neis pakettides 1. jaanuaril 2015 kohaldatavast tasust, sõltumata sellest, kas neid lisatasusid arvutatakse selliste ühikute alusel nagu kõneminutid või megabaidid, selliste ajavahemike alusel nagu rändluse päevad või nädalad või muude vahendite või nende kombinatsiooni alusel. Nimetatud punktile tuginevad rändlusteenuse pakkujad tõendavad riigi reguleerivale asutusele 50 % vähenemise nõude täitmist ning esitavad kõik vajalikud nõutavad tõendusmaterjalid.

Kui käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutav rändlusteenuse pakkuja esitab oma teatise ja mis tahes asjakohase kahe- või mitmepoolse rändluslepingu esimese lõigu punkti a kohaselt BERECi büroole ning kuulub seeläbi käesoleva lõigu reguleerimisalasse, peavad rändlusteenuse pakkuja ja punktis b nimetatud lepingupartner täitma vastavalt esimese lõigu punktidele c, d ja e oma kohustusi, sealhulgas nimetatud lõigu punktis d sätestatud alternatiivset kohustust, vähemalt 1. juulini 2018.

7.  Ajavahemikul 1. juuli 2014 − 30. juuni 2016 kohaldatakse käesolevat artiklit nende rändlusteenuse pakkujate suhtes, kes ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, kui nad järgivad järgmisi tingimusi:

   a) rändlusteenuse pakkuja esitab oma teatise ja mis tahes asjakohased kahe- või mitmepoolsed rändluslepingud lõike 5 kohaselt BERECi büroole konkreetse viitega käesolevale lõikele;
   b) rändlusteenuse pakkuja tagab kas oma võrkude või muude rändlusteenuse pakkujatega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute kaudu selle, et lõike 1 punkti a tingimused on täidetud vähemalt 10 liikmesriigis, mis moodustab 30% liidu elanikkonnast, hiljemalt 1. juulist 2014 või alates teavitamise kuupäevast, vastavalt sellele, milline kuupäev on hilisem;
   c) rändlusteenuse pakkuja tagab kas oma võrkude või muude rändlusteenuse pakkujatega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute kaudu selle, et lõike 1 punkti a tingimused on täidetud vähemalt 14 liikmesriigis, mis moodustab 50% liidu elanikkonnast, hiljemalt 1. juulist 2015 või alates teavitamise kuupäevast, vastavalt sellele, milline kuupäev on hilisem;
   d) rändlusteenuse pakkuja tagab kas oma võrkude või teiste rändlusteenuse pakkujatega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute kaudu selle, et lõike 1 punkti a tingimused on täidetud vähemalt 17 liikmesriigis, mis moodustab 70 % liidu elanikkonnas, hiljemalt 1. juulist 2016 või alates teavitamise kuupäevast, vastavalt sellele, milline kuupäev on hilisem.

Kui käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutav rändlusteenuse pakkuja esitab oma teatise või mis tahes asjakohase kahe- või mitmepoolse rändluslepingu BERECi büroole vastavalt esimese lõigu punktile a ning kuulub seeläbi käesoleva lõike reguleerimisalasse, peavad teatise esitanud rändlusteenuse pakkuja ja punktis b nimetatud lepingupartner täitma oma kohustusi, et vastata lõike 1 punkti a tingimustele vähemalt 1. juulini 2018.

8.  Rändlusteenuse pakkujad peavad heas usus läbirääkimisi kahe- või mitmepoolse rändluslepingu sõlmimiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, võttes arvesse eesmärki, et selline kokkulepe teiste rändlusteenuse pakkujatega peaks võimaldama virtuaalselt laiendada koduvõrgu leviala ning kõigil käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutavatel rändlusteenuse pakkujatel osutada jaemüügi tasandil reguleeritud rändlusteenuseid jätkusuutlikult sama hinnatasemega kui nende riigisisesed mobiilsideteenused.

9.  Erandina lõikest 1 kohaldatakse pärast 1. juulit 2016 käesolevat artiklit käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutavate rändlusteenuse pakkujate suhtes, kui need rändlusteenuse pakkujad tõendavad, et nad on heas usus püüdnud sõlmida või laiendada kahe- või mitmepoolset lepingut õiglastel ja mõistlikel tingimusel kõigis liikmesriikides, kus nad veel lõike 1 nõuetele ei vasta, ning et nad ei ole suutnud sõlmida ühes või enamas liikmesriigis rändlusteenuse pakkujaga kahe- või mitmepoolset rändluslepingut, tingimusel et nad täidavad lõike 6 punktis b osutatud minimaalse võrkudega kaetuse nõudeid ja käesoleva artikli kõiki teisi asjakohaseid sätteid. Käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutavad rändlusteenuse pakkujad jätkavad sellisel juhul jõupingutusi, et luua mõistlikud tingimused rändluslepingu sõlmimiseks rändlusteenuse pakkujaga esindamata liikmesriikide hulgast.

10.  Kui alternatiivse rändlusteenuse pakkujale on artikli 4 lõike 1 kohaselt juba antud juurdepääs riigisiseste teenuste pakkuja klientidele ja kui ta on juba teinud vajalikud investeeringud nende klientide teenindamiseks, ei kohaldata selliste riigisiseste teenusepakkujate suhtes artikli 4 lõiget 7 kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul. Üleminekuperiood ei piira vajadust järgida võimalikku alternatiivse rändlusteenuse pakkujaga kokkulepitud pikemat lepinguperioodi.

11.  Käesolev artikkel ei piira liidu konkurentsieeskirjade kohaldamist kahe- või mitmepoolsete rändluslepingute suhtes.” [ME 207]

"

4a)  Lisatakse järgmised artiklid: "

„Artikkel 6a

Rändluse jaehindade kaotamine

Alates 15. detsembrist 2015 ei nõua rändlusteenuse osutajad rändlusklientidelt riigisiseste mobiilsideteenuste tasudega võrreldes mingit lisatasu mis tahes alustatud või vastu võetud reguleeritud rändluskõne, mis tahes saadetud reguleeritud SMS/MMS rändlussõnumi, mis tahes saadetud reguleeritud MMS rändlussõnumi või mis tahes kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste eest, või üldist tasu, mis võimaldab lõppseadme või teenuse kasutamist välismaal.

Artikkel 6b

Mõistlik kasutamine

1.  Erandina artiklist 6a ja reguleeritud rändlusteenuste tavatu või kuritegeliku kasutuse vältimiseks võivad rändlusteenuse osutajad kohaldada kehtiva riigisisese tasu eest osutatava jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste tarbimise suhtes mõistliku kasutamise klauslit, osutades seejuures mõistliku kasutamise kriteeriumitele. Nimetatud kriteeriume kohaldatakse sellisel viisil, et tarbijad saavad liidus korrapäraselt reisides julgelt jätkata oma päritoluriigis tekkinud tavapäraseid tarbimisharjumusi, mis on seotud riigisiseste jaemüügipakettidega.

2.  Kooskõlas direktiivi 2002/22/EÜ artikliga 20 avaldavad ja lisavad rändlusteenuse osutajad oma lepingutesse üksikasjaliku arvandmeid sisaldava teabe selle kohta, kuidas kohaldatakse mõistliku kasutamise kriteeriume, koos asjaomase jaemüügipaketi peamiste hinnaelementide, mahu ja muude parameetritega.

3.  31. detsembriks 2014 kehtestab BEREC pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga üldsuunised mõistliku kasutamise kriteeriumide kohaldamiseks jaemüügi tasandi lepingutes, mida pakuvad rändlusteenuse pakkujad. BEREC töötab eelnimetatud suunised välja vastavalt esimeses lõigus sätestatud üldeesmärkidele ning võtab eelkõige arvesse hinna- ja tarbimismudelite arengut liikmesriikides, riigisiseste hinnatasemete ühtsuse määra kõikjal liidus, riigisiseste teenuste tasu eest pakutava rändlusteenuse jälgitavat mõju selliste hindade arengule ning rändlusteenuse hulgihindade arengut rändlusteenuse pakkujate vahel toimuva tasakaalustamata liikluse puhul. Lisaks sellele võidakse BERECi suunistes ka arvesse võtta asjakohaseid objektiivseid erinevusi liikmesriikide või rändlusteenuse pakkujate vahel seoses selliste teguritega nagu riigisisesed hinnad, tüüpilised jaemüügipakettidesse lisatud mahud ja keskmine ajavahemik, mille jooksul tarbijad liidus reisivad.

4.  Et tagada mõistliku kasutamise kriteeriumite järjepidev ja üheaegne rakendamine kogu liidus, võtab komisjon rakendusaktidega ja lõikes 3 asutatud BERECi suuniste põhjal 30. juuniks 2015 vastu üksikasjalikud eeskirjad mõistliku kasutamise kriteeriumite kohaldamise kohta.

5.  Riikide pädevad reguleerivad asutused jälgivad rangelt ja kontrollivad lõikes 4 osutatud komisjoni rakendusaktis määratletud mõistliku kasutamise kriteeriumite kohaldamist, võttes täiel määral arvesse BERECi üldsuuniseid, iga liikmesriigi konkreetseid objektiivseid tegureid ja rändlusteenuse osutajate asjakohaseid objektiivseid erinevusi, ja tagavad, et ei kohaldata põhjendamatuid tingimusi.

6.  Käesoleva määruse artiklites 8, 10 ja 13 kehtestatud eurotariifiteenuste jaehindu kohaldatakse reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mis ületavad artikli 6b kohaselt kohaldatava mõistliku kasutamise piirangu.” [ME 208]

"

5)  Artikli 8 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)  esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„2. Alates 1. juulist 2013 2012 võib kõneteenuste eurotariifi jaehind (ilma käibemaksuta), mida rändlusteenuse pakkuja võib oma rändluskliendilt reguleeritud rändluskõne eest nõuda, iga rändluskõne puhul erineda, kuid ei või ületada 0,24 0,29 eurot minuti eest tehtud kõne puhul ja 0,07 0,08 eurot minuti eest vastuvõetud kõne puhul. Tehtud kõnede maksimaalne jaehind langeb 0,24 eurole 1. juulil 2013 ja 0,19 eurole 1. juulil 2014 ning vastuvõetud kõnede maksimaalne jaehind langeb 0,07 eurole 1. juulil 2013 ja 0,05 eurole 1. juulil 2014 . Alates 1. juulist 2014 ei tohi rändlusteenuse pakkujad oma rändlusklientidelt nõuda tasu vastuvõetud kõnede eest, ilma et see piiraks meetmete võtmist tavatu või pettusliku kasutamise takistamiseks. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, kehtivad kõnealused maksimaalsed jaehinnad kõneteenuste eurotariifi puhul 30. juunini 2017 kohaldatavad maksimaalsed hinnad kaotavad kehtivuse 16. detsembril 2015, välja arvatud reguleeritud rändluskõned, mis ületavad vastavalt artiklile 6b kohaldatavat mõistliku kasutamise piirmäära .”; [ME 209]

"

b)  kolmas lõik asendatakse järgmisega: "

„Kõik rändlusteenuse pakkujad maksustavad oma rändluskliente sellise reguleeritud rändluskõne pakkumise eest, mille suhtes kohaldatakse eurotariifi, sekundipõhise arvestuse kohaselt.” [ME 210]

"

5a)  Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega: "

„2. Alates 1. juulist 2012 võib SMSi eurotariifi jaehind (ilma käibemaksuta), mida rändlusteenuse osutaja võib oma rändluskliendilt viimase poolt saadetava reguleeritud rändlussõnumi eest nõuda, iga reguleeritud rändlussõnumi puhul erineda, kuid see ei tohi ületada 0,09 eurot. Maksimaalne hind langeb 1. juulil 2013 0,08 eurole ja 1. juulil 2014 0,06 eurole. Alates 1. juulist 2014 kohaldatavad maksimaalsed hinnad kaotavad kehtivuse 16. detsembril 2015, välja arvatud reguleeritud rändlussõnumid, mis ületavad vastavalt artiklile 6b kohaldatavat mõistliku kasutamise piirmäära.” [ME 211]

"

5b)  Artikli 13 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: "

„2. Alates 1. juulist 2012 ei või andmeside eurotariifi jaehind (ilma käibemaksuta), mida rändlusteenuse osutaja võib oma rändluskliendilt reguleeritud andmeside-rändlusteenuse osutamise eest nõuda, ületada 0,70 eurot kasutatud megabaidi eest. Kasutatud andmemahu maksimaalne jaehind langeb 1. juulil 2013 0,45 eurole ja 1. juulil 2014 0,20 eurole kasutatud megabaidi eest. Alates 1. juulist 2014 kohaldatavad maksimaalsed hinnad kaotavad kehtivuse 16. detsembril 2015 , välja arvatud reguleeritud andmeside-rändlusteenused, mis ületavad vastavalt artiklile 6b kohaldatavat mõistliku kasutamise piirmäära.” [ME 212]

"

6)  Artiklisse 14 lisatakse lõige 1a: "

„1a. Kui jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste tarbimine kehtiva riigisisese teenuse tasu eest on vastavalt artikli 4a lõikele 2 piiratud mõistliku kasutamise kriteeriumidega, teavitavad rändlusteenuse pakkujad rändluskliente, kui rändluskõnede ja lühisõnumite tarbimine on jõudnud mõistliku kasutuse piirini, ning teevad rändlusklientidele samaaegselt teatavaks sellise personaliseeritud baasteabe rändlustasude kohta, mida võetakse väljaspool riigisisese teenuse tasu või paketti kõne tegemise või lühisõnumi saatmise eest vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teisele, neljandale ja viiendale lõigule.” [ME 213]

"

6a)  Artikkel 14 jäetakse välja ja asendatakse alates 15. detsembrist 2015 järgmisega: "

„1. Selleks et juhtida rändlusklientide tähelepanu asjaolule, et neile kehtivad kõne tegemisel või vastuvõtmisel või SMSi saatmisel rändlustasud, annab iga rändlusteenuse osutaja kliendile teise liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, sisenemisel sõnumiteenuse abil automaatselt, ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta personaalset baashinnateavet rändlustasude kohta (koos käibemaksuga), mida kohaldatakse selle kliendi suhtes kõnede tegemisel ja vastuvõtmisel ning SMSide saatmisel külastatavas liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teenust.

Kõnealune personaalne baashinnateave sisaldab maksimumhindu (selles vääringus, milles väljendatuna kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve), mida kliendi suhtes võidakse kohaldada tema suhtes kehtiva tariifiskeemi alusel:

   a) reguleeritud rändluskõnede tegemisel külastatava liikmesriigi piires ja riigisiseste teenuste osutaja liikmesriiki ning reguleeritud rändluskõnede vastuvõtmisel, ning
   b) külastatavas liikmesriigis reguleeritud rändlussõnumeid saates.

Teave sisaldab ka lõikes 2 osutatud tasuta numbrit üksikasjalikuma teabe saamiseks ja teavet hädaabiteenuste kasutamise võimaluse kohta Euroopa tasuta hädaabinumbri 112 valimisel.

Iga sõnumi puhul on kliendil võimalus teatada tasuta ja lihtsal viisil rändlusteenuse osutajale, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust. Kliendil, kes on teatanud, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.

Rändlusteenuse osutajad pakuvad pimedatele või nägemispuudega klientidele esimeses lõigus osutatud personaalset baashinnateavet nende soovi korral automaatselt tasuta häälkõne abil.

2.  Lisaks lõikele 1 on kliendil õigus sõltumata oma asukohast liidus taotleda ja saada mobiilitelefonikõne või SMSi kaudu tasuta üksikasjalikumat personaalset hinnateavet külastatavas võrgus kõnede ja SMSide suhtes kohaldatavate rändlustasude kohta, samuti teavet käesoleva määruse alusel kohaldatavate läbipaistvusmeetmete kohta. Taotlus esitatakse rändlusteenuse osutaja poolt selleks otstarbeks määratud tasuta numbrile. Lõikes 1 sätestatud kohustusi ei kohaldata seadmete suhtes, millel ei ole SMS-funktsiooni.

4.  Rändlusteenuse osutajad teavitavad oma kliente sellest, kuidas vältida tahtmatu rändlusolukorra juhtumeid piirialadel. Rändlusteenuse osutajad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta oma kliente rändlustasude maksmisest tahtmatult tarbitud rändlusteenuse eest olukorras, kui kliendid viibivad oma elukohajärgses liikmesriigis.

4a.  Käesolevat artiklit kohaldatakse ka rändluskõnede ja reguleeritud SMS/MMS rändlussõnumite suhtes, mida kasutavad rändluskliendid väljaspool liitu reisides ja mida osutab rändlusteenuse osutaja.

Alates 15. detsembrist 2015 kohaldatakse käesolevat artiklit ka juhtudele, mille puhul rändluskõnede ja SMS/MMS rändlussõnumite tarbimine kehtiva riigisisese teenuse tasu eest on vastavalt artiklile 6b piiratud osutamise tõttu mõistliku kasutamise kriteeriumidele ning tarbimine on jõudnud mõistliku kasutamise piirini.” [ME 214]

"

7)  Artiklisse 15 lisatakse lõige 2a: "

„2a. Kui jaemüügi tasandi reguleeritud rändlusteenuste tarbimine kehtiva riigisisese teenuse tasu eest on vastavalt artikli 4a lõikele 2 piiratud mõistliku kasutamise kriteeriumidega, teavitavad rändlusteenuse pakkujad rändluskliente, kui andmeside-rändlusteenuste tarbimine on jõudnud mõistliku kasutuse piirini, ning teevad rändlusklientidele samaaegselt teatavaks sellise personaliseeritud baasteabe rändlustasude kohta, mida kohaldatakse andmeside-rändlusteenuste suhtes väljaspool riigisisese teenuse tasu või paketti vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. Käesoleva artikli lõiget 3 kohaldatakse väljaspool kehtivaid riigisisese teenuse tasusid tarbitud andmeside-rändlusteenuste või pakettide suhtes, millele on osutatud artikli 4a lõikes 2.” [ME 215]

"

7a)   Artikkel 15 jäetakse välja ja asendatakse alates 15. detsembrist 2015 järgmisega: "

Jaemüügi tasandi andmeside-rändlusteenuste läbipaistvus ja kaitsemehhanismid

1.  Rändlusteenuse osutajad tagavad, et nende rändluskliendid saavad reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise tasu kohta nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist piisavat teavet viisil, mis aitab klientidel mõista kõnealuste teenuste kasutuse rahalisi tagajärgi ning võimaldab neil jälgida ja kontrollida reguleeritud andmeside-rändlusteenustega seotud kulusid kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Kui see on asjakohane, teavitavad rändlusteenuse osutajad oma kliente enne lepingu sõlmimist ja korrapäraselt pärast seda ohust, mis on seotud automaatse ja kontrollimatu andmerändlusühenduse ja andmete allalaadimisega. Lisaks teatavad rändlusteenuse osutajad oma klientidele tasuta ning selgelt ja mõistetavalt, kuidas automaatseid andmerändlusühendusi välja lülitada, et vältida andmeside-rändlusteenuste kontrollimatut tarbimist.

2.  Rändlusteenuse osutaja teavitab rändlusklienti automaatsõnumiga rändlemisest ja esitab talle baashinnateabe asjaomases liikmesriigis tema suhtes reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise puhul kehtiva tasu kohta, mis on esitatud megabaidi kohta (vääringus, milles väljendatuna kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve), välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teavet.

Kõnealune personaalne baashinnateave saadetakse rändluskliendi mobiilseadmesse näiteks SMS-iga, elektronpostiga või mobiilseadme hüpikakna kaudu iga kord, kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, ja algatab andmeside-rändlusteenuse esimest korda pärast kõnealusesse liikmesriiki sisenemist. Teave esitatakse siis, kui rändlusklient algatab reguleeritud andmeside-rändlusteenuse, ja seda tehakse tasuta ning sobiva vahendi abil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista.

Kliendil, kes on rändlusteenuse osutajale teatanud, et ta ei soovi automaatset hinnateavet, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.

3.  Kõik rändlusteenuse osutajad peavad pakkuma kõigile oma rändlusklientidele võimalust valida teadlikult ja tasuta selline moodus, mis annaks teavet senise tarbimise kohta kas mahu arvestuses või selles vääringus, milles rändluskliendile esitatakse arve reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise eest, ning mille abil oleks tagatud, et reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise kogukulud (välja arvatud ühikupõhiselt tasutavate MMSide eest) ei ületaks teatavas kindlas ajavahemikus kindlaksmääratud rahalist ülempiiri ilma kliendi selgesõnalise nõusolekuta.

Selleks peab rändlusteenuse osutaja pakkuma kindlaksmääratud kasutusperioodi kohta ühte või mitut rahalist ülempiiri, eeldusel, et klienti on eelnevalt teavitatud ülempiiridele vastavatest mahtudest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud rahaline ülempiir) igakuise arveldusperioodi eest nõutavate tasude puhul peab olema ligikaudu 50 eurot (ilma käibemaksuta), kuid mitte üle selle.

Alternatiivina võib rändlusteenuse osutaja seada ülempiiri andmemahule, eeldusel et klienti on ette teavitatud andmemahtude maksumusest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud andmemahu ülempiir) peab vastama rahasse ümberarvutatuna igakuise arveldusperioodi eest nõutavatele tasudele, mis ei ületa 50 eurot (ilma käibemaksuta).

Lisaks võivad rändlusteenuse osutajad pakkuda oma rändlusklientidele muid limiite, millel on erinevad, st kõrgemad või madalamad igakuised rahalised ülempiirid.

Kõikide klientide suhtes, kes ei ole otsustanud muu ülempiiri kasuks, kohaldatakse teises ja kolmandas lõigus nimetatud vaikimisi kokkulepitud ülempiire.

Iga rändlusteenuse osutaja tagab ka, et rändluskliendi mobiilseadmesse saadetakse asjakohane teade, näiteks SMSiga, elektronpostiga või arvuti hüpikakna kaudu, kui andmeside-rändlusteenuste kasutamine on jõudnud 80 protsendini kokkulepitud rahalisest või andmemahu ülempiirist. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda teenuseosutajalt teenust uuesti.

Juhul kui rahaline või andmemahu ülempiir ületatakse muul moel, saadetakse teade rändluskliendi mobiilseadmesse. Teates kirjeldatakse korda, mida klient peab järgima, kui ta soovib, et andmeside-rändlusteenuste osutamist jätkataks, ning kulu, mis on seotud iga uue kasutatava ühikuga. Kui rändlusklient ei vasta selliselt, nagu teates viidatud, lõpetab rändlusteenuse osutaja kohe rändluskliendile reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise ja selle eest tasu võtmise seniks, kuni rändlusklient ei ole taotlenud kõnealuste teenuste osutamise jätkamist või taasalustamist.

Kui rändlusklient nõuab rahalise või andmemahu ülempiiri rakendamist või sellest loobumist, tehakse muudatus tasuta ühe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude osadega.

4.  Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata mobiilandmesidet kasutavate masinatevaheliste seadmete suhtes.”

5.  Rändlusteenuse osutajad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta oma kliente rändlustasude maksmisest tahtmatult tarbitud rändlusteenuse eest olukorras, kui kliendid viibivad oma elukohajärgses liikmesriigis. See hõlmab klientide teavitamist sellest, kuidas vältida tahtmatut rändlust piirialadel.

6.  Käesolevat artiklit kohaldatakse juhtudele, mille puhul andmeside-rändlusteenuste tarbimine kehtiva riigisisese teenuse tasu eest on vastavalt artiklile 6b piiratud osutamise tõttu mõistliku kasutamise kriteeriumidele ning tarbimine on jõudnud mõistliku kasutuse piirini .

Käesolevat artiklit kohaldatakse ka andmeside-rändlusteenuste suhtes, mida kasutavad rändluskliendid väljaspool liitu reisides ja mida osutab rändlusteenuse osutaja.

Kui klient valib lõike 3 esimeses lõigus osutatud mooduse, ei kohaldata lõikes 3 sätestatud nõudeid juhul, kui liiduvälise külastatava riigi külastatava võrgu operaator ei luba rändlusteenuse osutajal jälgida oma klientide teenuse kasutamist reaalajas.

Sellisel juhul teavitatakse klienti kõnealusesse riiki sisenemisel ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta SMSiga sellest, et teave tarbimise mahu kohta ja kindlaksmääratud rahalise ülempiiri mitteületamise tagatis ei ole kättesaadavad.” [ME 216]

"

8)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  esimene lause asendatakse järgmisega: "

„Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse toimimise ja annab sellest pärast avalikku konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hiljemalt 31. detsembriks 2016.”;

"

ii)  punkt g asendatakse järgmisega: "

„g) mil määral on artiklites 3 ja 4 sätestatud struktuurimeetmete ning artiklis 4a sätestatud alternatiivse süsteemi rakendamine aidanud kaasa konkurentsi arendamisele rändlusteenuste siseturul, ning seda, et rändlus- ja riigisiseste tariifide vahel ei ole tegelikku erinevust;”

"

iii)  lisatakse punk i: "

„i) mil määral, kui üldse, mõjutab riigisiseste jaemüügihindade arengut tuntavalt nii riigisiseste teenuste kui ka reguleeritud rändlusteenuste suhtes kõikjal liidus rändlusteenuse pakkujate poolt võetav riigisisese teenuse tasu.”;

"

b)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  esimene lause asendatakse järgmisega: "

„Kui aruandest selgub, et tariifivõimalusi, mille puhul riigisisese teenuse tasu võetakse nii riigisiseste kui ka reguleeritud rändlusteenuste eest, ei paku vähemalt üks rändlusteenuse pakkuja igas liikmesriigis kõigis jaemüügipakettides mõistliku kasutamise tariifivõimalusi, või et rändlusteenuste alternatiivsete pakkujate pakkumised ei ole teinud sisuliselt samaväärseid jaemüügi tasandi rändlustariife tarbijatele kõikjal liidus kättesaadavaks, esitab komisjon samaks kuupäevaks asjakohased ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et leida olukorrale lahendus ja tagada, et riigisiseste ja rändlustariifide vahel ei oleks siseturul erinevusi.”;

"

ii)  punkt d asendatakse järgmisega: "

„d) muuta hulgihindade ülempiiri kehtivusaega või vähendada artiklites 7, 9 ja 12 sätestatud hulgihindade ülempiiri, eesmärgiga parandada kõigi rändlusteenuse pakkujate suutlikkust teha jaemüügipakettides kättesaadavaks mõistliku kasutamise tariifivõimalused, mille puhul kehtivat riigisisese teenuse tasu võetakse nii riigisiseste teenuste kui ka reguleeritud rändlusteenuste eest nii, nagu viimasena nimetatud teenuseid tarbitaks koduvõrgus.” [ME 217]

"

8a)  Artikkel 19 jäetakse välja ja asendatakse järgmisega: "

„1. Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse toimimise ja annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru kooskõlas lõigetega 2–6.

2.  Komisjon esitab pärast avalikku konsulteerimist hiljemalt 30. juuniks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas muuta hulgihindade ülempiiri kehtivusaega või artiklites 7, 9 ja 12 sätestatud hulgihindade ülempiiri või vaadata see läbi või luua muu hulgimüügituru probleeme lahendav kord, võttes arvesse ka rändluses kohaldatavaid kõne lõpetamise tasusid. BEREC koostab pärast avalikku konsulteerimist hiljemalt 31. detsembriks 2014 suunised meetmete kohta, mida võetakse tavatu või pettusliku kasutamise takistamiseks artikli 6a tähenduses.

3.  Komisjon esitab pärast üldsusega konsulteerimist hiljemalt 30. juunil 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitleb muu hulgas järgmisi küsimusi:

   a) teenuste, sealhulgas kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenustele alternatiivsete teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, eeskätt pidades silmas tehnika arengut;
   b) konkurentsi taset nii jae- kui ka hulgiturul, eriti väiksemate, iseseisvate või äsja tegevust alustanud operaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas kaubanduslepingute mõju konkurentsile ning operaatorite omavahelise seotuse taset;
   c) mil määral on artiklites 3 ja 4 sätestatud struktuurimeetmete rakendamine aidanud kaasa konkurentsi arendamisele rändlusteenuste siseturul.

Komisjon uurib eelkõige, kas on vaja kehtestada täiendavaid tehnilisi ja struktuurseid meetmeid või struktuurseid meetmeid muuta.

4.  Kui lõikes 2 osutatud aruanne näitab, et rändlusteenuse osutajatele ei ole tagatud võrdsed võimalused ja on vajadus muuta hulgihindade ülempiiri kehtivusaega või seda lühendada või kehtestada muu hulgimüügituru probleeme lahendav kord, sealhulgas kogu liidus rändluses kohaldatavate kõne lõpetamise tasude märkimisväärne vähendamine, esitab komisjon pärast konsulteerimist BERECiga 30. juuniks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle olukorra parandamiseks asjakohase seadusandliku ettepaneku.

Kui lõikes 3 osutatud aruandest nähtub, et käesoleva määrusega ettenähtud struktuurimeetmetest ei ole piisanud kõigi Euroopa tarbijate hüvangu eesmärgil rändlusteenuste siseturul konkurentsi edendamiseks, võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohased ettepanekud kõnealuse olukorra parandamiseks. Mõlema aruande puhul esitatakse ettepanekud asjakohaste meetmete kohta samaaegselt aruannetega.

5.  Lisaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel pärast lõikes 3 osutatud aruande esitamist aruande. Kõik aruanded sisaldavad kokkuvõtet liidus osutatavate rändlusteenuste jälgimise tulemuste kohta ning hinnangut sellele, kuidas on edenenud käesoleva määrusega seatud eesmärkide saavutamine.

6.  Selleks et hinnata konkurentsi edenemist kogu liitu hõlmavatel rändlusturgudel, kogub BEREC korrapäraselt riikide reguleerivatelt asutustelt andmeid kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste jae- ja hulgihindade kujunemise kohta. Nimetatud andmed esitatakse komisjonile vähemalt kaks korda aastas. Komisjon avalikustab need andmed.

Samuti kogub BEREC igal aastal riikide reguleerivatelt asutustelt teavet operaatorite poolt klientidele pakutavate erinevate tariifide läbipaistvuse ja võrreldavuse kohta. Komisjon avalikustab need andmed.” [ME 218]

"

Artikkel 38

Määruse (EÜ) nr 1211/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1211/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. BEREC tegutseb direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) ja direktiivide 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ ja 2002/58/EÜ (eridirektiivid) ning määruste (EÜ) nr 531/2012 ja (EÜ) nr …/2014 reguleerimisala piires.”

"

1a)  Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse punktid ma ja mb: "

„ma) võtta vastu direktiivi 2002/20/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud teatisi, pidada arvestust kõnealuste teatiste üle ning teavitada asjaomaseid riikide reguleerivaid asutusi vastuvõetud teatistest;”

   mb) esitada arvamusi meetmete kohta, mille riikide reguleerivad asutused kavatsevad vastu võtta direktiivi 2002/20/EÜ artikli 10 lõigete 5 ja 6 kohaselt.” [ME 219]

"

1b)  Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt na: "

„na) et toetada liidu poliitika ja õiguse väljatöötamist elektroonilise side valdkonnas, sealhulgas esitades komisjonile arvamusi kõikide kavandatud algatuste kohta”; [ME 220]

"

2)  Artikli 4 lõiked 4 ja 5 jäetakse välja. [ME 221]

3)  Lisatakse artikkel 4a: "

„Artikkel 4a

Esimehe ametissenimetamine ja tööülesanded

1.  Reguleerivate asutuste nõukogu esindab esimees, kes on täistööajaga sõltumatu spetsialist.

Esimees võetakse tööle büroo ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

Esimees vastutab reguleerivate asutuste nõukogu töö ettevalmistamise eest ja juhatab hääleõiguseta reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee koosolekuid.

Ilma et see piiraks reguleerivate asutuste nõukogu rolli seoses esimehe tööülesannetega, ei taotle esimees juhiseid valitsustelt või riikide reguleerivatelt asutustelt, komisjonilt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt üksustelt.

2.  Esimees nimetatakse pärast avalikku valikumenetlust ametisse teenete, oskuste, elektroonilise side turu osaliste ja turgude hea tundmise ning järelevalve ja reguleerimise valdkonna asjakohase kogemuse alusel.

Enne ametisse nimetamist võidakse reguleerivate asutuste nõukogu valitud kandidaati kutsuda esinema Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ette ja vastama komisjoni liikmete küsimustele.

Esimehe ametissenimetamine jõustub alles pärast juhtkomitee heakskiitu.

Reguleerivate asutuste nõukogu nimetab oma liikmete hulgast aseesimehe, kes täidab esimehe kohustusi selle puudumise korral.

3.  Esimehe ametiaeg kestab kolm aastat ja seda võib pikendada ühe korra.

4.  Üheksa kuu jooksul enne esimehe kolmeaastase ametiaja lõppu hindab reguleerivate asutuste nõukogu

   a) esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja nende saavutamise viise;
   b) reguleerivate asutuste nõukogu ülesandeid ja vajadusi eelseisvatel aastatel.

Kui reguleerivate asutuste nõukogu kavatseb pikendada esimehe ametiaega, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võib esimehe kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama komisjoni liikmete küsimustele.

5.  Esimehe võib ametist vabastada üksnes reguleerivate asutuste nõukogu otsusega, mis tehakse komisjoni ettepanekul ja pärast juhtkomitee nõusolekut.

Esimees ei takista reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomiteed arutamast esimehega seotud küsimusi, eriti vajadust ta ametist vabastada, ning ta ei osale selliste küsimuste arutamisel.” [ME 222]

"

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 neljas taane jäetakse välja.

b)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt: "

„3. Büroo koosseisu kuuluvad:

   a) reguleerivate asutuste nõukogu esimees;
   b) juhtkomitee;
   c) haldusdirektor.” [ME 223]

"

5)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt: "

„2. Juhtkomitee nimetab ametisse haldusdirektori ning pikendab vajaduse korral tema ametiaega või vabastab ta ametist vastavalt artiklile 8. Ametisse nimetatud haldusdirektor ei osale sellise otsuse ettevalmistamisel või hääletamisel.”;

"

b)  lõige 4 jäetakse välja. [ME 224]

6)  Artikli 8 lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse välja ja asendatakse järgmisega: "

„2. Haldusdirektor võetakse tööle büroo ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

3.  Haldusdirektori nimetab ametisse juhtkomitee komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab bürood juhtkomitee esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse juhtkomitee valitud kandidaati kutsuda esinema Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ette ja vastama komisjoni liikmete küsimustele.

4.  Haldusdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle ajavahemiku lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse haldusdirektori tegevuse tulemuslikkuse hinnangut ning büroo edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 viidatud hinnangut, võib juhtkomitee pikendada haldusdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

6.  Kui juhtkomitee kavatseb pikendada haldusdirektori ametiaega, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võib haldusdirektori kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama komisjoni liikmete küsimustele.

7.  Haldusdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma pikendatud ametiaja lõpus osaleda veel kord sama ametikoha valikumenetluses.

8.  Haldusdirektori võib ametist vabastada üksnes juhtkomitee otsusega, mis tehakse komisjoni ettepanekul.

9.  Haldusdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb juhtkomitee oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.” [ME 225]

"

7)  Artikli 9 lõiget 2 muudetakse järgmiselt: "

„2. Haldusdirektor abistab reguleerivate asutuste nõukogu esimeest reguleerivate asutuste nõukogu, juhtkomitee ja ekspertide töörühmade kohtumiste päevakorra ettevalmistamisel. Haldusdirektor osaleb hääleõiguseta reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee töös.” [ME 226]

"

8)  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt: "

„1. Büroo töötajate, sealhulgas reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusdirektori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirju.

2.  Juhtkomitee võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks.

3.  Juhtkomitee kasutab kooskõlas lõikega 4 büroo töötajate suhtes kõiki volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse määrava asutuse volitused”).

4.  Juhtkomitee võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Haldusdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Juhtkomitee võib erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise haldusdirektorile ja haldusdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale, välja arvatud haldusdirektor.” [ME 227]

"

9)  Lisatakse artikkel 10a: "

„Artikkel 10a

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

1.  Büroo võib kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid töötajaid, kes ei ole büroo teenistuses.

2.  Juhtkomitee võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist büroosse.” [ME 228]

"

Artikkel 39

Läbivaatamisklausel

Komisjon esitab korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta aruande. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. juulil 2018. Järgmised aruanded esitatakse iga nelja aasta järel. Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks ning teiste õigusaktidega vastavusse viimiseks, eelkõige võttes arvesse infotehnoloogia ja infoühiskonna arengut. Aruanded avalikustatakse. Komisjon teostab elektroonilise side kogu reguleeriva raamistiku põhjaliku hindamise ja läbivaatamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2016 aruande koos asjakohaste ettepanekutega, et anda seadusandjale piisavalt aega ettepanekute nõuetekohaseks analüüsimiseks ja arutamiseks.

Läbivaatamine põhineb täielikul avalikul konsultatsioonil ning ka 2009. aasta järgse reguleeriva raamistiku mõju järelhindamistel ja läbivaatamisest tulenevate valikuvõimaluste oodatava mõju eelhindamisel.

Läbivaatamise peamised eesmärgid hõlmavad järgmist:

i)  tagamine, et täielikult asendatavate teenuste suhtes kehtivad samad eeskirjad, võttes arvesse direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punktis c esitatud elektrooniliste sideteenuste määratlust, et saavutada elektroonilise side teenuste ja neid täielikult asendatavate teenuste võrdväärne, ühtne ja järjepidev kohaldamine, sealhulgas seoses juurdepääsuga, kõigi tarbijakaitse aspektidega, sealhulgas ülekantavus, ning eraelu puutumatuse ja andmekaitsega;

ii)  kõrgetasemelise tarbijakaitse ja tarbijate teadlikuma valiku tagamine suurema läbipaistvuse ja juurdepääsuga selgele ja põhjalikule teabele, sealhulgas andmeedastuskiiruste ja mobiilsidevõrgu kohta;

iii)  tagamine, et digitaalteenuste kasutajad on võimelised kontrollima oma digitaalmaailmas toimuvat elu ja digitaalandmeid, kõrvaldades takistused operatsioonisüsteemide vahetamisel oma rakendusi ja andmeid kaotamata;

iv)  tulemusliku ja jätkusuutliku konkurentsi täiendav edendamine;

v)  investeerimise jaoks stabiilse ja jätkusuutliku raamistiku tagamine;

vi)  ühtlustatud, järjekindla ja tulemusliku kohaldamise tagamine;

vii)  üleeuroopaliste teenusepakkujate arengu ja piiriüleste äriteenuste pakkumise hõlbustamine;

viii)  tagamine, et reguleeriv raamistik on digitaalajastu jaoks sobiv ja pakub interneti ökosüsteemi, mis toetab kogu majandust, ning

ix)  kasutajate usalduse suurendamine elektroonilise side siseturu vastu, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud tulevase reguleeriva raamistiku rakendamiseks võetavate meetmete ja siseturul elektroonilise side turvalisuse suurendamiseks võetavate meetmete abil.

Läbivaatamisel pööratakse muu hulgas tähelepanu järgmisele:

i)  universaalteenuse osutamise kohustus, kaasa arvatud vajadus kehtestada täiendav kohustus pakkuda interneti lairibaühenduse juurdepääsu õiglase hinnaga;

ii)  riikide reguleerivate asutuste pädevus kõikides raamistikuga hõlmatud küsimustes, kaasa arvatud spekter; liikmesriikides riikide reguleerivatele asutustele antud volitused ja riikide reguleerivate asutuste sõltumatuse nõude ulatus;

iii)  koostöö riikide reguleerivate asutuste ja riikide konkurentsiasutuste vahel;

iv)  võrkudele juurdepääsuga seotud sümmeetrilised kohustused;

v)  võimendava mõju ja ühise turgu valitseva seisundi alased eeskirjad;

vi)  turu läbivaatamise protsessid;

vii)  selliste teenuste mõju, mis on elektroonilisi sideteenuseid täielikult asendatavad teenused; kaasa arvatud asjaolu, kas on vajadust selgituste järele seoses reguleeriva raamistiku tehnoloogilise neutraalsuse ulatusega ning seoses „infoühiskonna” kategooria ja „elektroonilise side” kategooria teenuste vahelise dihhotoomiaga;

viii)  vajadus liigse reguleerimise kaotamise järele;

ix)  reguleerimise kaotamine tingimusel, et turuanalüüs näitab, et asjaomane turg tegutseb tegelikult konkurentsinõuete kohaselt ning seal on olemas viisid ja vahendid kestvaks järelevalveks;

x)  kogemused mittediskrimineerimise kohustuste ja parandusmeetmete alal;

xi)  direktiivi 2002/21/EÜ artiklites 7 ja 7a kehtestatud korra tulemuslikkus ja toimimine;

xii)  artikli 7 ja 7a kohase menetluse algatamine olukordades, kus menetluse II etapp ei alga, sest riigi reguleeriv asutus on oma kavandatud meetme tagasi võtnud või kui riigi reguleeriv asutus ei paku õiguskaitsevahendit teataval turul tuvastatud probleemi puhul;

xiii)  direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 19 kehtestatud korra tulemuslikkus ja toimimine;

xiv)  piiriülesed teenindused ja operaatorid, kes võtavad arvesse võimalust, et komisjon määratleb riikidevahelisi turge direktiivi 2002/21/EÜ artikli 15 lõike 4 alusel ning keskendub sideteenuste konkurentsil põhinevale pakkumisele ELi ettevõtjatele ning äriklassi abinõude tõhusale ja järjepidevale rakendamisele kogu ELis;

xv)  riikidevaheliste turgude kindlaksmääramine, esialgu vähemalt äriteenuste osas; teenusepakkujatele võimaluse andmine teavitada BERECit sellest, et nad kavatsevad selliseid turge teenindada, ning selliseid turge teenindavate teenusepakkujate üle järelevalve teostamine BERECi poolt;

xvi)  BERECi pädevuse kohaldamisala;

xvii)  liidu ühtne luba ja järelevalvestruktuur raamistiku kui terviku jaoks;

xviii)  aktiivsed ja passiivsed sisendid;

xix)  asjaomaseid turgusid käsitlev soovitus;

xx)  seadmete, sh seadmete ja operatsioonisüsteemide ühendamise, reguleerimine;

xxi)  Euroopa hädaabinumbri 112 rakendamise tulemuslikkus, sealhulgas eelkõige vajalikud meetmed, millega parandada numbrile helistaja asukohateabe täpsust ja usaldusväärsust;

xxii)  kogu ELi hõlmava nn ümberpööratud hädaabinumbri 112 sidesüsteemi kasutuselevõtmise teostatavus;

xxiii)  mõju, mis tuleneb sellest, et internet on muutunud paljude majandus- ja sotsiaalsete tegevuste teostamise jaoks elutähtsaks infrastruktuuriks. [ME 229]

Artikkel 39a

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite 34, 35 ja 36 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

2.  Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale määrusele. Liikmesriigid määravad kindlaks viitamiskorra.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklitega 34, 35 ja 36 reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. [ME 230]

Artikkel 40

Jõustumine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

2.  Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Artikleid 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kohaldatakse alates 1. juulist 2016. [ME 231]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

EUROOPA VIRTUAALSE LAIRIBAJUURDEPÄÄSU TOODETE PAKKUMISE MIINIMUMPARAMEETRID

1.  PAKKUMUS 1 – Püsivõrgule juurdepääsu hulgimüügitasandi toode, mida pakutakse järgmise põlvkonna võrkude kaudu Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni seitsmekihilise sideprotokolli mudeli teises kihis (andmelülikiht) ja mis pakub samaväärseid funktsioone nagu füüsiline eraldamine ning mille puhul on üleandmispunktid tasandil, mis on kliendi ruumidele lähemal kui riiklik või piirkondlik tasand.

1.1  Võrguelemendid ja nendega seotud teave

a)  pakutava võrguühenduse kirjeldus, sealhulgas tehnilised näitajad (kui see on võrgu tõhusaks kasutamiseks vajalik, hõlmab see ka teavet võrgu konfiguratsiooni kohta);

b)  kohad, kus võrgule juurdepääsu pakutakse;

c)  kõik võrgule juurdepääsu seisukohast asjakohased tehnilised standardid, kaasa arvatud kasutuspiirangud ja muud turvalisusega seotud küsimused;

d)  üleandmispunktide ja võrgu lõpp-punktide (kliendi ruumides) liidese tehnilised kirjeldused;

e)  võrgus kasutatavate seadmete kirjeldused ning

f)  koostalitlusvõimetestide üksikasjad.

1.2  Võrgu funktsioonid:

a)  virtuaalsete kohtvõrkude paindlik jaotamine ühiste tehniliste kirjelduste põhjal;

b)  teenusest sõltumatu ühenduvus, mis võimaldab kontrollida andmeliikluskiirust üles- ja allalaadimisel;

c)  turbe võimaldamine;

d)  kliendi ruumides kasutatavate seadmete paindlik valik (kuivõrd see on tehniliselt võimalik);

e)  kaugjuurdepääs kliendi ruumides asuvatele seadmetele ning

f)  multiedastusfunktsioon, kui selle järele on nõudlus ja selline funktsioon on vajalik, et tagada konkureerivate jaepakkumiste tehniline jäljendatavus.

1.3  Töö- ja äriprotsess:

a)  tingimustele vastavuse nõuetega seotud menetlused tellimise ja pakkumise jaoks;

b)  arveldusteave;

c)  ülemineku, teisaldamise ja lepingu lõpetamise kord ning

d)  parandus- ja hooldustööde konkreetsed tähtajad.

1.4  Tugiteenused ja IT-süsteemid:

a)  ühispaiknemise ja tagasiühenduse pakkumisega seotud teave ja tingimused;

b)  IT tugisüsteemidele juurdepääsu ja nende süsteemide kasutamise kirjeldused tegevuse tugisüsteemide, eeltellimise, teenuste pakkumise, tellimise, hoolduse ja remondi taotluste ning arveldamise infosüsteemide ja andmebaaside puhul, kaasa arvatud kasutuspiirangud ja neile teenustele juurdepääsemise kord.

2.  PAKKUMUS 2: püsivõrgule juurdepääsu hulgimüügitasandi toode, mida pakutakse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni seitsmekihilise sideprotokolli mudeli kolmandas kihis (võrgukiht) IP bitivoo tasandil ning mille üleandmispunktid pakuvad suuremaid võimalusi ressursside koondamiseks (nagu riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil).

2.1  Võrguelemendid ja nendega seotud teave

a)  üleandmispunktides pakutava ühenduslüli omadused (kiirus, teenusekvaliteet jms);

b)  kliendi ruume ja üleandmispunkte ühendava lairibavõrgu kirjeldus (tagasiühendus ja juurdepääsuvõrgu arhitektuur);

c)  üleandmispunkti(de) asukoht/asukohad ning

d)  üleandmispunktide liideste tehnilised kirjeldused.

2.2  Võrgu funktsioonid:

Suutlikkus toetada eri teenusekvaliteedi ( Quality of Service ehk QoS) tasemeid (nt QoS 1, 2 ja 3) järgmiste nähtuste puhul:

i)  viivitus;

ii)  värin;

iii)  paketikadu ning

iv)  konkurentsikoefitsient ( contention ratio ).

2.3  Töö- ja äriprotsess:

a)  tingimustele vastavuse nõuetega seotud menetlused tellimise ja pakkumise jaoks;

b)  arveldusteave;

c)  ülemineku, teisaldamise ja lepingu lõpetamise kord ning

d)  parandus- ja hooldustööde konkreetsed tähtajad.

2.4  IT tugisüsteemid:

IT tugisüsteemidele juurdepääsu ja nende süsteemide kasutamise kirjeldused tegevuse tugisüsteemide, eeltellimise, teenuste pakkumise, tellimise, hoolduse ja remondi taotluste ning arveldamise infosüsteemide ja andmebaaside puhul, kaasa arvatud kasutuspiirangud ja neile teenustele juurdepääsemise kord.

3.  PAKKUMUS 3: täiustatud liidesega püsiliinide lõppsegmentide hulgimüük juurdepääsu taotleja ainukasutusse, et pakkuda sümmeetrilist läbilaskevõimet ilma kasutuspiiranguteta ja teenustaseme astme kokkulepetega, kasutades selleks kakspunktühendust ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni seitsmekihilise sideprotokolli mudeli teise kihi (andmelülikiht) võrguliideseid.

3.1  Võrguelemendid ja nendega seotud teave

a)  pakutava võrguühenduse kirjeldus, sealhulgas tehnilised näitajad (kui see on võrgu tõhusaks kasutamiseks vajalik, hõlmab see ka teavet võrgu konfiguratsiooni kohta);

b)  kohad, kus võrgule juurdepääsu pakutakse;

c)  erinevad pakutavad kiirused ja maksimumpikkus;

d)  kõik võrgule juurdepääsu seisukohast asjakohased tehnilised standardid, kaasa arvatud kasutuspiirangud ja muud turvalisusega seotud küsimused;

e)  koostalitlusvõimetestide üksikasjad;

f)  võrgus lubatud seadmete kirjeldused;

g)  kasutadaolev võrkudevaheline liides (NNI);

h)  kaadri maksimumsuurus baitides.

3.2  Võrgu ja toote funktsioonid:

a)  võrgu koormusest sõltumatu ja sümmeetriliselt eraldatud juurdepääs;

b)  teenusest sõltumatu ühenduvus, mis võimaldab kontrollida andmeliikluskiirust üles- ja allalaadimisel;

c)  protokolli läbipaistvus, virtuaalsete kohtvõrkude paindlik jaotamine ühiste tehniliste kirjelduste põhjal;

d)  elutähtsat tegevust võimaldavad teenusekvaliteedi parameetrid (viivitus, värin, paketikadu).

3.3  Töö- ja äriprotsess:

a)  tingimustele vastavuse nõuetega seotud menetlused tellimise ja pakkumise jaoks;

b)  ülemineku, teisaldamise ja lepingu lõpetamise kord;

c)  parandus- ja hooldustööde konkreetsed tähtajad;

d)  muudatused IT-süsteemides (kuivõrd see mõjutab eri operaatoreid) ning

e)  asjaomased tasud, maksetingimused ja arvelduskord.

3.4  Teenustaseme kokkulepped

a)  summa, mille ulatuses peab üks osapool maksma teisele kompensatsiooni, kui ta ei suuda täita lepingulisi kohustusi, sealhulgas kinni pidada teenuste pakkumise ja parandustööde ajast, ning kompensatsiooni saamist õigustavad tingimused;

b)  vastutuse ja kahjuhüvitise määratlus ja piirangud;

c)  kord, mida tuleb järgida, kui tehakse ettepanek muuta teenuste pakkumist, näiteks hakata pakkuma uusi teenuseid, muuta seniseid teenuseid või muuta hindu;

d)  asjakohaste intellektuaalomandi õiguste üksikasjad;

e)  lepingute kestuse ja kordusläbirääkimiste üksikasjad.

3.5  IT tugisüsteemid:

IT tugisüsteemidele juurdepääsu ja nende süsteemide kasutamise kirjeldused tegevuse tugisüsteemide, eeltellimise, teenuste pakkumise, tellimise, hoolduse ja remondi taotluste ning arveldamise infosüsteemide ja andmebaaside puhul, kaasa arvatud kasutuspiirangud ja neile teenustele juurdepääsemise kord. [ME 232]

II LISA

EUROOPA TAGATUD TEENUSEKVALITEEDIGA ÜHENDUVUST VÕIMALDAVATE TOODETE MIINIMUMNÄITAJAD

Võrguelemendid ja nendega seotud teave

–  Püsiliini kaudu pakutava ühenduvust võimaldava toote kirjeldus, sealhulgas tehnilised näitajad ja võimalike asjakohaste standardite vastuvõtmine.

Võrgufunktsioonid:

–  ühenduvust käsitlev leping, millega tagatakse otspunktidevaheline teenusekvaliteet, tuginedes ühistele kindlaksmääratud näitajatele, mis võimaldavad pakkuda vähemalt järgmistesse klassidesse kuuluvaid teenuseid:

–  hääl- ja videokõned;

–  audiovisuaalse sisu edastus ning

–  eluliselt tähtsaid andmeid puudutavad rakendused. [ME 233]

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 64.
(2)ELT C 126, 26.4.2014, lk 53.
(3) Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(9)Komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, 17.9.2002, lk 21).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1).
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0511 (ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 128).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 531/2012, 13. juuni 2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ (ELT L 171, 29.6.2007, lk 32).
(21) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0454.
(22)Komisjoni 26. juuli 2002. aasta otsus 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm (EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ (ELT L 179, 29.6.2013, lk 1).
(24)Nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovitus nr 1999/519/EÜ üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) (EÜT L 199, 30.7.1999, lk 59).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).
(27) Käesoleva määruse number.
(28) Käesoleva määruse number.
(29) Käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.
(30) 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(31) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Viimane päevakajastamine: 10. oktoober 2017Õigusalane teave